Pühapäeval läbis Jõgeva linna reservväelaste paraad, kus marssisid mehed, kes osalesid kaks nädalat pingelistel õppustel. FOTO: AARE KIRNA
Vooremaa
Pühapäeval
läbis Jõgeva linna reservväelaste paraad, kus
marssisid mehed, kes osalesid kaks nädalat pingelistel õppustel.
FOTO: AARE KIRNA
Eesti Kaitseväest ja selle reservist on välja öeldud vastakaid arvamusi. Osa eestimaalasi toetavad palgaarmee mõtet. Teine osa aga tegutseb, õppides kaitsma oma kodumaad praktiliselt.
Möödunud pühapäeval lõppes Jõgeva linnas piduliku paraadiga Kaitseliidu Jõgeva Maleva reservväelaste õppekogunemine, mis kujunes senini suurimaks ja põhjalikumaks sellelaadseks õppuseks. Teadmisi ja oskusi omandasid kaitseliitlased ja üldreservi mehed eelkõige Puurmani vallas Utsali polügoonil.
Kaitseliidu Jõgeva Maleva reservõppekogunemise juulikuisel esimesel kahenädalasel etapil olid õppimas ohvitseri ja allohvitserikandidaadid. Oktoobris koolitasid nad omakorda reakoosseisu ja juhtisid seda õppusel "Kindel Tahe".
"Kompleksõppuse eesmärgiks oli lahingukompanii ettevalmistamine formeerimisest reservi minekuni, kusjuures eriti põhjalikku tähelepanu pöörati üksuste vahelisele koostööle," ütles Vooremaale Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik kapten Ants Nurk.
Kiidusõnad reservväelastele
Pühapäeval reservõppekogunemise auks Jõgeva linnas korraldatud paraadil osales 158 kaitseliitlast ja reservisti. Nad rivistusid üles Aia tänaval asuva Kaitseliidu hoone juurde. Sealt hakkas kolonn, mida juhtis Kaitseliidu Jõgeva Maleva staabiülem nooremleitnant Ahto Alas, taktsammuga marssima läbi kesklinna Jõgeva Gümnaasiumi staadionile. Staadionil võttis paraadi vastu Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik Ants Nurk, kes kandis ette paraadi ülesrivistamisest Kaitseliidu peastaabi ülemale major Riho Terrasele.
Major Terras toonitas oma sõnavõtus riigikaitse tähtsust Eesti riigile. "Tõsised Eesti mehed on alati valmis kaitsma oma rahvast, kodu ja peret," ütles Toompea malevkonna kaitseliitlane professor Peeter Lorents. Paraadil osalejaid tervitasid ka maavanem Margus Oro ja Jõgeva linnavolikogu esimees Vello Mäesepp.
Uued auastmed
Seejärel luges major Riho Terras ette riigikaitse kõrgeima juhi, vabariigi presidendi käskkirja auastmete omistamisest Jõgevamaa kaitseliitlastele. Nii said Aldin Köök ja Arno Tättar nooremleitnandi, Andrus Nurmik, Mihkel Vanari ja Viktor Nõmm lipniku auastme.
Kaitseväe juhataja käskkirjaga, mille tegi teatavaks Ants Nurk, sai Hillar Loorits veebeli, Heino Aasa nooremveebeli, Mart Saar vanemseersandi, Juhan Jerlov ja Voldemar Laanson seersandi ning Aivor Ardon, Alder Gustke, Hannes Hiljurand, Margo Kubja, Agur Küttim, Jaak Laurikainen, Lembit Lillemets, Andi Pükkenen, Jaan Tuka ja Ago Vaidla nooremseersandi ja Ago Vaidla kaprali auastme.
Lasud Utsalis
Pärast rivistust marssis kolonn läbi linna tagasi Kaitseliidu Aia tänava hoone juurde. Edasi sõideti Utsali polügooni laskeväljale näidislaskmisele. Asjahuviliste juuresolekul lasksid vastava väljaõppe saanud kaitseliitlased erinevatest relvadest, alustades vintpüssist ja lõpetades miinipildujaga. Muuhulgas oli võimalus jälgida granaadiheitja tööd.
Laskmisel olid märgiks õhupallid. Miinipildujast sihiti aga lina, mis purunes kolmandal tabamusel.
"Selline näidislaskmine toimus Utsalis esmakordselt," teatas Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik Ants Nurk. Samuti sai Utsalis vaadata näitust kerge ja raskerelvadest.
Kaitseliidu Jõgeva Maleva staabiülem Ahto Alas ütles Vooremaale: "Reservõppekogunemisel osalenud mehed olid tublid ja suhtusid õppustesse hingega. Mõned avaldasid arvamust, et tegelikult võinuks õppused kauemgi kesta."
Tuleval aastal on analoogsed reservõppekogunemised kavas kolmes Kaitseliidu malevas.
JAAN LUKAS
2. novembriks kokku kutsutud Jõgeva linnavolikogu võib senise linnapea Aivar Lumi umbusaldamise asemel hakata arutama tema tagasiastumispalve rahuldamist.
Isamaaliidu Jõgeva piirkonna esimehe Taisto Liivandi kinnitusel jõudsid koalitsioonipartnerid Isamaaliit ja Oma Linn linnapea väljavahetamise osas kokkuleppele ning koalitsioon jääb püsima. "On näha, et mõlemad pooled on koostööst huvitatud," lisas Liivandi. Oma Linna esindaja, volikogu esimees Vello Mäesepp hoidus esialgu kommentaaridest, viidates pärast Vooremaa trükkiminekut toimuvale fraktsiooni koosolekule.
Jõgeva linnapea Aivar Lumi kinnitas Vooremaale oma kavatsust kirjutada enne linnavolikogu 2. novembri istungit lahkumisavaldus. "Kavatsen tõepoolest lahkumisavalduse kirjutada, kuid teen seda pärast täna (esmaspäeva) õhtul toimuvat Isamaaliidu Jõgeva osakonna koosolekut," ütles Lumi.
Kuna Aivar Lumi on linnapea ametis olnud vaid ligemale aasta, ei ole tal lahkumishüvitist oodata ei umbusaldamise ega omal soovil tagasiastumise korral.
AARE KIRNA
NÄDAL MAAKONNAS
Eile tähistas oma esimest aastapäeva Torma valla segakoor. Sadala rahvamajas oli eile koos Sadala piirkonna külaliikumise töörühm. Laupäeval on Sadala rahvamajas sügisene tantsuõhtu Mait Maltisega.
Eile õnnitleti Maarja koolis 65. sünnipäeva puhul kauaaegset õpetajat Juhan Pihelot. Eile pidas koosolekut Maarja kooli hoolekogu. Täna arutab valla koolide probleeme vallavolikogu hariduskomisjon. Neljapäeval on H. Elleri muusikakooli Tabivere filiaalis hingedepäeva kontsert. Pühapäeval on Tabivere rahvamajas kantritantsu kursus, mille viib läbi Tiia Schuster.
Möödunud nädalal korraldas Kaitseliidu Jõgeva Malev õppused Sõõru metsades. Reedel oli Saare rahvamajas koolivaheaja lõpu disko. Täna on Koseveskil Jõgevamaa jahindusnõukogu koosolek. Reedel korraldab maakonna keskkonnateenistus Kääpal nõupäeva Saare, Pala ja Torma valla erametsaomanikele, selle käigus tutvutakse Kääpa metsauuenduse näidisalaga. Esinevad Luua Metsanduskooli õpetajad, metsainspektsiooni ja OÜ Metsatark esindajad.
Eile korraldati Põltsamaa vallavalitsuse ruumides suuline enampakkumine Lustivere kooli endisele sööklahoonele ja pumbamajale Mõhkülas. Täna kirjutatakse Põltsamaa kultuurikeskuses alla Lustivere hooldekodu üleandmise aktile. Adavere tuulikus annab maavanem Margus Oro lõuna Eestis visiidil viibivale Uue Rooma peapiiskopile, osaleb ka Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. Homme külastavad valla vanem Toivo Tõnson ja OÜ Avesoo juhataja Valdek Teas Rapla valda, arutamaks soojatootmisega seotud probleeme.
Eile pidas koosolekut linnavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon. Täna külastab Põltsamaad Konstantinoopoli Uue Rooma peapiiskop patriarh Bartholomeos ning peab lühikese palvuse Põltsamaa Õigeusu kirikus. Tema Pühaduse ametliku visiidi puhul korraldatavale pidulikule õhtusöögile Tallinnas restoranis Gloria on kutsutud ka Põltsamaa linnapea Margi Ein koos abikaasaga. Homme külastavad lasteaed-algkooli Tõruke fraktsiooni Mõõdukad esindajad eesotsas Liia Hänniga. Programmi "Särav laps" raames jagatakse esimeste klasside õpilastele helkureid ja liiklusaabitsaid. Samal päeval on kultuurikeskuses Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika loeng pensionäridele, järgneb etendus "Kilplased" Tabivere rahvateatrilt.
Täna tulevad Puurmani Keskkooli külla Soome Järvenpää Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Eeloleval neljapäeval korraldatakse Puurmani Keskkoolis traditsioonilised lossi krahvi ja krahvinna valimised.
Eile oli kultuurimajas esimene koolitus valla pikaajalistele töötutele. Koolitust viib läbi kokku viiel esmaspäeval järjest Saare aktiviseerimiskeskuse projektijuht Astrid Säälik. Homme peab oma esimest juubelit Pala kooli direktor Malle Weinrauch.
Täna on Palamusel maakonna turisminõukogu koosolek. Reedel on Palamuse rahvamaja eakate klubi Paunvere hooaja avaõhtu. Laupäeval on Palamusel kohvikklubi õhtu.
Eilsest kuni 2. novembrini on Pisisaare koolis külas Soome sõprusvalla Kihniö lapsed, kellele täna korraldatakse vastuvõtt vallavalitsuses. Homme võtab vallavanem Heldur Lääne osa Sihtasutuse LõunaEesti Turism nõukogu koosolekust Tartus.
Reedel oli kultuurikeskuses hooaja avapidu, külas oli Vello Orumets. Eeloleval laupäeval korraldab korvpalliklubi Torma Mustvee spordihoones maakonna kehalise kasvatuse õpetajatele, korvpallitreeneritele, võistkondade esindajatele, kohtunikele ja aktivistidele õppepäeva. Laupäeval ja pühapäeval on Mustvee spordihoones Eesti karikavõistlused indiacas.
Möödunud nädalal arutati vallavolikogu istungil Raja Põhikooli probleeme, vallavalitsuse istungil oli päevakorras sotsiaaltoetuste määramine, ehitusloa andmine jne. Eeloleval reedel on Raja kultuurimajas disko.
Reedel peeti Laiuse Põhikooli kultuurikeskuses ajaloo- ja kirjanduskonverentsi "Põhjasõda, Karl XII ja Laiuse". Eile oli vallavalitsuse korraline istung. Täna saab kokku Kuninga Aasta toimkond jätkuprojekti asjus. Neljapäeval on valla spordinõupidamine. Samal päeval tuleb kokku vallavolikogu. Hingedepäeva puhul on Kassinurmes hingetulede süütamine. Neljapäeval ja reedel korraldatakse vallavalitsuse ja -volikogu liikmetele õppepäevad Tammemäe turismitalus valla arengukava teemal. Reedel ja laupäeval on vallas visiidil Orimattila linnavalitsuse delegatsioon. Käiakse Vaimastveres, Siimustis, Kuremaal ja Laiusel. Kavas on ka ametliku koostööleppe sõlmimine. Laupäeval on Kuremaa spordikompleksi võimlas sõudeergomeetrite lahtised võistlused Kuremaa ujula auhindadele.
Pühapäeval oli Jõgeval Kaitseliidu Jõgeva Maleva reservõppekogunemise lõpuparaad ja rivistus. Eile oli spordihoone Virtus spordialane nõupidamine. Nõu pidas ka linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon. Täna on linnavalitsuse istung. Kultuurikeskuses on täna ehitusnõupidamine. Neljapäeval on linnavolikogu istung, mille päevakorras on umbusalduse avaldamine linnapea Aivar Lumile. Samal päeval on laiendatud nõupidamine linna puhastusseadmete asjus. Reedel tuleb kokku komisjon, kes arutab Jõgeva Põhikooli hoone edasist saatust. Linnavalitsuses korraldatakse vastuvõtt ettevõtjatele.
Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond korraldab reedel Jõgeval maakonna kohalike volikogude sotsiaalkomisjonide liikmetele õppepäeva. Jõgeva kultuurikeskuses on reede õhtul kohtumine Helgi Salloga. Pühapäeval on Jõgeva kiriklas ansambli Hortus Musicus kontsert.
ARVAMUS
Vaidlused töö- ja puhkeaja seaduse ümber jätkuvad
Ajad muutuvad ja meie muutume ühes nendega. Nii tuleb meil üle vaadata, korrastada ja kaasajastada. Kuid kas töö- ja puhkeaja seadusega kavandatavad muudatused tagavad töösuhetes stabiilsuse, kas need tagavad töövõtja kui majanduslikult nõrgema poole senisest parema kaitse, jääb kahtlaseks.
Seaduse eelnõu ei reguleeri kõikide, vaid üksnes teatud töötajate töö ja puhkeaega. Nii ei kohaldata seda seadust nende isikute suhtes, kes korraldavad alluvate tööd või ei saa töö iseloomu tõttu kinni pidada üldisest tööaja korraldusest. Või kes määravad töölepingus ise oma tööaja.
Samuti ei kohaldata seadust nende töötajate suhtes, kelle töö- ja puhkeaeg on reguleeritud teiste seadustega. Täna ei ole selge, kui suurt osa töötajaskonnast menetletav seaduse eelnõu hõlmab.
Tööaja üldise riikliku normi - 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas – kehtestamine ning kohakaasluse korras töötamise lõpetamine on iseenesest tervitatav. Töötajal jääb rohkem aega pere jaoks, laste kasvatamiseks, tervise taastamiseks. Muudatus on oluline ka tööohutuse seisukohalt.
Aga siin on üks aga... Nimelt vähendab kohakaasluse alusel töötamise keelustamine ja tööaja üldise riikliku normi kehtestamine lubatud tööaega ja seetõttu kaob väga paljudel isikutel lisatöö tegemise võimalus. Lisatööga täiendava sissetuleku teenimise võimaluse puudumine lööb eeskätt väikesepalgaliste töötajate tasku pihta. Rikkal ju puudub vajadus ületunde teha.
Kui vähendame tööaja kestust, ei tohiks inimene kaotada oma sissetulekutes. Eesti Konjunktuuri Instituudi andmeil oli 2000. aasta II kvartalis keskmine kuusissetulek pere liikme kohta 2169 krooni. 60 protsendi elanike sissetulek jäi alla selle. Elanike rikkaima ja vaeseima küm nendiku sissetulekud erinesid 20 korda. Väikese sissetulekuga peredes oli sissetulek pere liikme kohta 312 krooni.
Iga kümnes pere oli krooniliselt võlgades, vaid 15 protsenti peredest suutis pärast kulutuste katmist ka midagi tuleviku tarbeks säästa. Palgatasemete vahe on kujunenud põhjendamatult suureks nii ettevõtete, kutsealade kui ka regioonide lõikes.
Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu on heaks kiitnud õiglase palgapoliitika põhimõtted, mille ka Eesti riik on 1. novembrist jõustuva Euroopa Sotsiaalharta ratifitseerimisega omaks võtnud. Õigus õiglasele palgale tähendab seda, et töövõtjal on võimalik endale luua korralikke elamistingimusi.
Prantsuse majandusprofessori Dalauzi poolt juba 1970. aastatel välja töötatud teooria järgi tähendab korralik palk keskmisest palgast 68 protsenti. Tema teooria ei nõua, et kõik riigis peaksid saama vähemalt 68 protsenti keskmisest palgast, vaid kui alla selle taseme palga saajaid on 2,5-5 protsenti, on õiglase palga põhimõte täidetud.
Õiglase palga näitaja peaks meil olema siis vähemalt 3900 krooni. Kui palju on Eestis neid, kelle töötasu on võrdne alampalgaga? Mul ei ole täpseid andmeid, kuid maksuameti kinnitusel jäid 1999. aastal 13,2 protsendil tulud väiksemaks kui maksuvaba tulu. Neid, kelle tulu ulatus aastas 6001-9600 kroonini, oli 5,6 protsenti ja tuluga 9601-50 000 krooni oli 47,1 protsenti maksumaksjaist.
Olgu märgitud, et 1400-kroonist alampalka saava isiku tulu palgana on aastas 16 800 krooni. Aga alampalk on vaid 27,8 protsenti keskmisest palgast, mis 2000. aasta II kvartalis oli 5031 krooni.
Paigast on ära alampalga ja keskmise palga suhe, paigast on ära toimetulekupiir. Toimetulekupiir on jäänud 1997. aasta tasemele, moodustades 500 krooni, kuid inimväärset toimetulekut see piir ei taga. Ka ametiühinguliider ütles ühes teleintervjuus, et 2500-kroonisest töötasust piisab vaid hinge sees hoidmiseks. Kuigi järgmise aasta riigieelarve projektis prognoositakse keskmise palga tõusu, soovib valitsus jätta toimetulekupiiri samaks (500 krooni). Vaidlused alampalga tõusu üle 1600 kroonini ajavad nutma ja naerma, pigem küll nutma.
Lähtuvalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) seisukohast peaks IdaEuroopa riikides vaesuspiir olema 35-45 protsenti keskmisest palgast, Eesti olusid arvestades seega siis 1760-2260 krooni. Minu arvates tuleb töösuhete kaasajastamist alustada just nii.
Ei saa tormata ummisjalu Euroopasse, kui valitsus ei soovi õiglase palga põhimõtetega arvestada. Valitsus ei tohiks minna kergema vastupanu teed ja rahastamiskoormuse ümberjagamise abil luua näiliselt uusi töökohti.
Seaduse eelnõu ridade vahelt paistab silma soov kaasa aidata sotsiaaldialoogi arendamisele, ametiühingute osatähtsuse tõusule, mis iseenesest on väga oluline, aga ometi võivad probleemid selle seaduse eelnõu heakskiitmise järel veelgi süveneda - suureneb nn ümbrikupalkade osatähtsus, hakkab vohama töölepinguta töötamine, elu tahab ju elamist, maksud maksmist, pere vajab katmist, toitu ja vaimutoitu.
Kui töötatakse töölepinguta, ei laeku sotsiaalmaksuna midagi pensionifondi ega ravikindlustuse kassasse. Üldise vaesuse juures ei suuda väga paljud inimesed seejuures mõelda kogumispensionile.
Lahendamata on seaduse järelevalvemehhanism ja kontrolli tulemuslikkus. Valitsuse pakutud ettepanekud töö- ja puhkeaja korrastamiseks on lõpuni läbi mõtlemata, need ei taga töösuhete stabiilsust ega töövõtja kui majanduslikult nõrgema poole senisest paremat kaitset, seepärast Eestimaa Rahvaliit esitatud töö- ja puhkeaja seaduse vastuvõtmist ei toeta.
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
Laupäeval Viljandi maavalitsuses Isamaaliidu Saadikute Kogu ees ettekandega esinenud Mart Laar kinnitas, et haldusreform tuleb. Vajadus säästlikuks valitsemiseks tuleb elust enesest, sest kaasaja maailmas peab Eesti muutuma konkurentsivõimeliseks.
Mida vähem raha kulub valitsemisele, seda rohkem saab seda kasutada hariduses, sotsiaalhooldes jne. Paljudes omavalitsustes valitsetakse nn Tootsi äriplaani järgi: "Me ei saa hakkama, andke meile raha."
Lahenduseks on haldusreformi käigus anda omavalitsustele kindlad sihid, ülesanded, kindel tulubaas jne. Joonte vedamine ei ole haldusreform. Viljandi maavanema Helir-Valdor Seederi sõnul käib ametkondade piiride vedamine Eestis juba kaks-kolm aastat. Nende tegevuse omavaheline koordineerimine on praktiliselt võimalik ainult Tallinnast.
Ettekannetest tuli välja tõsiasi, et paljuski lähtutakse omavalitsuste juhtide, kooli direktorite, raamatukogujuhatajate jne vajadustest ja arvamustest, unustades ära, et avalikud teenused on suunatud siiski elanikele, kooliõpilastele ja nende vanematele, raamatulugejatele jne.
Koolide puhul peavad senisest oma suurema sõna maksma panema hoolekogud ja lapsevanemad. Haridusminister Tõnis Lukase kinnitusel peab omavalitsustes antav üldharidus saavutama konkurentsivõime. Abiks on hea täiendkoolituse raamkava. 2003. a peab koolides olema kõrghariduse ja pedagoogilise kasvatusega personal.
Kartus, et avalik teenus saab kohalikele elanikele kaugeks ja kättesaamatuks, on põhjendamatu. Näiteks poest piima ostes on ostjale esmatähtis, et piim oleks kvaliteetne, odav ja kohalikus poes alati saadaval. Et see on toodetud Viljandis, Põlvas või Paides, on teisejärguline. Praegu on piima võimalik osta isegi interneti kaudu.
Siseminister Tarmo Looduse sõnul on olnud kõigil võimalus nii tähtsal teemal sõna võtta ja arvamust avaldada. Esimeseks detsembriks peavad laekuma maavanemate ettepanekud. Tegevuskavad on läbi kaalutud ja detsembriks lubas siseminister juba esimest tulemust. Aasta 2001 sügiseks jõutakse ilmselt parlamendi ette. Tarmo Loodus on sügavalt veendunud, et asi saab tehtud.
Kui küsida: "Mis kasu saan mina haldusreformi tulemusena?", võiks vastus kõlada nii: "Jääb üle rohkem raha ja selle eest saab rohkem teenust."
VÄINO KORELA,
Isamaaliit, Mustvee
JUHTKIRI
Mis paneb inimese võõras arvutis sorima? Poisikeste tõenäoliseks tõukejõuks võib pidada lihtlabast uudishimu, teismelistel soovi kellelegi "ära teha" ning oma üleolekut tõestada, täiskasvanumate puhul aga ei saa välistada ka soovi konkurendile kaikaid kodaraisse pilduda või siis võõrast arvutist leitud informatsiooni oma huvides kasutada.
Ülemaailmne kommunikatsioonivõrk, mis ühendab omavahel miljoneid arvuteid, annab loata arvutikasutajaile hulgaliselt lisavõimalusi. Jääb ära tülikas kontorisse hiilimine, klaviatuuri või hiiremati alla kleebitud paroolide piilumine ning täissalvestatud kettaga märkamatult majast lahkumine. Kõike seda, kaasa arvatud ka võõra serveri kokkujooksutamine, saab teha kas või oma koduarvuti taga mugavalt pont¹ikuid mugides.
Ei saa salata, et häkkerid on ka Jõgevamaa arvuteisse sisse murdnud ning mõne serveri tühjaks teinud. Kuid eriti viimasel ajal on plahvatuslikult kasvanud katsed sisse murda just telefoniliini kaudu internetiühenduses olevatesse arvutitesse. On ju kodukasutajad võrreldes serveritega häkkeri jaoks suurusjärgu võrra lihtsam saak – reeglina jookseb serverites märksa kvaliteetsem tarkvara ning ka serveri eest hoolitsev inimene on kodukasutajast veidi parema ettevalmistusega.
Kuulujutud, et enamikus koduarvutites kasutatava tarkvara autor Microsoft koostab oma operatsioonisüsteeme selliselt, et vastavaid koode teades võib Windowsi jooksutavale arvutile igalt poolt ligi pääseda, liikusid juba ammu. Nüüd selgub aga, et kõigele lisaks on häkkerid nimetatud koodid suurfirmast pihta pannud ning seega võimelised peaaegu igas arvutis peremehetsema.
Iseenesest ei ole nüüd midagi muutunud, sest tarkvarasse juurdepääsukoodid jätnud Microsofti võib omakasupüüdmatuses kahtlustada sama palju kui häkkereidki. Sellegipoolest tasuks aga Jõgevamaa serveriomanikel tasapisi hakata mõtlema alternatiivsele tarkvarale, näiteks Linuxile. Windowsi kaitsjate väitel pole küll seegi oluliselt vigadevabam või häkkerikindlam, kuid see-eest võib Linuxit saada ka maakeelses variandis.
31. oktoober 2000
MAJANDUS
OÜ Argoslõng läheb uuesti müüki
Pankrotihaldur Vaido Paju sõnul kuulutatakse OÜle Argoslõng välja uus enampakkumine.
Esimese enampakkumise võitjaga jäi ostumüügileping sõlmimata, kuna ei saadud fondidest garantiikirja. Uus omanik selgub pankrotihalduri arvates tõenäoliselt novembri alguses ja ostumüügileping sõlmitakse kuu keskpaigas.
Jõgeva Maakohus kuulutas OÜle Argoslõng pankroti välja 12. juunil 2000. a. Ettevõtte varade bilansiline väärtus oli 0,7 miljonit krooni, võlgasid aga 1,9 miljonit, sh Jõgeva Maksuametile kokku 0,8 miljonit krooni (0,7 miljonit põhivõlga ja 0,1 miljonit intresse). 1998. aastal oli ettevõtte netokäive 2,4 miljonit krooni, 1999. a ainult 1,8 miljonit krooni.
30. juunil toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas ettevõtte likvideerida ja müüa tervikvara enampakkumise teel.
Makseraskustesse sattumise põhjuste seas nimetatakse erastamise venimist kuue aasta peale (1992. aasta algusest 1998. aastani), turusituatsiooni järsku muutumist (Venemaa kriis, turu küllastumine välismaise toodanguga), tööstusharu hooajalisust, vigu tööjõupoliitikas (oleks tulnud kasutada hooajalist tööjõudu) ja ettevõttele Jõgeva linnavalitsuse poolt peale pandud ilmselgelt ebaproportsionaalset Suur tn 91 hoone renoveerimiskohustust (ligi 200 000 krooni).
Ettevõtte põhitegevuseks oli ja on lambavillast lõnga valmistamine. Üheksakümnendate aastate algul oli tegevus põhiliselt idasuunaline. Kaukaasiast ning Aasia vabariikidest (põhiliselt Dagestanist) osteti villa. Toodang (vill ja kudumid, nt kampsunid, mütsid, vaibad, kardinad jne) müüdi enamuses sinna tagasi. Pärast Venemaa kriisi suurenes kodumaise lambavilla osatähtsus.
Üle vabariigi oli töös 15 villavahetuspunkti (praegu 12). Eelmisest suvest alates satuti madalseisu (toodeti 40% tavalisest mahust). Käesoleva aasta suve algul tootmine peaaegu seiskus.
Suve lõpul suudeti vabrik tänu sisekorralduslikele meetmetele (mille läbiviimine sai võimalikuks pankrotimenetluse käigus) ja turuseisundi olulisele paranemisele uuesti käivitada. Praegu töötab ettevõte 1,5 vahetusega. Tellimiste osas on paarinädalane järjekord.
Jõgeva lõngavabriku juhataja Aare Vildaku sõnul on lõppjärgus läbirääkimised, mille tulemusena ostetakse läbi Saksamaa toorainet Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Lõuna-Aafrika vabariigist. Välismaist villa hakati kasutama põhjusel, et kodumaine ei vastanud kaasaegsetele kvaliteedinõuetele. Kodumaisest villast tehtavad lõngad tulevad liiga karedad ja värvimata kujul ei ole need
piisavalt valged. Praegu on turul lõnga vähe ja seetõttu läheb kaubaks ka kodumaine toodang.
RAIVO SIHVER
Puurmani vallas Härjanurmes paiknev Saarevälja talu oli üks esimesi talumajapidamisi Jõgevamaal.
Saarevälja talus alustati põllumajandustootmist 1989. aasta veebruaris. Talu peremees Hain Saarmann on õppinud Viljandi tööstuskoolis elektrik-mehhaanikuks ning töötanud Jõgeva MEKis ja bussiettevõttes bussijuhina. Perenaine Karina Kaarepere pidas enne talunikuks hakkamist Jõgeval rätsepa ametit. Saarevälja talu ostiski 1923. aastal Karina vanaisa.
Saarevälja talus on neli last. Rene lõpetas Türi Põllumajanduskooli ja Girt Tartus tööstuskooli. Mõlemad noormehed on abiks talutöödel. Kuueaastasel Märdil ja nelja-aastasel Laural on koolitee alles ees.
Piimatootmisele spetsialiseerunud Saarevälja talu 30-pealises veisekarjas on 20 lüpsilehma, nii eesti punasest kui ka holsteini tõust. Lehmade keskmine piimatoodang ulatub 5500 kilogrammini aastas. Talul on 30 hektarit haritavat eramaad ja sama palju rendimaad ning 19 hektarit metsa. 15 hektaril kasvatati tänavu otra ja kaera. Saarevälja talus hakati ühena esimestest Jõgevamaa majapidamistest valmistama rullsilo ning esimesena kasvatama lutserni. Kõnealuseid kogemusi on Hain Saarmann ja Karina Kaarepere tutvustanud ka kodutalus korraldatud õppepäevadel.
Saarevälja talu elumaja valmis ülemöödunud sajandil. Kaasajal on ehitatud aga laut, töökoda, kaev ja saun. Masinatest on talus traktorid MTZ82, T40, T25 ja T74 ning rullsilo valmistamise tehnoloogia. Sõitudeks kasutatakse sõiduautot Audi ja kaubikbussi Ford Transit.
Saarevälja talupere osaleb aktiivselt seltsielus. Karina Kaarepere on valitud Härjanurme maarahva seltsi esimeheks ja Hain Saarmann Härjanurme masinaühistu aseesimeheks.
Lisaks pererahvale töötab Saarevälja talus palgatud lüpsja. Saarevälja talu aastane käive on üle 250 000 krooni.
JAAN LUKAS
Painkülast tuleb iga päev 60 tonni toiduõli
AS Werol Tehased alustas Painkülas toiduõli valmistamist mullu sügisel. Aastaga on saavutatud pool arvestuslikust võimsusest. Kuus toodetakse üle 1650 tonni toiduõli, millest umbes kolmandik müüakse Eestis, ülejäänud Lätis ja Leedus. Tehas annab tööd kuuekümnele inimesele.
"Aasta jooksul on meil toimunud suured ümberkorraldused. Oleme väga tugevasti optimeerinud põhiprotsessi, tõstnud tootmise efektiivsust ja kvaliteedi kontrolli. Töötleme ööpäevas ligi 200 tonni rapsi ja rüpsi seemet ning anname kuni 60 tonni rafineeritud toiduõli ja 120-130 tonni õlikooki, mis on jõusöödalisand ja väärtuslik sööt piimakarjale.
Senini on läinud tootmine suhteliselt kenasti, täisvõimsuseni peaksime jõudma aastapooleteise pärast, kõik sõltub muidugi turust," nentis ASi Werol Tehased juhatuse esimees Raul Kastan.
Kas tööstusevaene Jõgeva võib siis rõõmustada, et töökohti tuleb juurde? "Kuigi konkurentsi üheks eeliseks on ka töökohtade arv, ei kavatse me hetkel töökohti juurde luua, vaid püüame hästi optimeeritult töötada."
Kodumaisest rapsist jääb väheseks
Tänavu ostis Painküla tehas 37 000 tonni eestimaist rüpsi ja rapsi, kaks kolmandikku vajaminevast tuuakse Balti riikidest juurde. Vastavalt lepingutele vedasid sellel aastal paljud õlikultuuride kasvatajad oma toodangut veel Soome ja Taani. Werol Tehased tahab innustada rapsi ja rüpsikasvatajaid Eestis, et uuel sügisel kogu nende toodang ära osta.
Kuuga tarbib tehas 5000 tonni toorainet, millest saab 1650 tonni rafineeritud õli ja 3100 tonni õlikooki. Ligemale pool sellest laaditakse laevale, mis viib väärtusliku loomasööda kaks korda kuus Taani.
Eesti perenaisteni jõuab tuntud kaubamärgi Olivia all umbes 150 000 liitrist pudelit kolesteroolivaba toiduõli. Suuremate kanistrite ja vaatidega läheb toiduõli väikeköökidele, mis tarbivadki enamiku toodangust.
Rahvusvaheliselt tunnustatud
Hiljuti sai Werol Tehased kvaliteedijuhtimise süsteem rahvusvahelise standardi ISO sertifikaadi, tehase laboratoorium aga akrediteeringu, et seegi vastab ISO nõuetele.
"Sertifikaadi omamine on väga tähtis rahvusvahelisel turul püsimiseks. Korrastatud tegevus- ja kontrollisüsteem annavad tarbijale usu, et toodang on kvaliteetne. Ega kvaliteedi osas meil enam suurt midagi parandada anna, nüüd on vaja saavutatut säilitada, et senine turg püsiks ning uut juurde võita," pidas vajalikuks tehase kvaliteedijuht Arne Raidvere.
Tehase laboris, kuhu investeeriti ligemale 1,8 miljonit krooni, teostatakse analüüse ööpäevaringselt. Keemik-laborandid Liidia Muuga ja Tiina Kukk ning laborandid Sirje Kalaus, Ruth Pilv, Silvi Rohtla ja Tea Raud teevad nädalas 700 keemilist ja sama palju ekspressanalüüsi.
Rahvusvahelisel toiduaineteturul ilma hea laborita ja kvaliteedi pideva kontrollita enam läbi ei saa.
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Tahad, ma aevastan sulle peale?
On teil vahel tunne, et tahaks haigeks jääda?
Sest et siis ei pea tööle või kooli minema? Sest et siis saab päev otsa teki all lebada ja teleripulti klõpsutada? Sest et kraadiklaasi näidule vihjates pääsete siis nõudepesust ja muudest tüütutest kodustest kohustustest? Sest et siis toob ema või mõni muu hoolitsev pereliige söögid-joogid otse voodisse? Sest et ilm on nagunii kole ja vihmane?
No hästi, kallid naiivikud. Tõmmake aga pid¾aama selga (et oleks võimalik voodis fini¹eeruda) ja liduge paljajalu paar tiiru ümber lähima maja. Pole vaja eriti pingutada ja kopsupõletik tuleb nii, mis mühiseb. Või kui arvate, et näiteks kõhugripp märksa huvitavamalt kõlab, paluge kõigil, keda kohtate, omale peale aevastada. Varem või hiljem ikka näkkab.
Varem või hiljem olete te haiglane ehk nagu ÕS seda terminit seletab – normaalsest hälbiv. Ja varem või hiljem taipate te oma õuduseks, et normaalsest hälbiva all ei ole ÕSi koostajad ainult mitte just tavapärast kehatemperatuuri ja võimalust kodus aega veeta silmas pidanud. Sest et kohe, kui te olete suutnud haigestumisega ühele poole saada ja kraadiklaasile vandeseltslaslikult silma pilgutate, läheb ilm taas imeilusaks.
Teate küll - päike paistab, vihm on asendunud õrna tuulekesega, kõrgrõhuhari piilub nurga tagant, inimesed jalutavad ja naudivad sügist, võibolla toimub ka mõni vabaõhukontsert… Teie aga olete ühiskonnast isoleerunud. Isegi lihaseks õeks/vennaks peetu ei pööra teile tähelepanu, vaid lidub õhtuti, teie uusimad rõivad seljas ("Sa nagunii midagi peale pid¾aama lähiajal ei kasuta…"), järjekordsele peole.
Ja unistus, et keegi teile poest krõpsu-kokat tooma ruttab, on naeruväärne. Sest kas te siis ei tea, millega haiged oma hinge sees hoiavad? Herkulopudru (mille vaataminegi teil südame pahaks ajab) ja ebamäärase hallika rohuteega (mille maitseomadustele te miinus seitseteist punkti kümnest annaksite) loomulikult.
Kahjurõõmgi, millest te tekiääre alt korra ja puhtuse nimel askeldavaid pereliikmeid jälgides jõudu ammutate, kaob niipea, kui mõni neist mokaotsast tähendab, et pärast tervenemist on võimalus nõusid pesta vähemalt nädala jagu ainult teie päralt.
Ja enesetunne läheb aina kehvemaks. Kurgus kriibib. Polüübid ei lase nina kaudu õhku läbi ja te peate ellujäämiseks nagu totakas poolavatud suuga ringi käima. Pea kuumab. Magada tahaks.
Tasapisi tekib hirm, et võite eluaegsed lamatised saada. Telekast tulevad pidevalt ühed ja samad seebid ja päeval ei tule sealt üldse midagi. Paha on olla. Öäääk…
Skleroos on ka - mitte ei mäleta, kes see lollakas oli, kes haigeks tahtis jääda. Pole viga, kallis naiivik, mis ei tapa, teeb tugevaks.
HIIE PAAS
• Mõned inimesed ei tule selle pealegi, et nad õnnelikult elavad.
• Parim viis kiusatusest vabaneda, on sellele järele anda.
• On minuteid, kus ootamatu avameelsus võrdub andestamatu enesekontrolli kaotusega.
• Tagarääkimisest on hullem vaid see, kui keegi sinust ei räägi.
• Miski ei soodusta hingerahu rohkem, kui isikliku arvamuse puudumine.
• Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas.
• Parem olla rikas, kuid terve, kui vaene ja haige.
• Karskus on hea asi, aga harrastada tuleb seda alati mõõdukalt.
• Heategu ei jää kunagi karistamata.
• Õnn pole jaam, kuhu sa jõuad, vaid reisimisviis.
• Naine leiab kergemini palju mehi, kui selle üheainsa.
• Kõige visamini unustavad inimesed selle halva, mis nad ise teie kohta on rääkinud.
• On asju, mida peame nägema, et uskuda, ja on asju, mida peame uskuma, et neid näha.
K. A.
Valitsuse uus sotsiaalabiprojekt
Eestimaa poliitikud on koos meedikutega välja töötanud uue süsteemi, mis on mõeldud aitamaks ühiskonna vaesemaid kihte: pensionäre, noori peresid, töötuid jne.
Süsteem baseerub nn rahasüstil ning toimib järgmiselt: luuakse vastavad meditsiinipunktid, koostatakse rahasüsti vajajate nimekirjad ja pannakse paika ajagraafik. Hiljem tuleb abivajaja vastavalt elukohajärgsele nimekirjale maakondlikku allosakonda, kus talle süstitakse veeni teatav kogus sularaha. Organism omastab selle ning inimesel tekib kunstlik heaolutunne, millega käib kaasas illusioon materiaalsest kindlustatusest. Mõne aja möödudes (sõltub süsti kontsentratsioonist) hajub süsti mõju. Seejärel tuleb minna uuele rahasüstile.
Valitsus on arvamusel, et see meetod on odavaim viis elatustaseme tõstmiseks, kuna nn rahauimas inimesed ei vaja mingeid hüvesid, sest illusoorsetena on need neil juba olemas.
Projekti maksumuseks hinnatakse umbes 170 miljonit krooni ning see tasub end ära juba esimese aasta jooksul.
VALE-DMITRI
24. oktoobri Vooremaa kirjade rubriigis oli Margus Kiisi huvitav kirjutis "Kolme kasti õlle eest hümnile viis". Lugesin seda kirjutist ja mõtlesin, et tegemist on huumoriga. Kuid hr Kiis selgitas, et euroliidu vastastel noortel on mure. See põhineb selles, et neil on oma hümni tekst, kuid nad ei suuda kuidagi leiutada sellele korralikku viisi. Nad kutsuvad kõiki osalema hümni viisi loomisel.
Kellel õnnestub sellele meeldiv viis luua, on peavõiduks kolm kasti õlut. Lugesin nende hümni teksti mitu korda läbi ja veendusin, et nendele ridadele ei ole võimalik korralikku viisi luua.
Et sõnadele viisi luua, peavad need olema ülesehitatud nii, et iga sõna saaks noodistada. Olgu salm nelja-, viie- või kaheksarealine, refrääniga või ilma, tuleb arvestada seda, et alates esimesest salmist peab sama silpide arvuga olema ka teise, kolmanda, neljanda... salmi iga rida. Vastasel juhul ei ole võimalik salme noodistada.
Silpidest moodustavad sõnad, mida vastavalt silbiarvule jaotame ühe- ja mitmesilbilisteks. Luule riimi seisukohalt on kõige enam kasutusel ühe, kahe, kolme ja neljasilbisõnad.
Näitena toon A. Sanga "Kääbuse laulud" II:
Otsid kõikjalt varajat sisu (8 silpi)
sind ei köida kirju koor. (7 silpi)
Liiga ablas on su isu, (8 silpi)
sõber, oled liiga noor. (7 silpi)
Selliste silpide arvuga peavad olema ka järgmised salmid. Võib ka kirjutada ilma riimita, vabavärsis, kuid ikka iga rea aluseks peab nii esimeses salmis kui ka teistes salmides olema sama silpide arv.
Võibolla, et kellelgi õnnestub mingil moel selle hümni tekstile viis teha. Vaevatasuks on ju lubatud kolm kasti õlut. Head viisistamist!
ALEKSANDER KÕRGESAAR
SPORT
Kuumal maal tehti rattureile külma
Iraani Ilsamivabariigis on käibel pärsia numbrid, mis erinevad meil kasutusel olevatest araabia numbritest kui öö ja päev. Kaks Jõgevamaa noort jalgratturit, Heiko Sepp ja Tarmo Raudsepp said hiljuti omal nahal kogeda, et ega neid numbreid seal alati meile harjumuspärases järjekorras ei loeta ka.
Iraanis käisid poisid Eesti kuni 23-aastaste ratturite koondise koosseisus (mõlemad on praegu 19-aastased) ning peale nende tegid sõidu kaasa Janno Aksin Pärnust, Mirko Põldmaa Rakverest ja Vahur Valvas Tartust. Kõik noormehed peale Heiko kuuluvad Pikkuus Racing Teami koosseisu ning Aavo Pikkuus oli nendega ka Iraanis kaasas. Küllap seisis Iraani rattaliidu kutse tagagi asjaolu, et seal (nagu Saudi-Araabias, Egiptuses ja mujalgi) on treeneritena ametis Pikkuusi-aegseid Nõukogude Liidu koondislasi.
Täpselt kuu aega, 19. septembrist 19. oktoobrini kestnud võistlusreisi jooksul osaleti kolmel tuuril ja võistluspäevi oli ühtekokku 22. Kahel mitmepäevasõidul tuli Eesti koondis teiseks ja ühel kolmandaks. Kuigi Heiko ja Tarmo põhiülesanne polnud individuaalselt hiilata, vaid pigem Janno Aksinit aidata ja fini¹iteks Vahur Valvast lahti vedada, pääses Heiko ühel etapil siiski pjedestaalikohale - teiseks.
Ebaausad mängud
Kuna suvi on sportimiseks liiga kuum, oli Iraanis rattahooaeg alles alanud. Meie meestele olid muidugi ka varasügisesed temperatuurid (viimase tuuri paigas päikese käes 50 kraadi!) omajagu hullud. Ent kuumusele ja paarile kukkumisele lisandus veel teistlaadi stressitegureid.
Iraani tuuridel ei mängitud nimelt kuigi ausaid mänge. Oma rattureid veeti auto tuules eest ära ja fini¹iprotokollid ei kajastanud kuigi adekvaatselt tegelikke tulemusi.
"Ühel etapil pääsesime kuue mehega peagrupi ees minema, nii et lõpetasin raudselt kuuendana, aga protokolli järgi oleksin justkui järgmise, kolmemehelise grupi lõpus olnud," ütles Heiko.
"Eesti ja Kasahstani rattureid püütigi enamasti esimese viieteistkümne hulgast, st preemiaraha saajate hulgast välja puksida, sest meil oli rumal komme oma auhinnara ha ka välja nõuda. Iraani sportlastele seevastu võivad korraldajad rahulikult trääsa näidata ja paremal juhul vaid poole summast välja maksta."
Esimese tuuri 10 000-dollarisest auhinnafondist läinudki sõitjate vahel jagamiseks lõpuks vaid pool, teine pool kadunud tõenäoliselt korraldajate ja kohtunike taskusse. Eesti meestel jäigi sellel tuuril teenitud 800 dollarit saamata ja ka teistel tuuridel ei makstud preemiaid välja täies mahus.
Valgetelt rohkem
Harjumatute asjadega puutusid poisid kokku ka väljaspool võistlusi. Omapäi linna peale treeningsõitu tegema minnes tuli näiteks pikad püksid jalga ajada, sest lühikestega käimine pole sealmail kombeks. Linnades rippusid kõikjal islamivabariigi suurte juhtide portreed ning liikus palju sõjaväelasi. Poes võis ette arvestada sellega, et nö valgetelt inimestelt küsitakse kauba eest poole rohkem raha kui omadelt, seda enam, et ka arusaamatute pärsia numbritega hinnasiltide de¹ifreerimisega on võõral raskusi.
Pikemalt ühes linnas paigal olles ilmnenud aga tendents, et hinnad läinud iga päevaga odavamaks - sedamööda, kuidas näod tuttavamaks said. Kütust jagatud aga meie mõistes peaaegu tasuta: dollari eest võis Iraanis saada 42 liitrit bensiini või 120 liitrit naftat.
Iraani-reisist küll veel pisut väsinud, on Heiko ja Tarmo mõtetega juba järgmises hooajas. Kuigi hõlpelust ei maksa Pikkuusi-suguse karmi mehe käe all unistadagi, kavatseb Heiko tuleval aastal just tema meeskonnas kaasa teha, Tarmo aga peab plaani Prantsusmaale pedaale sõtkuma minna.
RIINA MÄGI
Möödunud neljapäeval Jõgeval baaris Route 39 toimunud lahtisel piljarditurniiril osales üheksa meest erinevatest Kesk- ja Lõuna-Eesti paikadest.
Kes kellega piljardit mängima hakkas, selgitati enne mängu algust loosimisel. Hilisõhtuni kestnud mängude finaalis alistas tartlane Raul Põhjala kolmepunktise vahega ühe Eesti tippmängija, hiljutise Tartu turniiri võitja Levis Plumbergi. Kolmanda koha pälvis Jõgeva võistleja Marek Kõre. Jõgevamaalastest olid kaasa mängimas ka Andreas Aland, Sergei Jerjomin ning Marek Poltrago.
Raul Põhjala, kes ühtlasi oli võistlustel kohtunikuks, ütles Vooremaale: "Seni on piljardivõistlusi korraldatud kõige sagedamini Tallinnas. Üks piljardipartii kestab tavaliselt 10-15 minutit, kuid professionaalid võivad vahel laua paari minutiga puhtaks saada. Et piljardis võita, peab ka vastase lööke ette nägema. Samuti sõltub võit õnnest."
Raul Põhjala arvates võiksid mehed ja naised piljardis julgemini kätt proovida. "Kui on õrnemast soost huvilisi, võiks naistele ka eraldi turniire korraldada," ütles ta.
"Kavatseme hakata baaris Route 39 regulaarselt piljardivõistlusi korraldama," lausus baari omanik Sergei Jerjomin.
JAAN LUKAS
Laiuse spordiklubi karikavõistluste I etapil võitis Tiit Ottenson, teine oli Udo Kuslap, kolmas Väino Ridal, neljas Laine Rande. Paarismängus võitsid Ilmar ja Marek Poltrago, teised olid Erki Lepik ja Väino Ridal, kolmandad Meelis Sarapuu ja Paul Uiboleht.
Eesti võistkondliku karikavõistluse I etapp toimus Kehras. Osales 12 võistkonda. Laiuse spordiklubi sai 119 punktiga neljanda koha. Karikavõistluste II etapp toimub 4. novembril Kadrinas.
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
Viimasel ajal on eesti ajakirjandus teinud tulutuid katseid välja uurida, kui palju on Eesti Ametiühingute Keskliidul varasid ja kui palju nad nende pealt teenivad. Vooremaa teab kindlalt ühte: EAKL on üks tänavu Lõuna-Eesti parimaks turismiobjektiks tunnistatud Pühajärve puhkekodu omanikke.
Kunagi kuulus puhkekodu tervenisti ametiühingutele. Mõned aastad tagasi võttis selle rendile Jõgevalt pärit ja siinkandis pedagoogiametit pidanud Jüri Kork. Peatselt jõudis mees äratundmisele, et nõukogude stiilis ametiühingupuhkekoduga kaua
välja ei vea. Kuna Korgil endal maja renoveerimiseks vajalikke miljoneid tagataskus polnud, tuli otsida rahaallikaid.
Selleks, et jõukate meeste rahakotirauad avaneksid, tuli kirjutada puhkekodule korralik äriplaan. Kork surus põhiliselt konverentsiturismi ja taastusravi peale ning leidiski rahastajad. Praegu kuulub puhkekodu aktsiatest umbes 60 protsenti aktsiaseltsile, mille juhtfiguuriks on - ja see polevat mingi saladus - ekspeaminister Tiit Vähi. Umbes kolmandik aktsiatest on Ametiühingute Keskliidu käes ning 8 protsendi aktsiatega on osanik ka majaperemees Jüri Kork ise.
Praegu on puhkekodus 124 igati eurostandardile vastavat hotellituba, kolm konverentsisaali ja nõupidamisruum on kaasaegse audiovideotehnikaga varustatud.
Taastusravikeskuses saab enamvähem kõike, mida tõbisevõitu või stressis inimene küsida oskab: massaa¾i, soojusravi saviga, parafiini, muda, nõel- ja elektriravi, aroomiteraapiat jms.
Tänapäeval nii ei saa, et teed asja vaikselt valmis ja jääd siis ootama, et keegi seda kaema tuleks. Kork tegi reisifirmade seas kõva propagandat ja puhkekodu täituvus on praegu suuremgi kui omanike rahuloluks hädatarvilik oleks. Broneeringute pealt paistab, et lähema 12 kuu jooksul maja tühjaks jäämist karta pole.
Neid firmasid ja organisatsioone, kes Pühajärvel konverentse ja koolitusnädalaid jaksavad korraldada, jätkub Eestiski, taastusravikeskuse stammkunded on aga valdavalt soomlased, kes siin pärlivannid, mudapätsid ja aroomiaurud tunduvalt odavamalt kätte saavad kui kodumaal.
"Algul oli soomlastel meile toitlustamise osas mõningaid pretensioone, aga nüüd oleme õppinud neile meele järele olema," ütles Jüri Kork.
Ka karaokeaparatuur on puhkekodu stiilsesse keldripubisse muretsetud just soomlasi silmas pidades. Eks nende kompleksivaba leelotamine vahel kõrva kriibi, aga sellest ei saa numbrit teha: klient on kuningas. Pubis võib ka elektroonilise punktiarvestussüsteemiga noolemängu, piljardit või Eestis ainulaadset jäähokimängu mängida.
Rääkimata sellest, et puhkekodu kohalikele tööd annab, kajastub puhkajate kohalviibimine soodsalt ka Otepää kaubanduses. Soomlasi huvitavat mõnikord üsna üllatavad asjad: ükskord ostnud nad näiteks poe tühjaks kõige tavalisematest puuvillastest öösärkidest.
Kui Pühajärve puhkekodule septembris messil Tourest 2000 Lõuna-Eesti parima turismiobjekti preemia üle anti, tõid Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism esindajad esiletõstmise põhjenduseks selle, et tänu heale äriplaanile ei tunne puhkekodu talvist mõõnaperioodi ning et puhkaja heaolule on mõeldud igakülgselt, kuni järvele lõbusõidulaeva käimapanekuni välja.
Puhkekodu peremees ei mõtlegi aga loorberitele puhkama jääda, vaid peab puhkekodusse vesikeskuse rajamise plaane. Kulukas ja riskantne see ju on, aga äris kehtib reegel: jänes kaarte ei mängi.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Üks Torma vallas elav perenaine on avaldanud, et tal on kuu või veidi rohkem aega tagasi ära varastatud kalavõrgu materjali mõrra tegemiseks. Kalavõrku oli umbes viis kg ja avaldaja on saanud kahju 350 krooni.
Tänavu suvel on Mustvees politseiametnikud kuriteos kahtlustatavailt ära võtnud kaks jalgratast, mis ilmselt ei ole nende valduses olnud seaduslikus korras. Üks jalgratastest on naiste ratas Mountain Bike, paljukäiguline, värvilt punase põhitooniga. Teine on paljukäiguline meeste jalgratas Bisan Starline, rohelise põhivärvitooniga. Kui keegi tunneb neis ära temalt varastatud jalgratta, palume aega viitmata pöörduda koos jalgratta omamist õigustava dokumendiga politseijaoskonda ratta kättesaamiseks.
Õigemini oli sissemurdjaid kaks - mees ja naine, noorepoolsed inimesed, kes sissemurdmiste ajal elasid Torma vallas Rääbisel. Aprillis murdsid nad sisse ühte majja Liikatkul ja viisid ära kõik, mis kätte juhtus ja alumiiniumist oli, isegi kartulikorvid. Alumiiniumnõusid käisid nad varastamas ka Torma vallas Koimula külas kahes maamajas. Alumiiniumi tahtsid nad ilmselt ka ühest Ookatku küla tühjalt seisvast majast, aga sealt oli praktilisem võtta kasvuhoonekilet, umbes 30 meetrit.
Sadalas varastati keevitusagregaat
Läinud nädalal ilmes, et ajavahemikul 21.-22. oktoobrini on ukseluku lõhkumise teel sisse murtud Sadalas OÜ Sadala Agro töökotta. Ära oli viidud keevitusagregaat Kemp koos süsihappegaasi ballooni ja reduktoriga. Kahju hindab avaldaja 7500 kroonile.
Läinud kolmapäeva õhtul kella 20.30 paiku tulid Kasepää valda Metsakülla ühte majja viis maskides vene keelt rääkinud võõrast meest. Kahe püstolitaolise esemega ähvardades nõuti perelt raha ja kulda. Kannatanu oli sunnitud välja andma kuldketi ristiga ja suurema summa sularaha. Pereisa abikaasa ja kolme lapsega seoti kinni. Kurjategijad lahkusid seni kindlaks tegemata suunas.
Laupäeva hommikul selgus, et öösel on Torma vallas ühel Tuimõisa talunikul silorulle ära rikutud. Kümnel rullil leidis talunik kile pealt katkilõigatuna. Tekitatud kahju ei ole esialgu ära arvestada jõutud.
Raske liiklusõnnetus juhtus laupäeval kella 21.30 paiku Jõhvi-Tartu mnt 94,4 km Saare vallas. Paremal teeserval seisnud veoauto KAMAZ haagisele sõitis otsa Tartus elav mees oma sõiduautoga Ford Sierra. 1937. a sündinud naine viidi ajuvapustusega Maarjamõisa haiglasse ravile. Teine, aasta vanem naine pääses koljupõrutusega ja sai pärast arstiabi osutamist kodusele ravile.
Auto sõitis ära bensiini eest maksmata
Pühapäeval veidi enne kella viit pärastlõunal tankis Mustvees Shelli tanklas Ford Scorpio juht oma autosse neli liitrit bensiini 95, aga sõitis tanklast minema võetud kütuse eest maksmata. Autol olnud registrinumbri järgi kuulub auto Kohtla-Järvel elavale Vladimir G-le. Kahju on selgitamisel.
Reede hilisõhtul on keegi pahategija Jõgeva linnas hakkama saanud sellega, et lõhkus Pargi tn 4 juures ära reklaamsildi ja linna turuplatsil on ühel müügikioskil ära tõstetud ja painutatud vihmaveetoru. Reklaamsildi lõhkumisega tekitati omanikule 500-kroonine kahju, vihmaveetoru kõlbmatuks muutmisega tekitatud kahju on selgitamisel.
Ööl vastu laupäeva on keegi pahatahtlik isiksus toimetanud ka Adaveres. Põltsamaa majandusühistule kuuluva kaupluse ees lõhuti prügikast ja lillealus. Ühistu arvab saadud kahjuks üle 3000 krooni.
Teisipäev, 31. okroober 2000. a.
JAAN LUKAS
AARE KIRNA
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Vaidlused töö- ja puhkeaja seaduse ümber jätkuvad
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
VÄINO KORELA,
Isamaaliit, Mustvee
JUHTKIRI
31. oktoober 2000
MAJANDUS
OÜ Argoslõng läheb uuesti müüki
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Painkülast tuleb iga päev 60 tonni toiduõli
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Tahad, ma aevastan sulle peale?
HIIE PAAS
K. A.
Valitsuse uus sotsiaalabiprojekt
VALE-DMITRI
ALEKSANDER KÕRGESAAR
SPORT
Kuumal maal tehti rattureile külma
RIINA MÄGI
JAAN LUKAS
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Sadalas varastati keevitusagregaat