Vooremaa
Pool viljasaagist on koristatud
Terve augustikuu on Jõgevamaa põllumajandusettevõtete ja talude põldudel mürisenud kombainid. Agaramad põllumehed on praeguseks koristanud üle poole tänavusest viljasaagist.
Teisipäeva õhtul sõitis aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal ise traktoriga CASE põllumajandusfirma põllul ja pressis põhku. “Teen ise vahelduseks praktilist põllutööd, et põldudest põhjalikumat ülevaadet saada.
Autoga ei pääse igale poole ligi,” ütles Paal Vooremaale. “Teravilja kasvatame me 570 hektaril, kusjuures 130 hektarilt on veel tarvis koristada
rukist ja natuke otra. Kõige parem saak on tänavu arvatavasti odral Maresi.
Üldiselt jääb aga tänavune saak tagasihoidlikuks, sest vihma tõttu on vili põllul lamandunud, mis põhjustab üsnagi suurt koristuskadu,” lisas ta.
Rukis müügiks
Lembit Paali sõnul kavatseb AS Pajusi ABF rukkisaagi ära müüa või jõusööda vastu vahetada. Samuti oli viljakoristamisega üleeile ise ametis Võhmanõmme põllumajandusühistu juhataja Toomas Joosep, kes märkis, et muret põhjustab asjaolu, et kuivatid ei jõua vilja piisavas koguses vastu võtta.
Aktsiaseltsis Adavere Agro töötavad iga päev teraviljapõldudel kuus või seitse kombaini. “Üks kombain koristab päevas ligi 10 hektarit vilja,” lausus peaagronoom Jüri Smitt. “Odra ja rukki koristamise oleme praeguseks lõpetanud, kuid suvinisu on veel võtmata.”
Jüri Smiti sõnul on Adavere põldudelt viljakoristamise käigus saadud üle 1000 rulli kvaliteetset põhku.
Hea nisusaak
Puurmani vallas Tammiku külas asuvas Välja talus on praeguseks lõpetatud talinisu koristamine. “Talinisu kasvas meil poolteisel hektaril, saagiks saime 35 tsentnerit. Arvestades taliviljadele ebasoodsaid talveilmasid ja vihmast suve, võib seda kogust üsnagi korralikuks saagiks pidada. Teravilja kasvamisele mõjuvad soodsalt ka meie kandi savised maad,” rääkis perenaine Vilja Sinimets.
Tuleval nädalal loodetakse Välja talus alustada kaera koristamist 3,5 ja söödanisu koristamist 1,5 hektarilt. “Vilja koristame kombainiga Sampo, mille ostsime kahasse koos talunik Ülo Ämarikuga,” lausus Vilja Sinimets.
Põltsamaa vallas Kaliküla külas Paju talus hakati vilja koristama eelmisel pühapäeval. “Varem ei õnnestunud meil koristustöödega alustada, sest kevadkülv jäi pisut hiljaks. 110 hektaril kasvab meil oder, kaer ja nisu. Teisipäeva õhtuks oli vili koristatud rohkem kui 12 hektarilt,” lausus perenaine Ruty Tõnts.
Paju talus koristavad vilja isa ja poeg Toomas Tõnts senior ja Toomas Tõnts junior, vanem peremees sõidab tavaliselt kombainiga ja noorem traktoriga.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Politseiameti peadirektor käis Jõgevamaal
Eelmisel kolmapäeval viibis maakonnas Politseiameti peadirektor Harri Tuul.
Kohtumisel maavanemaga oli juttu sellest, et Jõgeva politseiprefektuuri hoone vajab uuendamist. Esimese tegevusega, konstaablipunkti uste vahetamisega, on heal juhul võimalik alustada veel käesoleval aastal. Uue katte peaks lähiajal saama ka Põltsamaa konstaablipunkti katus. Politseijuhi ja maavanema kohtumisel räägiti veel politsei majandamiskuludest ja prefektide võimalikust rotatsioonist.
PEEP LILLEMÄGI
Adavere lihatööstuse autopargil on uus omanik
Adavere lihatööstuse autopargi kuuest sõidukist müüdi enamus uuele omanikule. Esialgsetel andmetel pidi eile Tallinnas toimuma müügilepingute vormistamine.
Kolmapäeva hommikul oli Adavere lihatööstuse juht Robert Jaani täis optimismi, et lepingud saavad vormistatud. Lehe trükkimineku ajaks ei olnud tulemused veel selgunud.
Robert Jaani andmetel laekub autopargi müügist rohkem kui 1,3 miljonit krooni. Uue omaniku ja logistilist teenust pakkuma hakkava firma nime ei olnud Adavere lihatööstuse juht enne lepingute allkirjastamist nõus avalikustama. Autopargi autojuhid olid eile veel lihatööstuse palgal. Nad peavad Robert Jaani sõnul otsustama, kas lähevad koos autodega uude firmasse tööle või mitte.
“Oleme teinud päevas tooteid kolme tonni ümber, kuid mitte iga päev. Toodete maht sõltub turustamisvõimalustest, mis ei ole veel päris paigas. Firma 125 töötajast saab praegu tööd üle 60 inimese. Ligi kümme inimest on koondatud,” kommenteeris hetkeolukorda Robert Jaani.
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
AS Jõgeva Vesi keeras lahti psühholoogilise surve
Hiljuti teatas AS Jõgeva Vesi, et kuna Tähe tn 8 ja 12 on vee eest väga palju võlgu, kusjuures võlglasi on kolmandik elanikest, siis hakatakse nendele majadele veeandmist piirama, st vett hakatakse laskma üks tund päevas.
Kuna nende majade elanikud avaldasid protesti, oli Jõgeva Vesi sunnitud asja selgitama. 29. augustil kutsuti huvilised Tähe 11 “neljandasse trepikotta”. Tegelikult on Tähe 11 kohalik veevärgihoone ja koosolek toimus selle hoovis, muru peal, puude all. Kohale tuli umbes 40 elanikku ja ASi Jõgeva Vesi mõned esindajad.
Enamus viimastest seisis kogu koosoleku nagu oleks oma müügiartikkel suus ja vaatas vihase rahvakobaraga väherääkides tõtt. Enamasti seletas Lembit Kabral. Tuli välja, et Jõgeva Vesi toetub asjaõigusseaduse paragrahvile 72, mis määrab maja võlgade eest vastutavaks selle omanikud ehk elanikud tervikuna. Seetõttu võib Jõgeva Vesi “karistada” kogu maja. Selline “ebameeldiv” psühholoogiline surve on selleks, nagu Kabral seletas, et majaühisus selgitaks ise oma võlglased välja ja vajadusel keeraks kraanid kinni, kui muu ei aita. Nii et nagu sõjaväeline ühiskäendus või nii.
Sellest tõusis muidugi päris kõva protest. Üks rohelises pluusis mees oli eesträäkija ja tõstatas rea küsitavusi: omanikuga tühjad korterid, veearvevõltsijad. Miks peavad ausad maksjad kinni plekkima võõraste arveid? Jne. Kabral vastas, kuidas suutis. Vee võiks ka päris kinni keerata, kuna Jõgeva linna eeskiri nõuab, et veevõlad peab välja nõudma.
Alates juulist on uus eeskiri maja ülejäänud veekulu jaotamise kohta. Ka väideti, et Eesti Energia nõuab Asilt Jõgeva Vesi elektrivõlga sisse.
Vahepeal läks sõnelemine päris suureks, nii et ühe mehe väitel oli tahtmine ametnikele kaigast anda. Lõpuks aga vajus koosolek koost ja ametnikud suutsid elanikega isegi natuke ühte sulada ja neid lohutada. Igatahes Tähe tänava veesõda ei alanud.
MARGUS KIIS
28. augustil helistas proua Porro, kelle koer Bimbo oli konfliktis proua M. Luga Volgasuuruse Ford Scorpioga, millest kaotajana väljus auto, kohtutes aga pr Porro. Porro teatas, et tema maja küll haamri alla ei pandud, kuid ta mehe palgast võetakse nüüd suur summa maha. Seetõttu olevat mehe tervis
halvenenud. Porro oli varem tuntud kui Jõgeva jäätisemüüja ja ühekordne elupäästja. Tema abistamiseks saab raha annetada arvele 10220011968011 (Ühispank), märgusõna “Bimbo” all.
Margus Kiis küsib, mida ta peaks telefoniküsitlustes edaspidi küsima?
MARGUS KIIS
Kaks kolmandikku Estoniale sukeldumise poolt
23. ja 28. augustil küsis Vooremaa inimestelt, kas nad on Georg Bemise Estoniale sukeldumise poolt või vastu. Vastas inimesi Jõgevalt (14%), Mustveest, Põltsamaalt (10%), Tabiverest, Kuremaalt, Siimustist (4%), Pauastverest, Aidust, Arisverest, Vägevalt, Sordist, Pisisaarelt, Kaarlimõisast, Kamarist, Kalanast, Vaimastverest, Adaverest, Assikverest, Kõnnust, Kõpust, Laiuselt, Sadalast, Kuningamäelt, Imukverest, Sätsuverest, Pikknurmest, Neanurmest, Nautrasist, Paluperest, Härjanurmest, Mooritsalt, Mõisamaalt. 10% vastanutest olid teismelised, 14% kahekümnendates, 10% kolmekümnendates, 28% neljakümnendates, 8% viiekümnendates, 20% kuuekümnendates, 6% seitsmekümnendates, 2% kaheksakümnendates, 2% üheksakümnendates aastates. 30% olid mehed.
22% vastanutest oli Estoniale sukeldumise VASTU. 22% ei omanud seisukohta või olid erapooletud. 66% olid sukeldumise POOLT.
Mingit arvamuse jaotumist geograafiliselt, ealiselt või sooliselt märgata polnud.
MARGUS KIIS
Aga võlgnevus on ju ainult 22%!
Jõgeva veeettevõte AS Jõgeva esi on tõesti teoks tegemas, hädaabinõuna loomulikult, ähvardust anda piiratud hulgal vett majadele, kus maksmata arved kõige suuremad.
Asi on ebameeldiv mõlemale poolele. Avalikule telefonile helistanud julgel proual Luulel on tuline õigus asjasse väga kriitiliselt suhtuda. Miks peavad ülejäänud majaelanikud, neid on ju pr Luule andmetel 78% korteritest, kannatama selle enneolematu kavatsuse pärast.
Jah, suhtumine on veel kümne aasta tagune. Siis olid võlgnejatest üle poole kaitstud kellegi teise arvelt tasumisega. Nüüd nii enam ei ole. Mitu aastat enam ei ole.
Proua Luule, ja mitte ainult tema, on eksitaval arvamusel, et elame eelmistes harjumustes ja tavades. Oleks tore olnud, kui helistaja samas oleks tunnistanud, et kahe kõnealuse elamu (Tähe 8 ja 12) 22% korterite võlg on üle 80 000 krooni.
Võlglasi on palju, terve linna peale umbes 800 000 krooni eest. Jõgeva veeettevõte on sisuliselt väikefirma, millele selline võlgnevus on karmiks koormaks. Me kurdame vee halva kvaliteedi üle. Millega aga kvaliteeti parandada, kui pole raha? Uue hinna kehtestamine, mis omakorda ilmselt suurendab võlgnevuse osakaalu, oli küll vajalik, kuid see ei anna õigustust võlglaste senisele käitumisele.
Võlgu jäädakse äärmuslikus olukorras. Rahvas on vaene, eriti kui valitseb tööpuudus. Kuid, head inimesed, teadkem seda, et on olemas siiski seadused, mis meid kõiki kaitsevad. Võtkem põhiseaduse II peatükk — põhiõigused, vabadused ja kohustused. Kui õiguste poolelt veel midagi teatakse, siis kohustuste poolt tunneme üsna kesiselt.
Teadkem, et riigi kõrgeim õigusemõistja riigikohus lahendab kõiki kohtuvaidlusi põhiseadusest lähtudes. Miks? Sest see on meie riigi alus. Kuiv jutt, ütlete. Ei ole. Jõgeva vee-ettevõte ongi asunud tegutsema seaduste raames ja see õnnetu veeandmise piiramine on täiesti seaduslik.
Kuid elanikel on selles ja kõikides teistes elamutes samuti seaduslikud võimalused nii normaalsetes kui ka nüüdseks väljakujunenud kriitilistes situatsioonides toimimiseks. Seaduse alusel on kõigil õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral (§ 28).
Jõgeval on paljud pered just puuduse all kannatamas. Linnale on antud võrdlemisi suured summad nende inimeste aitamiseks. Kahjuks paljud võlglased ei ole puuduses. Kui mitmes firmas osanikuna tegutsev noorhärra
“mersuga” oma töötust ja puudust tuleb tunnistama, siis loomulikult oleks riigi abi temale ülekohtune. Samas on see isand kahte keskmist kuupalka ületava summaga vee eest võlgu. Ka tema ei taha kraani kinnikeeramist.
Selliste võlglaste vastu võitlemiseks on samuti vahendid. On kohtud, täitevametid, on ka inkassofirmad. Küsimus on hoopis selles, miks peab kaubamüüja (veemüüja) võlglasele järele jooksma. Targemad ütlevad — lepingu värk. Ongi.
Tarbijakaitseametnikud ründavad ühepoolselt vee-ettevõtet, annavad elanikele asjadest puudulikku teavet. Nüüd, kus on saadud kohtulahendid, tuleb ründajatel ja inimeste eksitajatel tunnistada, et kõikidel asjadel on seaduslik alus. Ka küsimusele, kas suurelamu korteriomanik on vee-ettevõtte suhtes ikka klient või hoopis allklient, on tänaseks vastus olemas ja tõde jalule seatud.
Kui lepingud ettevõtte ja korteriomaniku vahel on sõlmitud täielikus kooskõlas seadusandluse ja välja kujunenud heade tavadega, võib korteriomanik olla kliendiks, aga samas ka allkliendiks. Siit järeldub, et Jõgeva ja teiste linnade suurelamute juures saab seadusandluse alusel olla kliendiks ainult elamu tervikuna. Allkliendid on sel juhul korteriomanikud ehk elamu ühisomanikud. Allkliendiga veeettevõte lepinguid ei sõlmi, sest temaga puudub veeettevõttel liitumispunkt.
Liitumispunkt on koht, kus algab veeostja ja lõpeb veemüüja omandis olev torustik. Samas liitumispunktis on ka veesulgemise siiber, millega saab veeandmist lõpetada.
Milline on lahendus Jõgeval tekkinud olukorrale vee asjus? Esmalt tuleks võlglaste ja vee-ettevõtte vahel võla tasumiseks sõlmida tähtajaline leping. Paljud on seda teinud ja ei kahetse. Teiseks on vaja lõpule viia korteriühistute loomine. Kogemusi Jõgeval on. Hea organiseerimise juures on asi kiiresti teostatav. Võidavad korteriomanikud, mitte ainult vee- ja soojakulude, vaid veel enam hoone halduskulude pealt. Pealegi saavad tublid inimesed seeläbi tööd ja leiba.
Kogu kuludetulude arvestuse teeb korteriühistu juhtkond. Siis juba keeravad nemad ise patustajate kraanid kinni või lahti, majasiseselt on see võimalik neil, mitte vee-ettevõttel.
Näete, 22% võlgnevust peidab endas palju enamat kui ainult lihtsat tühist võlgnevust.
OLAVI ANNUK
JUHTKIRI
Sidney olümpiamängud on jõgevamaalastele erilised
Möödunud nädalal saadeti Tallinna raekojast pidulikult Austraaliasse teele 33liikmeline Eesti olümpiakoondis, kes kaitseb Eesti spordiau Sydney olümpiamängudel. Spordist rääkides ei pääse kindlasti ka majandusküsimustest.
Eesti olümpiasportlaste ettevalmistamiseks kulutati nelja aasta vältel 40 miljonit krooni. Lisaks riiklikele vahenditele sisaldab see summa ka sponsorite toetusi ja tippsportlastele makstavaid stipendiume. Iga sportlase rõivastusele kulutatakse 11 000 krooni.
Ehk leidub neidki, kes olümpiakoondislaste huvides kasutatavat raha ülearu suureks peavad. Põhjuseks võidakse näiteks tuua asjaolu, et suurem jagu Eesti sportlasi naaseb olümpiamängudelt keskpäraste või tagasihoidlike tulemustega. Samas peab aga arvestama, et kui mõnigi meie spordimees kuld-, hõbe või pronksmedali võidab, teeb see meie riigi spordimaailmas omajagu kuulsamaks. Väikesele riigile on erinevatel võistlustel edukas osalemine kindlasti vajalik autoriteedi saavutamiseks rahvusvahelisel areenil. Vajaduse olümpiakoondise ettevalmistamiseks korralikult raha kulutada tingib ühtlasi asjaolu, et nendel suurvõistlustel tuleb igal riigil oma väärikat ja esinduslikku imidžit näidata.
Olümpiamängude ajal elavad miljonid inimesed kaasa oma maa sportlastele. Nii tugevneb ka inimeste ühtsustunne erinevates riikides. Sydney olümpiamängud on erilised ka jõgevamaalastele, sest võistlustulle astuvad profijalgratturid Lauri Aus, Janek Tombak, Innar Mändoja ja Erki Pütsep. Nelja mehe sõit, vaatamata tulemusele, mida praegu on raske ette prognoosida, peaks kindlasti saama suursündmuseks meie maakonna spordisõpradele.
Miks mitte korraldada ühiseid telerivaatamisi jalgratturite kodupaikade kultuuriasutustes või toitlustusettevõtetes. Mõnigi Jõgevamaa firma võiks aga septembris hakata valmistama toodangut, mis on pühendatud neljale tublile rattamehele.
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Aktiviseerimiskeskused on tee alguses
Aktiviseerimiskeskused töötavad Eesti viieteistkümnest maakonnast kaheksas. Jõgevamaa Saare aktiviseerimiskeskus hõlmab kuut Peipsiäärset omavalitsust, kus elab maakonna 40 000 inimesest 11 900 ehk ligi 30%. Piirkonnas on 2600 mittetöötavat inimest ehk 22% elanikest. 38% nendest ehk ligikaudu 1000 töötut on kaasatud Saare aktiviseerimiskeskuse töödesse ja tegemistesse.
Riiklikult algatatud ja kohalike omavalitsuste käivitatud aktiviseerimiskeskuste projekt on ellu kutsutud vähese konkurentsivõimega
inimeste aktiviseerimiseks ja nende abistamiseks tööjõuturule tagasipääsemisel. Keskused püüavad pikaajalistele töötutele pakkuda koolitust ja täiendõpet ning kujundada neis tööharjumust.
Eesmärgiks koostöö
Seni tegutsesid aktiviseerimiskeskused eraldi ja peamiselt toetuti endi kogemustele. Saarel peetud nõupidamisel tõdeti aktiviseerimiskeskuste vajalikkust Eestis ja otsustati omavahelist koostööd jätkata. Kõigepealt kavatsetakse kaardistada valdkonnad, millega tegelema hakatakse ja milliseid teenuseid tööhõiveametitele tulevikus kavatsetakse pakkuda. Aja jooksul kujundatakse välja ka teenuste hinnakiri.
Sotsiaalminister Eiki Nestor küsis aktiviseerimiskeskuste nõupidamisel, mis on see teenus, mida riigi tööturuamet saaks aktiviseerimiskeskustelt osta. Ühest vastust ta sel koosviibimisel veel ei kuulnud.
Läbi on arutamata rahastamise põhimõtted ja allikad. Siin on palju ebamäärast. Näiteks said aktiviseerimiskeskused sel aastal oma raha kätte alles maikuus. Parimaks koolitusajaks peetakse aga ajavahemikku jaanuarist kuni aprillini. Seetõttu jäi palju kursusi ära.
Saare aktiviseerimiskeskuse töödest ja tegemistest
Saare aktiviseerimiskeskuse piirkonna kuue omavalitsuse 2600 mittetöötavast elanikust umbes 1000 inimest on aktiviseerimiskeskuse vaateväljas, neist on keskuses registreeritud 333 inimest. Mitmesugust koolitust sai 152 inimest. Sel aastal on Saare valla elanikest end aktiviseerimiskeskuses ametlikult registreerinud 110 inimest, kellest 55 käib alalisel tööõppel.
Saare aktiviseerimiskeskuse patrooni, vallavanema Jüri Morozovi andmetel alustati tegevusega 1998. aasta novembris. Taani tööministeeriumi ja Eesti sotsiaalministeeriumi koostööprojekti raames koolitati välja projektijuht. Loodi tugiisikute võrk, kaardistati töötud ja alustati koolitusega.
Aktiviseerimiskeskuse projektijuht Astrid Säälik teatas Vooremaale, et sel aastal alustavad nad koolitusega alles septembris, sest koolitusraha saabumine hilines. Kõigepealt viiakse läbi õmblusalane jätkukoolitus neile naistele, kes on valmis töötama individuaalõmblejatena. Samas pakutakse õmblusalaseid teenuseid ka firmadele. Programm lõpeb järgmise aasta kevadel kvalifikatsioonieksamiga. Septembris alustatakse ka saemotoristide koolitusega.
Saarel on ettevalmistamisel kangastelgede tuba, kus talvel saaksid kudumiskunsti õppida kõik huvilised, sh ka töötud. Käivitub ka meeste käsitööring, kus õpetatakse korvipunumist, lihtsamate puuesemete jne valmistamist. Tulevikus on kavas arvutiõpe. Peale elementaarsete arvutialaste teadmiste tahetakse inimestele õpetada lihtsamate raamatupidamisprogrammide, eriti füüsilisest isikust ettevõtja kassapõhise raamatupidamise, käsitlemist arvuti abil. Lisaks võimaldatakse ettevõtluskoolitust, kus õpitakse iseseisvalt koostama nii äriplaane kui ka projekte.
Ruumide valmimist takistab rahapuudus
Kogu eelneva käivitamine sõltub suures osas Saare PÜ likvideerimiskomisjoni ja vallavalitsuse vahelisest kokkuleppest ruumide eraldamiseks. Kui tulevikus valmib Voorel ehitamisel olev haldushoone, kuhu aktiviseerimiskeskusele on planeeritud eraldada kaheksa ruumi, siis kolitakse sinna.
Praegu seisavad ehitustööd raha taga. On tehtud taotlusi saada toetust hasartmängumaksust, kuid vastust ei ole tulnud. Vallavanem Jüri Morozov kirjutas ruumide väljaehitamise rahastamiseks teise projekti sotsiaalministeeriumile. Raha loodetakse siiski saada ja ruumid valmis ehitada.
Kõigepealt tahetakse kõigis kuues omavalitsuses läbi viia tööjõu-uuring, mis annaks ülevaate nii töötavatest kui ka mittetöötavatest inimestest, samuti koondamisohus töökohtadest, väljaõppe ja sotsiaalteenuste vajadustest.
Peale riigi raha on võimalik raha saada ka projektide kirjutamise teel. Saare aktiviseerimiskeskus on valmis kirjutanud kolm projekti. Septembris rakendub Saare valla projekt “Ühiskond kõigi jaoks”, mis näeb ette psüühiliste häiretega inimeste integreerimise sotsiaalsesse elukeskkonda.
Nii Tabivere vallavanem Aare Aunap kui ka Torma vallavanem Mati Kepp suhtusid Saare aktiviseerimiskeskuse tegemistesse positiivselt. “Põhiline on see, et inimene saab kodust välja. Aktiviseerimiskeskuse pakutav tugi annab inimesele julgust juurde,” arvas Mati Kepp.
“Selle läbi leiab nii mõnigi tööd. Ka meie valla saemehed on seal koolitatud. Kui raha jätkuks, võiksid need keskused olla igas vallas,” leidis Aare Aunap.
RAIVO SIHVER
ASi Jõgeva Viljahoidla juhataja Ivar Toming teatas Vooremaale, et riigireservi varutava vilja baasnäitajad muutunud ei ole. Tõusnud on aga toiduteravilja baashinnad: toidurukkil on see 1500 krooni, pluss käibemaks ja toidunisul 1600 krooni, pluss käibemaks.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Palamusel toimusid möödunud nädalavahetusel kirikupäevad, mille kulminatsiooniks oli vokaalansambli Heinavanker kontsert kirikus.
Kuna EELK Palamuse kogudus kannab Püha Bartholomeuse nime, peetakse koguduse aastapäeva ikka pärtlipäeva paiku. Tänavuste kirikupäevade raames toimus laupäeval kiriku erinevaid töösuundi tutvustav seminar. Kõnelejaiks olid Tallinna diakooniakooli juhataja Ave Premse ning Mariann Oviir ja Kadri Keskküla EELK Noorsootöö Keskusest, kuulajaiks põhiliselt koguduse töötegijad eesotsas õpetaja Jaan Nugaga ja juhatuse liikmed, samuti vallavanem Märt Jallakas.
“Saime palju kasulikke nõuandeid ja ideid uuteks projektideks. Kasulik oli ka info diakooniakoolist, kus saab kaugõppes hooldusõe eriala omandada,” ütles koguduse juhatuse liige ja Palamuse diakooniapunkti juhataja Tiina Tegelmann.
Margo Kõlari juhendatav ja kuulsa kunstniku Hieronymos Boschi allegoorilise maali järgi nime saanud ansambel Heinavanker esitas samal õhtul kirikus mitmekesist sakraalmuusikat. Alustati õigupoolest veel eelkristlikku ajajärku kuuluva regilauluga, mis kujutab endast omamoodi loomislegendi. Jätkati osadega XV sajandi anonüümse autori missast alapealkirjaga “Veterem Hominem”, gregooriuse laulude ja eesti vaimulike
rahvalauludega. Kiriku akustika tõi Heinavankri lauljate häälte ilu ja puhtuse hästi esile.
Pühapäevasel jumalateenistusel teenis Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nugaga kaasa Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer. Jumalateenistus oli üksiti kuldleeripüha, mil õnnistuse said kuus poole sajandi tagust Palamuse koguduse leerilast.
RIINA MÄGI
Kuremaal mängiti oreli sugulast
Möödunud reedest pühapäevani Kuremaal kestnud üle-eestilistel akordionimuusika päevadel osalesid muusikakoolide õpilased ja õpetajad Eestist ja Lätist.
Üle-eestilised akordionimuusika päevad toimusid mitu aastat Tartumaal Luunjas. Eelmisel aastal valiti toimumispaigaks aga Kuremaa ning sinna otsustasid muusikakoolide akordioniõpilased ja pedagoogid koguneda ka tänavu. “Kesk-Eestis paiknev Kuremaa sobib hästi kultuuriürituste läbiviimiseks ja pealegi on Kuremaa lossis hea akustika,” ütles akordionimuusikapäevade üks korraldajaid Valli Ilvik, kellel endal on muusikaline haridus nii koorijuhtimise kui ka akordioni erialal.
Muusikakoolide õpilased moodustasid akordionipäevade käigus orkestri, mis Kuremaal mängimist harjutas. Koos Eesti õpilastega musitseeris ka 40 noort akordionisti Lätist Limbaži piirkonnast, nende juhendajaks on Viktors Nikondrovs.
Erinevates loengutes ja tundides kogusid Kuremaal teadmisi ka muusikapedagoogid, kes said tunnistuse 24 tunni vältel täienduskoolitusel osalemise kohta. Valli Ilvik ütles Vooremaale: “Arutasime akordionimuusika päevadel ka võimalust hakata Eestis andma akordionimuusika alast kõrgharidust või rakenduslikku kõrgharidust, milleks praegu võimalused puuduvad.”
“Akordion, oreli sugulane on maailmatasemel pill, kuid Eestis on veel vaja kõvasti tööd teha, et jõuda selle pilli mängimisel tipptasemele. Ühtlasi võivad akordioni õppimist raskendada ka nende pillide kõrged hinnad. Näiteks väga hea akordion maksab koguni 60 000—80 000 krooni või rohkemgi. Kasu tatud akordioni saab aga osta 3000 krooni eest,” lisas Eesti
Akordioni Liidu Tartumaa esindaja Lehti Anja.
Akordionipäevadel osalejad esinesid eelmisel laupäeval Kallaste sibulalaadal, pühapäeval toimus aga akordionimuusika kontsert Kuremaa lossis.
JAAN LUKAS
Omavalitsused saavad koolide raha siiski endale
Kolmapäevasel maakonna õpetajate plenaaristungil Põltsamaa kultuurikeskuses esinenud haridusminister Tõnis Lukase sõnul võidakse hariduskulud riigieelarvest omavalitsuste eelarvetesse üle kanda läbi toetusfondi.
“Valitsus otsustas mitte aktsepteerida ettepanekut jagada hariduskulude finantseerimiseks omavalitsuste tulubaas ümber. Selle asemel otsustati koondada kõik vastavad riiklikud kulutused spetsiaalsesse toetusfondi, millest õpikohta finantseeritakse selle järgi, kus laps õpib, mitte selle järgi, kus ta elab,” kirjeldas Tõnis Lukas uut finantseerimisskeemi ning lisas, et muudatus peaks kaasa tooma näiteks valdadevahelise tasaarvelduse kadumise. Ministri sõnul ei ole fondist makstavad toetused sihtotstarbelised, st konkreetsete kuluartiklite üle võib omavalitsus ise otsustada, küll aga ei saa neid summasid kulutada muudesse valdkondadesse peale hariduse.
Tõnis Lukas tutvustas ka järgmisest aastast toimuva õpetajate palgatõusu kolme varianti, millest esimese kohaselt tõuseks 2001. aasta 1. jaanuarist õpetajate palk 15%, teise järgi tõuseks palk 1. jaanuarist 8% ja 1. septembrist 22% ning kolmanda järgi tõuseks õpetajate palk 1. veebruarist 17%.
“Haridusministeerium on niigi üks väheseid, mis järgmise aasta pingelises eelarves raha juurde sai ning me ei saanud ju kogu maksulaekumise kasvu õpetajate palgatõusu alla panna,” ütles Tõnis Lukas vastuseks küsimisele, miks õpetajate palka juba 1. jaanuarist 30% võrra ei tõsteta.
Minister puudutas lühidalt ka ministeeriumi Tartusse kolimise küsimust. “Ütleksin, et vastuseis on päris räme, aga toetajaid on ka,” ütles Tõnis Lukas. Samuti lubas minister, et riigieksamite künnis järgmisel aastal tõenäoliselt siiski tuleb.
Põltsamaal toimunud maakonna haridustöötajate plenaaristungist võtsid osa maakonna üld ja kutsehariduskoolide õpetajad, maavalitsuse töötajad ning omavalitsuste haridustegelased.
AARE KIRNA
SPORT
Odaviskajat Mihkel Kukke vedasid alt vanad saapanaelad
Leedus Kaunases toimunud Balti matšil pälvis odaviskes neljanda koha Jõgeva spordiklubi Harta liige, Jõgeva Gümnaasiumi õpilane Mihkel Kukk.
16-aastane Mihkel Kukk tegeleb kergejõustikuga põhjalikumalt kuuendat aastat. “Minu sportlikud eeldused on eriti sobilikud odaviske jaoks,” ütles noormees, kes treenib spordiklubis Harta treener Hanno Kolli juhendamisel.
Pärast edukat osalemist Eesti noorte meistrivõistlustel saadeti Mihkel võistelma 22.—23. augustini Kaunases toimunud Balti matšile, kus Eestist oli kokku võistlemas kuuskümmend sportlast.
Avanuserühma sportlane Mihkel Kukk pakkus vastastele konkurentsi odaviskes. “Tegin kuus katset. Esimese katse ajal lendas oda 56 m 80 cm kaugusele. Kõige paremini õnnestus aga viimane katse, kui sain kauguseks 57 m 20 cm. Nii jäin kokkuvõttes neljandaks, kusjuures minust osavamaks osutusid Leedu ja Läti odaviskajad ja Tallinnas Audentese spordikoolis õppiv Kristo Kallavus, kes viskas oda kaks meetrit kaugemale kui mina,” rääkis Mihkel Vooremale.
“Konkurents polnud odaviskes üldsegi pingeline. Mul oligi eesmärgiks võita esikoht, kuid paraku tegid tulemuse kehvemaks vananenud naelad minu odaviskesaabastel,” lausus ta.
“Et korralikult oda visata, peab seda tegema kindla toe pealt,” selgitas treener Hanno Koll. Kommenteerides Mihkel Kuke Kaunases saavutatud sportlikku tulemust, märkis ta: “800-grammise odaga on Mihkli isiklikuks rekordiks 56 meetrit. Teistes riikides on aga tavaks visata 700-grammist oda. Nii võiks tulemust 57.20 pidada tema tinglikuks isiklikuks rekordiks.”
“Mihkel Kukel on tahtejõudu, talenti ja sportlikke eeldusi, mis visa treenimise korral peaksid tal võimaldama tulevikus saada üheks Eesti paremaks odaviskajaks,” arvas Hanno Koll oma õpilasest.
JAAN LUKAS
Rattasõiduharrastajad Põltsamaa Kuningamäe terviserajal
Kuningamäe terviserajal sõideti vihmasajus IV ja ühtlasi ka viimane etapp.
Vanuseklasside parimad:
kuni 7a poisid: Matren Kits;
9—10a tüdrukud: Heili Rosin;
9—10a poisid: Taavi Toom;
11—12a tüdrukud: Annika Sokk;
11—12a poisid: Egert Rääbis;
13—14a poisid: Timmu Õunap;
15—16a poisid: Andres Krass;
naised: Eliis Kaselo;
mehed: Indrek Männiksaar.
Neljaetapilises seeriavõistluses (arvesse läks kolm paremat tulemust) jõudsid vanuseklasside kolme parema hulka:
kuni 8a tüdrukud: Liis Emajõe, Riin Emajõe, Triin Türna;
kuni 8a poisid: Marten Kits, Sander Kirsel, Sten Oja;
9—10a tüdrukud: Heili Rosin, Kailis Kivi, Kätrin Kulbin;
9—10a poisid: Rauno Parkala, Taavi Toom, Joosep Mölder;
11—12a tüdrukud: Annika Sokk, Anu Sikk, Kaia Kits;
11—12a poisid: Egert Rääbis, Rain Tombak, Martin Kollo;
13—14a poisid: Timmu Õunap, Kalle Daniel, Alar Sügiste;
15—16a poisid: Andres Krass, Vardo Vilms, Einar Rosin;
naised: Anne Kurvits, Tiina Saar, Heli Tetlov;
mehed (6 paremat): Indrek Männiksaar, Karli Külanurm, Marek Saar, Priit Orr, Taavo Tulp, Marko Perm.
Viimasel etapil oli välja kuulutatud 3 ringi (3,6 km) sõit tippjuhtidele. Võistlema tulid Margus Oro ja Mart Joosep (Jõgeva maavalitsus), Toivo Tõnson (Põltsamaa vallavalitsus), Margus Metsma (OÜ Tinatex), Ando Timm (Ahto Äriteenuste OÜ), Tiit Saar (AS Puit Profiil), Gilmar Krživets (OÜ Oberpahlen) ja Vitali Goroško (OÜ Bueno). Kolmeks kiiremaks osutusid Margus Oro, Mart Joosep ja Toivo Tõnson.
Kogu suve haaranud jalgrattavõistlus tõi võistlusrajale 98 rattasõiduharrastajat. Tundub, et Põltsamaa noored tahavad tegelda jalgratta kui võistlusspordiga. Kahjuks ei ole enam Jõgeva maakonnas ühtegi treeningrühma.
Spordiklubi Põltsamaa tänab Põltsamaa linna ja vallavalitsust, kelle toetusel oli võimalik autasustada karikaga iga vanusegrupi kolme parimat.
KUNO ÄMARIK
MITMESUGUST
Võtikvere kuulutas end raamatukülaks
Möödunud pühapäevane ilus ilm oli kui kingitus Võtikvere raamatuküla sünnipäevaks: kirjastuste Eesti Raamat, Varrak, Ilo, Ilmamaa, Tea, Maalehe kirjastus ja Suure Eesti Raamatuklubi esindajad võisid pakkuda oma väärtkaupa otse vana metskonnamaja õuemurul ning raamatuküla avamisele kogunenud rahvaski poleks siseruumi ära mahtunud.
Avamistseremoonial tänati, nagu ikka, tegijaid ning võeti vastu naaberkülade ja tähtsate asjameeste tervitusi, millega üldjuhul kaasnes ka mõni raamat Võtikvere raamatutoa tarvis. President Lennart Meri ja peaminister Mart Laari tervituskirjad luges ette Vanemuise näitleja ja Palamuse näitetrupi juhendaja Raivo Adlas. Järgnenud Palamuse näitetrupi
etendus oli heaks näiteks sellest, kuidas ühte raamatusse (antud juhul siis Arto Paasilinna “Ulguvasse möldrisse”) trükitu elavate sõnade ja piltide keelde “tõlkida”.
Pärast etendust intervjueeris raamatuküla projektijuht, Eesti Päevalehe Soome korrespondendina leiba teeniv Imbi Paju rahva ees kirjandus- ja kirjastustegelasi, keda oli Võtikverre saabunud niisugusel hulgal, et nimepidi ei jõua nimetadagi.
Raamat ja elukvaliteet
Samal ajal vaadati endises metskonna ja praeguses külaseltsi majas filme, uudistati sealset raamatutuba, külastati Raamatukoi kohvikut ja revideeriti kirjastuste raamatulette.
Kirjastuse Eesti Raamat toimetaja Rein Põder avaldas pärast arvamust, et oma 10 000 krooni jätsid raamatupidulised küll sellele väikesele müügiplatsile maha. Mis allakirjutanu hinnangul oli veel liigagi tagasihoidlikult pakutud ja mis ei lähe kuidagi kokku tavaarusaamaga, et raamatuid tasub müüa vaat et ainult Tallinnas ja Tartus.
Alguse saanud uelslase Richard Boothi mõttest muuta oma ühiskondlikele struktuurimuutustele jalgu jäänud koduküla kasutatud raamatute müügi ja kirjanduse propageerimise keskuseks, on raamatukülade loomise idee kanda kinnitanud mujalgi Euroopas, sealhulgas Soomes. Küsimusele, mismoodi raamatuküla Eesti variant toimima hakkab, vastas Imbi Paju, et Võtikvere kui raamatuküla imagot hakkavad toitma näiteks regulaarsed kirjandus ja filmiõhtud.
“Külaseltsi majas avatud raamatutuba, kus Viive Vare kord nädalas palka saamata raamatuid laenutab, ning Raamatukoi kohvik ongi tegelikult juba muutnud küla elukvaliteeti: inimesed räägivad rohkem raamatutest ja vähem sellest, kui trööstitu on elu meie ümber,” ütles Imbi Paju.
Raamatu-Eesti?
Ka Võtikvere raamatuküla patroon, Tartu Ülikooli kirjandusõppejõud Rein Veidemann arvas, et raamatuküla elu peaksid ilmestama luulelugemised ja laulmised, kohtumisõhtud kirjanikega ning kirjandusloengud.
“Oma õla võiksid üritusele alla panna ka Kirjanike Liit ja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital, kellel on raha ja organisatoorset jõudu. Tuleval suvel võiks aga jälle toimuda suurem raamatupidu, kuhu rahva võiks ümberkaudsetest suurematest keskustest bussidega kohale tuua,” ütles Veidemann.
Kuigi turuprintsiipide järgi hinnates Eestisse üle ühe-kahe raamatuküla ei mahu, näeb optimistlik Veidemann vaimusilmas siiski lausa raamatukülade võrgustiku tekkimist ja Eesti muutumist tõeliseks Raamatu-Eestiks.
Luuletaja Hando Runnel, Eesti Raamatu Aasta peakomitee aseesimees, nii kõrgelennuline ei olnud. Küll aga möönis ta, et iga tegu, mis parandab äriilma poolt tasaseks tallatud kultuuri ja koolirahva ning lihtsate raamatusõprade enesetunnet, on teretulnud. Ning kui võõrsilt toodud raamatuküla ideed mitte liiga närviliselt, st pompöössustaotlustega, vaid kultuurse kodus elamise viisina võtta, siis ei peaks läbikukkumist karta olema.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Esmaspäeva õhtul kella poole kaheksa paiku sõitis auto, mille katusel oli taksoplafoon, Põltsamaa—Annikvere tee kolmandal kilomeetril otsa karja üle tee juhtinud lapsele. Sõiduk lahkus sündmuskohalt. Avarii tagajärjel sai 6-aastane Regiina kehavigastusi ja kiirabi viis ta Jõgeva haiglasse.
Mõne päeva jooksul on Põltsamaal sisse murtud mitmesse puukuuri, kust on varastatud muruniidukeid. Lille tn 14 lukustatud puukuurist kadus muruniiduk MTD, väärtusega 6300 krooni, Jõe tänava kuurist varastati aga
veidi odavam muruniiduk Classic.
Põltsamaal murti ukseluku lõhkumise teel sisse Silla tn 2 asuvasse sidejaoskonda. Vargad viisid minema lihvimismasina, kaks laevalgustit ja pikendusjuhtmeid.
Relvaküsimustes tuleb veidi oodata
Relvade ja laskemoonaga tegelevad töötajad viibivad puhkusel ja täiendõppel. Seoses sellega algab neis küsimustes vastuvõtt taas 26. septembril. Vastuvõtuajad jäävad teisipäeviti kella 9—12 ja neljapäeviti 14—16.
Jõgeval on Tallinna mnt 2 asuvalt laoplatsilt varastatud 70 tahvlit kipsplaati
Gyproc mõõtmetega 252x120 cm. Kahjusumma ulatub 8050 kroonini.
Esmaspäeval teatas OÜ Relgoil, et Põltsamaa vallas Pauastvere külas on neile kuuluvast tankla kassast läinud kaduma raha. Täpne summa ja asjaolud saavad selgemaks pärast inventuuri.
Eile öösel pärast kella kolme tuli signaal Siimusti alevikus asuvast viilhallist, kus asuvad AS Cobra Grupp kaupluse ja kontori ruumid. Viilhalli tagumise ukse lukk oli läbi saetud. Esialgsel vaatlusel ei märgatud, et midagi oleks jõutud varastada.
Neljapäev, 31. august 2000. a.
Pool viljasaagist on koristatud
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Politseiameti peadirektor käis Jõgevamaal
PEEP LILLEMÄGI
Adavere lihatööstuse autopargil on uus omanik
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
AS Jõgeva Vesi keeras lahti psühholoogilise surve
MARGUS KIIS
MARGUS KIIS
Kaks kolmandikku Estoniale sukeldumise poolt
MARGUS KIIS
Aga võlgnevus on ju ainult 22%!
OLAVI ANNUK
JUHTKIRI
Sidney olümpiamängud on jõgevamaalastele erilised
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Aktiviseerimiskeskused on tee alguses
RAIVO SIHVER
RAIVO SIHVER
KULTUUR
RIINA MÄGI
Kuremaal mängiti oreli sugulast
JAAN LUKAS
Omavalitsused saavad koolide raha siiski endale
AARE KIRNA
SPORT
Odaviskajat Mihkel Kukke vedasid alt vanad saapanaelad
JAAN LUKAS
Rattasõiduharrastajad Põltsamaa Kuningamäe terviserajal
KUNO ÄMARIK
MITMESUGUST
Võtikvere kuulutas end raamatukülaks
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA