Vooremaa
30. detsember 2000. a.

SISUKORD

Vooremaa toimetus soovib kõigile ilusat aastavahetust ning palju kordaminekuid XXI sajandil.

FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©


Maavanemale anti üle Vabaduse Mõõk

Järgmise aasta Vabadusristi Päev toimub Jõgevamaal

Tartumaal Vara vallas tegutseva Mustametsa Muinsuskaitse Klubi esimees Enn Voika andis kolmapäeval maavanem Margus Orole üle Vabaduse Mõõga, millega tunnustatakse avaliku elu tegelasi, kes on paistnud silma aktiivse isamaalise hoiaku ning huviga Vabadussõja ideaalide uurimise ja tutvustamise vastu.

Peaaegu meetripikkuse taiese kavandi autor on heraldik ja muinsuskaitsja Priit Herodes. Mõõka ehib Vabadussõja mälestusrist. Kokku on valmistatud 25 sellist mõõka. Margus Oro on esimene maavanem, kes selle autasu saab.

Vabadussõjast osavõtnute ja nende leskede eest hoolitsemisega tegelev Mustametsa Muinsuskaitse Klubi on alates 1988. aastast tegelenud Vabadusristi Päeva korraldamisega, mis seab eesmärgiks Eesti vabaduse eest võidelnute ja nooremate põlvkondade kokku viimise. Maavanema ja muinsuskaitsja kohtumisel arutati koos Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealiku kapten Ants Nurgaga ka Vabadusristi Päeva korraldamise võimalusi Jõgevamaal järgmisel suvel.

2001. aasta suvel korraldatav Vabadusristi Päev on järjekorras juba 22. Traditsiooniga alustati 1924. aastal ja enne sõda jõuti päeva pidada 13 korda. Jõgevamaal on Vabadusristi Päev varem toimunud 1989. aastal Adaveres.

Kohtumisel lepiti kokku, et järgmisel suvel peaksid Vabadusristi Päeval kindlasti aset leidma ajalookonverents, relvanäitus ja arhiivifilmide näitamine. Kaaluda tuleks võimalust kutsuda esinema mõni Eesti tippansambel.

"Jõgevamaal on väärikas Vabadussõjaga seonduv ajalugu, meenutagem siin näiteks Puurmanis alguse saanud Kuperjanovi Pataljoni või Aidu lahingut, kus Eesti sõjavägi alustas vastupealetungi kogu rindel. Ka Tartu Rahu Eesti-poolne allkirjastaja Jaan Poska on sündinud Jõgevamaal. Seega on meie maakond Vabadusristi Päeva korraldamiseks igati sobiv paik," ütles maavanem Margus Oro.

PEEP LILLEMÄGI


Maavalitsuses räägiti bioplastitehasest

Maavanem Margus Oro ja Jõgeva linnajuhid kohtusid eelmisel nädalal Lõunatööstuse aktsiaseltsi juhi Jaan Tobrelutsuga. Jutuks oli hiljuti Painkülas õlivabriku käivitanud firma järgmine suurem projekt: teraviljas sisalduva tärklise baasil looduses lagunevat plastikut tootva vabriku käivitamine.

Ajakirjanduses ilmunud info põhjal on Lõunatööstuse ASi seisukoht, et plastitööstuse asukoha otsustamisel on vajalikud kolm komponenti: infrastruktuuri olemasolu, palju puhast vett ja kohaliku omavalitsuse positiivne suhtumine. Jutuks oli Jõgeva kui vabriku võimaliku asupaiga täiendav eelis: Jõgeva Sordiaretuse Instituudi olemasolu, mille abi eriti tärkliserikaste teraviljasortide valimisel võiks olla küllalt tuntav.

Kohtumisel räägitust kokkuvõtet tehes ütles maavanem Margus Oro: "Lõunatööstuse aktsiaselts on siinkandis juba ühe suure projekti käivitanud, saades sellega ülevaate kohalikest oludest, ning toimunud jutuajamisest jäi mulje, et tegemist oli positiivse kogemusega. Kinnitati ka, et hoolimata vahepeal levinud kuuldustest ei ole plastivabriku asukoht veel otsustatud ja meie piirkonna asi on teha tööd selle nimel, et investeering tuleks siia. Tehase rajamine Jõgevamaale tähendaks uusi töökohti ja seega elujärje paranemist paljude inimeste jaoks."

Esialgsetel hinnangutel nõuab kavandatav tehas 500 miljoni kroonist investeeringut. Võimalik investor ei ole veel selge.

PEEP LILLEMÄGI


Teade

Järgmine Vooremaa ilmub neljapäeval, 4. jaanuaril


ARVAMUS

Enamik küsitletutest arvab, et millennium alles tuleb

Küsimus: "Kas teie arvates uus sajand tuleb nüüd (2000/2001 aasta vahetusel) või on juba praegu käes?"

Vastasid inimesed Jõgevalt (14%), Põltsamaalt (14%), Mustveest (6%), Kärdest, Pauastverest, Kaaverest, Paluperast, Tabiverest, Ookatkult, Hirvaialt, Pikkjärvelt, Tammikult, Sätsuverest, Pakastelt, Kamarist, Palamuselt, Lootvinast, Kuremaalt, Kiislist, Kassinurmest, Laiuseväljalt, Sordist, Eerikverest, Luualt, Sadalast, Kõpust, Võduverest, Kassemalt, Jõunest, Aidust, Jürikülast, Kirikuvallast, Äksist, Vanamõisast, Viruverest. 14% neist olid teismelised, 8% 20ndates, 18% 30ndates, 20% 40ndates, 8% 50ndates, 18% 60ndates, 12% 70ndates eluaastates. 32% olid mehed.

Et sajandivahetus tuleb nüüd, arvas 60%. Et on käes - 32%. 8% ei osanud vastata. Ealisi, soolisi jm iseärasusi polnud vastamises märgata.

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Läheneb lõpule

Homme lõpeb aasta või on see hoopis sajandilõpp. Ilmselt ei vaieldagi seda kunagi paika ja polegi vahest mõtet. Sajand lõppes, teine algas - sellise pealkirja pani kord Jõunest pärit akadeemik Hans Kruus oma kodukandilugudele möödunud sajandivahetuse kohta. Samade sõnadega võiks pärast homset südaööd uut algavat päeva küll tervitada.

Põhjust peaks ju olema. Et jõulud on alles värskelt meeles, siis olgu siinkohal toodud sajandilõpu tõestuseks näide kommidega. Ütleme, et on kaks kasti, kummaski 2000 kommi. Kui üks kast tühjaks saab, see tähendab, et esimene 2000 ära söödud, võtad järgmisest kastist esimese kommi ning pole kahtlust, et hakkad hävitama just 2001. kommi.

Olgu sajandiga kuidas on, aga aasta 2000 lõpuni pole tunde enam palju. Tagasi kerida ei anna sellest isegi sekundit. Ometi on mööduva aastaga igal omad arved ja vaevalt, et päris kõike, mis temas oli, ette aimata võiski. Uus on tundmatu ning see toob kaasa lootusi, kahtlusi ja kõhklusi vahest samuti. Lootus annab aga elujõudu ja samas ei maksa midagi. Miks mitte endale seda siis lubada.

Enam pole kahtlust, et 2000. aasta lõpp tuleb lumega. Erakordne ja ebatavaline detsember andis tänavu põhjust vähemalt ilma kohta kõike arvata. Nii et ilmade poolest jätab tänavune aasta endast kindlasti mingi jälje. On ka teistsuguseid jälgi, mis kogu Eestimaa jaoks midagi tähendasid.

Kolme nulliga aastasse jäi ju haldusreformi kava, mis ilmselt uuel aastal tegelikkuseks muudetakse. Mingil moel puudutas igat eestimaalast ju ka see, et lõppes Ülo ja Aivar Voitka 14 aasta pikkune metsaelu. Ja muidugi Erki Noole olümpiavõit. Samas jääb tänavusse aastasse tants Narva elektrijaamade ümber, kohalike telefonikõnede hinna tõus jne. Peale selle veel palju muid häid ja halbu asju.

Järgmine nädal toob aga endaga juba uue aastanumbri. Oleme kõik taas uuel ringil. Loodetavasti paremal, helgemal ja õnnelikumal.

30. detsember 2000


Soove Jõgevamaale maavanema külalisteraamatu 2000. aasta kannete põhjal

Austatud Jõgevamaa tegijad!

Olete tublid! Ka meie oleme tublid! Koos oleme väga tublid!

Edu ettevõtmistes ja isamaa-armastust soovides

Tarmo Loodus, siseminister


Hea Jõgevamaa rahvas!

Läbi taoliste sündmuste tähistamise saab iga rahvas suureks! Toetades üksteist mures ja rõõmus, töös ja puhkehetkel saame parema tulemuse!

Tartu Rahu 80. aastapäeval

Kontradmiral Tarmo Kõuts


Tegi südame soojaks ja tulevikuväljavaated selgemaks viibida Jõgeval ja maakonnas Tartu Rahu 80. juubeli puhul ning kogeda Jõgeva keskset osa selle korraldamisel. Õnne ja edu töös!

Parimate soovidega

Tunne ja MariAnn Kelam


Maavanema külalisteraamatusse tegid lõppeval aastal sissekande veel Tema Pühadus, Uue Rooma peapiiskop, Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos, Saksamaa suursaadik doktor Gerhard Enver Schrömbgens, külalised Kujawsko-Pomorskie vojevoodkonnast Poolas, Enköpingi kommuunist Rootsis, Järvenpää linnast Soomes ja USAst Marylandi osariigist, Signe Kivi, Siim Kallas, Toivo Jürgenson, Jõgevamaa jalgratturid ja ujuja Annika Raide.


Nii tehakse Vooremaad

Hommik. Vara-vara. Aga Jaan on juba tööl, klõbistab arvuti taga.

Ajal, mil normaalsed inimesed tööle jõuavad, astub uksest sisse pearaamatupidaja. Umbes pool tundi hiljem laekub tegevdirektor, pärast teda riburada pidi ülejäänud toimetuserahvas. Üldine tööpäeva algus läheneb pidurdamatult.

[JAAN LUKAS: Vooremaa toimetuse parim kaalujälgija 2000. aastal - 7 kuuga võttis maha 17,2 kilo. Ajakirjanike Liidu algorganisatsiooni usaldusisik. Tahaks sarnaneda Arnold Schwarzeneggeriga. Fotograafid kurdavad, et raske on saada pilti intervjueeritavast nii, et Jaan peale ei jääks. Iseloom: mobiilne, produktiivne. Haridus: sama, mis presidendil, peaministril ja peatoimetajal. Perekonnaseis: vaba mees.]

Kell 9.00. Peaks algama toimetuse hommikune koosolek. Aare, kes selle kokku kutsuma peaks, klõbistab arvuti kallal ja prindib midagi.

Kell 9.03 kargab äkki nagu ussist nõelatult püsti, heidab toimetusetuppa oma "Tere, keda näinud ei ole, hakkame koosolekut pidama!", istub siis oma laua taha tagasi ning hakkab pabereid sorima. Kuidas ta oma lauale kogunenud kultuurkihist vajaliku üles leiab, on juba esoteeriline küsimus.

[AARE KIRNA: omistatud geeniuste ahistaja mitteauväärne nimetus, kohalike grafomaanide ringkondades kibedalt vihatud isik. Süüdistatud ka Jõgevamaa veteranspordi põhjalaskmises, mille üle tunneb siirast uhkust. Vaid mõned loetud toimetuse töötajad on näinud, kuidas endast välja läheb. Eeskujuks peab Mark Twaini ja teisi XIX sajandi leheneegreid. Iseloom: rahulolev. Haridus: sama, mis Margusel. Perekonnaseis: olemas. Usutunnistus: Linux.]

Kell 9.08. Ajakirjanikud ning teised lehe väljaandmisega seotud isikud on toolide kolisedes kokku tulnud. "Kelle kiri see on?" imestab Ardi ja keerutab käes kolmevärvilise pastakaga kirjuks maalitud paberit, mis talle peatoimetaja laualt silma jäänud. Asjaolu, et saadetise autoriks pole keegi muu kui kristlik võitlev ajakirjanik, globaalprohvet Priskilla, tekitab kenakest elevust. Peatoimetaja asub lugema ööpäeva jooksul laekunud uudiste kokkuvõtteid.

[ARDI KIVIMETS: vana (ehkki jätkuvalt noorepoolne!) naturalist, omal ajal tegelikult küll mit¹urinlane. Kirjutanud nii kakerdavatest varestest kui ka lendavatest soomlastest, vabariiklikus pressis üks tsiteeritumaid Vooremaa ajakirjanikke. Sai NSV Liidu Rahvamajandussaavutuste näitusel pronksmedali fotokunsti alal (Fidel Castro sai sama autasu rekordlehma eest). Armastab operetti. Iseloom: miski inimlik pole talle võõras. Haridus: kõrgem esteetiline. Perekonnaseis: juba kaua aega abielus, kuid kahjuks ainult ühe naisega.]

Kell 9.20. Koosoleku käigus on selgunud kurb tõsiasi: laupäevane olukirjeldus tehakse Vooremaa toimetusest. Anatoli nihutab keeletoimetaja meetrijagu ukse poole (see pole kuigi raske) ning kõõlub kabineti nurgas radiaatori peal, üritades võimalikult rohkem rahvast korraga pildile saada. Kõik siluvad salamahti soenguid ning

üritavad näida töiste ja mõtlikena. Vaike üritab kohvitassi laua alla peita.

[ANATOLI MAKAREVIT©: tuntud ka kui paparazzi. Hoiab enda käes Paduvere staadioni rekordit 800 meetri jooksus. On saanud oma modellidelt ka teisi aunimetusi, kuid need ei kannata trükimusta. Tegelikult läheneb objektile alati kõigepealt sõbralikult. Maakonna kõige kõvemaks tegijaks peab Igor Ellissoni, kes tõi Euroopa Kuremaale. Usub jäävatesse väärtustesse (ning lubas selle väljendi eest välja teha!). Iseloom: talutav. Haridus: topeltdiplom. Perekonnaseis: ikka abielus.]

Kell 9.25. Aasta viimane leht on küll enamvähem koos, kuid järgmise aasta esimese nädala lehed see-eest puha ripakil. Head ideed pole ka kellelgi. Ainult Jaanil on, nagu ikka, midagi varuks, seekord faasanid. Vaike arvab, et võibolla saab valdadega ikka ühendust ning maakonnaülevaate kokku. Toliku pildikast tabab Vaike nina sügamas. Kui pilgud võiksid tappa...

[VAIKE KÄOSAAR: Vooremaa 2000. aasta integratsioonipreemia ("Viktorit ja Aivarit tead?"). Oli kunagi maakonna naistenõukogu liige, sellest ajast vihkab feminismi. Pealegi on mehed talle eluaeg sümpatiseerinud. Valdab vabalt rahvakalendrit ning on ilmaennustamises kõva käsi. Armastab käia metsas ja küla vahel, tassib toimetusse moosi. Hindab isikupära, sest kui kõik ühetaoliseks lihvida, jääb maailm igavaks (selle mõtles ise välja!). Lõppeva sajandi väljapaistvamaks tegelaseks peab Antoine de Saint-Exupery’d, kes on jaganud inimlikkust tervetele põlvkondadele. Iseloom: on hullemaidki. Haridus: piisav. Perekonnaseis: vaba ja vallaline.]

Kell 9.35. Riinale omistatakse käigult Vooremaa 2000. aasta parima kultuuriajakirjaniku aunimetus. Ise ei näi ta sellest eriti pidavat, küllap vist sellepärast, et vastav diplom pole veel jõudnud printerist välja susiseda. Lubab, et kui saab Tallinnas ära käidud, täidab neljapäevase kultuurikülje, kuid laupäevase jaoks peab vist tiiru Pärnusse tegema.

[RIINA MÄGI: Vooremaa parim kultuuriajakirjanik aastal 2000, lühivormi preemia samast aastast ning noomitus pikkade vormide eest. Keeletoimetaja väidab, et Riina lugusid pole praktiliselt vaja parandada. Oskab end isegi kunstisaalis viisakalt ülal pidada. Ei kannata, kui tema tassist juuakse. Meeldib ujuda. Ei meeldi loll jutt ja lollid inimesed. Lõppeva sajandi kõvemaks tegijaks peab Astrid Lindgreni, kes on mõjutanud inimesi rohkem kui Stalin ja Hitler. Iseloom: säilinud. Haridus: üllatavalt kõrge. Perekonnaseis: mägine.]

Kell 9.40. Koosolek on lõppenud. Ardi võtab laualt oma tuttuue mobiiltelefoni. Võib arvata, et kirub mõttes Jõgeva linna murdunud jõulukuuske, mis on nimetatud riistapuu soetamise peasüüdlane. Nüüd on muret kui palju - ei saa enam endise rahuga mööda linna jalutada, sest neetud telefon võib iga hetk plärisema pista. Otsi siis teist mööda taskuid taga.

Raivol on mure: eelmisel õhtul koostatud ankeedis on tema haridustase veidi valesti saanud. Nüüd on õige.

[RAIVO SIHVER: noorajakirjanik 2000. Aunimetuse omistas Ants Paju, kes võrdles teda "vana vallavanema Mati Kepiga". Enne 40. eluaastat ei võtnud sulgegi kätte, siis aga kukkus kirjutama. Keeletoimetaja poolest oleks see ilus aeg küll võinud edasi kesta. Haapsalus oli maakonna hirm, töötas revidendina. Korra on altkäemaksu pakutud, kuid kuna pole napsumees, jäi vastu võtmata. Iseloom: järelemõtlik, ettevaatav. Haridus: kõrgem majandusalane. Perekonnaseis: külastusabielu.]

Kell 9.45. Mihkel kui tegevdirektor leiab, et on ülim aeg ka selle aasta rahaasjad ära klaarida. Pärast mõningast nahistamist sünnibki käskkiri, milles igaühe teened läbi kaalutud ning rahaliselt ära hinnatud. Paber rändab raamatupidaja kätte.

[MIHKEL VANARI: ASi Seitung pealik, ühtlasi kaitsejõudude täievoliline esindaja Vooremaa juures. Teenis nelja nädala ja lõugadega välja lipniku aukraadi, kuid sihib kõrgemale. Võitis konkursi "Naine fotokunstis". Hindab kõrgelt Savisaare käepigistust Jõgeva piimakombinaadi õuel. Iseloom: kahjuks olemas. Haridus: lünklik. Perekonnaseis: maksimaalne. Usu- ja südametunnistus: puuduvad.]

Kell 9.55. Lea tegeleb sellega, et "venitab Puksikut üle terve lehekülje". Tegelikult ei ole see üldse raske - lapsed saadavad meile ikka hulgaliselt kirju ja joonistusi, üks ilusam kui teine.

[LEA PÄID: Jõgevamaa Ärilehe faktiline peatoimetaja, toimetuse lööktööline. Üleliidulise trükikodade spartakiaadi kuulitõukemeister. Jõulise naisterahvana võib iga mehe toimetuses põlvili suruda. Iseloom: võimatu. Haridus: arvutisüsteemide perforaatorprojekteerija (või midagi sarnast). Perekonnaseis: pole jõudnud muuta.]

Kell 10.05. Kaidi vaatab nõutult eurolehekülge ega oska seda kuidagi elavamaks muuta. Peatoimetajaga lepitakse kokku, et loole läheb juurde ilvese pilt. Järgneb kokkulepe, et Ilvese all mõistetakse ikka välisministrit.

[KAIDI KUIVJÕGI: keeletoimetaja, Lätis tuntud ka kui Vaira VikeFreiberga, tõenäoliselt soengu tõttu. Saarlane, aga ujuda ei oska. Ja miks peakski? Omab Jõgeva linna atraktiivseimat sõiduautot. Pärast teisipäevase majanduskülje läbilugemist ütleb kohe kolm kõva sõna järjest. Iseloom: lõputult kaaluv. Haridus: praktiline. Perekonnaseis: lapsevanem. Erilised tundemärgid: mitmesugustes porgandi toonides juuksed.]

Kell 10.45. Kõik nohistavad vaikselt tööd teha. Tolik sõidab Kuremaale eriti napilt riietatud modelli pildistama. Helistab Margus. Tunneb muret oma iseloomustuse pärast. Peatoimetaja nõuab aastavahetuse telesaadete arvustust, mida Margus ka lubab. [MARGUS KIIS: ametlikuks tiitliks Eesti muusikute õudusunenägude peakoll. Pälvinud selle eest, et püüdnud ausalt lahata kõiki plaate, mis kätte saanud. Kollitanud teisigi, kuid üllataval kombel alati faktitruu. Toimetuserahva arvates sarnaneb jumalaga - kõik teavad, et on olemas, kuid keegi pole näinud. Iseloom: baltimaine, ebakindel. Haridus: sama, mis Aarel. Perekonnaseis: potentsiaalselt abielus.]

Kell 11.32 Evi pääseb internetipanka. Nüüd tuleb õnn meie õuele!

[EVI JÄRVIS: pearaamatupidaja, Tööpunalipu ordeni kavaler (peaaegu). Eeskujuks Bill Gates - tahaks ka ränka raha kokku ajada... Iseloom: koi, kes sööb teisi koisid. Haridus: keskeri. Perekonnaseis: olemas.]

Kell 12.00. Terje on kogu selle aja eestoas veetnud, kusjuures sellise näoga, et kavatseb sinna jätta parimad aastad oma elust. Ei mõtlegi lõunale minna. Kui kliente ei ole, siis näkitseb midagi salamahti tagatoas.

[TERJE DOMA©KIN, toimetuse sekretär ning meie parim sotsiaaltöötaja. Säravalt blond. Harrastussportlane. Saab hästi hakkama inimestega, kes pole kõigest hästi aru saanud. On võimeline ka roppude ajakirjanike tagant musti kohvitasse kasima. Iseloom: mõistev. Haridus: olemas. Perekonnaseis: täitsa abielus.]

Kell 12.12. Iseloomustatavate nimekirjast on puudu veel Heleken. Olles vajalikud küsimused ilusti ära vastanud, teeb ta kniksu nagu hea tüdruk kunagi ja läheb tööpostile tagasi.

[HELEKEN HEINSALU: staa¾ikaim reklaamikonsultant. Tunnetab hästi kliente, nemad teda muidugi ka. Tunneb hästi ööelu. Armastab koeri, see tunne on vastastikune. Iseloom: hakkaja, visa. Haridus: piisav. Perekonnaseis: vaba ja vallatu (käskis lisada: peaaegu).]

Kell 12.30. Sirje on juba lõunalt tagasi ning ajab mingit külge paika. Täna on 12 lehekülge ning aega pole raisata.

[SIRJE PAGI: küljendaja ning näriliste kaitsja - ei lähe roti kallale isegi küljendusprogrammiga mitte. Ehkki ise on roti aastal sündinud. Ei jäta vahele ühtki saalibändivõistlust, ühe hokivõistluse on jätnud (mäng jäi lihtsalt ära). Iseloom: väljakannatamatu (ise ütles!). Haridus: alustamata kõrgem. Perekonnaseis: vastikult hea.]

Kell 12.55. Saabub Leino ning hakkab kohe mobiiltelefonitsi kellelegi vabandama, et tal on väga kiire ja ta kohe mitte ei jõua. Ikkagi hõivatud inimene. Praegu istub, jalg üle põlve, ning küsib, mida tema kohta kirjutati.

[LEINO MANDRE: osalenud rahvusvahelisel arvutigraafika konkursil. Enne, kui Prantsusmaale sõitis, ostis endale nahkjope ja prillid, kuid sellegipoolest tuntakse Viljandis teda kui Ämblikmeest. Ühtegi inimest endale eeskujuks ei pea, kuid loomad meeldivad. Iseloom: häbelik, kannatlik, tasakaalukas. Haridus: määratlemata. Perekonnaseis: vabalt vallaline.]

Kell 14.00. Viimane aeg lugu ära anda.

Kollektiivne looming,

toimetanud AARE KIRNA



MARGUS KIIS

Igav aasta 2000

31. detsembril lõpeb aasta 2000. Ulmejuttudes ammustest aegadest ülistatud ja ennustatud aasta, kus pidid toimuma suured sündmused ja protsessid, maailma lõpust rääkimata. Aga milline ta siis tõeliselt oli? Nii valdkonniti.

POLIITIKA. Jõgeva sai detsembris endale peaks klassikalise Ants Paju, kes küll on kippunud pugema kohalikele ärimeestele.

Eesti sisepoliitiliselt suhteliselt igav ja stabiilne aasta (kui rabelemised kohalikul tasemel välja arvata). Valitsuskoalitsioon küll väriseb sisevastuoludes, eriti tunneb end silmnähtavalt ebamugavalt Mõõdukate sektor, kuid hirm võimust ilma jääda hoiab siiski masinavärki koos. Selline "kindlusetunne" on aga hakanud kätte maksma. Mart Laari edev maine meedia silmis on küll kõvasti langenud, rahva usaldus valitsuse vastu on väike, kuigi enesereklaami on tehtud kõvasti. Jamasid erastamise (NRG ja E Raudtee), halduse, sõjaväe ja kriminaaliaga on olnud rohkelt. Kuid see ei peaks eriti kedagi hirmutama, sest oma kaljukindlad toetajad on enamik parteisid suures osas säilitanud.

Aasta hallust iseloomustab elevus, mis saatis Edgar Savisaare katset tõugata troonilt Tallinna linnapea Jüri Mõis. Viimane on aasta veidraim poliitiline figuur, kes oma kurikuulsat "lapsesuu" imagot kramplikult hoiab, jutlustades raha võimu ja kõigi eestlaste hädavajalikku kogumist Tallinna linna kokku.

Välispoliitiliselt oli muidugi aasta ja võibolla ka sajandi üks sündmusi USA presidendi valimine, mille George Bush noorem kaotas küll üldrahvalikult, kuid võitis tõenäoliselt tänu osadele Florida osariigi segastele hääletussedelitele, mis viisid otsustavas kohas ära vastase Al Gore’i hääli. Sündmusterohke oli aasta ka Iisraeli-Palestiina suhetes, mis varieerusid peaaegurahust kuni tõelise sõjani aasta lõpus.

Venemaad tabas mitu kummalist katastroofi, milles kaotati dramaatiliselt ja kogu maailma tähelepanu all aatomiallveelaev Kursk ning põletati Ostankino teletorni.

Euroopa Liit jagas Nice’s enda ja kandidaatide tulevast võimunatukest.


TEADUS & TEHNIKA. Infotehnoloogia ja geneetika olid endiselt juhtivad märksõnad. Internet andis küll tagasilöögi, kui selgus, et sellega äri teha pole nii väga lihtne, samas raha kaotada igal moel (näiteks piraatluse tõttu) on aga kerge. Midagi eriliselt uut ka ei ilmunud. Jõudsalt arenesid mobiiltelefonid, kuid uus andmeedestusmeetodi põlvkond jäi veel tulevikku. Geneetikast on saamas uus utoopia, sellest lubatakse rohtu kõigile maailma hädadele, isegi surmale.

Suuri skandaale a la Dolly kloonimine aasta 2000 ei näinud. Eesti võttis vastu novaatorliku geeniinfo seaduse. Bensiinihinna järsk tõus pani aluse alternatiivkütuste uuele leiutamisele ja avastamisele.


KULTUUR. Langusperiood ja stagnatsioon. Absoluutselt mitte midagi uut ega huvitavat, vaata mis ¾anri tahad. Eesti kunst seisis, muusika igavles, tegijad kadusid (surid nagu Lepo Sumera või emigreerusid nagu Raoul Kurvitz). Popkultuur jaotus kommertslikult edukaks lamedaks süldi- ja õllemuusikaks (Jüri Homenja, Pets & Korsten, Meie Mees), infantiilseks debiilpopiks (Anaconda ja Push Up) ning laiaks paljutahuliseks põrandaaluseks sektoriks, millel polnud kuskil väljundit.

Eesti muusikat raadios ei lastud peaaegu üldse. Eesti filmikunst oli tõeliselt välja suremas, sest ühtegi täispikka mängufilmi ei ilmunud.

Silma torkasid hoopis sellised "kultuurifenomenid", nagu Seksi-Kristi, kes plaanis seksida järjest 300 mehega, ja kahtlane pornoärimees Aivar Palumäe, kes mõlemad äratasid inimeste hulgas üllatavalt palju positiivset (!) tähelepanu. Seda olukorras, kus Eestit tabas esimene tõeline aidsi puhang.

Ka kogu maailma mastaabis pole midagi kiita, domineeris korporatiivsus, kommertsialiseerumine ja täielik seisak arengus ning seda kõikides valdkondades. Üldine meeleolu oli pigem nostalgia, mida markeeris eriti Beatles’i uue kogumiku "1" enneolematu globaalne edu.


MAJANDUS. Eesti majanduses tõus, mis küll peale numbrite mujal eriti silma ei paistnud. Peamiselt koondus edu Tallinnasse ja väikese ringi inimeste kätte. Riik jäi ise pigem vaesemaks, maksud ei laekunud kuidagi, oli palju rumalaid väljaminekuid.

Suurem osa suuri Eesti ettevõtteid on läinud väliskapitali kontrolli alla. Eesti muud osad peale Tallinnat jäid järjest vaesemateks, sest

ka riigi enda põhipoliitika ei soosi nende arendamist (eriti kui regionaalminister on ebaintelligentse olemisega Toivo Asmer).


JÕGEVAMAA. Aastal 2000 oli Jõgevamaa Eesti ajakirjanduse hambus eelkõige igasugu kurioossete juhtumuste poolest. Ilma tegid veidrikest enesetapjad, murdunud jõulukuusk jms.

MARGUS KIIS


Jõuludest naa ja nii

Kuigi jõulude peaosa on möödas, võib sel teemal veel rääkida.

Eesti rahval on viimastel aegadel tekkinud küsimus: kuidas siis õieti peab jõulusid tähistama. Ei saa kinkegi ostma minna, kohe hakatakse vinguma, et näe, rahapühad, mitte rahupühad. Jne, jne. Kuid võime end lohutada, et isegi meie koduses Lääne kultuuriruumis pole üldsegi ses küsimuses mingit üksmeelt. Pigem on lahkmeel.

Jõulud selle tavasümbolites on ju originaalis eelkõige tegelikult Vana-Rooma pühad, tähistamaks pööripäeva, täpsemalt saturnaaliaid. Noist kaugetest aegadest pärinevad toas hoitavad igihaljad oksad, kingitused, peomeeleolu jms. 4. sajandil adapteeris vastriigistatud ristiusukirik selle enda paljude tähtpäevade hulka ja nimetas selle Jeesus Kristuse sünnipäevaks, sest 24. detsember oli mõistetavalt väga populaarne ja katoliku kirik tahtis siis meeldida kõigile. Nii et tegemist on lihtlabase populismiga.

Kristluses kui ideoloogias pole Jeesuse sünnipäeval mingit tähtsust (piiblis ei seota selle kuupäeva mitte mingi kindla daatumiga), sest kõige tähtsam on Messia surm - inimkonna lunastushetk, mida tähistatakse kevadistel ülestõusmispühadel.

Nii on jõulude iseloom 20. sajandiks kujunenud riigiti erinevaks (Eestilgi on jõulutraditsioonide arengus tähtis koht, nimelt leiutati Tallinna mustpeade poolt 15. sajandil suur linnakuusk, esimene maailmas).

Euroopas on skaala ikka väga lai. On väga pühalik-kiriklik traditsioon, mis on esindatud näiteks luterlikul-korralikul Saksamaal. Jõuluaja veedavad inimesed kesköisel, varahommikusel, mitmel päevasel missal, millest peaaegu kõik vabatahtlikult osa võtavad, sest kirikul üldse on ühiskonnas väga tähtis koht. Püha on ikka pühalik, tõsine ja põhjalik. Kinke veab ikka salaja Jõululaps ise (topib küll saabastesse), jõuluvana toob peamiselt kas kommi või vitsa.

Katoliiklaste traditsioonis (Saksast lõunasse) segunevad paavsti kõne kuulamine, kohustuslik kirikuskäimine ning maa, küla, suguvõsa ja perekonna igivanad poolpaganlikud traditsioonid (a la õlgedes püherdamine), lisandunud on "ameerikalikud" standardkombed.

Aga USAs on jõulud pigem nö rahvuspüha, kus riigi alamad näitavad oma ühtsustunnet, solidaarsust, lojaalsust, kui ehivad ühel ajal korraga kuuse, praevad hane, ostavad kingitusi, ootavad jõuluvana ja istuvad lauda nii ühtses rütmis, et vaata et maa ei hakka resonantsist värisema. KÕIK vaatavad telekast ühtesid ja samu jõulufilme, imetlevad koos "talveilma", annetavad tilistavatele Santa Clausidele raha, loevad lastele jõulumuinasjutte punase ninaga põhjapõdrast, ootavad korstnast punakuuemehe ilmumist. See pole religioosne, vaid eelkõige riiklik püha, kus inimesed proovivad korraks loobuda oma legendaarsest individualismist.

Omaette suhtumine jõuludesse on brittidel. Seal on kristmasi "religioosne" taust ikka väga tagaplaanil. Jõulud on saarlastele kõige rohkem möllu, lõbutsemise ja pulli pidu. Siis süüakse totraid ja isegi vastikuid sööke, juuakse end täis, trallitatakse tänavatel, lastakse rakette, ehitakse iseennast rohkem kui mändi või kuuske. Jõuluvana on seal rohkem üks punaninaga joodik vanamees, kes pigem kõigile jalaga tagumikku virutab, kui kinke jagab, sest teda ennast mõnitatakse mis hull.

Põhjamaades, kus proovitakse olla järjest sallivamad, poliitiliselt korrektsemad ja internatsionaalsemad, kipuvad jõulud muutuma järjest igavamaks ja standardsemaks. Kunagised vanad rahvustraditsioonid, millest võis lugeda "Bullerby lastes", taanduvad, asemele tuleb tavaline söömine, joomine, kuusk, punakuuemees, kinkimine, tarbimine. Eks liigub sinnapoole ka Eesti.

MARGUS KIIS



KULTUUR

Luukerega jõulupeole

Kui poliitikas on luukerede kapist välja toomisel ülekantud ja halvamaiguline tähendus, siis Palamuse Lions-klubi liikmed tõid Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi möödunudnädalasel jõulupeol saali ehtsa luukere, kusjuures igati heade kavatsustega: uus bioloogia õppevahend oli lõviklubilaste kingitus koolile.

Heategevus on üks Lions-liikumise põhieesmärke. Palamuse noor, tänavu kevadel ülemaailmse Lions-organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks saanud lõviklubi otsustas oma heategevusüritustega kogutavast rahast toetada kohalikku gümnaasiumi. Kuna riigil ja omavalitsustel kipub tavaliselt koolide välisilme parandamise kõrvalt nappima jõudu uute õppevahendite hankimiseks, otsustasid "lõvid" teha panuse just sellele valdkonnale.

Asja lähemalt uurides selgus, et luukere, mille abil Palamuse koolis anatoomiat õpetatakse, vajaks juba ammu vanadus- või koguni invaliidsuspensionile saatmist: see oli nimelt pika töömehetee jooksul kaotanud ühe käe ja pool jalga ning bioloogiaõpetajal Ilme Paabol tuli aegajalt vastata õpilaste küsimusele, kas ka nende luud on niisama mõrased ja roiderida niisama suurte tühikutega nagu õppevahendiks oleval luukerel. Nii otsustatigi muretseda koolile just uus luukere.

Rahakogumist alustati sügisesel suurel Paunvere väljanäitusel ja laadal, kus küpsetati vardas terve pullvasikas ja keedeti suur pajatäis kapsasuppi. Laadalisi toitlustades kogusid "lõvid" kolm ja pool tuhat krooni. Detsembri algul Palamuse rahvamajas korraldatud tuluõhtuga teeniti veel kaks ja pool tuhat lisaks.

Uus luukere hangiti Tartus tegutseva tehniliste õppevahenditega kaupleva firma WMB kaudu. Kuulnud, et tegemist on heategevusostuga, tegi firma Lions-klubile hinnasoodustuse.

Kooli jõulupeol oli luukeret, millel rinnas kinkijaid meenutav hõbeplaadike, üle andmas Lions-klubi delegatsioon eesotsas riigikogulasest presidendi Meelis Paaveliga.

Kooli "lõvist" direktor Urmas Paju ja õppealajuhataja Merike Teppan tervitasid kooli uut "töötajat" sooja käepigistusega, õpilased tugeva aplausiga. Omavahel kutsusid lionsid luukeret miskipärast Robertiks. Eks tal natuke saksapärane nimi võiks ollagi, sest firma WMB hankis luukere Saksamaalt. Ent arvatavasti saab selle abil edukalt ka eestlase anatoomiat õppida.

Lions-klubil on plaanis kooli edaspidigi aidata. Luukereostust üle jäänud ja järgmiste heategevusüritustega kogutava raha eest tahetakse muretseda midagi kasulikku kooli muusikaklassi tarvis ning klubi vahendusel peaks kooli jõudma ka ülemaailmse Lions-liikumise käivitatud narkoennetusprogramm Lions Quest.

RIINA MÄGI



Teadusmajas tehti teatrit

Lastele meeldivad muinasjutud. Aga kõige parem on neis ise osaline olla, teavad Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski näiteringi lapsed, kes jõulu teisel pühal igihalja Lumivalgekeseloo lavale tõid.

"Lavale" on muidugi tinglikult öeldud, sest "Lumivalgekest" mängiti Sordiaretuse Instituudi peahoone saalis, kus lava pole ollagi. Tavaolukorras pole eesriideidki, aga teatritegemise puhuks need siiski tekitati, sest lavastaja Jaanika Suvvi arvas, et ilma lihtsalt ei saa teatrit teha. Kes ¹nitti vajab, uurigu Jaanika isa Jaan Sireli käest järele, kuidas saab kangarullide südamikest, autovelgedest, traadist ja muust käepärasest tekitada kergesti kokku pandava, tõsi küll, pisut kõikuva, aga raudselt püsti püsiva süsteemi, mille külge saab kardinad riputada. Kostüümid laenati kokku küla pealt, kusjuures nimiosalise heaks läks käiku isegi üks pulmapeo üle elanud pruutkleit.


Hapnik ja disko

Muud rekvisiidid korjas lavastaja kokku põhiliselt kultuuriseltsi vana koli hulgast. Mingist humanitaarabisaadetisest järele jäänud hapnikumask tekitas isegi ühe lavastust kaasajastava idee: Lumivalgekest tuleb pärast mürgikammi läbi koomasse langemist ju reanimeerida ja hapnikumaski käikulaskmine pole sel puhul sugugi ebaloogiline. "Kuna mängime niikuinii August Kitzbergi poolt natuke koduvillasemaks "retsitud" "Lumivalgekese" varianti, siis me ei pidanud patuks omalt poolt hapnikumaski ja diskolugude näol veel mõningaid täiendusi teha," arvas Jaanika.

Nii teisipäevane esietendus kui ka kolmapäevane teine etendus läksid kenasti. Paar äpardust, nagu paika panemata ununenud või ümber kukkunud rekvisiidid, tekitasid ainult lõbusat elevust.

Tegelikult oli neil kahel päeval lõbusat elevust täis terve Sordiaretuse Instituudi kontor, sest nii mõnestki kabinetist, kus tavaliselt tõsist teadust tehakse, sai ühtäkki noorte näitlejate garderoob. Aga kes selle üle ikka nii väga pahandas: omad või vähemasti oma aleviku lapsed ju.


Lapsepõlvemälestused

Jõgeva aleviku lastele isetegemis- ning nende vanematele ja sõpradele-tuttavatele vaatamislusti pakkunud lavastus poleks sündinud kolme inimese, lavastaja Jaanika Suvvi, tüki muusikajuhi Epp Veimani ja kultuuriseltsi eestvedaja Reine Koppelita. Ükski neist ei salga, et näiteringi kokku kutsuma innustas neid asjaolu, et omad lapsed teatrit teha tahtsid: "Lumivalgekese" seitsmeteistkümnest osalisest seitse kannavad Suvvi, Veimani või Koppeli perekonnanime. Juuksuriametiga leiba teeniva Jaanika ja lasteaia muusikakasvataja Epu jaoks olid olulised ka lapsepõlvemälestused sellest, kuidas Aino Adojaan ja Fernanda Tamm kunagi sordijaama klubis lastega teatrit tegid.

Kuigi vahepeal oli kohalikus näitemängutraditsioonis pikk paus olnud, piisas tänavu sügisel vaid kuulutuse üles riputamisest, et kuue- kuni kuueteistaastastest koosnev trupp kokku saada. "Lapsi, kes midagi teha tahavad, on alevikus tegelikult poole rohkem kui näitemängu tegema mahtus," kinnitasid Jaanika, Epp ja Reine.

"Siinsamas huvitegevust pakkuda on aga oluline, sest ega väiksemat last omapead õhtul linna kooli või kultuurikeskuse huviringi taheta lastagi."

Küllap tulid jõulud mõnel pool mujalgi päris oma teatritükiga - osasaamisega päris muinasjutust.

RIINA MÄGI


Kalev kinkis Jõgevamaa lastele 635 kilo kommi

Kolmapäeval saabus Jõgevale kaubaauto kahe konteineritäie kommidega. Saadetises oli 635 kilo magusat kommivabrikult Kalev Jõgevamaa paljulapseliste perede lastele.

Maavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakonnas sai jõulupakkidest ühte kabinetti lausa mägi, mida järgmisel hommikul valdadesse ja linnadesse laiali jaotama asuti. 635-kilose hiigelkoguse moodustasid kokku 310 jõulupakki, mis sisaldasid endas jõulukarpe, jõuluassortiisid, ¹okolaade ja mitut sorti komme.

ASi Kalev administratiivjuhi Riina Rohelaane sõnul soovib ettevõte sel moel toetada ja tunnustada tublisid Eesti peresid. Kokku saatis kommivabrik Kalev jõulupakke Eestimaa 5070 paljulapselisele perele. Kahekilone maiustustepakk on mõeldud neile peredele, kus kasvamas neli kuni seitse last. Rohkem kui seitsme lapsega peredele saatis Kalev aga viiekilosed jõulupakid.

Peale selle tegi kommivabrik jõulurõõmu 343 lapsele, kelle tänavused jõulud möödusid Maarjamõisa, Magdaleena, Tallinna Merimetsa ja Pärnu haiglas ning Nõmme ja Tallinna lastehaiglas. Kokku kinkis AS Kalev Eestimaa lastele jõuludeks üle kümne tonni kommi ja ¹okolaadi.

VAIKE KÄOSAAR


Kullafond kultuurikeskuses

Möödunud kolmapäeval korraldas Jõgeva linnapea Ants Paju kultuurikeskuses aastalõpuvastuvõtu linna kultuuri- ja spordivallas tegutsevate mittetulundusühingute esindajatele ning kultuuri ja sporti toetanud ettevõtjatele.

"Siia on täna kokku tulnud Jõgeva linna ja selle ümbruse kullafond: fanaatikud, kelle tööd ja vaeva tavainimene iga päev ei märka, aga kes seisavad head selle eest, et linn ei oleks kõle majadekogum, vaid vaimule ja ihule kosutust pakkuv elukeskkond," ütles Ants Paju. Tegelikult ei olnudki linnapea vastuvõtt vaid linna üritus, sest kultuur ja sport ei tunne piire: linna spordiklubideskultuuriseltsides teevad kaasa ka Jõgeva valla elanikud ning linna mittetulundusühingute toetajate ringki ei piirdu vaid linna ettevõtjatega. Asjaolu, et sellel sündmusel said kokku värske linnapea Ants Paju ja vallavanem Toivo Ilves, võis tõlgendada kahe omavalitsuse vaimse lähenemise märgina, toimugu haldusreformi vallas mis tahes.

Vastuvõttu kaunistas Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja ja sama kooli neidudeansambli esinemine. Mittetulundusühingute esindajad ja sponsorid said tänukirja kultuuri- ja spordielu edendamise eest.

RIINA MÄGI


Puurmanis läks aasta lõpp kiireks

Aasta lõpupäevil kokku tulnud Puurmani vallavolikogu istungil seoti kokku lahtisi otsi. Eile avati aga keskuses taas toitlustuskoht ning vallavalitsus maksis tublimatele koolilastele toetust.

Aasta viimasel istungil võttis vallavolikogu üleeile kokku tänavuse aasta eelarvesse tehtud muudatused. Arutati Puurmani Keskkooli uut põhimäärust ning määrati kolm valla esindajat Puurmani uue perearsti leidmiseks välja kuulutatud konkursikomisjoni.

Eile avati Puurmani keskuses taas toitlustuskoht. Mitu kuud tagasi tegevuse lõpetanud söögikoha Aura endistes ruumides hakkab rahvast teenindama OÜ Doresta, kus ettevõtja on Puurmanis elav Tiiu Viira, kellel on toitlustuskoht ka naabervallas Laevas.

Eile maksti vallas välja veel ka neljadele ja viitele õppivatele koolilastele määratud preemiaid. Puurmani koolis on selliseid tublisid õppureid 95 ehk üle kolmandiku kooliperest, Saduküla koolis aga 36.

VAIKE KÄOSAAR


Peeti Võtikvere raamatuküla kevadpeo plaane

Neljapäeval peeti Torma vallavalitsuses esimest koosolekut kevadel ees seisva Võtikvere raamatuküla peo asjus ning pandi paika põhimõttelised plaanid.

Nagu teatas raamatuküla ettevõtmiste koordinaator Imbi Paju, tõotab seekordne Võtikvere raamatuküla pidu, mis otsustati korraldada 27. mail, kujuneda mitmes mõttes üle-eestiliseks sündmuseks. Taas on osalema oodata kirjastusi ning külla on lubanud tulla president Lennart Meri, peaminister Mart Laar jt. Kavasse on plaanis Imbi Paju ja Mikk Sarve ühistööna siduda ka Võtikvere kohtadega seotud legendid ning Torma vallast pärinevad regilaulud.

Omapärase jõulukingitusena on Võtikvere raamatuküla suured ja väikesed saatnud Soome Pagila koguduse rahvale endavalmistatud kaaned lauluraamatutele. Praegu on need Pagila kirikus näitusena väljas. Enne seda olid aga need näputööd näitusel Torma ja Palamuse kirikus. Selle ettevõtmise eesotsas on olnud ja teistegi heade ideedega välja tulnud Kõnnu ja Võtikvere küla piiril elav Anne Sarapuu.

VAIKE KÄOSAAR


Kolm Jakobsoni preemiat tuli Jõgevamaale

Kurgja talumuuseumis anti kätte C. R. Jakobsoni nimelised stipendiumid põllumajanduseriala parimatele kutseõpetajatele ja õpilastele. Seekord tuli viiest stipendiumist kolm Kuremaa ja Põltsamaa kutseõppeasutustesse.

Igal aastal annavad C. R. Jakobsoni sihtkapitali nõukogu ja põllumajandusministeerium kahele parimale põllumajanduseriala kutseõpetajale ja kolmele õpilasele ühekordset stipendiumi. Õpetaja 1000 krooni suuruse stipendiumi said Karmo Heero Kuremaa Põllumajandustehnikumist ning Himm Kangur Põltsamaa Kodu ja Põllutöökoolist. Sama kooli õpilane Ivar Uus võttis vastu 5000 krooni suuruse ühekordse stipendiumi. Õpilasstipendiumi said veel Ringo Ivanov Türi Tehnika- ja Metsanduskoolist ning Kaarel Leesment Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist.

"Tunnen heameelt, et Jakobsoni preemia tuleb juba teist korda Kuremaale. Mullu võitis õpilasstipendiumi meie hea õppur ja künnimeister Tiit Block. Tänavune võitja - mehhaniseerimise ja autoõpetuse õpetaja Karmo Heero töötab meil juba 23 aastat. Ta on lõpetanud kaks kõrgkooli ning lisaks tundide andmisele on Karmo pidevalt täiustanud ja uuendanud tema kasutada olevat õppematerjali," jäi tehnikumi direktor Andrus Kompus õpetaja-metoodiku Karmo Heero töö ja saavutuste tunnustamisega igati rahule.

Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli direktori kohusetäitja Viive Kibena: "Õpetaja Himm Kangur on tõsine ja ääretult tore mees, kes hingega õpetab noori. Ikka selleks, et talumajandust Eestis edasi arendada, et meie maa ei jääks sööti. Jakobsoni õpilasstipendiumi saaja Ivar Uus on talumajapidamise eriala teise kursuse õpilane. Ta on asjalik maapoiss, kes tahab ja oskab õppida ning koolis õpitut rakendada oma Põltsamaa vallas asuvas kodutalus."

ARDI KIVIMETS


Kesk-Eesti Ärikeskuses avati juuksurisalong

Eelmisel reedel avati Jõgeval Aia tänaval Kesk-Eesti Ärikeskuse teisel korrusel FIE Lea Perejuuksuri uus salong.

Uue juuksurisalongi perenaine Lea Metsmees on juuksurina töötanud viisteist aastat. 1996. aasta lõpus avas ta oma salongi sotsiaalkeskuses Elukaar. "Ruumide avardamiseks ja klientide paremaks teenindamiseks otsustasin uue salongi sisustada Kesk-Eesti Ärikeskussesse," ütles juuksur-ekspert. Vajalikud ehitustööd tegi salongis AS Cobra Grupp.

Salongi avamisel ütlesid tervitussõnu Kesk-Eesti Ärikeskuse juhatuse esimees Aivar Kokk, Ärikeskuse tegevjuht Aare Lill ning Lea Metsmehe üks püsiklientidest, Riigikogu liige Meelis Paavel.

"Meie salongis saab soenguid arvutil kujundada ning selleks vajalik foto tehakse kohapeal," rääkis Lea. Avapäeval tehti teatavaks ka Vooremaas avaldatud piltmõistatuse vastus ja loositi välja auhind. Maakonnalehes avaldatud pildil oli soengukujundus tehtud maavanemale Margus Orole. Õigesti ära arvanuid oli kümmekond inimest. Loosi tahtel (fortuunaks oli Margus Oro) saab Lea Perejuuksurilt tasuta soengukujunduse Betti Alveri 9 elav Monika.

JAAN LUKAS


Ilmateade

Laupäeval on peamiselt pilves ilm, võib sadada lund. Puhub lõunatuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur on -4°C ... +2°C.

Pühapäevl võib sadada lund. Tuul pöördub loodesse ja puhub 3-8 m/s. Õhutemperatuur öösel -2°C ... -7°C, päeval 0°C ... -5°C.



Vooremaa

30. detsember 2000. a.

Maavanemale anti üle Vabaduse Mõõk

PEEP LILLEMÄGI


Maavalitsuses räägiti bioplastitehasest

PEEP LILLEMÄGI


Teade


ARVAMUS

Enamik küsitletutest arvab, et millennium alles tuleb

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Läheneb lõpule

30. detsember 2000


Soove Jõgevamaale maavanema külalisteraamatu 2000. aasta kannete põhjal


Nii tehakse Vooremaad

Kollektiivne looming,

toimetanud AARE KIRNA



MARGUS KIIS

Igav aasta 2000

MARGUS KIIS


Jõuludest naa ja nii

MARGUS KIIS



KULTUUR

Luukerega jõulupeole

RIINA MÄGI


Teadusmajas tehti teatrit

RIINA MÄGI


Kalev kinkis Jõgevamaa lastele 635 kilo kommi

VAIKE KÄOSAAR


Kullafond kultuurikeskuses

RIINA MÄGI


Puurmanis läks aasta lõpp kiireks

VAIKE KÄOSAAR


Peeti Võtikvere raamatuküla kevadpeo plaane

VAIKE KÄOSAAR


Kolm Jakobsoni preemiat tuli Jõgevamaale

ARDI KIVIMETS


Kesk-Eesti Ärikeskuses avati juuksurisalong

JAAN LUKAS


Ilmateade