Vooremaa
SISUKORD FOTO:
ANATOLI MAKAREVIT© Maavanemale
anti üle Vabaduse Mõõk Järgmise
aasta Vabadusristi Päev toimub Jõgevamaal Tartumaal
Vara vallas tegutseva Mustametsa Muinsuskaitse Klubi esimees Enn
Voika andis kolmapäeval maavanem Margus Orole üle Vabaduse
Mõõga, millega tunnustatakse avaliku elu tegelasi, kes
on paistnud silma aktiivse isamaalise hoiaku ning huviga Vabadussõja
ideaalide uurimise ja tutvustamise vastu. Peaaegu
meetripikkuse taiese kavandi autor on heraldik ja muinsuskaitsja
Priit Herodes. Mõõka ehib Vabadussõja
mälestusrist. Kokku on valmistatud 25 sellist mõõka.
Margus Oro on esimene maavanem, kes selle autasu saab. Vabadussõjast
osavõtnute ja nende leskede eest hoolitsemisega tegelev
Mustametsa Muinsuskaitse Klubi on alates 1988. aastast tegelenud
Vabadusristi Päeva korraldamisega, mis seab eesmärgiks
Eesti vabaduse eest võidelnute ja nooremate põlvkondade
kokku viimise. Maavanema ja muinsuskaitsja kohtumisel arutati koos
Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealiku kapten Ants Nurgaga ka
Vabadusristi Päeva korraldamise võimalusi Jõgevamaal
järgmisel suvel. 2001.
aasta suvel korraldatav Vabadusristi Päev on järjekorras
juba 22. Traditsiooniga alustati 1924. aastal ja enne sõda
jõuti päeva pidada 13 korda. Jõgevamaal on
Vabadusristi Päev varem toimunud 1989. aastal Adaveres. Kohtumisel
lepiti kokku, et järgmisel suvel peaksid Vabadusristi Päeval
kindlasti aset leidma ajalookonverents, relvanäitus ja
arhiivifilmide näitamine. Kaaluda tuleks võimalust
kutsuda esinema mõni Eesti tippansambel. "Jõgevamaal
on väärikas Vabadussõjaga seonduv ajalugu,
meenutagem siin näiteks Puurmanis alguse saanud Kuperjanovi
Pataljoni või Aidu lahingut, kus Eesti sõjavägi
alustas vastupealetungi kogu rindel. Ka Tartu Rahu Eesti-poolne
allkirjastaja Jaan Poska on sündinud Jõgevamaal. Seega on
meie maakond Vabadusristi Päeva korraldamiseks igati sobiv
paik," ütles maavanem Margus Oro. PEEP
LILLEMÄGI Maavalitsuses
räägiti bioplastitehasest Maavanem
Margus Oro ja Jõgeva linnajuhid kohtusid eelmisel nädalal
Lõunatööstuse aktsiaseltsi juhi Jaan Tobrelutsuga.
Jutuks oli hiljuti Painkülas õlivabriku käivitanud
firma järgmine suurem projekt: teraviljas sisalduva tärklise
baasil looduses lagunevat plastikut tootva vabriku käivitamine. Ajakirjanduses
ilmunud info põhjal on Lõunatööstuse ASi
seisukoht, et plastitööstuse asukoha otsustamisel on
vajalikud kolm komponenti: infrastruktuuri olemasolu, palju puhast
vett ja kohaliku omavalitsuse positiivne suhtumine. Jutuks oli Jõgeva
kui vabriku võimaliku asupaiga täiendav eelis: Jõgeva
Sordiaretuse Instituudi olemasolu, mille abi eriti tärkliserikaste
teraviljasortide valimisel võiks olla küllalt tuntav. Kohtumisel
räägitust kokkuvõtet tehes ütles maavanem
Margus Oro: "Lõunatööstuse aktsiaselts on
siinkandis juba ühe suure projekti käivitanud, saades
sellega ülevaate kohalikest oludest, ning toimunud jutuajamisest
jäi mulje, et tegemist oli positiivse kogemusega. Kinnitati ka,
et hoolimata vahepeal levinud kuuldustest ei ole plastivabriku
asukoht veel otsustatud ja meie piirkonna asi on teha tööd
selle nimel, et investeering tuleks siia. Tehase rajamine Jõgevamaale
tähendaks uusi töökohti ja seega elujärje
paranemist paljude inimeste jaoks." Esialgsetel
hinnangutel nõuab kavandatav tehas 500 miljoni kroonist
investeeringut. Võimalik investor ei ole veel selge. PEEP
LILLEMÄGI
Järgmine
Vooremaa ilmub neljapäeval, 4. jaanuaril ARVAMUS Enamik
küsitletutest arvab, et millennium alles tuleb Küsimus:
"Kas teie arvates uus sajand tuleb nüüd (2000/2001
aasta vahetusel) või on juba praegu käes?" Vastasid
inimesed Jõgevalt (14%), Põltsamaalt (14%), Mustveest
(6%), Kärdest, Pauastverest, Kaaverest, Paluperast, Tabiverest,
Ookatkult, Hirvaialt, Pikkjärvelt, Tammikult, Sätsuverest,
Pakastelt, Kamarist, Palamuselt, Lootvinast, Kuremaalt, Kiislist,
Kassinurmest, Laiuseväljalt, Sordist, Eerikverest, Luualt,
Sadalast, Kõpust, Võduverest, Kassemalt, Jõunest,
Aidust, Jürikülast, Kirikuvallast, Äksist,
Vanamõisast, Viruverest. 14% neist olid teismelised, 8%
20ndates, 18% 30ndates, 20% 40ndates, 8% 50ndates, 18% 60ndates, 12%
70ndates eluaastates. 32% olid mehed.
Et
sajandivahetus tuleb nüüd, arvas 60%. Et on käes -
32%. 8% ei osanud vastata. Ealisi, soolisi jm iseärasusi polnud
vastamises märgata. MARGUS
KIIS JUHTKIRI Homme
lõpeb aasta või on see hoopis sajandilõpp.
Ilmselt ei vaieldagi seda kunagi paika ja polegi vahest mõtet.
Sajand lõppes, teine algas - sellise pealkirja pani kord
Jõunest pärit akadeemik Hans Kruus oma kodukandilugudele
möödunud sajandivahetuse kohta. Samade sõnadega
võiks pärast homset südaööd uut algavat
päeva küll tervitada. Põhjust
peaks ju olema. Et jõulud on alles värskelt meeles, siis
olgu siinkohal toodud sajandilõpu tõestuseks näide
kommidega. Ütleme, et on kaks kasti, kummaski 2000 kommi. Kui
üks kast tühjaks saab, see tähendab, et esimene 2000
ära söödud, võtad järgmisest kastist
esimese kommi ning pole kahtlust, et hakkad hävitama just 2001.
kommi. Olgu
sajandiga kuidas on, aga aasta 2000 lõpuni pole tunde enam
palju. Tagasi kerida ei anna sellest isegi sekundit. Ometi on mööduva
aastaga igal omad arved ja vaevalt, et päris kõike, mis
temas oli, ette aimata võiski. Uus on tundmatu ning see toob
kaasa lootusi, kahtlusi ja kõhklusi vahest samuti. Lootus
annab aga elujõudu ja samas ei maksa midagi. Miks mitte endale
seda siis lubada. Enam
pole kahtlust, et 2000. aasta lõpp tuleb lumega. Erakordne ja
ebatavaline detsember andis tänavu põhjust vähemalt
ilma kohta kõike arvata. Nii et ilmade poolest jätab
tänavune aasta endast kindlasti mingi jälje. On ka
teistsuguseid jälgi, mis kogu Eestimaa jaoks midagi tähendasid.
Kolme
nulliga aastasse jäi ju haldusreformi kava, mis ilmselt uuel
aastal tegelikkuseks muudetakse. Mingil moel puudutas igat
eestimaalast ju ka see, et lõppes Ülo ja Aivar Voitka 14
aasta pikkune metsaelu. Ja muidugi Erki Noole olümpiavõit.
Samas jääb tänavusse aastasse tants Narva
elektrijaamade ümber, kohalike telefonikõnede hinna tõus
jne. Peale selle veel palju muid häid ja halbu asju. Järgmine
nädal toob aga endaga juba uue aastanumbri. Oleme kõik
taas uuel ringil. Loodetavasti paremal, helgemal ja õnnelikumal. 30.
detsember 2000 Soove
Jõgevamaale maavanema külalisteraamatu 2000. aasta
kannete põhjal Austatud
Jõgevamaa tegijad! Olete
tublid! Ka meie oleme tublid! Koos oleme väga tublid! Edu
ettevõtmistes ja isamaa-armastust soovides Tarmo
Loodus, siseminister Hea
Jõgevamaa rahvas! Läbi
taoliste sündmuste tähistamise saab iga rahvas suureks!
Toetades üksteist mures ja rõõmus, töös
ja puhkehetkel saame parema tulemuse! Tartu
Rahu 80. aastapäeval Kontradmiral
Tarmo Kõuts Tegi
südame soojaks ja tulevikuväljavaated selgemaks viibida
Jõgeval ja maakonnas Tartu Rahu 80. juubeli puhul ning kogeda
Jõgeva keskset osa selle korraldamisel. Õnne ja edu
töös! Parimate
soovidega Tunne
ja MariAnn Kelam Maavanema
külalisteraamatusse tegid lõppeval aastal sissekande veel
Tema Pühadus, Uue Rooma peapiiskop, Konstantinoopoli patriarh
Bartholomeos, Saksamaa suursaadik doktor Gerhard Enver Schrömbgens,
külalised Kujawsko-Pomorskie vojevoodkonnast Poolas, Enköpingi
kommuunist Rootsis, Järvenpää linnast Soomes ja USAst
Marylandi osariigist, Signe Kivi, Siim Kallas, Toivo Jürgenson,
Jõgevamaa jalgratturid ja ujuja Annika Raide. Hommik.
Vara-vara. Aga Jaan on juba tööl, klõbistab arvuti
taga. Ajal,
mil normaalsed inimesed tööle jõuavad, astub uksest
sisse pearaamatupidaja. Umbes pool tundi hiljem laekub tegevdirektor,
pärast teda riburada pidi ülejäänud
toimetuserahvas. Üldine tööpäeva algus läheneb
pidurdamatult. [JAAN
LUKAS: Vooremaa toimetuse parim kaalujälgija 2000. aastal - 7
kuuga võttis maha 17,2 kilo. Ajakirjanike Liidu
algorganisatsiooni usaldusisik. Tahaks sarnaneda Arnold
Schwarzeneggeriga. Fotograafid kurdavad, et raske on saada pilti
intervjueeritavast nii, et Jaan peale ei jääks. Iseloom:
mobiilne, produktiivne. Haridus: sama, mis presidendil,
peaministril ja peatoimetajal. Perekonnaseis: vaba mees.] Kell
9.00. Peaks algama toimetuse hommikune koosolek. Aare, kes selle
kokku kutsuma peaks, klõbistab arvuti kallal ja prindib
midagi. Kell
9.03 kargab äkki nagu ussist nõelatult püsti, heidab
toimetusetuppa oma "Tere, keda näinud ei ole, hakkame
koosolekut pidama!", istub siis oma laua taha tagasi ning hakkab
pabereid sorima. Kuidas ta oma lauale kogunenud kultuurkihist
vajaliku üles leiab, on juba esoteeriline küsimus. [AARE
KIRNA: omistatud geeniuste ahistaja mitteauväärne
nimetus, kohalike grafomaanide ringkondades kibedalt vihatud isik.
Süüdistatud ka Jõgevamaa veteranspordi
põhjalaskmises, mille üle tunneb siirast uhkust. Vaid
mõned loetud toimetuse töötajad on näinud,
kuidas endast välja läheb. Eeskujuks peab Mark Twaini ja
teisi XIX sajandi leheneegreid. Iseloom: rahulolev.
Haridus: sama, mis Margusel. Perekonnaseis: olemas.
Usutunnistus: Linux.] Kell
9.08. Ajakirjanikud ning teised lehe väljaandmisega seotud
isikud on toolide kolisedes kokku tulnud. "Kelle kiri see on?"
imestab Ardi ja keerutab käes kolmevärvilise pastakaga
kirjuks maalitud paberit, mis talle peatoimetaja laualt silma jäänud.
Asjaolu, et saadetise autoriks pole keegi muu kui kristlik võitlev
ajakirjanik, globaalprohvet Priskilla, tekitab kenakest elevust.
Peatoimetaja asub lugema ööpäeva jooksul laekunud
uudiste kokkuvõtteid. [ARDI
KIVIMETS: vana (ehkki jätkuvalt noorepoolne!) naturalist,
omal ajal tegelikult küll mit¹urinlane. Kirjutanud nii
kakerdavatest varestest kui ka lendavatest soomlastest, vabariiklikus
pressis üks tsiteeritumaid Vooremaa ajakirjanikke. Sai NSV Liidu
Rahvamajandussaavutuste näitusel pronksmedali fotokunsti alal
(Fidel Castro sai sama autasu rekordlehma eest). Armastab operetti.
Iseloom: miski inimlik pole talle võõras.
Haridus: kõrgem esteetiline. Perekonnaseis: juba
kaua aega abielus, kuid kahjuks ainult ühe naisega.] Kell
9.20. Koosoleku käigus on selgunud kurb tõsiasi:
laupäevane olukirjeldus tehakse Vooremaa toimetusest. Anatoli
nihutab keeletoimetaja meetrijagu ukse poole (see pole kuigi raske)
ning kõõlub kabineti nurgas radiaatori peal, üritades
võimalikult rohkem rahvast korraga pildile saada. Kõik
siluvad salamahti soenguid ning üritavad
näida töiste ja mõtlikena. Vaike üritab
kohvitassi laua alla peita. [ANATOLI
MAKAREVIT©: tuntud ka kui paparazzi. Hoiab enda käes Paduvere
staadioni rekordit 800 meetri jooksus. On saanud oma modellidelt ka
teisi aunimetusi, kuid need ei kannata trükimusta. Tegelikult
läheneb objektile alati kõigepealt sõbralikult.
Maakonna kõige kõvemaks tegijaks peab Igor Ellissoni,
kes tõi Euroopa Kuremaale. Usub jäävatesse
väärtustesse (ning lubas selle väljendi eest välja
teha!). Iseloom: talutav. Haridus: topeltdiplom.
Perekonnaseis: ikka abielus.] Kell
9.25. Aasta viimane leht on küll enamvähem koos, kuid
järgmise aasta esimese nädala lehed see-eest puha ripakil.
Head ideed pole ka kellelgi. Ainult Jaanil on, nagu ikka, midagi
varuks, seekord faasanid. Vaike arvab, et võibolla saab
valdadega ikka ühendust ning maakonnaülevaate kokku. Toliku
pildikast tabab Vaike nina sügamas. Kui pilgud võiksid
tappa... [VAIKE
KÄOSAAR: Vooremaa 2000. aasta integratsioonipreemia
("Viktorit ja Aivarit tead?"). Oli kunagi maakonna
naistenõukogu liige, sellest ajast vihkab feminismi. Pealegi
on mehed talle eluaeg sümpatiseerinud. Valdab vabalt
rahvakalendrit ning on ilmaennustamises kõva käsi.
Armastab käia metsas ja küla vahel, tassib toimetusse
moosi. Hindab isikupära, sest kui kõik ühetaoliseks
lihvida, jääb maailm igavaks (selle mõtles ise
välja!). Lõppeva sajandi väljapaistvamaks tegelaseks
peab Antoine de Saint-Exupery’d, kes on jaganud inimlikkust tervetele
põlvkondadele. Iseloom: on hullemaidki. Haridus:
piisav. Perekonnaseis: vaba ja vallaline.] Kell
9.35. Riinale omistatakse käigult Vooremaa 2000. aasta parima
kultuuriajakirjaniku aunimetus. Ise ei näi ta sellest eriti
pidavat, küllap vist sellepärast, et vastav diplom pole
veel jõudnud printerist välja susiseda. Lubab, et kui
saab Tallinnas ära käidud, täidab neljapäevase
kultuurikülje, kuid laupäevase jaoks peab vist tiiru
Pärnusse tegema. [RIINA
MÄGI: Vooremaa parim kultuuriajakirjanik aastal 2000,
lühivormi preemia samast aastast ning noomitus pikkade vormide
eest. Keeletoimetaja väidab, et Riina lugusid pole praktiliselt
vaja parandada. Oskab end isegi kunstisaalis viisakalt ülal
pidada. Ei kannata, kui tema tassist juuakse. Meeldib ujuda. Ei
meeldi loll jutt ja lollid inimesed. Lõppeva sajandi kõvemaks
tegijaks peab Astrid Lindgreni, kes on mõjutanud inimesi
rohkem kui Stalin ja Hitler. Iseloom: säilinud.
Haridus: üllatavalt kõrge. Perekonnaseis: mägine.] Kell
9.40. Koosolek on lõppenud. Ardi võtab laualt oma
tuttuue mobiiltelefoni. Võib arvata, et kirub mõttes
Jõgeva linna murdunud jõulukuuske, mis on nimetatud
riistapuu soetamise peasüüdlane. Nüüd on muret
kui palju - ei saa enam endise rahuga mööda linna jalutada,
sest neetud telefon võib iga hetk plärisema pista. Otsi
siis teist mööda taskuid taga.
Raivol
on mure: eelmisel õhtul koostatud ankeedis on tema haridustase
veidi valesti saanud. Nüüd on õige. [RAIVO
SIHVER: noorajakirjanik 2000. Aunimetuse omistas Ants Paju, kes
võrdles teda "vana vallavanema Mati Kepiga". Enne
40. eluaastat ei võtnud sulgegi kätte, siis aga kukkus
kirjutama. Keeletoimetaja poolest oleks see ilus aeg küll võinud
edasi kesta. Haapsalus oli maakonna hirm, töötas
revidendina. Korra on altkäemaksu pakutud, kuid kuna pole
napsumees, jäi vastu võtmata. Iseloom: järelemõtlik,
ettevaatav. Haridus: kõrgem majandusalane.
Perekonnaseis: külastusabielu.] Kell
9.45. Mihkel kui tegevdirektor leiab, et on ülim aeg ka selle
aasta rahaasjad ära klaarida. Pärast mõningast
nahistamist sünnibki käskkiri, milles igaühe teened
läbi kaalutud ning rahaliselt ära hinnatud. Paber rändab
raamatupidaja kätte. [MIHKEL
VANARI: ASi Seitung pealik, ühtlasi kaitsejõudude
täievoliline esindaja Vooremaa juures. Teenis nelja nädala
ja lõugadega välja lipniku aukraadi, kuid sihib
kõrgemale. Võitis konkursi "Naine fotokunstis".
Hindab kõrgelt Savisaare käepigistust Jõgeva
piimakombinaadi õuel. Iseloom: kahjuks olemas. Haridus:
lünklik. Perekonnaseis: maksimaalne. Usu- ja
südametunnistus: puuduvad.] Kell
9.55. Lea tegeleb sellega, et "venitab Puksikut üle terve
lehekülje". Tegelikult ei ole see üldse raske - lapsed
saadavad meile ikka hulgaliselt kirju ja joonistusi, üks ilusam
kui teine. [LEA
PÄID: Jõgevamaa Ärilehe faktiline peatoimetaja,
toimetuse lööktööline. Üleliidulise
trükikodade spartakiaadi kuulitõukemeister. Jõulise
naisterahvana võib iga mehe toimetuses põlvili suruda.
Iseloom: võimatu. Haridus: arvutisüsteemide
perforaatorprojekteerija (või midagi sarnast).
Perekonnaseis: pole jõudnud muuta.] Kell
10.05. Kaidi vaatab nõutult eurolehekülge ega oska seda
kuidagi elavamaks muuta. Peatoimetajaga lepitakse kokku, et loole
läheb juurde ilvese pilt. Järgneb kokkulepe, et Ilvese all
mõistetakse ikka välisministrit. [KAIDI
KUIVJÕGI: keeletoimetaja, Lätis tuntud ka kui Vaira
VikeFreiberga, tõenäoliselt soengu tõttu.
Saarlane, aga ujuda ei oska. Ja miks peakski? Omab Jõgeva
linna atraktiivseimat sõiduautot. Pärast teisipäevase
majanduskülje läbilugemist ütleb kohe kolm kõva
sõna järjest. Iseloom: lõputult kaaluv.
Haridus: praktiline. Perekonnaseis: lapsevanem.
Erilised tundemärgid: mitmesugustes porgandi toonides
juuksed.] Kell
10.45. Kõik nohistavad vaikselt tööd teha. Tolik
sõidab Kuremaale eriti napilt riietatud modelli pildistama.
Helistab Margus. Tunneb muret oma iseloomustuse pärast.
Peatoimetaja nõuab aastavahetuse telesaadete arvustust, mida
Margus ka lubab. [MARGUS KIIS: ametlikuks tiitliks Eesti muusikute
õudusunenägude peakoll. Pälvinud selle eest, et
püüdnud ausalt lahata kõiki plaate, mis kätte
saanud. Kollitanud teisigi, kuid üllataval kombel alati
faktitruu. Toimetuserahva arvates sarnaneb jumalaga - kõik
teavad, et on olemas, kuid keegi pole näinud. Iseloom:
baltimaine, ebakindel. Haridus: sama, mis Aarel.
Perekonnaseis: potentsiaalselt abielus.] Kell
11.32 Evi pääseb internetipanka. Nüüd tuleb õnn
meie õuele! [EVI
JÄRVIS: pearaamatupidaja, Tööpunalipu ordeni
kavaler (peaaegu). Eeskujuks Bill Gates - tahaks ka ränka raha
kokku ajada... Iseloom: koi, kes sööb teisi koisid.
Haridus: keskeri. Perekonnaseis: olemas.] Kell
12.00. Terje on kogu selle aja eestoas veetnud, kusjuures sellise
näoga, et kavatseb sinna jätta parimad aastad oma elust. Ei
mõtlegi lõunale minna. Kui kliente ei ole, siis
näkitseb midagi salamahti tagatoas. [TERJE
DOMA©KIN, toimetuse sekretär ning meie parim sotsiaaltöötaja.
Säravalt blond. Harrastussportlane. Saab hästi hakkama
inimestega, kes pole kõigest hästi aru saanud. On
võimeline ka roppude ajakirjanike tagant musti kohvitasse
kasima. Iseloom: mõistev. Haridus: olemas.
Perekonnaseis: täitsa abielus.] Kell
12.12. Iseloomustatavate nimekirjast on puudu veel Heleken. Olles
vajalikud küsimused ilusti ära vastanud, teeb ta kniksu
nagu hea tüdruk kunagi ja läheb tööpostile
tagasi. [HELEKEN
HEINSALU: staa¾ikaim reklaamikonsultant. Tunnetab hästi
kliente, nemad teda muidugi ka. Tunneb hästi ööelu.
Armastab koeri, see tunne on vastastikune. Iseloom: hakkaja, visa.
Haridus: piisav. Perekonnaseis: vaba ja vallatu (käskis
lisada: peaaegu).] Kell
12.30. Sirje on juba lõunalt tagasi ning ajab mingit külge
paika. Täna on 12 lehekülge ning aega pole raisata. [SIRJE
PAGI: küljendaja ning näriliste kaitsja - ei lähe
roti kallale isegi küljendusprogrammiga mitte. Ehkki ise on roti
aastal sündinud. Ei jäta vahele ühtki
saalibändivõistlust, ühe hokivõistluse on
jätnud (mäng jäi lihtsalt ära). Iseloom:
väljakannatamatu (ise ütles!). Haridus: alustamata
kõrgem. Perekonnaseis: vastikult hea.] Kell
12.55. Saabub Leino ning hakkab kohe mobiiltelefonitsi kellelegi
vabandama, et tal on väga kiire ja ta kohe mitte ei jõua.
Ikkagi hõivatud inimene. Praegu istub, jalg üle põlve,
ning küsib, mida tema kohta kirjutati. [LEINO
MANDRE: osalenud rahvusvahelisel arvutigraafika konkursil. Enne,
kui Prantsusmaale sõitis, ostis endale nahkjope ja prillid,
kuid sellegipoolest tuntakse Viljandis teda kui Ämblikmeest.
Ühtegi inimest endale eeskujuks ei pea, kuid loomad meeldivad.
Iseloom: häbelik, kannatlik, tasakaalukas. Haridus:
määratlemata. Perekonnaseis: vabalt vallaline.] Kell
14.00. Viimane aeg lugu ära anda. Kollektiivne
looming, toimetanud
AARE KIRNA MARGUS
KIIS 31.
detsembril lõpeb aasta 2000. Ulmejuttudes ammustest aegadest
ülistatud ja ennustatud aasta, kus pidid toimuma suured
sündmused ja protsessid, maailma lõpust rääkimata.
Aga milline ta siis tõeliselt oli? Nii valdkonniti. POLIITIKA.
Jõgeva sai detsembris endale peaks klassikalise Ants Paju, kes
küll on kippunud pugema kohalikele ärimeestele. Eesti
sisepoliitiliselt suhteliselt igav ja stabiilne aasta (kui
rabelemised kohalikul tasemel välja arvata). Valitsuskoalitsioon
küll väriseb sisevastuoludes, eriti tunneb end
silmnähtavalt ebamugavalt Mõõdukate sektor, kuid
hirm võimust ilma jääda hoiab siiski masinavärki
koos. Selline "kindlusetunne" on aga hakanud kätte
maksma. Mart Laari edev maine meedia silmis on küll kõvasti
langenud, rahva usaldus valitsuse vastu on väike, kuigi
enesereklaami on tehtud kõvasti. Jamasid erastamise (NRG ja E
Raudtee), halduse, sõjaväe ja kriminaaliaga on olnud
rohkelt. Kuid see ei peaks eriti kedagi hirmutama, sest oma
kaljukindlad toetajad on enamik parteisid suures osas säilitanud. Aasta
hallust iseloomustab elevus, mis saatis Edgar Savisaare katset
tõugata troonilt Tallinna linnapea Jüri Mõis.
Viimane on aasta veidraim poliitiline figuur, kes oma kurikuulsat
"lapsesuu" imagot kramplikult hoiab, jutlustades raha võimu
ja kõigi eestlaste hädavajalikku kogumist Tallinna linna
kokku. Välispoliitiliselt
oli muidugi aasta ja võibolla ka sajandi üks sündmusi
USA presidendi valimine, mille George Bush noorem kaotas küll
üldrahvalikult, kuid võitis tõenäoliselt tänu
osadele Florida osariigi segastele hääletussedelitele, mis
viisid otsustavas kohas ära vastase Al Gore’i hääli.
Sündmusterohke oli aasta ka Iisraeli-Palestiina suhetes, mis
varieerusid peaaegurahust kuni tõelise sõjani aasta
lõpus. Venemaad
tabas mitu kummalist katastroofi, milles kaotati dramaatiliselt ja
kogu maailma tähelepanu all aatomiallveelaev Kursk ning põletati
Ostankino teletorni.
Euroopa
Liit jagas Nice’s enda ja kandidaatide tulevast võimunatukest. TEADUS
& TEHNIKA. Infotehnoloogia ja geneetika olid endiselt juhtivad
märksõnad. Internet andis küll tagasilöögi,
kui selgus, et sellega äri teha pole nii väga lihtne, samas
raha kaotada igal moel (näiteks piraatluse tõttu) on aga
kerge. Midagi eriliselt uut ka ei ilmunud. Jõudsalt arenesid
mobiiltelefonid, kuid uus andmeedestusmeetodi põlvkond jäi
veel tulevikku. Geneetikast on saamas uus utoopia, sellest lubatakse
rohtu kõigile maailma hädadele, isegi surmale. Suuri
skandaale a la Dolly kloonimine aasta 2000 ei näinud.
Eesti võttis vastu novaatorliku geeniinfo seaduse.
Bensiinihinna järsk tõus pani aluse alternatiivkütuste
uuele leiutamisele ja avastamisele. KULTUUR.
Langusperiood ja stagnatsioon. Absoluutselt mitte midagi uut ega
huvitavat, vaata mis ¾anri tahad. Eesti kunst seisis, muusika
igavles, tegijad kadusid (surid nagu Lepo Sumera või
emigreerusid nagu Raoul Kurvitz). Popkultuur jaotus kommertslikult
edukaks lamedaks süldi- ja õllemuusikaks (Jüri
Homenja, Pets & Korsten, Meie Mees), infantiilseks debiilpopiks
(Anaconda ja Push Up) ning laiaks paljutahuliseks põrandaaluseks
sektoriks, millel polnud kuskil väljundit. Eesti
muusikat raadios ei lastud peaaegu üldse. Eesti filmikunst oli
tõeliselt välja suremas, sest ühtegi täispikka
mängufilmi ei ilmunud. Silma
torkasid hoopis sellised "kultuurifenomenid", nagu
Seksi-Kristi, kes plaanis seksida järjest 300 mehega, ja
kahtlane pornoärimees Aivar Palumäe, kes mõlemad
äratasid inimeste hulgas üllatavalt palju positiivset (!)
tähelepanu. Seda olukorras, kus Eestit tabas esimene tõeline
aidsi puhang. Ka
kogu maailma mastaabis pole midagi kiita, domineeris korporatiivsus,
kommertsialiseerumine ja täielik seisak arengus ning seda
kõikides valdkondades. Üldine meeleolu oli pigem
nostalgia, mida markeeris eriti Beatles’i uue kogumiku "1"
enneolematu globaalne edu. MAJANDUS.
Eesti majanduses tõus, mis küll peale numbrite mujal
eriti silma ei paistnud. Peamiselt koondus edu Tallinnasse ja väikese
ringi inimeste kätte. Riik jäi ise pigem vaesemaks, maksud
ei laekunud kuidagi, oli palju rumalaid väljaminekuid.
Suurem
osa suuri Eesti ettevõtteid on läinud väliskapitali
kontrolli alla. Eesti muud osad peale Tallinnat jäid järjest
vaesemateks, sest ka
riigi enda põhipoliitika ei soosi nende arendamist (eriti kui
regionaalminister on ebaintelligentse olemisega Toivo Asmer). JÕGEVAMAA.
Aastal 2000 oli Jõgevamaa Eesti ajakirjanduse hambus eelkõige
igasugu kurioossete juhtumuste poolest. Ilma tegid veidrikest
enesetapjad, murdunud jõulukuusk jms. MARGUS
KIIS Kuigi
jõulude peaosa on möödas, võib sel teemal
veel rääkida. Eesti
rahval on viimastel aegadel tekkinud küsimus: kuidas siis õieti
peab jõulusid tähistama. Ei saa kinkegi ostma minna, kohe
hakatakse vinguma, et näe, rahapühad, mitte rahupühad.
Jne, jne. Kuid võime end lohutada, et isegi meie koduses Lääne
kultuuriruumis pole üldsegi ses küsimuses mingit üksmeelt.
Pigem on lahkmeel. Jõulud
selle tavasümbolites on ju originaalis eelkõige
tegelikult Vana-Rooma pühad, tähistamaks pööripäeva,
täpsemalt saturnaaliaid. Noist kaugetest aegadest pärinevad
toas hoitavad igihaljad oksad, kingitused, peomeeleolu jms. 4.
sajandil adapteeris vastriigistatud ristiusukirik selle enda paljude
tähtpäevade hulka ja nimetas selle Jeesus Kristuse
sünnipäevaks, sest 24. detsember oli mõistetavalt
väga populaarne ja katoliku kirik tahtis siis meeldida kõigile.
Nii et tegemist on lihtlabase populismiga. Kristluses
kui ideoloogias pole Jeesuse sünnipäeval mingit tähtsust
(piiblis ei seota selle kuupäeva mitte mingi kindla daatumiga),
sest kõige tähtsam on Messia surm - inimkonna
lunastushetk, mida tähistatakse kevadistel ülestõusmispühadel. Nii
on jõulude iseloom 20. sajandiks kujunenud riigiti erinevaks
(Eestilgi on jõulutraditsioonide arengus tähtis koht,
nimelt leiutati Tallinna mustpeade poolt 15. sajandil suur
linnakuusk, esimene maailmas).
Euroopas
on skaala ikka väga lai. On väga pühalik-kiriklik
traditsioon, mis on esindatud näiteks luterlikul-korralikul
Saksamaal. Jõuluaja veedavad inimesed kesköisel,
varahommikusel, mitmel päevasel missal, millest peaaegu kõik
vabatahtlikult osa võtavad, sest kirikul üldse on
ühiskonnas väga tähtis koht. Püha on ikka
pühalik, tõsine ja põhjalik. Kinke veab ikka
salaja Jõululaps ise (topib küll saabastesse), jõuluvana
toob peamiselt kas kommi või vitsa. Katoliiklaste
traditsioonis (Saksast lõunasse) segunevad paavsti kõne
kuulamine, kohustuslik kirikuskäimine ning maa, küla,
suguvõsa ja perekonna igivanad poolpaganlikud traditsioonid (a
la õlgedes püherdamine), lisandunud on
"ameerikalikud" standardkombed. Aga
USAs on jõulud pigem nö rahvuspüha, kus riigi alamad
näitavad oma ühtsustunnet, solidaarsust, lojaalsust, kui
ehivad ühel ajal korraga kuuse, praevad hane, ostavad kingitusi,
ootavad jõuluvana ja istuvad lauda nii ühtses rütmis,
et vaata et maa ei hakka resonantsist värisema. KÕIK
vaatavad telekast ühtesid ja samu jõulufilme, imetlevad
koos "talveilma", annetavad tilistavatele Santa Clausidele
raha, loevad lastele jõulumuinasjutte punase ninaga
põhjapõdrast, ootavad korstnast punakuuemehe ilmumist.
See pole religioosne, vaid eelkõige riiklik püha, kus
inimesed proovivad korraks loobuda oma legendaarsest
individualismist. Omaette
suhtumine jõuludesse on brittidel. Seal on kristmasi
"religioosne" taust ikka väga tagaplaanil. Jõulud
on saarlastele kõige rohkem möllu, lõbutsemise ja
pulli pidu. Siis süüakse totraid ja isegi vastikuid sööke,
juuakse end täis, trallitatakse tänavatel, lastakse
rakette, ehitakse iseennast rohkem kui mändi või kuuske.
Jõuluvana on seal rohkem üks punaninaga joodik vanamees,
kes pigem kõigile jalaga tagumikku virutab, kui kinke jagab,
sest teda ennast mõnitatakse mis hull. Põhjamaades,
kus proovitakse olla järjest sallivamad, poliitiliselt
korrektsemad ja internatsionaalsemad, kipuvad jõulud muutuma
järjest igavamaks ja standardsemaks. Kunagised vanad
rahvustraditsioonid, millest võis lugeda "Bullerby
lastes", taanduvad, asemele tuleb tavaline söömine,
joomine, kuusk, punakuuemees, kinkimine, tarbimine. Eks liigub
sinnapoole ka Eesti. MARGUS
KIIS KULTUUR Kui
poliitikas on luukerede kapist välja toomisel ülekantud ja
halvamaiguline tähendus, siis Palamuse Lions-klubi liikmed tõid
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi möödunudnädalasel
jõulupeol saali ehtsa luukere, kusjuures igati heade
kavatsustega: uus bioloogia õppevahend oli lõviklubilaste
kingitus koolile. Heategevus
on üks Lions-liikumise põhieesmärke. Palamuse noor,
tänavu kevadel ülemaailmse Lions-organisatsiooni
täieõiguslikuks liikmeks saanud lõviklubi otsustas
oma heategevusüritustega kogutavast rahast toetada kohalikku
gümnaasiumi. Kuna riigil ja omavalitsustel kipub tavaliselt
koolide välisilme parandamise kõrvalt nappima jõudu
uute õppevahendite hankimiseks, otsustasid "lõvid"
teha panuse just sellele valdkonnale. Asja
lähemalt uurides selgus, et luukere, mille abil Palamuse koolis
anatoomiat õpetatakse, vajaks juba ammu vanadus- või
koguni invaliidsuspensionile saatmist: see oli nimelt pika töömehetee
jooksul kaotanud ühe käe ja pool jalga ning
bioloogiaõpetajal Ilme Paabol tuli aegajalt vastata õpilaste
küsimusele, kas ka nende luud on niisama mõrased ja
roiderida niisama suurte tühikutega nagu õppevahendiks
oleval luukerel. Nii otsustatigi muretseda koolile just uus luukere. Rahakogumist
alustati sügisesel suurel Paunvere väljanäitusel ja
laadal, kus küpsetati vardas terve pullvasikas ja keedeti suur
pajatäis kapsasuppi. Laadalisi toitlustades kogusid "lõvid"
kolm ja pool tuhat krooni. Detsembri algul Palamuse rahvamajas
korraldatud tuluõhtuga teeniti veel kaks ja pool tuhat lisaks.
Uus
luukere hangiti Tartus tegutseva tehniliste õppevahenditega
kaupleva firma WMB kaudu. Kuulnud, et tegemist on heategevusostuga,
tegi firma Lions-klubile hinnasoodustuse. Kooli
jõulupeol oli luukeret, millel rinnas kinkijaid meenutav
hõbeplaadike, üle andmas Lions-klubi delegatsioon
eesotsas riigikogulasest presidendi Meelis Paaveliga. Kooli
"lõvist" direktor Urmas Paju ja õppealajuhataja
Merike Teppan tervitasid kooli uut "töötajat"
sooja käepigistusega, õpilased tugeva aplausiga. Omavahel
kutsusid lionsid luukeret miskipärast Robertiks. Eks tal natuke
saksapärane nimi võiks ollagi, sest firma WMB hankis
luukere Saksamaalt. Ent arvatavasti saab selle abil edukalt ka
eestlase anatoomiat õppida. Lions-klubil
on plaanis kooli edaspidigi aidata. Luukereostust üle jäänud
ja järgmiste heategevusüritustega kogutava raha eest
tahetakse muretseda midagi kasulikku kooli muusikaklassi tarvis ning
klubi vahendusel peaks kooli jõudma ka ülemaailmse
Lions-liikumise käivitatud narkoennetusprogramm Lions Quest. RIINA
MÄGI Lastele
meeldivad muinasjutud. Aga kõige parem on neis ise osaline
olla, teavad Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski
näiteringi lapsed, kes jõulu teisel pühal igihalja
Lumivalgekeseloo lavale tõid. "Lavale"
on muidugi tinglikult öeldud, sest "Lumivalgekest"
mängiti Sordiaretuse Instituudi peahoone saalis, kus lava pole
ollagi. Tavaolukorras pole eesriideidki, aga teatritegemise puhuks
need siiski tekitati, sest lavastaja Jaanika Suvvi arvas, et ilma
lihtsalt ei saa teatrit teha. Kes ¹nitti vajab, uurigu Jaanika isa
Jaan Sireli käest järele, kuidas saab kangarullide
südamikest, autovelgedest, traadist ja muust käepärasest
tekitada kergesti kokku pandava, tõsi küll, pisut
kõikuva, aga raudselt püsti püsiva süsteemi,
mille külge saab kardinad riputada. Kostüümid laenati
kokku küla pealt, kusjuures nimiosalise heaks läks käiku
isegi üks pulmapeo üle elanud pruutkleit. Hapnik
ja disko Muud
rekvisiidid korjas lavastaja kokku põhiliselt kultuuriseltsi
vana koli hulgast. Mingist humanitaarabisaadetisest järele
jäänud hapnikumask tekitas isegi ühe lavastust
kaasajastava idee: Lumivalgekest tuleb pärast mürgikammi
läbi koomasse langemist ju reanimeerida ja hapnikumaski
käikulaskmine pole sel puhul sugugi ebaloogiline. "Kuna
mängime niikuinii August Kitzbergi poolt natuke koduvillasemaks
"retsitud" "Lumivalgekese" varianti, siis me ei
pidanud patuks omalt poolt hapnikumaski ja diskolugude näol veel
mõningaid täiendusi teha," arvas Jaanika. Nii
teisipäevane esietendus kui ka kolmapäevane teine etendus
läksid kenasti. Paar äpardust, nagu paika panemata ununenud
või ümber kukkunud rekvisiidid, tekitasid ainult lõbusat
elevust. Tegelikult
oli neil kahel päeval lõbusat elevust täis terve
Sordiaretuse Instituudi kontor, sest nii mõnestki kabinetist,
kus tavaliselt tõsist teadust tehakse, sai ühtäkki
noorte näitlejate garderoob. Aga kes selle üle ikka nii
väga pahandas: omad või vähemasti oma aleviku lapsed
ju.
Lapsepõlvemälestused Jõgeva
aleviku lastele isetegemis- ning nende vanematele ja
sõpradele-tuttavatele vaatamislusti pakkunud lavastus poleks
sündinud kolme inimese, lavastaja Jaanika Suvvi, tüki
muusikajuhi Epp Veimani ja kultuuriseltsi eestvedaja Reine Koppelita.
Ükski neist ei salga, et näiteringi kokku kutsuma innustas
neid asjaolu, et omad lapsed teatrit teha tahtsid: "Lumivalgekese"
seitsmeteistkümnest osalisest seitse kannavad Suvvi, Veimani või
Koppeli perekonnanime. Juuksuriametiga leiba teeniva Jaanika ja
lasteaia muusikakasvataja Epu jaoks olid olulised ka
lapsepõlvemälestused sellest, kuidas Aino Adojaan ja
Fernanda Tamm kunagi sordijaama klubis lastega teatrit tegid. Kuigi
vahepeal oli kohalikus näitemängutraditsioonis pikk paus
olnud, piisas tänavu sügisel vaid kuulutuse üles
riputamisest, et kuue- kuni kuueteistaastastest koosnev trupp kokku
saada. "Lapsi, kes midagi teha tahavad, on alevikus tegelikult
poole rohkem kui näitemängu tegema mahtus," kinnitasid
Jaanika, Epp ja Reine. "Siinsamas
huvitegevust pakkuda on aga oluline, sest ega väiksemat last
omapead õhtul linna kooli või kultuurikeskuse huviringi
taheta lastagi." Küllap
tulid jõulud mõnel pool mujalgi päris oma
teatritükiga - osasaamisega päris muinasjutust. RIINA
MÄGI Kalev
kinkis Jõgevamaa lastele 635 kilo kommi Kolmapäeval
saabus Jõgevale kaubaauto kahe konteineritäie kommidega.
Saadetises oli 635 kilo magusat kommivabrikult Kalev Jõgevamaa
paljulapseliste perede lastele. Maavalitsuse
sotsiaal ja tervishoiuosakonnas sai jõulupakkidest ühte
kabinetti lausa mägi, mida järgmisel hommikul valdadesse ja
linnadesse laiali jaotama asuti. 635-kilose hiigelkoguse moodustasid
kokku 310 jõulupakki, mis sisaldasid endas jõulukarpe,
jõuluassortiisid, ¹okolaade ja mitut sorti komme. ASi
Kalev administratiivjuhi Riina Rohelaane sõnul soovib ettevõte
sel moel toetada ja tunnustada tublisid Eesti peresid. Kokku saatis
kommivabrik Kalev jõulupakke Eestimaa 5070 paljulapselisele
perele. Kahekilone maiustustepakk on mõeldud neile peredele,
kus kasvamas neli kuni seitse last. Rohkem kui seitsme lapsega
peredele saatis Kalev aga viiekilosed jõulupakid. Peale
selle tegi kommivabrik jõulurõõmu 343 lapsele,
kelle tänavused jõulud möödusid Maarjamõisa,
Magdaleena, Tallinna Merimetsa ja Pärnu haiglas ning Nõmme
ja Tallinna lastehaiglas. Kokku kinkis AS Kalev Eestimaa lastele
jõuludeks üle kümne tonni kommi ja ¹okolaadi. VAIKE
KÄOSAAR Möödunud
kolmapäeval korraldas Jõgeva linnapea Ants Paju
kultuurikeskuses aastalõpuvastuvõtu linna kultuuri- ja
spordivallas tegutsevate mittetulundusühingute esindajatele ning
kultuuri ja sporti toetanud ettevõtjatele. "Siia
on täna kokku tulnud Jõgeva linna ja selle ümbruse
kullafond: fanaatikud, kelle tööd ja vaeva tavainimene iga
päev ei märka, aga kes seisavad head selle eest, et linn ei
oleks kõle majadekogum, vaid vaimule ja ihule kosutust pakkuv
elukeskkond," ütles Ants Paju. Tegelikult ei olnudki
linnapea vastuvõtt vaid linna üritus, sest kultuur ja
sport ei tunne piire: linna spordiklubideskultuuriseltsides teevad
kaasa ka Jõgeva valla elanikud ning linna
mittetulundusühingute toetajate ringki ei piirdu vaid linna
ettevõtjatega. Asjaolu, et sellel sündmusel said kokku
värske linnapea Ants Paju ja vallavanem Toivo Ilves, võis
tõlgendada kahe omavalitsuse vaimse lähenemise märgina,
toimugu haldusreformi vallas mis tahes. Vastuvõttu
kaunistas Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja
ja sama kooli neidudeansambli esinemine. Mittetulundusühingute
esindajad ja sponsorid said tänukirja kultuuri- ja spordielu
edendamise eest.
RIINA
MÄGI Puurmanis
läks aasta lõpp kiireks Aasta
lõpupäevil kokku tulnud Puurmani vallavolikogu istungil
seoti kokku lahtisi otsi. Eile avati aga keskuses taas toitlustuskoht
ning vallavalitsus maksis tublimatele koolilastele toetust. Aasta
viimasel istungil võttis vallavolikogu üleeile kokku
tänavuse aasta eelarvesse tehtud muudatused. Arutati Puurmani
Keskkooli uut põhimäärust ning määrati
kolm valla esindajat Puurmani uue perearsti leidmiseks välja
kuulutatud konkursikomisjoni. Eile
avati Puurmani keskuses taas toitlustuskoht. Mitu kuud tagasi
tegevuse lõpetanud söögikoha Aura endistes ruumides
hakkab rahvast teenindama OÜ Doresta, kus ettevõtja on
Puurmanis elav Tiiu Viira, kellel on toitlustuskoht ka naabervallas
Laevas. Eile
maksti vallas välja veel ka neljadele ja viitele õppivatele
koolilastele määratud preemiaid. Puurmani koolis on
selliseid tublisid õppureid 95 ehk üle kolmandiku
kooliperest, Saduküla koolis aga 36. VAIKE
KÄOSAAR Peeti
Võtikvere raamatuküla kevadpeo plaane Neljapäeval
peeti Torma vallavalitsuses esimest koosolekut kevadel ees seisva
Võtikvere raamatuküla peo asjus ning pandi paika
põhimõttelised plaanid. Nagu
teatas raamatuküla ettevõtmiste koordinaator Imbi Paju,
tõotab seekordne Võtikvere raamatuküla pidu, mis
otsustati korraldada 27. mail, kujuneda mitmes mõttes
üle-eestiliseks sündmuseks. Taas on osalema oodata
kirjastusi ning külla on lubanud tulla president Lennart Meri,
peaminister Mart Laar jt. Kavasse on plaanis Imbi Paju ja Mikk Sarve
ühistööna siduda ka Võtikvere kohtadega seotud
legendid ning Torma vallast pärinevad regilaulud. Omapärase
jõulukingitusena on Võtikvere raamatuküla suured
ja väikesed saatnud Soome Pagila koguduse rahvale
endavalmistatud kaaned lauluraamatutele. Praegu on need Pagila
kirikus näitusena väljas. Enne seda olid aga need näputööd
näitusel Torma ja Palamuse kirikus. Selle ettevõtmise
eesotsas on olnud ja teistegi heade ideedega välja tulnud Kõnnu
ja Võtikvere küla piiril elav Anne Sarapuu. VAIKE
KÄOSAAR Kolm
Jakobsoni preemiat tuli Jõgevamaale Kurgja
talumuuseumis anti kätte C. R. Jakobsoni nimelised stipendiumid
põllumajanduseriala parimatele kutseõpetajatele ja
õpilastele. Seekord tuli viiest stipendiumist kolm Kuremaa ja
Põltsamaa kutseõppeasutustesse. Igal
aastal annavad C. R. Jakobsoni sihtkapitali nõukogu ja
põllumajandusministeerium kahele parimale põllumajanduseriala
kutseõpetajale ja kolmele õpilasele ühekordset
stipendiumi. Õpetaja 1000 krooni suuruse stipendiumi said
Karmo Heero Kuremaa Põllumajandustehnikumist ning Himm Kangur
Põltsamaa Kodu ja Põllutöökoolist. Sama kooli
õpilane Ivar Uus võttis vastu 5000 krooni suuruse
ühekordse stipendiumi. Õpilasstipendiumi said veel Ringo
Ivanov Türi Tehnika- ja Metsanduskoolist ning Kaarel Leesment
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. "Tunnen
heameelt, et Jakobsoni preemia tuleb juba teist korda Kuremaale.
Mullu võitis õpilasstipendiumi meie hea õppur ja
künnimeister Tiit Block. Tänavune võitja -
mehhaniseerimise ja autoõpetuse õpetaja Karmo Heero
töötab meil juba 23 aastat. Ta on lõpetanud kaks
kõrgkooli ning lisaks tundide andmisele on Karmo pidevalt
täiustanud ja uuendanud tema kasutada olevat õppematerjali,"
jäi tehnikumi direktor Andrus Kompus õpetaja-metoodiku
Karmo Heero töö ja saavutuste tunnustamisega igati rahule. Põltsamaa
Kodu- ja Põllutöökooli direktori kohusetäitja
Viive Kibena: "Õpetaja Himm Kangur on tõsine ja
ääretult tore mees, kes hingega õpetab noori. Ikka
selleks, et talumajandust Eestis edasi arendada, et meie maa ei jääks
sööti. Jakobsoni õpilasstipendiumi saaja Ivar Uus on
talumajapidamise eriala teise kursuse õpilane. Ta on asjalik
maapoiss, kes tahab ja oskab õppida ning koolis õpitut
rakendada oma Põltsamaa vallas asuvas kodutalus." ARDI
KIVIMETS Kesk-Eesti
Ärikeskuses avati juuksurisalong Eelmisel
reedel avati Jõgeval Aia tänaval Kesk-Eesti Ärikeskuse
teisel korrusel FIE Lea Perejuuksuri uus salong. Uue
juuksurisalongi perenaine Lea Metsmees on juuksurina töötanud
viisteist aastat. 1996. aasta lõpus avas ta oma salongi
sotsiaalkeskuses Elukaar. "Ruumide avardamiseks ja klientide
paremaks teenindamiseks otsustasin uue salongi sisustada Kesk-Eesti
Ärikeskussesse," ütles juuksur-ekspert. Vajalikud
ehitustööd tegi salongis AS Cobra Grupp. Salongi
avamisel ütlesid tervitussõnu Kesk-Eesti Ärikeskuse
juhatuse esimees Aivar Kokk, Ärikeskuse tegevjuht Aare Lill ning
Lea Metsmehe üks püsiklientidest, Riigikogu liige Meelis
Paavel. "Meie
salongis saab soenguid arvutil kujundada ning selleks vajalik foto
tehakse kohapeal," rääkis Lea. Avapäeval tehti
teatavaks ka Vooremaas avaldatud piltmõistatuse vastus ja
loositi välja auhind. Maakonnalehes avaldatud pildil oli
soengukujundus tehtud maavanemale Margus Orole. Õigesti ära
arvanuid oli kümmekond inimest. Loosi tahtel (fortuunaks oli
Margus Oro) saab Lea Perejuuksurilt tasuta soengukujunduse Betti
Alveri 9 elav Monika. JAAN
LUKAS Laupäeval
on peamiselt pilves ilm, võib sadada lund. Puhub lõunatuul
4-9 m/s. Õhutemperatuur on -4°C ... +2°C. Pühapäevl
võib sadada lund. Tuul pöördub loodesse ja puhub 3-8
m/s. Õhutemperatuur öösel -2°C ... -7°C,
päeval 0°C ... -5°C. 30.
detsember 2000. a. Maavanemale
anti üle Vabaduse Mõõk PEEP
LILLEMÄGI Maavalitsuses
räägiti bioplastitehasest PEEP
LILLEMÄGI ARVAMUS Enamik
küsitletutest arvab, et millennium alles tuleb MARGUS
KIIS JUHTKIRI 30.
detsember 2000 Soove
Jõgevamaale maavanema külalisteraamatu 2000. aasta
kannete põhjal Kollektiivne
looming, toimetanud
AARE KIRNA MARGUS
KIIS MARGUS
KIIS MARGUS
KIIS KULTUUR RIINA
MÄGI RIINA
MÄGI Kalev
kinkis Jõgevamaa lastele 635 kilo kommi VAIKE
KÄOSAAR RIINA
MÄGI Puurmanis
läks aasta lõpp kiireks VAIKE
KÄOSAAR Peeti
Võtikvere raamatuküla kevadpeo plaane VAIKE
KÄOSAAR Kolm
Jakobsoni preemiat tuli Jõgevamaale ARDI
KIVIMETS Kesk-Eesti
Ärikeskuses avati juuksurisalong JAAN
LUKAS
Vooremaa
toimetus soovib kõigile ilusat aastavahetust ning palju
kordaminekuid XXI sajandil.