Vooremaa 30.11.2000

Vooremaa
Neljapäev, 30. november 2000. a.
SISUKORD

Teemehed ja masinad on talve ootel

Põltsamaa piirkonna teemeister Andrus Veerla (paremal) ja meister Ants Saarse vastvalminud soolalao ees. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Jõgeva Teedevalitsusel on hooldada üle tuhande kilomeetri riigiteid. Umbes sama palju on kõrvalteid, mis on kohalike omavalitsuste hallata ja hooldada. "Taliteenistuse korraldamiseks koostasime põhjaliku plaani. Talv ei tule meile ootamatult," kinnitas teedevalitsuse juhataja asetäitja Aivar Aigro.

Maanteed on jaotatud vastavalt liiklussagedusele klassidesse, millest oleneb taliteenistuse seisundi nõutav tase. Kõige rangemad nõuded ehk seisundile nr 3 peavad vastama maakonna piiridesse jäävad Tallinna-Tartu-Luhamaa ja Tartu-Mustvee-Jõhvi maanteed. Nendel teedel peavad sõidujäljed olema jääst ja lumest vabad. Sõidujälgede vahel võib olla kohevat lund kolme, sulalund ja lörtsi vaid kahe sentimeetri paksuselt.

Selliseid maanteid, kus lumi ja lörts peab olema eemaldatud viie tunni jooksul ning libedusetõrje nelja tunni jooksul tehtud, on Jõgeva maakonnas 79,272 kilomeetrit. Sõiduteede sellistele nõuetele vastavuses hoidmine läheb küllaltki kalliks: mullu talvel kulus kilomeetri kohta 17 300 krooni.

Teisi maakonna suuremaid maanteid nagu Jõgeva-Põltsamaa, Jõgeva-Mustvee jt, nimetatakse tugiteedeks (kokku 165,419 km), kus talvise seisunditaseme nõuded on märksa leebemad: üle 5 cm paksune kohev lumi ning lörts tuleb eemaldada 12 tunni jooksul. Ülejäänud teede lumest puhastamiseks on antud aega 36 tundi.

Erinõuded libeduse tõrjeks on esitatud ohtlikele kohtadele, nagu raudtee ülesõidukohad, järsud tõusud ja langused. Selliseid kohti on maakonnas 19,529 km, pikemad lõigud on Põltsamaa ja Kamari vahel ning Kaarepere-Palamuse vaheline käänuline ja kitsas tee.

Mehed ja masinad valmis

Maakonna teede hooldamine on jaotatud kolmeks teemeistripiirkonnaks. Jõgeval on teemeister Toivo Liivak, Põltsamaa piirkonnas Andrus Veerla ja Mustvees Heldur Paas. Teede talihooldusega on seotud ligemale poolsada töölist. Lume ja libeduse tõrjeks on valmis seitse masinat, neist uuemad ja moodsamad töötavad Põltsamaa ja Mustvee piirkonnas.

Lähinädalal peaks saama uue teedehooldusmasina ka Jõgeva. Pärast eelmisel kuul toimunud oksjonit, kus müüdi maha kümmekond vana masinat, jäi alles veel neli Vene aegset sahkapuisturit, mille töökorras olemises ei saa kindel olla, kuid vajaduse korral saab vahel nendestki abi. Suuremate lumetuiskude korral lähevad sahkama kolm võimast traktorit K700.

Liiva asemel soola

"Üha enam kasutame libeduse tõrjeks liiva ja liiva-soola segu asemel üksnes soola. Enne teeleraputamist me niisutame soola, et see haakuks teepinnaga ja hakkaks kohe jääd sulatama. Kuiva soola puhuvad suured autod teelt minema, nii et varem soolatasime rohkem kraave, kui teid," selgitas Aivar Aigro.

Aastas kulub keskmiselt 2000 tonni soola. Eelmisel talvel puistati teedele 1771 tonni soola, 1840 t soola-liiva segu ja 807 t sõelutud liiva.

Selleks aastaks on soolavaru olemas, neil päevil valmis Põltsamaal uus soolaladu. Talviseks teehoolduseks kulus mullu ligemale 5 miljonit krooni. "Kui talv tuleb sama leebe kui mullu, võib tänavune kulu ulatuda juba seitsme miljonini, sest kütuse hind on jaanuarist saati läinud kaks korda kallimaks. Asutuse eelarve on aga jäänud juba kolmandat aastat peaaegu samaks," muretses juhataja asetäitja Aigro.

Oma ilmajaamad

Teeolude hindamiseks ei tarvitse Jõgeva ja Tartu ning Tartu ja Jõhvi vahelisel teel enam patrullautodel sõita, infot koguvad automaatsed ilmajaamad. Eelmisel sügisel paigutati üks Uhmardu silla lähedale, eelmisel kuul hakkas ilmajaam tööle Kassinurme lähedal. Internetiga ühendatud automaatsed ilmajaamad edastavad iga tunni takka nähtavuse, tuule suuna, teekatte temperatuuri, saju intensiivsuse ja tüübi.

Teada saab ka teel oleva lumekihi paksuse ja sedagi, kui palju on ruutmeetrile puistatud soola või liiva. Kogutud andmed saabuvad teedevalitsuse Põltsamaal asuvasse infopunkti, kust saavad vajalikku teavet kõik huvitatud.

Maakonna teede sõidetavuse kohta antakse sealt infot (tel 60 084 ja 051 31 270) hommikul kella neljast kuni õhtul kümneni.

Muudatuste ootel

Teatavasti ootavad Jõgeva Teedevalitsust uuel aastal ametkonnasisesed muudatused ning reorganiseerimine. "Tõepoolest, oleme muudatuste ootel, kuid see ei tohiks mõjutada maakonna teede talvist korrashoidu ega halvenda liiklejate sõidutingimusi," nentis Jõgeva Teedevalitsuse juhataja Kuno

Männik.

ARDI KIVIMETS

ARVAMUS

KIRJAD

Kiri Aafrikast

Näen ette, millise üllatuse võib teis tekitada see võõralt inimeselt saabunud kiri. Kuid olge kindlad, et see on saadetud heade kavatsustega. Leidsin teie aadressi majandusajakirjast Johannesburgi Maailma Kaubanduskeskuses. Kuid pärast teie profiili läbikaalumist veendusin ma, et teid võib usaldada. Seega loodan teie arusaamisele ja koostööle antud tehingus, mis on kasulik meile mõlemale.

Olen härra Jumah Nyerere Tansaaniast, aasta tagasi surnud Tansaania ekspresident JULIUS NYERERE poeg. Minu isa kasutas

oma positsiooni meile teatud varanduse kogumiseks. Pärast pikaajalist haigust ta suri. Õppisin sel ajal välismaal ning olin sunnitud matusteks tagasi pöörduma. Tema advokaat teatas mulle ja mu perekonnale mu isa testamendist. Seda läbi lugedes avastasin, et mu kadunud isa oli oma ametiseisundit kasutades teeninud teatud summa raha ning viinud selle ühte Johannesburgi erapanka, deponeerides selle väärisasjade nime all hoiulaekas. Erapank ei tea, et hoiulaegas sisaldab sularaha, kuid advokaat ja mina teame.

Seal on kolmkümmend miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit (30 MILJONIT USDd). Minu ajendiks teiega kontakti võttes oli soov, et te aitaksite mind ja võtaksite selle oma isiklikule arvele omal maal või ükskõik millises maailma riigis. Teiseks võiksite mul aidata otsida kasulikku investeerimisvõimalust välismaal, sest mul endal ei ole rahvusvahelisteks investeeringuteks vajalikke teadmisi. Oma praeguses olukorras ei suudaks ma üksi seda tehingut teostada.

Kui olete huvitatud mind välja aitamast, võtke minuga ühendust kirjale lisatud telefoninumbri või faksi kaudu, siis pühendan teid ka üksikasjadesse. Olen juba ette valmis kompenseerima teie abi 20%ga kogusummast ning loovutama 5% tehingu kuludeks. Ülejäänud 75% jääb mulle ja mu perekonnale ning teie aitate seda investeerida.

Olgu teile teada, et see tehing eeldab erakordset usaldust ja konfidentsiaalsust. Võtke ka teadmiseks, et tehing ei kätke endas teie jaoks mingit riski, sest kõik abinõud selle ohutuks, libedaks ja edukaks kulgemiseks on minu poolt tarvitusele võetud.

Jään ootama teie kiiret vastust. Jumal õnnistagu teid.

JUMAH NYERERE,

Johannesburg,

Lõuna-Aafrika Vabariik

Toimetuselt

Mõnda aega tagasi saime samasisulise kirja ka Nigeeriast härra Moabe Mobutult, Sairi eksdiktaatori Mobutu Sese Seko järeltulijalt, kellel oli papast järele jäänud 27 miljonit. Kõik, kes soovivad aidata vaesekestel rahast lahti saada, võivad toimetusest saada nende kontaktandmed.

Saksamaa suursaadik võrdleb Eestit Šveitsiga

Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Dr Gerhard Enver Schrömbgens toonitas oma Jõgevamaa-visiidi käigus eriti just maakonnalehtede tähtsust nii Saksamaa kui ka Euroopa Liidu kohta käivate teadmiste levitamisel.

Seega esindate üheaegselt nii Saksamaad kui ka Euroopa Liitu?

"Suursaadikuna päris kindlasti mitte. Kuid Saksamaa teemad pole Euroopa Liidus enam eraldi käsitletavad, rahvuslikku alget kohtab seal järjest vähem. Loomulikult esindame oma maa huve ka Euroopa Liitu silmas pidades.

EL-s arutatakse koguni, kui kaua rahvuslikke saatkondi üldse enam vaja on, kuid see on muidugi teoreetiline küsimus. Palju tõsiselt võetavam on mõte, miks ühes riigis ei võiks olla üks Schengeni riikide viisapunkt."

Kas on mõni hea põhjus, miks Eesti peaks Euroopa Liidust välja jääma?

"Ega ei olegi. Eesti küsimust võiks võrrelda Šveitsi omaga. Ehkki neid kahte riiki ei saa majanduslikult võrrelda, peab ka Šveits oma rikkuse ja võimsuse juures end ikka ja jälle EL-ga kohandama, lihtsalt selleks, et olla konkurentsivõimeline. Šveitslased ise ütlevad, et nad ongi juba ELi 16. liige, kuid ilma kaasarääkimisõiguseta. Neil on vaid võimalus järgi rutata.

Sama seis on ka Eestil, kõiki muudatusi peab ta ju ka edaspidi niikuinii tegema."

Mida on kuulda hullulehmatõvest?

"Tean sellest sama palju, kui siinsed lehed kirjutavad, kodumaiseid pole täna veel jõudnud lugeda. See on muidugi ohtlik haigus ning inimeste põhjustatud. Kui tõbi Inglismaal avastati, suhtuti kontinendil sellesse üleolevalt, seda üleolekut siis praegu ravitakse. Isiklikult saan vaid soovida, et kõik riigid suhtuksid tõvesse väga tõsiselt."

Kas antud epideemia võiks suurendada Eesti loomakasvatussaaduste ekspordiväljavaateid?

"Selline mõte tuli ka mulle esimesena pähe. Loodan sügavalt, et Eestis ühtegi haigusjuhtu ei saa olema."

Mida ütleksite Vooremaa lugejaile?

"Soovin, et nad loeksid ikka oma lehte ning saaksid ka Euroopa Liidu teemadel mõtestatult arutleda ja põhjendatult vaielda. Ka need, kellel on ELi suhtes kahtlusi, peavad saama neid vabalt väljendada ning loodan, et pooldajatel õnnestub neid ka argumenteeritult veenda. Kõige hullem on see, kui keegi tunneb end vägistatuna."

AARE KIRNA

JUHTKIRI

Vooremaa, mustade printside päästeingel

Aafrika ekspresidentide järeltulijad on hädas. Rikastest ja mõjukatest papadest on järgi jäänud miljoneid dollareid, peamiselt sularahas. Kuid oh häda - turvaliste Šveitsi pankade asemel on eksdiktaatorite säästud rumalal kombel Aafrikasse toppama jäänud ning merekonteineri mõõtu rahahunnikute transportimiseks on ilmtingimata vaja välisabi.

Ent kus häda kõige suurem, seal Vooremaa kõige lähem. Mustad printsid ajavad rahvusvahelistes majandusteatmikes näpuga järge, tuhnivad veidi internetis ning leiavad nimetet allikatest Vooremaa kontaktandmed. Juba paljalt nimele otsavaatamisest haarab neid piiritu usaldus Jõgeva maakonnalehe vastu ning edasine on juba tehnika küsimus.

Pärast seda, kui Vooremaa tulemüür Nigeeria arvutite sissetungikatsed tagasi paiskab ning Benini Ülikooli meiliserveri haldur saadab vastuseks Vooremaa järelpärimisele tänulikkusest nõretava kirja, milles lubab igavest meelespidamist Jumala enda poolt heldetele Vooremaa ajakirjanikele, kes ühele lihtsale aafriklasele heast peast 27 miljonit pakuvad, kaotab internet eksdiktaatorite võsukeste seas millegipärast populaarsuse. Kas ei lasta Sairi ja Tansaania rahva parimaid poegi enam intrenetipunkti ligi või on põhjus kusagil mujal, igatahes nüüd saame fakse, mille päisest saatja telefoninumber hoolikalt kustutatud.

Kirjade sisu annaks materjali kõige paremateks seiklusromaanideks. Seal leidub dramaatilisi kirjeldusi põgenemisest leekidest haaratud kodumaalt ning sellest, kuidas isa matustel ette loetud testamentidest selgub, et lisaks valitsemisajal kokkuaetud miljarditele on kusagil pangalaekas veel paarkümmend miljonit. Aafrika valitsejate järeltulijad ei ole kadedad pakkuma meile joonelt 20-30% kogusummast ning lisaks veel 5-10% tehinguga seotud kuludeks. Pruugib ainult helistada kirjas toodud telefoninumbril ning mitte muretseda, sest kõik ettevaatusabinõud on juba tarvitusele võetud.

Loomulikult on Vooremaa sellisest usaldusest ja tähelepanust üksjagu meelitatud. See, et meid isegi Aafrikas tuntakse ja loetakse, kõneleb heast mainest ning laialdasest levikust. Kahjuks ei ole meie esindajatel võimalik Aafrikasse oma austajatega kohtuma sõita, ehkki nad seda oma kirjades tungivalt nõuavad. Kuid oma mõtteis meenutame ikka ja jälle vaeseid, raskustes ning rahvusvaheliste investeerimiskogemusteta neegripealikke ja muretseme, kuidas neil seal kaugel maal läheb. Kes teab, võib-olla saame neist peagi jälle midagi kuulda.

30. november 2000

MAJANDUS

TÜ E-Piim seisab kindlalt jalgadel

Põltsamaal, Järva-Jaanis ja Haimres paiknev TÜ E-Piim on üks kiiremini arenevatest ettevõtetest Eestis. Eelmise aasta käive oli 125 miljonit krooni, tänavu plaanitakse käibe mahuks 210 miljonit krooni (kasv ligi 68%).

Põltsamaa meierei annab tööd 85 ja Järva-Jaani 80 töötajale. Mõlemal meiereil on nn eurosertifikaat. Selle aasta teisest poolaastast alates eksporditakse 85% toodangust Euroopa Liitu.

E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas sõnas, et ekspordi olukord on praegu hea. Piimapulbri hind on aastaga tõusnud 15-16

kroonilt 30-35 kroonini kg. Ka juustu hind on viimase 3-4 kuuga tõusnud.

Põltsamaa juustu ostetakse ka Euroopas

Ühistu Haimre Piim ning Põltsamaa ja Järva-Jaani piimaühistute ühinemisel loodi 1997. a tulundusühistu E-Piim. Haimres asuv E-Piima Läänemaa esindus varub Märjamaa ümbrusest piima. Järva-Jaani meiereis toodetakse võid ning erinevaid piimapulbreid. Põltsamaa meierei on spetsialiseerunud juustu tootmisele.

Tulundusühistu E-Piim on üks väheseid piimatöötlejaid Eestis, mis kuulub piimatootjatele endile. Nõukogu esimehe Toivo Kensi arvates on suuremaid ühistuid alles jäänud paar-kolm. Paljud teised piimatööstused on välismaalastele müüdud.

E-Piima finantsdirektori Taavi Aasa sõnul on piimatootjad tulundusühistu loonud liikmete teenindamiseks. Ühistu ülesandeks on piima töödelda ja see müüa ühistu liikmete jaoks võimalikult kasulikel tingimustel.

Ühistul on 280 liiget, sh 60 Põltsamaa piirkonnast. Liikmete seas on nii talunikke kui ka põllumajandusühistuid ja osaühinguid.

Talvel piima vähem

Sel aastal plaanitakse osta kogu vabariigist piima 45 000 tonni ümber, mis moodustab ligi 10% Eestis varutavast piimakogusest. Põltsamaa meierei kasutab praegu päevas 70 tonni piima. Põltsamaa meierei juhataja Uno Saks ütles Vooremaale, et talviti on toorpiima vähem kui suvel. Põltsamaa meierei töötab täiskoormusel, mitmes vahetuses ja 20-22 tundi päevas. Kuna võimsust on kahe meierei peale rohkem, ollakse huvitatud täiendavatest piimakogustest.

E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Murakase andmetel on talvel piima 1,8 korda vähem kui suvel. Praegu makstakse kõrgema sordi piima kg eest 3 krooni. Jaanus Murakas ütles, et novembris oli keskmine väljamakstav hind 3,10 krooni kg, sest valgu ja rasvasisaldus tõstab piima hinda. Tuleva aasta jaanuaris on E-Piimal kavas piima hinda veelgi tõsta.

Väiketootjatelt ostetakse piima kokku samadel alustel nagu suurtootjateltki. Ühistule E-Piim kuulub viis autot ja need veavad piima kokku otse tootjatelt.

Ühistu teenused

Hansa Liising Eesti ASi kaudu osutatakse faktooringteenust. Sellisel juhul esitavad piimamüüjad arve pangale ja saavad sealt raha. Meierei võib arvelda hiljem ja kannab raha otse pangale.

Piimaraha arvelt, tähtajaga 3-5 kuud, saavad liikmed endale soetada söödamaisi, rapsizrotti, kütteaineid, herbitsiide, kilet, tootmiseks vajalikke seadmeid ja vasikatele täispiimaasendajat. Samuti pakutakse rohumaaviljeluse, söötmise, ökonoomikaalase nõustamise täisteenust. Rätsepa talu (müüb meiereile 7-8 tonni piima kuus) perenaine Ene Kikkas ütles, et on niiviisi ostnud kütust,

konservante ja muud pakutavat.

Piimatöösturid otsivad tooted välja ja pakuvad neid siis oma liikmetele. Ka Võhmanõmme PÜ juhatuse esimees Toomas Joosep arvas, et nii toimides on valutum, ei pea korraga maksma. Lehmi on põllumajandusühistul 200 ringis. Eelmisel aastal müüdi 637 tonni piima. Mällikvere PÜ juhatuse esimehe Meelis Kaljuste (kuulub ka E-Piima juhatusse) andmetel on nad läbi meierei ostnud rapsizrotti ja söödamineraale. Ühistul on lehmi 200 ringis ja kuus müüakse 10-20 tonni piima.

Kohus andis õiguse

Nõukogu esimehe Toivo Kensi arvates on Põltsamaa saatus olnud väga kirju. On töötatud ka Jõgeva ja Tartu alluvuses. Kaheksakümnendate aastate lõpul saadi Ülemnõukogu kaudu Tartu alluvusest priiks ja luba osaühingu tegemiseks. Initsiatiiv tuli Põltsamaa regiooni tollastelt majandijuhtidelt.

Moodustati iseseisev osaühing, mis ei haakunud esialgu omandireformiga. Siis hakkas väga kitsaringiline algatusrühm tegutsema selle nimel, et saada vara ühistu omandisse. "Tahtsime saada endise Põltsamaa Piimaühistu õigusjärglaseks. Tolleaegne omandireformi seadus seda ei võimaldanud. Siis pöördusime kohtu poole. Kohus rahuldas meie taotluse," jutustas Toivo Kens ja jätkas: "Raske oli neid käike inimestele selgeks teha. Toimus kaks suuremat koosolekut, kus saalis oli üle 200 inimese. Levis arvamusi, et Põltsamaa Piimatööstus tahetakse kantida kitsale ringkonnale. Algus sai aga tehtud ja tuli hakata tööle."

Pikema perspektiivi nimel hakati otsima uusi turge Euroopast. Turgudele minemise eesmärki silmas pidades otsustati ühineda ja spetsialiseeruda. Põltsamaal jäädi kindlaks juustule. Otsustati, et edasimineku nimel tuleb teha koostööd. Nii moodustatigi TÜ E-Piim.

Investeeringud kindlustavad tuleviku

Raha on paigutatud nii hoonete ehitusse ja remonti kui ka seadmete muretsemiseks. Taavi Aasa sõnul toimusid hoonete juures viimased suuremad ehitused 1993. aastal. Hiljem on juurde ehitatud, renoveeritud ja rekonstrueeritud. Tööstust on kaks korda ümber ehitatud ja kaasajastatud. Aasta alguses anti käiku uus juustutootmisliin. Viimasel investeerimisringil on tootmisse paigutatud 20 miljonit krooni, kuid see ei ole lõplik summa.

On perspektiivi

ASi Põlva Piim juhatuse esimees Aivar Häelm ennustas, et lähiajal kaob töötlemismaastikult enamus praegu tegutsevatest tööstustest.

Alles jääb tema arvates kolm-neli tööstust, sh TÜ E-Piim.

E-Piima juhatuse esimees ja peadirektor Jaanus Murakas arvas, et piimatootmine on Eestis perspektiivne. "On kogemused ja suured farmid, mis loovad eelduse toota piima meil odavamalt kui Soomes ja Rootsis."

RAIVO SIHVER

Paju talu pererahvas soovitab nõu küsida

Põltsamaa vallas Kalikülas asuva Paju talu põhilisteks tuluallikateks on piimatootmine ja seakasvatus.

Paju talu pererahvas tegeleb talutootmisega 1992. aastast. Majapidamise hooned ostis peremees Toomas Tõnts kuuekümnendatel aastatel. Enne talunikuks hakkamist töötas praeguse Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli lõpetanud Toomas Tõnts Lustivere kolhoosis autojuhi ja bussijuhina. Nüüdne taluperenaine Ruty Tõnts, kes sai diplomi Türi Näidissovhoostehnikumist, oli ametis samas majandis. Noorperemees Toomas Tõnts juunior on lõpetanud Tallinna Ehitusmehhaanika Tehnikumi autode remondi ja tehnilise hoolduse erialal ning töötanud Neanurme autoteeninduses.

Paju talu on spetsialiseerunud piimatootmisele ja seakasvatusele. 27 lüpsilehma keskmine aastane piimatoodang ulatub ligi 7000 kilogrammini. 280 seast on 33 põhiemised. Eelmise aasta sealihatoodang oli 7 tonni lihakaalus. Oma pere jaoks peetakse talus hanesid.

Majapidamise 215 hektaril haritaval maal kasvatatakse põldheina, otra ja kaera. Tänavuseks teraviljasaagiks saadi 27 tsentnerit hektari kohta. Põllutöödeks kasutakse Paju talus traktoreid JUMZ, MTZ82, MTZ920, T25 ja RS09, kombaini Massey Fergusson ning teisi masinaid. Hoonetekompleks koosneb elumajast, laudast, aidast ja pooleliolevast sigalast.

"Hakkasime abikaasaga talu pidama ja nüüd korraldab taluelu ka poeg Toomas. Arvatavasti oleks tal mujal kergem," arutles perenaine Ruty Tõnts.

"Talupidamine on samasugune äri nagu mistahes ettevõtlus, kus võib nii hästi kui ka halvasti minna. Kindlasti pakub see tegevus aga eneseteostusvõimalusi ja töörõõmu," arvas Toomas Tõnts juunior.

Taluniku nõuanne

"Talunikud võiksid üksteiselt rohkem õppida ja samuti ei maksaks vastastikku nõuandmisega kitsid olla. Tasuks aru pidada ka professionaalsete asjatundjatega. Näiteks meie tallu tuleb peagi seakasvatuskonsulent. Ühtlasi sooviksin, et kõikidel talunikel jätkuks visadust ja tahtejõudu," ütles Paju talu noorperemees Toomas.

JAAN LUKAS

Valmis raamat Eesti-Soome põllumajanduskoostööst

Esmaspäeval esitleti Adaveres raamatut "Adavere projekt Eesti-Soome põllumajanduskoostöö 1987- 1999". Eesti- ja soomekeelse tekstiga raamatus tehakse kokkuvõte naaberriikide põllumajandussuhetest, mis kõige laiaulatuslikumalt on toiminud Adaveres.

Eesti-Soome põllumajanduskoostööd kajastavas raamatus on kahekümne projektis osalenud inimese artiklid, mis sisaldavad meenutusi, arvamusi ja põhjalikku faktimaterjali. Jõgevamaalastest on kogumiku koostamisel osalenud aastail 1994-1999 põllumajandusministeeriumi kantslerina töötanud Ilmar Tupits, kauaaegne ASi Adavere Agro tegevdirektor Vello Kaselo, selle põllumajandusettevõtte tänane juht Hannes Alusalu, peaagronoom Jüri Smitt ning peazootehnik Elve Žukovitš.

Raamatu autorid, sealhulgas koostööprojekti üks käivitajaid Kemira Agro Oy nõuandejuht agronoom Pentti Salonen, Soome põllu- ja metsamajandusministeeriumi ekskantsler Reino Uronen ja tema endine kolleeg, nüüdne Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits, esinesid presentatsioonil ettekannetega. "Adavere projekt on kahtlemata kõige tulemusrikkam ettevõtmine 1990. aastate Eesti-Soome koostöös," ütles Reino Uronen. Ilmar Tupits märkis, et 1991. aastast alates toimus koostöö Adaveres Eesti põllumajandusministeeriumi ning Soome põllu ja metsamajandusministeeriumi koostööprogrammina.

Raamatu esitlemist juhtinud kauaaegne Eesti põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Oolav Tamberg rääkis Vooremaale: "Tänu Adavere projektile said Eesti põllumehed

infot kaasaegsest tehnoloogiast, maaviljelusest ja loomakasvatusest ning õppisid tundma majanduslikult kasulikumaid lahendusi. Eesti-Soome koostöö on mõjutanud paljudes paikades saagikust ja ka loomade produktiivsust."

JAAN LUKAS

KULTUUR

Põltsamaa trükikojad läbi aegade

Möödunud neljapäeval peeti Põltsamaa raamatukogus Eesti Raamatu Aastale pühendatud konverentsi "Trükitud Põltsamaal" Põltsamaa trükikodadest läbi aegade, alates "Lühhikese õppetuse" trükkimisest tänase päevani välja.

Enne ettekannete kuulamist oli võimalik uudistada näitust erinevate aegade Põltsamaa trükikodade väljaannetest. Tartu kirjandusmuuseumi, Vali Pressi ja raamatukogu enda kogudest oli õnnestunud välja panna midagi kõikide trükikodade trükistest, ka nende omadest, mis eksisteerinud õige lühikest aega. Nii oli näitusel isegi haruldasi ainueksemplare.

Haruldane ja erakordne on tegelikult ju kogu Põltsamaa ja selle ümbruse ajalugu ning see kant on seda väärt, et järjest enam uurimistesse süveneda, kinnitas konverentsi avades raamatukogu direktor Vaike Oro.

Valgustusaja nähtus

Konverentsi esimene ettekanne professor Liivi Aarmalt "Põltsamaa trükikoda - valgustusaja nähtus" kõneles ajast, mida seni vahest kõige enam uuritud. Pole kahtlust, et saksa arsti Peter Ernst Wilde eratrükikoda ning seal trükitud peamiselt tervishoiu ja majapidamise teemaline ajakiri "Lühhike õppetus"

1766. aastal oli ja jääb valgustusaja nähtuseks kui selliseks. Tollal umbes 2000 elanikuga linnakeses ilmavalgust näinud esimene eestikeelne ajakiri kujutas endast suursündmust kogu Liivimaal. Pealegi oli Põltsamaa trükikoda esimene tsensuurivaba trükikoda Tsaari-Venemaal.

Teatavasti oli sel ajal Põltsamaa ülesehitamisel üheks Liivimaa kaunimaks paigaks ütlemata suur osa Woldemar Johann von Lauwl, kellele Põltsamaa kuulus aastatel 1750-1786. 1770. aastal ehitati ka siinne loss ümber rokokoostiilis esinduslossiks.

18. sajandi teisel poolel, kuhu jäävad need olulise tähtsusega sündmused, oli trükikoda üks linna paljudest ettevõtetest. Arst Wilde, kes ajakirja asutaja oli, olnud siinse rahva hulgas populaarne. Ta pidanud rahvale parema elujärje kindlustamist ja heade teadmiste andmist väga oluliseks. Ajakirja eesti keelde tõlkinud Hupel seevastu kaugeltki nii liberaalne polevat olnud. Nende koostöös jõudis ilmuda ajakirja 41 numbrit, millest esimesed 25 ka läti keelde tõlgiti.

Trükikoja esimest perioodi loetakse 1773. aastani, mil see maha põles. Teist perioodi on arvatud aastast 1782. Nende kahe perioodi peale kokku arvatakse 41 nimetust trükiseid, nende seas ka väike- ja tarbetrükised. Suhteliselt väikeseformaadilised ja tagasihoidlikud olid just teise perioodi trükised. Trükitehniliselt aga olevat tollase trükikoja töö olnud maitsekas, puhas ja kunstiliselt nauditav. 1789. aastal läks trükikoda üle Tartu linna ning edasi läks terve sajand, kuni Põltsamaal uuesti trükikoda asutati.

Vähem uuritud aeg

Põltsamaa trükikodadest aastatel 1900-1963 tegi ülevaate raamatukogu töötaja Tiiu Pihlakas, kes tunnistas, et see aeg vajaks veel põhjalikumat uurimist. Mälestustele, ajalehematerjalile ja ühele pedagoogikaülikooli diplomitööle tuginedes on ühtteist suudetud siiski talletada. Selle ajajärgu kirjapanekul on abi olnud mõnede vanemate põltsamaalaste meenutustestki.

Selleks sajandivahetuseks oli Põltsamaa linn saanud tähelepanuväärseks kohaks Eestis. Siin olid Aleksandri linnakool, olid põllumeeste selts, pasuna- ja laulukoor jne. 1902. aastal sai Rahva Lõbulehe omanikuks Th. Tiedth, seda lehte oli näha ka ülespandud näitusel. Trükikoja omanikuna teatakse 1904. aastast Jüri Vassarit, kellel olnud Põltsamaal ka raamatukauplus. Seejärel tuleb jälle aastatepikkune vahe ning 1928. aastal tuli pooleks aastaks Põltsamaale üle trükikoda Pärnust. Selle järel teatakse olevat tegutsenud trükikoja omanikuna Ester Michelson. Edasi teatakse juba Johannes Heidmetsa trükikoda, kus on ilmutatud ka Adaverest pärit M. Marki raamat "Truudus võidab".

Põltsamaa rajooni ajalehe Kiir ilmumise ajal 1951-1962 tehti ajalehe

kõrval ka väiketrükiseid.

Tänane päev

Tänasest trükitegevusest Põltsamaal oli Vali Pressi juhatajal Heikki Soomil kõnelda seitsme aasta pikkusest ajast. Nüüdse trükikoja algus oli võimalik teisel kujul ja arengutasemel. Kokku tuldi ennekõike selleks, et teha kohalikku ajalehte. Praegu moodustab ajaleht vaid 17 protsenti trükikoja rahalisest käibest, ülejäänu kuulub muudele trükiteenustele. Teist aastat trükitakse raamatuid.

Konverents läkski sujuvalt üle raamatupresentatsiooniks, sest just samal hommikul olid trükikojast välja tulnud esimesed eksemplarid Henn Kaarel Hellati valikkogust "Tagamaad".

VAIKE KÄOSAAR

Karl August Hermanni auks Põltsamaal ja Tartus

Esmaspäeval kohtusid Põltsamaa linnapea Margi Ein, linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Ülle Koppel, kultuurikeskuse direktor Aleksander Parman ja Võhmanõmme küla elanik Arnold Everhaus Tartu kultuuriosakonna juhataja Kalev Lindali ja Riho Illakuga Tartu Ülikoolist, et arutada Karl August Hermanni 150. sünniaastapäeva tähistamist.

Et Karl August Hermanni sünni ja lapsepõlvekodu on Põltsamaa lähedal Võhmanõmme külas, õpinguaastad ja edaspidine elu möödusid aga Tartus, siis on Põltsamaa ja Tartu kultuuriüldsus otsustanud tema 150. sünniaastapäeva järgmisel aastal ka kahepeale tähistada. Seekord pandi ühiselt paika põhimõttelised ajad ja kohad.

Karl August Hermanni 150. sünniaastapäeva eelsel päeval, 22. septembril alustatakse üritustega tema sünnikülas Võhmanõmmel. Külarahvas on lubanud selleks puhuks etendada ka näidendi "Kullerkupukene" Karl August Hermanni lapsepõlvest. Üritused on plaanis ka Põltsamaa lossihoovis. Nädal enne seda avatakse Põltsamaa muuseumis näitus.

Sünniaastapäeval, 23. septembril jätkatakse Tartus konverentsi ja kontserdiga. Tartlased lubasid selleks puhuks kaasa haarata ka Vanemuise Seltsi. Korraldajate järgmine ühiskokkusaamine on Ülle Koppeli sõnul jaanuaris.

VAIKE KÄOSAAR

Norralased korraldasid Kasepääl jõulueelse laagri

Kasepää ja Mustvee laste ammused sõbrad Norrast Betaania kogudusest korraldasid laupäeval seitsmekümnele Kasepää valla ja Mustvee linna lapsele jõulueelse laagri.

Lisaks suvistele laagritele on norralased käinud Kasepää ja Mustvee lapsi rõõmustamas jõulu eel kingitustega. Tänavu kutsusid Norra külalised lapsed kokku jõulueelseks laagriks.

Viies erinevas näputööringis õpiti valmistama jõuluehteid ja kaunistusi - kipskujukesi, küünlaaluseid jms. Päev lõppes kokkutulnud lastele kingipakkide jagamise ja ühise kakaojoomisega.

Suvel aga ootab ees taas kolmepäevane traditsiooniline laager.

VAIKE KÄOSAAR

Õppurid said teadmisi helkurite kasutamisest

Jõgevamaa kooliõpilastele jagatakse projekti "Aita end ja kaitse teist" raames juhiseid helkurite kasutamisest.

Möödunud neljapäeva õhtupoolikul korraldati praktiline õppus helkurite kasutamisest Saduküla Põhikooli ja Siimusti Kiigemetsa kooli õpilastele. Jõgeva Päästeteenistuse töötajad Tanel Sermant ja Aivar Komp tutvustasid bussitäiele lastele maanteel helkurite kasutamist või selle puudumist erinevates olukordades. Nad demonstreerisid, kuidas bussi lähitulede valguses on näha helkuriga ja helkurita jalakäijat. Teele asetati ka nukk, et näidata, mismoodi on autojuhile nähtav teel lamav inimene. "Bussijuht sõitis võrdlemisi aeglaselt, mistõttu jõudis enne õppenukku peatuda," ütles Vooremaale Jõgeva Teedevalitsuse liiklusohutuse spetsialist Arnold Narits, kes õpilastele ka helkureid jagas.

Jõgevamaa Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi arutles: "Praegu on võimalus helkurit käsitlevate õppuste korraldamiseks Jõgevamaa kahes piirkonnas ja neljas koolis. Riik peaks leidma rohkem raha kodanikukaitse alaste ettevõtmiste rahastamiseks. Igal aastal hukkub autoõnnetustes, uppumistes ning tööõnnetustes sama palju inimesi, kui elab Mustvee linnas."

Täna korraldatakse helkuri teemaline õppus Mustvee ja Kasepää kooliõpilastele.

JAAN LUKAS

Vesinäitus Pedja jõel

Seda, kui keegi äärelinnas maanteesilla all kilet põletab ja paberit jõkke pillub, oleks vanasti ilmselt huligaansuseks nimetatud. Nüüd nimetatakse seda performanceiks, seega - kunstiks.

Novembri lõpus on kella viie ajal õhtul juba kottpime. Ennäe, tulukene siiski! nendin liivilikult, kui teisipäeval Jõgeva linna piirile Pedja jõe silla juurde jõuan: silla alla viiva trepi astmetele on asetatud küünlad ja silla all on valgusallikaid veelgi. Pimedusest ilmub teisigi huvilisi, enamasti kunstiühinglasi või ühingu sõpru. Ning siis hakkab pähe kinnitatud laternaga jaaniussinimene asja toimetama. Kõigepealt süütab ta vee piiril küünalderea, siis pika lati

kilesse mässitud otsa ning selle abil omakorda kõrgele sillatalade vahele asetatud toigaste ümber mässitud kile. Põlev kile hakkab poetama siniselt hõõguvaid pisaraid, mis pärlitena jõkke langevad.

Kummikutes jaaniussinimene toimetab omapärase ilutulestiku valgel üksteise järel kaldalt vette puuraamile kinnitatud pilte - kokku kaksteist tükki. Jõgi viib taiesed allavoolu. Umbes kümne minutiga on lugu läbi. Jaaniussinimene harutab kileturbani lahti ja võtab laterna peast.

"Kas midagi jäi siis arusaamatuks?" küsib jaaniussinimesest Jõgeva Gümnaasiumi vilistlaseks ja värskeks Helsingi Kuvataideakatemia tudengiks Taje Trossiks moondunu, kui nähtu kohta selgitusi pärin. Nii et lahti mõtestada tuleb nähtu oma peaga: näiteks nii, et see sümboliseeris loomingu hetke kordumatust. Või inimese ja tema loodu ühtsust loodusega. Aga ikkagi: mis pildid need olid, mis allavett läksid ja kas neid kusagil lõpuks näha ka saab?

"Need olid jaapani puutrükis graafilised lehed. Ja nagu pressiteates oli öeldud, on näitus füüsiliselt liikuv. Nii et kui voolu suunas edasi liigute, võibolla näete neid veel," ütleb kunstnik ja lisab, et vastavatud "Waterexhibitionile" ehk eesti keeli vesinäitusele valis ta ikka oma paremad tööd.

Aga miks pimedas ja silla all?

"Just pimedas kontsentreerub tähelepanu piltidele, valges on muudki näha: koeraga jalutavaid inimesi jms. See sillaalune, kus vesi vuliseb ja autod aegajalt kõminal üle sõidavad, on aga üks vaatamisväärsemaid kohti Jõgeval ning parim galerii," ütleb Taje.

Küsimusele, kas nähtut võib performanceiks nimetada, vastab Taje, et pigem oli see ruumiteos: koos mõjusid sillaalune omapärane ruum, looduslik heli- ja valgusinstallatsioon.

Heiki Sorge, Taje endine õppejõud Pärnu Academia Non Grata päevilt (koos kaasõppuritega sellest kunstiõppeasutusest tegi Taje performanceit ka möödunudaastastel linnapäevadel), arvab seevastu, et pigem oli nähtu siiski performance, kuna oluline osa oli tegevusel, protsessil. Ja lisab, et Taje tavaliselt räigemate teoste taustal olnud seekordne üsna leebe ja hingeline.

Nii et kes lähipäevil Pedja äärde satub ja kaldakõrkjatesse kinni jäänud graafilise lehe leiab, teadku, et ta on üks vähestest valitutest, kes Taje Trossi vesinäitusest osa sai.

RIINA MÄGI

SPORT

Põltsamaal räägiti spordiajaloo uurimisest

Eesti Spordiajaloo Selts korraldas teisipäeval Põltsamaa kiriklas III teaduskonverentsi, kus tehti kokkuvõtteid spordielu möödaniku uurimisest ja kajastamisest ning arutati tulevikuplaane. Kavakohaselt peaks lähiaastatel valmima mitu spordiajalugu käsitlevat raamatut ning kogumikku.

Varem pidas Eesti Spordiajaloo Selts teaduskonverentse Tartus. Nüüd otsustati selline mõttevahetus korraldada Kesk-Eestis. Spordielu eestvedaja ja propageerija Villu Ojassalu ettepanekul valiti tänavuse teaduskonverentsi toimumiskohaks Põltsamaa.

Spordiajalugu raamatutesse

80-85-liikmelise spordiajaloo seltsi esimees, Tartu Ülikooli õppejõud Valter Lenk ütles Vooremaale: "Praegu on seltsi esmaülesandeks spordiajalugu käsitlevate materjalide kogumine ja kokkuseadmine eesmärgiga anda välja ülevaatlik raamat Eesti spordiajaloost, mis kajastaks Eesti spordielu käekäiku kõige kaugemast möödanikust kuni tänaseni. Lõppeva aasta jaanuaris saatsime kõikidele spordialade liitudele küsitluslehed, kus palusime teatada XX sajandi suurkujusid sportlaste, treenerite ja spordiorganisaatorite hulgast ning nimetada spordielu tippsündmusi. Ühtlasi oleks vajalik Eesti spordiajaloo kronoloogia koostamine, kergejõustikku ja korvpalli hõlmav kronoloogia on juba olemas."

Valter Lengi sõnul peaks 2001. aastaks valmima Eesti sportlaste biograafiline leksikon ning spordiühingu Kalev juubelikogumik. Eesti spordiajaloo üldülevaade on loodetavasti ühtede kaante vahel 2002.- 2003. aastaks.

Spordialade ajaloost ja sajandi spordiloost

Spordiajaloo uurijad käsitlesid teaduskonverentsi ettekannetes ka tähtsamate spordialade arengut XX sajandi Eestis. Nii rääkis Lembit Koik raskejõustikust, Erlend Teemägi kergejõustikust, Rein Järva korvpallist, Heino Mahlapuu laskmisest, Ants Männiste suusatamisest.

"Spordiajalugu ei uurita mitte ainult Tallinnas ja Tartus. Näiteks Jõgevamaal on selles valdkonnas põhjaliku töö teinud Tiit Lääne. Paraku ei toeta aga riik spordiajaloo uurimist," ütles kauaaegne spordiajakirjanik, erinevatel olümpiamängudel viibinud Lembit Koik.

Eesti Spordiajaloo Seltsi rajaja Arnold Vaiksaare ettekande pealkirjaks oli "Sajandi spordilugu".

"Spordiajalugu on omajagu uuritud, kuid sisult ja faktidelt jääb töö veel tagasihoidlikuks. Eelmise sajandi spordiloo valgustamisel tuleks esile tuua ka erinevate spordialade ühised jooned. Spordielu möödanikku oleks vaja käsitleda ühtses spordikultuurilises ruumis," ütles Vaiksaar maakonnalehele.

JAAN LUKAS

Spordi lühiridu

Põltsamaa piirkonnas on populaarne lihtne kaardimäng sasku. Imavere kultuurikeskuses läbi viidud turniiril tegi kaasa 28 saskusõpra Põltsamaa linnast, Põltsamaa, Kõo ja Imavere vallast. Kõige paremini läks mäng korda Põltsamaa linna mängijail Marko Pungal ja Raul Killil - 60 võimalikust kogusid nad 59 punkti. Kolme parema paari arvestuses kogus Põltsamaa linn 159, Kõo vald 157, Imavere vald 144 ja Põltsamaa vald 142 punkti. Turniirid saskus viiakse sel aastal veel läbi Kõos ja Lustiveres.

***

Maakonna omaaegse ühe parema maletaja Peeter Peetsu 3. mälestusturniiril mängiti välkmalet. Ilma kaotuseta tuli esikohale 14 punktiga Põltsamaa linna esimaletaja Paul Evard. 11 punkti andis teise koha mälestusturniiri algatajale Villu Ojassalule, 8 punkti kolmanda koha Alfred Kalderile (Põltsamaa). Esikuuikusse jõudsid veel põltsamaalane Kalju Sirel, lustiverelane Toivo Vihalem, adaverelane Jaan Soone.

***

Hiljuti peeti Põltsamaa piirkonna koolidele klassidevahelised võistlused kabes. IV-V klassidest tuli võitjaks Lustivere Põhikooli V klass (Triin Selgis, Sander Saarik, Remo Hagala, Märt Vaht) Põltsamaa Ühisgümnaasiumi IV c ja IV b klassi ees. VI-VII klasside konkurentsis võidutses Lustivere PK VII klass (Aigi Paas, Kristo Allvee, Aivar Autor, Tanel Kuusik). Teine oli Pisisaare Algkooli VI klass ja kolmas Lustivere PK VI klass. VIII-IX klassidest sai võidu Põltsamaa ÜG IX d klass (Martin Mikk, Marten Laur, Margo Jõemets), X-XII klassidest Põltsamaa ÜG XII b klass (Kärlin Kukk, Koit Vaino, Meelis Kippel, Siim Aiaots).

***

Maakonna meistrivõistlustel bridžis nelikutele on mängitud neli vooru. Peeter Jaani-Lembit Kapp ja Ain Meikop-Ivo Krumm ning Arnold Kivik-Hillar Sibul ja Janno Kivik-Kalle Ojassalu on teistest nelikutest otsustavalt lahti rebinud. Neil on punkte vastavalt 85 ja 84. Ants Meeritsal-Raivo Sikul ja Eduard Rumvoldil-Endel Eprol on kolmandana 60 punkti 100 võimalikust.

***

Põltsamaa piirkonna korvpalli karikavõistluste teisest ringist pääsesid finaali maakonna meistrivõistlustel mängiv Woodwell ning Põltsamaa Ühisgümnaasiumi lõpetanud ja praegu õppivaist korvpallihuvilistest koosnev võistkond Sõbrad. Neil kahel meeskonnal tuleb rinda pista mulluste finalistide Felixi ja Adavere lihatööstusega (viimased mängivad praegu E-Piima värvides).

OSKAR PURI

***

Kabetajad kohtuvad Palamusel 2. detsembril (kolme piirkonna veteranid). Maakonna kabemeistrivõistlused on 3. detsembril kell 10 Jõgeval Päästeameti saalis. Palamuse 4. superkabeturniir on 9. detsembril kell 10 gümnaasiumis.

SULEV LUHT

Kergejõustikuveteranide tulemused 2000. aastal

Jõgevamaa kergejõustikuveteranidele on hooaeg olnud edukas. Eesti meistrivõistlustel saavutati palju häid kohti. Esikohale tuli Ants Paju kettaheites, Elvi Bender kettaheites ja Elvi Korjus kuulitõukes.

Soomes Jyvaskylas Euroopa veteranide meistrivõistlustel saavutas Ants Paju neljanda koha 23 osavõtja hulgas, Elvi Bender oli heidete mitmevõistluses kuues ja kettaheites seitsmes. Elvi Korjus oli kuulitõukes seekord kaheteistkümnes. Toomas Rosenberg oli sportlikus käimises 5 km ja 20 km viies. Rahvusvahelise vanusekoefitsientide tabelis on tulemused järgmised:

NAISED

100 m

1. Elvi Bender (50), 16,5, 560; 2. Helle Võsu (40), 15,15, 462; 3. Maret Piirak (56), 19,8, 287.

Kaugushüpe

1. Elvi Bender (50), 3.01, 381; 2. Maret Piirak (56), 3.02, 359; 3. Helle Võsu (40), 3.57, 312.

Kuulitõuge

1. Elvi Korjus (57), 9.76, 823; 2. Maret Piirak (56), 7.84, 613; 3. Elvi Bender (50), 9.01, 593; 4. Urve Rillo (45), 8.23, 536; 5. Sirje Metsand (57), 6.62, 516; 6. Helle Võsu (40), 7.85, 425.

Kettaheide

1. Elvi Bender (50), 24.56, 538; 2. Urve Rillo (45), 25.80, 494; 3. Helle Võsu (40), 21.87, 325.

Odavise

1. Urve Rillo (45), 27.90, 706; 2. Elvi Bender (50), 22.65, 533; 3. Helle Võsu (40), 24.80, 531.

MEHED

100 m

1. Rein Jõeveer (41), 12,5, 681; 2. Villu Ojassalu (69), 15,6, 626; 3. Raimond Poll (49), 14,56, 453; 4. Mihhail Somelar (50), 15,07, 393; 5. Evald Veedla (75), 21,6, 146; 6. Gennadi Mihhailov (62), 18,9, 123.

400 m

1. Heino Põldoja (55), 1.04,68, 621.

1500 m

1. Heino Põldoja (55), 4.50,8, 762.

Kaugushüpe

1. Tiit Lääne (41), 5.48, 644; 2. Ülo Kuusk (53), 4.24, 521; 3. Villu Ojassalu (69), 3.38, 506; 4. Hendrik Lindepuu (41), 4.76, 469; 5. Uno Valdmets (46), 4.27, 425; 6. Raimond Poll (49), 4.08, 419.

Kõrgushüpe

1. Hendrik Lindepuu (41), 1.55, 602.

Teivashüpe

1. Hendrik Lindepuu (41), 2.85, 436.

Kuulitõuge

1. August Koni (74), 11.55, 999; 2. Vello Soomets (64), 11.48, 913; 3. Villu Ojassalu (69), 10.12, 894; 4. Ülo Kuusk (53), 11.61, 784; 5. Evald Veedla (75), 8.88, 784; 6. Uno Valdmets (46), 11.44, 718; 7. Enn Kangur (42), 12.01, 718; 8. Mihhail Somelar (50), 10.46, 680; 9. Tiit Lääne (41), 11.48, 634; 10. Ago Kallandi (65), 8.60, 557.

Kettaheide

1. Evald Veedla (75), 33.06, 895; 2. Ants Paju (55), 42.50, 894; 3. Ülo Kuusk (53), 39.04, 767; 4. Villu Ojassalu (69), 31.02, 710; 5. Uno Valdmets (46), 34.40, 691; 6. Gennadi Mihhailov (62), 33.50, 648; 7. Vello Soomets (64), 30.88, 618; 8. Mihhail Somelar (50), 34.12, 600; 9. Tiit Lääne (41), 36.57, 599; 10. Enn Kangur (42), 35.78, 599.

Odavise

1. Villu Ojassalu (69), 31.08, 715; 2. Evald Veedla (75), 25.90, 659; 3. Ülo Kuusk (53), 35.50, 644; 4. Mihhail Somelar (50), 35.62, 602; 5. Tiit Lääne (41), 38.95, 589; 6. Uno Valdmets (46), 37.24, 580; 7. Hendrik Lindepuu (41), 37.65, 522; 8. Raimond Poll (49), 28.34, 333.

ENDEL MÄNNIK

Jõgeva Tähe lootustandev algus saalibändi meistrivõistlustel

Möödunud laupäeval ja pühapäeval toimus Tallinnas Tehnikaülikooli spordihoones VII Eesti saalibändi meistrivõistluste esimene etapp, kus osales ka mitmekordne Eesti meister Jõgeva Tähe esindusmeeskond ning noortemeeskond.

Jõgeva Tähe esindusmeeskond võitis meistrivõistluste esimesel etapil võistkonda Megapanus 6:2 ja Maitim TDK II 5:3. Noortemeeskonna mäng Nõmme saalibändiklubiga lõppes viigiliselt 2:2 ja kohtumine võistkonnaga Maitim TDK I kaotusega 3:5.

"Meie noortel oli eeldusi Nõmme võistkonna võitmiseks. Paraku luges kohtunik Nõmme meeskonna arvele ühe värava ebaõigelt," rääkis SK Jõgeva Tähe juhatuse esimees ja noortemeeskonna treener Marko Saksing. "Tervikuna võib Jõgeva Tähe osalemisega meistrivõistluste avamängudes rahule jääda," lisas ta.

Saalibändi meistrivõistluste teine etapp toimub tuleva nädala laupäeval ja pühapäeval Jõgeva spordihoones Virtus.

JAAN LUKAS

MITMESUGUST

Linnud nokkisid pool miljonit

Selgunud on kevadrändel viibinud lindude tekitatud kahju. Jõgevamaal läks kaudselt lendu ligemale pool miljonit krooni. Maakonna keskkonnateenistus esitas keskkonnaministeeriumile taotluse hüvitada siinsetele põllumeestele saamata jäänud saagi katteks 430 500 krooni. Keskkonnainvesteeringute Keskus pidas taotletud summat põhjendatuks ning see lubati välja maksta.

Varasematel aastatel pole Jõgevamaa põllumeestel nõnda suurt läbirändel viibivate haneliste nuhtlust olnud. Seda, et nad võtsid mõnelt põllulapilt veidi matti edasilennuks kosumiseks, ei peetud kuigi paljuks ning senini kahjutasu ei nõutud.

Senini on jäänud haneparved meile tavaliselt vaid nädalaks-paariks, kuid tänavu kevadel polnud neil Venemaa tundratesse pesitsema lennuga sugugi kiiret ning jäid siia koguni mitmeks kuuks. Tuhandepealised linnukarjad nokkisid põhiliselt Laiuse, Kivijärve ja Kuremaa ümbruse teravilja ja hernepõlde ning rohumaid. Kutsumata külalisi käidi külvist eemale peletamas küll jalgsi ja autodel, küll jalgrattal ja koertega, kuid hirmuta palju tahes - linnukesed lendasid, kui sedagi, eemale vaid mõneks ajaks. Mõned isendid olid rikkalikust toidulauast oma pugud nõnda täis puginud, et ei tahtnud enam lennatagi.

Rändel viibivate lindude tulistamine on rahvusvaheliste kokkulepetega juba aastaid keelatud. Põllumees peab oma vara kaitsma, muidu ei võeta kahju hüvitamise taotlustki arvesse.

Saagikadu selgunud

Kevadel esitati maakonna keskkonnateenistusele taotlus hinnata lindude tekitatud kahju ligemale poolesajal põllulapil. Kahjustuse hindamisel on kindlad reeglid: haneliste puhul arvestatakse väljaheidete arvu ruutmeetril, kurgede tekitatud kahju aga seemne kao järgi. Sügisel tehti saagikao hindamine. Keskmise saagi ja kehtivate turuhindade järgi arvestati maha kahjustatud pinnalt saamata jäänud kogus. Arvesse ei läinud ka saamata jäänud saagiga seotud tootmiskulud.

Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialistide arvestuste kohaselt jäi kevadrändel viibinud rändlindude poolt 672,3 hektaril tekitatud põllukahjustuste tõttu saamata 995,628 tonni teravilja ja haljasmassi. Kahjuhüvituse kogusummaks arvestati 430 500 krooni ja 50 senti.

Suuremad kahjukannatajad olid POÜ Laiuse, AS Kuremaa Klii, AS Perevara, Kuremaa Põllumajandustehnikum, OÜ Härjanurme Mõis, Männiku talu Teilma külast ja Reinu talu Paluperest.

Hüvitis ei korva kahju

"Kevadrändel viibinud lindude tekitatud kahjude hindamise ja hüvitamise senine metoodika vajaks muutmist. Doteerida tuleks ka saamata jäänud tulu. Kui karja või heinamaa tehti tärganud rohust puhtaks, ei saadud ju loomi niipea koplisse lasta ja väljalüps langes. See on kaudne kahju, mis vajaks samuti hüvitamist," arvas Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialist Arvo Tooming.

Sügisene söömaaeg

Ega lõunassegi lendavad linnud meil peatumata ja söömata üle lenda. Tavaliselt jäävad nad siia kosuma nädalaks-paariks. Tänavu saabusid Kivijärve kandi orasepõldudele esimesed haneparved 3. novembril ja õnneks ei jäänud siia kuigi kauaks.

Mõned talunikud, näiteks Reinu talu Paluperes enam talivilja maha ei panegi pole mõtet, linnud pistavad terad ja tärganud orase niikuinii nahka.

Tundub, et kevad- ja sügisrändel viibivatest lindudest pole meil pääsu. Ehk tuleks Vooremaalegi mõni põllulapp külvata lindude tarvis, kus hanelised ja kured saaksid enne edasilendu oma pugud segamatult täis nokkida.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Kadumajäänud lapsed leiti Jõhvist

Teisipäeva õhtupoolikul teatati politseisse, et kella 14 paiku Palal koolist koju läinud 1988. aastal sündinud tüdruk pole koju tulnud ja tema asukoht on teadmata. Varsti selgus, et ta lahkus koolimajast koos 1984. aastal sündinud sama kooli poisiga. Vanematelt saadud andmeil ja otsimistöö tulemusel selgus, et kadunud koolilapsed on Jõhvis, otsitava koolipoisi venna juures. Selgus aga ka, et poiss ja tüdruk on varemgi sedamoodi reisimas käinud.

Mõõdeti raskete veoautode koormaid

Esmaspäeval ja teisipäeval mõõdeti maakonna teedel koormaga raskeid veokeid. Esmaspäeval koostati protokollid ülemäära koormatud auto juhtidele kahel korral. Teisipäeval leiti kaheksa liialt rasket koormat, neist seitse metsamaterjali vedajat ja üks põlevkivikoorem. Veokijuhtidele tuli jällegi protokoll teha. Kaalumisel avastati ka neli veokit, mis tuli erinevatel põhjustel suunata täiendavale ülevaatusele. Enamasti oli trahvisumma 2300 krooni.

Varastati rabas asuvast kütusetsisternist

OÜ Siimusti Känd on avaldanud, et ajavahemikul 21.-23. novembrini on neil varastatud Vaimastvere turbarabas kütteõli. Tsistern asus traataias, aga vargil käija lõikas selle katki. Lõhuti kütuseõli tsisterni lukustus. Samuti lõhuti tankimisvooliku püstol. Firma hinnangul on neile tekitatud sellega 10 800 krooni kahju.

Maksmata jäetud trahv asendati arestiga

Käesoleva aasta aprillis oli Marko M-le (1968) määratud 3450-kroonine rahatrahv selle eest, et ta juhtis joobnuna mootorsõidukit, omamata juhiluba. Mees trahvi ära ei maksnud ja täitevosakond esitas taotluse maakohtule, asendada rahatrahv haldusarestiga. Asja läbi vaadanud kohtunik leidis taotluse õigustatud olevat ja määras trahvitule 10 päeva haldusarestis istumist. Mehel tuli aresti istuma hakata kohe.

Ränk liiklusõnnetus

Ränk liiklusõnnetus juhtus kolmapäeva hommikul kolmveerand kaheksa paiku Painküla-Härjanurme teel Pakaste bussipeatuses. Postiauto, tulnud Jõgeva poolt, sõitis bussipeatusesse jõudes vasakule peatuse platvormi äärde postkastide juurde ja jätnud pooltuled põlema, jäi sinna seisma. Bussipeatuses seisis 1929. aastal sündinud Anna. Sellel ajal lähenes Puurmani-Härjanurme poolt sõiduauto Mazda 323.

Esialgse mulje järgi pidas Mazdat juhtinud Eve (1952) pooltuledega seisvat postiautot vastutulevaks sõidukiks ja sõitis paremale, postiauto kõrvale bussipeatuse kõrgendatud platvormile ning otsa seal seisnud Annale Pakaste külast ja Avele (1976). Anna suri saadud vigastustesse kohapeal. Ave viidi jalaluumurruga haiglasse. Mazda vigastas ka postiautot.

Juurdlus selgitab õnnetuse asjaolud lähemalt. Tuleb aga märkida, et postiauto seisis vasakul teepoolel bussipeatuses eeskirja vastaselt ja tal ei oleks pidanud põlema pooltuled, vaid parktuled.

Ilmateade

Neljapäevaks on oodata pilves selgimistega ilma. Võib sadada vihma ja lörtsi. Puhub lõuna- ja kagutuul 7-12 m/s. Õhutemperatuur on +2°C ... +7°C.

Reedel on peamiselt sademeteta ilm. Puhub lääne- ja edelatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -4°C ... +2°C, päeval 0°C ... +5°C.

Vooremaa

Neljapäev, 30. november 2000. a.

Teemehed ja masinad on talve ootel

ARDI KIVIMETS

ARVAMUS

KIRJAD

Kiri Aafrikast

JUMAH NYERERE,

Johannesburg,