Vooremaa
Neljapäev, 30.03.2000. a.
Naabrivalve esimesed sammud Jõgevamaal
Varguste, röövimiste jt kuritegude arvu suurenemist ei suuda politseinikud pärast mullust ulatuslikku koondamist tõenäoliselt enam ohjata. Üksnes politseile enam loota ei saa, seepärast tuleb meilgi hakata enda ja oma vara turvalisuse tagamiseks naabreid kaasama. Naabrivalve projekti käivitamine on Jõgevamaal alles algstaadiumis.
Iseenesest pole naabrivalve mingi uudisasi: vanemad inimesed mäletavad veel aega, mil maal pandi talu välisukse ette luud, mis andis märku, et pererahvas pole kodus ja külalisel pole mõtet tuppa minna. See aeg ei tule enam kindlasti tagasi. Nüüd ei takista varast enam ei riivid, lukud ega trellidki, nende lõhkumiseks kulub vaid veidi rohkem aega ja jääb kartus, et mõni tähelepanelik naaber võib kuritegu märgata. Mitmel pool toimib naabrivalve nüüdki, kuid paraku tuntakse rohkem huvi selle vastu, kes kellega käib, mitte varguste tõkestamise vastu.
Kahju tuleb ka liigsest tagasihoidlikkusest: mõni kuu tagasi tehti Jõgeval KEKi elamurajoonis üks korter päise päeva ajal väärtesemetest tühjaks. Uurimise käigus selgus, et naaber nägi, kui võõras meesterahvas korterisse sisenes, kuid pidas taktituks sellest naabrile töökohta teatada, sest arvas, et külaline võis olla naabri armuke.
Oma naabreid ei tunta
“Ollakse ükskõiksed, elu üle nördinud ja endasse sulgunud. Ei tunta naaberkorteri
elanikke, vahel ei teata nende nimegi. Nii mõnigi on öelnud, et mis see minu asi, mida naabritega tehakse. Kardetakse infot edastada, kuigi nüüd on kuriteost teatajal võimalus anonüümseks jääda,” nentis Jõgeva linna vanemkonstaabel Jüri Järvela.
Tänavu kahe kuu jooksul maakonnas toimunud 154 kuriteost sooritati 82 Jõgeva linnas ja vallas. “Kui linnas läheb rohkem olmetehnika, makid, raha, väärtesemed ja riided, siis maal murtakse põhiliselt sisse suvemajadesse, kust polegi midagi märkimisväärset võtta. Vaid lõhutakse, ja päris päise päeva ajal. Taas on metallivarguste puhang: minema viiakse kõik, mis vähegi läigib. Saetakse maha elektriposte, et traati kätte saada. Põhiliselt rüüstatakse maju, kus pidevalt ei elata ja puudub hooldaja,” teadis Jõgeva valla vanemkonstaabel Ain Uustal.
Konstaablite sõnul on mõnes külas omaalgatuslikult juba naabrivalvet korraldatud. Kui suvemaja valvamises ja hooldamises kokku lepitakse, siis on vähe sellest, kui vahel harva käia vaatamas, et nentida nädal või paar tagasi toimunud sissemurdmist. Kurikaelad käivad rohkem majapidamistes, kus pikemat aega puuduvad elutegevuse jäljed: ukse eest on lumi ajamata või suvel rohi niitmata.
Valve on vabatahtlik
Jõgeva linna ja valla konstaablid pole jõudnud naabrivalve kohta senini veel ette panekuid teha. “Kuigi peame tegelema kuritegude ennetamise ja profülaktikaga, kulub enamik aega kirjatööle. Paraku saan ennetustööle ja rahvaga suhtlemisele pühendada vaid kolmandiku ajast. Abi on loota abipolitseinikest, kuid nende töö on praktiliselt tasustamata,” nentis vallakonstaabel Uustal.
“Kodanikuvalve initsiatiiv peaks tulema siiski elanikelt, sest naabrivalvet ei saa kellelegi peale suruda. Vaja on leida aktiivseid inimesi, kes asja käivitaksid. Politsei on nõus jõu ja nõuga abistama,” lubas konstaabel Järvela.
Naabrivalvet on tõenäoliselt lihtsam alustada korteriühistutes ja suurte majade ette pargitud autode valvamisega.
Naabrid juba valvavad
Põltsamaal on Kivi tänava elanikud naabrivalvet juba alustanud. “Projekt on alles toores, aga esimesed sammud on astutud. Nüüd on meie tänaval igas majas telefon. Detsembris leppisime kokku ja jagasime naabritele oma telefoninumbrid,” tutvustas majaomanik Valter Vunk naabrivalve algust.
Põltsamaa politseijaoskonna juhtivkonstaabli Villu Vaimeli sõnul loodab politsei koostöös linnavolikogu korrakaitsekomisjoniga käivitada naabrivalve projekti maikuu alguses. “Seda on eriti vaja nüüd, mil õhtul ja öösel liigub linnas vaid üks patrull. Viimase paari kuu jooksul on tähelepanelike kodanike telefonikõned aidanud avastada kolmneli kuritegu,” ütles Vaimel.
Iga tänava ja majaukseni politsei ei jõua, seepärast loodetakse kodanikuinitsiatiivi rakendamisele ning rahva ja politsei suhete paranemisele.
ARDI KIVIMETS
Lutsu preemia läheb Ants Kasesalule
Palamusel välja antava Oskar Lutsu huumoripreemia žürii otsustas möödunud nädalal, et tänavune preemia antakse Maalehe karikaturistile Ants Kasesalule.
Valla avaliku elu tegelastest koosnev kaheksaliikmeline žürii oli otsust tehes suisa ühel meelel, kuna kõik arvasid, et Lutsu ja Palamusega seotud preemia peaks minema mõnele Maalehega seotud naljamehele, sest Maaleht on üks väheseid meediakanaleid, mis veel maarahva asju ajab. Ants Kasesalu, kelle teema ja päevakohaseid pilapilte on igas Maalehe numbris tavaliselt rohkem kui üks, oli aga ka mõnel varasemal aastal preemiapretendentide hulgas olnud. Möödunud aastal eelistati talle teatavasti Postimehe “ihukarikaturisti” Urmas Nemvaltsi.
Kasesalu ja kogu Maalehe toimetus olnud Palamuselt edastatud rõõmusõnumist meeldivalt üllatatud ning võib arvata, et tänu Paunvere väljanäitustele ja ühiselt üllitatud Palamuse-ainelisele raamatule tekkinud head suhted Maalehe ja Palamuse valla vahel lähevad edaspidi veelgi soojemaks. Lutsu preemia antakse üle 16. aprillil kell 14 Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi raamatukogus, kuna tseremoonia tavapärases toimumiskohas kihelkonnakoolimuuseumis on remont.
RIINA MÄGI
ARVAMUS
Maarahva elu ei vaja “optimeerimist”
Elu on Eesti maainimest viimasel ajal omajagu nöökinud: kes on jäänud majandi või ühistu hingusele minekuga tööta, kes peab talu pidades ebasoodsate majandustingimustega maadlema. Justkui sellest veel vähe oleks, tõmbavad ka olulisi igapäevateenuseid pakkuvad ettevõtted maal oma teenindusvõrku üha koomale. Nüüd on taolisele tegevusele isegi ilus nimi leitud: optimeerimine.
Kui Palamuse vallast rääkida, siis viimasest pangakontorist jäime juba tükk aega tagasi ilma. Nüüd näib optimeerimisjärg jõudnud olevat postiasutusteni. Kuuldus, et aprillikuust likvideeritakse Kudina postipunkt, levis umbes kuu aega tagasi. Sama kuulsime telefonitsi ka Jõgevamaa Postkontori tegevdirektori kohusetäitjalt Kaie Poolakessilt. Nii temale kui ka Tartu Postkontori tootmisdirektorile Kati Möllerile esitasime küsimuse, kas postipunkti sulgemist ei saaks kuidagi ära hoida.
Korras ruum olemas
Tõsi, seni töötas postipunkt üsna kehvades ruumides: põllumajandusühistu kaalukojas. Ent juba möödunud aastal tegi OÜ Kudina Tankla Eesti Postile ettepaneku võtta sidejaoskonna tarvis rendile mugav ja korras ruum neile kuuluva kaupluse hoones. Kirjale selle ettepanekuga vastust ei tulnud.
Nüüd pakkusime veelgi soodsamat varianti: vallavalitsus ja volikogu oleksid valmis leidma raha, et maksta OÜ-le Kudina Tankla kinni postipunkti uue ruumi renditasu. Seega tuleks Eesti Postil maksta ainult ametitelefoni kasutamise tasu ja postitöötaja palk. Viimane ei peaks olema eriti suur, sest postipunkt on lahti ainult paar tundi päevas, mis on hädapäraste asjade ajamiseks ka piisav.
Paraku ei kuulnud me ei Jõgevalt ega Tartust midagi rõõmustavat: kuna postipunkt töötab kahjumiga, ei saavat seda käigus hoida ja ainsa alternatiivina pakuti välja nö liikuvat sidejaoskonda, st postiautot, mis kindlatel päevadel ja kellaaegadel umbes pool tundi Kudinal seisab. Kuidas selline sidejaoskond väljas külma ja tuule käes teenust pakub, kas läbi ukse või läbi akna, ei märganud küsida. Küll aga küsisin Kati Möllerilt, kas ta ei peaks kasvõi pooleks tunniks kohapeale olukorda uurima tulema, aga tema arvas, et selleks pole vajadust.
Et postipunkt väikeses maakohas kahjumiga töötab, selle vastu me muidugi vaielda ei saa, ent suuremate postiasutuste kasum peaks ju väiksemate kahjumi katma. Pealegi võib tõstatada küsimuse, kas sajaprotsendiliselt riigile kuuluv Eesti Post ikka saab olla eelkõige kasumit taotlev ettevõte või peaks tal olema ka kohustus kõigile riigi kodanikele võrdsetel alustel elutähtsat teenust pakkuda. Kudina küla on end just viimasel ajal nö leidma hakanud: Kudina Tankla omanike näol tegutsevad seal asjalikud ettevõtjad, kohalik naisselts edendab kultuuri ja sotsiaalelu. Ei tahaks, et see tehatahtmismeeleolu olulise asutuse sulgemisest rikutud saaks.
64 allkirja
Esmaspäeval Palamuse vallavalitsusse saabunud ning ka Eesti Posti peakorterisse, Tartu Postkontorisse ja Jõgevamaa Postkontorisse saadetud Kudina küla elanike avalduses nimetatakse postipunkti sulgemist lausa maarahva mõnitamiseks, kuna bussipiletid on kesise sissetulekuga maainimestele liiga kallid, et iga teenuse saamiseks Palamusele või Jõgevale sõita. Veel tahavad kirjale alla kirjutanud 64 inimest teada, kuidas kavatseb Tartu Postkontor teha Kudina rahvale edaspidi kättesaadavaks sellised teenused nagu pensionide väljamaksmine, ajalehtede tellimine, kommunaalmaksete tasumine, telefonikõnede tellimine ning postipakkide saatmine ja saamine. Seda tahaks teada Palamuse vallavalitsuski.
Omalt poolt arvan, et asja kabinetivaikuses otsustamise asemel oleks tulnud enne Kudina rahvas kokku kutsuda ja nendega nõu pidada, et ühiselt parim lahendus leida.
Suure ettevõtte seisukohalt on väikeste allasutuste sulgemine muidugi optimeerimine. Maainimese elukorraldus olulise teenuse kaugenemisest aga küll optimaalsemaks ei lähe, vaid suisa vastupidi.
Hakka või arvama, et Jüri Mõis, kes kutsub Eesti maarahvast pealinna, kus teenistus parem ja teenused kättesaadavamad, väljendab valitsuse põhimõttelist seisukohta.
MÄRT JALLAKAS,
Palamuse vallavanem
KIRJAD
Tarbimine ja tootmine ei klapi kokku
Vello Saatpalu kirjutas Vooremaas, et Eestil kulub Euroopa tasemele jõudmiseks 32 aastat. See on üsnagi küsitav. Eesti võib 32 aastaga jõuda Euroopa praegusele tasemele, kuid ega mujalgi ei magata. Vastupidi, seal töötatakse tõsisemalt ja tõenäoliselt on õigus Kaarel Tarandil, kes kirjutas, et me ei jõua kunagi arenenud lääneriikide tasemele. Jääb vaid loota, et need riigid meist veelgi rohkem ette ei lähe.
Nõukogude Liidus tootis üks põllumajandustöötaja toitu keskmiselt viiele inimesele. Piirkondades, kus toodang oli suurem, võisid põllumehed uhkusega rinna ette ajada ja öelda, et näete, kui tublid me oleme. Eriti kui piiritagustes oblastites tootis põllumees poole vähem. Sa mal ajal tootis USA farmer toitu 25 inimesele, kuid sellest ei teadnud me midagi.
Praegu on arenenud maades põllumehi 2—4%, seega toodab üks inimene 25—50 inimese toidu. On mõttetu rääkida, et ühe inimese töö tootlikkus peaks olema nõukogudeaegsest kuni kümme korda suurem. Niisugust juttu võetakse rumala naljana ja selle rääkijat poolearulisena.
Aga olukord on tegelikult hullemgi. Väidetavalt Eesti rikkaim mees Aadu Luukas kirjutas Päevalehes, et Eestis toodetakse rahvuslikku koguprodukti ühe inimese kohta viisteist korda vähem kui Soomes. (Olgu öeldud, et Aadu Luukas alustas oma tegevust 4000-rublase algkapitaliga ja ta ei ole olnud valitsuses ega kusagil mujal sooja koha peal. Ükski kaasmaalane ei ole teda süüdistanud varastamises, nii et tööga võib rikkaks saada küll.) Keegi ei ole rahvusliku koguprodukti tootmise asjus Aadu Luukasele vastu vaielnud. Kahtlane, kas meil tehakse viisteist korda vähem tööd kui Soomes, kuid igal juhul kannab meie töö viisteist korda vähem vilja ja just see ongi oluline.
Tosina aasta eest räägiti järgmist anekdooti. Gorbatšov avab NLKP kongressi: “Seltsimehed, kes tahavad sotsialismi, istuge vasakule, kes tahavad kapitalismi, istuge paremale.” Kõik võtavad istet, ainult üks mees kõnnib edasitagasi vasakult paremale. “Seltsimees Jeltsin, miks te ei istu?” küsib seltsimees Gorbatšov. “Mina tahan elada nagu kapitalismis, aga tööd teha nagu sotsialismis,” vastab seltsimees Jeltsin.
Meil ongi niisugune olukord reaalsuseks saanud: tarbimine Euroopa tasemel, aga tootmine nagu kommunismi ehitamisel. Need kaks aga ei klapi kokku.
AAREN PILLESAAR
JUHTKIRI
Põllumehest võib saada euroskeptik
Töökas ja tubli põllumees on oodanud aastaid Eesti riigilt lahendusi, mis võimaldaksid tal toota ja turustada soodsamates tingimustes. Mõni taasiseseisvunud Eesti valitsus on teinud põllumajanduse heaks rohkem, mõni vähem, kuid päris rahule pole põllumees jäänud. Küllap loodavad paljudki põllumehed, et Eesti integreerumine Euroopa Liiduga toob nende igapäevaellu muudatusi. Euroliidu dokumentides on põllumajandusele piisavalt tähelepanu pööratud.
Paraku võib aga põllumeeste eurovaimustus kahaneda: Euroopa Liit pakub põllumajanduse edendamiseks küll mitmesuguseid toetusi, kuid abiraha saamiseks peab tootmine firmades ja taludes euronõuetele vastama. Kahjuks puudub põllumeestel selleks vajalik raha. Näiteks palju propageeritud SAPARDi abiprogrammist peaks Eestile enne liitumist aastas eraldatama 190 miljonit krooni. Tingimuseks on seejuures projekti 50-protsendine omafinantseering. ASi Teedla Mõis juhatuse esimees Sulev Kuus avaldab Äripäevas arvamust, et omafinantseeringuid suudab praegu teha vaid 2 protsenti maatootjatest. Eestis tuleb pingutada, tootmaks põllumajandussaadusi niipalju, et europoliitikud rahule jääksid. Näiteks on Eesti Euroopa Liiduga liitumise ajaks küsinud piimakvoodiks 900 000 tonni aastas. Mullu toodeti Eestis 650 000 tonni piima, millest töödeldi 400 000 tonni. Ka piimakvoodi täitmata jätmine võib põllumehed eurotoetusest ilma jätta.
Sellistes oludes võib põllumees lootuse kaotada ja euroskeptikuks muutuda või üldises pessimismis ja depressioonis tootmisest hoopiski loobuda. Eriti keeruline on kindlasti väiketalunike olukord, sest neil puuduvad praktiliselt igasugused võimalused tootmise eurotasemele viimiseks. Lisaks sellele, et nad ei saa toetust, võib euroametnik neil tulevikus toodangu turustamise üldse ära keelata. Brüsselis kehtestatud veterinaarnõuded liha- ja piimatootmisele on teadagi ranged.
Arvatavasti leidub aga praegu olukorrale veel lahendus. Praegune valitsuskoalitsioon on huvitatud, et Eesti Euroopa Liitu vastu võetaks. Ehk teevad poliitikud midagi olulist sellekski, et põllumeestel oleks kergem tootmist euronõuetega vastavusse viia. Oleks ju piinlik, kui põllumajandus osutuks komistuskiviks Eesti pääsemisel euroliitu.
Küllap saavad aga põllumehed midagi ka ise ära teha, et oma majapidamised eurolikumaks muuta. Üheks võimaluseks on ühistegevuse arendamine. Kui mõne valla või küla talunikud ühiselt põllumajandusprobleeme lahendavad, võib tootmine usutavasti kiiremini paremale järjele jõuda.
Samuti on euroküsimustes oluline operatiivne ja objektiivne informatsioon. Talunikud ja põllumajandusettevõtjad võiksid julgelt külastada euroinfokeskusi, tootjate ja talunike liite, et kuulda, milliseid euronõudeid neil tootmist korraldades arvestada tuleb.
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Halliku metskond saab biopuhasti
Tänavu ehitatakse Saare valda Koseveskile Halliku metskonna biopuhasti, mis aitab parandada Kääpa jõe keskkonna seisundit.
Halliku metskond on kavandanud puhastusseadmete ehitamist 1997. aastast. Sel aastal eraldas Riigimetsa Majandamise Keskus raha biopuhasti ehitamiseks metskonna keskusesse Koseveskil.
“Puhastusseadmed on vajalikud, sest meie metskonna hoone, mida kasutatakse ka külaliste majutamiseks, asub Kääpa jõe kaldal. Kääpa jõe keskkonna seisund on hea, kuid biopuhasti aitab seda veelgi paremaks muuta,” ütles Halliku metsaülem Jüri Koort.
Halliku metskonna biopuhasti ehitaja leidmiseks korraldatakse vähempakkumiskonkurss. Ehitustöid on kavas alustada juunis.
JAAN LUKAS
Pajusi vallavolikogu otsustas laenu võtta
Pajusi vallavolikogu otsustas esmaspäevasel istungil kasutada kultuuriobjektide remontimiseks laenuraha.
Pajusi vallavolikogu peab vajalikuks võtta laenu mitme kultuuriobjekti remontimiseks ja uuendamiseks. Valla eelarvest selleks raha ei jätku.
“Meil on plaanis viia Pisisaare raamatukogu üle ambulatooriumi endistesse ruumidesse ja avada seal ka lugemistuba. Oleme leidnud uue asukoha Vägari raamatukogule. Raamatukogude uued ruumid vajavad aga remonti. Remontida tuleb ka Pajusi kultuurimaja, mis on teadaolevatel andmetel maakonnas ainus kultuurimaja, kus puudub vesi. Praegu on viimane aeg kultuurimaja remontida, sest muidu vananeb hoone lõplikult. Hoone kapitaalremont on vallale aga liiga kulukas,” ütles vallavolikogu esimees Lembit Paal.
Millise summa Pajusi vald laenab, see pannakse paika järgmisel volikogu istungil majanduskomisjoni ettepanekute põhjal.
JAAN LUKAS
Sakala põllumajandusühistu raamatupidamisdokumendid kadunud
25. veebruaril esitas pankrotihaldur Anne Tammer taotluse Sakala põllumajandusühistu tegevuse lõpetamise kohta. 28. jaanuari seisuga oli Sakala PÜ võlgu 752 708 krooni, sellest Jõgeva Maksuametile 716 708 ja Eesti Energiale 36 609 krooni.
1. jaanuaril 1997 jagunes Sakala Tõulinnukasvatusühistu kolmeks: Präga PÜks, Sakala Linnukasvatusühistuks ja Sakala Püks. Peale põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja realiseerimise olid Sakala PÜ põhikirjas tegevusaladena loetletud veel toidu ning tööstuskaupade jae ja hulgimüük ning toitlustamine. Pankrotihaldur Anne Tammeri sõnul ei tegelenud aga ettevõte nende aladega, vaid
müüs vara ning haldas ja erastas eluruume.
Millega täpselt tegeldi, seda ei tea keegi, sest haldurile pole esitatud Sakala PÜ 1997. ja 1998. a. raamatupidamisdokumente. Põhjenduseks toodi, et dokumendid on raamatupidajate vahetumise tõttu kaotsi läinud. Raamatupidamise taastamine ei
ole võimalik.
Firma ehitiste ja rajatiste bilansilist väärtust hinnatakse 0,5 miljonile kroonile, kokku on vara 0,6 miljonit krooni. Vara tegelik väärtus on aga oluliselt väiksem. Sakala PÜle ollakse omakorda võlgu 101 572 krooni, sealhulgas võlgnevad üürnikud firmale 26 572 krooni.
Haldur Anne Tammeri arvates on üürivõla kättesaamine ebatõenäoline, sest võlgnikud ja nende pereliikmed on töötud või on nende sissetulek väga väike. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks üürilepinguta korterid maha müüa. Kamaris elavate inimeste maksevõime ei ole aga paraku eriti suur ning hooned ning tühjad korterid on väga halvas seisus.
RAIVO SIHVER
Kas viinakurat vedas RAT Auto pankrotti?
AS RAT Auto probleemid algasid ammu enne Jõgeva maavalitsuse 1998. aastal korraldatud liinilubade konkurssi. Jõgeva Maksuameti ettekirjutusi ei täidetud. Pikkamööda majandustegevus soikus ja lõpuks jäid tööle ainult valvurid.
Transporditeenuste osutamise ja reisijateveoga tegelev aktsiaselts RAT Auto asutati
1992. aastal. Viis aastat hiljem erastas RAT Auto Jõgeva Autobaasi varad ja sõlmis Eesti Erastamisagentuuriga selle kohta lepingu ning ostu müügihinna tasumise graafiku. Seejuures oli RAT Autol õigus tasuda 50% summast EVPdes.
Põhivara müüki
Hooneregistri andmetel kuulus aktsiaseltsile RAT Auto 1999. aasta septembri alguses kaheksa hoonet Jõgeva vallas Õunal. Eelmise kahe aastaga oli maha müüdud suur osa põhivarast: kui 1997. aasta lõpus oli aktsiaseltsi põhivara bilansiline maksumus 4 miljonit krooni, siis 1. septembriks 1999 oli alles jäänud 2,2 miljoni krooni eest vara turuväärtusega 0,4 miljonit (koos kauba ning varuosadega kokku ligi miljon).
Ettevõtte kahjum suurenes pidevalt. Eelmise aasta kahjum oli ligi miljon krooni. Rohkem kui poolteise aasta jooksul ei suutnud aktsiaselts täita oma kohustusi maksuameti ees ega kinni pidada ajatamisgraafikutest, mistõttu Jõgeva Maksuamet tühistas 25. septembril 1998 ajakava.
Probleemid tekkisid ka Erastamisagentuurile tasumisega. Võlg maksuametile moodustas koos intressidega 2,4 miljonit krooni, Erastamisagentuurile jäädi võlgu ligi miljon, hankijatele 0,4 ja töövõtjatele 0,1 miljonit krooni.
Kaotatud miljon
1997. aasta lõpus võitis RAT Auto Jõgeva bussiliinide teenindamiseks välja kuulutatud konkursi ja ettevõttele väljastati aastane teenindusluba. Aasta hiljem otsustas Jõgeva maavalitsus korraldada uue konkursi, mille RAT Auto kaotas. Pankrotihaldur Olev Kuklase arvates oli see firma makseraskustesse sattumise peapõhjus, sest koos bussiliinide teenindamise õigusega kadus ka ligi miljonikroonine riigi dotatsioon, mis oli RAT Auto peamine käibekapitali allikas.
Ettevõte ei olnud turusituatsiooni muutumise võimalust arvestanud. Peale lisaraha kadumise vähenes ka nõudlus RAT Auto teenuste ja toodete järele ning tekkis üldine likviidsuskriis. Ettevõte ei suutnud investoreid ligi meelitada, sest kinnistule on seatud hüpoteek Eesti riigi kasuks. 4. oktoobril 1999 kuulutas Jõgeva Maakohus välja AS RAT Auto pankroti.
Paljud anonüümseks jääda soovinud inimesed teavad rääkida, et pankroti põhjusi tuleks otsida ettevõtte juhtide käitumisest, sest juhatuse esimees Rein Vask olnud pärast lõunat tavaliselt nii purjus, et tal oli raskusi tööasjadest arusaamisega. Kui mõni töötaja nö kohvile kutsuti, siis kostitati teda peale sõimu ka kohvi ja konjakiga.
Pankrotistunud RAT Auto tervikvara ostis ära AS MoPuit Jõgeva.
RAIVO SIHVER
Talunikud taotlevad kütuseaktsiisi tagasimaksmist
Möödunud reedel toimus Jõgeva Talunike Liidu volinike koosolek. Kohal olid kõikide valdade talunike esindajad, koosolekul osalesid ka Riigikogu liikmed Jaak-Hans Kuks, Meelis Paavel ja Jõgeva maavanem Margus Oro.
Koosolekul kuulati ära eelmise majandusaasta aruanne ja kinnitati 2000. aasta eelarve. Jõgeva Talunike Liidu tegevesimehe Kalju Jalaka sõnul tõstatasid talunikud kütuseaktsiisi hüvitamise ja pankrotistunud Maapanga viiviste kustutamise küsimuse.
Valitsus kavatseb kehtestada talunike tarbeks mõeldud erimärgistatud kütusele väiksema aktsiisimäära, mille tulemusena kütus maksaks ligi 2,5 krooni tavalisest vähem. Kuna aga uue korra kehtestamine võtab aega aprillikuu keskpaigani, siis tekib küsimus, kuidas hüvitada põllumajandustootjatele tänavuse aasta esimeses kvartalis ostetud kallimat kütust.
Pankrotistunud Maapank on aga arvestanud talunikele kuni kümnetesse tuhandetesse küündivaid viiviseid, seda vaatamata maksetähtaja pikendamisele. Talunike arvates tuleks need küsimused lahendada kas põllumajandusministeeriumi või valitsuse tasemel.
Koosolekul otsustatigi pöörduda põllumajandusministeeriumi poole ja taotleda nii kütuseaktsiisi tagasimaksmist kui ka viiviste kustutamist.
RAIVO SIHVER
Pajusi vald soosib külarahva keeleõpet
Pajusi vallamajas käis novembrikuust kaks korda nädalas koos rühm ümberkaudset rahvast inglise keelt õppimas. Möödunud pühapäeval jõuti seekordse kursusega lõpule.
Asja algatas kohalik talupidaja Aivar Martins. Huvilisi leidus tema kodukülas Kalanas ja teisteski külades. Novembrikuus sai kokku 15 inimest. Vallavalitsus andis kaheks õhtuks nädalas keeleõppijate käsutusse oma saali, ühisel nõul leiti keeltekooli kaudu õpetaja. Nähtavasti oli kursuslaste huvi keeleõppimise vastu püsiv ja tõsine, sest välja langes vaid mõni üksik.
Vallavanem Heldur Lääne: “Algatus tuli külarahva poolt, vald püüdis asja toetada. Nüüd võib kindlalt öelda, et see kursus ei jää viimaseks. Mil moel sügisel jätkatakse, see selgub edaspidi. Võibolla tekib vajadus moodustada kaks gruppi, algajatele ja edasijõudnutele. Huvi ja soovi tundub olevat.”
VAIKE KÄOSAAR
KULTUUR
Oscarite jagamisel Euroopa ja väikeste inimeste kord
USA Filmiakadeemia auhinnad käivad omamoodi tsüklis: kord on väike peal ja suur all, siis jälle vastupidi. Mõnikord võidutseb Ameerika, siis võivad järgneda meie mandri hiilgeajad.
Seejuures ei pruugi suuruse ja asukoha vahel teab mis seost olla. 1997. aastal võitis brittide juhtimisel tehtud “Inglise patsient”, aasta hiljem laiutas ühendriiklastele omaselt maotu “Titanic”, seejärel euroopaliku sisuga ameerikalik “Armunud Shakespeare”.
Tänavu oli jälle eurooplaste rõõmuks tagasihoidlik pidu — lausa kummaline sellise uhke numbriga aasta kohta. Tänavused filmid olid eelkõige inimestest, mitte tehnikasaavutustest ega uhketest kehakatetest. Ainuke tõeline kassahitt — ulmekas “Matrix” — kogus teenitult neli tehnikaauhinda (visuaal- ja heliefektid, heli, montaaž). Sellele vaatamata ei mahtunud “Matrix” siiski peapildile: polnud lihtsalt temataoliste nõrga süžee, kuid visuaalselt mõjuvate linateoste aasta.
Ülejäänu oli juba täiesti ebaameerikalik. “American Beauty” räägib küll USAst, kuid filmi eest Oscari saanud režissöör Sam Mendes on hoopis britt ja teatrilavastaja. Filmis on tunda Nabokovi ja eriti “Lolita” mõjusid, Freudist rääkimata. Viimasel ajal on Hollywoodis üldse hakatud käsitlema tavalise inimese ängi ja rutiini, meenutagem kasvõi “Võitlusklubi”.
Oscari saanud meespeaosaline Kevin Spacey pole Hollywoodi glamuurne kuju, vaid pigem puritaanlik töörügaja — nagu enamik tänavusi Oscari kandidaate. Sümptomaatiline oli ka meeskõrvalosa Oscari omistamine briti veteranile Michael Caine’ile ümberkujunemisfilmis “The Cider House Rules” osalemise eest. Elutööpreemia läks poola filmiisale Andrzej Wajdale, keda USAs eriti ei tunta, kuid kelle kaasmaalane Roman Polanski on seal kena karjääri teinud. Samas on Wajda filmide suurejoonelisus, eepilisus, pateetilisus ja efektsus väga ameerikalik ning see vist imponeeriski akadeemiale.
Ka parima võõrkeelse filmi Oscar tuli Euroopasse. Hispaanlase Pedro Almodovari võit oli ühtpidi loogiline, teisalt veidi ootamatu. Hispaania värk on praegu küll üsna moes, kuid samas pole Almodovar sugugi alati poliitiliselt korrektne ja üheselt mõistetav režissöör.
Mitu auhinda läks üsna tundmatutele näitlejatele: parima naisnäitleja Oscari sai Hilary Swank, naiskõrvalosa oma Angelina Jolie — kummastki ei teatud enne suurt midagi. Üldse kippusid auhindade üleandjad olema tunduvalt kuulsamad kui nende saajad. Ameeriklaste salakirg Venemaa sai samuti väärtustatud: Aleksandr Petrov pälvis Oscari oma lühianimatsiooni “Vanamees ja meri” eest.
Seekordset Oscari-gala passib kõige paremini iseloomustama parima filmilaulu eest Oscari pälvinud laulja, trummar ja helilooja Phil Collins — väike hõredate juustega britt, kes on üle elanud keskea kriisi ja vahetanud omavanuse naise 20 aastat noorema vastu.
MARGUS KIIS
Sadalas selgitati Torma Kevadlõoke
Sadala rahvamajas korraldati 19. märtsil Torma valla laste III lauluvõistlus Laululust. Lisaks iga vanuserühma parimate väljaselgitamisele jagati mitmeid huvitavaid tiitleid, sealhulgas ka Torma Kevadlõokese oma.
Kokku astus üles 40 laululast Torma lasteaiast Linnutaja ning Torma ja Sadala koolist, neile olid laulud selgeks õpetanud lauluõpetajad Endla Viesemann, Mare Talve ja Maire Tamm. Suurde Kõrva ehk žüriisse kuulusid muusikaõpetajad Heveli Pilt Voorelt, Anu Piiskoppel Jõgeva muusikakoolist ja Maret Aaboja Jõgeva Ühisgümnaasiumist. Teise ehk kohalikku sõprade žüriisse arvati valla asutuste juhid ja sponsorid.
Parimaks lasteaia laululapseks tunnistati Kristi Pärt, I ja II klassi õpilastest oli parim Raido Soonsein, III ja IV klassi lastest Tiina Raide ning V, VI ja VII klassi omadest Margit Maanre. Peale nende selgitati välja nooremad, vanemad ja hakkajad laulusõbrad ning seltskonnalaulikud. Jagati ka muid tiitleid. Lembelaulikuks tunnistati Kadri Viik, lustilaulikuks Tiina Raide, lastelaulikuks Tiina Säälik, looduslaulikuks Margit Maanre, Torma laulusädemeks Margot Kattel, Sadala laulusädemeks Maria Liivamägi ning parimaks inglise keeles laulnud duetiks Anne Avi ja Signe Soonsein. Publiku lemmikuteks osutusid Siim Pihlak ja Margot Kattel. Torma Kevadlõokese tiitel läks aga Margit Maanrele. Edaspidi otsustati see tiitel välja anda igal lauluvõistlusel.
Kõik asjaosalised said tänukirjaga autasu. Sadala rahvamaja juhataja Pille Tutt tänas žüriisid, sponsoreid ning pöidlahoidjaid. Pidu kevadiselt kaunistatud majas jätkus maiustuste söömisega.
VAIKE KÄOSAAR
Jõgeval räägiti tervist edendavast haiglast
Hooldekodus Elukaar tutvustati Viljandi, Järva ja Jõgevamaa haiglate meedikutele ning maakondade terviseedendusspetsialistidele Eesti Tervisekasvatuse Keskuse projekti “Tervist edendavate haiglate liikumise ja võrgustiku arendamine Eestis”.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni programm “Tervist edendavad haiglad” käivitati kümme aastat tagasi ja sellega on liitunud üle 300 haigla 30 riigist. Mullu Inglismaal toimunud 7. rahvusvahelisel tervist edendavate haiglate konverentsil liitus projektiga esimesena Eestis Tallinna Järve haigla, nüüdseks on liitunud ka Elva, Põlva, Valga ja Võrumaa haigla.
“Haigla on üks sotsiaalse organisatsiooni vorm. Tervislik keskkond genereerib tervist ja inimesed arendavad oma tervislikud võimed välja. Selleks on aga vaja teadmisi, koolitust ja oskusi toime tulla,” märkis dr Andrus Lipand sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnast.
“Terviseedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. Haigla pole üksnes raviasutus, vaid ka koolituskoht. Rahvusvahelise programmiga ühinemine annab võimaluse suhelda maailmaga, kuulata teiste tegemisi ja anda endast teada. Järve haiglas tuli esmalt sinine maika nurka visata, hakata haiguslugusid kirjutama eesti keeles ning mõtlema eesti meeles,” tutvustas Järve haigla peaarst Helle Mäeltsemees oma haigla töökogemusi.
“Nõupidamine koos Järva ja Viljandimaa kolleegidega pani mõtted liikuma. Tõenäoliselt liitub selle rahvusvahelise programmiga ka Jõgeva haigla,” nentis Jõgeva maakonna rahvatervise spetsialist dr Reet Viigimaa.
ARDI KIVIMETS
Filmihullud kogunesid Põltsamaale
Põltsamaa kultuurimaja oli möödunud reedest pühapäevani filmihullude üleriigiliseks kogunemiskohaks. Normaalse mõistusega inimesed ju lõppude lõpuks kolme päevaga 91 filmist koosnevat programmi läbi vaatama ei hakkaks.
Tegelikult oli kõigi filmide vaatamise kohustus ainult 35. üleriigilise filmiamatööride festivali viieliikmelisel žüriil, millesse kuulusid Eesti Filmiamatööride Liidu juhatuse esimees Jaak Järvine, filmiasjatundja Vaike Kalda, operaator Arvo Vilu, noor filmimees Ove Musting ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi raamatukoguhoidja Hilja Toome. Teised — filmide autorid ja muidu huvilised — võisid endale tüdimuse korral vahepeal hõlpu lubada kohvikus istudes või muidu suheldes.
Seekordset festivali iseloomustas osalejate, eriti debütantide rohkus: debüütfilmi kategooriasse kuulus kolm neljandikku näidatust. Pärast kolmepäevast filmimaratoni arvas Vaike Kalda siiski, et žürii ja vaatajate säästmiseks oleks tasunud filmidest eelvalik teha, kunstikriitik Mari Sobolevi arvates oleks aga võinud filme suunitluse järgi plokkidesse grupeerida.
Taies koju tagasi
Allakirjutanu kahtlusi, kas filmiautorite ja žüriiliikmete keskmise vanuse kardinaalne erinevus endast mitte teatavat vastuolu ei kujuta, jagas Tallinna huvikeskuse Kullo filmistuudio Noorfilm (selle stuudioga oli otseselt või kaudselt seotud kolmandik ettemängitud filmitoodangust) õpetaja Olev Viitmaa. Tema sõnul lähtuvad vanemad filmiloojad ja hindajad enamasti nö sotsrealistlikest kaanonitest, mis eeldavad kindlat stsenaariumi, korrektselt üles võetud pildirida jms, noored mõtlevad aga sageli hoopis teises, kaasaegse infoühiskonna ja multimeediakultuuri taustsüsteemis ning kasutavad vanema põlvkonna jaoks mõistetamatut pildi ja märgikeelt.
Loodetavasti kujutas žürii otsus siiski kompromissi “vana” ja “uue” vahel. Auväärseim preemia, kunstnik Tiiu Aru kujundatud metalltaies “Kuldkaamera” läks noore tallinlase Ivo Eggi juhitud loomingulisele kollektiivile hulljulgete sportlaste eneseületamissaaga “Lumelauaga Elbruselt” eest. “Hõbekaamera” viis taiese autorile koju tagasi tema abikaasa Tõnu Aru filmi “Autoportree” eest. “Pronkskaamera” võitis Põlva noor filmiühendus CD Movie Production vaimuka paroodia “Voitkajaht” eest.
Ülejäänud pikast preemiasaanute nimekirjast olgu veel ära märgitud parima animafilmi preemia pälvinud põltsamaalane Väino Valdmann (“Hommik”), parima koduvideo esitanud pajusilane Heino Sutting (“Naisekandmine”) ning parima kroonikafilmi kokku pannud põltsamaalased Ellar Sügiste ja Rein Viru. Viimatimainitud pälvisid kõigi osavõtjate tänu ka festivali peakorraldajatena.
Uue ilma sünd
Tegelikult kujutas festivali külalislahkeks koduks olnud Põltsamaa kultuurimaja kolme päeva jooksul endast mitte ainult kino, vaid ka filmistuudiot, mis jõudis produtseerida tosina filmiamatööri kolmeminutilistest videoklippidest koosneva programmi “Tund kuningalinnas” (linnavalitsuse eripreemia sai oma videolõigus Põltsamaa veinipealinna staatuse põhjendatust testinud paidelane Arnold Albert) ja umbkaudu sajast mõne kuni mõnekümnesekundilisest lõigust koosneva animafilmiprogrammi, autoriteks kultuurimaja teisel korrusel tegutsenud animafilmi töötoas kaasa löönud Põltsamaa, Lustivere, Jõgeva, Tartu ja teiste paikade lapsed.
See festivali lõputseremoonia sisse jäänud veerandtund, mil suurel ekraanil näidati rõõmsa lastelaulu saatel koolieelikutest kuni passiealisteni küündinud noorte esimesi, vaimukaid ja kompleksivabu samme filmipõllul, oli ilmselgelt festivali helgeim ja emotsionaalseim hetk. “See oli nagu uue, parema maailma sünd,” iseloomustas nähtut Eesti amatöörfilmi grand old man Tõnu Aru.
RIINA MÄGI
Siimusti turvakodu sai uue elektripliidi
Siimusti turvakodu töötajatel ja kasvandikel on taas põhjust tänulik olla oma lahketele toetajatele Soomes, Raahe motoklubi liikmetele eesotsas Olavi Hautamäkiga: tänu neile sai turvakodu paar nädalat tagasi uue elektripliidi ja muudki hädatarvilikku.
Raahe motomehed tõi mõni aasta tagasi turvakodu vaatama Jõgeva motoklubi president Igor Ellisson. Sestpeale on turvakodu saanud Soomest humanitaarabi ning paljud turvakodu lapsed on Olavi ja ta sõprade juures elamusliku suvepuhkuse veetnud. Ka möödunud sügisel Siimustis käies vaatas Olavi hoolega ringi, et teada saada, mida turvakodul vaja oleks. Köögis hakkasidki talle silma lagunema kippuv humanitaarabielektripliit ning kehvavõitu keedunõud. Otstarbekam kui kasutatud asjade üle mere saatmine tundus olevat kohapeal uute ostmine. Soomest saadetud rohkem kui seitsme tuhande krooni eest ostetigi uus elektripliit, kohvikeetja ja roostevabad potid-pannid, nii et turvakodu köögipool sai hulga värskema ilme.
RIINA MÄGI
Nõidade pidu Tabivere rahvamajas
Laupäeval, just rahvusvahelise teatripäeva eel andis Tabivere huviteater esietenduse AgoEndrik Kerge ühevaatuselise lustmänguga “Nõidade pidu ehk Aastatuhande kokkutulek”.
Koguperetüki lavastas Tõnis Lepp, efektse lavakujunduse tegi näitetrupp ise kunstnik Esti Kittuse juhendamisel, nõiakostüümid õmbles Liivia Kiissel. Nõidu kehastavad tükis Endel Pekk, Linda Amjärv, Esta Sokk, Lii Kristerson, Anu Aunap, Marika Tulvik ja Rein Annuk. Kel esietendusel käimata jäi, võib aastatuhandepidu pidavaid nõidu näha sel reedel Palamusel maakonna näitemängupidustustel.
REIN ANNUK
SPORT
Kuld- ja hõbemedal raskejõustikuklubile Ramm
Pühapäeval Tartus Eesti Põllumajandusülikooli spordihoones toimunud Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses osales neli maadlejat Jõgeva raskejõustikuklubist Ramm. Selle klubi liikmetest sai Aimur Säärits kuld- ja Meelis Barbo hõbemedali.
Kehakaalus 54 kg võistelnud raskejõustikuklubi Ramm treener Aimur Säärits proovis jõudu kolme vastasega, keda ta kõiki võitis. “Ma maadlesin Vändra sportlase, Eesti noortemeistri Argo Laevaga ja Jürgen Ilpusega Märjamaalt. Finaalis heitlesin matil Viljandi maadleja Urmas Kaljulaga. Need matšid ei olnud kuigi pingelised, ma ei loovutanud ühtegi punkti,” ütles Aimur Säärits, kes on kuuekordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses ja võitnud neli aastat järjest meistritiitli.
97 kg kaalukategoorias alistas maadleja Meelis Barbo, kes kaalub 87,9 kilogrammi,
alagrupis kaks vastast. Viimase võttega tekkinud hüppeliigese vigastuse tõttu polnud tal aga võimalik finaalis maadelda. Nii sai Meelis Barbo hõbemedali.
Klubi Ramm liikmetest osalesid võistlustel ka Rauno Paumets ja Raul Pärnasalu. Nemad olid meistrivõistlustel esimest korda ja said rohkesti kogemusi. Kokkuvõttes pälvis JRK Ramm võistlustel osalenud 24 klubi hulgas neljanda koha, mis on klubi seni parim tulemus Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses. Esikoha sai meistrivõistlustel Tartu Kalevi spordikool, kus maadlejaid juhendavad Voldemar Press ja Heiki Toots.
Tartus peetud võistluse põnevaimaks episoodiks oli Eesti koloriitseima kreeka-rooma maadleja Valeri Nikitini kohtumine teise tuntud maadleja Tõnis Naaritsaga. Naarits alistas Nikitini suurema punktisummaga. Nikitin kaotas Naaritsale ka möödunud aastal spordihoones Virtus toimunud Georg Lurichi mälestusvõistlustel.
Järgmiseks tähtsamaks katsumuseks on klubile Ramm Tartus ja Kohtla-Järvel toimuvad Eesti noortemeistrivõistlused kreeka-rooma maadluses.
JAAN LUKAS
Põltsamaa noored vutimehed saalijalgpallis esiviisikus
Möödunud laupäeval spordihoones Virtus toimunud õpilaste saalijalgpalliturniiril Põltsamaa Cup 2000 pälvis Põltsamaa võistkond viienda koha.
Põltsamaa jalgpalliklubi Sport korraldatud turniiril 1987.—1988. aastal sündinud poistele osales kümme võistkonda Tallinnast, Tartust, Mustlast, Kallastelt, Viljandist, Kehtnast, Märjamaalt ja Põltsamaalt. Esikoha võitis Pärnu Kalev, kes alistas otsustavas mängus Viljandi Tuleviku 2:0. Kolmandaks tuli 3:0 märjamaalasi võitnud Kehtna meeskond.
Põltsamaa jalgpallurid, kelle treener on Silvar Luht, alistasid esimeses mängus 1:0 Viljandi Tuleviku, kuid kaotasid Kehtna meeskonnale 0:3. Mäng Kallaste Peipsiga lõppes 0:0 viigiga, seejärel oldi üle Mustamäe FC Florast 2:0 ja FC Flora Tallinna meeskonnast 2:1. Nii said Põltsamaa vutimehed kokkuvõttes viienda koha.
Põltsamaa meeskonna väravat kaitses Pelle Päevil ja kõige osavamaks väravalööjaks osutus kohtunik Mait Paaborti sõnul Sten Viks. “Põltsamaa jalgpallipoisid mängivad praegu nii, et võivad ükskõik millist vastast võita või talle kaotada. Mängu üldist taset hindaksin rahuldavaks. Mängitakse küll hästi, kuid palle saa dakse vähe väravasse,” ütles Vooremaale kohtunik Mait Paabort. Peale tema oli kohtunikuks Lembit Sepp Jõgevalt.
“Põltsamaa poisid, kes osalesid turniiril Põltsamaa Cup 2000, treenivad neljandat aastat. Tänavustel meistrivõistlustel on nad jõudnud neljakümnest võistkonnast 16 parema hulka ja pääsenud teise liigasse,” teatas treener Silvar Luht.
JAAN LUKAS
Laiuse 18. kabeturniiril oli esimesest voorust alates kindlalt parim Raimond Tamla, kes kogus üheksa vooruga 7,5 punkti. 2.—5. kohta jäid 5,5 punktiga jagama Jaak Keerig (Viljandi), Kaarel Ots, Urmas Visk ning Paul Evard. Plusspoolele jäid veel 5 punkti kogunud Lembit Maidla, Vello Salumäe, Ilmar Poltrago ja Jaan Peets.
Neli noort mängisid kaheksa ringi. Parimad olid Evelin ja Uhur Visk, kes kogusid vastavalt 16 ja 12 punkti 24 võimalikust. Järgnesid Pisisaare algkooli õpilased Gert Pärnaste ja Arti Arusoo.
Laiuse osaühingu esimees Tiit Maripuu ja Paul Uiboleht andsid parimatele üle auhinnad. Lõuna eest täname majandi söökla kokatädisid.
Viljandi kaberahvas ootab meid 1. aprillil kell 11.30 Holstresse 24. Sulev Tuka mälestusturniirile. Maakonna veteranide parimad selguvad Kuristal 2. aprillil kell 10. Nende võistlustega selguvad meie parimad, kes võtavad osa Eesti valdade IV individuaalmeistrivõistlustest, mis toimuvad Jõgeva politseiprefektuuri saalis (Pargi 1) 15. aprillil kell 10.30.
SULEV LUHT
MITMESUGUST
9. märtsil ostis Jõgevamaa ärimees Ülo Kuuskmäe riigikantselei poolt korraldatud oksjonil oma vanade autode kollektsiooni täienduseks Tšaika GAZ 14, mis varem kuulus EKP Keskkomitee esimesele sekretärile Karl Vainole.
Ülo Kuuskmäe vanade autode kollektsioon sai alguse ainulaadse Volga 21 ostmisega. Edasi sai soetatud Tšaika GAZ 13, Moskvitš 400 ja eri marki Vene päritoluga mootorrattaid.
Riigikantselei poolt korraldatud oksjonil oli enampakkumisele välja pandud kuus nõukogudeaegse autotööstuse lipulaeva — Tšaikat, kaks Mercedes-Benzi, Chevrolet Lumina, Audi 100 ja Niva.
“Oksjon oli pingeline: kuuele autole 70 soovijat,” ütles GAZ 14 uus omanik Ülo Kuuskmäe ja lisas, et 1979. aastal valmistatud masinaga sõitis kunagi EKP Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino. Viimased kümme aastat kogus auto kuuris tolmu. 65 000 krooni maksnud limusiin kaunistab nüüd Ülo Kuuskmäe uunikumide kogu.
Et kulutused, mis on seda laadi huviala korral suured, end ära tasuksid, on Ülol oma noorusajast pärit autodega mitmeid plaane. Pärast autode pisiremonti ning rehvide vahetamist on kollektsionääril kavas pakkuda retrostiilis pulmasõite Tšaikaga ja huvireise turistidele.
ANATOLI MAKAREVITŠ
Tädid võivad olla tüütud. Eriti kui nad külla tulevad. Ent veelgi suuremaks jamaks võib osutuda see, kui tädi kokkulepitud külaskäigu ootamatult edasi lükkab.
Just niisuguse jama sisse satubki Charlie-nimeline noormees Jõgeva Linna Teatri täna õhtul esietenduvas lavastuses “Charlie tädi”. Noormees on nimelt välja mõelnud, et tädi saabumise auks korraldatav teeõhtu on hea võimalus kutsuda enda juurde külla armastatu Kitty, keda tema range isa muidu ilma pealgi tulla ei lubaks. Et tädi hilinemine tema plaane segi ei lööks, lükkab Charlie areenile valetädi. Paraku käivitab see tegu nii pöörase sündmusteahela, et lõpuks annab nii Charliel kui ka mõnel teisel seda suppi süüa ja seedida. Lõpplahendus, nagu lihtsakoelises komöödias ikka, on õnnelik.
Brandon Thomase näidendi motiividel Mati Undi poolt kirja pandud lavaloo, mida on mängitud ka Eesti kutselistes teatrites, võttis trupp mängukavva Laile Suka ettepanekul. “Meie poisid armastavad niikuinii kogu aeg koomuskit teha. Mõtlesin, et tehku seda siis juba asja eest,” arvas Laile. Lavastaja Janek Varblas lisas, et kuna eelmine tükk “Postiljon helistab alati kaks korda” oli süngevõitu, kulus lühike ja lööv komöödia vahelduseks ära. Ehkki riivamisi puudutab naljalugu tõsiseid probleemegi.
Nimiosalist Charliet mängib Üllar Karu, teistes osades näeme Ivar Vinkmanni, Kaja ja Heini Reimanit, Kairit Mäeorgu, Laile Sukka, Rein Sulaoja ja Janek Varblast. Eriti avar mängumaa on Karul ja Vinkmannil. Viimasel tuleb muuhulgas tüki sündmustikust lähtudes näidata ülikiire ümberriietumise ja -kehastumise kunsti.
Kui esietendus viperusteta läheb, on trupp omamoodi kangelasteoga hakkama saanud: oli ju pool trupist hõivatud ka esmaspäeval Palamuse veskis esietendunud “Ulguvas möldris”, mis valmis sealse näitetrupi ja Jõgeva Linna Teatri koostöös.
Et näitetrupid just praegu riburada esietendusi lavale toovad, selles on “süüdi” eeloleval nädalavahetusel Palamusel toimuvad näitemängupidustused, kus kõigil vaja üles astuda.
RIINA MÄGI
Jõgevamaa kaalujälgijad üle viie tonni maha võtnud
Kaalujälgimisega on Eestis tegeldud viis aastat, Jõgevamaal alustasid kaalujälgijate rühmad kooskäimist neli aastat tagasi. Kui kaalust maha võetud kilod kokku arvata, siis on tänaseks ületatud viie tonni piir.
Parima kaalujälgija väljaselgitamiseks korraldatud üle-eestilise võistluse finaalis osales tänavu üksteist kaalujälgijat, nende seas ka Palamuse vallasekretär Helje Saul. Varasematel aastatel on jõgevamaalastest finaali pääsenud Anneli Ilmoja, Toomas Saare ja Andres Pärn.
Helje Saul sõidab iga kolmapäeva õhtul Palamuselt Jõgevale, et haigla saalis rühmakaaslastega kokku saada. Rühma juhendaja on Kaire Bubnis, kellel on ka Põltsamaal kaalujälgijate rühm juhendada.
Helje Saul hakkas kaalujälgijate rühmas käima 1996. aastal. “Võtsin endale veebruaris eesmärgi, mille saavutasin sama aasta suveks. Uue eesmärgi seadsin 1999. aastal,” selgitas Helje. Tema arvates on asjaga tegelemiseks vaja ennekõike head tahet ja eneses selgusele jõudmist. “Eks me kõik oleme igasuguste rohtude ja dieetidega katsetanud. Kaalujälgimine on aga elustiil: kui oled selle omaks võtnud, tunned ennast igapidi hästi.”
VAIKE KÄOSAAR
Teisipäeval oli Pala vallavalitsuses koos Pala perearstipraksisesse perearsti valiv konkursikomisjon. Viie kandidaadi seast valiti Pala valla perearstiks jõgevlane Viida Kordmaa, kes asub ametisse juba mõne päeva pärast.
Viida Kordmaale pole Pala kaugeltki võõras kant: ta töötas siin mõnda aega pärast ülikooli lõpetamist. Hiljem on ta töötanud üldarstina ning Jõgeval kiirabiarstina. Praegu aga õpib ta perearstiks ning kolmeaastane õppeaeg peaks jõudma lõpule detsembrikuus. Uus perearst on valmis Palale ka alatiseks elama kolima. Vastuvõturuumid kohandatakse ilmselt lasteaiahoonesse.
Konkursikomisjoni kuulusid maakonnaarst Ülle Krikmann, Jõgevamaa haigekassa direktor Taimi Anslan, Vaimastvere perearst Malle Koppa, Pala vallavanem Raivo Vadi, Alatskivi hoolde ja pikaravikeskuse peaarst Tiiu Müürsepp ja Pala valla vanemsotsiaalspetsialist Eve Vadi.
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA
Ööl vastu esmaspäeva murti Jõgeva alevikus sisse ühe maja keldrisse. Kurikael viis
ära tumesinise maastikujalgratta, mis maksab omaniku sõnul 3000 krooni.
Laiuse metskonnast laekus politseile kirjalik avaldus, et läinud nädalavahetusel varastati Võikvere laoplatsilt 32 tm kuusepalki.
Detsembris karistati Kalju Korkmanni purjuspäi autojuhtimise eest halduskorras rahatrahviga. Kuna 14. märtsil tabati mees Torma vallas purjuspäi ratastraktorit juhtimas, algatati tema vastu 28. märtsil kriminaalasi.
Eelmisel nädalal peeti kinni veel seitse joobnud juhti: Raul Anslan (13.05.1966), Jaan Palmiste (04.01.1957), Raul Pärt (05.10.1979), Aivo Sarapik (19.01.1978), Riho Vahter (21.09.1955), Maido Punkar (18.12.1973), Lembit Milvek (06.06.1957).
22. märtsil peksis üks mees Soomeveres oma elukaaslast. Naine sai hulgaliselt kehavigastusi ja vajas haiglaravi.
Kaks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilast, 13- ja 16- aastane tüdruk otsustasid koolivaheaja huvitavamaks muuta. Piigad viskasid kividega puruks kahe Põltsamaa kaupluse aknad ja näppasid poodidest kartulikrõpse ning päikeseprille. Prillid visati hiljem minema, sest need olevat olnud liiga vanamoodsad. Ka kartulikrõpsudest läks suurem osa prügikasti.
Läinud neljapäeva õhtul ilmus ühe vanaproua (sünd. 1919) elukohta Jõgeva vallas purjus mees. Jõhkard kägistas vanainimest ning lõi teda rusikatega vastu pead ja kaela. Vanaproua sai sedavõrd viga, et ta vajas haiglaravi.
Esmaspäeval kell 6.40 teatati Põltsamaalt sissemurdmisest keldrisse.
Kell 10.25 kaevati, et Jõgeval Kivi tn 1 trepikojas passib võõras koer, kes ei lase majarahval liikuda.
Kell 20.23 teatas anonüümne helistaja, et G. K peksab oma endist naist.
Teisipäeval kell 8.55 segas joodik Jõgeva kaubahallis müüjaid. Kell 13 magas joodik Jõgeval Tellise tn 1 trepikojas, poolteist tundi hiljem tuias teine purjus mees Jõgeva kaubahalli ees.
Kell 18.20 kutsuti politseinikud Sõõru metsa vahele, kus veoauto oli palgikoormaga kummuli.
Kell 22.45 toimus Aidust 2 km Põltsamaa poole autoavarii.
Neljapäev, 30.03.2000. a.
Naabrivalve esimesed sammud Jõgevamaal
ARDI KIVIMETS
Lutsu preemia läheb Ants Kasesalule
RIINA MÄGI
ARVAMUS
Maarahva elu ei vaja “optimeerimist”
MÄRT JALLAKAS,
Palamuse vallavanem
KIRJAD
Tarbimine ja tootmine ei klapi kokku
AAREN PILLESAAR
JUHTKIRI
Põllumehest võib saada euroskeptik
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Halliku metskond saab biopuhasti
JAAN LUKAS
Pajusi vallavolikogu otsustas laenu võtta
JAAN LUKAS
Sakala põllumajandusühistu raamatupidamisdokumendid kadunud
RAIVO SIHVER
Kas viinakurat vedas RAT Auto pankrotti?
RAIVO SIHVER
Talunikud taotlevad kütuseaktsiisi tagasimaksmist
RAIVO SIHVER
Pajusi vald soosib külarahva keeleõpet
VAIKE KÄOSAAR
KULTUUR
Oscarite jagamisel Euroopa ja väikeste inimeste kord
MARGUS KIIS
Sadalas selgitati Torma Kevadlõoke
VAIKE KÄOSAAR
Jõgeval räägiti tervist edendavast haiglast
ARDI KIVIMETS
Filmihullud kogunesid Põltsamaale
RIINA MÄGI
Siimusti turvakodu sai uue elektripliidi
RIINA MÄGI
Nõidade pidu Tabivere rahvamajas
REIN ANNUK
SPORT
Kuld- ja hõbemedal raskejõustikuklubile Ramm
JAAN LUKAS
Põltsamaa noored vutimehed saalijalgpallis esiviisikus
JAAN LUKAS
SULEV LUHT
MITMESUGUST
ANATOLI MAKAREVITŠ
RIINA MÄGI
Jõgevamaa kaalujälgijad üle viie tonni maha võtnud
VAIKE KÄOSAAR
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA