Vooremaa
Kured nokkisid maisipõllu puhtaks
Seda, et kurg lapsi toob, ei usu enam titagi. Uskumatuna tundub seegi, et kured võivad tekitada taluperele kuhjaga kurja: Jõgeva vallas Palupere külas tegid sookured seemnest puhtaks kolm hektarit maisipõldu, Laiuseväljal nokkisid rüpsipõldu ja kiskusid kartulivagudest mugulaid välja.
“Haned on olnud meil juba mitu aastat igakevadiseks nuhtluseks, nüüd tuli veel kari kurgi ka kurja tegema,” näitas Reinu talu peremees Jaan Allingu tühjaks tehtud maisipõldu. Paluperes on Saku Maaviljeluse Instituudi teadlaste soovitusel kasvatatud maisi ka paaril varasemal aastal. Paarilt hektarilt on saadud head silomassi üle 80 tonni. Tänavu loodeti kolmelt hektarilt saada vähemalt 120 tonni silo, see on Reinu talu 22-pealise karja paari kuu lisasööt. Silo turuhind on tavaliselt kroon kilo, seega on rahaline kahju suur.
Peremees loodab keskkonnaministeeriumilt kahjude hüvitamist, kuid ega loomad raha söö. Uut külvi teha on juba hiljavõitu ja samale põllule polegi enam mõtet seemet panna, sest linnud leiavad neile tuttava söögilaua kindlasti üles. Täpiskülvikuga pannes kulub hektarile veerandsada kilo seemet. Külviks ja seemneks kulutatu on kurgede tekitatud kogukahjust veel väike kahju.
“Igal aastal tuleb ikka mingi üllatus, aga sellist, taevast sadanud õnnetust ei osanud küll ette näha. Vast saan ristikust hea saagi, nii saan loomadele talvise toidunormi kätte,” ei kavatse Allingu hakata kurgede pärast oma tõukarja vähendama.
Pere noorenes koos kurgedega
“Möödunud aastal käisid mul kured hernes, kuid väga suurt kahju ei teinud. Tänavu sain aga täieliku šoki. Vaatame, et kured põlluservas koogutavad. No las koogutavad, mõtlesime. Kui aga nägime, et nad külvi kallal on, hakkasime hirmutama. Ega see suurt aidanud: lendasid korraks kaugemale ning olid varsti tagasi. Uskumatu, et kured oskasid kolme-nelja sentimeetri sügavuselt kõik terad välja puurida,” imestas Jaan. Paarkümmend sookurge on juba varavalges platsis, vahel kõnnivad mööda külvirida päevalgi. Ükskord oli põllul korraga 38 lindu, lisaks toonekured, kes hoidusid sookurgedest sadakond meetrit kaugemale. Kas ka toonekured teri söövad, pole senini märgatud.
Koos kurgedega tuli Reinu tallu pisikest peret juurde. “Pojapoeg saab varsti aastaseks, noorema poja tütar sündis aga sellel kevadel. Eks need kured seepärast matti võtagi,” annab peremees Jaan kurejutule teise pöörde.
Nõutakse hanede ja kurgede söögiraha
Kevadrändel viibinud lindude tekitatud kahju hindamiseks on Jõgevamaa keskkonnateenistusele senini laekunud kümmekond avaldust. Hanelised on tekitanud ulatuslikumalt kahju Jõgeva vallas ASi Perevara, Kuremaa Põllumajandustehnikumi, Laiuse Põllumajanduse OÜ, ASi Kuremaa Klii ning Kivijärve külas asuva Männiku talu teravilja- ja hernepõldudele ning rohumaadele. Hindamiskomisjon vaatas nende viie põllumajandusettevõtte 41 kahjustatud põldu üle ja leidis 637,2 hektari ulatuses saagi täielikku või osalist kadu. Kui koristuskulud arvestada saamata jäänud saagist maha, ulatub ainuüksi nende majandite kahju üle 300 000 krooni.
“Sellist hullu asja pole ma varem näinud. Läänemaa pilt, kus rändlindudele meeldib Eesti toodang, hakkab meile üle tulema. Õnneks on hanede puhul tegemist üksikute kahjustuskolletega ja tervet põldu pole vaja uuesti külvata. Kured hävitasid põllult aga kõik seemne,” nentis Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialist Arvo Tooming.
Keskkonnaministri määruses on kindlad reeglid, kuidas hinnata kevadrändel viibinud lindude tekitatud kahju. Haneliste puhul arvestatakse lindude väljaheidete arvu ruutmeetril, kurgede tekitatud kahju hinnatakse seemne kao järgi. Kahjustuskohalt võetakse viis kahe ruutmeetri suurust proovilappi ja loetakse tropid üle. Näiteks Laiusel leiti ühel nisupõllu ruutmeetrilt keskmiselt 29,8 troppi.
Põllumees ootab keskkonnaministeeriumilt hanede ja kurgede söötmiseks kulunud kahju peatset hüvitamist ning loodab, et järgmisel kevadel ei jää metshaned ja sookured meile kuigi kauaks.
ARDI KIVIMETS
Toimus kartulimardika invasioon
25. juunil toimus kartulimardika ulatuslik sisseränne Tapiku, Kütimäe, Kalana, Lahavere piirkonnas ja tõenäoliselt ka mujal.
Selle piirkonna peaaegu kõikidelt kartulipõldudelt võib leida üksikuid kartulilehtedel toituvaid mardikaid, kes peatselt alustavad munemist. Praegu on kartulimardikat võimalik lihtsalt avastada ja ära korjata. Kõndides piki kartulivagu (haarates käiguga 4—6 vagu), on punakad mustade triipudega mardikad kartulitaimede ladvaosas väga hästi märgatavad. Kartulimardika avastamisel tuleks vaadata ka sama taime lehtede alumisi külgi võimalike munakogumite leidmiseks. Märgatavat kartulilehtede kahjustust ei ole näha enne tõukude koorumist munadest (5—10 päeva pärast). Tõukude kolooniate ilmumisel tuleks nende massilise esinemise korral teha keemilist laustöötlemist; üksikute kollete puhul pritsida aga ainult esinemiskohti.
Insektitsiididest sobivad kartulimardika tõugukollete pritsimiseks uus süsteemse toimega Actara 25, samuti Bulldock, Decis, Evisect, Fastac, Karate jt, mille kasutusjuhend on pakendil või antakse kauplusest kaasa.
AADU TURRO,
TTI Jõgeva büroo peainspektor
Narva lapsed õpivad Mustvees eesti keelt
Pühapäeval saabus Mustveesse eesti keele perelaagrisse 24 last Narvast, kes elavad kaks nädalat siinsetes eesti peredes, käivad koos Mustvee 1. Keskkooli juures ning kohanevad mitmel moel eestikeelse keskkonnaga.
Mustvee perelaager moodustab ühe osa Narva vene peredest pärit lastele korraldatud eesti keele perelaagritest Peipsi ääres. Kokku on alates esmaspäevast eesti peredes Värskas, Mikitamäel, Räpinas, Mehikoormas ja Mustvees laagripäevi veetmas 120 Narva last. Laagri esimene vahetus kestab 8. juulini. Pärast nädalast vahet algab laagri teine kahenädalane vahetus, milles on samuti osalema oodata 120 last. Keeleõppe laagreid korraldab Piiriülese Koostöö keskus tänavu juba neljandat korda järjest, nii paljudele lastele aga esimest aastat.
Mustvee laagri tegevust koordineerib Mustvee 1. Keskkooli õpetaja Signe Nõmm, kes vahendab nii laste, õpetajate kui ka perede tegevust ja omavahelist sidet. Hommikupoolikuti käivad lapsed koos Mustvee 1. Keskkooli juures, kus neil on keeletunnid ning õpitakse eesti keelt tundma laulude ja rahvamängude kaudu. Eesti keele tunde annavad õpetajad Ade-Liis Soosaar ja Eda Kuusk, laule, tantse ja mänge õpetavad lastele Pilvi Lepp ja Mai Lemzjakova. Õhtupoolikud veedetakse enamasti muude tegevustega nagu laagrites ikka ning tehakse ka sporti. Signe Nõmme sõnul tutvutakse kohalike muuseumide ja vaatamisväärsustega nii Mustvees kui ka Võtikveres. Kavas on veel pikem ekskursioon mõnda Eestimaa ilusamasse paika. Nädalavahetused veedetakse koos perdega, kus lapsed viibivad. Laagripäevad lõpetatakse pidulikult 7. juulil. Siis annavad lapsed ka kontserdi ja näitavad, mis nad Mustvees veedetud päevade jooksul õppida on suutnud.
VAIKE KÄOSAAR
Üleeile mõni minut enne südaööd anti päästeteenistuse häirekeskusesse teade, et Jõgeva haiglas on pomm.
Kohe hakkasid tegutsema Jõgeva päästeteenistuse komandod ja politsei. Tartust saabus eridemineerijate grupp koos pommiotsija koeraga. Tööle hakkas maakonna kriisikomisjon eesotsas maasekretär Henri Poogiga. Ravialused, neid oli üle paarikümne, aeti üles ja valmistuti evakueerimiseks. Sünnitusosakonnas ootas ema last. Kuigi patsiendid ja haigla personal olid hoonest lahkumiseks valmis, otsustas kriisikomisjon esialgu mitte evakueeruda. Mitme tunni jooksul otsiti maja põhjalikult läbi, kuid midagi kahtlast ei leitud.
Juurdlusorganid tegelevad hädaabinumbrile helistanu kindlakstegemisega ning kontrollivad esialgseid versioone. Mõni päev tagasi vahistati Stockmanni kaubamaja pommiga ähvardaja, tõenäoliselt tabab politsei sellegi haiglase nalja tegija.
“Meie suhtes oli see eriti küüniline tegu. Südaöösel olime sunnitud äratama ka südamehaiged, samal ajal hakkas naine sünnitama. Oleme valmis ööpäev läbi aitama kõiki, isegi seda väänikut, kes sellise ähvarduse tegi. Juhtum tekitas haigetele ja personalile väga suure psühholoogilise pinge, mille tagajärge on tunda veel tänagi,” nentis Jõgeva haigla ülemarst Svea Reim eile Vooremaale.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Kumb on tähtsam, kas õigus või võit?
Selle aasta 12. veebruari hommikul sõitis Heldur Otsa Kaarepere asulas lubatust suurema kiirusega. Politsei fikseeris selle. Kiiruseületaja tunnistati haldusõiguse rikkumises süüdi ja karistati rahatrahviga 30 päevapalga ehk 1380 krooni ulatuses. Liikleja ei olnud politseinike ega Jõgeva Maakohtu otsustega nõus ning käivitas kohtutes käimise protsessi, mis lõppes Riigikohtu Loakogus 31. mail. Viimane leidis üksmeelselt, et kassatsioonikaebus on ilmselt põhjendamatu ja otustas jätta menetlusloa välja andmata.
Kuigi liiklejat ei ole aasta jooksul karistatud, lähtuti kohtutes asjaolust, et varasemal ajal on Tartu liikluspolitsei Heldur Otsa suures osas just kiiruse ületamise eest korduvalt karistanud.
Kõigepealt keeldus sõiduauto Peugeot juht protokollile allkirja andmast. Samas küsis ta liikluspolitseiniku käest, kas Jõgeval ei ole kõrgemaid politseinikke — ta tahtvat nendega rääkida. Õigust saamata saatis Heldur Otsa ajalehele Vooremaa kirja, mis avaldati 17. veebruaril, pealkirjaks “Politsei ülesanne pole karistamine”.
Kas karistamine või abistamine?
Otsa kirjeldab, et sõitis enne Kaarepere asulat mööda Moskvitšist. Siis tuli vastu metsaveoauto, mis varjas oma siluetiga liiklusmärki (huvitav, mismoodi, kui kurv nähtavust ei varja). Märki nägi ta oma seletuse järgi alles 75 meetri kauguselt, siis pidurdas sujuvalt, et mitte tekitada taga sõitvale liikejale ohtlikku olukorda. Algselt oli kaebaja nõus, et kiirus märgi juures võis olla suurem kui 50 km tunnis, so 84 km tunnis (vt Vooremaa nr 20).
Oma avaldustes toonitas juht, et politsei ülesanne ei ole karistamine, vaid abistamine, ja et antud asjas ei arvestatud möödasõitu enne märki ning vastassuunas tulnud metsaveoautot.
Vassimised ja omapärased seisukohad
Kohtutes (Jõgeva Maakohtu otsus 08.03 ja Tartu Ringkonnakohtu otsus 17.04) ei leidnud tõendamist väide, et politsei hüppas teele põõsastest, sest neid seal ei ole. Ka ei leidnud tõendamist väide, et politsei mõõtis auto kiirust vahetult märgi juures või sellele eelnenud 150 m teelõigul. Tegelikult seisis politseinik asulas sees parklasse suunduva tee haljasala poolsel küljel umbes 10—15 m sõidutee servast kaugemal ja jäi kuuri varju. Sealt jäi mõõdetav koht umbes 250 m märgist asula poole. Kuna Jõgeva Maakohtule ei olnud teada juhtumeid, et Stalkeriga saaks mõõta ümber nurga või millestki läbi, tunnistati alusetuks ja ilukirjanduslikuks väide, et politseinik hüppas ootamatult teele põõsastest.
Kohus arvestas ka asjaoluga, et peale asulamärki tuleb hoiatusmärk “Lapsed”, sest tee ääres asub Kaarepere Põhikool. Sõidukijuhid peaksid eelnevat arvestama ning seega olema topeltettevaatlikud.
Kummaline on kaebaja väide, et sõites lähtub ta alati liiklust korraldavatest märkidest, mitte aga majade kogumist ja kirikutornist. Kohtud märkisid, et kui isik on sama teelõiku neli korda läbinud ja viiendal korral väidab, et ei tea, et majade kogum mõlemal pool Tartu—Jõgeva mnt 31. km tähendab asulat, enne kui ta ei ole vastavat liiklusmärki näinud, siis tekib küsimus, milliseid märke juht järgis või kas üldse järgis.
Lugeja kirja lõpetab Heldur Otsa sõnadega: “Väga lihtne on püüda kerget saaki põõsa taga peidus, väga raske on muuta oma ülesandeid muutuvas ajas.” Ka kaebaja peaks oma tegemisi analüüsima ning kui vaja, ennast muutma. Vastasel korral tuleb tahtmatult paralleele tõmmata nõukogude ajaga, kus huligaane tuli korrale kutsuda ja ümber kasvatada, mitte mingil juhul aga karistada.
Aga kas ei ole hoopis nii, et ohtliku kihutaja korrale kutsumisega aitas politsei hoopis õiguskuulekaid liiklejaid?
RAIVO SIHVER
KIRJAD
Kaine autojuhina säästan kaaskodanike elu
Tänases Eestis, kus autode arv järjest kasvab, sõltub iga inimese elu ja tervis ka liikluskultuurist ja liikluseeskirjade täitmisest. Kuku Raadio, Maanteedeameti liiklusohutuse talitus ja liikluspolitsei tegid väga õigesti, kui korraldasid hiljuti aktsiooni “Selge grupijuht”, kus registreeriti autojuhte, kes otsustasid jaanipäeval kainelt sõita ja nii enda kui ka kaasinimeste turvalisuse eest vastutada. Kampaania, mis propageeris kõrgetasemelist liikluskultuuri, oli ka väga täpselt ajastatud, sest varasematel aastatel on jaanipäeval palju raskete või koguni traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetusi juhtunud.
Panin ka ennast jaanipäeva eel kirja kaineks grupijuhiks. Olen purjus peaga sõitmise põhimõtteline vastane, sest joobnud autojuht on potentsiaalne mõrvar ja enesetapja. Kaineks grupijuhiks registreerides püüdsin linnavolikogu esimehena näidata eeskuju ka teistele linnakodanikele. Loodan, et järgmisel aastal tunnistavad end kaineks jaanipäevasõitjaks teisedki linnavolikogu liikmed ja juhtivtöötajad.
Lõpetuseks veel ühest ebameeldivast seigast. Möödunud neljapäevases Vooremaas oli avaldatud Margus Kiisi telefoniküsitluse aruanne, kus keegi Jakko (keda tõenäoliselt pole olemaski), väidab, et on Vello Mäeseppa baarides pummeldamas ja ka joobnuna autosse istumas näinud. Minu arvates võiks noorisand Margus Kiis telefonikõnesid kuulates küsida ka helistaja perekonnanime ja telefoninumbrit, millelt parajasti helistati. Nii saab välistada võimalusi, kus igaüks võib igaühte laimata. Pean Vooremaast ja selle töötajatest igati lugu ning lehelugejana ei soovi ma maakonnalehe muutumist bulvarileheks.
Soovin kõigile jõgevamaalastele kainet mõistust ja soliidset käitumist.
VELLO MÄESEPP,
Jõgeva linna kodanik, 20aastase staažiga autojuht
Ühismajas elades peaks inimene oma naabritega arvestama. Meie neljakorterilises majas ei taha üks mees seda paraku teha. Eks temaga ole muidki arusaamatusi olnud, aga kuu aega tagasi sai ta hakkama sellega, et võttis keldris koridoriukse eest ära. Kui küsisime, miks ta seda tegi, vastas ta, et tuulutab keldrit. Tuulutamine on muidugi vajalik, aga kui seda keset sooja päeva teha, läheb kelder liiga soojaks. Ei tea, kuidas tuulutajal endal, aga minul ja teistelgi majaelanikel on keldris veel söögikartulit. Kui nii edasi läheb, on need varsti nagu rosinad. Ja üldse: kui keegi oma keldriboksi tuulutada tahab, siis tehku aken lahti, aga ärgu vedagu ust eest minema, nii et teisedki majaelanikud vastu tahtmist oma keldribokse tuulutama peavad.
Talvel on sama naabrimehega teine häda: ta keedab keldri koridoris seakartuleid. Oleme püüdnud naabrimeest (olgu tema nimi ka ära öeldud — Ants Kareva) korrale kutsuda, aga vastu oleme kuulnud selliseid vägevaid sõnu, et vanainimesel on paha kuulata. Eriti lärmakas on ta purjus peaga.
Ega tea, kas lehes kirjutaminegi aitab, aga viimases hädas otsustasime proovida.
Jõgeva aleviku Aamisepa 11 maja ülemise korruse elanikud
JUHTKIRI
Eesti võib vist varsti pommiähvarduste arvu poolest ühe elaniku kohta Guinnessi rekordite raamatusse kanda. Siinkandis on värskeim ohver Jõgeva haigla, aga kui terve Eesti mastaapides vaadata, hakkab pommiähvardus kui niisugune juba uudise väärtustki kaotama: igapäine asi ju. Kui mõni ähvardus õnnetul kombel tõeks poleks osutunud, oleks vist päästeteenistuselgi tegu, et tõsimeelset valvsust säilitada.
Ei tea, kui põhjalikult kättesaadud pommipanijate motiive on uuritud, aga tõenäoliselt tegelevad sellega kõige rohkem ühest küljest igavuse ja teisest küljest kuulsusjanu käes vaevlevad noorukid. On ju vinge olla, tõsi küll, anonüümne, aga ikkagi selle päeva meediakangelane. Kaubandusettevõtetele tehtavate pommiähvarduste puhul tulevad võimalike motiividena arvesse muidugi ka konkurents ja koolide puhul pommiähvardaja lootus pääseda ebameeldivast kontrolltööst.
Allakirjutanu on juba mõnda aega vaevanud oma pead küsimusega, missugust joont peaks pommitemaatika kajastamisel järgima ajakirjandus: kas vaikima pommiähvardused üldse maha, et vähendada meediakangelaseks pürgijate innukust, rõhuma sellele, et ähvardajad jäävad üldjuhul varem või hiljem vahele ja saavad krõbeda karistuse, või püüda äratada ähvardajate südametunnistust, kirjeldades seda meeletut masinavärki, mis pommiähvarduse peale käivitub, arvata kokku “libapommijuhtumite” uurimisele kulunud riigi raha ning tuua välja, mida kasulikku oleks selle eest teha saanud?
Iseasi on pommihuligaanide karistamine. Justiitsminister Märt Rask avaldas üleeile uudisteagentuurile BNS arvamust, et eelkõige tuleks karmistada pommiähvardajatest laste vanemate, aga mitte laste enda karistusi. Pommiähvardusi tegevate laste kasvatuse puudujääke polevat nimelt alati kõige otstarbekam kriminaalkoodeksiga korrigeerima hakata, vähendades karistatavate vanuse alampiiri. Küll aga olevat vaja alaealiste eest vastutavatele vanematele ja hooldajatele valusalt tunda anda, et neil kasvatuse vallas midagi olulist tegemata on jäänud.
Eile teatas aga BNS, et Eesti äriettevõtete liidud on pöördunud Riigikogu ja valitsuse poole avaliku kirjaga, milles tehakse ettepanek karmistada oluliselt pommiähvarduste eest ette nähtud karistusi. Pöördumises avaldatakse arvamust, et pommiähvardused ei tekita probleeme ainult konkreetsetele ettevõtetele, kahandades nende käivet, vaid on muutumas tõsiseks takistuseks kogu kaubanduse ja turismi arengule ning vähendavad loomulikult oluliselt ka riigi kõigi elanike turvatunnet.
Lootust, et pommiähvardusi tulevikus siiski vähemaks jääb, annab see, et üha täiustuvad tehnilised vahendid ja uurijate kogemustepagas võimaldavad üha vähesematel pommiähvardajatel anonüümseks jääda. Teisalt võiks loota ka sellele, et pomminaljad lihtsalt moest lähevad: pikapeale läheb ühe joru ajamine ju magedaks. Loodetavasti juhtub see enne, kui Eesti riik pommijamade läbi pankrotti aetakse.
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Riigikassa tühi, ametnikud puhkusel
Riigil napib raha — nii teatab meedia. Igal aastal on riigikassale kõige raskem olnud juunikuu, sest makse laekub siis napilt. Samal ajal läheb enamik ametnikke puhkusele. Õpilastel algab suvevaheaeg ja ka õpetajatel on pikk puhkus. Piltlikult väljendades tuleb neile välja maksta nii viimase kuu palk kui ka puhkuseraha, ehk korraga 3—4 tavalise kuu töötasu. Juunis tagastab ka maksuamet rohkem saadud füüsilise isiku tulumaksu summad.
Jõgeva Riigikassa juhataja Piret Ploomi sõnul Jõgeval väljamaksmisega viivitusi tekkinud ei ole. “Meie oleme siiani planeeritud raha kätte saanud,” teatas ta. Tänavust olukorda on raskendanud tulude alalaekumine (32—35% finantstulude intressidelt, riigilõivudest ja füüsilise isiku tulumaksust, peaks olema 42%; vt Sõnumileht nr 138, Tiit Made “Püksata riik”).
Igaaastase olukorra pehmendamiseks juunikuus on kaks teed: kas vähendada eriti suurte rahasummade korraga väljamaksmist või proovida seadusandja käest välja nuruda lühiajaliste laenude võtmise lubadus. Juunikuiste suurte rahavoogude vähendamise nimel tuleks piirata ametnike massilist suvist puhkamist. See aga ei pruugi eriti õnnestuda, sest ametnikud, kellele kuulub Eesti vabariigis suures osas ka võim, ei ole lihtsalt nõus muul ajal kui suvel puhkama. Eraettevõtluses on kollektiivpuhkused kauge minevik. Ametnike seas praktiseeritakse seda aga mõnuga edasi.
Kui suvel suudetakse riigitöö ära teha jämedalt öeldes ainult ühe kolmandiku ametnike armeega, siis miks neid talvel rohkem vaja läheb? Õpetajate puhkuseraha jupiti väljamaksmiseks tuleks aga muuta paljusid seadusandlikke akte, mis võib osutuda väga keerukaks.
Kõik on harjunud, et viimasel tööpäeval saadakse kätte ka puhkuseraha. Ja vaevalt inimesed muutusi tahavad, liiati kui puhkuseplaanid peetud. Et aga riigi rahaaukude tekkimist tulevikus välistada ei osata ega ka taheta, siis minnakse kergema vastupanu teed ning taotletakse luba lühiajaliste laenude võtmiseks. Samas tahetakse paigutada investeeringuteks eraldatud raha pikaajalistesse võlakirjadesse. Teisisõnu, riik tahab suurendada riske. Laenude võtmisega võidakse eelarve (tulud, kulud) tasakaalust välja viia. Hakkab suurenema inflatsioon. Tulevad tagasi 1990. aastate alguse hädad jne. Kas ametnikel ja poliitikutel on ikka õigus meie, maksumaksjate rahaga, nii vastutustundetult ringi käia?
On ka kolmas võimalus. Selleks, et eelarvekoostajatele ja rahakulutajatele ei tuleks iga-aastased suured väljaminekud juunikuus sama ootamatult kui teedemeestele talv, tuleks eelarve täpsemini koostada, nähes selles varakult ette erinevad tegutsemisvariandid igaks elujuhtumiks, ka nn musta stsenaariumi korral.
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal tagastati tulumaksu rohkem kui juurde määrati
Sel aastal sai tulumaksu tagasi 9605 isikut summas 8,3 miljonit krooni ja deklaratsioonide järgi arvutati 552 isikule tulumaksu juurde ligi kahe miljoni krooni ulatuses.
Eelmise aasta eest esitas tuludeklaratsiooni 12 012 isikut summas 347,2 miljonit krooni. Üle poole (54%) deklareerinutest sai tulu vahemikus 9601—50 000 krooni, 22% esitanutest 0—6000 krooni, 14% 50 001—100 000 krooni ja 3% ehk 374 kodanikku 100 001—500 000 krooni. Üle poole miljoni krooni sai tulu deklaratsioonide järgi maakonnas viis inimest.
Eelmisel aastal keskmist Eesti palka saanu (umbes 4418 krooni) deklareerinuks aastatulu suuruseks 53 016 krooni (4418x12). Enamik Jõgevamaa tulusaajatest nii
suurt tulu deklareerinud ei ole.
Teatavasti ei pidanud eelmise aasta eest esitama tuludeklaratsiooni need inimesed, kes said palka ühelt tööandjalt ja ei olnud aasta jooksul kordagi haiguslehel.
RAIVO SIHVER
Möödunud nädalast on taas avatud vahepeal remondis olnud Palamuse turismiinfokeskus.
Kaks aastat tagasi sai turismiinfokeskus uued ja ilusad, aga kitsavõitu ruumid renoveeritud kirikumõisa aidas. Äsjase remondi käigus ehitati täielikult välja hoone ärklikorrus ja nüüd on seal pisikese toakese asemel vaat et saali mõõdus ruum.
“Ruumi hakkame kasutama nii oma igapäevatöö tegemiseks kui ka näituste ja seminaride korraldamiseks. Ülemisel korrusel on ka ilus klaasvitriin, kuhu hea suveniire välja panna,” ütles turismiinfokeskuse juhataja Külli Paavel. “Ka ülemisele korrusele viiv trepp ehitati ümber: senine kitsas keerdtrepp oli küll silmale vahva vaadata, aga tekitas nii mõneski külastajas kartust üles mineku ees.”
Ehitustööd teostas Tartu firma JB Ehitus Turismiameti ja hasartmängumaksu fondi finantseerimisel. Infokeskuse esimesel lahtiolekunädalal oli ülakorrusel kohe ka esimene näitus: välja olid pandud maakonda käsitlevad turismitrükised. Nende hulgas oli ka mitu üsna värsket, nagu Vooremaa Looduskeskuse välja antud voldik, mis tutvustab looduskeskuse viit osanikvalda, Palamuse valla uus voldik ja postkaardid ning raamat Jõgevamaa legendidest.
Eesti turismifirmad, nagu Forselius Reisid, Rita Reisid ja Noor Turist, on hakanud Külli Paaveli sõnul Vooremaa-reise üha edukamalt müüma. Peale Palamuse enda on kuumemad kohad Elistvere loomapark, Endla looduskaitseala ja sügisest kevadeni ka Kuremaa ujula. Turismiinfokeskus ise aga pakub sel suvel infot ka mööda Vooremaad kulgevate jalgrattamarsruutide kohta. Viis marsruuti töötas välja tuntud loodusemees ja rattafänn Toomas Puss, kaardimaterjaliga aitas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna planeeringutalitus.
RIINA MÄGI
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis valiti õppealajuhatajat
Esmaspäeval tegi konkursikomisjon Põltsamaa Ühisgümnaasiumis otsuse ning andis oma eelistuse seitsmest kooli õppealajuhatajaks kandideerija seast Viljandimaalt pärit Tiia Miksonile.
Peale Tiia Miksoni oli Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja kohale kandideerijate seas nii kohalikke kui ka Tartust ja Tallinnast pärit inimesi. Tööleping loodetakse uue õppealajuhatajaga sõlmida 1. augustist.
Tiia Mikson töötas seni Viljandimaa Tääksi Põhikoolis direktori asetäitjana õppetöö alal. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul kuulus konkursikomisjoni esimene eelistus Tiia Miksonile eelkõige tema uuendusmeelsuse ning aktiivse koolivälise tegevuse tõttu.
VAIKE KÄOSAAR
Põllumajanduspiirkondade programm registreeris 115 projektitaotlust
Põllumajanduspiirkondade programmile laekus tähtajaks 115 taotlust. Programm on üks seitsmest regionaalse arengu programmist. Selle sihtala katab Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonna, välja arvatud Meremäe ja Misso vald Võrumaalt ning Mikitamäe ja Värska vald Põlvamaalt, mis said taotlusi esitada Setomaa programmile. Kokku esitati rahastamistaotlusi 31 861 331 krooni ulatuses.
Kõige rohkem projekte laekus Valgamaalt — 37, kus taotletav summa kokku ulatus ligi 11 miljoni kroonini. Järgnes Võrumaa 33 projektiga, kus kokku taotleti toetust 8,5 miljoni ulatuses. Jõgevamaalt esitatud projektide taotletav toetuse summa on üle 7 miljoni krooni, mis jaotub 13 projekti vahel. Põlvamaalt esitati 23 projekti, kus toetuse vajadus oli 3,5 miljonit Eesti krooni. Lisaks esitati piirkondlikke projekte, kus projekti on kaasatud mitu maakonda.
Põllumajanduspiirkondade programmile on käesoleval aastal Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse eelarves eraldatud 13 miljonit Eesti krooni. Sellel aastal käivitatud põllumajanduspiirkondade programmi üldised eesmärgid on majandusstruktuuri mitmekesistamine alternatiivsete tootmisharudega, ettevõtluseelduste igakülgne arendamine, väikeettevõtluse arendamine, piirkonna tööjõu kvalifikatsiooni ja elukeskkonna kvaliteedi parandamine.
Projektide menetlemise käigus võidakse taotlejatelt küsida lisainformatsiooni, mis on vajalik projekti sisulise tugevuse ja ellurakendamise valmisoleku tuvastamiseks.
Lõplikud rahastamisotsused projektitaotluste osas tehakse eeldatavalt teatavaks augustikuus.
ÜLLE PUUSTUSMAA,
põllumajanduspiirkondade programmi juht
KULTUUR
Kursi kihelkonnapäevadel õnnistati Puurmani valla lipp
Möödunud reedel ja laupäeval Puurmani vallas toimunud Kursi kihelkonnapäevadele jätkus piisavalt pidulikkust, kultuuri ja spordielamusi.
Kunagine Kursi kihelkond hõlmab nüüdset Puurmani valda Jõgevamaal ja Laeva valda Tartumaal. Möödunud aastal peetigi Laeva vallas esmakordselt Kursi kihelkonnapäevad. Tänavuste kihelkonnapäevade toimumispaigaks olid Puurmani valla erinevad paigad: Kursi, Puurmani, Pikknurme, Saduküla ja Härjanurme.
Võidupüha hommikul koguneti Kursis asuva Vabadussõja mälestusmärgi juurde, kus Kursi kirikuõpetaja Sulev Sova Puurmani valla lippu õnnistas. Lippu, millel on kujutatud mets, Pedja jõgi ja Alam-Pedja looduskaitsealal elav kotkas, hoidis käes vallavolikogu esimees Peeter Kallasmaa. “Hea, et erinevates Eestimaa paikades elavad inimesed on tulnud täna tagasi kunagisse kodukanti ajalugu meenutama,” kõneles Puurmani vallavanem Rein Paap. Lipu õnnistamise tseremoonial laulis Puurmani segakoor ja mängis Põltsamaa puhkpilliorkester.
Reedesel kontserdil Puurmani Keskkoolis esinesid Puurmani, Saduküla ja Laeva taidlejad. Samuti sai koolis uudistada näitust Puurmani minevikust, kooliõpilaste ja täiskasvanute käsitöönäitust ning jahiseltsi Gustav korraldatud jahitrofeede näitust. Kontserdi eel andis vallavanem Rein Paap tänukirjad vallapäevade korraldamisele kaasa aidanud Puurmani segakoori dirigentidele Annely Rebasele ja Urmas Mägile, koorivanem Rein Annamaale, koduloolasele Ell Maansoole, käsitöö- ja kunstiõpetaja Leida Läänele, täiskasvanute käsitööringi juhile Hilja Õimule ja jahindusnäituse korraldaja Vahur Ivaskile.
Pärastlõunal kohtusid Puurmani staadionil traditsioonilisel jalgpallimatšil abielumehed ja poissmehed. Tasavägise mängu võitsid poissmehed, kellele on rändkarikas jäänud ka mitmel varasemal korral. “Jalgpallimeeskondades oli ka kunagisi Puurmani valla elanikke, kelle kodud asuvad nüüd erinevates Eestimaa paikades,” märkis Puurmani valla spordijuht Villu Kärmas. Tema sõnul toimub järgmisel aastal neljakümnes poissmeeste ja naisemeeste jalgpallikohtumine.
Õhtul mängis Laeva näitering Puurmani kultuurimajas Ardi Liivese näidendit “Mäng armastusega”. Jaanituli pargis süüdati tõrvikust, mille sõidutasid maastikumasinaga kohale kaitseliitlased ja noorkotkad Jaan Päärti eestvedamisel.
Laupäeval oli Puurmani Keskkoolis võimalus kuulata Riigikogu liikmeid: Eestimaa Rahvaliidu esimeest Villu Reiljani, aseesimeest Mai Treialit ja keskerakondlast, Puurmani vallast pärit Georg Pelisaart. Härjanurme kalatalus kohtusid aga Puurmani ja Laeva vallavolikogude ja vallavalitsuste liikmed.
“See, kas kunagisse kihelkonda kuulunud vallad hakkavad koostööd tegema ka haldusreformi läbiviimisel, sõltub eelkõige kohalike volikogude otsusest,” ütles Vooremaale Laeva vallavanem Arvo Pennonen.
JAAN LUKAS
Jõgeva Gümnaasium ja kooliteater pidasid juubelit
Jõgeva Gümnaasium loeb oma järjepideva ajaloo alguseks 1915. aastat, mil avati Jõgeva Haridusseltsi kool. See andis põhjust tähistada möödunud neljapäeval kooli 85. aastapäeva.
“85 aastaga ei jõua hariduspõllul just pikka vagu tõmmata, aga ilus peab see olema ikkagi,” ütles kooli direktor Taisto Liivandi koolimaja ees peetud pidulikul aktusel, lisades, et kooli maine tõstmiseks on nii õpetajad kui ka õpilased andnud endast parima. Õpilaste viimase aja loomingulised saavutused on koondatud juubeliks ilmunud almanahhi “Ilmauks”.
Viktor Svjatõšev esines juubeliaktusel kahes rollis: abilinnapea ja vilistlaste esindajana. Linnavalitsuse poolt oli tal esialgu üle anda vaid lillekimp, ent tagantjärele lisandub sellele tema sõnul ka 10 000 krooni. Vilistlaste poolt oli tal aga üle anda kuuest maalist koosnev sari, millel omakandi kunstnik Robert Suvi on kujutanud kuut viimast koolidirektorit.
Juubilarkooli tervitasid veel maavanem Margus Oro, maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Peterson, Hansapanga Jõgeva kontori juhataja Aita Saksing ning Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit. Jõgeva Gümnaasiumi vilistlaseks võib end lugeda 2670 inimest. Juubelikokkutulekule saabus umbes kolmandik neist. Pidutseda sai kogu see rahvamass praeguses ja endises koolimajas, samuti kooli staadionile püstitatud õlletelgis.
Kooli juubeli hõlma all tähistati Jõgeva kultuurikeskuses ka üht väiksemat tähtpäeva: Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja kümnendat sünnipäeva. Adolf Šapiro mõistukõnelist “Lugu inetust pardipojast” näidati kõigile huvilistele, järgnenud tordipeole kogunesid kooliteatriga lähemalt seotud.
Koos Lianne SaageVahuri tollasesse Jõgeva 1. Keskkooli õpetajaks tulekuga sündinud kooliteatrist ei saa Jõgeva Gümnaasiumist kõneldes enam ei üle ega ümber. Sest kooliteatri olemasolu oli eelduseks Ranna kooliteatrite suvekooli ja Betti Alveri luulepäevade tekkimisele, luulepäevade kogemus andis aga julgust korraldada Alo Mattiiseni muusikapäevi. Eestimaa kultuurihuviliste noorte jaoks on need kolm suurüritust aga põhilisteks Jõgevaga seostuvateks märksõnadeks. Vähehaaval, aga järjekindlalt on Liblikapüüdja vilistlasi läinud kutseliseks näitlejaks õppima. Ent olulisemgi on ehk see, et teatrit tehes on paljud selle kooli õpilased kümne aasta jooksul lihvinud oma esinemisoskust ning õppinud paremini
orienteeruma ja rolle täitma Suures Eluteatris.
RIINA MÄGI
Rahvusvahelise konkursi esikoht Mustvee lastele
Juuni alguses Lätis Madonas koos istunud žürii valis välja rahvusvahelise laste ja noorte loomingu konkursi “Vetevald läbi laste silmade 2000” võidutööd. Teiste hulgas tunnistati esikoha vääriliseks Mustvee 2. Keskkooli õpilaste uurimistöö Peipsiääre loodusest, majandusest ja kultuuritraditsioonidest.
Viiendat korda toimunud Eesti, Läti ja Venemaa õpilaste loomingu võistlusel tuli kajastada vetevalla, järveäärse looduse, sealsete elanike töö ja kultuuritraditsioonide, kalamajanduse mineviku ja tänapäeva ning veekogude reostamisega seotud teemasid. Lennukama fantaasiaga lapsed võisid paberile panna oma kujutluspildi Peipsi järvest järgmisel sajandil.
Konkursile laekunud joonistuste, uurimis ja kirjanduslike tööde hulgast tegi maikuus eelvaliku osalevate riikide kohalik žürii, juunis hindas töid rahvusvaheline žürii. Nooremas, kuni 14-aastaste vanuserühmas tunnistati parimaks Mustvee 2. Keskkooli VII klassi õpilaste Vadim Borissovi, Jana Burlakova, Tatjana Latova ja Eduard Miti uurimistöö “Peipsiääre loodus, majandus ja kultuuritraditsioonid”.
“Nägime lastega pool aastat vaeva,” kirjeldas Mustvee 2. Keskkooli geograafiaõpetaja ja huvijuht Larissa Korobova uurimistöö valmimist. “Iga laps pani kokku ettekande kitsamal teemal: Peipsi piirkonna asustamine, etniline ajalugu, kultuuritraditsioonid, vanausuliste kultuur jne, sellele järgnesid ettelugemised ja arutelud ning lõpuks kõige aeganõudvam osa — töö viimistlemine ja trükkimine. Peale kodukandi ajaloo sai ka arvuti kasutamine lastele töö käigus hulga selgemaks.”
Konkursi võitjad sõidavad juuli algul kolmepäevasele auhinnareisile Lätisse, seal antakse üle ka autasud. Sügisel lähevad konkursitööd rändnäitusele Eestis, Lätis ja Venemaal Pihkva oblastis.
ULVI KALVIST
Tantsujuhid on Põltsamaal suvekoolis
Teisipäeval alustas Põltsamaal Kaarlimõisas tegevust üle-eestiline tantsujuhtide suvekool, mis kestab kokku neli päeva. Omandatakse tantsuõpetust ja korraldati kontsert Põltsamaa lossihoovis.
Avapäeval tehti kokkuvõtteid Eesti—Soome tantsupeost. Tantsuoskusi on jagama oodata Maie Oravat, Henn Tiivelit, Ülo Luhta, Ülle Ferschelit, Maido Saart ja Maie Karust. Tarkusi saadi Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Viljandi kultuurikolledži õppekodades. Põltsamaa lossihoovis andsid kolmapäeva õhtul kontserdi mõlema õppeasutuse tudengid ja tantsuansambel Tarbatu Tartust. Suvekool lõpetatakse reedel.
VAIKE KÄOSAAR
Pikk tee markidest sõprusühinguni
Kui Saksamaal Geilenkirchenis elav muusikaõpetaja Charly Hartmann poisipõlves marke kogus, olid tal Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa markide jaoks eraldi albumid, aga kaht marki ei osanud ta ühtegi süsteemi paigutada. Ühele neist oli kirjutatud “Eesti”. Nüüd poetab suur Eesti-fänn Charly jutu sisse eestikeelseid lauseidki.
Suur selgus tuli siis, kui Charly kohtas üheksakümnendate algul Aachenis neidu, kes ütles, et ta on “from Estonia”. “Kas Estonia on seesama mis Eesti?” küsis Charly ning jaatava vastuse saanud, oleks justkui suur valgus tema peale langenud: aastakümneid vaevanud küsimusele, mis nähtus see Eesti on, leidus ometi vastaja.
Too neiu oli Tartu õpetaja Margit Park. Kohtumisele Aachenis järgnes peatselt Margiti ja tema sõprade küllasõit Saksamaale. Asjaolu, et reisi tegi kaasa ka Tabivere Keskkooli õpetaja Karmen Alber, viis lõpuks välja Tabivere kooli ja Charly töökoha, Geilenkircheni Anita Lichtensteini nimelise keskkooli sõprussuheteni. Kuna õpilastel on teatavasti ka vanemad ja vanematel tuttavad, laienes mõlemal pool kiiresti asjasse segatute ring ning kaks aastat tagasi moodustati Geilenkirchenis ühing nimega Partnerschaftsverein Geilenkirchen—Tabivere. Aasta tagasi said analoogilise ühingu moodustamisega hakkama ka tabiverelased.
Meeldiv segadus
Möödunud nädalal oli paljude Tabivere valla perede elu meeldivalt pea peale pööratud: külas oli Geilenkircheni sõprusühingu 31 õpilasest ja 18 täiskasvanust koosnev delegatsioon ning enamik külalisi ööbis kodudes. Nädala jooksul näidati saksa külalistele Jõgevamaad, Tartut, Tallinna ja Lahemaa rahvusparki, toimusid sõprusõhtud ja piknikud ning külalised said osa ka Tabivere kooli lõpuaktusest ja jaanitulest. See oli geilenkirchenlaste teine “invasioon” Tabivere valda. Ka Tabivere esindus on nüüdseks kaks korda Geilenkirchenis käinud.
“Seekord meelitasime kaasa ka linnapea Franz Beemelmannsi, samuti on kaasas mitme institutsiooni esindajad, kes soovivad Tabiveres, Jõgeval, Tartus või mujal kasulikke kontakte sõlmida,” ütlesid sõprusühingu esimees, Anita Lichtensteini kooli õpetaja Uwe Böken ja ühingu “ristiisa” ning aktiivne liige Charly Hartmann. Sooviga tutvuda Palamuse kihelkonnakoolimuuseumiga tuli kaasa näiteks Geilenkircheni kooli muuseumi esindaja Karl-Heinz Gast, ka Geilenkircheni muusikakool oli esindatud mitme inimesega.
“Neid suhteid kiivalt üksnes oma valla piires hoida polekski õige,” kinnitas Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp. “Elanike arvu poolest on Geilenkirchen ju võrreldav pigem Jõgeva maakonna kui Tabivere vallaga.”
Saksa kultuurikiht
Uwe Bökeni ja Charly Hartmanni sõnul hakkavad sakslasele Eestisse tulles kõigepealt silma ilus loodus ja suhteliselt hõre asustus, samuti üllatas sakslasi algul
see, kui paks on siinne saksa kultuurikiht, st kui palju kohtab saksapäraseid nimesid ja muudki tuttavlikku. Kooli raadiostuudio juhendajatena on Uwe ja Charly teinud palju raadiosaateid Eestist ja eestlastega.
“Sidemete rajamine ida suunas on meie jaoks olnud teatud määral eesmärk omaette. Aastakümneid püsinud raudne eesriie toimis ju mõlemat pidi: sotsialismileeri kuulunud maad olid meie jaoks niisama kättesaamatud kui meie neile.”
Nüüd on, teadagi, hoopis teised ajad. Nüüd võib Tabivere vallas külas olev NATO ametnik (Geilenkirchenis on suur sõjaväebaas) kunagi eestlastegi jaoks ligipääsmatul Tartu lennuväljal ringi jalutada ja isegi uue lennuliini avamise mõtteid mõlgutada. Kuuldavasti olevat midagi sellist geilenkirchenlaste külaskäigu ajal juhtunudki.
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgevamaa noored spordivad Rukkilille mängudel
Kuressaares esmaspäevast tänaseni kestvatel üleeestilistel Rukkilille mängudel osalevad ka 45 Jõgevamaa kooliõpilast, kellega on kaasas kuus treenerit.
Paljud XI Rukkilille mängudel osalevad Jõgevamaa poisid ja tüdrukud on Põltsamaalt või selle ümbrusest. Maakonna jalgpallureid esindav võistkond Põltsamaa Sport, mille treeneriks on Silvar Luht, kaotas napilt 1:2 Tartu võistkonnale Tammeka.
“See on jõgevamaalaste jaoks hea tulemus, sest Tammeka on praegu üks tugevamaid Eesti noorte võistkondi,” kommenteeris Kuressaares sportmänge jälgiv Jõgevamaa Spordiliidu esimees Uno Valdmets. Tallinna meeskonnale Flora kaotasid Põltsamaa jalgpallurid 0:3. Vutimeeste lõplik koht Rukkilille mängudel selgub pärast tänaseid mänge.
Põltsamaa tütarlaste rannavõrkpalli võistkond võitis Järvamaa I võistkonda 15:6, LääneVirumaa rannavõrkpalluritele jäädi aga alla 5:15 ja sama seisuga kaotati ka Pärnu II võistkonnale.
Jõgevamaa korvpalliau kaitseb Rukkilille mängudel Torma ja spordiklubi Forte segavõistkond. Senised kohtumised Tartu ja Saaremaa korvpalluritega on jõgevamaalastele lõppenud kaotusega.
Kergejõustikualadel, kus võistlevaid sportlasi treenivad Lea Vilms Põltsamaalt ja Hanno Koll klubist Harta, on Rukkilille mängudel senini kõige paremaid tulemusi saavutanud Põltsamaa kooliõpilane, 16-aastane Olavi Püvi, kes hüppas kaugust 6.29 m ja pälvis seitsmenda koha. 100 meetrit jooksis Olavi Püvi ajaga 11.88.
“Medali lootus on Rukkilille mängudel meie maakonna sportlastest kõige enam odaviskajatel spordiklubi Harta liikmel Mihkel Kukel, Põltsamaa sporditüdrukul Nele Pallol ja seitsmevõistlejal Anu Teesaarel Pajusist,” arvas Uno Valdmets. “Rukkilille mängud on Eestis tähtsaim võistlus, kus koolinoored jõudu ja osavust proovivad,” lisas ta.
JAAN LUKAS
Eesti 33. kirikabe meistrivõistluste poolfinaal on jõudmas lõpusirgele. Turniirist võtab osa 13 kabesportlast üle Eesti. Jõgevamaalt osaleb kolm võistlejat: Heldur Evertsoo Pajusi vallast, Urmas Visk Jõgevalt ja Raimond Tamla Luualt. Igaüks peab mängima vastasvõistlejaga kaks partiid 64-ruudulist kabet. Turniir lõpeb 15. augustil.
Praeguseks on ilmselt finaalile kõige lähemal V. Lepa Pärnust ja H. Evertsoo Pajusist. Finaali läheb neli võistlejat. Ülejäänud kahele kohale on kolm kandidaati: Urmas Visk, Elmo Ehala Tootsist ja Raivo Iljuškin Ardust. Urmas Visk täitis meistrikandidaadi normi, mis on 25 punkti. Võimalus turniir ilma kaotuseta läbida on Lepal ja Evertsool.
ENDEL MAIORG
MITMESUGUST
Kaarepere lähedal Visusti külas asuv Metsavahi talu on teadaolevalt Jõgevamaa ainus majapidamine, kus kasvatatakse väikseid ja hallikaid Lõuna-Ameerikast Andidest pärit karusloomi tšintšiljasid, keda eesti keeles nimetatakse villakhiirteks.
Metsavahi talu perenaine Vaike ja peremees Tiit Mikker alustasid tšintšiljade kasvatamisega möödunud aastal. “Meil olid kaksteist aastat lehmad, kuid olude sunnil tuli nende pidamine lõpetada. Teatasin siis naljaga pooleks, et hakkan nüüd tšintšiljasid kasvatama, kuid juhtus nii, et viisingi selle mõtte täide,” rääkis Vaike Mikker.
Mikkerite majapidamise kõrvalhoonetesse paigaldatud tšintšiljapuurides elavad praegu seitseteist täiskasvanud looma ja viis poega. Pererahvas ostis enamuse tšintšiljasid Taanist, kus nende kasvatamisel pikaajalised kogemused on. Mõned loomad hangiti ka Eestist. Vaike Mikker kõneles pehmete ja sümpaatsete karusloomade iseäralikest eluviisidest.
“Tšintšilja on ööloom, kes päeval tukub ning õhtupoolikul erksamaks muutub. Tšintšiljad söövad kõige meelsamini jõusöödagraanuleid ja kuivatatud heina. Samas võivad neile hästi maitsta näiteks võilillelehed. Täiskasvanud tšintšilja kaal ulatub 500 kuni 700 grammini,” märkis ta. Metsavahi talu perenaise sõnul on õrnemast ja tugevamast soost tšintšiljadel erinevad elamistingimused.
“Emasloomi hoiame puurides asuvates boksides. Kuue emaslooma külastamiseks anname aga võimaluse ühele isasloomale, kellele selleks ka vastava käigu jätame. Tšintšiljad ja nende puuriinventar maksavad piisavalt kõrget hinda, kuid nende pidamine iseenesest pole kuigi kulukas,” selgitas tšintšiljakasvataja Visustist.
Tšintšiljade majanduslikuks väärtuseks on eriliselt kvaliteetne nahk. Igast nääpsust kasvab ühe karva asemel karvatuust, mis nahale erilise elastsuse ja pehmuse annab.
“Eesti tšintšiljakasvatajate ühing on leidnud võimaluse nahkade turustamiseks Taani oksjonikeskuse kaudu. Meie talus on aga praegu esmaeesmärgiks põhikarja suurendamine vähemalt saja loomani, mistõttu enne nelja aastat me nahku turustama ei hakka,” märkis Metsavahi talu perenaine.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Kolmapäeva hommikul poole kaheksa aegu teatas üks tabiverelane, et tema valget värvi sõiduauto Opel Omega, registrimärgiga 919 MAI, on ära aetud. Auto oli ööseks pargitud Tuuliku tn 4 juurde.
16. juunil avastasid Eesti Energia AS Jaotusvõrgu Tartu teeninduspiirkonna Jõgeva töötajad, et elektri õhuliini on varastatud Jõgeva valla Päde alajaama ja Tabivere valla Kärksi alajaama piirkonnas. Esimesest oli liinijuhet ära viidud 2800 m kaaluga 228 kg ja teisest 900 m kaaluga 61,2 kg. Tehtud kahju hinnatakse üle 196 000 krooni.
Talumajast vana mööblit varastatud
Üks tallinlane saatis kirjaliku avalduse, millest selgub, et ajavahemikul 11.—23. juunini on sisse murtud tema maamajja Pajusi vallas Aristveres. Majja pääsemiseks oli lõhutud aken. Varastati vanemat mööblit, toidunõusid ja toiduaineid. Varastatud mööbli hulgas oli sajandialguse punakaspruuni värvi kahe uksega väike kapp ja eelmisest ise seisvusajast pärit kaheksa topitud põhjaga tooli ning enne sõda Tallinna Lutheri vabrikus valmistatud kuus ümarapõhjalist tooli, ka üks põrandavaip jne. Kahju on selgitamisel.
Teisipäeva hilisõhtul kella 23 paiku, kui kasiino Play-In Põltsamaal juba töö oli lõpetanud, kliendid lahkunud ja kassiir viimaseid toimetusi tegi, kuid välisuks oli veel avatud, sisenesid kasiinosse kolm noormeest, kellest üks lõi kassiiri näkku. Tundmatud võtsid kassast sularaha, kassiirile lasti näkku gaasi ja vargad lahkusid kohe kaasavõetud rahaga.
Teisipäeva hilisõhtul kell 23.52 helistas tundmatu mees eesti keeles Jõgeva häirekeskusesse ja teatas, et Jõgeva haiglas on pomm. Kohalekutsutud Luunja päästekompanii spetsialistid pommi ei leidnud. Lollitajate küünilisusel pole piire.
Ajavahemikul 22.—26. juunini peeti kinni mehed, kes olid autorooli istunud joobnudpäi: Elmo Saar (1951), Aivar Tammiku (1958), Margus Keermann (1951), Andrus Loss (1974), Arno Tamm (1960).
Kaks 10-ööpäevast aresti ühele mehele
26. juunil karistas kohtunik Jakot (1976) 10-ööpäevase arestiga politseiniku seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest. Jako takistas autot alkoholijoobes juhtinud naise kinnipidamist, sõimas politseinikke ja püüdis füüsilist jõudu kasutades politseinike tegevust segada. Jako oli ise samuti joobnud ja lugu juhtus 24. juunil Paduveres õhtul poole kümne ajal.
Kohtunik karistas Jakot 10-ööpäevase arestiga teisegi õigusrikkumise — avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest. Õigusrikkumine seisnes selles, et selle sama intsidendi ajal Jako kasutas politseinike aadressil igasuguseid solvavaid sõnu ja väljendeid ning lubas ära tappa. See kõik oli kuuldav ja nähtav umbes sajale peoplatsil viibinud inimesele. Ähvardused ja sõim politseinike aadressil olid eriti sobimatud ja põhjendamatud, kuna ametnikud tegid oma tööd.
Kohtunik karistas ka joobnuna autot juhtinud Kerstit(1971) samade õigusrikkumiste toimepanemise eest vastavalt 3- ja 4-ööpäevase arestiga. Naiselt oli möödunud aasta 28. detsembril juhiluba ära võetud 12 kuuks ja 13. juunil trahviti teda 4600 krooniga autoga purjuspäi sõitmise eest.
Kohtunik määras mõlemad aresti kandma kohe kohtuistungilt.
Siimustis majas 52 on peretüli, käib kõva lärm.
Siimusti—Saduküla tee 1. km on teepeenral lõhkemata mürsk.
Põltsamaal Kesk 4 toidupoest jooksis pisivaras ära parki, vajatakse patrulli.
Palamuse pargis lällutab purjus isik.
Jõgeva kaubahallis on kinni peetud pisivaras, vajatakse politseipatrulli.
Vägeval Selli kooli juures märatseb mees.
Jõgeval Tähe 8 peretüli ei rahune.
Jõgeval Pargi 7 majas on purjus seltskond, naabrid häiritud.
Jõgeval tuli korrapidaja juurde purjus naine ja kaebas, et teda on pekstud. Naisel oli kulmu- ja peahaav.
Mustvees Aia tänava ühe maja juures purjus mees laamendab.
Neljapäev, 29. juuni 2000. a.
Kured nokkisid maisipõllu puhtaks
ARDI KIVIMETS
Toimus kartulimardika invasioon
AADU TURRO,
TTI Jõgeva büroo peainspektor
Narva lapsed õpivad Mustvees eesti keelt
VAIKE KÄOSAAR
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Kumb on tähtsam, kas õigus või võit?
RAIVO SIHVER
KIRJAD
Kaine autojuhina säästan kaaskodanike elu
VELLO MÄESEPP,
Jõgeva linna kodanik, 20aastase staažiga autojuht
Jõgeva aleviku Aamisepa 11 maja ülemise korruse elanikud
JUHTKIRI
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Riigikassa tühi, ametnikud puhkusel
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal tagastati tulumaksu rohkem kui juurde määrati
RAIVO SIHVER
RIINA MÄGI
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis valiti õppealajuhatajat
VAIKE KÄOSAAR
Põllumajanduspiirkondade programm registreeris 115 projektitaotlust
ÜLLE PUUSTUSMAA,
põllumajanduspiirkondade programmi juht
KULTUUR
Kursi kihelkonnapäevadel õnnistati Puurmani valla lipp
JAAN LUKAS
Jõgeva Gümnaasium ja kooliteater pidasid juubelit
RIINA MÄGI
Rahvusvahelise konkursi esikoht Mustvee lastele
ULVI KALVIST
Tantsujuhid on Põltsamaal suvekoolis
VAIKE KÄOSAAR
Pikk tee markidest sõprusühinguni
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgevamaa noored spordivad Rukkilille mängudel
JAAN LUKAS
ENDEL MAIORG
MITMESUGUST
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Talumajast vana mööblit varastatud