Vooremaa
Jõgeva ekslinnapea pääses kriminaalasjast
Neljapäevasel Jõgeva linnavolikogu istungil süüdistati reformierakondlasest ekslinnapead Kalle Pinti linna raha raiskamises. Volikogu enamus ei toetanud siiski ettepanekut anda materjalid majanduspolitseile kriminaalasja algatamiseks.
Volikogu päevakorra raames käsitleti eelmise aasta eelarve täitmist. Eelmisel aastal laekus linnakassasse 41,7 miljonit, kulutati 40,6 miljonit krooni. Aruandele lisatud revisjoniaktis toodi välja ka puudused eelarve summade kasutamisel.
Kummalised lepingud
Näiteks on aselinnapea Kalle Pindi allkirja kandvate lepingute alusel makstud PW Partnerite ASile Jõgeva Linnavara saneerimiseks vajaliku informatsiooni eest 56 640 krooni. Tehtud töö ei vastanud linnavalitsuse seatud tingimustele, lisaks avaldasid volikogu liikmed imestust, miks oli vaja 10-liikmelist struktuuri nii kalli raha eest saneerida, kui sama tulemuse saanuks ka lihtsalt töötajatega vesteldes.
Veel on Kalle Pint sõlminud kolm tööettevõtulepingut endise linnapea Kalev Lilloga: linnaraamatukogu laiendamise rahastamise taotluse koostamiseks (6760 krooni), Jõgeva infotehnoloogia kolledži projekti senise käigu aruande koostamiseks (2700 krooni) ning Jõgeva linna kodulehekülje koostamise koordineerimise ja struktuuri täiustamise eest (2700 krooni). Vastavad summad on Kalev Lillole ka välja makstud. “Jääb selgusetuks, miks oli vaja hr K. Lilloga koostada eraldi tööettevõtulepingud, kui volikogu poolt oli antud aeg kõigi taotluste ja aruannete üleandmiseks hr. K. Pindile,” seisab revisjoniaktis.
Ka praegune linnavalitsus on abilinnapea Viktor Svjatõševi isikus sõlminud tööettevõtulepingu füüsilisest isikust ettevõtja Kalle Pindiga veemajanduse alase konsultatsiooni andmiseks summas 10 620 krooni. “Ilmselt oli konsultatsiooni eest makstud summa liiga väike või ei antud kõiki teadmisi edasi,” kommenteeris volikogu liige Mai Treial, kui Kalle Pint üritas istungi käigus esitatudküsimustega jätta muljet, et abilinnapea teadmised veemajandusest on puudulikud.
Politseid asjasse ei segata
Mai Treial tegi ka ettepaneku edastada revisjoni materjalid majanduspolitseile kriminaalasja algatamiseks, volikogu enamus seda siiski ei toetanud. Volikogu esimees Vello Mäesepp leidis usutluses Vooremaale, et ehkki temas isiklikult tekitavad Kalle Pindi poolt sõlmitud lepingud teatud kõhklusi, oleks olemasolevate materjalide põhjal süüdistuse esitamine ebareaalne. “Eelmine volikogu kahjuks ei piiritlenud reservfondi kasutamist, praegu seeeest võib linnavalitsus ilma volikoguga kooskõlastamata kasutada kuni 30 000-krooniseid summasid,” ütles Mäesepp. Ka volikogu aseesimees Taisto Liivandi väljendas sügavat arusaamatust sarnaste lepingute sõlmimise üle, seda enam, et eelmise linnavalitsuse liikmed said kopsakat lahkumiskompensatsiooni.
Kalle Pint kinnitas volikogu ees, et materjal on tendentslikult esitatud, tema poolt sõlmitud lepingud siiski asjakohased ja kasutatavad ning temalt ostetud informatsiooni ei saa käsitleda asjaajamise üleandmisena, vaid veemajandusealase konsultatsioonina.
Jõgeval nüüd spordikeskus
Volikogu otsustas asutada Jõgeva spordikeskuse Virtus, kinnitades asutuse põhikirja ning määrates eelarvest ette summad asutuse esialgseteks tegevuskuludeks. Vaidlusi tekitas küsimus, kas kuulutada spordikeskuse juhataja koha täitmiseks välja konkurss või jätta keskust juhtima linnavalitsuse spordinõunik Toomas Klaarman. Volikogu otsustas siiski konkursi kasuks, ehkki paljude volikogu liikmete arvamuse kohaselt on Toomas Klaarman üks tugevamaid kandidaate.
Linnapea teeb kodulehekülge
Hilisõhtuni veninud istungi käigus võttis volikogu vastu linna eelarve koostamise, täitmise ja muutmise korra, kinnitas linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad, andis linnaametnikele volitused haldusõigusrikkumiste protokollide koostamiseks, kinnitas Jõgeva Gümnaasiumi uue põhimääruse, moodustas linna konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning muutis linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korda. Endine linnapea ametikorter otsustati müüki panna. Kalle Pindi taotlus Jõgeva linna arengukava valmimise tähtaja edasilükkamiseks volikogu poolt toetust ei leidnud.
Istungi informatsioonilises osas tutvustati linnavalitsuse struktuuri ja liikmete tööülesandeid, Kesk-Eesti messi toimumisega seotud küsimusi, linna tänavate seisukorda ning veemajanduse hetkeseisu. Muuhulgas selgus, et linnapea Aivar Lumi kavatseb linna kodulehekülje hooldamise isiklikult enda õlule võtta.
Volikogu järgmine istung toimub 25. mail kell 14.
AARE KIRNA
Jõgeva vallavolikogu eelmise istungi otsused on osaliselt õigustühised.
Neljapäeval toimunud istungil selgus, et eelmisel istungil rikuti juriidilisi protseduurireegleid, mistõttu osutusid õigustühiseks nii volikogu komisjonide nimede muutmised kui ka haldusreformikomisjoni moodustamine. Seadused sätestavad, et nimede muutmine peab toimuma koos põhikirjade muutmisega. Seda aga ei tehtud. Eeltoodud küsimuste juurde tullakse tagasi jägmistel istungitel.
Esialgses päevakorras oli neli punkti, millest teine punkt käsitles põllumajandusliku maa kasutada andmist Asidele Lacto, Perevara ja Kuremaa Klii. Juriidilistel põhjustel võeti punkt päevakorrast maha, sest pankrotiseadusest tulenevalt on OÜ Vaimastvere Põllumehed pankrotihalduril Sirje Taelal õigus neid maid sihtotstarbeliselt kasutada.
Pikemalt käsitleti raha eraldamist Laiuse lastepäevakodule ruumide ostmiseks. Praegu asub Laiuse lasteaed rendiruumides. Need vajavad aga remonti. Seetõttu tekkiski mõte anda praegune hoone omanikule tagasi ja osta uus hoone. Selles on pinda 457,5 ruutmeetrit, kuid seal on ka 2 allretnikku, Eesti Post ja Eesti Telefon. Hoone alune maa tuleb valla munitsipaalomandisse. Tänavu käib lasteaias 25 last. Prognoositakse, et aastateks 2003—2004 väheneb laste arv kümnekonnani. Volikogu otsusega eraldati omandireformi reservfondi laekunud rahast ligi 119 000 krooni selleks, et Laiuse POÜlt oleks võimalik osta hoone Laiuse lasteaiale.
Volikogu valis omapoolseteks esindajateks omavalitsuste liitu Saima Kalevi ja Reine Koppeli.
RAIVO SIHVER
Et volbriöö ja pühad oleksid turvalised
Tallinnas on nõiaööl inimeste turvalisuse eest hoolitsemas tavalisest peaaegu kolm korda rohkem politseinikke. Linnavalitsus keelas pühapäeva õhtust kella 19st kuni esmaspäeva kella 7ni kauplustes ja tänavamüügikohtades alkohoolsete jookide müümise.
Jõgeva maakonna omavalitsused pole senini volbriööks kuiva seadust välja kuulutanud. Maipühade ajal on aga tugevdatud politseipatrulli.
“Pühade ajal on meil tugevdatud valve. Patrullimas on lisaekipaaž. Konstaablid ja valvemeeskonnad tagavad üritustel turvalisuse,” ütles politseiametnik Ivo Ploom. Tema sõnul on volbriööd möödunud Jõgeval senini küllaltki rahulikult.
”Paistab, et meie rahvas oskab pidu pidada ja erilisi probleeme pole olnud. Volbriööle järgneval päeval võib teedel ja tänavatel kohata tavalisest rohkem liikluspolitseinikke — algab igaaastane liiklusohutuse nädal,” lausus Ploom.
3. mail kella 11—13 saavad Jõgeva politseimaja ees kõik huvilised tutvuda politsei varustuses oleva tehnikaga.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KÜSITLUS
Lembit, maamõõtja:
“Selleks päevaks ja volbriööks pole veel plaane teinud. Aga vahest kukub ekspromtpidu päris hea välja. Arvan, et on ilus ilm ja aias läheb rabamiseks. Kooliajal Tartus sai ikka hõigatud: “Elagu üks mai!” Kohustusliku paraadi ajal olin tavaliselt haige, kuid õhtuks, kui peoks kiskus, sain terveks. Volbriööd tollal ei tähistatud.”
Andero, õpilane:
“Oota, las ma mõtlen. Saadan lilli, emale ja… Ah jaa, suur pidu tuleb. Lähen sõbra juurde külla, kus tehakse lõket ja kohe kindlasti praetakse viinereid. Vahel tuleb ikka pidutseda ka. Vanaema paneb tavaliselt sellel päeval igasuguseid seemneid maha ja istutab kasvuhoonesse tomateid. Mina kavatsen ujuma minna. Esimest korda käisin Pedja jões juba 21. aprillil.”
Aksel, pensionär:
“Kuule, mis see vanainimene ikka tähistab, kodo istub ja ongi kõik. Jah, noorpõlves sai ikka tähistatud ja tuld tehtud. Hää, et elasin väikeses linnas, siin paraade ei tehtud. Kalendris on kirjas, et on ka volbripäev, aga sellest ei tea ma mitte midagi. See on uuema aja värk, seda peavad vist üliõpilased. Vanasti sai 1. mail põllule mindud, võidupühal pandi kartulid maha.”
Sirje, raamatupidaja:
“Ilmselt perekeskselt. 1. maiga seostub kõige rohkem kevad ja volbripäev. Kindlasti teeme maituld ja arvatavasti praeme lõkkel vorstikesi. Loodan sooja ilma, sest Eestimaa suvi on väga lühike. Mäletan külmi ja lumiseid maipühi, kui pidi paraadile minema. Lapsepõlves oli see sündmus — sõpradega koos olla. Miks paraaditseti, selle üle pead ei vaevatud.”
Arne, riigiametnik:
“Ei tähista. See on lihtsalt töövaba päev, kui saan oma suvekodus natuke tööd teha. Õigem aeg on volbripäeva tähistada viimasel aprillipäeval. Vast teen lõket, sest ilmselt on korrastustööde käigus seda, mida põletada. Linnas koolis käies pääsesin igasugustest üritustest, mis mulle huvi ei pakkunud, sest elasin maal ja punaste pühade ajaks sõitsin koju.”
Ilme, õpetaja:
“Eks see tööpüha ole. Aias on nii palju tegemist, et seda luksust, et 1. mail jalad seinale visata, küll ei saa. Kooliajal võtsid kohustuslikud paraadid ära aja, mille oleks saanud aias oma lemmiktegevusele pühendada. Tuleb ka volbriööd tähistada ja lõket teha. Tore on sõpradega kokku saada ja grillida. Lapsedki on rõõmsad: neil ju koolist vaba päev.”
Tiina, meedik:
“Suuremalt jaolt kevadpühana. Usun, et need loosungite kandmise ajad on juba möödas ja Eestis on need rõõmsad kevadpühad. Eesti inimene on ihu ja hingega maa ja mulla juures kinni, et maipühade ajal tuleb ka ise aias olla. Lõket ei kipu tegema, ootan jaanipäeva. Volbriööl on nõidade pidu hea pealt vaadata, kuid ise ei oskaks küll nõid olla.”
Kätrin, lapsepuhkusel ema:
“Mitte kuidagi. See on tavaline kevadine päev ja maikuu algus. 1. maid pole ma kunagi tähistanud, volbripäeva aga küll. Mullu olin koos sõpradega, oli äge pidu. Tänavu jääb pidutsemine vist ära — olen lapsega kodus.”
Jõgeval küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja ANATOLI MAKAREVITŠ
KIRJAD
Arvan, et Jõgeva eksabilinnapead hr Kalle Pinti mõjutasid kirjutama pessimistlikku artiklit “Virtuse tulevik ebaselge” kahtlemata omad kurvad kogemused — kolm aastat tagasi püüti rahva tahet arvestamata sulgeda Jõgeva kultuurikeskust, pankrotiga lõpetanud OÜ Virtus, kolme aastaga ei suudetud linnale koostada arengukava ega üldplaneeringut.
Nüüd siis Virtusest. 17. novembril 1999. a esitasid Jõgeva kuue suurema spordiklubi juhid taotluse, mis sisaldas ka Toomas Klaarmani rakendamist Virtuse juhiks. Tänaseks on T. Klaarmani ametijuhendis kogu linna spordielu juhtimine. Teatavasti Toomas Klaarman on Jõgeva spordiklubi Tähe juhatuse esimees.
Oma ametialastel kohtumistel Eesti erinevate maakondade vallavanemate ja linnapeadega olen korduvalt pärinud, mille poolest on Jõgeva linn nende arvates vabariigis tuntud. Ja vastus on alati olnud üks — Tähe saalibändi. Kuigi olen pakkunud välja oma eelistusi — A. Mattiisenit ja B. Alverit, on praegu Tähe vähemalt selles ringkonnas tuntum. Teatavasti esindab meie kodulinna meeskond Eesti Vabariiki maikuus maailmameistrivõistlustel Norras. Meie Soome sõpruslinnast Keuruust juba helistati — Tähe meeskonnale kuulus ajalehes Helsinkin Sanomat terve lehekülg.
Arvan, et vabariigist saab üritusi Virtusesse tuua spordiringkondades teada-tuntud autoriteet. Samas on linnavalitsuse seisukoht, et spordijuhil peab olema ka kohalike klubide toetus. Toomas Klaarman töötas katseajaga spordinõunikuna ja ta sai oma ülesannetega edukalt hakkama.
Jõgevlased nii linnast kui vallast — usku, lootust ja armastust!
AIVAR LUMI,
Jõgeva linnapea
JUHTKIRI
Kevad on nüüd juba täieõiguslikult kohal. Ei tulnud ta seekord kaugeltki tasapisi, vaid lausa suure raginaga koos paljude aastate soojarekordiga. Kased läksid hiirekõrvu lausa üleöö ning sinililled õitsesid äkki ära. Ja ongi kevade ilusaim aeg käes, just nüüd ja praegu. Võib aga kindel olla, et mööda läheb see ikkagi kiiremini, kui keegi meist soovib.
Sedakorda on aga ees kevadpühad ja volbripäev. Suuremad aiatööd on veel ees ootamas ja kartulipanekuks ilmselt lähipäevil samuti ei lähe. Nii peaks olema soodne aeg kevadega rohkem sinasõprust pidada. Kindlasti süüdatakse neil päevil maitulesidki. Nii on ikka olnud. Rahvapärimuste kohaselt pannakse maituli põlema rohkem maa peale, mis pidavat tähistama talvedeemonite lõplikku allajäämist metsas ja nurmel. Jaanituli aga süüdatakse seevastu harilikult kõrgel kohal päikese auks. Aga räägitakse, et nõiad peavad Walpurgi ööl Blocksbergil sabatit, millest meilegi on tulnud volbripäeva ja öö komme. Ühtekokku peaks ees seisma igati rõõmus aeg. Koguni nii rõõmus, et Tallinna võimud seda on otsustanud sedavõrd piirama hakata, et vägijookide kättesaamine muudeti mõnevõrra raskemaks. Õieti ongi ehk parem purju jääda kevadest endast, tundes heameelt lihtsalt olemisest.
On tulnud aeg, mil vaimukus ja huumor pääsevad ilmselt eriliselt mõjule. Huumor on alati tervistav ja naer pikendab eluiga. Kui keegi viitsib veel heatahtlikku nalja visata või mis veelgi parem, iseenese kulul nalja teha, pole ilmselt kõik veel kadunud. Volbripäeval on see eriliselt hinnas, aga kasuks tuleb see muul ajalgi. Nii et naergem südamest, kui vähegi võimalik, päris tõsiselt kohe.
VAIKE KÄOSAAR
ELU JA INIMENE
Polegi vist Aia, Lille, Nurme, Liiva või Kivi tänavata linna — on ju need kõige levinumad tänavanimed. Põltsamaalgi on oma Kivi tänav. Selle, “sealpooljõe linnaosa” väikese ja vaikse tänava eripäraks on aga elanike teotahe, kokkukuuluvustunne ja traditsioonid.
Kivi tänava elanike ühtekuuluvustunne sai kõigile silmnähtavaks tosin aastat tagasi. Teadaolevalt oli see Eestis esimene tänav, kus sotsialismiajal lehvisid kõikidel majadel Võidupäeva tähistamiseks sinimustvalged lipud. Üle tänava tõmmati loosung, mis nõudis jaanipäeva kuulutamist riigipühaks. Tollal olevat täitevkomitee esimehele helistatud, et Kivi tänaval on mindud hulluks. Lipuehtes tänavat sõideti vaatama lähedalt ja kaugelt.
“Muidu oli meil vaikne tänav, kuid siis polnudki vist sellist hetke, kui mõnda võõrast autot poleks olnud. Paljud hõikasid meile: “Elagu Kivi tänava rahvas, elagu Eesti lipp!” Oli väga südamlik aeg, ma lausa nutsin,” meenutab üle poolesaja aasta Kivi tänavas elanud Helmi Frey (77).
Head kooselu ei saa õpetada
“Mina olen selle tänava kõige vanem naine, aga minu kaasa Hans on siin elanud kõige kauem,” teatab Helmi. “Käisin teises või kolmandas klassis, kui siia kolisime. Vaid neli maja siin oligi. Ümberringi olid põllud, heinalaod ja värgid, veidi kaugemal asus lubjatehas. Suured krundid olid, meilgi 4900 ruutmeetrit. Seitsmekümnendatel tuli mood, et suured krundid väikesteks, ja meile jäi 700 ruutu. Siia hakati hoogsalt maju ehitama, suur neljapereelamu tehti ka,” meenutab Hans Frey(86).
Kolm aastat tagasi tähistasid Freyd kuldpulmi, siis käis kogu tänav neid õnnitlemas. “Koos oleme vanaks saanud ja väga hästi elanud. Mina olen veidi nii pirrparr, aga Hans on rahulik, tema annab jälle järgi, ega me riidle. Lahkuminek pole meile kunagi mõttessegi tulnud,” ütleb vanaproua.
“Nüüd on lahutamine moes, öeldakse, et iseloomud ei sobi. Peab teineteisega harjuma, meil on niimoodi. Ega kedagi ei saa õpetada, kuidas peab elama. Selle peab ise välja mõtlema,” lausub Hans elutargalt.
Rõõmud ja mured liidavad
Tollane ühine lippude valmistamine ja heiskamine liitis Kivi tänava rahvast veelgi. Üks hankis musta, teine valget riiet, kolmas värvis kanga siniseks, mehed tegid lipuvardad. Poeletid olid ju tühjad, seepärast tuli lipukangaks lõigata uusi voodilinu. “See lipuheiskamine oli julge samm ja meie hingele väga tähtis, oleme selle üle uhked,” nentis Valter Vunk, keda peetaksegi õige paljude heade ideede autoriks.
Kivi tänava kõikide majade esindajad käivad üheskoos õnnitlemas sünnipäevalapsi, kellel täitub numbrigaga 0 või 5 lõppev eluaasta. Küllaltki tihti on käidud koos ridaelamu saunpuhkeruumis, et tunda end ühise perena uusaasta esimestel tundidel või mõnel juubelisünnipäeval. Koos ollakse ka kurbadel hetkedel. Kindlasti tulevad siit ilmast lahkunut viimasele teekonnale saatma lähemad majanaabrid, mõnikord aga kogu tänav.
Naabrivalvest on kasu
“Kui paarkümmend aastat tagasi siia poolelioleva maja ostsin, oli siin kõige parem koht. Elasime vaikses kesklinnas. Nüüd on palju sulisid, kes peksavad aknaid puruks ja käivad vargil. Mõtlesingi juba ära kolida. Aga maale ei tasu enam elama minna, sääl ei ela ära. Kui tahad midagi teha, siis linnas mõne tööotsa ikka leiad,” arvas Lembit Uusküla. Oma tänava rahvaga on ta ülimalt rahul — need lõhkuma ja vargile ei tule.
“Elu on näidanud, et üksnes politseile ja elektroonilistele turvaseadmetele ei saa kuigi kindel olla. Käivitasime oma valvesüsteemi, kuhu kaasame naabertänavate elanikke. Õnneks elab meil palju eakaid inimesi, kellel pole öösiti und. Lisaks tavatelefonidele, on veel teisigi sidevahendeid,” muutub füüsikaõpetaja Vunk napisõnaliseks. Naabrivalvest on juba tulu tõusnud.
Kolm põlve Kronberge
Kronbergi pereema Aino askeldab aias. Nende aed jääb tänavaristi, mille ühes servas on juba Pikk tänav. Tuulevarju on aias seepärast vähem kui mujal ja automüra rohkem. On üpris tuuline ilm ning Ainol on pisut kurb oma õitsva hüatsindipeenra pärast — rasked ja lopsakad õied on kohati tuulest lookas. Teisel pool kilemaja on pisut vaiksem ja imeilusad priimulad võivad seal vabamalt oma õitega uhkeldada. Kronbergide suures aias jätkub nii silmailu kui ka kõhutäidet.
Peategelane selles aias ongi endine pedagoog Aino. “Koolis oli mul katseaed,” mainib ta muu seas. Ega siis olegi imeks panna, et aiapidamine siin hästi õnnestunud on. Vanaemast ei jää eriti maha Aino pojatütar, seitsmenda klassi neiu Jaanika. Temal on päris omaette peenrad, kus tal kasvab kõikvõimalikke erisuguseid taimi ka lilleseadete tegemiseks. Jaanika üks harrastusi ongi taimeseaderingis käimine.
Nooruslikku vanaema Ainot tuleks õieti vanaperenaiseks nimetada, sest Kronbergide kodus elavast kuuest inimesest moodustub tegelikult kolm põlvkonda. Aino ja ta abikaasa Alfred on pensionil ja kodused, poeg Avo ja minia Kersti käivad tööl ning nende tütred Jaanika ja Jaana koolis. Kronbergide kodu on Kivi tänaval olnud juba paarkümmend aastat, pärast Valgamaalt tulemist. “Mina olen tegelikult sündinud Põltsamaa lähedal Mällikveres, nii et nüüd olen jälle kodukandis tagasi,” ütleb Aino.
Tõnsonid mitmel mandril
Tõnsonite perest pole parasjagu kedagi kodus. Nagu selgub, on pereliikmeid koguni mitmel mandril. Pereisa Leo, kes on Pajusis asuva Asi Eltor juhataja ja tegevdirektor, on oma ametipostil. Abituriendist poeg Rain ning 8-aastane pesamuna Liisa on aga veel koolis. Vanema perepoja, 21-aastase Taneli elu- ja töökoht on olnud viimasel kahel aastal Ameerikas. Laste ema Anne, kes muidu on kodune, olevat aga sõitnud Soome mõneks ajaks appi oma õele, kes seal kohvikut peab. Eestimaal viibivatest Tõnsonitest jõuab kõige enne koju väike Liisa, tema isa Leo leiame üles sedakorda Pajusist. “Mina käin tegelikult Kivi tänaval magamas. Nii nagu sellele tänavale elama kolisin, hakkasin sealt ka Pajusisse tööle käima,” tunnistab Leo. Ühtlasi selgub, et Kivi tänaval on võimalik väga hästi välja magada. “Kaugel tööl käia on mõnes mõttes isegi hea. Maantee ja jõgi vahepeal justkui lõikaksid töömured läbi. Neid ma koju kaasa ei võta. Meil on sõbralik ja vaikne tänav, käime omavahel kenasti läbi.”
Tõnsonite maja on sellel tänaval kõige viimane ehk uuem ehitus. Peremehe sõnul polevatki see veel lõplikult valmis. “Endale tehtud maja ei saagi kunagi valmis. Ikka annab teha kaasaegsemaks. Elu läheb ju edasi, on paik, kuhu investeerida. Peale selle õpetab enda ehitus kõik tööd selgeks,” leiab Leo.
Kivi tänavale sattus Tõnsonite krunt aga omal ajal just seepärast, et Leo vanaisa maja oli Pikal tänaval ja ta tahtis oma maja võimalikult vanaisale lähemale ehitada, et võiks üksteisele abiks olla.
Enamasti on kujunenud nii, et keegi Kivi tänavast on kuulunud linnavolikogu erinevatesse koosseisudesse. Olid Valter Vunk ja Enno Kalam, praeguses koosseisus on Leo Tõnson. “Probleeme iseenesest meie tänav linnale tekitanud ei ole. Enamasti lahendame asjad ise ära,” ütleb ta. “Oleks loomulik, et veevarustus ja kanalisatsioon ka tervenisti meiepoolsesse linnaossa jõuaksid.”
Sealpool jõge
Jõgi jaotab Põltsamaa sümboolselt kaheks. Kivi tänav asub sealpool jõge. Seda poolt, kus asub näiteks linnavalitsus ja muud elutähtsad asutused, ollakse harjunud kutsuma siinpoolseks linnajaoks. Kivi tänav on üks Põltsamaa 38 tänavast, kus kodud oma rõõmude ja muredega. Selles sõbralikus tänavas on üks tuntumaid põltsamaalasi 100-aastane vabadussõja veteran Gustav Lind. Tema suurel juubelil lehvisid Kivi tänava kõikidel majadel rahvuslipud, nagu sellel täna val pidupäevadel ikka olnud. Gustav Lind on ühtlasi Kivi tänava vanim elanik, noorim on 8-aastane Liisa Tõnson, nii tuleb nende vanusevahet tervelt 92 aastat. Selle vahele mahuvad kõik ülejäänud Kivi tänava elanikud.
On harukordne ja erandlik aprillikuu lõpp. Tollel teisipäevasel päeval lõhnavad Kivi tänaval Kronbergide aias hullutavalt hüatsindid, Männiksaarte aias on õide puhkenud kirss, Vunkide tagaaias on aga muru justkui üleöö jõudsasti kasvama hakanud, ja peremees asus seda pügama.
VAIKE KÄOSAAR
ARDI KIVIMETS
KULTUUR
Pühapäeval algas Eesti Raamatu Aasta. Jõgeva linna ja valla raamatuaastatoimkonnad korraldasid raamatuaasta avaürituse Laiusel.
Jumalateenistusel Laiuse kirikus teenis EELK Laiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi ja jutluse pidas Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud magister Peeter Roosimaa. Peeter Roosimaa oli ka hiljem pastoraadis toimunud konverentsi üks ettekandjaid. Ta kõneles emakeelse piibli tähtsusest eesti rahvale ja piibli eri väljaannete seostest eesti keele grammatilise arenguga.
Oma mättast kaugemale
“Peale selle, et emakeelne pühakiri andis rahvale kõlblus ja moraalinormid, õpetas piibel rahvast nägema maailma laiemas kui ainult kodukandi kontekstis, st õpetas vaatama maade ja merede ta ha,” ütles Roosimaa. Eri piibliväljaanded võimaldavad
aga hästi jälgida seda, missuguste tulemustega enamasti saksa soost piiblitõlkijad rahvuskaaslastest keelemeeste grammatikatele toetudes püüdsid eesti sõnade kirjakuju üha enam rahva suulise hääldusega kokku viia ning ka lauseid üha voolavamaks vormida, kohendades sõnade järjekorda ja otsides uusi väljendeid.
Jõgeva kunstikooli õpetaja Katrin Tamme teemaks oli eesti raamatukujundus 1930. aastatel. Samal teemal on tal Tallinna Pedagoogikaülikooli juures valmimas ka magistritöö. Nimetatud periood on huvitav selle poolest, et just siis hakkasid eesti raamatu nägu kujundama väljaõppinud kunstnikud, sealhulgas esimeste Pallase kunstikooli lendude lõpetajad. Sel ajal ühtlustus ka eri kirjastuste raamatute formaat ning hakkasid ilmuma mitmed ühtse kujundusega raamatusarjad.
Katrin Tammel oli konverentsipublikule ehedal kujul ette näidata ka 1935. aastal tähistatud esimesele raamatuaastale pühendatud väärttrükis, Kristjan Raua ja Hando Mugasto illustratsioonidega ning Eduard Taska töökojas nahksed kaaned saanud “Kalevipoeg”.
“Hoidke silmad lahti, kui kohtute vanade või uute raamatutega: kirjaniku sõnumi kõrval võib raamat kanda ka seda kujundanud kunstniku vägagi kõnekat sõnumit,” ütles Katrin Tamm lõpetuseks.
Raamat jääb!
Üks raamat — nädal ennem raamatuaasta algust ilmunud ning Jõgeva nooremate ja vanemate luuletajate loomingut sisaldav “Kärbitud tiivuliste maandumisrada” — sai Laiusel aga lausa elavaks, sest kohal olid mitmed kogumiku autorid, kes oma luuletusi ette kandsid. Äärmiselt meeldiv on rõhutada, et ühte raamatusse on mõnusasti ära mahtunud proua Õnne Tuulde, noored kirjaneitsid ja punkbändi Saast noored nahksed vihased mehed.
Konverentsi kõige noorem esineja, Enn-Kalev Tarto ei lugenud oma luulet, vaid Liivi ja Suitsu. Tema isa, Riigikogu liige Enn Tarto avaldas pärast konverentsi arvamust, et ega sakslastest haritlased eesti keele grammatika väljakujundamise ja kirjavara eesti keelde tõlkimisega vististi tegelema poleks hakanud, kui maarahvas neile muljet poleks jätnud, et nad seda väärt on, st et nad õpi ja teadmishimulised ning arenemisvõimelised on.
“Ja vaieldagu praegusel arvuti ja internetiajastul paberkandjal raamatu saatuse üle kuipalju tahes, mina usun, et ta jääb alles ka tulevikus,” arvas Tarto.
TRIINU TOIM
Hooldekodu asemel päevakeskusesse
Möödunud teisipäeval avati Jõgeva haiglas vaimupuudega inimeste päevakeskus, mis pakub huvitegevuse võimalust Jõgeva linna ning Jõgeva, Palamuse ja Torma valla vaimupuudega inimestele.
Päevakeskuse sisulist tööd korraldab Jõgevamaa Vaimupuudega Isikute Tugiühing, muus mõttes on keskus Jõgeva haigla osakonna staatuses. Keskuse loomine oli võimalik tänu sellele, et alates möödunud aastast eraldatakse riigieelarvest erivajadustega inimeste hoolekandesummade hulgas raha ka päevakeskuste tarvis. Päevakeskused, kus puudega inimesed käivad teistega suhtlemas, ennast arendmas ja eluks vajalikke oskusi omandamas, on kergema puudega inimeste jaoks heaks alternatiiviks hooldekodusse paigutamisele.
Jõgeva päevakeskuse avamisele eelnes küsitlus, mille käigus selgus, et eelnimetatud neljas omavalitsuses on umbes 30 kodus elavat vaimupuudega inimest, kes vajaksid arendavat huvitegevust. Keskuse kommunaalkulud katavad edaspidi teeninduspiirkonna omavalitsused, esimesel tööaastal on nende kulude katteks hangitud raha projektidega.
Omaette
Jõgeva haigla ülemarst Svea Reim oli päevakeskuse avamisel rõõmus nii selle üle, et vahepeal mitu aastat tühjana seisnud haigla apteegi ruumidele uus funktsioon leiti, kui ka selle üle, et haiglale üks tegevusala lisandus. Jõgevamaa Vaimupuudega Isikute Tugiühingu esimees Liia Vöörmann kinnitas aga, et päevakeskuse loomisele eelnenud koostöö haigla ja maavalitsusega oli meeldiv ja ladus.
Kõige suuremas, tegelusteruumis hakkab esmaspäeviti ja reedeti kella 10—16 toimuma ringide töö. Samas saab ka kohvipause pidada. Köök on veel üsna tühi, ent sinna loodetakse peatselt muretseda ahjuga elektripliit, mille abil keetmistküpsetamist harjutada.
Käsitööringi hakkab juhendama Annely Sahharenko, õmblusringi Helina Taavet, näiteringi Laile Sukk ja tantsuringi Tiina Roosipuu. Kõik nad on varem olnud tugiühingu ringijuhid. Tiina Roosipuu on aga ka ise puudega neiu, nii et tantsuringi juhendamise kõrval hakkab ta teiste juhendatavates ringides osalema. Aeg-ajalt on lubanud päevakeskuses käijaid juhendama tulla ka õlgehistöö õpetaja Aime Lang ja keraamik Meedi Ümar.
Peatselt ka Võisikul
Tulevikus hakkavad päevakeskuse kliendid Tartus välja lõigatud toorikutest ümbrikke kokku voltima ja kleepima. Lisaks vanale, aga üsna korralikule kudumismasinale on keskusse plaanis muretseda ka kangasteljed.
Nii Jõgeva linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja Terje Goroško kui ka Jõgeva vallavalitsuse sotsiaalspetsialist Tiiu Nettan avaldasid avamispäeval heameelt selle üle, et päevakeskus edaspidi osa nende muresid enda kanda võtab. Maavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakonna juhataja Ülle Krikmanni sõnul on aga Võisikul lähema kuu aja jooksul plaanis avada päevakeskus ka Põltsamaa piirkonna tarvis.
TRIINU TOIM
Elistveres valmistutakse suurhooajaks
Elistvere loomapark ja puhkeküla teevad ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks kevadise suurhooaja eel. Kolmapäeval olid Elistvere ümbruses korrastustalgud. Tehti korda park ja vaadati üle õpperajad.
Elistvere küla aktiiv, kelle seas loomapargi projektijuht Kaupo Ilmet, puhkeküla tegevdirektor Kalev Raudsepp, loomapargi töötajad jt, kokku kaksteist inimest, võtsid kolmapäeval ette suuremad koristustööd loomapargi ja puhkeküla ümbruses, et kevadisele suurhooajale võiks rahumeeli vastu minna.
Peale ümbruse korrastamise valmistutakse avama loomapargi juures Karoliine nime kandvat kohvikut, mis juba maipühade ajal on valmis külalisi vastu võtma. Külastajate ette astumiseks on valmis taas etendus “Saabastega kass” , mida saab näha 18. mail.
Tänavune hooaeg tõotab Elistveres tulla mõneti eriline. Nimelt täitub sellel aastal Elistvere esmamainimisest 645 aastat, seda kavatsetakse tähistada augustikuus. Lähemas tulevikus on üks tähtsamaid päevi loomapargis aga kahtlemata lastekaitsepäev 1. juuni. Siis on lastele ka tasuta sissepääs.
VAIKE KÄOSAAR
Metsas kasvab puid, seeni ja marju. Vahel ka luuletajaid.
Tõsi küll, Kassinurmes metsavahitalus kasvanud Tiina Säälik tunnistab oma luulekogu “Elu on aasta” eessõnas, et luule on järgneva jaoks ehk liiga pretensioonikas nimi ning et pigem on tegemist lihtsalt paberile pandud emotsioonide, hetkemeeleoludega.
Arvatavasti on selliseid paberil meeleolutsejaid tunduvalt rohkem kui välja paistab, ent Tiinal jätkus ühest küljest julgust, et paberile panduga rahva ette tulla, teisest küljest oli tal kui Jõgevamaa Metsaseltsi liikmel olemas ka toetaja, kes aitas tekstid trükki toimetada. On ju metsaselts eesotsas Kaupo Ilmetiga olnud ikka usin raamatukirjastaja.
Esmaspäeval Jõgeva linnaraamatukogus esitletud “Elu on aasta” on esimene raamatuaasta märki kandev metsaseltsi trükis. Peale metsaseltsi toetas raamatu ilmumist ka Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp. Riina Soomi kujundatud ja Vali Pressis trükitud raamatul on rohelised kaaned ning peale luuletuste on seal hulk Tiina Sääliku enda ja tema õe Lea Pihlaku loodusfotosid. Looduses olemine on Tiina jaoks tekstide järgi otsustades loomupärane ja vajalik. Kujundid ja lüüriline meeleolu tulevad sealt. Ent päris isetuks looduse osaks ta siiski saada ei taha. Ehk kasutades Tiina enda sõnu, ei suuda ta “olla/ kastepiisk kõrrel/ sinuga kõikuda kaasa/ imetleda lilli/ üle aasa/ ja päikese saabudes/ kaduda/ igavikku”.
Õnnitlejaid oli värskel raamatuautoril esitlusel palju, Jõgeva linnapeast kuni majaperenaiste, raamatukogutöötajateni. Õnnitlejate jutust jäi kõlama mõte, et vastupidiselt paljudele andekatele inimestele, kes argiaskelduste taha pugedes pidevalt oma loome ja tegutsemisimpulsse maha suruvad, on Tiina kõik, milleks tuju tuleb, kohe ka teoks teinud: kirjutanud, maalinud, kunstkäsitööd teinud, filminud ja pildistanud. Ning rõõmu on sellest jätkunud nii talle endale kui teistelegi.
TRIINU TOIM
Laupäev, 29. aprill 2000. a.
Jõgeva ekslinnapea pääses kriminaalasjast
AARE KIRNA
RAIVO SIHVER
Et volbriöö ja pühad oleksid turvalised
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KÜSITLUS
Jõgeval küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja ANATOLI MAKAREVITŠ
KIRJAD
AIVAR LUMI,
Jõgeva linnapea
JUHTKIRI
VAIKE KÄOSAAR
ELU JA INIMENE
VAIKE KÄOSAAR
ARDI KIVIMETS
KULTUUR
TRIINU TOIM
Hooldekodu asemel päevakeskusesse
TRIINU TOIM
Elistveres valmistutakse suurhooajaks
VAIKE KÄOSAAR
TRIINU TOIM