Vooremaa
Teisipäev, 28.03.2000. a.
Söödapuudus sunnib lehmi kaalujälgijaks hakkama
Mulluse põua tõttu napib enne uue karjatamisperioodi algust loomasööta. Vaatamata söödapuudusele on piimatoodang mõneski Jõgevamaa põllumajandusfirmas suurenenud.
Osaühingus Sadala Agro püütakse veiseid heina ja silonappuse tõttu sööta nii, et karjatamisperioodi alguseni ikka koresööta jätkuks. “Möödunud aastal oli äärmiselt madal rohukasv, ädalat peaaegu ei tulnudki. Ka põhust oli puudus. Kuigi sööta ei jätkunud, on meie lüpsikari talve rahuldavalt üle elanud,” ütles loomakasvatusjuht Helga Soodla.
Laiuse põllumajandusosaühingu juhataja Tiit Maripuu ei mäleta söödanappuse poolest nii kehva perioodi kui tänavune talv. “Peale halva heina aasta olid ka teraviljasaagid väikesed. Paljudel põllumeestel ei jätku raha söödateravilja ning jõusööda ostmiseks. Eriti kriitiline on olukord seal, kus aidad on omakasvatatud teraviljast juba tühjad. Meie ei pea siiski jõusööta ostma, sest segame seda põllumajandusosaühingu veskites,” märkis ta. Hoolimata kitsikusest söödaga pole piimatoodang Laiuse põllumajandusosaühingus langenud.
Torma põllumajandusosaühingus, kus veised saavad tänavu talvel koresööta 20 protsenti vähem kui eelmisel aastal, on väljalüps koguni suurenenud. “Jälgime, et söödaratsioon oleks tasakaalus. Kui palju loomad sööta vajavad ja kuidas söötmine piimatoodangut mõjutab, seda selgitame arvutiprogrammi abil. Meie mustakirju karja keskmine väljalüps oli eelmise aasta esimestel kuudel 17 liitrit päevas, tänavu samal perioodil aga 20,8 liitrit päevas,” ütles Torma POÜ juhataja Ahto Vili. Tema sõnul on piimatoodangu suurenemist soodustanud tõuaretustöö ja tasakaalustatud söötmine.
Torma lüpsikarja on täiendatud Taanist toodud holsteini tõugu (mustakirju kari) veistega ja tõuparanduse huvides on tehtud ka embrüo siirdamisi.
Aktsiaseltsi Adavere Agro peazootehniku Helve Žukovitši arvates õpetab söödavaene aasta ka sööta kokku hoides normaalset toodangut saama. Adavere põllumeestel endil polegi erilist söödapuudust.
“Meie piirkonnas ei seganud ilm oluliselt söödavarumist. Kasuks tuli seegi, et alustasime silo valmistamist õigel ajal. Loomade söötmiseks vajalikku teravilja tuli tänavu talvel siiski rohkem kui tavaliselt juurde osta. Seevastu jõusööta meil juurde ei osteta. Oleme arvamusel, et hinnalise jõusööda ostmine soodustab põllumajandusettevõtte pankrotistumist,” arutles Helve Žukovitš.
JAAN LUKAS
Jõgeva reoveepuhasti käivitamiseks uuritakse Rootsi kogemusi
Eelmisel nädalal tutvusid Jõgeva linna esindajad ja Jõgeva reoveepuhasti projekteerinud ASi Eesti Projekt tehnoloogid Rootsi Kuningriigis Kungsbacka kommuunis puhastusseadmetega.
Jõgeva reoveepuhasti on projekteeritud analoogselt Kungsbackas asuva Ölmanesi puhastusseadmega. “Praeguseks on kindlaks määratud Jõgeva reoveepuhasti ehitamise käik ja tehnoloogia, mida pole Eestis varem rakendatud. Veel puudub aga programm, millega puhastusseadmete tehnoloogilist protsessi juhtima hakatakse. Kas Jõgeval võetakse kasutusele sama programm kui Kungsbackas, see sõltub tasuvusuuringutest ja teistest pakkumistest,” lausus Rootsis viibinud abilinnapea Viktor Svjatõšev.
Delegatsiooni kuulunud Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide sõnul tasub rootslastelt õppida sedagi, et kohe ehitustööde alguses tuleb kvaliteedile tähelepanu pöörata. “Kui seda nõuet arvestatakse, töötavad seadmed väiksemate kulutustega,” lisas ta.
Kungsbacka kommuunis käis kogemusi saamas ka reoveepuhasti ehitamise ajaks linnavalitsuses veemajandusspetsialistina tööle asunud Vello Ründva, kelle tööd tasustatakse puhasti ehitamiseks eraldatud raha arvelt.
Jõgeva esindajad on tutvunud ka mitme Eesti puhastusseadmega.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Pühapäeval oli Jõgeva kultuurikeskuses maarjapäevaüritus naistele loengute, praktiliste näpunäidete, kosmeetikafirma Oriflame esindajate, müükidega jne. Järgnes pidulik õhtu koos maarjapäeva kuningannade valimisega. Eile oli linnavalitsuse istung, millel arutati majandusküsimusi. Täna tuleb kokku linnapäevade kultuuritoimkond ning koosolekule koguneb linna arengukava koostamise töögrupp. Homme peetakse Jõgeval maakonna spordikongressi. Kunstikoolis avatakse homme kell 18 St Vincenti saarelt pärit kunstniku Raphael Caswal Samueli maalinäitus “Kariibi värvid”. Linnavalitsuse esindajad tutvuvad homme Jõgeva teraviljahoidlaga, ülehomme aga majandusühistu ja haiglaga. Linnapea, abilinnapea ja haridus- ning kultuurinõunik kohtuvad ülehomme linna teenindavate perearstidega. Reedel korraldatakse linnavalitsuses linna arengukava koostamise töögrupi ettevõtluse teemaarutelu. Jõgeva Gümnaasiumis kohtutakse Lüganuse ja Tamsalu kooli esindajatega. Lasteaed Karikakar peab oma 15. sünnipäeva.
Eile oli vallavalitsuse istung. Neljapäeval on vallavolikogu istungil päevakorras tänavuse aasta eelarve. Laupäeval läheb Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski estraaditrupp Järvamaal Väätsal peetavale üleeestilisele estraadiringide ülevaatusele. Laiuse koolis peetakse laupäeval ülekoolilist perepäeva.
Eile arutati linnavolikogu kultuuri ja hariduskomisjoni koosolekul linna arengukava, homme aga peab arengukava küsimuses aru volikogu eelarvekomisjon. Reedel on kultuurikeskuses kohvikklubi õhtu “Ega naljategemine pole naljaasi”. Laupäeval on kultuurikeskuses naljaõhtu noortele.
Eile hommikupoolikul oli vallavolikogu istung, õhtupoole pidas oma istungi vallavalitsus. Pühapäeval korraldatakse Pajusi rahvamajas ülevallaline kevadpidu.
Täna on Pala vallamajas Pala perearstipraksisesse perearsti valiva konkursikomisjoni istung. Homme on Pala kultuurimajas Eesti Suvetantsu Kompanii ja Thomas Lehmeni tantsuetendus. Laupäeval peetakse Pala koolis kevadballi.
Möödunud kolmapäeval arutati vallavalitsuse istungil maade tagastamist, valla asutuste tänavuse aasta eelarvet ning sünnitoetuste määramist. Eilsel vallavalitsuse istungil oli kõne all sotsiaaltoetuste määramine valla eelarvest. Eile õhtul andis Palamuse veskis esietenduse kultuurimaja näitering A. Paasilinna näidendiga “Ulguv mölder” (lavastaja Raivo Adlas). Ülehomme on vallavolikogu istung, mille päevakorras on valla põhimääruse ning jäätmehoolduseeskirja teine lugemine jm. Korraldatakse teabepäev autorikaitseõigusest. Reedest pühapäevani korraldatakse Palamusel maakonna XI näitemängupidustused. Reedel on Kaarepere kultuurimajas lilleseadekursus.
Möödunud neljapäeval arutati vallavolikogu istungil valla põhimäärust, turvalisusprobleeme vallas jne. Homme on vallavalitsusel ja koolil külas Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed.
Nädalavahetusel toimus Põltsamaa kultuurimajas XXXV üle-eestiline filmiamatööride festival. Laupäeval korraldati linnas mälestushetked, märkimaks märtsiküüditamise aastapäeva. Eile korraldas maakonna maksuamet Põltsamaa kultuurimajas infopäeva tulu, käibe ja sotsiaalmaksust. Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed külastavad täna linnavalitsust, TÜd Põltsamaa E-Piim, lasteaedalgkooli Tõruke, lossi ja muuseumi. Keskraamatukogu lasteosakond korraldab täna eesti raamatu aasta puhul mälumängu III klassidele “Raamatuga rahvaluule radadel”. Lossihoovi infopunktis on täna Põltsamaa piirkonna turisminõupidamine. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis tuleb täna kokku linnavolikogu haridus, kultuuri ja spordikomisjon. Homme avatakse kultuurimajas Jõgeva kunstikooli õpilaste tööde näitus. Ülehomme korraldavad kultuurimaja ja ühisgümnaasium tüdrukute päeva. Reedel annavad lasteaedalgkooli Tõruke õpetajad naljaetenduse “Kõik lubatud ehk Alati korralik olla — seda ei suuda ju keegi” oma majas. Reedel alustatakse kunstiäri ruumides siidimaalikursust.
Eile peeti vallavalitsuses nõu piirkonna spordikorralduse küsimustes.
Eile toimus vallavalitsuse istung, kus arutati toimetulekutoetuse määramist. Homme on vallavolikogu istungil arutlusel valla tänavuse aasta eelarve. Neljapäeval ja reedel korraldatakse Voore koolis lahtiste uste päevad lastevanematele.
Laupäeval andis Tabivere teatritrupp Tabivere rahvamajas esietenduse lustmänguga “Nõidade pidu ehk Aastatuhande kokkutulek”. Homme külastavad Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed vallavalitsust ja valla muuseumi.
Reedel andis Sadala kultuurimajas etenduse lustmänguga “Vana Aadam” Pala kultuurimaja näitering. Vaiatu klubis pidasid laupäeval pidu endised ja praegused taidlejad. Täna on Julia Saksa hambaravikabinetis kohtumine Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmetega.
ARVAMUS
Lõpuks ometi võisime kellad rahule jätta ning elame nüüd ka kevadel, suvel ja sügisel oma vööndiajas, õiges Eesti ajas. Üle kümne aasta selle eest võidelnud Tartu Ülikooli emeriitprofessor Selma Teesalu on veendunud, et kellakeeramisest loobumine parandab Eesti elanike tervist või vähemalt loob selleks võimaluse.
Reformierakondlane Urmas Paet aga arvab Postimehes, et kellakeeramist oleks pidanud jätkama, sest sellest loobumise tõttu tõuseb päike tund aega varem, õhtul läheb varem pimedaks ja palju kallist valget aega läheb raisku.
Päike käib oma rada
Olgu, kuidas on, aga päike nüüd küll kellakeeramise tõttu varem tõusma ei hakka, tema käib ikka oma rada. Ka valget aega ei jää sellest vähemaks ega tule juurde. Asi on tegelikult väga lihtne: kes tahab valget aega paremini kasutada, tõusku hommikul varem ja mingu õhtul varem magama. Kahjuks on inimene oma bioloogilise olemuse vastaselt muutunud rohkem tööloomaks. Teadlased on leidnud, et kõige kosutavam on uni enne keskööd, meie aga ei saa tihtipeale selleks ajaks sängigi. ETV pani isegi käima öise filmiprogrammi.
Millalgi peab inimene ikka magama, järelikult siis päeval. Öösel aktiivsetele inimestele peaks seega vööndiaeg olema igati kasulik: saab hommikul kauem magada.
Suveajaga talvepimedusse
Veider on suveaja kehtestamine märtsi lõpus. Mis suvi see siis praegu on! Tegelikult suruti suveajaga varased tõusjad jälle talvepimedusse tagasi ja tuli uuesti hakata valgeid hommikuid ootama. Suveaeg on mõeldav ikkagi suvekuudel ja selle saab iga asutus kehtestada tööaja algust varasemaks nihutades. Mäletan, et Eestis enne riiklikku suveaega nii tehtigi.
Kuigi tõsiselt võetavad pole ka transpordifirmade vastuväited. Ei olnud ju kellakeeramise puhul kogu maailmas või Euroopaski üht ja sama aega. Kui nüüd Soomega on tekkinud tunnine ajavahe, siis Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa
ja Hispaaniaga oleme hoopiski ühes ajavööndis.
ETV endine peadirektor Toomas Lepp arvas Postimehes, et kellakeeramisest loobumine põhjustab palju ebameeldivusi televaatajatele. Ei usu. Algul tuleb muidugi natuke vaeva näha uute saateaegadega harjumiseks, kuid mõnel juhul võib sellest isegi võita. Näiteks ORT populaarne uudisteprogramm “Vremja” algas seni kell 8. Samal ajal on aga Eesti telekanalitel vaadatavad saated, nagu “Osoon”, “Pealtnägija”, “Vastasseis”, Anne Veesaare “Õhtused jutud”. “Vremja” on nüüd eetris kell seitse ning huvilistel pole vaja millestki ilma jääda.
Minu arvates kaaluvad vööndiaja plussid üles selle miinused. Jätkuks ainult Eesti valitsusel söakust ka edaspidi kellad rahule jätta!
HERBERT SÖÖDE
KIRJAD
Hilinenud sünnipäevaõnnitlusest
(Vt “Sünnipäevaõnnitlus kolm kuud pärast surma” 23. märtsi Vooremaas)
Lugupeetud Signe Kumar, tunneme Teile kaasa vanaema surma puhul. Nõustume,
et vanaemale saadetud sünnipäevaõnnesoov põhjustas Teile järjekordselt valu, kuid teadke, et Pajusi vallavalitsus peab oma valla eakatest inimestest lugu ja raadioõnnitluse saatmine on üks võimalus neid meeles pidada.
Süüdistades vallavalitsust, jätsite mõned väga olulised asjad avaldamata. Teie vanaema oli sisse kirjutatud ja elas Pajusi vallas oma tütre juures. Surma ei registreeritud Pajusi vallas, vaid surmakohas — Tallinnas. Kuna surma registreerinud perekonnaseisuosakond ega ka keegi Teie pere liikmetest ei andnud juhtunust teada ega registreerinud vanaema majaraamatust välja, siis ei saanudki me teada, et Teie vanaema on surnud. Veel 23. märtsi seisuga oli Erna Tamm ASi Andmevara rahvastiku arvestuse andmebaasis elavana arvel.
Telefonivestluses ei pahandanud me Teie emaga, vaid selgitasime, et vallavalitsus ei ole juhtunus süüdi, kuid ta ei saanud või ei tahtnudki sellest aru saada.
TIIA JUHKAM,
Pajusi vallavalitsuse sotsiaalnõunik vallavanema ülesannetes
Põhiseadusest ja sellest arusaamisest
1998. aasta kevadel kutsus elamukooperatiivi Täheke kümnest liikmest koosnev initsiatiivgrupp kokku erakorralise koosoleku, sest tollase juhatuse esimehe, 82-aastase H. Saukase tegemised tekitasid rahulolematust. 17. märtsil 1998 toimunud kooperatiivi üldkoosolekul, kus osales 21 liiget 30st, valiti uude juhatusse ka M. Luga ja N. Katt (H. Saukast ei valitud).
Korteriomandiseaduse §18 lg 2 sätestab: “Kui elamuühistu üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks, kantakse elamuühistu notariaalselt tõestatud avalduse, riigiga sõlmitud võõrandamistehingu ja muude seaduses sätestatud dokumentide alusel tema poolt erastatud maa kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldaja nimele.” See küsimus oli ühe päevakorrapunktina arutlusel elamuühistu üldkoosolekul 13. märtsil, kus osales 22 ühistu liiget. Korteriühistu moodustamise poolt oli 8 liiget (sealhulgas H. Saukas) ja elamuühistuna jätkamise poolt 14 liiget. Seega jätkame elamuühistuna ning ei saa rääkida omandist ega omanikest.
Elamuühistu põhikiri kohustab kõiki liikmeid tasuma kehtestatud makse (kommunaalmaksud, elamu hooldus ja remonditasu). Erandiks ei tohiks olla ka H. Saukas, kes ei taha aga seda kohustust täita.
Loodame, et EV põhiseaduse § 17 (“Kellegi au ega head nime ei tohi teotada”) ei vaja H. Saukasele ega teistele ajalehe lugejatele selgitamist.
MARGIT LUGA
NEEME KATT
JUHTKIRI
Just ülal toodud mõte oli Vladimir Putini valimiskampaania nurgakiviks ning kuulutas Kremli soosiku valimiste võitjaks veel enne nende toimumist. Mis seal salata, reklaamikujund oli võimas ning Venemaal eriti stagnaajal sügavalt sisse töötatud. Ka presidendikandidaadi ülejäänud käitumine oli heas kooskõlas nomenklatuursete reeglitega: mittemidagiütlev programm, üleshaibitud kangelasteod (hävituslennuki ning laiemalt võttes ka ühe sõjakäigu justkui oskuslik juhtimine) ning — mis peamine — lihtne, kuid suurejooneliselt enesekindel esinemine. No kuidas saab lihtne vene inimene niisuguse valimata jätta!
Meil siin tuleks Venemaa uude presidenti suhtuda väga suure ettevaatusega. Olles võimule tulnud väikse eduka sõja najal, pole sugugi võimatu, et ta hiljem kitsikusse sattudes sama mudelit ei kasuta. Endise KGB ohvitserina on Putin harjunud Läänes nägema vaenlast ning potentsiaalset sõjasaaki ning muuseas ei vaevu ta varjama oma vastumeelsust eestlaste suhtes, kes olevat sõja ajal tema isa sakslastele välja andnud. Putin võib küll hakkama saada vähemalt näilise korra majjalöömisega, kuid väide, et Venemaast saab varsti normaalse majandusega riik, on vaid ilus muinasjutt naiivsete investorite kohalemeelitamiseks.
Harva, kui uus ajastu algab millegi ärajäämisega. Ometi tuleks meil siin Eestis ka suveajale üleminekust loobumist lugeda teatud mõttes uue ajastu alguseks. See tähendab, et enam pole vaja kaks korda aastas üle elada kellaaja muutumisega kaasas käivat segadust ning taluda bioloogilise ning administratiivse kella vahelist konflikti. Transpordifirmade nurin ning rahvusvahelise telepildi ajanihe on selle kõrval suhteliselt kerged üle elada.
AARE KIRNA
MAJANDUS
Pankrotilaine viis kaasa kümneid miljoneid kroone maksutulusid
Eestit tabanud pankrotilainest ei ole jäänud puutumata ka Jõgevamaa firmad. Eelmisel aastal pankrotistus või lõpetas tegevuse ligi 40 ettevõtet, millest enamik tegeles põllumajandustootmisega. Jõgeva Maksuametile jäädi koos intressidega võlgu ligi 70 miljonit krooni.
Tegemist oli esimese ulatusliku pankrotilainega pärast kolhooside reorganiseerimist. Kagu-Eestit tabas see juba mõned aastad tagasi, seal on käimas teine pankrotilaine.
Pankrotihaldurid põhjendavad pankrotte mitmeti: suur omanike ja töötajate arv, kolhoosilik juhtimisstruktuur, üha suurenevad kütusekulud jne. Makseraskused tekkisid eelkõige maksuametiga arveldamisel ning olid ja on reeglina pikaajalised.
Teistele võlausaldajatele jäädi tunduvalt vähem võlgu. Näiteks jäi Sadala PÜ hankijatele 0,8 ja töötajatele 0,2 miljonit krooni võlgu. Pankrotistunud firmade alles oleva vara turuväärtus on haldurite hinnangul oluliselt väiksem bilansilisest maksumusest.
Jõgeva Maksuameti juristi Terje Miku arvates on väga raske ennustada, kui palju raha pankrotipesadest riigile tagasi võidetakse. See oleneb eeskätt vara turukõlblikkusest ja müügihinnast.
Osa pankrotimenetlusi lõpeb raugemisega, st pankrotti välja ei kuulutata ja võlad kustutatakse (nö kirjutatakse korstnasse). “Mõnel protsessil oleme aga tagasi saanud isegi 100% võlgadest. Jääme reaalsuse piiridesse ja loodame tagasi võita 30—40% koguvõlast,” lisas TerjeMikk lõpetuseks.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Uksed õieli, st Tartu Ülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli avatud uste päevad. Kreisy oli kohal nagu tavaliselt.
Tulevased tudengikandidaadid, joondu, valvel! Tähelepanu! Ülikool — mis hirmus ja aukartust äratav sõna, vähemalt praeguste abiturientide jaoks. Nii, nüüdsest võite jalgade tudistamise lõpetada. Ülikool ei ole elukardetav, vaid päris lahe koht. Vähemalt pärast paaripäevast avatud ustest sisse-välja käimist tundub nii.
Silma- ja kõrvaringist
Informatsiooni jagati suurtes kogustes. Kõigepealt koguti kogu see info ja haridusnäljaste armaada aulasse, pandi istuma ja räägiti pikalt laialt üldist juttu: teaduskonnast, õppekorraldusest, majutusvõimalustest, eelmiste aastate konkurssi dest jne. Umbes nii, et konkursinumbrite pärast ei maksa pabistada, tegelikult pole konkurss üldse hirmus suur.
Siis jagati huvilised erialade kaupa eri ruumidesse. Nüüd alles läks huvitavaks. Räägiti, mida õpitakse, mis võimalused on, kes õpetab, kelleks saadakse, tulevikust, tööst ja eksamitest… Sellest, mida õppida soovijatelt oodatakse. Et tähtsad pole niivõrd riigieksami tulemused, vaid inimene ise. Et tuleb olla avatud, optimistlik, laia silma ja kõrvaringiga, töökas ja muidu tubli ning tragi noor inimene. Ise peab teadma, mida ja miks tahad, ning oskama soove täide viia.
Sai käia ka loenguid kuulamas-vaatamas. Mingi maitse ülikoolielust sai suhu küll ja see polnud sugugi nii kibe, kui karta võis. Nii et valmistugem hoolega ja tehkem nii, et EPA — elu parimad aastad — mööduksid just ülikoolis!
Enesereklaam aitab
Räägiti sedagi, et enamikul erialadel antakse võimalus ennast ja oma minevikku tutvustada. Nii et enesereklaamiagentuur peab töötama. Kui ikka on mingisuguseid erilisi (või ka vähem erilisi) oskusi, kogemusi, saavutusi, tuleb neist teada anda. Kiitmistööga tasuks siiski mõistlikkuse piiridesse jääda. Ja kui keegi tahab teile soovituskirja kirjutada, tuleb see kindlasti kasuks.
Lõpetaks lausega, mida dotsendid ja dekaanid ei väsinud ise rõõmust ja heatahtlikkusest särades kordamast: kohtume siis suvel eksamitel! Tulge ikka ülikooli!
PS! Tuhnige ikka hoolega internetis. Uuem info, eksamiajad ja nõuded on seal ju ilusasti kirjas (www.tpu.ee).
MUZA IVANOVNA
Abiturientidel rasked ajad alles ees
Päike paistab, ilm on soe ja kari peatseid keskkoolilõpetajaid tormab ümber ülikoolide, nagu oleks neil tuli takus.
Eks see kipubki nii olema. Kevad on küll ilus aeg, aga mõnedele meist tõotab see tulla raske ja piinarikas. Valikute ja otsuste aeg läheneb. Seda aitavad veidi kergendada ülikoolide avatud uste päevad, mida lähiajal paljudes koolides korraldatakse.
Peale juttude, et raha ja kohti on vähe ja hooned on renoveerimata, püütakse teile avatud uste päevadel ka veidi optimismi sisendada. Kuidas täpselt, see on juba individuaalne. Üks näide: sul on vaja teha see, see ja see eksam, saada nii, nii ja nii palju punkte, siis vestlus, siis test, võibolla veel midagi ja kui pärast seda veel elus oled, no siis me ehk võtame su oma suurde sõbralikku perre.
Elagu sisseastumiseksamid!!
Kui palju järgite viimast moodi?
Mari (12): “Mina kannan neid riideid, mis mulle meeldivad!”
Jegor (16) ja Imre (16): “Mida nüüd selle all mõelda... Natuke tuleb ikka järgida, sest me ei taha ju vanamoodsad välja näha!”
Merle (17): “Ikka mingil määral, aga näiteks üle põlve seelikut küll sellepärast selga ei pane. Jah, järgin küll, aga kõike ei tee selle järgi.”
Tõnis (22): “Eriti ei järgi. Mis on mugav, selle panen selga.”
Aivo (31): “Ei järgi üldse!”
Tiiu (41): “Kursis olen küll ja televiisorist ikka vaatan ka moeuudiseid.”
Jah, groove is in the heart... Üllatus-üllatus! Ka Jõgeval toimub aegajalt midagi tavalisest diskojämmist erinevat. Näiteks eelmisel neljapäeval oli kõigil, kel groove südames, hea põhjus jalad selga võtta & Carmeni poole putkata.
Üritus algas kell kümme (õhtul loomulikult). Rahvast oli alguses küll pisut vähevõitu, aga pikapeale kogunes ikka juurde. Kes tahtis, sai tantsuplatsil heasseparemasse muusikasse sulada & tantsida, kes tahtis, koksis kõrval baaris sõpradega piljardit, kes tahtis, lantis endale näki, kes tahtis, tõmbas lihtsalt nina täis. Loomulikult leidus neidki, kes kõike seda edukalt ühendada suutsid.
Pärast keskööd ronisid oma koobastest välja selle ööklubi põhikliendid — ööloomaddiskorotid. Sabad rõngas, promillid silmist & suust välkumas, püüdsid nad hämmeldunult mõista, mis sealt kõlaritest küll tuleb. Et pole nagu päris see, millega harjutud. Et nagu ei oskagi selle järgi tantsida. Kas poleks ehk kõigile asjaosalistele parem olnud, kui ööloomad oleksid oma emadele rõõmu teinud & sellel õhtul kainelt kodus teki all tudunud?
Üks Jõgeva groove’ide negatiivne külg on see, et vahel meenutavad need kahtlaselt klassiõhtuid... Üllatusi tuleb harva ette — üllatavaid, uusi & värskeid tegelasi... Ümberringi on samad tuttavad näod, ühed siin, teised sealpool 18 aasta vanusepiiri… Eks ta ole, väikese koha asi.
Tegelikult oli asukoht seekord päris hästi valitud: võrreldes kunagiste Virtuse fuajees & Cavelis toimunud pidudega ikka midagi muud. Mingi areng on toimunud. DJsid oli nii raudteekülast Jõgevalt kui ka mujalt kartulivabariigist.
Praktiliselt tasuta tehti. Pilet oli peaaegu olematu hinnaga — kümme raha.(NB! See ei olnud vihje, et võiks nagu tõsta.)
Tavaliselt seostatakse alternatiiviüritustega ka sellist ülihirmuskoledat nähtust nagu narkomaania. Muza Ivanovna vilumatu pilk ei suutnud ühtegi kahtlaselt õnnelikku tuvastada. Küll aga oli hulgaliselt näha-nuusutada nikotiinisõltlaste tegevuse jälgi... Ühtlasi kerkis keelele küsimus ööklubi Carmen omanikele: kas selles hoones eksisteerib ka taoline asi nagu ventilatsioon ja kui eksisteerib, siis miks pole tunda, et eksisteerib?!
MUZA IVANOVNA
Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja endised ja praegused tegijad kogunesid üleeelmise reede öösel kokku, et sõita Saaremaale kooliteatrite festivalile.
18.—20. märtsini toimunud festival algas avamisega, pärast seda astus esimesena lavale Kuressaare Gümnaasiumi kooliteater Ubinamoos, kes esitas omaloomingulise näidendi “Joonase lugu”. Vahelduva edu ja aplausidega järgnesid teiste kooliteatrite etteasted. Liblikapüüdja esines Adolf Šapiro näidendiga “Lugu inetust pardipojast”. Etendus läks nii menukalt, et publik aplodeeris etenduse keskel ja tõusis kaks korda püsti. Esmaspäevasel autasustamisel määrati Liblikapüüdjale esikoht.
Õhtul kodu poole teele asudes jätsid jõgevlased festivalil leitud uute sõpradega hüvasti ja lubasid järgmisel aastal jälle osaleda. Aga selleks, et edaspidi edukalt esineda, tuleb veel palju tööd teha.
MAATRIX
SPORT
Kuremaa noored “Lahtisel rajal”
Kümmekond päeva tagasi osales Kuremaa ujula võistkond Rakvere külje all Vinnis toimunud Eesti maaspordiklubide vahelisel ujumisvõistlusel “Lahtine rada”.
Üldse osales võistlusel kümmekond maaklubi. Kuremaa ujula 15-liikmelisse esindusse kuulusid lapsed ja noored, kellest enamik Andres Lippuri treeningurühmas regulaarselt ujumismeisterlikkust lihvib.
Võisteldi neljas vanuserühmas. Noortest kuremaa lastest olid edukaimad C-klassi tüdrukud Alina Mihhailova ja Triinu Keskküla: mõlemad tulid viiendaks, esimene 50 meetri vabaujumises ja teine sama pikal rinnuliujumisdistantsil.
Teateujumise tarvis kaks vanemat ja kaks nooremat vanuserühma liideti ning võistlus toimus neljaliikmeliste segavõistkondade vahel, kusjuures iga võistleja ujus 50 meetrit.
Kuremaa vanema astme võistkond jäi napilt kuuendaks, nooremad jäid üsna taha, kuna tõsiseid trennitegijaid polnud nooremate hulgast terve võistkonna jagu välja panna ja arvu täis saamiseks tuli appi võtta ka tagasihoidlikumate oskustega lapsi.
Tegelikult on Andres Lippuri sõnul just keskmiste vanuserühmade ujujatele jälje jätnud see, et vahepeal polnud Kuremaal kolm aastat ujujate treeningurühma: just tehnika jätab nii mõnelgi ujujal seetõttu soovida. Treeningud taaskäivitusid alles möödunud aastal.
Pikem paus oli ka Kuremaa esinduse osalemisel “Lahtise raja” võistlustel, kuigi tegelikult said need võistlused kunagi alguse just Kuremaalt. Kuigi tulemused polnud seekord veel ühtekokku teab mis hiilgavad, on siiski oluline anda noortele kodusest ringist kaugemal võistlemise kogemus: nii tekib stiimul edasipürgimiseks.
Noorujujate Vinnis-käiku toetasid Jõgeva vald ja Kuremaa ujula.
RIINA MÄGI
Eesti õpetajad mängisid Jõgeval võrkpalli
Möödunud nädalal toimusid Jõgeva Ühisgümnaasiumi võimlas üleeestilised õpetajatest spordiveteranide võrkpallivõistlused Ässad Jõgeva Cup 2000.
Võrkpallivõistlusel osalesid Pärnu, Jõgeva ja Tartumaa, Elva Gümnaasiumi, Tartu linna, Tallinna Tööstushariduse Keskuse ja Jõgeva linna pedagoogid. Kohtunikena jälgisid mänge spordipedagoogid Valdeko Vadi ja Rainer Võsaste. Esikoha võitnud Pärnumaa õpetajad said karika Eesti Koolispordi Liidult. Teise koha pälvis Jõgevamaa võistkond.
“Konkurents oli tihe. Sel võistlusel said Jõgevamaa õpetajad teise koha ka eelmisel aastal,” ütles võistkonna kapten Raul Kull. Koos temaga mängisid võistkonnas Gunnar Koll, Andres Lippur, Üüve Viljari, Enda Kalm ja ElveMai Klement.
Jõgeva linnavalitsus autasustas parimaid mängijaid. Parimaks meesmängijaks tunnistati Gunnar Koll ja parimaks naismängijaks Riina Jaani Pärnumaalt.
JAAN LUKAS
26. märtsil toimusid spordihoones Virtus Jõgeva Spordiveteranide Seltsi võistlused koroonas segapaaridele ja lauamängude mitmevõistluse lõpetamine.
Koroonas olid võistlused tasavägised, iga geim oli oluline. Esikoha said Laine Rande ja Rein Teivejõe, teiseks jäid Sirje Metsand ja Aavo Leppik, kolmandaks Elve Sirel ja Jaan Ots.
Lauamängude mitmevõistluses kogus kõige rohkem punkte Uno Paimets, teise koha saavutas Vello Mäesepp ja kolmandat-neljandat kohta jäid jagama Aavo Leppik ning Maidu Anslan.
ENDEL MÄNNIK
19. märtsil toimusid Laiuse põhikooli võimlas Jõgevamaa meistrivõistlused koroonas segapaaridele. Osalema oli tulnud 18 segapaari. Võitsid Andrea Uustulnd ja Mihkel Lepist 34 punktiga, teiseks ja Jõgevamaa meistriks tulid Birgit Kägu ja Erki Lepik 28 punktiga, kolmanda koha said Maarika Samberg ja Leonid Zjabrikov 24 punktiga. Milvi Kägu ja Udo Kuslap olid 18 punktiga Jõgevamaa arvestuses teised, Laine Rande ja Väino Ridal sama tulemusega kolmandad (üldarvestuses vastavalt üheksas ja kümnes koht).
Jõgevamaa kolme paremat autasustas spordiliit Kalju diplomi ja medaliga. Täname kõiki abilisi ja Laiuse põhikooli ruumide võimaldamise eest.
PAUL UIBOLEHT,
Laiuse spordiklubi esimees
MITMESUGUST
Lastud huntide põhitoiduks osutusid metssead
Jõgeva maakonna 11liikmelise jahindusnõukogu järjekordsel koosolekul arutati jahirendilepingute sõlmimist, jahimeeste atesteerimist, hundijahiga seotud kulude hüvitamist, suurulukite ja kiskjate loendust jm jahindusega seonduvat.
Maakonna rendijahipiirkondades tegutseb üheksa jahindusorganisatsiooni. Mullu läbis jahimeeste täiendusõppe 809 meest, kes said uued jahipiletid. Jahimeheeksami ja laskekatsed sooritas 18 noort jahimeest.
Sellel aastal on Jõgevamaal lastud üheksa hunti. Jahiga seotud kulutuste hüvitamiseks esitasid Kullavere jahiseltsi liikmed jahindusnõukogule viis, Kungla omad kolm taotlust ja Metsise omad ühe taotluse. Iga hundi tabamist kompenseeritakse 1000 krooniga.
Sellel talvel liikusid hundikarjad rohkem Laiuse mäe ja Peipsi järve vahelisel alal. Põltsamaa piirkonnas ei tabatud ühtegi hunti.
“Lastud huntide lahkamisel leiti, et nende põhitoiduks olid metssead, sest sisikondadest leiti palju metssea harjaseid. Hundid on meie pideva jälgimise all olevad metsseakarjad ära räsinud. Vaid mõni üksik põrsas ongi veel karja jäänud,” nentis jahindusnõukogu esimees Jüri Morozov.
Koosolekul valiti Jüri Morozov esindama Jõgeva maakonna jahimehi Eesti Jahindusnõukogus.
ARDI KIVIMETS
Üliraske õnnetus Põltsamaa lähistel
Eile varahommikul põrkasid Tallinna—Tartu maanteel Põltsamaa—Pajusi teeristi lähedal kokku piimaveotsistern ja sõiduauto. Avariis sai kaks inimest surma.
Mõni minut pärast kella poolt seitset kaldus Tallinna poolt sõitnud tumepunane sõiduauto KIA tee vastassuunavööndisse ja põrkas kokku tsisternautoga Volvo. Kohilast pärit 24-aastase Imre juhitud sõiduauto esiosa deformeerus kokkupõrkel vastu piimaveoki vasakpoolset esiratast peaaegu täielikult. Kuigi juhil ja tema kõrval istunud keskealisel mehel olid turvavööd kinni, said mõlemad kohapeal surma. Nende kättesaamiseks autorusudest tuli päästeteenistusel kasutada metallilõikurit.
AS-ile Võru Piim kuuluva veoauto juht oli kaine, sõiduautos hukkunud toimetati kohtumeditsiinilisse ekspertiisi lahkamisele. Õnnetuse asjaolusid selgitatakse. Kas kokkupõrke põhjuseks võis olla juhi üleväsimus, kevadine silmipimestavalt ere päike, liiga suur kiirus või midagi muud, seda võib esialgu vaid oletada.
Päästetööde ajaks suunati liiklus avariipaigast Põltsamaa linna kaudu ümber. Kella kümneks suudeti Tallinna—Tartu maanteel normaalne liiklus taastada.
“Tänavu on Jõgeva maakonna teedel ja tänavatel juhtunud küllaltki palju raskeid õnnetusi, milles on hukkunud kuus inimest. Põltsamaa lähistel juhtunu oli selle aasta poolesajas meil registreeritud liiklusõnnetus,” nentis liiklusjärelevalve inspektor Karl Põder.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Jaanuaris ostis üks Jõgeva valla mees U.D.lt sõiduauto Žiguli 21053. Auto dokumendid polnud müüja nimele vormistatud, aga müüja seletas, et omanik suri ja ei jõudnud dokumente tema nimele vormistada. Auto ja raha vahetasid omanikke. Läinud nädalal ilmus aga mees, kelle nimi dokumentides kirjas, ostja juurde ja nõudis oma autot tagasi, väites, et see olevat temalt välja petetud. Asja tuleb veel uurida.
Keldri- ja poevargused Maarjas
Ööl vastu pühapäeva murti Tabivere vallas Maarjas sisse ühe suurelamu keldrisse. Sissetungija viis keldrist kaasa “Sügise” salatit, jõhvikamoosi, omavalmistatud kurgisalatit ja kolm liitrit mahlakonservanti. Omanik hindab kahju 400 kroonile.
Samal ööl murti Maarjas lahti veel teisegi elumaja keldriuks ja varastati pruun mustade porilaudadega jalgratas Mountain Bike. Omanik hindab kahju 3000 kroonile.
Ööl vastu pühapäeva murti Maarjas sisse ka kahte kauplusesse. Osaühingu Aktokaup poel eemaldati aknaklaasid ja trellid ning varastati kümme pakki sigarette, juustu ja latt vorsti. Uks murti lahti ka Jõgeva MÜ Maarja kauplusel. Seal leiti kadunud olevat neli pakki kompvekke.
LääneVirumaalt Vinnist pärit K. (1971) teatas laupäeval, et tema sõiduauto BMW 318, mille ta jättis ööl vastu laupäeva Kurista poe juurde, on ära aetud. Autol läinud jahutusvedelik keema, autoomanik parkis auto kaupluse juurde ja sõitis öösel kella ühe paiku “häälega” koju. Auto leiti laupäeval Sadukülast.
Laupäeva hommikul tuli ilmsiks, et Vana-Jõgeva külas on sisse murtud nelja suvilasse. Ühest suvilast oli varastatud kaks elektritrelli, teiste suvilate omanikele oli tekitatud kahju ainult lukkude ja uste lõhkumisega. Sissemurdmised toimusid eelmise nädala jooksul.
Mustvees rüüstati hauapiirdeid
Ööl vastu neljapäeva vandaalitseti Mustvee kalmistul, kus rüüstati ja varastati hauapiirdeid ning nende detaile. Vargil käidi kahel ööl ja rüüstati seitsme haua piirdeaeda. Palume kõigil, kellel on asja kohta kahtlustusi või infot, teatada sellest telefonidel 26 305, 26 202 või 110. Teataja anonüümsus on garanteeritud.
Jõgeva haiglast varastati ketaslõikur
Ööl vastu reedet murti sisse Jõgeva haigla majandusruumi. Varas lõhkus ukselukud ja viis kaasa Metabo ketaslõikuri, komplekti lehtvõtmeid ning signaallambi.
Poisikesed haiglas rahakotte varastamas
Mõni aeg tagasi varastati Jõgeva haiglas kahel korral palatitest rahakotid ja röntgeniruumist portfell. Näppajateks olid kolm Jõgeva Ühisgümnaasiumi poissi sünniaastatega 1984, 1987 ja 1988. Ühes rahakotis oli ka pangakaart, millega poisid võtsid rahaautomaadist välja 1200 krooni. Kaks poissi on juba politseile asja kohta selgitusi andnud ja vargust tunnistanud.
Teisipäev, 28.03.2000. a.
Söödapuudus sunnib lehmi kaalujälgijaks hakkama
JAAN LUKAS
Jõgeva reoveepuhasti käivitamiseks uuritakse Rootsi kogemusi
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
HERBERT SÖÖDE
KIRJAD
Hilinenud sünnipäevaõnnitlusest
(Vt “Sünnipäevaõnnitlus kolm kuud pärast surma” 23. märtsi Vooremaas)
TIIA JUHKAM,
Pajusi vallavalitsuse sotsiaalnõunik vallavanema ülesannetes
Põhiseadusest ja sellest arusaamisest
MARGIT LUGA
NEEME KATT
JUHTKIRI
AARE KIRNA
MAJANDUS
Pankrotilaine viis kaasa kümneid miljoneid kroone maksutulusid
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
MUZA IVANOVNA
Abiturientidel rasked ajad alles ees
Kreisy küsitlus - Kui palju järgite viimast moodi?
MUZA IVANOVNA
MAATRIX
SPORT
Kuremaa noored “Lahtisel rajal”
RIINA MÄGI
Eesti õpetajad mängisid Jõgeval võrkpalli
JAAN LUKAS
ENDEL MÄNNIK
PAUL UIBOLEHT,
MITMESUGUST
Lastud huntide põhitoiduks osutusid metssead
ARDI KIVIMETS
Üliraske õnnetus Põltsamaa lähistel
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Keldri- ja poevargused Maarjas
Mustvees rüüstati hauapiirdeid