Vooremaa
Vargad on elektriliinidele hullemad kui torm
Eesti Energia andmetel on tänavu esimesel poolaastal varastatud üle 600 kilomeetri elektriliine, millega on tekitatud 10 miljonit krooni kahju. Jõgevamaal on olnud viimase kuue kuu jooksul 36 vargusjuhtumit. Pätid on varastanud üle 75 kilomeetri elektriliine ning saanud sealt üle seitsme tonni metalli. Eesti Energia hindab kahju 997 773 kroonile.
Jõgeva politseiprefektuuri pressiesindaja sõnul on metallivarguste arv viimasel ajal tunduvalt kasvanud. Tänavu oli Jõgeva maakonnas 19. mai seisuga registreeritud 50 alumiiniumi ja elektrijuhtmete vargusjuhtumit, mis moodustab salajastest vargustest viiendiku. Minema tassitakse kõike, mis vähegi läigib: alumiiniumist torusid, plekki, redeleid, kasvuhoonekarkasse, loomade jootmisnõusid, kastruleid jm. Raha nimel ei peeta pühaks ja puutumatuks kedagi ega midagi. Mitmel korral on käidud Mustvee ja Tiheda kalmistul metallriste varastamas. (Õnneks sai politsei kätte selle pundi pätte, kes olid Ida-Virumaal ka elektriliine varastanud.)
“Metalli on varastatud varemgi, kuid siis oli selle müümine piiratud, sest metalli võis vastu võtta vaid firma, kes omas sellekohast litsentsi. Seadus nüüd enam kokkuostu ei piira, seega on andnud riik suurema võimaluse varastatud kaubast lahti saamiseks,” märkis politseiülemkomissar Jevgeni Bõstrov alumiiniumjuhtmete varguste rekordilise kasvu ühte põhjust.
Metallikratid jäid vahele
Elektripostide küljest saetakse ja lõigatakse alumiiniumjuhtmeid maha nii päeval kui ka öösel. Tavaliselt ollakse sellega ametis mitmekesi ning kilomeetrite viisi kaob elektriliini just kõrvalisematest majapidamistest ja suvekodudest. Pahatihti saab politsei teada õhuliinide vargusest suure hilinemisega, mis raskendab varaste jälile saamist. Mitu vargajõuku on politsei aga tabanud ja uurimismaterjalid kohtusse esitanud.
17. juunil varastasid Puurmani vallas Tammistu külas elektriliini kolm kohalikku meest, kellest kaks on varguste eest varem karistatud. Puulattidest tehtud kokkupandava ridva otsa kinnitatud saelehe abil olid nad jõudnud maha võtta neli postivahet elektriliini. 800 meetrit tükeldatud elektrijuhet, mis kaalus vaid 27,2 kilo, saadi kätte. Eesti Energial tuleb liin taastada, neile tekitatud kahju on 9376 krooni.
Kohtusse on saadetud materjalid ka Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaal tegutsenud viieliikmelise grupi varguste kohta. Muuhulgas olid Maarja ja Tartu kandist pärit mehed jätnud ilma vooluta ka ühe majapidamise Tabivere vallas Sepa külas. Perenaine avastas öösel, et voolu enam pole ja hommikul teatas sellest elektririketesse. Sealt tulid mehed kohale ja neil jäi vaid tõdeda, et kümme postivahet on traadist lage ja tuleb uus liin panna.
Mustvees murdis kamp kohalikke 17—20-aastaseid noormehi elektrivõrgu garaaži,
kus hakkasid tükeldama päris uut elektrijuhtme rulli. Neile on esitatud süüdistus vähemalt tosinas metallivarguses.
Vargad jätsid talupere küünlavalgele
Kui Palamuse vallas Järvepere külas elav perekond Tallinn asus eelmise nädala kolmapäeva varahommikul kohvi keetma, selgus, et majas pole enam elektrit. “Kuna vooluga on meil pidevalt jama ja elektrikatkestusi sageli, arvasin, et alajaamast on vool väljas. Sõitsin sinna ja kõik tundus korras olevat. Tagasiteel viskan pilgu Palamuse—Varbevere tee lähedal olevale elektriliinile ja näen: viiel minu tallu viival elektriposti vahel pole enam traategi. Teatasin sellest politseisse ja kell 8 olid ka elektrimehed kohal,” meenutas talunik Tarmo Tallinn.
Selgus, et Posti alajaama juurest olid vargad viinud minema 14 postivahet neljajuhtmelistõhuliini.
“Meie perele oli see täielik šokk. Kohvivee ja enda söögiga saab hakkama, kuid kümme lehma ju lüpsmata ja joomata. Mis meil muud üle jäi, kui hakkasime käsitsi lüpsma, hea, et naabrinaine Eha Kalamees tuli appi. Nende juurde saime ka oma piima jahutisse panna. Õhtuseks lüpsiks andis Marko Reinberg seadme, nii et sain traktori mootori abil lehmi lüpsta. Sekeldust, lisatööd ja vaeva kui palju,” ohkas Tarmo ja kiitis abivalmis naabreid.
Rahul on ta ka Jõgeva jaoskonna elektrimeestega, kes asusid talunikku tabanud õnnetust kohe likvideerima. Neljapäeval sai talu õhtuse lüpsi ajaks voolu tagasi.
Elektrivõrkude nimetust on tihti muudetud, nüüd kutsutakse Jõgeval asuvat Eesti Energia AS Jaotusvõrk Tartu piirkonna Jõgeva jaoskonnaks. Reorganiseerimise käigus on jäänud vaid paarimeheline operatiivväljasõidubrigaad, kes teenindab päevasel ajal kogu maakonda.
Jõgeva jaoskonna meistri Aleksander Oroneni sõnul on liinivargused muutunud küllaltki tavaliseks voolukatkestuse põhjuseks. Elektriliinide taastamisega püütakse toime tulla, kuigi see nõuab palju raha. Jõgeva piirkonnas pole jõutud praeguseks voolu tagasi anda vaid ühele suvilaomanikule.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KIRJAD
Ajakirjandusest saame teada, et postiteenuste mahud on vähenenud ja seetõttu peab AS Eesti Post teenuste hinnapoliitikat reguleerima, mistõttu ka kirjamargi hind tõuseb. Pidevalt “rõõmustatakse” meid hindade tõusuga, küll transpordi, elektri, teenustööde, toitainete ja muude hindadega. Ei oleks mõtet nuriseda, kui samaaegselt ka pensionid suureneksid.
Kas siis praegused pensionärid ei olegi seda väärt, et muretumalt vanaduspäevi õhtusse saata. Kui sugulased (pensionärid) välismaal võivad endale lubada ekskursioone teistesse riikidesse, siis meie riigi pensionär võib sellest vaid unistada. Ta peab hoolega rahakoti bilanssi pidama: ei ühtki üleliigset telefonikõnet, ei ühtki uut raamatut, kindel ei ka ajalehtedele ja ajakirjadele, teatrist, kontsertidest rääkimata. Edaspidi jäävad pühade, sünnipäevade õnnesoovikaardid ka vähemaks, kuna rahvas on vaene.
Kirjakultuur jääb niigi juba nõrgemaks, keegi ei viitsi enam oma mõtteid paberile panna selles tormavas elurütmis. Kui näiteks mõni veel kirjutabki küla jaanipeost, siis järelkajana teine kiri; kas ikka kaks koera puresid seal, kes neid õrritas, kas oli
alkoholiuimas töllerdajaid jne.
Külaelu on ikkagi midagi muud kui “Villa Hortensia” eesotsas Trumli Sassiga. See oleks siis ka tõeline tragöödia. Jäägu ikka kirjatuvid lendama, vaatamata hinnatõusule.
JUTA RUUS
Viimaks ometi on meil igati tubli presidendikandidaat olemas. Oligi viimane aeg, sest praegune on viimast aega ja vist ka üsna väsinud. Teised seni teadaolevad kandidaadid on kuuldavasti kõik ühe või teise veaga. Kui ma aga juhtusin lugema 20. juuli Vooremaast, et Olavi Annuk näeb “tunneli lõpus valgust”, sain ma kirjatöö stiilist, sisust ja ambitsioonikusest kohe aru, et just tema ise ongi see valguskiir pimeduseriigis, mis meie eksinud rahvale õige tee kätte näitab.
Pole ka mingi ime, sest Eestis ei ole vist mitte ühtegi parteid, kuhu hr Annuk ei ole astunud, astuda püüdnud või siis veel kavatseb astuda. Ja kui sellele lisada omal ajal Leningradi Kõrgemas Parteikoolis omandatud kõrgem parteiline haridus koos ammendamatu eesti patriotismiga, võib küll üsna kindlalt väita, et tänane Eesti Vabariik on väärt just niisugust presidendikandidaati.
MART AROLD,
Olavi Annuki omaaegne pinginaaber
Vesisel, madalatemperatuursel, tornaadosel ja õhkliikuval suvel nagu praegu oleks hea aeg igasugu siseasjadeks. Debiilse rannas vedelemise asemel on paras periood katuse all kõikumiseks, rüüpamiseks, jõllitamiseks, kõrva- ja ajunüristamiseks.
Arvatakse, et ürituste ja festivalide korraldamine on raske ja tüütu. Kuidas kunagi, kuid teatud nippide abil saab oma festivali teha nii mõnigi tubli koduperemees, rääkimata elujõulisest külast või pisilinnast. Vaja on vaid paari asja, natuke mõistust ja väheke teadmisi. Ja veidi raha.
EROOTIKAFESTIVAL. Kevade poole Tallinnas levinud festivalivorm. Oma küla analoogi tegemiseks on vaja 1) suuremat ruumi, mõnda saalikest, millel vähe aknaid ja kindlad seinad; 2) videomakki, projektorit või telekat; 3) punaseid kangaid; 4) Push Upi ja Libiido kassetti; 5) kedagi, kes vormiks kipsist temaatilisi esemeid; 6) mõnda ajakirja, millest saab paljaste naiste pilte välja lõigata; 7) paari naisisikut, kes mingi tasu eest on valmis teatud piires riideid kehalt eraldama, nii nalja pärast. Kulusid umbes 1000 krooni. Kindlustage ruum hoolikalt, dekoreerige väljalõigatud fotodega, pange lavale punast velvetit; laske sisse vaid piletiga isikuid, aga muidu lööge oma “erootikafestivali” ümber lärmi.
Las naisisikud võtavad vahepeal riideid ära, muidu näidake linnast laenatud vastavaid videoid. NB! Hoidke korda! Alkoholiga ei maksa liialdada.
FILMIFESTIVAL. Suhteliselt prestiižne üritus. Vaja on 1) valida filmide liik, mida näidata; 2) hankida filmid a) videolaenutustest; b) filmitegijate käest, näiteks Margus Kiisi või Põhjamaade Ministrite Büroo Nõukogu Tallinna kontori kaudu, las autorid saadavad postiga VHS kassette; 3) piisavalt suurt ja pimedat saali — räägi kohaliku kultmaja juhatajaga; 4) videomakki ja projektorit; 5) kõmu kultuuriajakirjanduses, näiteks Nelli Teatajas; 5) mõnda auhinda ja selle andmiseks žüriid. Paar filmitegijat võib ka kohale kutsuda, hea pärast pidu panna. Näidake järjest filme ja las žürii määrab auhinna. Kulud 500 krooni.
KUNSTIFESTIVAL. Suhteliselt kulukas, aga prestiižne ja naljakas festival. Valmistage asulaelanikud vaimselt ette, kuulutage välja näiteks tegevuskunstifestival; helistage kuskile kunstikooli või tuttavale Tartu boheemlasele ning lubage neid koha peal toita. Kunstnikud tulevad karjas kohale ja teevad pulli, nalja, esitavad oma veidraid manifeste. Kunstikriitikud ja muidu asjamehed ka kähku kohal, nii et kuulsus tuleb mühinal. Tuleb ainult pärast küla kuidagi korda teha.
MUUSIKAFESTIVAL Tülikas üritus, aga proovida tasub. Vaja 1) võimendust, kõlareid, trummikomplekti, palju juhtmeid, mikrofone (kust saada, teavad Saasta liikmed); 2) soovitavalt mingit katust esinejate kohale; 3) lähimast linnast mingi nn staar, kes ei küsi palju raha (mingi rockbänd), peaesinejaks, et teda plakatitel kõige suuremaks kujutada. Las bändid ja diskor panevad vaheldumisi. Õhtul korraldada neile üks paras pralle koos kuulajatega ja lõpuks panna kuskile ohutusse kohta kotile.
Võib teha ka muude stiilide üritusi, need on veelgi lihtsamad, näiteks tädiansamblite kokkutulek.
RANNAFESTIVAL. Lihtne. On vaja mõnusa kaldaga veekogu, mille ääres on lubatud laiutada. Tümps käima, mõned nolgid palli mängima, väike õlu nirisema, liha grillima, kõik lapsed vette ja kõik läheb iseenesest. Pärast uppunud üle lugeda.
TANTSUFESTIVAL. Vaja mingit võimendust, makki või plaadimängijat, kõlareid. Reklaami. Siis aga muudkui musa lõugama ja…
ÕLLEFESTIVAL. Laenata Kaitseliidult suur telk, osta tonnid beeru, Mati Nuude plaat mängijasse ja ongi lihtne tulutoov üritus valmis.
Nii et organiseerimishimulised võiksid lõdvalt võtta sellest vastikust suvest, mis annab.
MARGUS KIIS
Ujumas on käinud umbes kolmandik küsitletutest
20. ja 21. juulil tehtud Vooremaa küsitlus on revolutsiooniline sellepärast, et esmakordselt lähenesime rahvusvahelistele standarditele ja küsitlesime 50 inimest Jõgevamaal.
Küsimus: Kas olete sel aastal juba ujumas käinud? Vastas inimesi Põltsamaalt (16%), Jõgevalt ja Mustveest (6%), Palamuselt, Kuremaalt, Sadukülast (4%), Tabiverest, Lustiverest, Tuimõisast, Vaimastverest, Siimustist, Maarjast, Vägevalt, Kalmest, Vealt, Pudiverest, Kivijärvelt, Kaduverest, Kaaverest, Nautrasist, Imukverest, Kadrinast, Ellakverest, Laiuselt, Aruksest, Vitsjärvelt, Levalast, Saarelt, Sääritsalt, Vana-Jõgevalt (2%). Mehi — 38%. Alla 10aastaseid oli 2%, teismelisi 6%, 20ndates aastates 4%, kolmekümnendates 10%, neljakümnendates 12%, viiekümnendates 18%, 26% kuuekümnendates, 12% seitmekümnedates aastates.
Ujumas oli käinud 28% küsitletud jõgevamaalastest, nii noori kui ka vanemaid.
20 inimese küsitlemine andis tulemuseks 30%.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Müts maha Edgar Savisaare ja Villu Reiljani ees — hoolimata teisipäevasest läbikukkunud, tõenäoliselt ilma nahka läinud protestimeeleavaldusest, demonstreerisid nad juba kui mitmendat korda, millised poliitilised jõud siin Eestimaal suudavad rahvamasse manipuleerida ja millised mitte.
Möödas on need ajad, mil poeriiulitelt haarati mistahes kaupa ning loeti, kuulati ja vaadati valimatult kõike, mis ühest ja ainukesest ideoloogiast veidigi erines. Kapitalismi viljastavates tingimustes aga valitseb karm konkurents ning halastamatu võitlus tähelepanu eest. Turumajandus on tunginud ka poliitikasse ning ärksamatele poliitikutele on juba ammu selge, et mistahes kaup, sealhulgas poliitilised vaated, vajab lisaks kirevale pakendile head ja professionaalsel tasemel läbi viidud reklaamikampaaniat.
Tundub, et Eesti programmiliselt väga läänelike vaadetega valitsusparteid lähtuvad kampaaniate korraldamisel ikka veel nendestsamadest nõukogudeaegsetest mallidest. Rahvas tahab midagi silmale ja hingele — nagu näiteks kirevaid peakatteid ja T-särke, tuntud tegelaste vahetut kontakti rahvaga ning võimalust sügavale sisemusse kogunenud emotsioone avalikult välja elada — mitte aatest täidetud, kuid keerulisi ja igavaid programme, mida keegi nagunii lugeda ei viitsi. Lühike ja lööv hüüdlause, mille peale saab karjuda “JAH!” või “MAHA!”, on poliitiku arsenalis mitu korda rohkem väärt kui kahetunnine sõnavõtt euronormatiivide täitmisest.
Lahingut saab väga edukalt pidada ka siis, kui üks osapooltest seda ei soovi. Paraku näib, et elektrijaamade erastamise ümber toimuva debati käigus unustas valitsusliit nimetatud tõe lihtsalt ära. Kes keelas neil pidada sama jõulist propagandasõda kui Rahvaliit ja Keskerakond ning selgitada rahvale, et igal juhul on jaamad kasulik müüa enne, kui põlevkivi kasutamise lõpp energeetikas elektrijaamade väärtuse niikuinii nulli viib? Et jänkid toovad siia miljardilised investeeringud ning õngitsevad need meie taskust tagasi alles mõne aasta pärast, mitte kohe, nagu kohalikud investorid seda teinuks? Et aktsiate kontrollpakk jääb ju riigile ning rahvas on elektrijaamade omanik edasi?
Kui kolmikliit kasvõi Reiljanilt ja Savisaarelt kaasaegsete kampaaniate läbiviimist ei õpi, võivad sellesse kuuluvad erakonnad järgmiste valimiste kaotamises vaid iseennast süüdistada.
AARE KIRNA
MAJANDUS
Kaks uudist Kuremaa tehnikumist
Möödunud laupäeval toimus Kuremaa tehnikumis tänavuse suve viimane lõpuaktus, kus kutseõppeasutuse lõputunnistuse sai infotehnoloogia aluste eriala esimene lend. Esmaspäeval kirjutati alla aktile, mille põhjal Kuremaa tehnikum kuulub haridusministeeriumi haldusalasse.
Kuremaa tehnikumi direktor Andrus Kompus andis aktusel lõputunnistused kümnele tüdrukule ja neljale poisile, kes möödunud aastal alustasid keskkooli baasil infotehnoloogia aluste õppimist. Noored infotehnoloogid Siret Vilba, Elviira Vool, Nadežda Vassiljeva ning Ive Ilves said lõputunnistuse koos kiitusega.
“Infotehnoloogiat õppinud said aasta vältel teadmisi tekstide töötlemisest, andmebaaside kasutamisest, failide haldamisest, arvutigraafikast ning internetiteenuse kasutamisest,” märkis kursusejuhendaja ja arvutiõpetaja Kalle Kolberg.
“Usutavasti suudavad infotehnoloogid edukalt konkureerida tööjõuturul. Seda eriala õppinud noored peaksid hästi sobima näiteks sekretär-asjaajajateks ning väiksemate ettevõtete arvutivõrgu hooldajateks. Mõnigi täna lõputunnistuse saanud noor on juba erialase töö leidnud. Lõpetajate hulgas leidub aga neidki, kes plaanitsevad jätkata õpinguid kõrgkoolis,” lisas ta.
Alates sellest nädalast on Kuremaa tehnikumil ka uus peremees. Esmaspäeval kirjutasid põllumajandusministeeriumi riigivarade haldamise büroo juhataja Helje Veer ja haridusministeeriumi üldosakonna juhataja Jaan Laidmets alla üleandmise-vastuvõtmise aktile, mille põhjal läheb õppeasutus haridusministeeriumi haldusalasse.
“Koolitöö korralduses seoses ümberkorraldusega muudatusi ei toimu. Küll aga vaadatakse sügiseks üle kooli nimi, mis viiakse vastavusse õpetatavate erialadega. Haridusministeerium nimetab oma esindaja ka kooli nõukogusse, ühtlasi muudetakse kooli põhimäärust,” ütles Vooremaale tehnikumi direktor Andrus Kompus.
JAAN LUKAS
Torma põllumajandusosaühing tahab sadulasse jääda
Põllumajandusreformi käigus jagunes endine Torma sovhoos 16 firmaks. Vanadest aegadest ei olnud kaasa võtta õieti midagi, sest Torma sovhoos oli riigi doteeritav majand. Pealegi ei kuulunud see maakonna eesrindlaste hulka.
Torma POÜl on maad ligi 2000 hektari jagu. Lehmi on 500, sigu 1000. Tänavu külvati tera ja kaunvilja 952 hektarile, sh nisu 172 ja rukist 96 hektarile. Iga 51 ha maa kohta on üks traktor. Kaheksa traktorit on uuemad kui kolm aastat. Traktoripargi keskmine vanus on 11 aastat. Sotsialismi ajal amortiseerus masin kaheksa aastaga.
Osaühingul on kolm uut Soome päritoluga kuivatit. Kombainiparki oleks vaja uuendada. Torma POÜ juhataja Ahto Vili arvates oleks mõistlik kogu tootmistsükkel ümber seadistada.
Pangalaene on 30% käibest. Aastas makstakse maksudeks ligi 2,6 miljonit krooni. Olles maakonna põllumeeste hulgas suurimaid investeerijaid, maksti ikkagi 191 000 krooni rohkem käibemaksu kui tagasi saadi.
Piim aitab pinnal püsida
Viis aastat tagasi tegi firma suure investeeringu. Torma sovhoosi ajast saadi pärandiks punane kari, mis põdes leukoosi. Vanad loomad läksid tapale. Asemele osteti uued kirjud mullikad. Üsna tavatu oli Tormas kuulda, et erinevalt paljudest teistest piimatootjatest ollakse siin meiereiga rahul.
“Ehk ongi see, et oleme suutnud tänini vee peal püsida, ka Tapila AS Laeva Meierei teene. Senini oleme nende käest piimaraha alati õigeaegselt kätte saanud. Piimakilo hind on neil teistega võrreldes ka ivake kõrgem olnud,” nentis osaühingu juht Ahto Vili.
Saadud raha on investeeritud tagasi piimatootmisesse. On ostetud söödatootmise seadmeid ja kaks uut rullsilo pressi. Lautadesse on paigaldatud Taani firma Stranko lüpsiseadmed.
“Et edasi minna ja piimast rohkem raha saada, alustasime loomade söötmise ja tehnoloogilise poole korrastamist. Jälgime, et sööt oleks vastavalt lehma piimaannile tasakaalus: parasjagu proteiini, valku, rasv ja mineraalaineid, vitamiine. Midagi ei tohi ka rohkem olla, kui sööt on liiga energiarikas, kogub lehm ainult kaalu, piima annab aga vähe. Need on küll põhitõed, kuid pahatihti ei pöörata sellele tähelepanu,” arvas Vili.
Torma karjas on ligi 500 jõudluskontrolli all olevat lehma. Kaks korda kuus võetakse neilt piimaproovid ning andmed sisestatakse arvutisse, mis koostab vajaliku söödaratsiooni. Läinud talvel said lehmad koresööta viiendiku võrra varasemast vähem, väljalüps aga suurenes. Põhiliseks “piimapumbaks” ongi olnud tasakaalustatud söötmine ning karja tõuomaduste parandamine.
Importmullikad, -sperma ja -munarakk
Tormas lüpsis tänavu esimesel poolaastal lehm keskmiselt 3229 kilo piima, mis on mullu sama ajaga võrreldes 327 kg rohkem. Selektsionäär-zootehnik Evi Korsten peab tõuaretust suurema toodangu saamiseks eriti tähtsaks.
“Eelmisel suvel ostsime 12 Taani mullikat, kellest kolmel võtsime jaanuaris embrüod, et saada kõrgetasemelist järelkasvu. Tiinestus seitse mullikat, kellelt loodame saada oktoobris järelkasvu. Eelnevalt oleme kasutanud Ameerikast toodud embrüoid, neist saime neli lehmikut ja ühe pullvasika, kelle ostis tõuloomakasvatusühistu tagasi. Eesti Holsteni tõu parandamiseks oleme kasutanud kallimat importspermat. Püüame kasutada selliseid pulle, kelle tütred oleksid suure piimakusega ja tugevamate jalgadega. Sageli peamegi just kehvade jalgade pärast lehmi karjast välja prakeerima,” tutvustas Evi Korsten senitehtut.
Maal elu kallim
Kütus on aasta-aastalt kallinenud. Sel aastal on Torma POÜ pidanud kütuse eest rohkem maksma ligi 250 000 krooni. Kuna elektrikatkestused on sagedased, siis on muretsetud diiseljõujaamad, mis pannakse elektrivoolu puudumise ajaks käima. Linnas peetakse normaalseks, kui elektripinge kõigub 5% piires. Torma kandis on see 20%. See kõik nõuab alates arvutitest ja lõpetades tootmisseadmetega lisaseadmeid ning ka investeeringud.
Sigade nuumfarmides on üles pandud automaatsöötjad. Valmis sööt tuuakse Elvas asuvast tehasest Farm Plant Eesti AS. Tuhande seaga tegeleb kolm inimest. Üle kuuekuulisi sigu laudas ei ole. Juba viiekuuselt lähevad nad tapale. 30% toodangust on müüdud maha läbi oma kaupluse.
Probleemiks madal põhivahendite maksumus
“Praegu arvestatakse varasid raamatupidamises 1992. aasta hindades. Juba 1994. aastast räägitakse ümberhindamise vajadusest. Kahjuks on see valitsuse ja ametnike poolt tegemata jäänud. Alla praeguse turuväärtuse hinnatud vara tõttu arvestatakse amortisatsiooni raamatupidamises vajalikust vähem, mis tähendab seda, et tulumaksuna maksti ära vahendeid, mis normaalse varade hindade korral oleks kantud kuludeks,” ütles juhataja.
Tootmise, sh sõnnikumajanduse vastavusse viimine EL keskkonnaalaste, veterinaariaalaste jne nõuetega võib tulevikus maksma minna investeeringute näol ligi neli miljonit krooni. Värsket sõnnikut enam ammu põllule ei veeta, vaid lastakse patareis aasta otsa laagerdada.
ARDI KIVIMETS
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Käsitöölaager Endla looduskaitsealal
22. ja 23. juulil toimus Toomal Endla looduskaitsealal Laiuse ja Vaimastvere koolide ühine käsitöölaager. Lapsi juhendas Laiuse Õletoa perenaine Aime Lang.
Esimesel päeval tehti looduslikest materjalidest seinavaipu. Teisel päeval meisterdati heintest loomakesi, lilleseadeid ja kahe kooli ühistööna looduslikest materjalidest lilleseade muru sisse.
Lastele meeldis laager nii väga, et see võiks muutuda lausa traditsiooniks.
Täname Jõgeva vallavalitsust, kes võimaldas lastel ka suvel tegelda käsitööga ja samas lõbusalt aega veeta.
Laagrisolijate nimel
EVE HAAB
“Oo, Ranna, oo, Ranna, sa mulle nõnda palju annad!” laulis Eesti Draamateatri näitleja Jan Uuspõld möödunud pühapäeval kuuenda üle-eestilise kooliteatrite suvekooli lõpetuseks tema enda loodud suvekooli hümni.
Hümn on tugevate absurdisugemetega ja salmiosa sünnib igal taasesitusel uuesti, nii et peale Jani ei oskagi seda õigupoolest keegi laulda. Ent küsimusele, mis see “nõnda palju” on, mida suvekool annab, poleks üheselt vastata osanud vist ei Jan ega keegi rohkem kui kahesajast suvekooli teises vahetuses osalenust. Vastust tuli koguda ivakaupa.
Kolm suvekoolilist, Võru tüdruk Helen, Pärnu tüdruk Epp ja Kuressaare poiss Andre ütlesid viimase suvekoolipäeva hommikul, et nende arvates võiks laager veel vähemalt nädala kesta, sest grupisiseselt olid lähedasemad suhted pärast mitmepäevast ühistööd alles hakanud tekkima. Mulje laagrist määravatki see, mis toimub loosi tahtel eri teatritruppide noortest kokku pandud õppegrupis: kas tekib koostöö või mitte. “Teatriõpetust Eesti koolides üldjuhul ei jagata, siin saab seda aga Eesti parimatelt näitlejatelt ja üksnes söögiraha makstes,” ütles Helen.
Asja rahalisele küljele oskab ta tähelepanu pöörata sellepärast, et on aasta Inglismaal õppinud. Tõsi, Avatud Eesti Fondi toetusel, aga ta teab siiski, kui palju see maksma läks. Ning õpingud Inglismaal ei vähendanud tema jaoks Ranna sära.
Prominendid saunas
Kui varasemates suvekoolides on kooliteatrite juhendajad õppinud sedasama, mida nende õpilasedki, siis seekord oli juhendajail võimalus suvekooli ajal läbi teha tasuline, aga see-eest Tallinna Pedagoogikaülikooli tunnistuse tagav täiendkoolitus draamaõpetuse alal. Õppejõududena käisid kuue päeva jooksul täiendõppeklassina toiminud staabisaunast läbi Priit Pedajas ja Margot Visnap, Ain Mäeots, David Vseviov, Kustav-Agu Püüman jt. Üks seitsmeteistkümnest tunnistuse saanust, Tartu Elleri-nimelise Muusikakooli õpetaja Mari Karm ütles, et temal aitas täiendkoolitus enda siitsealt nopitud teadmiste vahele seoseid luua, need teadmised mingisse taustsüsteemi paigutada ja leida uusi vaatenurki.
“Ning siin, Rannal, kus kõik tegelevad ühe ja sama asjaga ning sa ise ei lähe vahepeal poodi ega koju pesu pesema, kõik pakutu võimendus,” ütles Mari.
Ranna legend
Suvekooli õppealajuhataja, Tallinna Pedagoogikaülikooli režii õppetooli juhataja Toomas Lõhmuste väitis, et kultuuriprominente, kes kooliteatrite juhendajatele loenguid pidasid, polnud kuigi raske kohale meelitada, sest Ranna suvekool on teatrirahva seas juba legendaarseks muutunud. See on midagi raskesti defineeritavat ning koosneb kummalisest segust: väsitavatest, aga nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks üllatavaid eneseleidmisi pakkuvatest tööpäevadest, mõnusast melust staabisaunas ja selle ümber (märganuks keegi salvestada kogu selle nö teatrifolkloori, mis Rannal suvekoolide ajal ühes või teises vormis ette on kantud, oleks eesti teatri ajalugu tulevikus märksa värvikam ja vürtsikam!), hommikusest Artur Rinne nasaalse baritoniga lauldud äratuslaulust “Eeeemajõe peaaaal” ja õhtusest lõkke ääres istumisest, Peipsi järvest, mille kaldal viimasel laagriõhtul terve küünaldemeri süüdatakse ja tuhandest muust killust. Kaasa arvatud Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja juhendaja Lianne Vahur-Saage ning tema gümnaasiumi õpetajatest, kooliteatri noortest ja vilistlastest koosneva meeskonna pealtnäha märkamatu tegutsemine, mis tegelikult kogu süsteemi toimimas hoiab.
Andrus Vaarik võttis oma kolmanda koolipapasuve aga kokku nii: “Siin, Rannal puutun ma lähemalt kokku endast 20—25 aastat nooremate inimestega, kelle välised parameetrid on minu omadest üsna erinevad: nad riietuvad teistmoodi, nad räägivad teistsugust keelt, neile meeldib teistsugune muusika. Aga nendega koos olles ma mõistan, et tuum on meil tegelikult sama: me armastame ja vihkame ühtesid ja samu asju. Ning ma lähen siit ära teadmisega, et ma ei ole üksi, et ma ei ole loll.”
RIINA MÄGI
Vaiatus pakuti rosoljet ja tantsumuusikat
Tõesti, 22. juulil pakuti neljandal tantsubändide festivalil Vaiatu Rosolje 2000 rahvale rosoljet. Seekordsel üritusel osales algul lubatud tosina asemel seitse tantsubändi, kaheksas lippas minema, kuna pidas helitehnikat “lahjaks” ja neli bändi Vaiatusse ei jõudnudki.
Selle ürituse korraldamise idee tekkis 1996. aastal, kui osalesime Vaiatu tantsuansambliga HAK Paide “süldil”, mis meie arvates oli pillimeeste jaoks natuke nadilt organiseeritud: pillimehed pidid iga punt omaette autos esinemisjärge ootama ja sellist õlatunnet ei tekkinudki. Siis mõtlesime, et teeme järgmisel aastal ise ürituse ja et miks just “sült”, teeme “rosolje”.
Nii ongi alates 1997. a. juulist igal aastal toimunud rosolje pidu Vaiatu rahvamajas, kus kaetud laud pillimeeste päralt on, et neil oleks võimalik ka omavahel muljeid vahetada, ja loomulikult on laual ka rosolje. Tantsubände me pingeritta ei sea, see on rohkem reklaamiüritus ja rahvapidu. Ürituse õhtujuhiks on jäänud Samuel Golomb, kes oma rolli laitmatult täidab.
Sel üritusel siis tantsitasid rahvast üksiküritaja Avo Külm Koimulast, ansambel 2 ½ Voorelt, Partner Vaimastverest, MiDi Elvast, Aimar Pihlak bänd Jõgevalt, HAK Vaiatust, Tiina & Urmas Avinurmest. Ida-Virumaa bänd Visiit lahkus ürituselt, sest tehnika ei rahuldanud neid. Kaduma jäid Toomas Hermanni bänd, Õllega pooleks Saaremaalt, Tandem Tsoorust ja Nickibänd Paidest. Ürituse korraldajal on küll edaspidiseks palve, et kui ikka ei saa osaleda, siis varakult teataks sellest, sest tehtud kulutused on pärast ju korraldaja kanda. Seekord teatas Saaremaa bänd paar päeva ette, kuid teistest ei kippu, ei kõppu…
Sel aastal saime üritusele ka oma lipu, mille kavandi autoriks on Margus Porro Jõgevalt ning Vooremaa toimetus andis lipule kuju ja vormi. Vägeva trummisoolo saatel heiskasid kõikide bändide esindajad ürituse alguse märgiks lipu, üritus võis alata.
On tavaks saanud, et iga osaleja pillimees saab meene ja tänukirja. Sel õhtul jäi igale pillimehele mälestuseks Vaiatu rahvamaja logoga maxipliiats. Need valmistas kohalik puidutisler Vello Porro. Meeleolu aitasid luua Jõgeva kultuurikeskuse tantsustuudio tantsutüdrukud. Rahvale korraldati ka toredaid võistumänge: posti otsa ronimine, võistu tantsimine, oksjon jne. Rahvast oli kohal alla poole tuhande.
Tegijal juhtub ikka midagi ja alati jääb ka miskit kahe silma vahele. Ka heli kvaliteedis ei maksa helitehnikut süüdistada. Vana tehnikaga imet ei tee ja uut ei jaksa lihtsalt rentida. Arvan, et kui mõned apsud välja arvata, läks üritus korda. Noored ei kakerdanud tantsupõrandal, vaid tõesti tantsisid. Ainult üks aktiivne vanem härrasmees püüdis ennast tantsu tüdrukute esinemise ajal truppi poetada.
Tänan hr Kõrgesaart Vaiatu kandi reklaamimise eest, kõiki ürituse toetajaid, pillimehi ja kõiki, kes üritusele kaasa aitasid. Aitäh mõnusale publikule, sest üks kultuuritöötaja ilma teieta head pidu teha ei saa. Kohtume aasta pärast Vaiatu Rosoljel 2001. 19. augustil on aga Vaiatus Mini-Õllesummeri tantsumaraton.
AILI OJA,
Vaiatu rahvamaja juhataja
SPORT
Tänavakorvpall vallutas Mustvee
Möödunud laupäeval peeti Mustvees Peipsi järve kaldal üle-eestilise tänavakorvpalliturniiri Simpel Streetball järjekordne etapp, kus osales 112 võistkonda. Lisaks Eesti tänavakorvpalluritele olid võistlustules ka Peterburi spordipoisid, kes pole tänavakorvpalli varasematel etappidel osalenud.
Peipsi järve äärsel platsil peetud tänavakorvpalli võistlused korraldasid Torma spordiklubi, Mustvee linnavalitsus, Raadio Kuma Paidest ning firma Stigmar. Hommikust õhtuni kestnud mängud toimusid erinevates sarjades. “Eliidi sarjas kohtusid võistkonnad, kes mängivad Eesti korvpalli meistriliigas. Samuti peeti võistlusi firmade, amatööride, seenioride (40-aastased ja vanemad korvpallurid) ning naiste sarjas,” selgitas võistluste üks korraldajaid Ervin Runnel aktsiaseltsist Kuma.
Jõgevamaa võistkondadest pälvis tänavakorvpalliturniiri Mustvee etapil oma vanusegrupis esikoha meeskond Perevara, kus mängivad koolipoisid Mart Ingver, Juhan Tenisson ning Priit Põdra. See tänavakorvpallitrio alistas finaalmängus 8:6 Väike-Maarja Lurichi spordiklubi võistkonna Tikker.
Torma spordiklubi spordiau oli kaitsmas mitu võistkonda. Torma II võistkond (1987.—1988. aastal sündinud poisid) pälvis teise koha, kaotades 7:9 Peterburi tänavakorvpalluritele. “See oli napp kaotus, kusjuures tuleb arvestada, et Peterburi võistkonnas on Eesti poistest tunduvalt pikemad ja tugevamad poisid,” kommenteeris Vooremaale Torma spordiklubi juhatuse esimees ja treener Raivo Tralla. Tema hinnangul on Torma II võistkonna kõik liikmed võrdväärselt tublid korvpallurid.
Torma spordiklubi I võistkond alistas kolmanda-neljanda koha mängus 9:8 Tallinna meeskonna Clamox. Miniklassis jäid Torma korvpallurid napilt välja finaalist ning 1983.—1984. a sündinute vanusegrupis mängisid tormalased poolfinaalis. Naiste arvestuses pälvis kolmanda koha Mustvee naiskond.
Eliidi sarjas pälvis teise koha võistkond Beesting, kus mängivad Järvamaa ja Jõgevamaa korvpallurid. Jõgevamaalt olid Mustvees tänavakorvpalli mängimas ka Jõgeva Viljasalve, Werol Tehaste ja firma Oosi võistkond. “Mustvee linn sobis hästi
tänavakorvpallivõistluste korraldamiseks. Kohalikud elanikud avaldasid arvamust, et nii aktiivset ja pingelist spordielu pole nad oma linnas varem näinud,” ütles Ervin Runnel.
“Spordisõbraliku keskkonna loomisele Mustvees on palju kaasa aidanud linnapea Pavel Kostromini toetav suhtumine. Energiline spordielu sai Mustvees aga alguse eelkõige siis, kui siin töötas pedagoogi ja linnapeana praegune Jõgeva linnavolikogu esimees ja ASi Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepp, kes elas aktiivselt kaasa ka tänavakorvpallivõistlustele,” lisas Raivo Tralla.
JAAN LUKAS
Jalgpalliturniir Felix Adrati mälestuseks
Laupäeva hommikul algab Jõgeva aleviku staadionil 27. Felix Adrati mälestusturniir jalgpallis, mida korraldab eelmise aasta võitja, spordiklubi Jõgeva Tähe.
Mitmekülgne spordimees Felix Adrat (1922—1974) moodustas Jõgeva ümbruses tugevad jalgpalli-, võrkpalli- ning jäähokimeeskonnad. Tema algatusel rajati Jõgeva alevikku spordiväljak, mis on tänaseni Jõgevamaa esinduslikumaks jalgpallistaadioniks.
Felix Adrati mälestusturniire hakkas korraldama Jõgeva näidissovhoos. Nüüd on igasuvine jalgpallivõistlus juba mitmendat aastat teoks saanud spordiklubi Jõgeva Tähe eestvedamisel.
“Sel mälestusturniiril on osalenud jalgpallivõistkonnad erinevatest Eestimaa paikadest. Tänavusel turniiril osaleb neli meeskonda: Toompea FC, kus tõenäoliselt mängivad ka Riigikogu liikmed, Eesti Ühispanga võistkond, firma Adidas võistkond ning SK Tähe esindusmeeskonna ja noortevõistkonna koondmeeskond,” teatas SK Tähe juhatuse esimees Toomas Klaarman.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Miks Põltsamaa roosikuningal Kadriorgu sõitmata jäi
Möödunud laupäeval Põltsamaal Rein Joosti aiandis toimunud roosipäevale oli tulnud roosikasvatajaid erinevatest Eestimaa paikadest.
Agronoom Rein Joosti aiandis kasvab üle 3000 roosipõõsa 700 erinevast sordist. Et propageerida roosikasvatust ning jagada oma teadmisi ja kogemusi teistega, korraldas roosiaia peremees koos Põltsamaa linnaaednik Inge Angerjaga teistkordselt üle-eestilise roosipäeva. Uhkele ja ilusale lillele pühendatud üritusel osales ligi 300 asjahuvilist. Kõige rohkem roosikasvatajaid oli kohale sõitnud Viljandimaalt, Tartumaalt ja Jõgevamaalt.
Roosipäeva avasid Põltsamaa linnapea Margi Ein ning Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. Külalised imetlesid Joosti aiandi äärmiselt mitmekesist värvigammat. “Nii rikkalik roosiaed on lausa fantastiline, kusjuures mitut roosisorti nägin siin esmakordselt. Näiteks eriti suursuguse mulje jättis mulle oranžikaspunane tihe topeltroos Cordula,” rääkis Vooremaale Urve Soo Voorelt, kelle koduaias kasvab praegu 43 roosi.
Rein Joostil tuli pidevalt jagada selgitusi roosisortide vastupidavuse kohta. Põhjalikumalt rääkis ta kartuliroosi Rosa Rucosa sortidest. “See on üks külmakindlamaid rühmi, mille sordid sobivad hästi nii koduaedadesse kui ka haljasaladele,” märkis Joost.
Kommenteerides maakonnalehele roosikasvatust kui ühte võimalust ettevõtlusega tegelemiseks ütles Rein Joost: “Roosikasvatus võiks olla üheks alternatiivseks põllumajandusharuks. Roosikasvatajaid ei saa aga olla kuigi palju, sest see tegevus nõuab palju teadmisi ja kogemusi, kusjuures isegi asjatundjatel juhtub aegajalt äpardusi.”
Roosipäeval tutvustati mitmes keeles välja antud erialakirjandust. Vaadata sai ka tartlase Väino Talve koostatud näitust 146 roositeemalisest eksliibrisest, mille hulgas leidus ka Paul Luhtheina, Jüri Arraku ning teiste nimekate kunstnike töid. “Roosiaed on Põltsamaa linnale heaks reklaamiks, sest vähe on meie linna külastavaid turiste, kes roosiaeda minemata jätavad,” ütles linnaaednik Inge Angerjas.
Joosti aiandist pärit roosid kasvavad ka Kadrioru pargis presidendilossi aias. Arvestades seda oli roosiaia peremehel kutse ka Kadrioru lossi 250. aastapäeva pidustustele eelmisel laupäeval. Nagu teada, võõrustas Põltsamaal roosiaia kuningaks kutsutud Rein Joost roosisõpru oma koduaias.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Relvade küsimuses vastuvõttu ei ole
Seoses puhkusteperioodiga ei ole politseiprefektuuris alates 1. augustist vastuvõttu relvade ja laskemoona küsimustes. Esimene vastuvõtupäev on jälle teisipäeval, 22. augustil kella 9—12. Edaspidi on vastuvõtuaeg ka neljapäeviti kella 14—16. Lubade inspektor töötab prefektuurihoone teise korruse kabinetis 217, telefon on 68 437.
Teisipäeva õhtul kell 19.57 kutsuti politsei Jõgeval Keskuse poodi. Öeldi, et kinni on peetud vargad. Politseipatrull toimetas kauplusest prefektuuri kolm meest ja ühe naise ning väljast veel ühe naise, nende seltskonna liikme. Kinnipeetutel oli kaasas hulganisti purgisuppe, kastmeid ja konserve. Ei puudunud ka sangaga Sangria vein ja veel 0,5 liitrine veinipudel. Oli muudki. Täpsustamist vajab aga, mis oli sellest poest ja kas pole nende käest ära võetud kauba hulgas mujalt pärit asju.
Poeskäijaid väljas oodanud Jaana (1963) oli peaaegu kaine, tema käes asju polnud ja ta läks pärast vajalike seletuste andmist õhtul koju. Kersti (1971), Jako (1976), Ivo (1975) ja Sami (1968) olid aga purjus — alkomeetri näidud 2,04—2,55 promilli. Nemad tuli nii nende endi kui ka kaasinimeste heaolu nimel kainenema jätta, et seejärel õiguserikkumist arutama hakata.
Teisipäeva hilisõhtul kell 23.05 juhtus raske liiklusõnnetus Pala vallas Rannal. Asulavälisel teel vasakul teepeenral sisselülitatud lähitulede ja salongivalgustusega Volkswagen kaubiku kõrval seisnud jalakäijatele sõitis otsa Žiguli 2101. Sealtsamast pärit Virve (1961) suri otsasõidust saadud vigastustesse kiirabiautos teel Maarjamõisa haiglasse. Vigastada sai ka Helen (1989), kelle kiirabi viis Maarjamõisasse. Žigulid juhtinud Aleksei (1959), kelle elukoht on Kallastel ja kes töötab Tartu politseiprefektuuri nooreminspektorina, oli alkoholijoobes ja tal polnud sündmuskohal esitada juhiluba.
Ööl vastu esmaspäeva käidi vargil Kasepää vallas endises Kirovi kolhoosi karjalaudas, mis nüüd kuulub OÜle I.V.E.A. Praegu hoone loomapidamiseks kasutusel ei ole ning ööseks oli üks ustest lahti jäänud. Hommikul avastati, et ära oli viidud roostevabast terasest kaste ja üks suurem mahuti. Vara omanik hindab kahju 4000 kroonile.
On pikali maas ja jäävad autodele ette
Umbes sedamoodi teatati politseile esmaspäeval kella 16.05 ajal Jõgeva linnast Suurel tn maja 25 juures avanenud pildist. Juhatatud kohas olid joobnud Galina (1952) ja Karli (1949), mõlemal riided seljas märjad ja määrdunud ning raskusi jalulseismisega. Galinal näitas alkomeeter 4,02 promilli ja kui ta kolmapäeval politseis käis, ei tundunud ta veel kaine.
Poolteist tundi hiljem toodi Tormast Jõgevale välja magama Viktor, taskus pakk Priimat, toos tikke ja käekell. Läks veel kaheksakümmend minutit, siis tuli Põltsamaa bussijaamast Jõgevale sõidutada E. R. (1951).
Teisipäeval kell 10.30 leiti Siimustis kaupluse ees magamas purjus Arnold (1959), kes oma kodukohaks ütles Mulgimaa pealinna, mis ka õige oli. Jaluletõstetud mees ajas ebaselget juttu ja pidi seismiseks vahetevahel tuge saama.
Ööl vastu laupäeva on Jõgeva alevikus M. Pilli tänaval ühe maja juures ära lõhutud õuelillevaas. Lillevaas oli tsemendist ja üle ühe meetri kõrge. Omaniku sõnul oli keegi varem selle ära lõhkuda lubanud.
Varastati kolm veise lihakeret
Vastasutatud OÜ Lustivere Agro tegi paar päeva tagasi esimese loomatapmise. Ööseks lukustati tapamajal ripplukuga ainult välisuks, seespool lukustust ei olnud, ka külmkambril mitte. Teisipäeva hommikuks olid külmkambrisse jäetud kolm veise lihakeha kadunud. Vargad olid lõhkunud välisukse ainsa luku. Kahju suurus on selgitamisel.
Neljapäev, 27, juuli 2000. a.
Vargad on elektriliinidele hullemad kui torm
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KIRJAD
JUTA RUUS
MART AROLD,
Olavi Annuki omaaegne pinginaaber
MARGUS KIIS
Ujumas on käinud umbes kolmandik küsitletutest
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
AARE KIRNA
MAJANDUS
Kaks uudist Kuremaa tehnikumist
JAAN LUKAS
Torma põllumajandusosaühing tahab sadulasse jääda
ARDI KIVIMETS
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Käsitöölaager Endla looduskaitsealal
EVE HAAB
RIINA MÄGI
Vaiatus pakuti rosoljet ja tantsumuusikat
AILI OJA,
Vaiatu rahvamaja juhataja
SPORT
Tänavakorvpall vallutas Mustvee
JAAN LUKAS
Jalgpalliturniir Felix Adrati mälestuseks
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Miks Põltsamaa roosikuningal Kadriorgu sõitmata jäi
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Relvade küsimuses vastuvõttu ei ole