Vooremaa
Teisipäev, 27. juuni 2000. a.

Võidupüha tuli viidi valdadesse

Tänavu peeti võidupäevale pühendatud üleriigiline paraad Haapsalus. President Meri süütas võidutule, mille viisid maakondadesse Kaitseliidu malevate tublimad liikmed. Mustveesse tõid tule veebel Jaan Päärt ja nooremleitnant Valdek Suur. Sellest tõrvikust läidetud leegi saatis maavanem Margus Oro linnapeade ja vallavanemate kaudu mööda maakonda laiali.

Reedene, jaanilaupäeva kohta tavatult soe, päikesepaisteline ilm meelitas Mustvee randa peesitajaid ja sulistajaid. Rannaveeres ootas valmispandud lõkkematerjal süütamist ja õhtuseid jaanitulelisi. Linnamajadel lehvis sinimustvalgeid lippe rohkem, kui varasematel lipupäevadel.

Tunnike enne paraadi algust oli järve äärsele asfalteeritud parkimisplatsile müügiputkade juurde kogunenud kenake hulk ootajaid. Kui kohalik puhkpilliorkester dirigent Valter Jaanuse käe all mürtsuma hakkas, ronis enamik sulistajaid veest välja vaatama, mis muidu nii vaikses linnas juhtumas.

Marsihelid tugevnesid, kesklinna poolt jõudis paraadplatsile kaitseliitlaste kolonn. Kõlasid sõjaväelaslikud käsklused, siis marssis Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik kapten Ants Nurk maavanemale raporteerima: ”Paraadiks on rivistunud Kaitseliidu Jõgeva Maleva kaks lahingurühma, noorkotkaste, kodutütarde, naiskodukaitsjate ja vabadusvõitlejate üksused.”


Päris sirges rivis

Maavanem Margus Oro märkis oma pidupäevakõnes, et rahvas, kes ausalt oma maad harib ja oma riiki üles ehitab ning selleks kindlat usku südames kannab, jõuab sihile. Vastuseks maavanema hüüdele “Elagu Eesti Vabariik!” kaikus paraadplatsil “Elagu! Elagu! Elagu!”

Mustvee linnapea Pavel Kostromin soovis ilusat Võidupüha ja toredat jaanipäeva ning tänas kõiki, kes tulid siia, maakonna serva. “Loodan, et edaspidi mõistetakse, et Mustvee pole Eesti Siber, vaid võrdväärne ja heade arengueeldustega piirkond. Loodan, et mõne aasta pärast toimub siin üleriigiline paraad ja Mustvee uues sadamas näeb Kaitseliidu ja piirivalve laevu,” oli linnapea optimistlik ning kutsus kõiki Mustveesse ka kahe nädala pärast. Siis tähistavad vanausulised oma jaanipäeva.

Haapsalust kohale saabunud võidutulest süütas maavanem tõrvikud, mille tule lubasid omavalitsusjuhid viia maakonna linnadesse ja valdadesse.


Auhind kauni kodu eest

Jaanipäeval austas president Lennart Meri parimaid kodukaunistamise konkursil osalenuid. Eesti kodukaunistamise ühendus valis Jõgevamaalt autasustamiseks Hiie Jakobsoni eramu; Anne ja Villu Reiljani, Malle ja Mati Everti, Aino ja Ant Mölderi kaksikelamu; aktsiaseltsi Werol Tehased tootmishoone ning Anna Haava nimelise Pala Põhikooli. Peaminister Mart Laari allkirjastatud tänukirjad kauni kodu eest andis maavanem üle Mustvees.

ARDI KIVIMETS


Lauri Aus võitis Tallinn Openi grupisõidu

Pühapäeval Tallinnas toimunud Balti riikide jalgratturite Tallinn Openi grupisõidu võitis profirattur, Prantsusmaa jalgrattaspordiklubi Ag2r-Prevoyance liige Lauri Aus.

Tugevatasemelisel jalgrattasõiduvõistlusel osales kokku 150 Eesti, Läti ja Leedu ning Skandinaaviamaade jalgrattasportlast. Võistluste start ja finiš olid Tallinna Tehnikaülikooli juures, sõideti eelkõige Mustamäe nõlvadel. Rattasõidu võitis Lauri Aus, teiseks tuli tema klubikaaslane Jaan Kirsipuu, kolmandaks jäi lätlane Arvis Piziks.

“Jälgides Tallinnas Lauri Ausi ja Jaan Kirsipuu sõitu, veendusin, et ratturitel on võistlustahet ja jõudu juurde tulnud. 1992. aastal tuli Lauri Aus Eesti meistriks ja samal aastal pälvis ta Barcelona olümpiamängudel viienda koha. Loodame, et tänavusel olümpiaaastal läheb tal veelgi paremini,” rääkis Vooremaale Ausi esimene treener Kalev Raudsepp.

Tallinn Open grupisõidus osalesid Jõgevamaaga seotud profiratturitest ka Janek Tombak, Erki Pütsep, Innar Mändoja ja Andrus Aug.

Pühapäeval autasustati Tallinnas ka Eesti meistrivõistluste parimaid. Kolmanda koha sai Eesti meistrivõistluste arvestuses jõgevamaalane Janek Tombak, kes treenib Prantsusmaa klubis Cofidis.

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Neljapäeval peeti Vaiatu rahvamajas tantsubändide festivali Vaiatu Rosolje 2000. Reedel korraldati Vaiatu küla II kodukandipäevad. Tormas Rahuoru pargis toimus vanasõidukite sajandisõit. Laupäeval pidas oma teist kokkutulekut Võtikvere küla. Sadalas valiti samal päeval rammumeest. Eeloleval laupäeval on tsirkuseetendus Tormas ja pühapäeval Sadala rahvamaja juures.


Tabivere vald

Möödunud nädalal viibis vallas Saksa sõpruslinna Geilenkircheni delegatsioon, kes osales ka 23. juunil peetud perede piknikul Elistveres, kus esines Tabivere naisansambel. Samal päeval peeti jaanipidu Tabivere pargis. Maarjas peeti jaanipidu 24. juunil. Täna on vallavolikogu istung, kus käsitletakse haldusreformi küsimusi.


Saare vald

Kolmapäeval toimunud vallavolikogu istungil olid arutusel haldusreformi, vabade maade jm küsimused. Neljapäeval korraldati Saare mõisas suur suveüritus “Hullu krahvi ettevõtmised Saare mõisas”.


Põltsamaa vald

Reedel avati Räsna külas Suuroja talu õues juubelikivi Vabadussõja veterani Karl Jaanuse auks. Täna alustab Kaarlimõisas tegevust ülevabariigiline tantsujuhtide suvekool, mis lõpeb reedel. Eile oli koos vallavolikogu sotsiaalkomisjon ning homme peab oma koosolekut vallavolikogu majanduskomisjon. Täna on vallavalitsus Kamaris, et sõlmida üüri ja erastamislepinguid Sakala PÜ pankrotihaldurile üleandmiseks. Neljapäeval on aga vallavolikogu istung, kus ühe põhiküsimusena on päevakorras arengukava.


Põltsamaa linn

Eile oli linnavalitsuse istung. Ühisgümnaasiumis valiti õppealajuhatajat. Tööd alustas lastelaagri “Suvi, seiklused ja töö” teine vahetus. Homme külastab Põltsamaad töövisiidi käigus teede ja sideminister Toivo Jürgenson. Arutusele tulevad linna telefoniside parandamise võimalused. Neljapäeval on linnapea Margi Ein Ameerika iseseisvuspäeva puhul oodatud vastuvõtule Ameerika Suursaatkonda. Reedel toimuvad kultuurikeskuses 2000. aasta Veinikuninganna valimised. Külalisena esineb Voldemar Kuslap. Laupäeval peetakse lossihoovis Veinipäeva. Tutvustatakse veinifirmasid, korraldatakse võistlusi. “Õnne 13” esmaesitlus vabas õhus, külalised Anne Veski, ansamblid Untsakad ja Fix2. Avatud on rooside näitus jne. Samal päeval korraldatakse ka Põltsamaa VI Lossijooks.


Puurmani vald

Reedel ja laupäeval peeti Puurmani vallas Kursi kihelkonna päevi. Eile oli koos vallavolikogu majanduskomisjon.


Pala vald

Neljapäeval tähistati Kodaveres firma Pootsman puhkekompleksis jaanipäeva. Reedel korraldati Pala valla päev ning Kodavere kihelkonna Sassukvere küla kokkutulek. Tänasest kuni 3. juulini osaleb Kodavere segakoor Norras Põhjamaade koorifestivalil. Kolmapäeval toimub Kodaveres Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolek, kus osaleb ka teede- ja sideminister Toivo Jürgenson.


Palamuse vald

Kolmapäeval peeti Kaareperes suve vastuvõtu pidu koos jaanitulega. Reedel tähistati Võidupüha nii Kaareperes kui ka Palamusel. Palamuse pargis peeti samal päeval rammumeeste võistlust Tõnisson 2000 ning põletati jaanituld. Kaarepere rahvamajas korraldas eile lilleseade alase õppuse Meljo Kaaviste. Laupäeval mängib Palamuse näitetrupp Palamuse veskis etendust “Ulguv mölder”.


Pajusi vald

Reedel peeti Pajusi pargis ülevallalist jaanipäevapidu ning spordivõistlusi.


Mustvee linn

Reedel oli rannaäärses parklas Kaitseliidu Jõgeva Maleva pidulik Võidupühale pühendatud rivistus, kus maavanem Margus Oro võttis kaitseliitlastelt vastu presidendilt saadud võidutule. Õhtul süüdati ranna ääres jaanituli. Pühapäeval saabus Mustveesse laagrisse 24 Narva last, kes jäävad siia 8. juulini, ööbitakse peredes ja käiakse koos Mustvee 1. Keskkoolis. Eile oli linnavolikogu istung, kus leidsid käsitlemist koolide olukord, haldusküsimused jm.


Kasepää vald

Neljapäeval peeti Kasepää laululaval jaanipäevapidu, kuulati kontserti, olid päevakohased võistlused jne. Eile sai Tartu Ülikooli lõpudiplomi vallavalitsuse töötaja Ülle Säälik.


Jõgeva vald

Eile arutati vallavalitsuse istungil valla haridusvõrgu korrastamist, perspektiivseid investeeringuid, 2001. aasta eelarvet puudutavaid küsimusi jm. Homme toimub vallavalitsuse saalis arutelu kultuurielu edasisest korraldamisest vallas, osaleda võivad kõik huvilised. ASis Werol Tehased on kohtumine teede ja sideministri Toivo Jürgensoniga. Neljapäeval on vallavolikogu viimane istung enne vallavalitsuse suvepuhkusele minemist, päevakorda on võetud 17 punkti. Sellel nädalal tehakse ettevalmistusi käsitöölaada korraldamiseks Laiusel juuli lõpus Karli päevade puhul ning Rein Rannapi kontserdiks Laiuse lossivaremetes. Nädalavahetusel sõidab valla esindusvõistkond osalema vabariigi valdade suvemängudel Ülenurmes.


Jõgeva linn

Teisipäeva öösel vastu kolmapäeva korraldati linnas suve alguse puhul mitmeid kontserte nime all “Helisev suveöö”. Kolmapäeval pidas koosolekut Betti Alveri fond, kõne all oli Betti Alveri pargi ja kirjaniku sünnimaja edasine saatus. Neljapäeval tähistas Jõgeva Gümnaasium kooli 85. aastapäeva ning kokku said kooli vilistlased. Kolmapäeval saabub Jõgevale teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, kes külastab kell 11.30 Jõgeva teedevalitsust ja lõpetab oma ringkäigu maakonnas kohtumisega maavalitsuses. Neljapäeval on linnavolikogu istung, kus arutatakse linna arengukava.



ARVAMUS

Geenivaramut saab aidata luua igaüks

Eesti Geenikeskus andis 12. juunil sotsiaalministeeriumile üle geenivaramu projekti, mille alusel oleks võimalik hakata looma Eestimaa elanike geeniandmete kogu eesmärgiga diagnoosida täpsemalt haigusi ning neid efektiivsemalt ravida. Selleks puhuks korraldati Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis projekti tutvustamiseks pressikonverents.

Projekti tutvustasid kokkutulnutele projekti üks peamisi algatajaid, Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu ja sihtasutuse Eesti Geenikeskus juhatuse liige Andres Rannamäe ning seadusloome ja juriidilise poole pealt vandeadvokaat Jüri Raidla.


Ainulaadne geenivaramu

Eesti Geenikeskus on asutatud mullu jaanuaris Tartus eesmärgiga uurida nii geneetiliste tegurite kui ka keskkonna mõju inimese tervisele ning hakata looma Eestimaal geenivaramut. Ennekõike eeldab see siiski andmebaasi loomist, milles omakorda võib osaleda iga Eesti elanik, kui ta on nõus hakkama geenidoonoriks. Lihtsalt tuleb anda veenivere proov, millest eraldatakse DNA ja seerum.

Inimesele tähendab vabatahtlik osalemine geenivaramu loomises tema pärilikkusaine kaardistamist, mis võimaldab nii temal enesel kui ka tema tulevastel põlvedel oma tervist paremini kaitsta ja ravida ning haigusi ära hoida. Teisalt annab andmebaas võimaluse aegsasti ja täpsemalt diagnoosida haigusi, määrata haigestumise riske ja tõhustada ravi. Kui on teada inimese geneetiline kood, on võimalik määratleda täpsemalt, millist rohtu ta vajab.

Praeguseks on kirjeldamata kolm neljandikku geenidest, mis võivad üht või teistmoodi haigusi põhjustada. On tõenäoline, et geeniuuringute käigus võidakse jõuda uute haigusi põhjustavate geenide jälile. Kindlasti aga aitab geenivaramu määratleda ühe või teise inimese riski tervist kahjustada võiva toimeaine suhtes. Geenivaramu annab ühtlasi võimaluse suhelda kõrgtehnoloogilisel tasemel muu maailmaga. Sellel eesmärgil koonduvad erinevad riigid just teabe liitmiseks üha enam, et teha üldistusi laiemal pinnal. Analoogiline projekt on käivitunud Islandil. Nüüd on Eesti valitsuse ja Riigikogu otsus tada, kas geenivaramu projekti kui maailmas ainulaadset on võimalik käivitada ka Eestimaal.


Investeering tulevikku

Andmekogude loomine on väga kulukas ja läheb Eesti riigile maksma 1,5 miljardit krooni. Andres Metspalu põhjendusel on see investeering tulevikku ja ei saagi väga odav olla. Tegelikult võib aga raskete pärilike haiguste ravi minna kokkuvõttes maksma tunduvalt rohkem. Geenivaramu loomine tagab, et Eesti ei pea kümne aasta pärast hakkama välismaalt sisse ostma kõrgetasemelisi teenuseid, vaid suudab hoopiski ise pakkuda vastavaid teeneid teistele riikidele. On alust arvata, et mõnekümne aasta pärast ei ole inimesi enam võimalik maailmatasemel ravida ilma teabeta pärilikkuseainest.

Geenivaramu projekti töölerakendamine eeldab Eestimaal ka suurt koolitusprogrammi käimapanekut, loob uusi töökohti teadlastele, arstidele, arvutiinimestele, peale selle aga ka teiste alade inimestele. Lisaks sellele on alust arvata, et Eestisse on võimalik meelitada välisinvesteeringuid. Projekti olulisemaks eesmärgiks loetakse aga Eesti konkurentsivõimelisemaks muutmist.

Asjatundjad on avaldanud arvamust, et sajandi algusepoolele on iseloomulik maailmas revolutsioon arstiteaduses, nagu seda oli äsja lõppenud sajandil revolutsioon infotehnoloogias. Revolutsioon arstiteaduses tähendabki teisisõnu ennekõike haiguste tekkepõhjusteni minemist ning ravimite muutumist individuaalsemaks. Ilma inimese pärilikkuseaine kogumi konkreetset omapära teadmata pole see aga võimalik.

Et aidata luua maailma ainulaadsemat geenivaramut, on võimalik hakata geenidoonoriks igaühel. Nagu pressikonverentsil kinnitati, võib see tulevikus teoks saada läbi perearstide, kes ilmselt kujunevad selles asjas kandvaks lüliks. Geenidoonoriks hakkamine on muidugi vabatahtlik ning inimesele jääb õigus oma andmeid ka teada saada, kui ta seda soovib. Seadused peavad aga kaitsma hakkama geenidoonori konfidentsiaalsust.

Esialgu oleneb projekti käivitumine ja selle ulatus meie riigi valitsejate seisukohavõtust.

VAIKE KÄOSAAR


KIRJAD

Peopidajad ei hooli ümbrusest

Saare järve ääres on olemas kõik võimalused ennast hästi tunda. On lõkkeplats ja kohad, kuhu praht panna. On pandud ka märgid ja tõkkepuugi, mis näitavad, kust võib järve äärde minna. Märgid võtavad mõned suvitajad aga maha või lähevad järve äärde metsa kaudu.

Telkimiskoht ju selleks ongi, et inimesed saaksid vabas looduses ennast hästi tunda. Enamasti jäetakse endast aga kahjuks maha rämpsu ja sodi. Et elame sealsamas lähedal, oleme siis selle lihtsalt ära koristanud. Jaanipäeva aegu oli aga järve ääres pidu pidamas üks Tartust tulnud seltskond, kes jättis endast maha seesuguse platsi, et võttis ära igasuguse koristamisisugi. Igast asjast saab küllalt ja seepärast mõtlengi, et mille nimel peakski teiste järelt koristama. Sellepärast ongi tahtmine meelde tuletada, et inimesed peaksid enda järelt ikka mõistma peojäljed puhtaks teha. Kui nad seda ei mõista, peab ilmselt hakkama kasutusele võtma teisi abinõusid.

Järveäärsed elanikud


Reisijad lageda taeva all

Pühapäevaõhtusele Tallinna—Valga rongile tuli Vägeva jaamast peale omajagu rahvast. Kellel siinkandis aiamaa, kes tuttavatel või sugulastel külas käinud, kellel mistahes muu sõidusiht. Oli sadanud vihma ja need, kes seesugust ilmamuutust päeva ajal ette näha ei osanud, olid üksjagu märjakski saanud.

Üks Jõgevale sõitnud memm rääkis: “Tulin oma aiamaalt rongijaama pool tundi varem, et saan ehk varju alla. No ei pääse. Isegi räästaaluseid pole jaamahoonel olemas. Kuhugi sisse ei pääse. Nii on ennegi olnud. Istepinkegi pole õieti olemas.”

Kui bussipeatustes on olemas mingisugusedki peavarjud ootajate jaoks, siis miks peaksid ikkagi võrdlemisi suurtes raudteesõlmedes reisijad lageda taeva all rongi ootama?

VAIKE KÄOSAAR


JUHTKIRI

Jaht kõrgharidusele on alanud

Suvi on Eestimaa kõrgkoolides mineku ja tuleku aeg. Hiljuti saadeti lõpuaktustel teele verivärsked diplomandid. Sellest nädalast alustavad kõrgkoolid üliõpilaskandidaatide registreerimist. Eile hakati üliõpilaseks pürgijatelt dokumente vastu võtma Tartu Ülikoolis ja Eesti Põllumajandusülikoolis. Tallinna Tehnikaülikoolis pannakse üliõppuriks soovijaid kirja alates kolmapäevast.

Kõrgkoolidesse sisseastujate hulgas leidub erinevate huvide ja ellusuhtumisega noori. Mõnegi jaoks on õpinguaastad lisaks teadmiste ja oskuste omandamisele ka lapsepõlve pikendus ning meeldivas omaealiste seltskonnas viibimine. Sellised neiud ja noormehed võivad sisseastumist üsnagi kergemeelselt võtta ning kui neil tänavu ei vea, proovivad nad järgmisel aastal jälle.

Mitmedki üritavad kõrgkooli saada selleks, et veelgi põhjalikumalt süveneda erialasse, mille vastu on juba koolipõlves tõsine huvi tekkinud. Kahtlemata kandideeritakse üliõpilasseisusesse ka eesmärgiga endale hea majanduslik tase ja prestiižikas koht välja võidelda. Nende mõttejärg ja auahnus on igati põhjendatud, sest loodetavasti hakkab kõrgharidus Eesti ühiskonnas järjest rohkem hinda minema. Kui taasiseseisvunud Eesti algusaastatel pääsesid mõjukatele ametikohtadele ka energilised, teotahtelised, erakonnatruud, kuid ilma diplomita spetsialistid, siis nüüd hakkab selline karjääritegemise võimalus arvatavasti tagasihoidlikumaks muutuma.

See, et kõrgkoolidesse saaks sisse piisavalt õppimishimulisi ettevõtlikke ja teotahtelisi Eestimaa noori, on oluline ka meie riigi ja rahvuskultuuri tuleviku seisukohalt. Kui eestimaine rahvuslik intelligents nõrgaks osutub, võivad mõjukates valdkondades (eriti ettevõtluses ja panganduses) positsiooni haarata välismaalased, kes kohalikele elanikele võivad kergesti käsutäitjate ja mustema töö tegijate rolli jätta. Eriti tõsiselt tuleb eestlastel välismaiste spetsialistidega hakata konkureerima siis, kui meie riik kuulub Euroopa Liidu vennalikku peresse.

Vooremaa hoiab pöialt Jõgevamaa noortele, kes plaanitsevad ühte või teise kõrgkooli õppima minna. Loodame, et nii mõnigi neist ka oma kodukandis tulevikus rakendust leiab.

Üliõpilaskandidaadid, kes elavad Eesti saartel, Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnas, saavad sisseastumisel lisapunkti. Jõgevamaalastele pole sellist eelistust tehtud. Ehk tasuks aga meie maakonna omavalitsustel endil kõrgkooli pürgijate käekäigu vastu huvi tunda ning neile moraalset või võimaluse korral ka majanduslikku tuge pakkuda.

JAAN LUKAS



MAJANDUS

Intervjuu Siim Kallasega

Eelmisel kolmapäeval külastas Jõgevamaad rahandusminister Siim Kallas. Kas igaaastane juunikuu tuleb rahandusministeeriumile sama ootamatult kui talv teedemeestele?

No ma arvan, et sajaprotsendilist garantiid ei ole. Teises kvartalis laekub 7,3 miljardit krooni. Välja tuleb maksta 8,4, mis on keeruline. Operatiivselt ei ole raskustesse sattunud. Riigikassa pole kordagi tühi olnud, kriitilise piiri peal aga küll. Kõik olulisemad väljamaksed toimuvad äärmiselt individuaalselt. Siin viivitusi ei teki, ei pensioni ega õpetajate palkade osas. Aga ei ole välistatud, et makseid lükatakse edasi järgmisse kvartalisse. Seda võib soovitada, silmas pidades, et III ja IV kvartalis on laekumised suuremad.

Eelmisel aastal väljamaksetega erilisi probleeme ei olnud. Tänavu on tõesti olnud. Inimestele peab palgad välja maksma esimeses järjekorras. Mina ei tea, et siin oleks probleeme olnud.

Suured summad kütuseaktsiisi mittemaksmise näol voolavad riigikassast mööda.

Mõni aasta tagasi toodi sisse salakütus ja deklareeriti kui ekspordiks minev. Tegelikult see ekspordiks ei läinud, vaid müüdi kohapeal maha. See probleem on nüüdseks ära langenud. Toll on ikkagi neil jälil. Nüüd on toodud sisse vedelikke, mida ei ole aktsiisiga maksustatud ja mis kokku segamisel annavad kütuse. Komponentide maksustamise koha pealt võeti esmaspäeval vastu kütuseaktsiisi seaduse muutmise seadus.

Müüjad väidavad, et kütus tuleb ühest katlast, miks nad peavad ühe punaseks, teise siniseks värvima?

Seda ma ei usu hästi, sest põllumajandusministeerium, kes asja initsieeris, nägi põhiprobleemi selles, et punane on ahjukütus ja see ei tohi olla kaasaegsete põllumajandusmasinate kütus. Ma arvan, et kui kütusemüüjad neid ise segavad, siis on see nende probleem. Kontrollimehhanism on põllumajandusmasinate garantii. Sealt hakkab kõik peale. Nendele võib punase kütuse kasutamine tähendada, et garantiid võidakse ära võtta.

Müüjate sõnul on nõudlus põllumajanduskütuse järgi väike.

Ei oskagi kommenteerida, aga võimalik, et kaasaegsete masinate tulekuga nõudlus

ikkagi kasvab.

RAIVO SIHVER


Pala — kas vald koti põhjast?

“Pala kui Peipsi äärse valla paljud probleemid ja lahendused on seotud järveäärsete sadamate, Venemaa suunalise kaubavahetuse arenguga ja Peipsi avatusega merele, mida praegu ei ole,” teatas vallavanem Raivo Vadi. “Mustveesse oleks vaja sellist sadamat, mis oleks võimeline vastu võtma Venemaa laevu,” märkis vallavanem.

Pala valla keskus asub endises, Vene Tsaaririigi ajal 1914. a ehitatud vallamajas. 160 ruutkilomeetrist on omanikustatud 65%. Moodustatud on 850 katastriüksust. Algselt esitati 1007 tagastamistaotluse avaldust, millest on praeguseks lahendamata 155.


Valla keskusega ühendus vilets

Teedevõrk on küllaltki tihe. 100 km teid on asfaldi all, 40 km teid kuulub vallale. Peipsi ääres kulgeb vald Kodaverest Omeduni. Teisest küljest algab Pala vald Kallaste alt ja lõpeb peale Sõõru küla.

Vallas on 23 küla. Suuremad külad ja omamoodi tõmbekeskused on Nõva, Lümati, Ranna, Kodavere ja Assikvere. Bussiliiklus on hõre. Nii kurdavad Ranna küla elanikud Aasa, Maie ja Helgi, et Ranna külaga on Palal ühendus vilets. Vallamajja sõidetakse kas koos naabritega või oma autoga. Sama meelt oli ka Kodaverest pärit Vello.


Külad tühjenevad

Ka Pala vallas väheneb elanike arv. Kui 1959. aastal elas valla territooriumil 2518 inimest, siis 1979. a 1756, 1989. a 1482 ja 1. jaanuaril 2000 1429 inimest. Ühele ruutkilomeetrile tuleb keskmiselt üheksa inimest. Juurdekasvu ei ole: kahe aasta ja

nelja kuuga registreeriti vallas 28 sündi, surmasid aga 55.

Kuuesaja kuuekümnest perest on majanduslikult ebakindlad 195 ehk 29% . 709 tööealisest elanikust saab töötu abiraha 41, ja neid töötuid, kes abiraha ei saa, oli 1. jaanuari seisuga 130, kokku 171 inimest ehk 24% tööealisest elanikkonnast. 26% elanikest on vanaduspensionärid.

Kolhoosiajast pärit suurpaneelmajades elab ligi 50 peret. Keskkütet ei ole, suuremalt jaolt köetakse elektriga. Ühes suures majas elab ainult kaks peret. Pala valla sotsiaalspetsialisti Eve Vadi sõnul elavad paljud suurte majade elanikud toimetulekupiiril. Kui üürid oleks ära makstud, saaksid nad toimetulekutoetust.

“Väga kahju, et riik täiendavateks toetusteks vahendeid ei eraldanud, ning seetõttu neid enam maksta ei saa. Nii oleks paljusid abivajajaid aidata saanud,” kommenteeris sotsiaalspetsialist.


Suurmajandid kadunud

Nõukogude ajal tegutsesid suurmajandid Rannal ja Palal. Praegu on suurtootjaks Nõva põllumajandusühistu, kus on maad üle 500 hektari. “Oleme üks esimesi, kus suurmajandi tegevus põllumajanduse reformi tõttu lõppes. Tänu sellele ei ole meil oodata neid pankrotilaineid, mis mujal käimas,” lausus vallavanem. Inimesed kasvatavad aedvilja, kilehoonetes kurke ja tomateid, aga ka mustsõstraid jne. Maie ja Helgi sõnul on neil ülesostjatega lepingud sõlmitud ning kurkidele ja viljale tullakse koju järgi. Suurfirmadega lepinguid ei sõlmita, sest sealt ei saa raha kätte, kurdavad nad.

Kuigi lehmi on vallas vähemaks jäänud, ei ole traditsiooniline põllumajandus kuhugi kadunud. Nii kahjustas hiljutine rahe rukkipõlde 120 hektaril. Tegelik külvipind on suurem.


Eksporditakse palkmaju ja aiaposte

ASi Pala Postivabrik meistri Marko Laretei sõnul alustasid nad tootmisega eelmisel aastal. Tehakse freesitud aiaposte, mis lähevad ekspordiks. “Asume kolhoosi vanas töökojas ja meil saab tööd 15 inimest,” kommenteeris ta. OÜ Randman Grupp ekspordib palkmaju. Seal töötab ligi 30 inimest. Üldse on vallas neli suuremat saekaatrit. Assikveres asuv AS Palmet toodab kuumõhukatlaid, puidujärkamispinke ja kartulipanijaid. Kalandusega tegeleb AS Kalameister. Parematel aegadel töötas seal ligi 80 inimest, praegu aga 40. Turisminduses tegutsevad OÜ Pootsman PT ja Hansu turismitalu. Esimene peab Kadrinal poodi ja hotelli ning baari Kodaveres.


Suusarajad ja täismõõtmetega võimla

Raivo Vadi sõnul käib vallas vilgas kultuuri- ja spordielu. Sportimisvõimalused on head, sest Palal asub täismõõtmetega võimla. “Talvel on Palal suurepärased suusarajad. Valda läbib jalgrattaretk Vooremaa tuur. Territooriumil korraldatakse treeninglaagreid. Siia tasub tulla puhkama nii suvel kui ka talvel,” märkis Vadi.


Haldusreform kisub lahti vanad haavad

Vallavanema sõnul ei tohi riik inimese elu teenuste kättesaadavuse osas raskemaks teha. “Nõustuksin haldusreformi ja valla piiride muutmisega sel juhul, kui oleksin kindel, et see kiirendab kohapealset arengut ja toob juurde inimestele vajalikke teenuseid,” lisas ta.

Pala vallas on ühinemise osas läbi viidud juba kaks küsitlust: 1996. ja 2000. aastal. Kui neli aastat tagasi pooldas liitumist 11%, siis tänavu 16% vastanutest. 56% vastanutest ei poolda lähema viie aasta jooksul liitumist mõne teise omavalitsusega.

Pea igas vallas on aga piirkondi, mis tahaks olukorda oma huvides ära kasutada ning liitumise sildi all (seda mõne teise valla külge) praegusest omavalitsusest hoopis lahku lüüa. Nii on Nõva piirkonna elanikud teinud vallavolikogu teavitamata vastavasisulise pöördumise Eesti Vabariigi valitsusele ja Tartumaa Alatskivi volikogule. Nõvalased soovivad Alatskivi vallaga ühineda. Kuigi juba aastast 1893 on see kant olnud Pala valla all, pärineb tung iseseisvumisele (loe: lahkulöömisele) möödunud sajandi keskpaigast, ajast, mil Kodaveres asus Jõe vald.

RAIVO SIHVER


Siim Kallas külastas Jõgevamaad

Eelmisel neljapäeval viibis töövisiidil Jõgevamaal rahandusminister Siim Kallas.

Hommikupoolikul külastas minister E-Piima tootmisühistu juustuvabrikut Põltsamaal ja aktsiaseltsi Werol Tehased toiduõlivabrikut. “Eesti riigis on tänaseks selgeks vaieldud, et prioriteetne põllumajandusharu on piimatootmine,” märkis Siim Kallas Põltsamaal. “Piimatootjate ja töötlejate võimalusi peaksid oluliselt avardama suurenenud eurokvoodid Eesti piimatoodetele,” lisas ta.

Aktsiaseltsi Werol Tehased Painküla õlivabrikus tutvustas suurimat viimastel aastatel Jõgevamaale rajatud tootmisettevõtet vabriku tegevjuht Arne Raidvere. Werol Tehaste tegevuse mastaapsusest annab märku asjaolu, et kaalutakse võimalusi Painkülla ulatuva raudteeharu ehitamiseks.

Kohtumisel maakonna omavalitsusjuhtidega Jõgeval rääkis rahandusminister muutustest omavalitsuste rahastamises. “Arvamus, et riigil ja omavalitsusel on kaks erinevat rahakotti, millest kulutamine ei ole omavahel kuigivõrd seotud, on sügavalt ekslik,” ütles Kallas. Juttu oli ka haldusreformist, mille eesmärgid on nii omavalitsusjuhtide kui ka ministri hinnangul seni täpsemalt sõnastamata.

Pärastlõunal kuulas enam kui poolsada ettevõtjat, haridustöötajat ja meedikut Jõgeva Ühisgümnaasiumi saalis rahandusministri ettekannet riigi maksupoliitikast. Siim Kallas tegi ülevaate riigi rahanduse korrastamise põhimõtetest ja selgitas, miks on kokkuhoid ning tasakaalus eelarve Eesti riigile nii tähtis. Maksupoliitika olulise elemendina nimetas rahandusminister senisest suurema tähelepanu pööramist maksude kogumisele. “Nendel ettevõtjatel, kelle ainus äriidee on maksupettus, läheb raskeks,” kinnitas Kallas.

Pärast seminari lõppu külastas rahandusminister Jõgeval maakonna maksuametit ja riigikassat. Õhtul kohtus Siim Kallas Põltsamaal Eesti Reformierakonna Jõgeva maakonnaorganisatsiooni juhtidega.

PEEP LILLEMÄGI


Avinurmes peeti pütilaata

Jõgevamaa külje all Avinurmes peeti jaanilaupäeval pütilaata, mida külastas ligemale viis tuhat inimest.

Pütilaatu peetud metsade keskel asuvas ja puidutöötlemise poolest kuulsas Avinurmes ka enne sõda, nüüd puhuti vanale tavale taas elu sisse. Arvata võib, et virgutust saadi Paunvere suurejoonelistest väljanäitustestlaatadest, kus Avinurme püti- ja laastukorvimeistrid kõvad tegijad on olnud. Seda versiooni kinnitas ka pütilaadal kohatud Palamuse vallavanem Märt Jallakas: laadakorraldajad Avijõe seltsist olla ettevalmistuste käigus paar korda tema jutul käinud. Laadaplats, Avinurme keskkooli orus asuv staadion tegi aga Jallaka kadedakski.

Kuigi laadal oli hulgaliselt ka tavalistel turgudel pakutava nn neoonkauba müüjaid, olid tõmbenumbriteks siiski kohalikud puidutooted. Viimaseid oli valida haamrivarrest mehekõrguse tünnini ning laastukorvist aiamööblini. Oma toodangut põhiliselt välismaal (Soomes, Rootsis, Inglismaal, Hollandis ja mujal) turustava ASi Nexus mõnus istepatjadega aiamööblikomplekt jäi ülisoodsa hinna tõttu silma Palamuse vallavanemale. Täismehe mõõtu Jallakas proovis igaks juhuks tooli kandejõudu ning pani end siis aiamööbli soovijate nimekirja, mis õhtuks päris pikaks võis venida.

Mustvee kooliõpetaja Kristin Palm oli õnnelik oma laadaostu, Enno Straussi firmas toodetud kaanega laastukorvide üle: nendega saab piknikutoidu välja viia, ilma et kärbsed või koerad-kassid sellele ligi pääseksid.

Peale ostjate oli ka Jõgevamaalt pärit kaubapakkujaid: Jõgeval Ag kaubamajas raamatupoodi pidav perefirma oli laada ainus raamatumüüja, Palamuse Puukooli omanik Jaak Rillo müüs ilutaimede istikuid. Ent kaubandusliku tegevuse kõrval võis laadamelust osa saada ka muul moel: karusselliga sõites, suhkruvatti süües, pütimeistri, puunikerdajate, vaibakudujate või lähemaltkaugemalt kohale saabunud taidlejate esinemist jälgides jne. Kogu laadakava hoidis ohjes tuntud telenägu Samuel Golomb.

RIINA MÄGI



KULTUUR

Saabastega Kassi sportlikud seiklused

28. mail oli lasteaia Mari mänguväljak puhkepäeva jaoks ebaharilikku siginatsaginat täis. Kõikjal oli näha värvikirevaid lippe ja silte ning sportlikes riietes väikeseid ja suuri osalejaid. Algamas oli spordipidu “Saabastega Kassi sportlikud seiklused”. Ilmataat oli tähtsaks sündmuseks pilved laiali ajanud ja päikese kõigi rõõmuks taevasse särama sättinud.

Mürtsuvad orkestrihelid äratasid viimasedki tukkujad. Põltsamaa linna puhkpilliorkestri hoogsa marsi saatel sammus kogu lasteaiapere pealtvaatajate ette — igal rühmal erivärviline Mari särk seljas. Nii võimas algus lõi emad-isadki üllatusest pahviks! Kogumiseks aega ei antud: rongkäiku juhtinud kuningapoeg (Luule Saska) avas “kuningliku peo” ja andis kõigile käsu virgutusvõimlemiseks. Vaevalt said luud-liikmed soojaks, kui kostus kummalist näugumist. Nurga tagant ilmus välja tõld peo kangelase Saabastega Kassiga (oli kahtlaselt sarnane uue särtsaka juhataja Maarit Juhkamiga).

Aga oh häda — kass oli mugava eluga nii paksuks läinud, et ei jõudnud enam hiirigi püüda! Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Hiir (Eve Järviste) oli lahke kassi õpetama, kuidas lihtsate vahenditega jälle saledaks saada. Appi tulid ka kõik lapsed. Nad näitasid ette, kuidas võimelda rõngaste, lintide, hantlite ja pallidega. Publik ergutas soojalt kõiki esinejaid. Eriti suurt elevust tekitas isade ja laste ühisnumber. Tublid isad demonstreerisid kassile, kuidas teha püramiide. Ega emadki siis saanud kõrvaltvaatajateks jääda — nende poolt oli toredaks üllatuseks “Püramiidi tants” ja “Nukukeste tants”. Lasteaiatädid soovitasid Saabastega Kassile

kõige rohkem hüppenöörisporti. Kass prooviski jõudumööda ühte ja teist ja tõesti — kilod kadusid imeväel!

Nüüd tundis kass end nii heas vormis olevat, et kuulutas välja suure mitmevõistluse. Iga pere pidi läbima võimalikult palju erinevaid atraktsioone, kus sai täpsust visata, “hiire urust” läbi pugeda, kartulikotis hüpata, karkudel käia ja veel palju teisi erinevaid oskusi proovile panna. Kurnatutele pakkus lahke arstitädi Pilvi kosutavat “jõujooki”. Peeti maha ka rühmadevaheline lastevanemate teatevõistlus, kust võitjatena väljusid “Pihlakamarjad” ja “Kirsimarja” rühm.

Saabastega Kass oli aga nii hoogu läinud, et otsustas välja kuulutada peredevahelise tantsumaratoni. Kas oli nüüd “jõujook” või eelnev treening nii hästi mõjunud, aga allaandjaid ei olnud mitte ühtegi! Palava päikese käes vihtusid tantsu emad, isad ja lapsed. Kuninglik kass oli sunnitud kõik võitjateks kuulutama.

Ja tõesti võitsid sel päeval kõik! Teoks oli saanud vahva koguperepäev, kus igaüks sai jõudu ja tahtmistmööda osaleda. Lõpuks istuti veel ühiselt piknikulauda.

Aitäh Mari lasteaia ettevõtlikele töötajatele ja kõigile lahketele abilistele sportliku ja meeldejääva pühapäeva eest!

MEELI NÕMME,

lapsevanem


Muusikamaraton läbi lühima öö

Aasta lühima öö võib muidugi ka lihtsalt maha magada, aga teab kui arukas tegu see meie pikka pimedat talve silmas pidades pole. Jõgeva linna ja aleviku rahvale on teist aastat pakutud võimalust sel ööl hoopis muusikat kuulata.

Kontserdimaraton “Helisev suveöö” algas möödunud teisipäeva hilisõhtul Jõgeva kultuurikeskuse eest. Rakveres tegutsev Happy Real Band, kes loeb end rahvusvaheliseks (trummar on soomlane!), rõõmustas rahvast laheda džässiga. Sealsamas tund hiljem üles astunud Tallinna noortebänd Blast Off sõitis rahvale peale Metallica lugudega.

Keskööks kogunesid muusika- ja tulevärgisõbrad Jõgeva alevikku silla juurde. Linnarahvas sai sinna eribussiga. Algas Jõgeva ja Põltsamaa puhkpilliorkestri muusikaline distantsduell üle Pedja jõe. Kaotajaid polnud, võitsid aga nii duellandid kui ka publik. Põltsamaa pasunapoisse juhatas Urmas Mägi, Jõgeva omi Eino Georg. Pillilugude vaheajal õhutasid paadiga ujuvküünaldest valgustatud vaiksel jõeveel sõudvad näkineiud sõna ja lauluga romantilisi meeleolusid. Lõpuks sõudsid kaks meest jõe keskele ja pistsid tule otsa ujuvalusele kinnitatud ilutulestikuseadeldisele. Kirjade järgi oleks see 86 pauku tekitama pidanud, aga kes neid lugeda jõudis.

Tulevärk oli igatahes uhke ja teadjate sõnul ka hulga vägevam kui möödunud aastal. Kusjuures firma Arnika Ilutulestik küsis selle eest arvatavasti vaid kolmandiku tegelikust hinnast, arvates ülejäänud summa sponsorraha kategooriasse.

Kuna muusikamaraton oli pisut graafikust maha jäänud, arvas Kesk tänava majaomanik Ants Paju kümmekond minutit pärast kella üht, et tal tuleb Viljandi Linnakapelli kontserti oma koduaias vaid pereliikmete ja nelja külalise seltsis kuulata. Kui buss linnarahvaga aga alevikust tagasi jõudis, said õuemurule paigutatud pingid paugupealt täis ja külaliste tarvis varutud Põltsamaa veini pudelid tühjaks.

Linnakapelli muusikute Marge Loigu, Siiri Kärdi ja Arno Antoni stiilsed kostüümid ning nende pakutud muusika — palad Johann Sebastian Bachi “Anna Magdalena noodivihikust”, Carl Michael Bellmani laulud ja inglise nn maskimuusika — sobisid suurepäraselt valgesambalise veranda, rohelise muru, purskkaevuga veesilma ja ööhämarusega. Lisaks tavapillidele nagu spinett (klavessiin), harmoonium, viiul, plokkflööt ja löökpillid lasti mõnes loos kõlavärvide tekitajatena mängu ka käristid, kuivatatud herned, noad, kahvlid, klaasid, veinipudelid ja isegi üks pikk värske kurk. “Kulinaarse” muusikaetenduse andnud ja ka spineti, harmooniumi ja trummide taga säranud Marge Loigu jaoks on Jõgeva tegelikult endine kodulinn.

Kui näkineiud Margit Puusta ja Kersti Teras heliseva suveöö lõppenuks kuulutasid ja vanamuusika lummusest ärganud publik koduteele asus, kiskus taevas juba valgeks ja paari tunni pärast oli algamas kalendrisuvi. Heliseva sissejuhatuse suvele korraldas Jõgeva kultuurikeskus linna- ja maavalitsuse ning Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu toetusel. Kes selle maha magas, süüdistagu iseennast.

RIINA MÄGI


Jõgevamaa legendid kaante vahel

Luua mõisas esitleti möödunud esmaspäeval raamatut “Muistsete aegade lood. Jõgevamaa legendid”.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi sõnul on idee koondada raamatukaante vahele Jõgevamaad puudutavad legendid õigupoolest imporditud.

“Palamuse turismiinfokeskuse juhataja Külli Paavel tõi Saksamaalt turismimessilt muuhulgas üht paikkonda muistendite läbi tutvustava raamatu ning seda uurides mõtlesime, et miks ei võiks Jõgevamaa kohta niisamasugust teha. Kuigi Jõgevamaa

on maakonnana üsna värske moodustis, mida alati ei taheta aktsepteeridagi, on siinsete paikade ajalugu niisama pikk ja rahvapärimus sama rikkalik kui teiste Eesti paikade oma. Just seda saame näidata läbi legendide,” ütles Mati Jõgi.

Eri trükistes ja käsikirjades olevate legendide hulgast aitas 18 lugu välja valida kuueliikmeline töörühm. Lähtuti sellest, et legendid aitaksid tutvustada maakonda ja oleksid seotud turismi seisukohalt oluliste vaatamisväärsustega.

Raamatu toimetas maavalitsuse arendusosakonna peaspetsialist Tiia Puusepp, tekstid töötles ja redigeeris Hendrik Lindepuu ning tõlkis inglise keelde Kersti Unt. Trükise illustreeris Meedi Ümar, kujundas Tiina Viirelaid ning selle ilmumist toetasid Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Jõgeva maavalitsus.


Põhilegend puudu

Avaldanud värskele trükisele küll tunnustust, väitis suhtekorraldusfirma Hill & Knowlton Balti juht Peep Mühls, et eelkõige vajab Jõgevamaa üht põhilegendi, mis toetaks maakonna kui administratiivse uusmoodustise identiteeti ning oleks turismi seisukohalt müügiargumendiks. Senini on selline selge märksõna, mis sunniks inimest ainsalt maakonda läbivalt transiitteelt, Tallinna—Tartu maanteelt ära pöörama, samuti valima Jõgevamaad oma sõidu lõppsihiks, mitte siit lihtsalt läbi sõitma, puudunud. Põhilegendi ümber on vaja aga juba nö teise ringi legende, mis kutsuksid põhilegendi paigast väljasõite tegema.

“Eestlasele hingelähedase Kalevipojaga ei assotsieeru välisturistil paraku miski. Nende jaoks on müüvamad Karl XII, Katariina II, Põltsamaa lossi jmsga seotud legendid,” väitis Mühls. Turismiameti Paides asuva Põhja-Eesti büroo juhataja Tiina Müürisepp väitis, et Jõgevamaa on turismitrükiste alal lipulaevaks kujunenud: esimese maakonnana tehti valmis olulisematest vaatamisväärsustest ülevaadet andev brošüür, nüüd pandi kaante vahele kohalegendid.

“Antud juhul on tegemist rahva hulgas tõepoolest kunagi liikvel olnud legendidega, ent tegelikult poleks suur patt seegi, kui koha atraktiivsuse tõstmiseks üks hea legend suisa välja mõeldaks,” arvas Tiina Müürisepp.


Laenatud legendid

Luua suveteater oli oma lavastusega “Kummitused Luua mõisas”, mille katkendit esitlusel viibinutele näidati, läinud natuke teist teed: legendid laenati kirjandus klassikast, täpsemalt Oscar Wilde’ilt ja poogiti need Luua mõisale külge. Mõisakeldris jutustasid oma lugusid ning karjusid ja oigasid mõrtsukad, nende ohvrid, kummitustega kohtumise tagajärjel mõistuse kaotanud jt. Pärast seda, kui ühest nurgast välja karanud verise kirvega mees publiku soolasambaks oli ehmatanud, ei tekkinud kellelgi erilist tahtmist omapäi keldri kaugemaid soppe uurida.

Kuigi Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Kristi Salve avaldas Jõgevamaa legendide raamatu esitlusel arvamust, et tänapäeval uusi legende ja muistendeid enam ei teki, kuna elu on rabe ja pidetu ning inimesed vahetavad tihti elukohta, tõestab üks hiljutine tähelepanek Postimehest vastupidist. Vendade Voitkade jäljed metsaradadel pole veel õieti jahtudagi jõudnud ega nende draama lõpplahendust leidnud, kui üks nutikas turismifirma juba Voitka-matkale kutsub.

RIINA MÄGI


“Õnne 13” tuleb veinipäevale

Veinipealinnas Põltsamaal peetakse laupäeval taas veinipäeva. Kolmanda veinipäeva üheks tõmbenumbriks on teleseriaali “Õnne 13” vabaõhulive.

Mõte kutsuda Eesti vaadatuima teleseriaali trupp Põltsamaale vabaõhuetendust andma tuli veinipäeva juhil Rein Virul ükskord telerist seriaali järjekordset osa vaadates.

“Kui ma “Õnne 13” produtsendile Raivo Suvistele selle mõtte välja käisin, oli ta esialgu üllatusest tumm. Ent asja üle natuke järele mõelnud, hakkas talle kummalisena tunduma, et keegi varem pole märganud neid kuhugi esinema kutsuda,” ütles Rein Viru. “Teet Kallas kirjutas Põltsamaa etenduse jaoks spetsiaalse stsenaariumi. Televisiooni tarvis seda osa ei salvestata, nii et näha saab seda ainult veinipäeval Põltsamaa lossihoovis.”

Õnne tänava rahvas hakkab vabaõhulaval tegutsema kell 20. Sellele eelnevad muusikaplokk Anne Veskilt, samal päeval toimuva lossijooksu parimate autasustamine ning ammuküttide demonstratsioonesinemine. Ammulaskmist saavad pealtvaatajad ka ise proovida või koguni unikaalse relva endale koju soetada: üks amb müüakse oksjonil maha.

Kaks tundi enne ja pärast südaööd mängib ansambel Fix, kellega selleks õhtuks loodetavasti liitub noorte lemmik Lauri Pihlap. Paus tuleb neil teha siis, kui Eero Druusi juhitav trupp veidi enne keskööd tuleetenduse annab. Keskööl tuleb ka ilutulestik.

Loomulikult saab veinipäeval veini juua ja koduseid veinivarusid täiendada: müüma on lubanud tulla enamik Eesti veinitootjaid ja kaks suuremat veinide maaletoojat. Oma toodanguga kauplevad käsitöömeistrid, tegutsevad sepad, klaasikunstnikud, saržimeister Hugo Hiibus ja näomaalijad. “Veinitelk on tänavu kaks korda suurem kui mullu ning peale ASi Põltsamaa Felix pakutava söögi-joogi manustamise saab seal koos Trio Naturalega (Apelsini minivariandiga) rahvalikke ja rahva hulka läinud laule laulda,” ütles Viru. Veinipäeva avab laupäeval kell 17 tänavune veinikuninganna, kes valitakse viie kandidaadi seast reede õhtul Põltsamaa kultuurikeskuses.

RIINA MÄGI



SPORT

Kaks võistluspäeva Peipsi järvel

17. ja 18. juunil said teoks esmakordselt peetud Peipsi Cup 2000 ja Jõgevamaa lahtised meistrivõistlused allveekalapüügis.

Võistlejate registreerimisel selgus, et Lätist oli kohale sõitnud kolm, Soomest kaks, Sillamäelt kolm ja Jõgevamaad esindas kaks kaheliikmelist võistkonda. Tartust oli tulnud üks võistkond ning Tallinnast oli vaid üks võistleja.

Rannale kogunesid kõik võistlejad täies varustuses, rüütatuna allveeülikondadesse, kandes käes harpuunpüsse, jala või käe külge kinnitatud allveenuga ning pika nööriga varustatud heledavärvilist ohutuspoid, mis tähistab võistleja asukohta. Muidugi kuulus varustuse hulka ka allveemask ja hingamistoru. Kõik võistlejad olid vöötatud 6—10 kg kaaluvate raskusvöödega, kuna poorne neopreenülikond ei võimaldaks sukelduda. Kellelgi ei olnud akvalange, nagu vahel ekslikult arvatakse. Allveekalapüük akvalangi kasutades on keelatud ja rangelt karistatav.

Peakohtuniku Vladimir Goroško lühikese instruktaaži järel alustas 24 allveekütti järvele ujumist. Ees ootas viietunnine heitlus lainetaval järvel. Kuue kalaga tulid kaldale Priit Ernits ja Ilmar Kaasik Tabivere võistkonnast. See viis nad pikalt juhtima Sillamäe III võistkonna ees, kus Igor Tšurkin oli kolmas viie kalaga.

Teiseks võistluspäevaks valiti uus püügi- ja laagrikoht Omedus. Tuul ei olnud vaibunud, ka valgeid laineharju välgatas sekka. Vesi järves oli tublisti sogasem. Anti start neljatunniseks püügiks.

Teisel päeval üllatas meeldivalt Ants Punder päeva parima tulemusega, mis tõstis ta kahe päeva kokkuvõttes 6238 punktiga teisele kohale. Esimesel päeval võidukas

olnud Priit Ernits suutis ka teisel päeval kala kätte saada. See kindlustas talle kahe päeva kokkuvõttes 6660 punktiga Jõgevamaa lahtiste meistrivõistluste võidu. Et Ilmar Kaasik saavutas 5861 punktiga kolmanda koha, läks Tabiverre lausa kolmikvõit.

Ka meeskondlikus arvestuses läks võit 12 521 punktiga samasse paika, jättes teiseks ja kolmandaks kaks Sillamäe võistkonda vastavalt 8772 ja 7219 punktiga. Peipsi Cup 2000 arvestuses viisidki need kaks meeskonda võidu 15 991 punktiga Sillamäele, jättes teise koha 249 vähempunktiga jõgevamaalastele ning kolmanda koha 3363 punkti kogunud Tartu võistkonnale.

Kaladest saadi kätte vaid lutse ja ahvenaid. Esimesel päeval püüdis suurima lutsu (kaal 1889 grammi) Timofei Rubtsov, teisel päeval Ants Punder samuti lutsu kaaluga 1458 grammi.

Osavõtjad jäid võistlusega rahule. Loodetavasti tullakse veelgi, kui korraldajail indu jätkub ja rahastajaid leitakse.

IVAN JUNNINEN


Tõnissoni tiitli võitis Tartu maadleja Vello Pärnpuu

Palamusel rassisid rammumehed jaanilaupäeval taas Tõnissoni tiitli nimel. Ka tänavu ei jäänud kohaliku koloriidiga tiitel Paunvere rammumeeste hoida, vaid

läks kaugemale, sedakorda Tartusse.

Tiitli himustajaid traditsioonilisel rammumeeste jõuproovil, mida korraldab Palamuse spordiklubi vallavalitsuse ja kohalike ettevõtjate toetusel, oli seekord suhteliselt vähe — viis. Üks kohtunikest, kohalik sangpommiäss Ülo Kuusk arvas, et vist said võistlusalad nii rasked valitud, et peletasid mõnegi mehe eemale. Ka kahe viimase aasta Tõnissone, albulast Aare Kabelit ja ellamaalast Urmas Seppa polnud tiitlit kaitsmas. Publikupuudust see-eest polnud.


Polli ja Pärnpuu duell

Juba esimene ala, kivide kandmine näitas, et tartlane, Eesti maadluskoondisesse kuuluv kreeka-rooma maadleja Vello Pärnpuu on tulnud Palamusele tõsiste kavatsustega: esikoht läks talle. Sangpommi rebimises tuli Pärnpuul küll Kaarepere spordimehele Raimond Pollile ja saarelasele Peep Pällile, kes mõlemad Tõnissonivõistlusel iga-aastased osalejad, alla vanduda, ent see kolmas koht jäigi tema kehvimaks.

Romu ümberlükkamises oli tartlane jälle parim. Romuks oli seekord vana Zaporožets. Kuna maanteemuhk tundus liiga kerge olevat, oli sellele külge keevitatud lisaraskus. Paraku jäi enamikul võistlejatest sellise monstrumi ümberlükkamiseks jõudu väheks. Peale Pärnpuu saigi positiivse tulemuse kirja vaid Raimond Poll.

Kuna järgmisedki alad, kahe 81-kilose raskuse tassimine ja sangpommi heitmine kulgesid Polli ja Pärnpuu duelli tähe all (esimese võitis Poll ja teise Pärnpuu), polnud enne viimast ala, auto tõmbamist selge veel miski — tartlane juhtis vaid punktiga. Köie otsa kinnitatud väike veoauto allus aga kõige paremini just Pärnpuu tahtele ja nii oli tema ka üldvõitja.

Teine koht läks mõistagi Raimond Pollile. Kolmas ja neljas koht oleksid punktide arvu järgi noorima võistleja Raino Polli ja Peep Pälli vahel jagamisele läinud, ent Tõnissonivõistluse reeglid näevad ette, et kaalukeeleks on paremus viimasel alal. Poll juunior tiris auto üle finišijoone kiiremini ja pälvis kolmanda koha, samuti kergema kaalukategooria (alla 80 kg) võitjakarika. Päll oli üldarvestuses neljas ja kergemas kaalus teine, 100-kilone Janar Gröön Viljandist pidi leppima viienda kohaga.


Vedel lisapreemia

Võistlejaid autasustati diplomite ja medalitega, parimaid karikate ja rahaliste preemiatega. Tänu kohtunik Ülo Kuuse kiirele tegutsemisele said võistlejad ühiselt ära juua ka ühe vedela lisaauhinna. Nimelt möödus enne viimast ala võistluspaigast pulmarong, millele Kuusk kähku auto vedamiseks varutud köie ette tõmbas ja noorpaarilt pudeli “Valget kurge” välja meelitas.

27-aastane põllumajandusülikooli haridusega Vello Pärnpuu jäi võistlusega igati rahule, ainult peopesad olid kõvasti kannatada saanud. “Selle raku sain sangpommiga, selle köiega, selle raskuste tassimisega,” näitas värske Tõnisson ergutaja ja nõuandjana kaasas olnud maadlustreenerile. Peale treeneri olid Tartu rammumehele kaasa elamas abikaasa ja kergema sangpommi kaalus pisitütar.

Peale rammumeeste tõsiste rassimiste oli kavas ka rahvalikumaid spordialasid publikule: mehed tõstsid sangpommi, naisedlapsed viskasid vilti, lapsed jooksid kotis ja viskasid märki. Kõige rohkem elevust tekitas aga munaviskevõistlus neiust ja noormehest koosnevate paaride vahel. Ega muna siis valinud, kus ja millal ta katki läks — võistleja peos või pealtvaataja pintsakurevääril.

RIINA MÄGI



MITMESUGUST

Veteranautodel üle Jõgevamaa nuka

Võidupühal ehk jaanilaupäeval läbis Jõgevamaad marsruudil Paide—Pärnu—Viljandi—Otepää—Elva—Avinurme—Võsu—Tallinn kulgenud vanasõidukite sajandisõit. Peatuse tegid nelja- ja kaherattalised maanteeveteranid Mustvees, Kõnnus ja Tormas.

Kõnnu küla rahvas ootas sajandisõidust osavõtjaid ja koos nendega reisivat Rahvusmeeskoori Vabadussõja lahingupaika püstitatud mälestusmärgi juures, et koos nendega Võidupüha tähistada. RAMi bussi oli Tartus paraku ramminud sajandisõidul osalev MAZ, nii et laulumehed tuli ühe-kahekaupa vanasõidukitele paigutada.

“Viies minutis üks mees,” nentis RAMi Kõnnust pärit direktor Vello Mäeots meeste saabumisgraafikut jälgides. Lõpuks olid kõik 28 meest ja dirigent Ants Soots siiski kohal ning kui abivallavanem Martin Ambo ja vallasekretär Tiiu Lindsalu olid mälestussambale pärja asetanud, võidi laul lahti lüüa. Kõnnu külaselts pakkus laulumeestele pärast koduõlut ja soolaube.

Tormas juhatas RAM sisse jaanilaupäevase rahvapeo Rahuorus. Parkimisplatsile rivistatud vanasõidukite ümber tungles aga lausa uudistajate meri. Neljarattalisi sõidukeid oli arvata kuus-seitsekümmend, paarkümmend mootorratast veel peale selle.

Asjatundmatu inimese jaoks olid kõik need mersuvanaisad, Cadillacid ja muud ühtmoodi väärikad. Tallinlasest ZIMiomanik Alar Õige aga väitis, et sajandisõidu kõige vingem riist olevat üks ZIS, mis olla aastakümneid Tallinnfilmi omanduses olnud ja seetõttu peaaegu täiskomplektsena säilinud. Oma 1957. aasta ZIMi originaaliläheduse taastamisega on Õige pidanud hulga vaeva nägema.

“Omal ajal toodi see auto tellimise peale Riiast Tallinna 40 320 rubla eest. Nüüd maksaks GAZi autotehas sama summa dollarites, kui kellelgi oleks nii originaalsel kujul masinat pakkuda, nagu nad oma muuseumi jaoks tahavad,” ütles Õige.

Kuigi Tallinnfilmi enam pole, jätkub vanasõidukitele filmitööd ka praegu: Harjumaal Kosel elava Naela-nimelise vanasõidukifanaatikute suguvõsa esindajad kinnitasid, et Eesti vanasõidukite kohta on olemas täpne kartoteek. Üks viiest sajandisõidul osalenud Naelade valduses olevast autost, 1937. aasta Pontiac, mis enne sõda taksoks oli, tegi paar aastat tagasi kaasa näiteks Tallinnas filmitud USA filmis. See tõi autoomanikele üht-teist ka sisse, üldjuhul tähendab maanteeveteranide poputa mine aga üsna suuri väljaminekuid ja ajakulu. Klubisse Unic koondunud fanaatikud sellest ei hooli.

RIINA MÄGI


Jaaninädalal oli tuletõrjujatel kaks vaikset päeva

Eelmisel nädalal saabus Jõgevamaa päästeteenistusele viis tulekahjuteadet ja üks appikutse liiklusõnnetusele. Kiirabiväljakutseid oli 173, seda on tavalisest rohkem, kuid pikkade pühade nädala kohta mitte eriti palju.

Nädal algas tulekahjuga Palamuse vallas Ehavere külas, kus põles loomalaut. Kahjutuld saadeti likvideerima Palamuse, Tabivere, Saare ja Jõgeva komandod. Tuli oli haaranud kogu hoone, seepärast alustati kõrval asuvate hoonete kaitsmist. Elumaja ja kaks kõrvalhoonet päästeti, täielikult hävisid loomalauda puitkonstruktsioonid ning lauda otsa ehitatud puusara.

Teisipäeval põles Laiuse alevikus alajaam. Kesknädalal ja pühapäeval päästeteenistusele väljakutseid ei olnud. Neljapäeval kustutati Põltsamaa vallas Tõrenurme külas põlema läinud abihoonet.

Jaanilaupäeval kell 17.39 teatati maja põlemisest Saare külas. Paarkümmend minutit varem kutsuti päästeteenistus Palamuse valda Nava külla. See osutus teadlikult tehtud valeväljakutseks.

Jaanipäeva teisel tunnil sõideti Tabivere—Elistvere maanteele, kus Opel Asconaga vastu puud kihutanud seltskond vajas autost välja pääsemiseks lõikemehhanismide abi.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Aidu tanklast varastati bensiini

AS Eksar-Transoil on avaldanud, et nende Pajusi vallas Aidus asuvas tanklas on käidud bensiinivargil. Ajavahemikus 16. juuni õhtu kella viiest kuni 19. juuni hommiku kella kaheksani on kütusemahutist varastatud 126 liitrit bensiini 93. Omanik hindab kahju 1033 kroonile.


Tühja majja sisse murtud

Ajavahemikus mullu oktoobrist kuni tänavu 17. juunini on Palamuse vallas Imukveres sisse murtud majja, mille peremees ei viibinud sel ajal Eestis. Avaldaja andmeil on tema maamajast varastatud 200 kg kilet, väiketööriistu, töökindaid, aiatööriistu, Fiskarsi kirves, naelu, kruvisid jne. Kokku arvab kannatanu kahjuks veidi üle 1600 krooni.


Varastati elektriliini

Eesti Energia AS Tartumaa Elektrilt on saabunud veel üks avaldus elektri õhuliini varguse kohta. Tindimurru külast Sepa alajaama piirkonnast on ära varastatud 11 postivahet kahejuhtmelist ja kolm mastivahet neljajuhtmelist õhuliini. Avaldaja arvestab varastatud õhuliini metallikoguseks 115 kg ja tekitatud kahjuks ligemale 30 000 krooni.


Varastati veini, õlut, suitsu

20. juuni hommikul kella 10 ajal avastati Tabiveres, et sisse on murtud Pumbamaja baari. Kurikael oli lõhkunud aknaklaasi. Baarist oli ära viidud lahjasid veine, pudeliõlut ja tubakatooteid. Täpsustamata andmeil on vargusega tekitatud 1000 krooni kahju.


Kaks meest leiti surnuna

20. juunil kella 12 ajal leiti Põltsamaa vallast Umbusist surnult Enno (1942). Esialgsel vaatlusel kadunu juures vägivalla tunnuseid ei tuvastatud. Ootamatu surma põhjuse peab selgitama ekspertiis.

Sama päeva õhtul kella 17 ajal leiti VanaJõgeva külast ühest Jõgeva linna elanikulekuuluvast aianduskooperatiivi majast poonuna majaomaniku väimees. 1947. aastal sündinud mehe surnukehalt esialgsel vaatusel vägivalla tunnuseid ei leitud. Juhtunu asjaolud täpsustab kohtumeditsiiniline ekspertiis.


Jõgeval käis varas Carmeni baaris

Ööl vastu 19. juunit murti Jõgeval sisse Carmeni baari. Varas sai sisse läbi lõhutud akna. Omaniku andmeil on varastatud alkoholi ja tubakatooteid umbes 1500 krooni väärtuses.


Patjala surnuaial pätti tehtud

Arvatavasti rohkem kui kaks nädalat tagasi tehti pätti Jõgeva vallas Patjala külas asuval vanal kalmistul. Haudadel olid ümber lükatud mõned väiksed nimeplaadid ja maa seest välja tõmmatud 5—6 risti. Plaate ega riste lõhutud ei olnud ja muud vandaalitsemist surnuaial esialgu ei tuvastatud.


Veel väljakutseid

21. juunil kutsuti politsei välja Vaiatusse, kus purjus naine kaebas, et mees ei lase teda sisse.

Mustveest teatati, et Jõhvi maantee ääres magab purjus mees. Politseipatrull leidis, et väsinud joodik on Viktor Abla, keda kodused juba otsima olid hakanud.

Lohusuu vallast Vilusi külast teatati, et Peipsi kaldal on laip.

Sadala alevikust teatati, et keegi üritab varastada jalgratast.


Ärandaja äpradus

Ööl vastu 16. juunit ärandati teatavasti Luua asulast sõiduauto Opel Ascona. Asjas kahtlustatav varem kohtulikult karistatud noormees tegi sellega avarii ja ärandas seejärel Tartust Moskvitši. Purjus mehehakatise sõit lõppes seegi kord väga kähku: ta sõitis Moskvitšiga kivi otsa ja jäi selle peale autopõhja pidi kinni. Autol suuremat

häda ei olnud, aga kivi pealt ära sõita ka enam ei saanud.


Purjuspäi autoroolis

10.—14. juunini tabati purjuspäi autoroolist Koit Aamisepp (1951), Margus Vendelin (1974), Mait Kadak (1971), Reinald Kurvits (1943), Kersti Lehismaa (1971), Rait Ehaste (1980), Margo Puusta (1972), Artur Lall (1974), Viktor Abla (1976), Urmas Raudsepp (1972), Heiki Üleoja (1980), Toivo Kesküla (1962), Sirje Pumper (1954), Egon Veskiväli (1961), Andres Ode (1951), Janel Liiv (1981).


Sõitsid lillepeenrasse

Jaanipäeva õhtul kella poole üheksa paiku eksis purjus seltskond autoga sõites Jõgeva vallas Paduveres võõrasse õue. Autoga manööverdades sõideti aga peremehe lillepeenrasse. Peremehe arupärimisele vastati ülbuste, ebatsensuursete sõnade ja ähvardusega, et paneme maja põlema. Lisaks avaldasid nad kinnipidamisel politseipatrullile vastupanu.


Viidi loomade jooginõu

Kahjuks jätkuvad alumiiniumivargused. Ööl vastu esmaspäeva viidi Põltsamaa vallas Mõhkkülas ühe talu karjamaalt ära loomade jooginõu. Tuhandeliitrine veemahuti maksab kannatanu andmeil 1200 krooni.


Purjus mees tulistas vaatlustorni

Jaanipäeva õhtu eel laskis üks purjus mees Tabivere vallas oma kodus 5,6 mm vintpüssist õllepurke. Kas oli seda lõbu 1,6 promillise alkoholijoobega mehe jaoks liialt vähe, aga järgmisena tulistas mees umbes 200 m kauguselt Elistvere loomapargi vaatetorni. Mehe relval oli peal ka optika ja ta nägi, et torni all on inimesed, aga ikkagi tulistas. Relv ei ole politseis registreeritud.


Üks äsas teist noaga

Pühapäeva õhtul lõi Mustvees üks mees teist noaga kätte. 1953. a sündinud meest lõi tema maja koridoris noaga kätte 1960. a sündinud Viktor. Noahaava saanud mehele osutas arstiabi Mustvee kiirabi.


Masinatest varastati kütust

Jaanipäeva õhtul kella 19.45 paiku käidi Pajusi vallas Tapiku rabas seal olnud masinatest diislikütust varastamas. Rabas seisnud ASi TaraTorf kolmest traktorist ja ühest ekskavaatorist ammutas varas välja 600 liitrit kütust.


Autos sai vigastada neli inimest

Pühade nädalavahetusel oli mitu liiklusõnnetust, inimesed said vigastada ühes õnnetuses. 24. juuni öösel kella 1.35 paiku juhtus raske liiklusõnnetus Tabivere vallas Elistvere külas Lähte—Elistvere maantee 5,8 km. Ebaõigelt valitud kiiruse tõttu paiskus teelt välja sõiduauto Opel Ascona ja sõitis vastu puud. Juht ja kolm autos olnud inimest said vigastada ning toimetati Maarjamõisa haiglasse. Autot juhtis Tõnu (1968) Maarjast. Kas juht oli kaine, selgub hiljem haigla andmeil.


Väljakutseid jaanipäeval

Eskus maja 12 juures on lõhutud telefoni harukapp, aga midagi varastatud sellest ei ole.

Kasepää vallas Raja alevikus ründas koer jalgrattureid.

Kell 12.40 sõitis Põltsamaa vallas Rõstlas auto teelt välja, inimesed viga pole saanud, auto on mõlgitud.

Jõgeval Leegi poe lähedal magab joodik.

Öösel on Tabivere vallas Valgma külas sõidetud külge talu juurde pargitud traktorile.

Jõgeval Suur tn 60 juures on lärmakas seltskond, segab kõrvalmaja elanike rahu.

Pala vallas Punikveres ei lase mees naist koju sisse.

Jõgeval Tellise tn 1 maja juures kell 22.20 karjutakse ja rikutakse rahu.

Adavere tanklas norivad kaks meest tüli.

Maarja lauluväljakul laamendavad purjus noormehed.

Kodaveres Pootsmani baaris norivad purjus noormehed tüli.

Siimustis teemaja juures peksab mees naist.

Jõgeval Kruusa ja Kivi tänava nurgal on purjus mees jalgrattaga pikali.

Pedja jõest püütakse ebaseaduslikult vähki.

Jõgeva raudteejaama juures on joodik.

Põltsamaal Igamehe pubi juures on joodik.

Jõgeval Jaama tänaval põllult on kartuleid varastatud.

Jõgeva linnas Pae kauplusest häire.

Kahel noormehel on Tartu—Aegviidu rongil mobiiltelefonid ja nahkvest ära võetud.

Jõgeva häirekeskusele, et Adavere bistroo juures käib kaklus.



Vooremaa

Teisipäev, 27. juuni 2000. a.

Võidupüha tuli viidi valdadesse

ARDI KIVIMETS


Lauri Aus võitis Tallinn Openi grupisõidu

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Pala vald

Palamuse vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Geenivaramut saab aidata luua igaüks

VAIKE KÄOSAAR


KIRJAD

Peopidajad ei hooli ümbrusest

Järveäärsed elanikud


Reisijad lageda taeva all

VAIKE KÄOSAAR


JUHTKIRI

Jaht kõrgharidusele on alanud

JAAN LUKAS



MAJANDUS

Intervjuu Siim Kallasega

RAIVO SIHVER


Pala — kas vald koti põhjast?

RAIVO SIHVER


Siim Kallas külastas Jõgevamaad

PEEP LILLEMÄGI


Avinurmes peeti pütilaata

RIINA MÄGI



KULTUUR

Saabastega Kassi sportlikud seiklused

MEELI NÕMME,

lapsevanem


Muusikamaraton läbi lühima öö

RIINA MÄGI


Jõgevamaa legendid kaante vahel

RIINA MÄGI


“Õnne 13” tuleb veinipäevale

RIINA MÄGI



SPORT

Kaks võistluspäeva Peipsi järvel

IVAN JUNNINEN


Tõnissoni tiitli võitis Tartu maadleja Vello Pärnpuu

RIINA MÄGI



MITMESUGUST

Veteranautodel üle Jõgevamaa nuka

RIINA MÄGI


Jaaninädalal oli tuletõrjujatel kaks vaikset päeva

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Aidu tanklast varastati bensiini

Tühja majja sisse murtud

Varastati elektriliini

Varastati veini, õlut, suitsu

Kaks meest leiti surnuna

Jõgeval käis varas Carmeni baaris

Patjala surnuaial pätti tehtud

Veel väljakutseid

Ärandaja äpradus

Purjuspäi autoroolis

Sõitsid lillepeenrasse

Viidi loomade jooginõu

Purjus mees tulistas vaatlustorni

Üks äsas teist noaga

Masinatest varastati kütust

Autos sai vigastada neli inimest

Väljakutseid jaanipäeval