Vooremaa
Tänavu kevadel on Eestimaa veekogudes ebatavaliselt palju särge. Seda karpkalaliste sugukonda kuuluvat kala, mis kasvab kuni 30 cm pikkuseks, püüavad praegu suurtes kogustes nii kutselised kui ka harrastuskalurid.
Jõgevamaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves põhjendas praegust särjerohkust soojade ilmadega, mis soosivad kalade kudemist.
Aktsiaselts MIF Laine alustas Peipsi järvel särjepüügiga kaks nädalat tagasi, pärast jääminekut. “Särg on hea võrgukala, keda praeguseks oleme püüdnud üle viie tonni. Seda on rohkem kui eelmisel aastal. Tänavu püüavad meie kalurid tavaliselt särge Omedu, Kalma ja Kasepää lähedalt. Peipsi järve särjerikkamad kohad on aga Mehikoorma ja Praaga kandis,” ütles kalandusfirma juhataja Mihhail Guz. Aktsiaselts MIF Laine turustab osa särjesaagist Narvas. “Müük on senini hästi läinud, eriti ostetakse kuivatatud särge,” märkis Mihhail Guz.
Osaühingu Omedu rand kalurid Peipsist spetsiaalselt särge ei püüa, kuid võtavad selle kala kaasa, kui ta võrku jääb. “Kõige rohkem särge püüavad Peipsist arvatavasti rannaäärsed elanikud. Meie ettevõttele on praegu pingelisemaks tööks tindi püük, mis kestab loodetavasti kuni 1. maini,” märkis osaühingu Omedu rand juhataja Jüri Vooder.
Särg on lihtsameelne kala
Kalandusspetsialisti Ene Ilvese sõnul ujub piisavalt palju särge Saadjärves. Kõige särjerikkam Jõgevamaa siseveekogu on aga Pikkjärv. Kalapüük sellest järvest on tuluallikaks talunik Tiit Kuslapile.
“Lähen hommikul kell kuus sõudepaadiga järvele, et vaadata, kui palju kala onvõrku jäänud. Tänavu olen märksa rohkem särge kätte saanud kui varasematel aastatel. Vahel juhtub ka nii, et lähen hommikul kalavõrke vaatama ning selgub, et keegi on kalad ära varastanud,” rääkis Kuslap, kes tegeleb kuuendat aastat kutselise kalapüügiga. “Üldiselt on särg lihtsameelne kala, mis kergesti võrku jääb,” lisas ta.
Tiit Kuslap varustab kalaga Jõgeva firmat, osaühingut Merineitsi. “Meie kaupluses on eriti ostetav kala räim, kuid ega särg ka letile kauaks seisma jää. Mõnigi eelistab särge odava hinna tõttu,” tunnistas OÜ Merineitsi autojuht-varustaja Allan Kiissel.
Kuidas särge süüakse
Särg pole selline delikatess nagu lõhe või forell, kuid sobib toidulauale üsna hästi. Tiit Kuslapi sõnul on õigesti praetud särg päris hea suupiste. Ene Ilvesele meeldib teha särjekotletti, kuhu ta lisab sibulat ja pekki. “Kunagi elasin ma Hiiumaal, kus tihti kuivatatud särge söödi. Ise pole mul eriti aega särge puhastada, kuid kui keegi selle töö ära teeb, söön ma särge meelsasti,” kinnitas ajalehe Vooremaa sekretär Helle Angerjas.
Särg on kõhutäiteks ka röövkaladele. Nii toitub särjest koha, kelle püügist kalurid olulise osa tuludest teenivad.
JAAN LUKAS
Eile läks Jõgevalt kaitseväkke ajateenistusse 37 noormeest. Selle aasta esimene ajateenistusse värbamine oli jaanuaris, järgmine tuleb juulis.
Kirde Riigikaitseosakonna Jõgevamaa büroo lähetas aastasesse ajateenistusse Viru üksikjalaväepataljoni 36 noorsõdurit. Kuremaa noormees Tarmo Must, kes on lõpetanud Nõo Reaalgümnaasiumis lendurieriala, suunati õhuväkke, kus temast saab sõjaväekopteri juht.
“Enamusel seekord ajateenistusse saadetud noortel on põhiharidus, üks on lõpetanud vaid viis klassi. Kaks noormeest ei valda riigikeelt. Juulis suuname 15 meest piirivalvesse, kuhu pääsevad vaid eesti keelt valdavad, vähemalt keskharidusega ja terved kutsealused,” ütles riigikaitsebüroo spetsialist Silvi Alandi.
Jõgeva maakonnast peaks tänavu minema ajateenistusse 85 noormeest.
ARDI KIVIMETS
Reedel koguneb maavalitsuses esimesele koosolekule Jõgevamaal haldusterritoriaalset reformi arutav maakondlik töörühm. Töögruppi juhib maavanem Margus Oro.
Koosolekul tutvustatakse vabariigi valitsuse seisukohti haldusreformi küsimustes ja reformi läbiviimise metodoloogiat maakonnas. Maavalitsuse osakonnajuhatajad selgitavad lühiettekannetega muutusi, mis on maakonnas tekkinud võrreldes kehtivas maakonnaplaneeringus kirjeldatud olukorraga.
Haldusjaotusest teeb ettekande maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi, tervishoiust annab ülevaate sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Ülle Krikmann, haridusest räägib haridus ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Peterson ning infrastruktuuridest majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots.
Lisaks eelpool nimetatud inimestele kuuluvad töögruppi veel maasekretär Henri Pook, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, Saare vallavanem Jüri Morozov, Jõgeva vallavanem ja Jõgevamaa omavalitsusliidu esimees Toivo Ilves, maavalitsuse jurist Jüri Ginter, omavalitsusliidu tegevdirektor Ants Orgulas, maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tarmo Möller, maavanema nõunik Jaak Kliimask, maavanema abi Viljar Alnek ja maavalitsuse pressiesindaja Peep Lillemägi.
Vastavalt vabariigi valitsuse püstitatud ülesandele on töögrupi eesmärgiks töötada välja maakonna uue administratiivse jaotuse kava uute omavalitsuste piiridega. Kaardi uue administratiivse jaotusega peab maavanem valitsusele esitama 1. jaanuariks 2001.
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
Maavanemad hakkavad omavalitsusi ühendama
Eelmisel teisipäeval toimunud valitsuse istungil anti maavanematele selged juhised haldusreformi läbiviimiseks.
“Valitsus on otsustanud alustada haldusreformi omavalitsuste tasandilt. Enne, kui omavalitsused on reformitud, maakondadega ei tegelda,” ütles maavanem Margus Oro. “Harukondlik hiiliv haldusreform lõpetatakse. Politsei ja haigekassade harukondliku juhtimise alla ühendamine peatatakse ja kui vaja, siis pööratakse tagasi.”
Mai alguseks valmistab valitsus ette juhendmaterjalid, millest maavanemad peaksid territoriaalsete ümberkorralduste kavandamisel juhinduma. 1. jaanuariks 2001 peavad maavanemad valitsusele esitama uue haldusterritoriaalse jaotuse kava, kus märgitud uute omavalitsuste piirid. Teatud tingimustel võivad uute omavalitsuste piirid ka maakonna piiridest väljuda.
“Eks hakkame nüüd omavalitsustega läbirääkimisi pidama,” ütles Margus Oro, lisades, et omavalitsuste koostöötahte puudumise korral näeb valitsus maavanema jaoks võimalust ka omavalitsusi nende nõusolekuta liita.
“Igal juhul tuleb kaardid uute piiridega 1. jaanuariks siseministeeriumile esitada. Maksimaalne omavalitsuste arv Eestis saab uue haldusjaotuse järgi olema 110, tõenäoliselt aga jääb omavalitsusi järele veelgi vähem.”
Muutused jõustuvad mitte hiljem kui 90 päeva enne kohalikke valimisi 2002. aasta sügisel. See tähendab kuni pooleteise aasta pikkust üleminekuaega, mille jooksul on võimalik eesseisvate muutustega harjuda, mõtelda, milliseid kitsaskohti võib omavalitsuste ühendamine tekitada ning kuidas neist kitsaskohtadest üle saada.
Enne ühendamist selgitatakse kindlasti välja elanike arvamus. Sellega arvestatakse ka otsustamisel. Kõik reformi kulud kaetakse riigieelarvest. “Vajadusel tuleb parandada infrastruktuure, korrastada teid, elektri ja sideliine. Siin on praeguste omavalitsuste jaoks otsustamise koht, milliseid põhjendatud muutusi nad näevad ja soovivad,” ütles maavanem, lisades, et esmatähtsates eluvaldkondades nagu haridus, transport ja sotsiaalteenused tuleb erilist tähelepanu pöörata teenindamise kvaliteedi säilitamisele ja parandamisele.
“Reformi kavandades peame kindlasti mõtlema sellele, mida see kodanikule kaasa toob. Mingil juhul ei tohi teenindamine tulevikus inimestest kaugemale jääda,” ütles maavanem. “Kui vaja, tuleb maale tõmmata uusi side- ja elektrikaableid, remontida teid, käima panna uusi bussiliine. Kindlasti ei tohi minna nii, et paari aasta pärast töötavad uute suurte valdade ametnikud kodanikust kaugel ühes suures majas.”
Eelmise nädala kolmapäeval Kasepääl toimunud maakonna omavalitsuste liidu juhatuse koosolekul tegi maavanem Jõgevamaa omavalitsusjuhtidele ettepaneku konstruktiivseks koostööks. “Usun, et meie maakonnas on selliseks koostööks head eeldused,” ütles Margus Oro.
Haldusterritoriaalse reformi töögrupi esimene koosolek toimub homme. Töögrupi tegevusega ja otsustega hoitakse inimesi pidevalt kursis. Töögrupis osalevad kindlasti maakonna kõigi kolme piirkonna — Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee esindajad.
PEEP LILLEMÄGI
KIRJAD
Jõgeva linnavolikogu tänasel istungil tuleb arutusele spordikeskuse Virtus asutamine ja põhimääruse kinnitamine. Koalitsioon teeb seda jõuga, sest asutamise näeb ette avalikustamata koalitsioonileping.
Tahaks siinkohal märkida, et spordikeskuse asutamise otsus pole piisavalt argumenteeritud, puudub majanduslik analüüs. Ellu kutsutakse asutus, teadmata asutamisega seotud kulutusi (registreerimine, pitsatid, kontoritarbed jne). Ette nähakse osa Jõgeva Linnavara töökohtade üleviimine, samas pole küsitud töötajate
nõusolekut ja selgitatud uute töölepingute tingimusi.
Keskuse tegevuse alustamiseks muudetakse linna eelarvet, mis sisaldab põhiliselt praeguste töötajate palkasid, riigi ja kommunaalmakseid. Asutusel puudub aasta lõpuni eelarveline kate, sealhulgas ei ole raha juhataja ja raamatupidaja palkadeks.
Linnavalitsuse väide, et keskus teenib majandamiseks vajalikud summad ise, ei ole tõestatud ning pole seetõttu tõsiselt võetav.
2000. aasta kolme esimese kuuga ei ole kuidagi välja paistnud, et Virtuses oleks tegevus hoogustunud, mis lubaks tulusid oodata. Samas on ees suvekuud, mis ei too asutusele õieti midagi sisse. Et suvekuud on tühjad, seda tõdes ka praegune spordinõunik Toomas Klaarman.
Kolme või õigemini nüüd juba nelja kuu jooksul ei ole suudetud välja töötada Virtuse arengukava ega tegevusplaani tänavuseks aastaks, rääkimata eelarve koostamisest.
Keskuse loomisega kaotab linn rentidelt (ca 60 000 krooni), kuna sisseostetavatelt teenustelt makstakse käibemaksu, kuid renditakse ilma käibemaksuta, kuna loodav asutus ei ole käibemaksu kohuslane (Linnavara aga on). Samas lisandub kulude poolele soojusenergia käibemaks.
Potentsiaalsel spordikeskuse juhil puudub juhtimiskogemus. Pealegi ei peaks sporditöötaja tegelema kinnisvara ja hoonete rendiga ning hooldusega nagu praegu kavandatud. Julgen arvata, et sellest ei võida sport ega omanik — Jõgeva linn.
On oodata linnaeelarve täiendavate kulude tõusu, sest tuleb katta keskuse juhi ja raamatupidaja töötasud ja riigimaksed ning rida organisatsioonilisi kulutusi. Samas
saab edukalt töötava Jõgeva kultuurikeskuse juhataja täiesti põhjendamatult oluliselt vähem palka kui on kavandatud spordikeskuse juhatajale.
Tõsiselt ärevaks teeb asjaolu, et spordikeskuse Virtus probleemide lahendamisel ei ole suudetud õppida tehtud vigadest. Praegu tundub asutuse loomine toimuvat ülepeakaela tormamisena, mis näib saavat praeguse linnavalitsuse stiiliks.
Soovitan koalitsioonipartneritel lähtuda vanasõnast: seitse korda mõõda, ükskord lõika.
KALLE PINT
JUHTKIRI
Juba pikemat aega kõneaineks olnud haldusreform toob muudatusi nii riigiasutuste kui ka omavalitsuste juhtimisse ning inimeste igapäevaellu. Seoses selle ümberkorraldusega, mille esmaeesmärgina nimetatakse sageli elanike paremat teenindamist, on piisavalt palju ebakindlust põhjustanud teadmatus.
Nüüd on haldusuuenduse osas lõppude lõpuks midagi selgunud. Nimelt Eesti valitsus leiab, et haldusreform peab algama omavalitsuste tasandilt. Haldusreformi võtmeisikuteks on usaldatud maavanemad, kes peavad tuleva aasta 1. jaanuariks teatama uute omavalitsuste piirid. Linna- ja vallavolikogudel ning valitsustel on võimalus alustada haldusmuudatuste peatamiseks vastupropagandat. Kõige sagedamini toonitatakse, et pärast ühendamisi ja liitmisi jäävad osa piirkondi paratamatult sotsiaalselt ja majanduslikult mahajäetud äärealadeks. Arvatavasti pole sellisest jonnist eriti kasu, sest valitsus lubab maavanematel vajaduse korral omavalitsusi liita ka ilma kohalike võimude nõusolekuta.
Mõnikord võib maavanem olla isik, kes tasakaalustab ühes või teises regioonis omavalitsusjuhtide vahelised pingelised isiklikud vastuolud. Sellised juhused peaksid aga siiski jääma eranditeks. Kõige demokraatlikumalt teostatakse haldusreform arvatavasti siis, kui ümberkorralduste ettevalmistamisel saavad kaasa rääkida võimalikult paljud inimesed. Praegustes muutlikes oludes on eriti oluline omavalitsuste koostöö. Ainult ühiselt mõeldes jõutakse kohapeal lahenduseni, kuidas haldusreform võimalikult arukalt ja inimlikult ellu viia. Tähtis on see, et kohalikul tasandil tehakse selgeks mitte ainult vallakeskuste ja asulate, vaid ka iga küla võimalik käekäik haldusreformi korral. Ühe või teise paiga hääbumist ei tohiks mingil juhul lubada, sest Eestis on niigi rohkesti tühjaksjäänud külasid.
Vaadates Jõgevamaa omavalitsusjuhtide tegevust, võib öelda, et haldusuuenduse kavandamiseks vajalik koostöö on mitmeski regioonis olemas. Ühiseid ettevõtmisi on plaanitsenud ja teinud Peipsiäärsed ja Põltsamaa piirkonna omavalitsused. Uus Jõgeva vallavolikogu on valmis koostööks Jõgeva linnaga.
Kõige olulisem on see, et pärast haldusreformi ei muutuks elanike jaoks senisest keerulisemaks igapäevaste teenuste kasutamine. Eriti tähtsaks tuleb lugeda seda, et arstiabi võimalikult kiiresti kohale jõuaks. Lisaks omavalitsuste ühendamisele on riik vähemal või suuremal määral plaanitsenud ka osade riigiasutuste likvideerimist. Rootslaste väljatöötatud projektis on tehtud ettepanek osade riigieelarvest rahastatavate haiglate sulgemiseks statsionaarsete raviasutustena. Selline oht ähvardab ka Jõgeva haiglat. Kahtlemata on Jõgeva lähimas tõmbekeskuses Tartus arstiabi märgatavalt kvaliteetsem. Tekib aga küsimus, kuidas näiteks eluohtlikus seisundis südamehaige mõne minutiga Tartusse jõuab. Niisiis igasuguses reformipoliitikas peaksid nii riik kui ka omavalitsused jääma inimesekeskseks. Usutavasti on kasulik ka kuulata eelkõige Eestimaa kodanike arvamusi ja ettepanekuid, mitte importnõuandjate soovitusi.
JAAN LUKAS
MAJANDUS
17.—18. aprillini viibisid Jõgevamaal Soome Järvenpää linnavalitsuse töötajad Anu Savonne ja Leena Ritala.
Külastati Jõgevamaa Ettevõtluskeskust, Vooremaad, Siimusti keraamikatööstust, tutvuti ka maakonna alaealiste komisjoni töö ning Põltsamaa linnas kavandatavate noorteprojektidega.
Kohtumisel maavalitsuses oli juttu Järvenpää ja Jõgeva maakonna viimastel aastatel pisut soiku jäänud koostöö jätkamisest. Eeskätt vääriksid tihendamist kutseharidust ja täiendkoolitust andvate õppeasutuste ning ettevõtjate suhted.
Helsingist 40 kilomeetri kaugusel asuva Järvenpää linna pindala on 42 ruutkilomeetrit ja seal elab 35 000 elanikku. Piirkonna arengut näitab fakt, et tööpuudus linnaelanike hulgas on viimastel aastatel oluliselt vähenenud, kusjuures uusi töökohti on tekkinud peamiselt ettevõtluses, aga ka mittetulundussektoris. Tasub märkida, et enam kui viis tuhat inimest käib Järvenpäält iga päev Helsingisse tööle.
Turismi ja ettevõtluse arendamine on üks linnavalitsuse peamistest tegevusprioriteetidest. Külaliste sõnul on Helsingi— Lahti kiirtee ääres asuv Järvenpää silmitsi probleemiga, kuidas meelitada kiirteel sõitjaid linna sisse keerama. Suve jooksul külastab linna 200 000 turisti. Kultuuriturismi arendamisel pannakse rõhku linnaga seotud olnud helilooja Jean Sibeliuse ja kirjanik Juhani Aho tutvustamisele. Tuntud on Järvenpää muusikafestivalid. Lakeside’i bluusifestivalile oodatakse sellel aastal esinema maailmakuulsat muusikut B. B. Kingi.
Ühe suhete arendamise võimalusena nimetati visiidi ajal Jõgevamaal Järvenpää ja Järvenpääl Jõgevamaa päevade korraldamist. Vastastikku võiks pakkuda ka turismipakette, mis tutvustaksid meie maakonna inimestele Järvenpääd, soomlastele aga meie maakonda. Kindlasti võiksid Soome kalameestele huvi pakkuda Vooremaa järved.
“Kindlasti ei tohi sidemed sõpruspiirkonnaga jääda nõupidamislaua taha, vaid peaksid toimima kõigil tasanditel,” ütles Soome külalistega kohtunud maavanem Margus Oro.
PEEP LILLEMÄGI
Palamuse Piimaühistu asemele uus kokkuostja
Teisipäeval toimus Saare ja Voore taluseltside ühisnõupidamine, millest võttis osa ka Palamuse Piimaühistu tegevdirektor Tiit Mikker. Otsustati, et talunikud peavad endale leidma uue piimaostja, sest kolmapäeval toimuval Palamuse Piimaühistu liikmete koosolekul otsustatakse tõenäoliselt ühistu saatus.
Talunikke oli Saare taluseltsi esimehe Astrid Sääliku andmetel kohal ligi 40. Kohati tuliselt kulgenud koosolekul selgitas Tiit Mikker üleskerkinud probleemide olemust ja väljakujunenud situatsiooni dramaatilisust.
Üheks probleemiks on töödeldav piimahulk. Mida väiksemad kogused, seda suuremad on piimaliitri töötlemiskulutused, sest püsikulud eriti ei muutu.
Tiit Mikker teavitas kokku tulnud talunikke, et järgmisel päeval toimuv Palamuse Piimaühistu liikmete koosolek otsustab ilmselt ühistu tegevuse lõpetamise kasuks. Sel juhul peaksid talunikud, kes müüsid piima Palamusele, otsustama, kuidas edasi toimida.
Koosoleku otsusega pandigi Astrid Säälikule kohustus uurida piimamüügi uusi võimalusi ja selgitada tingimused ning hinnad, mis rahuldaksid nii piima tootjaid kui ka töötlejaid. Viimased seavad aga ostutingimustes esiritta piima jahutussüsteemide olemasolu.
“Pukipiima enam kokku osta ei taheta. Suurfarmide omanikud peavad piima tootmise viima vastavusse euronõuetega. Ka töötlejatest eksportöörid peavad euronõuetega arvestama, mistõttu satuvad väiketalud, kes ei oma sundjahutussüsteemi, väga raskesse seisu. Meie toodame siin aga nn segapiima (osa on jahutatud, osa mitte), seetõttu on uue ostja leidmine küllaltki raske ülesanne. Loodan siiski sellega hakkama saada,” ütles Astrid Säälik lõpetuseks.
Talunik Mati Kivi Palamuse Piimaühistut ei süüdista, sest piimaraha on kätte saadud. Ja piim on vastanud kõrgema sordi nõutele. Sellega probleeme ei ole olnud. Põhiprobleemiks on Kivi arvates see, et viimase kolme aasta jooksul on Palamusel töödeldavad piimakogused pidevalt vähenenud. “Niisuguse töötlemismahuga aga jalge peal ei püsi. Kuid liiga äkki tuli see lõpetamise otsus. Mul on mullikad tiined, neid kombinaati viia ei saa. Oleks pidanud pikemalt ette teatama,” arvas Kivi.
Palamuse Piimaühistu tegevdirektori Tiit Mikkeri sõnutsi on määrajaks ikkagi liikmete üldkoosolek, mis otsustab, kuidas edasi toimida. Variante on mitu — tegevuse lõpetamisest uue üksuse moodustamiseni.
Lehe trükkimineku ajaks ei olnud Palamuse Piimaühistu koosolek veel lõppenud.
RAIVO SIHVER
Põllumehed kasutavad valdavalt ida päritoluga tehnikat
Põllumehed remondivad rohkem vanu masinaid ja ostavad hädapärasemat tehnikat, selle asemel, et teha tõsisemaid tulevikuinvesteeringuid, teatas Vooremaale põllumajandusmasinaid müüva AS-i A.Tammel juhataja Arvi Tammel.
Traktorid on enamasti pärit idast. Adrad, kultivaatorid ja külvikud on põllumehed võimaluste piires lääne omadega asendanud. AS A. Tammel, mis on Case’i ja Kvernelandi esindaja Eestis, on müünud Jõgevamaal firma traktoreid Torma POÜle, aktsiaseltsidele Perevara ja Pajusi ABF, Mällikvere Püle, Kuremaa tehnikumile, kartulikasvatajast talunikule Tõnu Koppelile jne. Arvi Tammeli andmetel kasutavad põllumehed lääne tehnikast kõige rohkem Norra firma Kverneland atru.
Saare valla Ulge talu peremees Aivar Kütt, kellel on kasutada 200 hektarit maad, omab nii vene kui ka lääne kasutatud tehnikat. Töökorras traktorid on ida päritolu ning külvikud on nii idast kui ka läänest. Komplekskultivaator teeb mitut tööd korraga: libistab, purustab ja rullib.
OÜ Sadala Agro peamehaaniku Ants Soodla sõnul on vajaminev tehnika korda tehtud ja ka põllul. Veel eelmisel nädalavahetusel künti nn põlluribasid, kuid teisipäeval alustati kevadtöödega täiel rindel. “Traktorid on ida päritoluga (Belarus, T150 ja K700). Külvame aga Soome päritoluga Jukodega. Kasutame ka Kverneland korpusega varustatud atru,” ütles Ants Soodla.
Annuse talu omanikul Jüri Kogeril Tuimõisast on ligi 80 hektarit maad. Kultivaatori ostis ta Türilt, külvikuks on Taani päritoluga Nordstein ja traktoriks Belarus.
Saare talunike seltsi esimehe Astrid Sääliku andme tel kasutavad sealsed talunikud enamasti vananenud, vene päritoluga tehnikat. Pole aga jõudu, et masinaid uendada. Probleem tõstatati täie tõsidusega üles teisipäeval toimunud Saare ja Voore taluseltside ühiskoosolekul.
Tartu mess kui ostuhuvi indikaator
Tartu messil oli kõige enam väljas metsatehnikat, vähe oli põllumajandustehnikat. “Eks see näita kogu meie põllumajanduse olukorda. Tervikuna oli aga huvi põllumajandustehnika vastu suurem kui eelmisel aastal,” kommenteeris Arvi Tammel.
Tabiveres põllumajandustehnikat valmistava osaühingu Same tegevdirektori Tarmo Teini sõnul oli ostuhuvi kultivaatorite ja karjamaaniidukite osas sama suur kui möödunud aastal. Huvi heinakoristustehnika vastu oli aga vähene. Aastas toodab OÜ Same põllumajandusmasinaid umbes 7,5 miljoni krooni eest. 75—80% toodangust läheb ekspordiks, põhiliselt Rootsi, Norrasse ja Prantsusmaale.
Arvi Tammeli teatel kujunes messi naelaks traktor Belarus 1025. Selle variandi juures on kasutatud palju lääne päritoluga sõlmi, näiteks Carraro esisild, hüdraulika jne.
Ostuhuvi oleneb ka hooajast. Enne kevadtöid osteti kõige enam väetise ja teraviljakülvikuid. Jõgevamaal on paljud põllumehed soetanud ASi A. Tammel kaudu ka rullsilo valmistamise masinad.
RAIVO SIHVER
Rahvusvahelised programmid käivitumas
Kuigi pilootprojekt SPP on juba käivitunud, on paljud oma investeeringute lootused sidunud SAPARD programmiga, sest viimane võib eelduste järgi tuua kõige rohkem raha Eestimaale.
Kahjuks on programmi käivitamine lükkunud sügisesse, sest Riigikogu peab vastu võtma põllumajandussaaduste ja toodete turu korralduse seaduse, mis sätestab toetuse liigid, vajalikud nõuded ja maksmise alused. Tartusse moodustatakse vastav ametkond — Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Loodetakse, et projekt käivitub käesoleva aasta neljandas kvartalis. Taotlusi hakatakse vastu võtma kohalikes maaparandusbüroodes.
Juba käivitunud pilootprogramm SPP on suunatud maaturismi ja alternatiivse põllumajanduse edendamisele. Programmi Jõgeva maakonna koordinaatori Liia Lusti sõnul on sellega Jõgevamaal haaratud Peipsiäärsed vallad Saare, Torma, Pala ja Kasepää. Avalduste vastuvõtmine lõpeb 30. aprillil. Maaturismi alaseid projekte ja taotlusi on laekunud küllaldaselt, kuid alternatiivse põllumajanduse (näiteks marja- ja puuviljakasvatus) projektide osas on Liia Lusti andmetel veel vaba raha.
RAIVO SIHVER
Koolitus Peipsi ääres elavatele naistele
Tartus Piiriülese Koostöö Keskuses said eile esimest korda kokku 50 Peipsi järve ääres elavat naist, kes võtavad osa Phare LIEN programmi raames toimuvast koolitusest.
Mustvee, Kallaste ja Räpina linna ning Pala, Peipsiääre, Kasepää, Meeksi, Mikitamäe ja Värska valla naised, kes on huvitatud kohaliku väikeettevõtluse arendamisest, saavad tasuta koolitust enam kui aasta jooksul. Projekti põhieesmärk on anda maanaistele teadmisi ning julgustada neid äri alal tegutsema, samuti olema eduka(ma)d teistel aladel, näiteks poliitikas. Pikaajalise projekti jooksul tekkinud omavahelised kontaktid ja sidemed peaksid jätkuma edaspidigi ning loodud võrgustiku kaudu saavad naised olla üksteisele toeks ja nõuks. Projekti raames toimub koolitus (ettevõtluse ja raamatupidamise alused, suhtlustreening ja enesekehtestamine, projektikirjutamise, juhtimise ning suhtekorralduse alused), kohtumised ettevõtluses edukate naistega ning Rootsi naisorganisatsioonide esindajatega.
Huvi koolitusprojekti vastu on väga suur. Elulookirjelduse osalussooviga saatis 140 naist, seetõttu moodustati ka suuremad õppegrupid — esialgu planeeriti nii Mustvee kui ka Räpina rühma 20 naist, praegu alustab kumbki õpirühm 25 naisega. See näitab kohaliku initsiatiivi tõusu ning inimeste huvi arendada elu oma kodukohas.
Naistele äri aluste õpetamine on väga oluline, sest Eestis on palju vähem naisettevõtjaid, kui Euroopa riikides. Maailma kogemus näitab, et naised on ettevaatlikumad ettevõtlust alustades, kuid nende ärid lähevad ka harvem pankrotti ning laenude tagasimaksmisel reeglina probleeme ei teki.
ANGELIKA REHEMA,
projektijuht
KULTUUR
Kunsti ja käsitöönädal Jõgeva Ühisgümnaasiumis lõpetati näomaalingute tegemisega.
Nädala olulisemaks sündmuseks oli õpilastööde näitus. Nädala lõpupeol peetud asjakohastest võistlustest võtsid osa Va, VIc, VIIb ja VIIIa võistkond. Teatevõistluse korras joonistatud klassijuhatajate portreed tulid kõigil välja üsna tõetruud ja terviklikud. Veel õmmeldi võistu nööpe ja üritati ette antud lõngast võimalikult pikka ketti teha. Kõige lõbusam oli kunstinädala lõpupeol aga näomaalingute tegemise võistlus. Iga võistkond “disainis” vastavate värvidega ära ühe oma kaaslase silmnäo ja fantaasiast noortel juba puudust ei tulnud. Õhtu üldvõitjaks kuulutati VIIb võistkond.
VIIb loominguline kollektiiv joonistas ka kunstinädalal toimunud klassipiltide konkursi vaimukaima töö. Peale üsna korratu ja prahise klassiruumi mahutasid nad pildile ka õpside hullumaja, kus nad õpilastega maade jagamisest nässus närve ravida võivad. Mine tea, võibolla peaks säärase asutuse tõepoolest looma?
RIINA MÄGI
Ajaloolisele majale uus funktsioon
Kunagine Jõgeva koolihoone, hilisem kooli internaat, viimati noortekeskusena eksisteerinud hoone Mustvee maanteel võiks tulevikus muutuda keskseks kohaks nii Jõgeva linna kui ka kaugema ümbruse jaoks.
Kui see hoone läheks praegu mõne firma või eraisiku kätte, oleks ta sel moel Jõgeva linnale kadunud. Juba ainuüksi sellepärast, et maja on liialt suur, et kõik ruumid kasutuse leiaksid. Pealegi on hoonel linna jaoks ajalooline väärtus. Ehitati ju see maja koolimajaks, mis avati 30. septembril 1928. aastal ja kus 1945. aastal pandi alus Jõgeva keskkoolile. See on puhta stiiliga omaaegne ehitis ja seega on majal omaette väärtus ka arhitektuuriliselt.
Puhketsooni üks osa
Praegu elab Jõgeval Pedja jõe pool raudteed väga palju rahvast, kellest terve põlvkonna jagu neid, kellel Jõgeva väljakujunemisel oluline osa. Nad oleksid nagu elust teisel pool raudteed ära lõigatud. Ometi on seal Pedja jõe rand ja ajalooline Vana-Jõgeva küla. Pakun välja mõtte hakata rajama sinna kanti puhketsooni, mille keskseks kohaks võiks kujuneda see kunagine koolimaja. Puhketsoon peaks hõlmama jõe randa kuni Vana-Jõgeva külani. Koos linna ja vallaga võiks moodustada mittetulundusühingu, mis hakkaks tegevust koordineerima, nii et linna raha selleks ei kulukski.
Hoone on praegu üllatavalt heas seisukorras ning tööd, mida tuleks teha, oleksid üpris väikesemahulised ja mitte eriti suurt kulu nõudvad. Majasse annaks sisse seada nii Alo Mattiiseni kui ka Betti Alveri toad. Praegune Betti Alveri sünnimaja raudtee ääres vajaks aga maani maha lammutamist, enne kui sinna midagi rajada, sest seinad on täiesti pehkinud. Ei vaidle vastu, et sellel majal on oma väärtus ja tähendus, aga vahest piisaks, kui maja oleks ära tähistatud.
Mustvee maanteel asuva endise koolimaja kasuks räägib veel mitu asjaolu. Seal võiks olla lisaks nimetatutele veel ka sordiaretuse ajaloo tuba, mälestustuba küüditatutele, skautide tuba. Võiks olla ka kohvik, kus saaks vaadata videofilme maakonna turismipiirkondadest, vaatamisväärsustest, asutuste reklaamfilme jne. Suurt saali annaks kasutada näituste ülespanekuks. Ja miks mitte seada teisele korrusele sisse midagi tubateatri taolist, kus võiks korraldada ka väitlusi, vaidlusi jne. Õue võiks rajada kõlakoja, sest maja asub ju oma suure aiapoolse osaga väga rahulikus kohas.
Tähendus ümbruskonnale
Jõgevale ja miks mitte kogu maakonnale lisaks majale sellise rakenduse leidmine omapära ja tuntust. Kui turistid külastavad Elistveret, Luuat, Palamuset, Kuremaad, võiks selle ringi sisse mahtuda vabalt ka Jõgeva, kus sealpool raudteed oleks seesama maja üks tõmbekoht. Leian, et ühiskondlikul ekspluateerimisel saaks maja endale kindlasti rakenduse, üksikisikul või firmal poleks võimalik ega mõttekas sinna investeerida. Ka maja kordategemise juures annaks palju ära teha ühiskondlikus korras.
Mida arvavad sellest kõigest Jõgeva ja ümbruskonna inimesed?
REIN MÕTS
SPORT
Jõgevamaa karatekad müüre ei purusta
Ligi kolmkümnend Jõgevamaa kooliõpilast ning täiskasvanut alustavad treeninguid spordihoones Virtus tervitussõnaga “rei”. Nad on valinud endale harrastuseks karate, mis võimaldab nii kehalisi võimeid tugevdada kui ka vajaduse korral end kallaletungija vastu kaitsta.
Karate, mille kodumaaks on Jaapan, oli algselt ilma relvadeta võitluskunst, mida praktiseerisid sõdurid. Tänapäeval kasutatakse karated nii enesekaitseks kui ka sportlike elamuste saamiseks.
Kata, kumite ja tamashiwari
Jõgevamaa karatekade juhendaja Andreas Aland ütles: “Sportlikus karates on kolm võistluselementi. Võitlust kujutletava vastasega, kus võistleja sooritab lööke õhku, nimetatakse kataks. Kumites ehk vabavõitluses võistlevad kaks vastast teineteisega. Nad sooritavad kiireid ja tugevaid lööke, mis peatatakse enne täiskontakti, mistõttu vastast puudutakse mõõdukalt. Tamashiwariks kutsutakse aga esemete purustamist, mida meie treeningutel ei harjutata. Mõneski mängufilmis võib karatekasid näha ka müüre või suuri kivisid purustamas. Tegelikkuses on sellised vägiteod üsnagi ebatõenäolised.”
Treener rääkis sellestki, kui tugevasti karates lüüa tohib. “Sportlikus karates pole lubatud täiskontakt löökidega näopiirkonda, jalgadesse, selga ja kuklasse. Klassikalises karates võivad löögid tabada kõiki kehaosi, välja arvatud jalgade piirkonda,” lausus Andreas Aland.
Kes sobivad karatekadeks
Jõgeval algasid karatetreeningud kuus aastat tagasi. “Praegu Virtuses treenivas ligi kolmekümneliikmelises rühmas on põhiliselt poisid ja noormehed, kuid ka mitmed
tüdrukud ja noored naised. Kui huvilisi rohkem oleks, saaksime avada kaks treeningugruppi: ühe 8—12 aastastele ning teise 12-aastastele ja vanematele karatesõpradele. Kui keegi soovib ühineda meie seltskonnaga, lasen tal paar treeningut kaasa teha ja siis selgub, kas ta otsustab idamaise spordialaga põhjalikumalt tegeleda. Üldiselt sobib karate igaühele, kellel vähegi sportlikke eeldusi on. Osavamalt tulevad selle spordialaga toime aga noored, kes paremini painduvad. Painduvusele ja vastupidavusele pöörangi treeningutel põhitähelepanu,” ütles Eestis klassikalises karates kolmanda koha pälvinud Andreas Aland, kes juhendab Jõgevamaa karatekasid esimest aastat.
JAAN LUKAS
Harjumaal toimusid koroonahooaja viimased paarismängud, mis läksid vabariigi punktitabeli arvestusse. Sakus oli segapaare 19. Võitsid Olev Schmidt ja Annele Lello, teised Aleksander Michelis ja Gerli Aver, kolmas koht Heino Merilainen ja Miralda Alanurm, neljas Väino Ridal ja Laine Rande. 15. aprillil toimusid Lool võistlused nais, mees ja segapaaridele. Naistest võitsid Andrea Uustulnd ja Annele Lello, teised olid Gerli ja Gedi Aver, kolmas koht Kiira Tarassova ja Rimma Viirlaid, neljas Tiina Sõmer ja Vivian Rehi. Osales 11 paari. Meespaare oli 23. Võitsid Rein Sarapik ja Kaupo Helm-Rosin, järgnesid Olev Schmidt ja Leonid Zjabrikov ning Aleksander Michelis ja Andres Lepp. Segapaare osales 26. Võitsid Kai Mererand ja Ragnar Piibemann, neile järgnesid Kiira Tarassova ja Paul Uiboleht, Annele Treufeld—Aivar Toompalu ning Gerli ja Lembo Mikko.
PAUL UIBOLEHT
***
Eesti valdade IV individuaalmeistrivõistlustel pakkusid neljale Jõgeva valla maletajale konkurentsi kaks Pärnumaa Saarde valla võistlejat. Selle süsteemi parim naine on 3-kordne võitja Viire Talts ja seekord kolmandaks tulnud Eiki Lehemets. Kaksikvõidu said Jõgeva valla paremad — Siimusti maletajad Hugo Päären ja Jaan Kapp. Nelja aasta jooksul on osalenud 24 meest, neist kaheksa Jõgeva vallast ja mitte ühtegi teistest maakonna valdadest.
Aasta nelja esimese kuuga ei suutnud maletajad selgitada meistreid (kiir, välk, veteranid, võistkondlikud). Vast on aasta kolm viimast kuud tulemuslikumad. Lauamängudest (male, kabe, lauatennis, koroona, bridž) ei kuulu ükski eelisalade hulka, nagu ka tõstmine + jõutõstmine, sangpommi mitmevõistlus, orienteerumine. Seetõttu ei ole neil ka pikka iga. Ometigi on lauamängud kavas valdade ja väikelinnade talimängudel, mis tuleval aastal toimuvad üheksandat korda Otepääl, Käärikul.
Male- ja kabevõistluste võistluskoha eest täname Jõgeva politseiprefektuuri. Palju tänu malevõistluse sponsorile, reklaamilehe Fookus juhatajale. Kohtumiseni mihklipäeval Kuristal!
SULEV LUHT
Jõgeva Tähe noored alistasid Rootsi meeskonna
Möödunud reedel võitis spordiklubi Jõgeva Tähe noorte saalibändivõistkond ülekaalukalt sõpruskohtumise Rootsi spordiklubi Ulriksbergskyrkansi võistkonnaga.
Spordiklubile Jõgeva Tähe tegi ettepaneku Rootsi noortega võimeid proovida Tartu Ülikooli spordiklubi koosseisus mängiv rootslane David Argus. Tähe juuniorid haarasid initsiatiivi kohe mängu algul. Jõgeva saalibändipoiste kasuks oli esimesel kolmandikul seis 3:1, teisel kolmandikul 2:0 ja kolmandal kolmandikul 10:0. Üldkokkuvõttes võitsid Tähe noored Ulriksbergskyrkansi võistkonda 15:1. “Esimest kohtumist välismaise vastasega aitas nii edukalt võita eelkõige vastupidavus,” ütles Vooremaale treener Marko Saksing. Tema hinnangul olid kohtumisel Rootsi võistkonnaga kõige võimekamateks mängijateks Raul Kivi, Alari Pagi ja Ats Püvi. Rootsi võistkond pidas aga parimaks mängijaks ründajat Argo Päidi, kes sai ka autasu. Jõgeva Tähe omakorda tunnistas Rootsi võistkonna osavaimaks sportlaseks tõmmu noormehe Khalli L Gazzi.
“Rootsis, kus on ligi 100 000 litsentsiga mängijat, on saalibändi igati populaarne spordiala,” märkis Marko Saksing.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Kassinurmes peeti jüripäevatalguid
Jüripäeval osales Kassinurme linnamäel järjekordsetetel koristustalgutel loodus, metsa, kultuuri ja muinsuskaitserahvas. Koristati ümbrust, põletati prahti ning külvati muru Kalevipoja silmapesukausi orgu. Talgud lõppesid ühise simmaniga.
Jõgevamaa Metsaseltsi esimehe Kaupo Ilmeti ja Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri eestvõttel on Kassinurmes korraldatud talguid nüüdseks juba üksteist aastat. Kaasa on löönud aktiivselt nii kultuuritöötajaid, isetegevuslasi kui ka metsanduse ja loodusega seotud inimesed. Tänavustel talgutel oli väikseid ja suuri
osalejaid üle kuuekümne.
Üks tähtsamaid ettevõtmisi oli sedakorda muru külvamine linnamäel asuvasse Kalevipoja silmapesukausi orgu. Et möödunud aastal tehti see paik põhjalikult puhtaks, siis võidi sinna nüüd ka muru peale külvata. “Oleme täiesti veendunud, et muru läheb seal ka hästi kasvama ja muudab selle paiga ilusamaks. Üldiselt oli see üks tõsine tööpäev, tegevust jätkus kõigile. Sai põletatud prahti, koristatud tuulemurdu ja võõbatud üle postid,” kommenteeris talgutöid Kaupo Ilmet.
Airi Rütter: “Kui üldiselt arvatakse, et tasuta ei tee keegi enam midagi, siis need 60 inimest, kes lihavõtte esimese püha hommikul Kassinurmesse sõitsid, läksid sinna täiesti vabatahtlikult ja ilma igasuguse tasuta. Seda rahvast oleks olnud rohkemgi, aga pühad segasid. Mõni pidi ära sõitma, mõni läks kirikusse. Aga ma ei usu, et need, kes kirikusse ei läinud ja sellel suurel pühal tööd tegid, sellega patustasid. Kassinurme on saanud meile üheteistkümne aasta jooksul nagu omamoodi pühamuks. See on võrratu koht, millele Jõgeva vald ja linn peaksid tõsist tähelepanu pöörama kui väga omapärasele turismiobjektile. Tööd on Kassinurmes veel palju teha. Ka sellel kevadel on veel koristustöid ja tahaks lisaks puhastada uusi orgusid. Tore oleks, kui kõik inimesed, kes Kassinurmet külastavad, samuti seda paika hoiaksid, teeksid tuld ainult Kiigemäe tuleasemel, mitte ei süütaks lõkkeid igasse võimalikku kohta ega loobiks maha prahti, vaid viiksid kasvõi ühegi murdunud oksa lõkkeplatsile. Suur tänu kõikidele suurtele ja väikestele talgulistele, kellest suurem osa kuulusid Jõgevamaa Metsaseltsi ja folklooriseltsi Jõgevahe pere.”
Talgutega ühel ajal sai avalöögi ka muinsuskaitsekuu maakonnas ning selle tähistuseks paigaldati Riigi Muinsuskaitseameti Jõgevamaa inspektori Helju Sihveri eestvõttel linnamäele alatine stend.
Päev lõppes ühise lõbusa simmaniga.
VAIKE KÄOSAAR
Politseiprefekt kiitis kaitseliitlasi
Eelmisel neljapäeval autasustas Jõgeva politseiprefekt Olev Schasmin kaitseliitlasi, kes aitasid tabada Mustvee ja Kükita kalmistu rüüstajaid.
Ööl vastu 23. märtsi rüüstati Mustvee linna kalmistut, 8. ja 9. aprilli öösel käidi Kükita külas vanausuliste kalmistul vandaalitsemas. Kurjategijate tabamiseks korraldatud jälgimise käigus tabati ööl vastu 13. aprilli kolm meest, kes on ülekuulamisel tunnistanud, et samalaadseid tegusid on nad sooritanud ka IdaVirumaal. KohtlaJärvelt, Purult ja Jõhvist pärit pätid viibivad vahi all.
Kurjategijate tabamisel oli otsustava tähtsusega Kaitseliidu Jõgeva maleva staabiülema Ahto Alase ning Torma malevkonna Omedu jao kaitseliitlaste, jaopealik Ove Kalme, Margus Kubja, Viktor Zulini ja Marek Turja tegevus. Kaitseliidu ülem, kapten Benno Leesik avaldas viiele vaprale mehele tunnustust, politseiprefekt autasustas neid tänukirjaga.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Sõõrult on jälle palke varastatud
19. aprillil avastati, et Sõõrul on varastatud suurem kogus palke. Nüüd ilmnes, et 22.—23. aprillini on taas käidud sellest metsandikust palke varastamas. Seekord viidi ära 27 tm männipalki ja 3 tm kuusepalki Halliku metskonna kvartali 316 eraldiselt 11 laoplatsilt ning kvartali 39 eraldiselt 2 ligi 20 tm männipalki. Vargusega saadud kahju rehkendatakse 26 000 kroonile.
Ebaseaduslikust metsaraiumisest
Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa piirkonna ametniku poolt on politseisse tulnud avaldus ebaseaduslikust metsaraiumisest Torma vallas Tõikveres. Ühelt talumaaüksuselt on raiutud 120 tm kasvavat metsa. Looduskeskkonna kahju on üle 74 000 krooni. Kas tegemist on varguse või omavoliga, selgitab juurdlus.
Mees avaldas auto ärandamisest
Pühapäeval avaldas üks Põltsamaa valla Kaavere mees, et tema kasutada olev sõiduauto Zaporožets aeti ööl vastu pühapäeva Vägari külast ära. Auto leiti Aidust Kalana ristmiku juurest põllult. Kui hakati võrdlema olusid ning väidetava kannatanu ütlusi asja kohta, ilmnesid tõsised lahkuminekud. Hiljem tunnistaski 1980. a. sündinud mees, et tema autot ei ärandanud keegi, ta ise lavastas selle ühe teise eksimuse varjamiseks.
Esmaspäeva õhtul poole seitsme paiku leiti Mustvees ühes Aia tänava majas poonuna sama maja elanik Aleksander (1948). Mees oli elust lahkumise kohaks valinud oma elumaja keldri. Esialgsel vaatlusel kadunu surnukehal vägivallale viitavaid vigastusi ei leitud. Surnukeha on saadetud kohtuarstlikule lahangule.
20.—24. aprillini peeti purjuspäi autoroolist kinni Raul Žukovitš (1981), Mihhail Kabinets (1959), Villu Tarkiainen (1969), Ailar Pajo (1978), Leonid Zujev (1965), Raul Raudmäe (1975), Voldemar Must (1962), Riho Meri (1963), Sandro Palm (1978).
Valik väljakutsetest politseile
Suurel Reedel kell 7.48 Jõgeva linnas apteegi juures purjus sõidukijuht.
Kell 11.25 Torma vallas Iraveres on alumiiniummahuti varastatud.
Kell 11.40 Põltsamaa vallas Nõmaveres alumiiniumist vann kadunud.
Kell 12.20 helistaja maja juurde on öösel siginenud mingi võõras auto.
Kell 15.45 Tabiveres majja sisse murtud.
Kell 18.00 Eskus sõidab purjus mees Žiguliga ringi.
Kell 18.50 Pajusisse sõitis mees Tallinnast taksoga ega taha maksta oma 870-kroonist arvet.
Kell 20.29 Puurmanis sõidab ringi purjus juht VW Passatiga.
Kell 21.20 Jõgeval Pargi tänav 24 taob vastu ühe korteri ust purjus naine.
Kell 22.10 Kaave bussipeatuse juurest 1,5 km on peretüli.
Vaiksel Laupäeval kell 0.36 Mustvees häire sularahaautomaadilt.
Kell 6.50 Lustiveres ühe vanainimese õuel põletatakse küttepuid.
Kell 6.55 Sadalast Reastvere poole sõitis ühte taluõue auto veriste meestega.
Kell 8.26 Lullikatkul poodi sisse murtud.
Kell 8.25 Kasepää vallas Rajakülas kaklevad mees ja naine.
Kell 9.10 Adaveres Bistroo juures kaklevad poisid.
Kell 9.13 Adaveres bussijaama juures kakleb kaks autotäit mehi omavahel, on vigasaanuid.
Kell 11.10 Põltsamaal Paala kaupluse juurest varastati jalgratas.
Kell 11.05 Tabivere järve ääres supelrannas kakeldakse.
Kell 11.28 Sulustverest Lustivere poole tehakse metsaraiet, äravedu öösel.
Kell 14.15 Jõgeval Mustvee maantee ühes majas märatseb purjus mees.
Kell 15.00 Rääbise—Kivijärve teel purjus traktorijuht masinaga teel, kabiinis kolm
meest.
Kell 16.09 Kaareperes põleb mahajäetud laudahoone.
Kell 17.02 Loopre külas sõidavad autoga kaks purjus meest.
Ülestõusmise esimesel pühal kell 0.49 Siimustis Panthri pubi juures üks Zaporožets sõitis külge kahele autole.
Kell 2.38 Vägarist Zaporožets ära aetud.
Kell 3.30 Aidus Kalana ristil Zaporožets teelt väljas põllul.
Kell 5.50 Mustveest leiti ühe maja hoovilt kott dokumentidega.
Kell 6.10 Tabiveres Tuuliku 5 juures autosse sisse murtud.
Kell 7.07 Põltsamaal Ringteel autolt rattad alt ära varastatud.
Kell 8.36 Võisiku hooldekodust lahkus loata hoolealune.
Kell 10.34 Puurmanis auto aken ja makk lõhutud.
Kell 11.35 Põltsamaal Pajusi mnt autost kõlarid varastatud.
Kell 12.30 Tabiveres Pargi 10 juures kamp noorukeid häirib elanikke.
Kell 17.50 Pedjas leiti põlenud majast laip.
Kell 20.13 Põltsamaal Pajusi mnt 14 tülitsetakse.
Neljapäev, 27. aprill
JAAN LUKAS
ARDI KIVIMETS
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
Maavanemad hakkavad omavalitsusi ühendama
PEEP LILLEMÄGI
KIRJAD
KALLE PINT
JUHTKIRI
JAAN LUKAS
MAJANDUS
PEEP LILLEMÄGI
Palamuse Piimaühistu asemele uus kokkuostja
RAIVO SIHVER
Põllumehed kasutavad valdavalt ida päritoluga tehnikat
RAIVO SIHVER
Rahvusvahelised programmid käivitumas
RAIVO SIHVER
Koolitus Peipsi ääres elavatele naistele
ANGELIKA REHEMA,
projektijuht
KULTUUR
RIINA MÄGI
Ajaloolisele majale uus funktsioon
REIN MÕTS
SPORT
Jõgevamaa karatekad müüre ei purusta
JAAN LUKAS
PAUL UIBOLEHT
SULEV LUHT
Jõgeva Tähe noored alistasid Rootsi meeskonna
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Kassinurmes peeti jüripäevatalguid
VAIKE KÄOSAAR
Politseiprefekt kiitis kaitseliitlasi
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Sõõrult on jälle palke varastatud
Ebaseaduslikust metsaraiumisest