Vooremaa

Neljapäev, 27.01.2000

Esikülg

Jahimehed piiravad hundikarju

Saare ja Pala kandis liigub vähemalt kaks kolme kuni kuuepealist hundikarja. Kullavere jahiseltsi mehed on püüdnud neid mitu korda tabada, kuid seni on püssikuuli ette jäänud vaid üks kriimsilm.

Eelmise aasta loendusandmete põhjal on Eestis 200 hunti ja 1100 ilvest. Jõgevamaal loendati 45 hunti ja 114 ilvest. Kiskjate nõnda suur arvukus maakonnas on tingitud küllap sellest, et loomad on leidnud küllaltki rahuliku elupaiga Endla, Pedja ja AlamPedja rabas. Eelmisel jahindusaastal lasti Jõgeva maakonna jahimaadel, mida on üle 241 000 hektari, 14 hunti ja 13 ilvest.

Kullavere jahiühistu liikmed korraldasid suurema ajujahi huntidele pühapäeval. Siis käis hunte piiramas paarkümmend meest. Hunte püüti metsatukast välja ajada nii Kääpa kui ka Nava küla ligidal. Jahiõnne oli vaid Pala kandis, seal saadi hundikarjale jälile. Aivo Koppas sai pihta vanale emahundile, kolm väiksemat pääsesid piiramisrõngast terve nahaga. Toomas Soosaar laskis hundijahi ajal aga hoopis ilvese.

Jahimehed jäid hundinahata

Esmaspäeval olid hundid jälle liikvel ja jahimehed asusid neid punaste lipukestega piiramisrõngasse võtma. Tavaliselt ei julge hundid sellisest lipurivist läbi murda.

“Seekord jäime hundinahata. Julged hundid olid, ei kartnud pauke ega midagi. Kavalad ka: peilisid välja, kus mehed ees, ja nii nad piiramisrõngast välja pääsesidki,” rääkis jahti pidanud Monre Mäerand.

Kui värsket lund sajab ja huntide jäljed on hästi näha, tahetakse kriimsilmad ikkagi kätte saada. Vanemaid hunte saab raipesöödaga laskekaugusele meelitada, nooremad tuleb aga piiramisrõngasse võtta.

Sel talvel on Kullavere jahiühistu maadel lastud juba neli hunti. Jõgeva Jahimeeste Ühingu direktori Avo Noormäe sõnul otsivad hundikarja ka Vaimastvere jahimehed. Üleeelmisel nädalavahetusel tabasid ühe kärntõves hundi Kungla jahiseltsi mehed.

“Kiskjate laskmine on kontrolli all ja kartusel, et hundid, ilvesed ning karud meie metsadest otsa saavad, pole alust,” arvas Noormägi.

Hunt ja ilves topisteks

Pühapäeval lastud hunt ja ilves viidi Vaimastveres elava topisemeistri Hillar Koppa kätte, kes mõistab neist kenad jahitrofeed teha.

“Kullavere mehed said kätte ilusa nahaga loomad. Üle viiekümne kilo kaaluv emahunt paistab olevat vähemalt 8aastane. Hambad olid tal päris kulunud, selle järgi saab hinnata looma vanust,” rääkis topisemeister, kellel on parasjagu pooleli veel teisegi hunditopise tegemine. Tema teada esineb huntidel viimastel aastatel nõnda tihti kärntõbe, et head nahka on juba raske leida. Mullu Päde külas lastud kolm hunti olid kõik kärnased. Nende nahkadega polnud midagi muud peale hakata kui tulle visata. Koljust annab siiski jahitrofee teha.

ARDI KIVIMETS

Üks küsimus

Teatavasti tuleb 31. märtsiks esitada maksuametile füüsilise isiku tuludeklaratsioonid 1999. aasta tulude ja kulude kohta. Kui varasematel aastatel ei tulnud tuludeklaratsiooni esitada neil, kes olid aasta jooksul saanud töötasu vaid ühelt tööandjalt, siis nüüd peab seda tegema, kui 1999. aasta jooksul saadi haigusraha. Jõgevamaa maksuameti maksude osakonna juhataja Mare Klaos, millega seda seletada?

“Eelkõige sellega, et töötasu ja ravikindlustushüvitise maksjad on erinevad. Seoses muudatustega sotsiaalmaksuseaduses maksab ravikindlustushüvitist haigekassa. Sisuliselt on inimene saanud seega eri allikatest tulu, mis on maksustatud ühe maksumääraga. Tuludeklaratsiooni põhivormile ehk Avormile on lisatud vastav täiendus: nimelt on teises alajaotuses “Maksustatavad tulud” punktis 5.1 rida “Ravikindlustushüvitis”.

Haigekassa saatis möödunud aasta jooksul ravikindlustushüvitist saanud inimestele teatise, kus on kirjas nii saadud raha kui ka sellelt võetud tulumaks. Nii ei peaks tuludeklaratsiooni täitmine keeruline olema. Kõikide 1999. aasta tuludeklaratsioonivormide lõpus on juhend, mis tuleks enne täitma asumist läbi lugeda, et segadusi ja küsimusi ennetada.”

VAIKE KÄOSAAR

Juhtkiri

Ajakirjandusväljaandeid tekib ja kaob

Kui palju ajakirjandusväljaandeid mahub ühte maakonda, see tuleb ilmselt katseeksituse meetodil kindlaks teha. Mitmes maakonnas, näiteks Saaremaal ja Järvamaal, eksisteerib kõrvuti kaks ülemaakonnalist väljaannet ja ilmselt ei sega üks teist. Ju on mõlemad leidnud oma väljundi ja lugejaskonna ning seega püsima jäänud. Kindlasti on ennast õigustanud regulaarselt ilmuvad valla ja linnalehed, mille kaudu kohalikud teated ja uudised kiiremini piirkonna iga inimeseni jõuavad. Nende väljaandmiskulud katab kohalik omavalitsus ja seega on ka lehe ilmumine ning püsimajäämine tema teha. Teiste väljaannete saatuse määrab ennekõike lugeja.

Vastavalt ajale on muutunud väljaannete sisu ja suunitlus. Erinevalt püütakse ennast lugejatele vastuvõetavaks teha. Nagu ikka, leidub lugeja igale väljaandele ja ajaleht või ajakiri ei pruugi kõikidele inimestele ühtviisi meeltmööda olla. See, et on võimalik valida, on vaid tervitatav nähtus. Millele ja kuidas põhirõhk asetada, see on iga väljaande enda probleem. Kui üleeestiline tabloidleht paneb esiküljel peaaegu kümnesentimeetriste tähtedega põhirõhu sellele, kuidas ühe prominendikese rott haigeks jäi, ju siis on ta lugeja seda uudist väärt. Pealegi leidub ehk järgnevatel lehekülgedel midagi asisemat.

Lugejate meelitamiseks alandatakse mõne aja jooksul isegi hinda. Läheb müügiks küll ja leht elab ära. Üle Eesti ilmuvad väljaanded võivad ilmselt endale lubada rohkem eksperimenteerimist kui kohalikud väljaanded. Väiksem piirkond seab piirid väljaande sisulegi ning nõuab enam lugeja huvide ning piirkonna eluga kursisolemist. Kui üleeestilisele ajalehele andestatakse mõni möödalaskmine kergemini, siis kohalikule üldjuhul mitte. Huvitavat ja kõmulist leiab suuremas piirkonnas samuti tunduvalt rohkem ja eks arvestada tuleb ju sedagi, et ega maakonnalehe 3—4 ajakirjanikku ikka üleeestilise väljaande 80 vastu saa.

Jõgevamaal on Vali Uudiste näol olemas näide, kuidas väikesest lehest on arenenud ja püsima jäänud oma piirkonna ajaleht. Samal ajal on ju mõnigi üritaja pidanud paraku loobuma. Neil päevil kuulutas reklaamileht Fookus, et varsti hakkab ilmuma uus Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee eluolu käsitlev ajaleht, millele otsitakse nii peatoimetajat kui ka toimetajaid. Ju leidub ajakirjanduspõllul veel kündmata vagusid.

VAIKE KÄOSAAR

Jüri Mõisa ideed — enesereklaam või infomüra?

Peaaegu igal nädalal tuleb Tallinna linnapea Jüri Mõis avalikkuse ette uue ja radikaalse ideega. Mõnikord tundub, et tegemist on lihtsalt enesereklaami või infomüraga. Võtkem näiteks Tallinna linnaametnike ja politseinike ulatusliku koondamise. Mis see on — kas halduskorralduse ümbertegemine enne reformikontseptsiooni vastuvõtmist?

Ega ainult Jüri Mõis tegutse. Paljud ministeeriumid ja ametkonnad ei suutnud üldkontseptsiooni ära oodata ja alustasid iseenda nägemuse järgi tegutsemist. Heaks näiteks on maksuameti ümberkorraldamine. Jõgeval jäeti maksuamet alles, kuid näiteks Põlva ja Võru maakonna baasil moodustati Kagu maksuamet peakontoriga Võrus. Teada on antud arhiivinduse ümberkorraldamisest, KaguEesti arhiivid koondatakse Valka. Alles hiljuti kaotas keskkonnaministeerium omad allasutused maakonnas jne.

Kui me tahame, et valitsus rahva tahet arvestaks ning et ei veeretaks oma probleeme kokkuhoiupoliitikale viidates lihtinimeste kaela, siis peame kõik aktiivselt haldusreformi koostamisel osalema. Eriti tähelepanelikult peaksime jälgima kahe mehe, Jüri Mõisa ja Robert Lepiksoni tegevust. Mõlemad on jõulised natuurid, kes tahavad oma ideid vägisi läbi suruda. Kuigi mõlemad on kinnitanud, et nad lähtuvad ühiskonna huvidest, ei pruugi see nii olla. Mõlema tegutsemises võib märgata omakasupüüdlikke eesmärke: Lepikson tahab saada SuurVõrumaa maavanemaks, Mõis aga vähendada ametnike arvu 150 000lt 25 000le, arvatavasti selleks, et ministrite ja ka Tallinna linnapea palk tõuseks sellisele tasemele, nagu seda oli Mõisa palk Hansapangas.

Kui selline reform viidaks läbi viie aastaga, siis koondataks igal aastal kuni 25 000 ametnikku. Mis neist saab? Öeldakse, et mingu erasektorisse. Kas see aga suudab praegu nii palju uusi töökohti luua? Valitsuse majandusprogrammist seda välja ei loe. Parimal juhul võib aastas lisanduda ainult mõnisada uut töökohta, seega suureneks töötute arv Jüri Mõisa projekti käivitumise korral plahvatuslikult. Isegi ainult paari tuhande avaliku sektori töötaja koondamine tekitaks probleeme.

Jüri Mõis tahab kiiresti suurendada riigitöötajate palku, sest need jäävat oluliselt alla erasektori palkadele. Kas see on ikka nii? Kui võrrelda ametnike palkasid Hansapanga, Tallinna Sadama, Eesti Energia või Eesti Telefoni töötajate palkadega, siis makstakse ametnikele tõesti kordi vähem. Kui aga võrrelda väikeettevõtetes makstavate palkadega, siis vahet ei olegi. Valdades ja väikelinnades saavad ametnikud tihtilugu isegi rohkem palka kui erasektori töötajad.

Õnneks on ametnike palga järsk tõstmine ja ministeeriumide teised ideed (haigekassa erastamine, televiisorimaksu kehtestamine jne) õõnsate reklaamihõnguliste ütluste, tihti ka infomüra tasemel.

RAIVO SIHVER

Majandus

Maamajapidamised taludeks ja mõisateks

Ülemöödunud reedel toimus Kuremaa lossis Jõgeva Agronoomide Seltsi aastakoosolek. Jõgevamaa Talunike Liidu juhatuse esimees Kalju Jalakas avaldas nõupidamisel arvamust, et Eestis oleks vaja mõiste “talu” ametlikult kasutusele võtta. Suurtootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid soovitas talunike juht mõisateks nimetada.

Agronoomide seltsi aastakoosolekul vaagisid põllumajanduse probleeme Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits, maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots ja Jõgevamaa Talunike Liidu juhatuse esimees Kalju Jalakas. Maakonna talunike juht märkis, et Eestis puuduvad ametlikult mõisted “talu” ja “talunik”.

“Keskmisi ja väiksemaid maamajapidamisi kutsutakse küll taludeks, kuid maksumaksjatena on talunikud kirjas kui füüsilisest isikust ettevõtjad. Seetõttu pole selge, millega täpsemalt tegeldakse. Selgusetuse lõpetamiseks taotleb talunike liit valitsuskoalitsiooni kaudu mõistete “talu” ja “talunik” määratlemist. Suurtootmisega tegelevaid firmasid, aktsiaseltse, osaühinguid ja ühistuid võiks kutsuda mõisateks. Nimetuste “talu” ja “mõis” kasutamist toetab ka ajalooline traditsioon. Sadukülas tegutsebki juba OÜ Härjanurme Mõis.

Näiteks Taanis on maamajapidamised jagatud suuremateks ja keskmisteks taludeks. Majapidamisi, mille omanikud tegelevad põllumajandustootmisega põhitöö kõrvalt, nimetatakse aga väiketaludeks, väiketalunikel on ka oma assotsiatsioon,” rääkis Kalju Jalakas.

Pajusi ABFi juhataja Lembit Paal arutles:

“Maamajapidamiste nimetamine mõisateks ja taludeks on hea mõte: see selgitab paremini põllumajandusettevõtte staatust. Idee täideviimine eeldab aga muudatusi äriseadustikus.”

Aastakoosolekul valiti 110liikmelise agronoomide seltsi esimeheks taas taimetoodangu inspektsiooni Jõgeva büroo juhatajapeainspektor Otu Suits. Seltsi juhatusse valiti ka büroo taimekaitse peainspektor Aadu Turro, taimekasvatuse peainspektor Mati Stokkeby, ASi Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt, ASi AVAKS müügijuht Eili Rajapuu ja Jõgeva Maaparandusbüroo Mustvee jaoskonna juhataja Sirje Kose.

“Pärast Eesti taasiseseisvumist arvestati agrotehnilisi nõudeid küllaltki vähe. Nüüd pööravad põllumehed agronoomitarkusele taas rohkem tähelepanu. Minu teada pole Jõgevamaal praegu töötuid agronoome. Agronoomid, kes ei tööta enam põllumajanduses, on leidnud mujal rakendust,” ütles agronoomide seltsi juhatuse liige Aadu Turro.

JAAN LUKAS

Tuisk toob kaasa rahapuuduse

Maainimestele on eluliselt vajalik, et kodulähedasi teid talvel lumest puhastataks. Pikka aega kestva tuisu korral nõuab aga kohalike teede talihooldus omavalitsuselt suuri kulutusi.

Jõgevamaal tegelevad kohalike teede hooldamisega eelkõige omavalitsustele kuuluvad ettevõtted, põllumajandusfirmad ning üksikisikust ettevõtjad. Maakonna suurimas vallas — Jõgeva vallas — on taliteede korrashoidmisel kõige suurem tööpiirkond ASil Laiuse Kote.

“Meie hooldada on talvised teed Laiuse alevis ning selle ümbruses, kus vallateede pikkus on 33 kilomeetrit. Hoiame korras ka 20 km teid Kuremaal. Kõigepealt, kell 7.30 puhastame lumest teed, millel sõidavad koolibussid ja piimaautod piimaringidel,” ütles Laiuse Kote juhataja Endel Viik ja märkis, et sel talvel on teede talihooldusel toime tuldud võrdlemisi väikeste kulutustega. “Kui mõõduka lumega ilmad püsivad, saame raha kokku hoida ja teha kevadel ning suvel rohkem hooldustöid.”

Endel Viik on juhataja ka firmas Siimusti Kommunaal, mis hooldab Siimusti alevi ja selle ümbruse teid.

Torma abivallavanema Martin Ambo arvates võivad ilmastikuolude halvenemise korral teede talihooldusel majanduslikud raskused tekkida.

“Meie kohalikke teid ligikaudse pikkusega 53 kilomeetrit hooldavad talvel AS Vaiatu Agri ja Torma põllumajandusosaühing. Kui peaks aga pikemat aega tuiskama ja lund sadama, võib talihoolduseks raha nappida,” arutles abivallavanem.

Puurmani vallavanem Rein Paap märkis samuti, et kui teehoolduskulud on talvel väga suured, võib raha suveks otsa lõppeda. “Meie vallavalitsusel on 100 km kohalike teede talihoolduseks sõlmitud leping Puurmani põllumajandusühistu ja Härjanurme Mõisaga,” lisas ta.

Saare vallavalitsus on 66,1 km teede talviseks hooldamiseks sõlminud lepingu füüsilisest isikust ettevõtjatega. “See on majanduslikult kasulik variant, sest sel juhul ei pea omavalitsus teehooldusmasinate ostmiseks ja korrashoidmiseks raha kulutama,” selgitas vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Alo Lember.

Ka mõned teised vallavalitsused tellivad teede talihooldust üksikisikust ettevõtjatelt.

JAAN LUKAS

Kultuur

Jõgeva muusikakoolis avatakse arvutimuusika klass

Jõgeva muusikakoolis on alates veebruarikuust võimalus õppida arvutimuusikat. 24. jaanuaril käis õpetaja Andi Tubin Tartust Jõgeva muusikakooli kogunenud huvilistele selles klassis õppimise võimalusi ning arvuti ja süntesaatori koostööd tutvustamas.

Andi Tubin on süntesaatori- ja elektronmuusika osakonna juhataja Tartu 1. muusikakoolis ning ühtlasi töötab ka Tartu raadios. Tema juhendamisel on Tartu 1. muusikakoolis võimalik arvuti abil heliloominguga tegelemist harrastada päris paljudel huvilistel. Jõgeva muusikakooli direktoril Marina Voul õnnestus saavutada Andi Tubinaga kokkulepe, et ta hakkab käima oma teadmisi edasi andmas ka Jõgeva muusikahuvilistele. Esmaspäeval tutvustaski ta Jõgeva muusikakooli ühte klassiruumi kogunenud huvilistele süntesaatori ja arvuti koostöö ja selle abil tulevikus heliloominguga tegelemise võimalusi. Et Jõgeva muusikakoolis on arvutimuusika klass plaanis avada juba alates veebruarikuust, siis panid end juba samal päeval kirja esimesed selles klassis õppida soovijad. Sedakorda olid kokku tulnud küll vaid muusikakooli õpilased, kellele arvutimuusikaklassis käimine võiks kujuneda lisaerialaks. Nagu kooli direktor Marina Vou kinnitas, on arvutimuusikaklass avatud neilegi, kes muusikakoolis ei käi ja kellel on mingisugune muusikaline algharidus ja nooditundmise oskus. “Laste vanusega seda klassi just piirata ei tahaks, aga et tegu on ikkagi loomingulise alaga, siis II - III klassi õpilastele see vaevalt eriti jõukohane on. Kujutan ette, et gümnaasiumiealistele pakuks see ehk rohkem huvi,” avaldas direktor arvamust.

Andi Tubin märkis, et mitmed tema õpilastest on jõudnud juba oma loominguga koguni üles astuda. Ta leidis, et kõige tähtsam on eelkõige sügav huvi asja vastu, siis võib noor inimene saavutada mõndagi. Kuigi arvutialased algteadmised on soovitavad, jääb direktori sõnul selle alaga tegelemiseks ainuüksi arvutihuvist siiski väheseks.

Muusika tegemiseks mistahes stiilis ja kujul pakub arvuti ja süntesaatori koostöö tegelikult hästi palju võimalusi. Praegu on koolil olemas vajalik pill ja arvutis mitu programmi, mis võimaldavad muusikat teha ja lastel oma fantaasiat arendama hakata. Projekt selle kohta, mida tulevikus edasiarendamiseks vaja, on samuti valmis ja kõik oleneb majanduslikest võimalustest. “Perspektiivis peaks välja arenema stuudio ja võimalus valmistada oma loomingust CD plaat,” ütles muusikakooli direktor Marina Vou. Et aga päris otsast alustada saaks, komplekteeritakse grupid ja pannakse paika ajad. Lähemat infot annab direktor soovijatele telefonil 251 949 410 ja loomulikult pole järgmisest nädalast tööd alustava klassi nimekiri veel suletud.

VAIKE KÄOSAAR

Helsingi silmini kultuuris

Euroopa Liitu on peetud sulatuskatlaks, mis rahvused ja rahvuskultuurid peatselt neelab. Kaudselt võitleb selle eksiarvamusega Euroopa kultuuripealinnade nimetamise traditsioon, mis on kutsutud ellu just selleks, et rõhutada siinse maailmajao kultuuri mitmetahulisust. 2000. aasta üks Euroopa kultuurilinnu on Helsingi.

Esmaspäeval esitles Helsingi oma kultuurilinnaaasta programmi Tallinnas. Selle tarvis kutsus Soome Turismiarenduskeskuse Eesti esindus oma koduks olevasse Helsingi majja kokku hulga ajakirjanikke ning lahe tagant saabusid kohale Helsingi kultuurilinna projekti teostava sihtasutuse juhataja Georg Dolivo ja projektijuht Marjana Sorakunnas.

Üks üheksast

Härra Dolivo jutust jäi mulje, et helsinglased on oma kultuurilinnastaatuse üle üpris õnnelikud, vaatamata sellele, et erinevalt varasemast ei valitud selleks aastaks mitte enam üht ja ainsat kultuuripealinna, vaid üheksa kultuurilinna (peale Helsingi veel Avignon, Bergen, Bologna, Brüssel, Krakow, Praha, Reykjavik ja Santiago de Compostela).

Helsingi kultuuriaasta 450 üritusega püütakse esitleda nii soome kultuuri huvitavamaid tahke kui ka kilde Euroopa ja maailmakultuurist. Augustis annab näiteks Helsingi olümpiastaadionil kontserdi tipptenor Placido Domingo. Sealsamas olümpiastaadionil mängitakse augustis ka suurt esinejatemassi haaravat nn spordiooperit, mille peakangelaseks on legendaarne jooksja Paavo Nurmi. Kaalukamatest kunstinäitustest võiks mainida soomlaste endi fantaasiarikkast sümbolistist klassiku Hugo Simbergi ülevaatenäitust Ateneumis, mehhiklase Diego Riviera näitust linna kunstimuuseumis ehk Tennispalatsis ning vene abstraktsionisti Kasimir Malevitchi näitust Didrichseni muuseumis. Vantaas asuvas Heureka keskuses on aga juba üleval interaktiivne kommunikatsioonitehnoloogianäitus, mis sündis koostöös teiste tänavuste Euroopa kultuurilinnadega. Kultuuriaasta programmi kuulub ka juunis Tallinnas toimuv Eesti—Soome ühislaulupidu ja Helsingis toimuv Eesti—Soome ühistantsupidu.

300 miljoni eest kultuuri

Kultuurilinna projekti eelarve on ühtekokku 300 miljonit FIMi. Kolmandik sellest tuleb Helsingi linna ja lähemate omavalitsuste rahakotist, kolmandik riigilt ning ülejäänu koostöölepingutest firmade, sihtkapitalide ja sihtasutustega, samuti müügituludest.

Jääb üle loota, et kultuurivaenulikum osa helsinglastest kultuuriuputuse eest Eestisse maapakku ei tule. Kel aga rahakott kannatab, võiks siitpoolt sinnapoole eurogarneeringuga ugrikultuuri kaema küll minna. Eriti soojemal ajal, sest paljud vabaõhuüritused on rahvale tasuta. Ja kui raudteelinn Jõgeva peatselt ka kultuurilinnaks saab, siis Euroopa kultuuripealinnaks saamist pole tal niipea vist siiski loota.

RIINA MÄGI

Tantsides terveks ja ilusaks

Jõgeval spordihoones Virtus toimus laupäeval maakonna võimlemis ja tantsurühmade konkurssülevaatus “Kaunis rüht on tervis ja ilu”. Ürituse korraldas Jõgeva linna ja valla spordiklubi Forte, seda toetasid Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Jõgeva linnavalitsus.

Osalejaid oli seitse: üks võimlemis ja kuus tantsurühma ning üks tantsuduett. Tosinast numbrist koosnenud kontsert (enamik osalejaid esitas kaks tantsu) Virtuse jahedavõitu saalis andis ülevaate sellest, millega tegelevad need maakonna tantsunoored, kes rahvatantsuga ei tegele. Külalisesinejaks oli peakorraldaja Marika Prave kutsunud Paide huvikeskuse gümnaasiumiealiste neidude tantsurühma, kelle tuumik algklassidest koos tantsinud ning kes meie noorukeste tantsijate jaoks seni veel kättesaamatut klassi näitasid. Hea kehakool, muusika ja ansamblitunnetus, särav esitus, stiilsed kostüümid ja tantsude andekas kompositsioon andsid kokku tulemuse, mida meie tantsijail ja juhendajail oli väga õpetlik vaadata.

Kiitust kõigile

Paide neidude tantsiv juhendaja Ingrid Virks oli koos Jõgeva maavalitsuse haridus ja kultuuriosakonna noorsootöö peaspetsialisti Maie Puusepa, maakonnaarst Ülle Krikmanni, Palamuse Gümnaasiumi logopeedi ja tantsuõpetaja Sirje Kiisi ja Tartu Ülikooli tudengi Katrin Siilakuga ka žüriis. Hindajate töö oli selle võrra lihtsam, et auhindade hulk võimaldas igaüht millegi eest kiita. Kostüümipreemia said Pala põhikooli tantsuneiud (juhendajad Killu Vunk ja Margit Soieva), tantsijaterohkeima rühma eripreemia Adavere põhikooli tantsurühm (Anar Treiman), kõige poistesõbralikuma rühma eripreemia ainuke segaansambel, Siimusti algkooli tantsurühm (Ingrid Virks; segaduste vältimiseks olgu öeldud, et Paide huvikeskuse tantsuõpetaja ja Siimusti laste juhendaja ei ole mitte üks ja sama isik, vaid nimekaimud). Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tantsurühm (Heidi Klamp) pälvis idee ja kostüümide originaalsuse eripreemia oma tulnukatetantsu eest, Jõgeva kultuurikeskuse tantsustuudio rühm (Merleen Läänemägi) aga tubliduse ja loovuse preemia tantsu “Raha, raha!” eest. Maakonna parimaks võimlemisrühmaks tunnistati spordiklubi Forte tüdrukud (Marika Prave). Igati tubli salsatõlgendus tõi parima tantsurühma tiitli Põltsamaa Ühisgümnaasiumi duetile Annika Jans—Kätrin Maidla. Nende saavutus on seda hinnatavam, et 14aastased neiud tegutsevat üsna omapäi. Individuaalsed eripreemiad said emotsionaalseimaks esinejaks tunnistatud Sandra Arusalu (Adavere) ja parimaks väikeseks võimlejaks tunnistatud Liina Prave (Forte).

Õppimise koht

Konkurssülevaatus oli üksiti üleeestilise ürituse Koolitants ‘2000 maakondlikuks eelvooruks. 13. veebruaril Tartus toimuvasse piirkonnavooru soovitas žürii jõudu proovima minna Jõgeva kultuurikeskuse tantsustuudio tüdrukutel ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi salsaduetil.

Hilisemal hindajate ja juhendajate ühisel arupidamisel jõuti otsusele, et maakondliku ülevaatuse kasutegur oleks suurem, kui kõik, kes asjaga tegelevad, välja tuleksid. Ülevaatus on just parim teiste pealt õppimise ja ideede kogumise koht. Vaja oleks ka koolituskursusi juhendajatele, eriti kehakooli ja tantsu kompositsiooni osas. Forte treener Marika Prave unistab aga ühe üleeestilise kaaluga tantsu ja võimlemisürituse Jõgevamaale tekitamisest. Kadunud Fernanda Tamme elutöö ja esimese üleeestilise turnipeo toimumine Laiusel on asjaolud, mis selleks põhjustki annaksid.

RIINA MÄGI

Uudised

Mustvee linnavalitsuse vana hoone läheb müüki

Mustvee linnavolikogu aseesimehe Jevdokia Abakanova sõnul oli esmaspäevasel linnavolikogu istungil arutusel seitse päevakorrapunkti.

Mustvee linnavolikogus oli esimesel lugemisel linna 2000. aasta eelarve mahuga 10 043 884 krooni. Abakanova kinnitas, et linnaasutuste finantseerimisnumbrid on eelarvekavas enamvähem samad kui eelmisel aastal. Eelarves on rahaeraldised ette nähtud ka Mustvee tervisekeskusele ja linnas noorte vaba aja veetmist organiseerivale mittetulundusühingule Must V.

Volikogu kuulas esmaspäeval ka informatsiooni Mustvee linna üldplaneeringu lähtepõhimõtetest ja kiitis need heaks.

Veel andis volikogu linnavalitsusele volitused korraldada aadressil Narva mnt 6 asuva vana linnavalitsuse hoone müük. Võimalike ostjatega on juba peetud ka eelläbirääkimisi.

PEEP LILLEMÄGI

Palamusel selgusid parimad etlejad

Möödunud teisipäeval toimus Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis Jõgevamaa koolide etluskonkurss.

Osalejaid oli Jõgevalt, Põltsamaalt, Tabiverest, Tormast, Voorelt ja Palamuselt ühtekokku 16 ning esitada tuli neil nii luuletus kui proosakatkend. Hindajateks olid Vanemuise teatri näitleja Kais Adlas, Jõgeva kultuurikeskuse huvijuht Merje Talistu, kihelkonnakoolimuuseumi teadur Tiina Kivits, Luua suveteatri ja külateatri LapiLeenu juhendaja Ülle Meos ning Palamuse Gümnaasiumi õpilased Eve Kuuskmäe ja Jane Ala. Nooremas vanuserühmas (VIII—IX klass) tunnistati laureaadiks Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane Heleri Saarik, eripreemia sai hea luuleesituse eest Annika Tähepõld Torma põhikoolist ja proosaesituse eest Meelis Põdersoo Jõgeva Gümnaasiumist. X—XII klassi õpilastest valiti välja kaks laureaati: Silja Kana ja Mihkel Kabel Jõgeva Gümnaasiumist. Eripreemiad said Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased Marju Martjan ja Tarmo Teras. Palamuse Gümnaasiumi eripreemia sai sama kooli õpilane Irena Tsapova.

Etluskonkursi korraldas Palamuse Gümnaasium, auhinnad aitas muretseda Jõgevamaa Omavalitsuste Liit. Vanema vanuserühma laureaadid osalevad sel laupäeval Tallinnas Mustpeade Majas toimuval üleeestilisel koolinoorte etluskonkursil. Noorematele sellist üritust kahjuks ei korraldata.

TOOMAS LEPPIK,

Palamuse Gümnaasiumi õpilane

Puurmani poiss läheb Euroopasse

Puurmani keskkooli kümnenda klassi poisile Lauri Kubjale naeratas loosiõnn: ühena viieteistkümnest Eesti maakeskkoolide õpilasest sõidab ta juuni lõpus Euroopa Komisjoni Delegatsiooni toetusel korraldatavale õppereisile Euroopasse.

Sügisel, oktoobrist detsembrini korraldasid Euroopa Komisjoni Delegatsioon Eestis ja haridusministeerium programmi “Euroopa koolis” raames Euroopa Liidu institutsioone, poliitikat ja noorteprogramme tutvustava loengusarja, mille käigus külastati igas maakonnas üht maakeskkooli. Jõgevamaa koolidest langes valik Puurmani keskkoolile. Loenguid pidasid kaks vastava ettevalmistuse saanud Tartu Ülikooli tudengit, meelelahutuslikuma osa eest hoolitses Tabivere huviteater, kes mängis euroteemalist pilalugu “Per aspera ad astra”. Pärast loengut oli õpilastel võimalik täita eurotesti ning iga kooli testitäitjate hulgast loositi möödunud reedel välja üks Euroopareisile sõitja. Loosijateks olid Euroopa Komisjoni Delegatsiooni, haridusministeeriumi, Euroopa Liidu Infokeskuse ja Euroopa Liidu Infosekretariaadi esindajad.

Möödunudaastase maakeskkoole läbinud eurotuuri käigus külastati teatavasti Palamuse Gümnaasiumi ja sealt pääses eurotuurile tollane abiturient Karel Kuningas. RIINA MÄGI

Jõgeva haridus ja kultuurielu vajab midagi uut

14.—15. jaanuaril toimusid Puurmani vallas Tammemäe talus mõttetalgud Jõgeva linna haridus ja kultuurielu tuleviku teemadel. Leiti, et lisaks arengukavale ja identiteedi leidmisele vajab Jõgeva uusi suundi kultuuris, spordis ja hariduses.

Mõttetalgutel osalesid Jõgeva linnavalitsuse liikmed ning linna kultuuri ja haridusasutuste juhid, samuti maavalitsuse haridus ja kultuuriosakonna ning Jõgeva valla ja Jõgevamaa Omavalitsusliidu esindajad. Osaliste poolt asjalikuks hinnatud diskussiooni käigus jõuti järeldusele, et Jõgeva imago vajab parandamist eelkõige siinsete elanike silmis. Üks võimalus positiivsema kuvandi loomiseks on siinse kultuuri ja eriti hariduspotentsiaali parem ärakasutamine.

Talguliste arvates on linnaelanike identiteediprobleemid tingitud eelkõige sügava kohaliku kultuuripärandi puudumisest. Positiivselt ei mõju linlaste teotahtele kindlasti ka mitte maakonna ebamäärane tulevik, lisaks veel paljud väikelinnale spetsiifilised probleemid — aktiivsemate ja ettevõtlikumate inimeste äravool, vähesed vaba aja veetmise võimalused ning noorte kooskäimiskohtade puudumine, lisaks isiksustevahelised vastuolid.

Võimalike lahendusteedena pakuti talgutel välja eelkõige kohalike priortiteetide ja arengukava paikapanekut, samuti kohaliku eripära Kalevipoja, Karl XII, Betti Alveri ja Alo Matiiseni tugevamat rõhutamist üleriigilises mastaabis, samuti tuua esile kohalikku kaunist loodust. Kõige selle saavutamiseks tuleks tihendada koostööd kolmanda sektoriga ning korraldada avalikke mõttetalguid uute ideede ja meelsuse kindlakstegemiseks.

Järgmised linnavalitsuse korraldatavad mõttetalgud käsitlevadki eeldatavasti kolmanda sektori rolli Jõgeva linnas.

“V”

Politseikroonika

Kriminaalasjad purjus juhtide vastu

Teisipäeval algatati kaks kriminaalasja purjus autojuhtide vastu. Laupäeva öösel tabati Andrus Pajo, kes jäi 22. juulil Tõrvas politseinikele joobnuna autoroolis vahele ja keda karistati selle eest halduskorras rahatrahviga, Põltsamaal taas purjuspäi sõitmas. Kuna eelmise vahelejäämise eest saadud halduskaristus kehtib veel, on teist korda purjuspäi sõitmises kriminaalkuriteo tunnused.

Ahto Laas peeti esimest korda joobnuna roolis kinni 5. aprillil Saku vallas. Tedagi karistati selle eest rahatrahviga. Teist korda jäi mees vahele 23. detsembril Põltsamaal.

Puid varastanud mees peeti kinni

Ajavahemikul 21.—25. jaanuarini varastati Tabivere vallas Kassema külas OÜ Töörõõm laoplatsilt 100 tm kasepuitu. Varguses kahtlustatakse 1972. a. sündinud meest LääneViru maakonnast Pajustist. Võõra puidu mahasahkerdaja võib aga olla kohalik elanik. Politsei kontrollib asjaolusid.

Väljapressijad jäid vahele

Hiljaaegu nõuti ühelt jõgevlaselt 280 000 krooni väidetavalt ära jäänud tehinguga saadud kahju hüvitamiseks. Esmaspäeval nõuti, et jõgevlane kannaks Hansapanka esimese sissemakse — 20 000 krooni. Politsei korraldas esmaspäeva pärastlõunal rahanõudjate tabamiseks operatsiooni ja pidas kinni 1973. a. sündinud noormehe Pärnumaalt ning temaga kaasas olnud neiu. Kannatanu ei esita siiski nende vastu avaldust väljapressimise asjus.

Purjuspäi autoroolis

19.—22. jaanuarini peeti Jõgevamaa teedel ja tänavatel kinni järgmised joobnud sõidukijuhid: Enn Laos (16.02.1963), Peeter Holtsmeier (10.11.1969), Tõnis Kaeramaa (24.08.1964), Anti Braun (13.02.1972), Rauno Sälik (26.12.1976), Jaak Reinsoo (04.12.1955), Margus Treial (16.04. 1969), Jaan Müür (03.06. 1967), Heiki Kivi (23.09. 1975), Andrus Pajo (20.01. 1969), Ivan Tudoroi (24.11. 1946), kaks korda jäi vahele Heiki Aren (28.11.1969).