Suurte katlamajade aeg hakkab mööda saama
Osaühingule
Kaarepere Soojus kuuluvas Kaarepere katlamajas kasutatakse kütusena
turvast. Pildil on igapäevases tööhoos madalsurve
katlakütja Rein Noormets. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Soojad sügisilmad on võimaldanud tänavu kütmist alustada hiljem kui varasematel aastatel. Paljud ei suuda aga suurtest katlamajadest sooja osta.
ASis Jõgeva Soojus, mis varustab soojaga valdavat osa Jõgeva elamutest ja ametihooneid, kasutatakse kütusena hakkpuitu. "Hakkpuitu ostame Jõgeva puiduettevõtetelt. See on odavam, eriti võrreldes maagaasi ja küttemasuudiga," ütles ASi Jõgeva Soojus nõukogu esimees Eino Vähk. "Pikaajaliste laenude tasumine ei võimalda praegu arvestatavaid investeeringuid teha," ütles ta.
Põlevkiviõli ja saepuru
Põltsamaa kolme suuremat katlamaja haldab AS Põltsamaa Soojus. "Välja tänava katlamajas toodame sooja põlevkiviõliga, mille kõrge hind põhjustab tõsist muret. Tonn põlevkiviõli maksab 2000 krooni. Põlevkiviõli on kütuseks ka Ringtee katlamajas. Pajusi maantee katlamajja ostame Imavere saeveskist saepuru hinnaga 30 krooni kantmeetri eest. Sellist hinda võib üsna talutavaks pidada," arutles ASi Põltsamaa Soojus juhataja Aare Jalajas.
Pajusi vallas Pisisaarel suleti möödunud sügisel elektriküttel töötav katlamaja, sest Eesti Energia lõpetas klientide võlgade tõttu elektri müümise.
"Neljas elamus on lokaalkatlamajad. Valla teises keskasulas Aidus on seoses korterite tühjenemisega tööle jäänud neljast lokaalkatlamajast kaks, millega köetakse kahte 18 korteriga elamut," rääkis ASi Pajusi Elamu juhataja Erich Valksaar.
Voorelased kütavad ise
Saare vallas Voorel hakkavad põhikool, lasteaed, telefonikeskjaam ning majandusühistu kauplus sooja saama põlevkiviga köetavast katlamajast. "Tonn põlevkivi maksab üle 110 krooni, kuus kulub ligi 100 tonni kütust," teatas Saare vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Alo Lember.
Elumajade varustamine põlevkivisoojaga lõpetati tarbijate suurte võlgade tõttu. Nüüd kütavad paljud voorelased kortereid elektriradiaatoritega. "Mul on korteris konvektor, kus reguleerin välja 18 kraadi sooja. Meie elamutes on inimesi väheks jäänud, elektrit tarbitakse vähe, seetõttu kaitsmed peavad vastu," rääkis pensionär Sulev Margus.
Vaimastvere on hädas
1999. aasta aprillis lõhkes Vaimastvere tsentraalkatlamaja ja suurtesse majadesse paigutati õlikütte lokaalkatlamajad. "Tol ajal pakuti kütteõli küllaltki soodsate hindadega. Siis ei osanud keegi aimata, et õli hind nii kiiresti tõusma hakkab," lausus Väino Ling. Möödunud aastal maksis kütteõli 3-4 krooni, tänavu aga 8 krooni kg. Eelmisel kütteperioodil maksis 3-toalise korteri toasoe kuus 1100 kr, tänavu üle 2200 kr.
Vaimastvere neljast majast köetakse ainult ühte elamut. Korteriühistu esimees Kalev Aas ütles, et kuus tarbitakse 1,5 tonni õli. Praegu köetakse maja ainult õhtuti. 18 ja 24 korteriga elamute kütmist takistavad elanike suured võlad, vastavalt 20 000 ja 60 000 krooni. "Kui saaks elanikelt võlad kätte, võiks selle raha eest õli osta," ütles Uno Teder 24 korteriga elamust. Võlglasi ei ole kohtusse antud, sest ka selleks on raha vaja. Abi saamiseks on pöördutud Jõgeva vallavalitsuse poole. Rahalist abi kütte muretsemiseks ei lubatud.
Lepp populaarseim
"Eelmistel aastatel on küttepuude ostmine septembris seiskunud, kuid tänavu on puid ostetud aastaringselt. Inimesed on hakanud kuiva küttepuud eelistama. Sagedamini ostetakse leppa. Odavaim küttepuu on haab, mille ruumimeeter maksab 135 krooni. Kase ruumimeetri hind võib ulatuda 300 kroonini," teatas puidukaubandusega tegelev väikeettevõtja Margus Luualt.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Jõgevamaa sõlmis koostöösuhted Poola suure vojevoodkonnaga
23.-24. oktoobrini külastas Jõgeva maakonda Poola vabariigi Kujawsko-Pomorskie vojevoodkonna delegatsioon eesotsas vojevoodkonna marssali Waldemar Kazimierz Achramowicziga.
Esmaspäeval kirjutasid Jõgeva maavanem Margus Oro ja marssal Waldemar Kazimierz Achramowicz alla Jõgevamaa ja Kujawsko-Pomorskie vojevoodkonna vahelisele koostöölepingule.
Kujawsko-Pomorskie vojevoodkond asub Poola keskosas ning seal elab 2,1 miljonit inimest. Poolas toimus eelmisel aastal haldusreform ja Kujawsko-Pomorskie vojevoodkonnas paikneb ka endine Wloclaveki vojevoodkond, millega Jõgevamaal olid koostöösidemed alates 1998. aastast.
Lepingu allkirjastamisele eelnenud mõttevahetuses rõhutasid nii marssal kui ka maavanem, et hoolimata suurest erinevusest elanike arvus on piirkondade koostööks head eeldused.
"Koostööd teevad ju mitte piirkonnad, vaid inimesed," ütles maavanem Margus Oro.
Erilise tähenduse annab koostööle asjaolu, et nii Eesti kui ka Poola on Euroopa Liidu kandidaatriigid. "Tuleme ühest süsteemist ja oleme teel teise, probleemid on paljuski sarnased ja teineteise kogemustest on kindlasti paljugi õppida," märkis marssal Achramowicz.
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
Ajalehed hakkavad järjest enam avaldama ahastavaid lugusid Narva AIDSi nakatunuist. Taotletakse juurde suuri rahasummasid: nakatanul tõve edenemise vaevaline pidurdamine ravimitega maksab ühes kuus umbes 10 000-15 000 krooni. Võrreldes invaliididele antavate ravimisoodustustega on see väga suur rahavajadus.
Narva AIDSi puhang kahjustab uimastite soosijate mainet
Pole halba heata: Narva narkomaanidele külgekargav surmatõbi on rahvale narkomaania ohtlikkuse selgituseks tõhusam kui arstide loengud. Olen ise TV-s vaielnud noormehega, kes soovis Eestis vabadust pruukida narkootikume. Televaatajate hääletus andis tollal napi enamuse toetuse temale. Paljud noored kuraasi täis eestlased on ammu soovinud saada just seda tulemust, mis nüüd juhtunud Narvas.
Narkootikumide tarvitamisele õhutas rahvast osa Eesti ajakirjanikest
Veidral kombel ei tule neile ajakirjanikele, kes alles mõned aastad tagasi põnevusega kirjeldasid huvitavaid elamusi narkootikumide tarvitamise puhul, nüüd meelde, et nende endi mõne aasta tagused kirjutised täna sellist surmahaigust toonud. Just ajakirjanikud õhutasid uudishimu katsetamaks - mida annavad narkootikumid.
Teine ohuallikas - meeste homoseksualism
Täiesti teadlikult püütakse avalikkuse ees pisendada tõsiasja, et AIDSi nakatumise üheks oluliseks ohuallikaks on meeste omavaheline armusuhe, mille käigus armukire füüsiliseks rahuldamiseks kasutatakse pärasoolt. Kuidagi ei saa eitada tõsiasja: alles hiljuti oli enamus Eestis AIDSi nakatunutest saanud surmatõve külge just sellisest iseäralisest seksuaalsest orientatsioonist.
Ega homoseksualism iseenesest AIDSi tekita, aga homoseksuaalsed mehed on sageli üpris liiderlikud, peavad paljusid armukesi ning tõbi levib just seetõttu.
Kas on oht, et AIDSi puhang tekib Jõgeval?
Jõgeva linnas küll. Kuid vähetõenäoline, et tavaline kiriklikult laulatatud maainimene või Peipsi rannakalur saaks AIDSi külge. AIDS pole gripp, et lähed kauplusse leiba ostma ning võid seal kassa ees neelata kellegi poolt õhku aevastatud viirusepilve. AIDSi endale püüdmiseks peab inimene ise tegema aktiivseid iseäralisi sellesuunalisi pingutusi.
Maainimesel on teoreetiline võimalus saada nakkust üksnes meditsiiniasutuste protseduuride kabinettides, kuid viimastel aastatel on Eesti meditsiin siingi teinud ära tõsise töö selle riskiteguri vältimiseks. Ka meditsiinipersonal ja politseinikud - kes võivad ju tööülesannete tõttu kokku puutuda nakkusohtliku AIDSi haigega ilma, et too isegi aimaks oma surmatõvest - on instrueeritud ning peaks tegema kõik, et isegi tööõnnetuse tõttu mitte juhuslikult saada nakkust külge.
Kuis kõrvalolija tunneks ära süstiva narkomaani?
Inimeste isepärasem käitumine ei jää ümbritsejate jaoks kauaks saladuseks. Narkomaania ja AIDSi piiramiseks on selline sotsiaalse kontrolli külaõhustik väga positiivne. Kõigepealt on sellisel omapärasel inimesel (suure tõenäosusega on see 18-35-aastane noormees) aegajalt imelikud joobeseisundid, kus puudub alkoholilõhn suust. Süstival narkomaanil on kindlasti käe sisepinnal veresoonte kohal süstimisest jäänud armid. Või väikesed sinakad verevalumid hiljutistest süstimiskohtadest. Sinnasuunalisele võimalusele lisab kahtlust, kui noormees on viibinud vanglas, tema kehal tätoveeringuid ning ta hangib endale sissetulekuid allikatest, mida ausat tööd rügav inimene just väga ei austa. Maainimese jaoks tähendab see ennekõike uhket autot, pügatud pead ja laamendavalt ülbet käitumist.
Mõistetavalt on kirjeldatu üksnes vihje võimalusele, mitte absoluutne tõde.
AIDSi haige huve eelistatakse tavainimese huvidele
Eestiski tuleks vaielda avalikkuse ees läbi: kas ausal Eesti maksumaksjal on - või ei ole - õigus teada, et tema lähinaabruses on ohtliku külgehakkava tõvega ning ühiselu normidesse üpris ükskõikselt suhtuv isik.
Mujal riikides vaieldi palju ning esiti jäi peale arvamus - tavaline kodanik ei tohi teda varitsevast ohust midagi teada. Seetõttu on ka Eesti politsei praegu üpris kaitsetu: meditsiin ei informeeri teda seaduse lubatavuse piiril vibreerijate nakatumisest. Pole võimatu, et just see oligi üheks mõjuriks, miks Narvas hakkas AIDS süstivate narkomaanide hulgas levima.
Kui me ka 300 AIDSi nakatunud Narva narkomaani elushoidmiseks kulutaksime edaspidi aastas pool miljonit krooni, siis peale umbes viie miljoni krooni ärakulutamist iga Narva narkomaani kohta tõdetakse kaht asja. Vaatamata kulutatud hiigelsuurele maksumaksja rahasummale surid nad ikkagi AIDSi ega suutnud oma asjaliku elu lõpuni loobuda mõnuainete tarvitamisest.
ANTI LIIV
Kuidas riigilt raha välja pressida
See jutt on mõeldud eelarvelistele asutustele, mille finantsid tulevad riigilt või omavalitsuselt, kuid mis pole rahul antud summadega.
Raha on kui mitte alati, siis sageli liiga vähe ja selle saamine on suur kunst. Viimasel ajal on hulganisti igasugu riigiasutused proovinud mitut tüüpi survega vett kivist välja pigistada, aga tulemused on olnud halekoomilised. Rahvusraamatukogu juhtum on siin väga õpetlik.
Teatavasti vajasid nad umbes seitset lisamiljonit ja otsustasid läbi viia põhimõtteliselt õige idee: võtta oma teenindatavad nö riigi ees pantvangi, st takistada nende teenindamist. Ja siis tehti igas mõttes ränk viga: otsustati alates uuest eelarveaastast mitte lubada lugejaks alla 16 aastasi inimesi.
Esiteks unustati siin elementaarne: enda kohta käiva seadusandluse uurimine. RRi spetsiaalne seadus ei luba teha selliseid kitsendusi. Ka imagoloogiliselt oli see rappaminek, kui lasti see otsus vabalt meediasse rändama. Tegemist on ju otsese diskrimineerimise ja vahetegemisega, ahistamisega (pedofoobiaga), mis tänapäeval just moes ei ole. Välja tuli skandaal, mida võimendasid RR nõukogu oskamatud poliitikud, kes loopisid pärleid "Siin on RAHVUS, mitte rahvaraamatukogu"; "Meie otsus soodustab loodetavasti kooliraamatukogude arengut" jne. Lisarahast pole haisugi.
RR oleks võinud teha hoopis nii. Esiteks jätnud kütte sisse lülitamata ("Näete, kokkuhoid!"). Teiseks hakanud tunnis sisse laskma ainult teatud hulka inimesi ("Meie väsinud vanad väljavahetamata põrandatalad võivad iga hetk sisse kukkuda"); välja lülitanud kliendiliftid ("Veneaegsed, väga ohtlikud"), avalikud arvutid, enamik tulesid, ventilatsiooni; korjanud riiulitelt pea kõik raamatud, teinud nende kättetoomise võimalikult ebamugavaks, jätnud rahva käsutusse vaid hästi räbalad eksemplarid ja mitte mingil tingimusel uudisteoseid; naelutanud laudadega kinni oma kuulsa ketasakna ("Vitraaž vajaks remonti, aga "), müünud kogu oma suure paese esiseina reklaamipindadeks jne.
Kõik sellised asutused saaksid korraldada sarnaseid pressinguid. Näiteks koolid. Õpetajad ei peaks ainult hädiselt streikima, on palju peenemaid meetodeid. Näiteks ajada ühte klassi meeletult palju õpilasi (u 100, nagu Jüri Mõis soovitas). Palgata hästi eakaid pedagooge. Võimalikult kaugele lükata arvutipargi uuendamist. Ajada volikogu esimehele kägu, et tema tütar saaks tõenäoliselt hõbemedali, kui oleks seda ja toda. Kogu aeg rõhutada sõnu "infoajastu", "investeerimine haridusse", "konkurentsivõime". Palgata keegi narkodiilerit mängima.
Head võimalused raha pressida on transpordifirmadel. Kui on vajadus, võib bussiliine vähendada, seada graafikut ebamugavaks, norida iga soodustusi tõendava dokumendi kallal, saata bussidesse hordide viisi piletikontrolle, demonstreerida oma kõige vanemat tehnikat kui ainukest ja rääkida turvalisusest ja vajadusest teenida lisaraha. Neid nippe kasutati Tartu linnaliinibussiliiklusele raha eraldamise eel.
Eks meetodeid ole teisigi. Kuid peamine: uurida enda kohta käivat seadusandlust; ja osata kliendi elu nii ebamugavaks ajada, et ta nõuab ise teile lisaressursse.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Et Tallinna on teatavasti koondunud Eesti elanikest kolmandik ja pealinn võtab lahkelt vastu ka aina uusi tulijaid, siis pole ime, et sealses võimuladvikus tekkinud käärimine põhjustab ärevust, segadust ja huvi kogu maal.
Üleeile kirjutasid Tallinna linnavolikogus esindatud viie poliitilise jõu - Keskerakonna, Rahva Valiku, Rahva Usalduse, Koonderakonna ja Eesti Demokraatliku Partei 33 saadikut alla kokkuleppele uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks Tallinna volikogus. Ühtlasi andsid samad saadikud allkirja ka umbusaldusavaldusele linnapea Jüri Mõisa ja volikogu esimehe Rein Voogi vastu. Keskerakond on Edgar Savisaare juhtimisel Eestimaa pealinnas haaranud initsiatiivi enda kätte ning on asunud energiliselt võimuvahetuse nimel tegutsema. Neil päevil jagab loodav koalitsioon juba ka konkreetseid võimukohti ehk teisisõnu käib välja oma variante võimalikuks võimuvahetuseks. Eelolevatel päevadel kirjutavad osapooled valmis uue võimuliidu koalitsioonileppe, millele ülehomme alla kirjutatakse. 2. novembril on aga ees umbusaldushääletus pealinna praegusele valitsusele eesotsas Jüri Mõisaga ja Rein Voogile volikogu esimehena. Kui see läbi peaks minema, on praegune kolmikliidu koalitsioon võimult kõrvaldatud.
Ilmselt oleneb kõik sellest, kuidas kumbki osapool suudab kaalukaussi kallutada. Kui arvestada sellega, et volikogus on 64 kohta ning uue koalitsiooni on oma allkirjaga juba heaks kiitnud 33 inimest, võib eeldada, et võimalik minimaalne häälteenamus on peaaegu olemas. See aga ei ütle veel kaugeltki midagi eeloleva umbusaldusavalduse kohta.
Pigem mõjutab 2. novembril toimuvat see, kui veenev kumbki osapool on. Dokumendile alla kirjutamine on ikkagi üks, otsustav hääletamine aga sootuks teine asi. Savisaar on lubanud päevavalgele tuua senise kolmikliidu linnavõimu varjatud tehingud, Mõis kasutab jälle oma taktikaid.
Millegipärast just 2. novembril, mil tähistatakse hingedepäeva, tahetakse Tallinnas pidada otsustav võimukaklus. Eesti rahvakalendris on hingedepäeva silmas pidades lisatud mõnes väljaandes veel sedagi: "2. novembri eestikeelne nimi esineb korduvalt Tallinna rae 14.-15. sajandi alamsaksakeelsetes dokumentides (hinkepewe vms), mis annab tunnistust, et kõnealune tähtpäev pidi olema just Tallinna eestlaste püha."
Sellel pimeda aja ühel vaiksemal pühal põlevad Tallinnas koduakendel küünlad, samal ajal, kui võimuladvik omavahel arveid klaarib. Paraku on siis ühel osapoolel põhjust ühtlasi enda jaoks küünlaid sümboolselt ka mälestusküünaldeks lugeda.
MAJANDUS
Jõgevamaal on ainult kaks tunnustatud mahepõllupidajat
Maakonnas taotles mahepõllumajandustoetust tänavu neli põllupidajat. Sõelale jäi ja sai toetust kaks füüsilisest isikust ettevõtjat - Vilja Sinimets ning Siim Arold.
Riik eraldas tänavu mahepõllumajanduse toetuseks 3,9 miljonit krooni ehk 441,98 krooni arvestusliku hektari kohta (osa pinda korrutatakse läbi koefitsiendiga 5). Arvestusliku pinna saamiseks korrutatakse viiega läbi köögivilja, ravi ja maitsetaimede ning puuvilja ja marjade all olev pind.
Mahemärgi taotleja Vilja Sinimets sai toetust esimest korda 12,55 hektari eest. Tänavu andsid hästi saaki kaer "Jaak" ja söödasuvinisu "Tjalve", keskmiselt 40 tsentnerit hektarilt. Talinisu kasvas ühel hektaril. Saagikus jäi 35 tsentneri piiridesse. Ristikheina all on ligi viis hektarit, millest tuleb igal aastal mingi osa uuendada.
Kubja talu peremees Siim Arold sai käesoleval aastal toetust 51,5 arvestusliku hektari eest. Ta tegeleb mahepõllundusega juba kümme aastat, kuid mahetoetust sai esimest korda. Põldudel kasvatab ta nii ristikheina, kartulit kui ka söödavilja, samuti maheköögivilja, marju ja puuvilju. Vilja all oleval maal kasvatas ta enamusel pinnal kas kaera ja herne segu või nisu ja herne segu. Saagikusega jäi peremees rahule. Otra tuli ligi 30 tsentnerit hektari
kohta.
Siim Arold kuivatas vilja ise, oma viljakuivatis. Kuna talus peetakse 8-12 lehma (praegu 8) ja kaheksat vasikat, kulub põldudelt saadu enamuses oma tarbeks ära.
Kubja talu peremees rõhutas, et suurte saakide saamise edu pant seisneb ajastatud mullaharimises (künd, purustamine, äestamine jne). "Kündma peab nii hilja kui võimalik, kuid pärast kündi peaks sula kestma vähemalt kolm nädalat. Hapnik saab siis mullas piisavalt ringelda," ütles Siim Arold ja lisas: "On täheldatud, et mahetoodangu tarbijad saavad tugevaid järglasi."
Vilja Sinimets ütles Vooremaale, et tema põldusid kontrolliti hooaja jooksul viiel korral. Septembris käis majapidamist kontrollimas Riigi Taimekaitseinspektsioon. Ka Kubja talu käidi sama arv kordi kontrollimas.
RAIVO SIHVER
Üksikisiku tulumaksu laekub ettenähtust vähem
Septembris laekus Jõgevamaa kohalikele omavalitsustele üksikisiku tulumaksu 1,0 miljoni krooni võrra vähem kui augustis (septembris 4,4, augustis 5,4 miljonit krooni).
Kogu vabariigis jäi septembrikuu üksikisiku tulumaksu laekumine oodatust väiksemaks. Riigi maksuameti andmeil oli septembris tulumaksu tagasihoidlik laekumine tingitud sellest, et paljud viibisid veel puhkustel. Tulumaks puhkusel viibivate õpetajate, kultuuritöötajate ja ametnike puhkusetasudelt oli juba varem kinni peetud.
Nii Jõgeva linnas kui ka vallas laekus septembris üksikisiku tulumaksu 0,2 miljoni krooni võrra vähem kui augustis. Jõgeva linnale laekus augustis 1,2 miljonit krooni, septembris aga 1,0 miljonit krooni, vallas vastavalt 0,8 ja 0,6 miljonit krooni.
Vastavalt vabariigi valitsuse 22.02.2000 määrusele nr 59 võetakse 9 kuu plaaniks 73% aasta plaanist (arvestades toetusfondi laekuvate eraldistega 23% I kv, 24% II kv ja 26% III kv). Kolmeteistkümnest omavalitsusest on ainult kolmes (Põltsamaa linnas, Puurmani ja Saare vallas) laekunud üksikisiku tulumaksu nii nagu planeeritud oli või veidi rohkem. Ülejäänud omavalitsustes on alalaekumine. Kokku on omavalitsustele laekunud plaanitust vähem 3,4 miljonit krooni (plaan 46,2, täitmine 42,8 miljonit krooni).
Kõige halvemini on üksikisiku tulumaksu laekunud Jõgeva linnas (plaan 11,3, tegelik 10,1 miljonit krooni) ja Jõgeva vallas (plaan 6,8,
tegelik 6,0 miljonit krooni). Jõgeva linnavalitsuse pearaamatupidaja Maie Toots ütles Vooremaale, et linnas on maksumaksjaid vähemaks jäänud. Näiteks koondasid Eesti Energia, Eesti Post, Eesti Telefon ja Eesti Gaas Jõgevalt väga palju töötajaid. Reorganiseerimise käigus jäid linna ainult teeninduspunktid.
"Ka elab Jõgeva linnas palju maksumaksjaid, kes on sisse kirjutatud väljapoole Jõgevat. Jõgeva linnavalitsus loodab, et nad täidavad oma kodanikukohustust ja lasevad üksikisiku tulumaksu kanda sinna, kus nad tegelikult elavad, so Jõgeva linnale," kommenteeris hetkeolukorda pearaamatupidaja Maie Toots.
Eelmise aasta 1. oktoobri seisuga võrreldes on tänavu Jõgevamaa omavalitsustele laekunud 2,2 miljonit krooni vähem (1999. a ligi 45 miljonit krooni, 2000. a 42,8 miljonit krooni), sealhulgas kuues omavalitsuses (Mustvee ja Põltsamaa linn, Kasepää, Pajusi, Puurmani ja Saare vald) on käesoleval aastal võrreldes möödunud aasta sama ajaga laekunud üksikisiku tulumaksu 1,0 miljonit krooni rohkem. Ülejäänud seitsmes omavalitsuses on tänavu laekunud üksikisiku tulumaksu 3,1 miljoni krooni võrra vähem.
Jõgeva valla eelarve ökonomisti Urve Auksmaa sõnul ei ole tulumaksuvõlgade summa oluliselt suurenenud. Maksumaksjaid on lihtsalt vähemaks jäänud. Ettevõtted on pankrotti läinud. Uusi firmasid ei ole nii palju juurde tekkinud. Urve Auksmaa on olukorda analüüsinud ja tulnud järeldusele, et seniste tendentside jätkumise korral jääb üksikisiku tulumaksu plaan täitmata. "Kuigi me planeerisime laekumise 100 000 krooni võrra väiksemana (riigi poolt ettenähtud 9,3 miljoni krooni asemel 9,2 miljonit krooni), ei pruugi me nii palju üksikisiku tulumaksu saada," lausus eelarve vanemökonomist.
Peale Jõgeva linna ja valla on tänavu üksikisiku tulumaks laekunud halvasti Torma (ligi 0,6 miljonit krooni vähem), Palamuse (0,4 miljonit krooni vähem) ja Põltsamaa (alalaekumine ligi 0,3 miljonit krooni) vallas.
RAIVO SIHVER
Torma vallas Koimula külas asuv Tori talu on üks väheseid Jõgevamaa majapidamisi, kus tegeletakse maasikate kasvatamisega.
Aarne Neimann on elanud pidevalt Tori talus, mille lõppenud sajandi kahekümnendatel aastatel rajas tema vanaisa. Põllumajandustootmist kodutalus alustas Kuremaa tehnikumi agronoomina lõpetanud ja varem Kungla kolhoosis osakonnajuhatajana töötanud mees 1991. aastal. Tema abikaasa Reet on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari ja töötab lastepäevakodus õpetajana. Pojad Janno ja Tanel õpivad Torma Põhikoolis.
Tori talu eravaldustesse kuulub 44,1 hektarit maad, sealhulgas 16 hektarit metsa. Renditud ja ajutiseks kasutamiseks võetud maid on sellel majapidamisel 51 hektarit. Neimannite talupere on ühena vähestest Jõgevamaa majapidamistest spetsialiseerunud maasikate kasvatamisele. Praegu on talul 3-hektarine maasikapõld, mida kevadel kavatsetakse suurendada 1,5 hektari võrra. Tänavu saadi hektarisaagiks seitse tonni maasikaid. Maasikapõllule on ehitatud ka niisutussüsteem. Maasikaid turustatakse eelkõige firmale Saarioinen.
Teraviljadest kasvatatakse Tori talu põldudel otra ja nisu, mida kasutatakse põhiliselt söödaks sigadele. 1997. aastal ostsid Neimannid kuus kilomeetrit talust eemal paikneva endise majandi sigala, kus praegu kasvatatakse 70 siga.
Talu hoonetekompleks koosneb elumajast, neljakümnendate aastate lõpus ehitatud aitkuivatist ja laudast. Tori talus on kõik vajalikud põllutöömasinad, sealhulgas kaks traktorit MTZ82, traktor DT75 ja kombain Niva. Sõiduautoks on Nissan Sunny.
Tori talu maasikapõllul jätkub igal suvel tööd ligi neljakümnele kooliõpilasele. Kevadest sügiseni töötab talus ka sulane.
JAAN LUKAS
Jõgevamaa Ettevõtluskeskus korraldas alternatiivsete majandustegevuste infopäeva
19. oktoobril korraldas sihtasutus Jõgevamaa Ettevõtluskeskus infopäeva, kus tutvustati alternatiivse majandamise üldisi võimalusi. Osavõtjaid oli 40-50 inimest.
Sirje Kuusik SK Arendus OÜst ja Eve Musto OÜst Kagu-Eesti BIOS tutvustasid mahepõllumajanduse üldisi võimalusi. Osalejatele anti näpunäiteid, kuidas tegutseda ja väljundeid otsida ja et peaks tundma iseenda võimalusi ning kaasatavaid ressursse. Põhjalikumalt peatusid nad turustamisküsimustel. Talul peaks olema oma logo. Müüa võib kas või omatoodetud moose, kuid need peaks olema varustatud maitsekalt kujundatud siltidega. Pakkimist vajava kauba osas olid neil kaasas ka vastavad näidised. Tänavu oli hea õunaaasta. Müüa võiks näiteks kuivatatud õunu jne. Eks igaüks otsi oma niši ise üles.
Nõugaste talu perenaine Diana Pärna jagas infopäevast osavõtjatele austerservikute kasvatamise kogemusi. Selleks sobivad tselluloosirikkad jäätmed (põhk, saepuru, laastud jne), mis eelnevalt kuumutatakse. Turul maksavad austerservikud 40-50 krooni kg.
Võrumaa Misso valla Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes on ka Eesti Piimakäitlemistalude Liidu juhatuse esimees, peab talus 45 lüpsilehma. Oma talu meiereis valmistab ta põhiliselt täispiimatooteid, jogurteid, kohupiima ja kohupiimakreeme. Tiit Niilo ei kasuta vahendajaid: ise toodab piima, ise töötleb ja ise turustab. Tänu otseturustusele saab ta piimaliitri eest kätte viis krooni.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniameti Jõgevamaa konsulent Liia Lust teatas kohalolijale, et SAPARD programmi raha tänavu ei tule ning see kantakse üle järgmisse aastasse. Võrreldes SAPARD pilootprojekti SPP (haaras Peipsiäärseid valdu) dokumentatsiooniga võib SAPARD äriplaani dokumentatsioon kuigi palju muutuda.
RAIVO SIHVER
Koolikokad keetsid koos köögiviljatoite
Kiigemetsa kooli kööki kogunesid ülemöödunud reedel Jõgevamaa koolide ja lasteaedade kokad, et asjatundjate juhendamisel õppida, kuidas kõige paremaid ja tervislikumaid köögiviljatoite valmistada.
Ülemaakonnalist lasteaedade ja koolide kokkade koolitust viis läbi Tartu koolituskeskus Kalev, kus ettevõtja on Juunika Sellik. Kokku oli tulnud 11 kokka, kellele omaaegse Tartu 17. Kutsekooli tuntud õppejõud Tiiu Toompuu esmalt pidas vastavateemalise loengu. Siis asuti aga päeva teisel poolel teoorialt praktikale. Kiigemetsa kooli koka Liia Tamme kinnitusel oli koolitusest väga palju kasu eriti noorematel ja algajatel kokkadel, aga kasulikke teadmisi, uusi ideid ja mõtteid said kogenumadki.
Järgmist koolitust soovitakse teha kalatoitude valmistamisest. See saab ilmselt võimalikuks niipea, kui vastav huviliste grupp kokku saadakse.
VAIKE KÄOSAAR
KULTUUR
Secondhand-kalad ja ruuduline kaos
Möödunud laupäeval Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis avatud Rein Erebi akrüül- ja pastellmaalide ning puidust objektide näitus võib meeldida või mitte - kuidas kellelegi. Üks on aga selge: igav see ei ole.
Peatselt neljakümneseks saav kunsti- ja tööõpetusõpetaja haridusega sadalalane Ereb on aja jooksul viljelnud üsna erinäolist kunsti ja Põltsamaa näitusel ongi suuremal või vähemal määral esindatud vaat et kõik tema viimaste aastate suundumused.
No esiteks muidugi tema leivanumber abstraktsed akrüülmaalid. Nende tarvis on ta välja töötanud lausa oma patenttehnoloogia: ta kasutab akrüülvärvi umbes nagu akvarelli, st kandes seda akvarellipaberile väga õhukeste kihtidena. Tulemuseks on mingi enamasti ruuduline - kaos. Aga lähemal vaatlemisel selgub, et vingelt viimistletud kaos. Selleks, et eri värvikihid üksteisesse ei sulaks ja tulemus perfektne oleks, Ereb enda sõnul akrüülvärvi kasutabki.
Kahemehesaed
Tegelikult on akrüülmaalid erineva abstraktsusastmega. Mõnest on ilma värvi ja joonekeelt tundmata raske midagi välja lugeda, mõnel aga on ka konkreetseid motiive. Näiteks vanad head kahemehesaed.
"See on selline universaalne kujund: ühest küljest teravate hammastega, teiselt poolt koostööd sümboliseeriv," ütleb Ereb ise. Tegelikult olevat ta kunagi naljaviluks ka kolmemehesae maalinud. Mis oma rohkete käepideme tega aga täiesti ebafunktsionaalseks ja üldsegi mitte koostööle viitavaks muutus.
Erebi abstraktsetel maalidel pole, nagu ta ise ütleb, sellel planeedil reaalselt eksisteeriva valguse ja muuga mingit pistmist. Mistõttu ta tundvat aegajalt tungi loodusesse täiesti realistlikke pilte maalima minna. Nende käikude pastelltehnikas tulemused on samuti näitusel näha.
Värskeim pilt punase koloriidiga "Vooremaal on pikad päevad" - oli valminud vaid kaks päeva enne näituse avamist.
Liblikas skänneris
Näitusel on ka äärmusliku realismi või koguni naturalismi näide: skänneeritud liblikatiiva kujutis, mis on tindiprinteriga efektsele omatehtud paberile prinditud. Kalu pole kunstnik siiski skännerisse toppinud. Digiprindi tehnikas (on see Erebi enda terminoloogiline leiutis?) kalad on nö secondhandkraam, st "ära tõmmatud" Reinu enda maalidelt ning nende juurde on kirjutatud ehtereblikke vaimukusi, nagu "Lummavad on nädalalõpud Lõuna-Eesti kalarikastel matkaradadel" või "Hästikasvatatud suitsukala ei heida niiska huupi".
Küsimusele, miks kalad paspartuule kolmes tükis on kleebitud, vastab Ereb relvitukstegeva avameelsusega: "Suurem kui A4 formaadis paber mul printerisse ei mahu." Elementaarne, Watson! Ja mina otsisin selle tagant kontseptsiooni...
Puidust objektid ongi puhas pilakraam. Puupakust saetud kettale on näiteks kirjutatud "Pussap total" ning tituleeritud see piraat-CDks jne. Ning ühtekokku tundubki Erebi näitus olevat intrigeeriv segu kunstilistest taotlustest, tehnilistest võimalustest, huumorist ja pihku irvitamisest - igapäevaelu, kolleegide kunstnike, kriitikute, publiku või hoopis iseenda üle - mine võta kinni. Põltsamaalaste hindava pilgu alla jääb näitus 12. novembrini.
RIINA MÄGI
Möödunud nädalal viidi Jõgeva kultuurikeskuses läbi kahepäevane tasuta koolituskursus "Edukuse ABC", millest võttis osa üle tosina Jõgeva kandi noore.
Jõgevamaa Punase Risti ja Jõgeva Maakohtu kriminaalhooldusosakonna koostöös sündinud ning alaealiste õigusrikkumiste ennetamise programmist rahastatud koolitusprojekti juhi Marika Tekkeli sõnul oli kursuse eesmärgiks ärgitada noori mõtlema maailma asjade üle erinevatest vaatevinklitest vaadatuna ning anda nõu ja abi paremaks toimetulekuks eluga.
Esinejateks olid oma valdkonda hästi tundvad inimesed: Jõgevamaa Tööhõiveameti spetsialist Helen Manguse, psühholoog nõustaja Kalmar Kalam Tartust, Jõgeva Maakohtu kriminaalhooldusametnik Marika Tekkel, Jõgeva linnaraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Jaana Koppel, Jõgevamaa Nõustajate Ühenduse projektijuht Maire Püss ning EELK Jõgeva koguduse õpetaja Rene Alberi. Nad kõnelesid tööhõiveprobleemide lahendamisest, ettevõtluse alustamisest, tarbekirjade (CV, avaldus, volikiri jms) koostamisest, nõustamiskeskuse tööst, suhtlemisest ja hingehoiust. Külastasime ka raamatukogu ja sooritasime teste, mis aitasid iseennast paremini tundma õppida. Vestlusringi "soojendajaks" ehk noori omavahel vestlema ja esinejatele küsimusi esitama ärgitajaks oli kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi.
Samalaadne koolitusprojekt, tõsi küll, ühepäevane, toimus ka möödunud aastal. Ning just selliseid informatiivseid loenguid, mis aitavad saada selgust seaduste keerukas ja muutuvas maailmas, Jõgevamaa noored vajavadki. Ent mõnes mõttes on saadavast infost olulisemgi kursusel tekkiv kollektiivne vaimsus, mis mõjub positiivselt noore enesehinnangule ja annab usku, et igast olukorrast on võimalik leida väljapääs.
LAGLE RÄGA,
Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli õpilane
Tabivere raamatukogus avalik internetipunkt
Möödunud kolmapäeval avati avalik internetipunkt ka Tabivere raamatukogus, mille järele oli suur vajadus eriti kooliõpilaste seas.
Kooliõpilased on olnud sellel nädalal eriti aktiivsed internetikasutajad, seda enam, et punkt avati just vahetult koolivaheaja eel. Esmaspäeval oli raamatukogu juhataja Tiina Tederi sõnul raamatukogus internetikasutajatest tekkinud elav järjekord, edaspidi aga on tarvis juba eelregistreerida. Eelseisva remondi käigus on plaanis ehitada internetipunkti jaoks ka spetsiaalne klaaskabiiin.
VAIKE KÄOSAAR
Siimusti lasteasutused pidasid ühispidu
Juba kolmandat aastat järjest pidasid ühist pidu kolm Siimusti aleviku lasteasutust - Siimusti Algkool, lastekeskus Metsatareke ja Kiigemetsa kool.
Nagu ka kahel varasemal aastal, saadi kokku Kiigemetsa koolis, kus peeti sügise sünnipäevapidu. Ühisel kontserdil esinesid vaheldumisi kõigi kolme osapoole lapsed. Kui eelnevatel aastatel on kooli saali peopäevaks välja pandud ühisnäitus sügisandidest ja laste töödest, siis sedakorda oli valmistatud rohkesti erinevaid kompositsioone, millega saal sai ära kaunistatud.
Kiigemetsa kooli saalis olevast 200 toolist kippus kolmest lasteasutusest saabunud lastepere jaoks väheks jääma. Kontsert pakkus aga elavat huvi nii lasteaialastele kui ka kooliealistele. Kava juhtisid ja sidusid tervikuks sügiseks ja pihlakaks kostümeeritud Siimusti Algkooli juhataja Kaja Reimann ja muusikaõpetaja Silja Lääne koos kumbagi kooli esindanud õpilasega. Erilist elevust pakkus väikestele kuulajatele kontserdi lõpus üles astunud Kiigemetsa kooli õpetajate ansambel Maire Ranniste juhendamisel.
VAIKE KÄOSAAR
Maarjast ja Tabiverest kontserdiga Assikveresse
Assikveres Halliku Hariduse Seltsi majas andsid laupäeval etenduse ühise kavaga Maarja rahvamaja näitemängutegijad ja Tabivere naisansambel ning liikumisrühm.
Nii Halliku Maanaiste Selts kui ka Halliku Hariduse Selts on oma ettevõtmistega ümbruskonna elu elavdanud ja edendanud ning nakatanud ärksa vaimuga enda ümber ka kohalikke inimesi. Halliku Hariduse Selts tegutseb põhiliselt Assikveres ning kohapeal püütakse juurutada mitmeid traditsioone. On korraldatud kokkutulekuid, kohtutud huvitavate inimestega, peetud pidusid, tegutseb tantsurühm jne.
Laupäeval oodati Assikveresse külaliskontserti andma Maarja ja Tabivere isetegevuslasi. Majatäis kohalikku rahvast võttis külaliste esinemise südamlikult vastu. Maarja rahvamaja näitering oli Tiia Pärtelpoja juhendamisel selgeks õppinud etenduse "Vanaisa sanatooriumis", mida üks kord ka kodukandirahva ees oli mängida jõutud. Etenduse vahele olid pikitud Liia Koortsi juhendusel laulva Tabivere naisansambli laulud ning liikumisrühma Teine Noorus tantsud. Kõik kokku moodustas ühise kava ehk õhtut täitnud kontsertprogrammi, mille külalised väga innukalt rohkete erinevate kostüümidega ette kandsid. Pärast eeskava lõid ühiselt tantsu nii külalised kui ka kohalik rahvas.
VAIKE KÄOSAAR
Luua ja Kaarepere elanikud asusid koolide kaitsele
Möödunud neljapäeval Luua klubis toimunud rahvakoosolekul arutati Luua Algkooli ja Kaarepere Põhikooli edasist saatust. Pingelise ja emotsionaalse arutelu lõppedes koguti allkirju, mis toetasid nende koolide allesjäämist. Lõpliku otsuse koolide käekäigust teeb vallavolikogu.
Haridusteemaline rahvakoosolek Luual toimus Luua Algkooli hoolekogu eestvedamisel. "Kui arutati valla arengukava haridusprobleeme käsitlevat osa, teatas Palamuse vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Tiiu Lind koosolijatele, et valla koolide haldamiseks napib raha, mistõttu oleks vaja mõelda kokkuhoiule," ütles Vooremaale Luua Algkooli hoolekogu esimees, Luua Metsanduskooli õpetaja Tõnu Eller. Ta toonitas arutelul, et Luua elanikud on huvitatud algkooli säilimisest, mis on oluline piirkonna edasise arengu vaatevinklist. Põhiliselt samasugused seisukohad avaldas ka Kaarepere Põhikooli hoolekogu esimees ning Palamuse vallavolikogu liige Toomas Tuula.
Palamuse vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Tiiu Lind tõi koosolekul näite tervisekaitsetöötaja arvamusest, mille põhjal on Luua Algkoolis ning Kaarepere Põhikoolis täitmata tervisekaitsenõuded. Koosolekul osalejad leidsid, et sellised nõuded on liigselt bürokraatlikud.
Haridus on vallas prioriteediks
Palamuse vallavanem Märt Jallakas ütles: "Haridus on meie vallas prioriteediks ning 50 protsenti valla eelarve rahast eraldatakse haridusele. Laste väärtusliku haridusega kindlustamine on kohaliku omavalitsuse üks esmaseid kohustusi. Uue põhikooli ja gümnaasiumiseaduse põhjal peab igal koolil olema koolitusluba. Loa saamiseks esitab maavalitsus kaaskirja haridusministeeriumile, sellele eelneb haridus- ja kultuuriosakonna poolne koolide inspekteerimine. Luua Algkoolis on selline inspekteerimine veel toimumata. Kaarepere Põhikooli käidi juba inspekteerimas, plaanis on ka järelkontroll."
Riigikogu liige Villu Reiljan toonitas, et koolide käekäik sõltub eelkõige kohaliku omavalitsuse otsusest. "Ilma kohaliku volikogu otsuseta ei saa ühtegi kooli sulgeda," lausus ta. Põllumajandusettevõtja Rünno Marmor ning teisedki Luua ja Kaarepere elanikud avaldasid koosolekul arvamust, et koolide allesjäämist peaks energiliselt kaitsma ka haridus ja kultuurinõunik Tiiu Lind. Marmori sõnul tuleks ka välja uurida, mis maksab koolide kohandamine tervisekaitsenõuetele.
Rahvakoosolekul jäigi kõlama arvamus, et Luua Algkooli ja Kaarepere Põhikooli käekäik peaks jääma vallavolikogu arutada ja otsustada.
Haridusjuhi ja vallavanema arvamus
Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Peterson selgitas maakonnalehele: "Tutvusin kõigi Palamuse valla koolidega enne vallavolikogu istungit, kus arutati koolivõrgu korrastamist. Valla koolide, eriti Luua ja Kaarepere kooli tulevikku mõjutab paljuski laste arvu vähenemine. Palamuse vallas pole jätkunud ka riigi eraldatud haridusraha, mistõttu on taotletud lisaraha. Näiteks tänavu 2. juunil eraldati maavanema reservfondist Palamuse vallale õpetajate palkadeks 103 740 krooni. Praegu pole kindel, kas maavanema reservfond tuleval aastal üldse alles jääb.
Kõige soodsamad tingimused õppimiseks on Palamuse vallas praegu Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis. Luua Algkoolis, mis paikneb elamuks ehitatud hoones, puuduvad tingimused liitklasside tööks. Kaareperes pole aga korralikke võimalusi kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks.
Haridus- ja kultuuriosakonna kohustuseks on jälgida, et koolide õpikeskkond vastaks riiklikus õppekavas ja tervisekaitse eeskirjades esitatud nõuetele. Rahvakoosoleku korraldamine Luual oli vajalik. Ühtlasi suhtun mõistvalt ka nende inimeste soovi, kes peavad hädavajalikuks oma piirkonna koolide allesjäämist."
"Ma olen tõsine hariduselu toetaja ning leian, et iga valla laps peab oma kodukandis saama heatasemelise hariduse," rõhutas Vooremaale vallavanem Märt Jallakas.
JAAN LUKAS
Pisisaare lapsed Paide Koolisulel
Kolmandat korda järjest korraldati Paide Gümnaasiumis loominguliste võimetega silma paistnud õpilaste päev Koolisulg 2000, milles osalesid Jõgeva-, Järva-, Rapla-, Viljandi- ja Lääne-Virumaa I-VI klasside õpilased. Osavõtjate seas oli neli õpilast Pisisaare Algkoolist.
Ettevõtmist on korraldatud 1996. aastast alates. Osalema on kutsutud I-VI klasside õpilasi, kes on oma kodukoolis silma paistnud omaloomingu ja loodushuviga, olnud tublid matemaatikas ja head keeletundjad.
Selleaastane ettevõtmine oli teemal "Kodukoht". Läbiviijad olid viisteist Paide Gümnaasiumi algklasside õpetajat. Osalema olid oodatud neljaliikmelised grupid koos juhendajast õpetajaga. Pisisaare koolist arvati seekordsest üritusest Koolisulg 2000 osa võtma Kristjan Evertsoo, Mari Trallmann, Allar Lääne ja Kristi-Liina Arusoo.
Kõik osavõtjad jaotati kokku viide gruppi, millest igal olid oma eesmärgid ja ülesanded. Tegeldi Paide linna puude uuringuga, vanavara joonistamisega muuseumis, Paide ja Järvamaa ajalooga, klaasimaaliga ja ideekaartide koostamisega.
Õpetajate grupp meisterdas klaasvitraaži, kartulilehma ja paberkuke. Gruppides valminud töödest ja koolidest kaasa võetud tutvustavatest materjalidest pandi pärast grupitöö lõppu kokku näitus. Näitusele pandi ka laste joonistused ja kirjutised.
Koolisulg 2000 toetajad olid ja auhinnad olid välja pannud peaminister Mart Laar, Järva maavanem, Paide linnapea,
Paide Gümnaasiumi direktor, Järvamaa muuseum ja keskkonnafondi Järvamaa osakond. Järgmine Koolisulg korraldatakse kahe aasta pärast.
ELLE VAIK
SPORT
Perepäevad on Kuremaa ujulas juba traditsiooniks saanud. Selle hooaja esimene, möödunud pühapäeval toimunud perepäev tõi kokku üle 70 osaleja.
Perepäeva kaugeimad külalised olid Tallinnast ja Vändrast, tartlastest, kes ujula püsiklientuuri hulka kuuluvad, rääkimata. Noorimal osalenul oli vanust vaid neli kuud. Perekaupa oli võimalus kaasa lüüa kombineeritud teatevõistlusel ja kummimadratsirallil.
Teatevõistluse, mille käigus täiskasvanud pereliikmetel tuli ujuda tagurpidi, st jalad ees, ja lastel vahtplastist ujumisvahendiga, võitis perekond Lodi perekond Emajõe ja Tuulingu ees. Madratsirallis olid kolm parimat perekond Emajõe, Kuld ja Lodi.
Päris väikestele toimus lastebasseinis, nagu ikka, veetormamise võistlus. Kuni neljaaastastest olid kiireimad Uku Tuuling, Sale-Liis Teesalu ja Oskar Kobar, kuni seitsmeaastastest Liisa Lodi, Elin Muttik ja Riin Emajõe.
Täiskasvanutele oli aga kavas päris uus ala: vee all ujumine. Mäng käis selle peale, et kes ühtejärge vee all viibides kõige pikema maa läbida suudab. Proovijaid kogunes üllatuslikult palju, nii et võistlus otsustati läbi viia eraldi meeste ja naiste kategoorias.
Meesteklassi parim Mart Jagomägi näiteks suutis hinge tõmbamata ujuda poolteist basseinipikkust (bassein on 25 meetrit pikk!). Teise ja kolmanda koha said Jaak Tuuling ja Eimar Lodi. Parimad "naisamfiibid" olid Kaja Haljaste, Triinu Keskküla ja MaiveMare Jagomägi.
Võistluste peakorraldajaks oli Kuremaa tehnikumi õpetaja ja kohaliku ujumiselu hing Andres Lippur, kelle üheks positiivseks omaduseks on ka vali ja selge hääl, mis ujulas kajavas perepäevamelus korda luua võimaldas. Abiks olid talle ujula perenaine Ester Orav ja kohaliku algkooli õpetajad.
Auhinnad olid perepäeva parimatele välja pannud ASi Gamer Kaubandus kauplus Värv ja Hansapanga Jõgeva kontor. Peaauhinnaks oligi Hansapanga logoga matkakott.
Järgmine rahvarohkem üritus on Kuremaa ujulas tuleval laupäeval, kui toimuvad maakonna lahtised meistrivõistlused ergomeetrisõudmises. Peatselt alustavad aga taas tööd ka ujumise treeninggrupid algajatele (alates teisest klassist) ja kahele eri vanuses edasijõudnute rühmale. Järelkasvu peab ju peale tulema.
RIINA MÄGI
Laiuse spordiklubis harrastatakse juba aastaid koroonamängu. Sel hooajal tulime Eesti võistkondlikel karikavõistlustel kolmandaks, vabariigi meistrivõistlustel neljandaks. Individuaalselt võitis meestest kuldmedali Erki Lepik. Tema võitis ka Viljandis korraldatud superturniiri, kus osales 32 vabariigi parimat koroonamängijat.
Hõbemedali võitis Meelis Sarapuu. Tema sai meesüksikmängus vabariigi parima koroonamängija karika. Meestest tulid 30 hulka: Erki Lepik 4., Udo Kuslap ja Marek Poltrago 12.-13., Ilmar Poltrago ja Tiit Ottenson 21.-22., Väino Ridal 26. Üldse jõudis punktisaajate hulka 159 koroonamängijat.
Naistest oli Birgit Kägu 12., Laine Rande 15. ja Milvi Kägu 17. Naisi jõudis punktisaajate hulka 53.
Spordiveteranide vabariiklikel võistkondlikel võistlustel oli klubiliikmetest koosnev võistkond esimene, maakonna meistrivõistlustel ja talimängudel esimene ja teine. Birgit Kägu sai vabariigi naiste meistrivõistlustel pronksmedali. Meelis Sarapuu sai Lääne-Virumaa meeste meistrivõistlustel kuldmedali.
PAUL UIBOLEHT
Euroopa vormelinduse tippsari F1 lõppes 22. oktoobril Malaisias. Selle aasta maailmameistriks tuli sakslane Michael Schumacher itaalia meeskonna Ferrari ridades. Tiitlikaitsja soomlane Mika Häkkinen jäi teiseks ja igavene tulevikulootus, šotlane David Coulthard teenis oma teabmitmenda pronksi. Meeskondlikult võitis ka Ferrari.
See oli üpris dramaatiline hooaeg, sest kindel domineerija puudus. Schumacher vajas hädasti tiitlit, sest enda viimase oli ta saanud viis aastat tagasi ja hoopis Benettoni meeskonnas, veel rohkem "kiimas" oli Ferrari, kes oli viimati võitnud 1979.
Häkkinen ja McLaren olid otsustanud aga tiitlit kaitsta ja näidata, et see polnud juhuslikult saavutatud. Pealegi oleks Häkkinen olnud võidu korral kolmas järjestikune maailmameister: tulemus, kuhu oli F1 ajaloos jõudnud vaid üks mees. Teised meeskonnad olid praktiliselt kõik autsaiderid.
Sellel hooajal otsustasid sõitjatest rohkem teised: taktikud, boksimehhaanikud, mootorid ja kohtunikud. Aastaid Schumacheriga koostööd teinud tehniline direktor ja sõidutaktik tõestas end sel aastal eriti, tema kontole võib kanda praktiliselt MS Nürnbergi, Kanada, Suzuka ja Malaisia võidud, kus MS möödus konkurentidest mitte sõidu, vaid bensiinitankimis-kummivahetuspeatuste õige ajastamise abil. Ferrari oli kindlasti hooaja kiireima autoteenindamisega tiim.
Mootoririkked olid samuti sellel hooajal ostustavad. McLarenid katkestasid esimesel etapil, samas kui Schumacher võitis, samuti teisel etapil, kui jälle Häkkinen jäi raja äärde. Otsustavaks sai Mika Häkkineni auto katkestamine USA Indianapolise etapil (MS võitis). Schumacheri mootor läks rikki ühel korral, Prantsuse etapil.
McLarenid olid hädas ka õigusemõistmisega. Teisel etapil võeti David Coulthardilt II koha punktid, kuna masina kerel olid mõned mõõtmed mõned millimeetrid valesti. Prantsuse etapil jäid Häkkineni auto plommi puudulikkuse pärast meeskonnal punktid saamata. Kohtunike karmi kätt sai DC tunda USAs, Häkkinen Malaisias.
Ka Schumacher sai näidata, et on lihtsurelik. Probleemiks olid tal endiselt kehvad stardid, kus ta ei jäänud ainult maha pearivaalidest, vaid ka ette taganttulevatele autsaideritele. Nii lendas punakuub liivahunnikusse Austrias.
Mõnikord tulid mängu hoopis veidrad nähtused. Näiteks Hockenhaimis ronis rajale töötu, kes segas sõitu nii, et esikoha sai Ferrari teine mees Rubio Barichello.
Üldiselt võib kokku võtta, et Schumacher domineeris alguses ja lõpus, Häkkinen keskel.
MARGUS KIIS
Möödunud pühapäeval korraldas Isamaaliidu Jõgeva piirkond spordihoones Virtus korvpalliturniiri, millest võtsid osa kaks oma piirkonna võistkonda ja külalismeeskond Raplamaalt Kohilast.
Mängude pikkuseks oli 2 x 15 minutit ja esimese mängu pidasid kaks Jõgevamaa meeskonda omavahel. Esimeses võistkonnas tegid kaasa Endel Varik, Enn Salu, Peep Roonet, Rene Alberi ja Alan Truus, teises Taisto Liivandi, Aldo Reisberg, Taivo Paeveer ja Mart Kullamägi. Võitis ülekaalukalt (42:29) esimene koosseis, kes võis seepeale pinkidele puhkama minna. Teine koosseis jäi aga platsile Kohila vastu mängima. Loogiliselt võttes oleksid Jõgeva mehed väsinud olema pidanud, olid aga hoopis soojaks saanud ning näitasid külaliste vastu lausa nauditavat kombinatsioonimängu. Lõpuvileks oli seis 54:31 Jõgeva II kasuks.
Kolmandas mängus oleks kahe eelmise mängu tulemuste põhjal pidanud jäme ots selgelt Jõgeva I võistkonna käes olema, aga võta näpust - esimene poolaeg lõppes hoopis Kohila ühepunktilise eduseisuga. Teisel poolajal sai Jõgeva I siiski mängurütmi kätte ning võitis 52:34.
Veel oli plaanis saalibändimatš Jõgevamaa ja Kohila naiskonna vahel, ent kuna Kohila naised jäid tulemata, moodustati Mustvee ja Jõgeva naisisamaalastest eraldi võistkonnad, andes kummalegi paar meeshinge appi. Mäng oli mõlemale võistkonnale võõras, aga kiiremini suutsid uue olukorraga kohaneda Mustvee naised ja nende meesabilised: nad lõid ühe värava teise järel ja skoori kallutas veelgi nende kasuks Jõgeva võistkonna löödud õnnetu omavärav. Mängu lõpuosas hakkas aga mäng ka Jõgeva poolele selgeks saama ning vapper ärinaine Tiiu Lill lõi ka Jõgeva kasuks kaks ilusat väravat. Lõppseis oli 8:2 Mustvee kasuks.
Pallimänguturniiri korraldamise idee tuli Jõgeva piirkonna isamaalastel piirkonna juhi Taisto Liivandi sõnul erakonna suviste Remnikul toimunud murumängude ajal. Paar korda nädalas Jõgeva Ühisgümnaasiumis palli mängimas käib seltskond Jõgeva isamaaliitlasi niikuinii, miks siis mitte oma mänguoskust erakonnakaaslastega võrrelda ja pärast ka poliitikaasju arutada.
"Väikeses linnas võikski poliitiline ühendus natuke ka klubilist tegevust harrastada," ütles Taisto Liivandi.
RIINA MÄGI
MITMESUGUST
Valgamaal kiidetakse tabiverelase ettevõtlikkust
"Olen seda meelt, et noored peaksid mõtlema oma sünnikodu peale, et isatalus elu välja ei sureks ning maa ei jääks tühjaks," arutles tabiverelane Kalev Raudsepp ning asus Valgamaal lihaveiseid kasvatama.
Ajakirjanikele, keda Valga maavalitsus ja Ajakirjanike Liit kutsusid tutvuma 80aastase Valgamaaga, pakuti selleks mitut võimalust. Koos Valga maavalitsuse maamajanduse talituse juhataja Erik Parisega sai käidud piiriäärses Taheva vallas, kus tänu mõne mehe ettevõtlikkusele pole paikkonna elu veel välja surnud. 70-aastase töönarkomaanist taluniku Uno Teemägi, kellel on Valgamaa suurimad viljapõllud ning kes korraldab kanuumatku, kõrval märgiti ka Jõgevamaa meest Kalev Raudseppa.
Mullu novembris asutas Raudsepp oma isakoju herefordi tõugu 29pealise veisekarja, mis on maakonnas ainuke sellist tõugu kari. "Koduaknast paistis paarsada hektarit kasutamata maad, mis aastaaastalt võsastus. Otsisin koos spetsialistidega olukorrast väljapääsu. Parimaks variandiks pidasin lihaveiste kasvatamist. Herefordile langes valik juhuse tõttu: nägin Maalehes kuulutust, et Kanepi kandis on kari müügil," rääkis Raudsepp karja saamise lugu.
Tuttavad sarvekandjad
Selgus, et ta ostis osa samast karjast, mis oli Saadjärve kolhoosi lõpu ajal Koogil kasvanud. Nende loomadega on tal veel teinegi side: seitse aastat tagasi, kui Raudsepp vallavanemaks valiti, oli tema esimene ülesanne püüda kinni kari, mis hulkus Koogi ümbruses vabalt ringi.
Kolhoos oli loomad juba ära müünud, kuid uus omanik ei tulnud neile kohe järgi. "See oligi minu esimene kokkupuude loomadega. Need vähenõudlikud ja vabapidamisega harjunud veised hakkasid mulle meeldima ja tekkis mõte, et võiks isegi selliseid loomi pidada. Kuus aastat hiljem see õnnestuski," on ta algusega rahul. Kolme-nelja aastaga tahab ta jõuda sajapealise karjani. Karja parandamiseks on ostetud hea päritoluga tõupuhas sugupull.
"Kasutan tööjõudu ja väiksema karjaga ei tasu ettevõtlusega tegeledagi. Kuna maad on palju, ligemale paarsada hektarit, ei jõua väike kari seda puhtana hoida. Meeldiv, et saan mahajäetud paigas mõnele tööd ja tasu anda," arutles peremees.
Herefordide hooldajaks on palgatud Väino Helemets naabertalust, kes koos kolhoosi kadumisega jäi ametist ilma. "Hea, et Kalev tuli tööd pakkuma. Palka maksab korralikult, üle küll ei jää, aga puudust ka ei tunne. Paistab, et loomadega olen hakkama saanud: kasvavad ja kosuvad, kümme pead on juurde tulnud. Mullu oli raskem, siis polnud veel kogemusi ja sööta. Varsti algab poegimisperiood, siis on hale vaadata, kui vastsündinud vasikas poetatakse lumehange," rääkis Helemets.
Läti hundid luusivad
Herefordid külma ei karda ja elavad talvelgi väljas. Vanadesse hoonetesse on neil võimalus küll varju minna, kuid eelmisel talvel eelistasid nad rohkem lageda taeva all olemist.
Kui sündinud vasikale kohe numbrit kõrva ei saa, on hiljem teda üsna raske kätte saada. Veiste püüdmiseks on ta välja mõelnud midagi põdralasso taolist. Mõni loom on nii erak, et ei tule kuude viisi metsatukast välja teiste juurde. Mineraalainetega sool on puude otsa riputatud, vett joovad jõest või allikast, mis talvel lahti.
"Jahule, jahule," hõikab Väino ja peagi jõuab enamik karjast isegi paari kilomeetri kauguselt söödakünani. Päevas tahtvat loom kõigest pool kilo rukki, odra ja herne segust jahu. Talveks on neile söömiseks ja varjuks põhurulle ning veidi heina toodud.
Läti piirini on Mustjõe talust vaid kilomeeter. Veised pole üle piiri veel läinud, kuid sealtpoolt tuleb siia hunte. "Talvel käisid nad tihti karja piiramas. Vasikad poevad kohe ema kaela alla varju, nii pole ükski loom veel huntide saagiks langenud," täheldas Väino, kes on jahimees ning hundile pihta saanud.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kriminaalasjad kolme purjus juhi vastu
Esmaspäeval algatas politsei kolm kriminaalasja KrK § 204 lg 3 järgi: isik omab kehtivat halduskaristust purjuspäi mootorsõiduki juhtimise eest ja oli taas sõidukiroolis joobeseisundis.
Läinud aasta 9. novembril karistati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega Marek Martilat. Nüüd 13. oktoobril sõitis ta taas purjuspäi BMWga. Mõlemal korral leiti ta autoroolist Põltsamaal. Viimati lõppes tema autosõit liiklusõnnetusega.
17. oktoobril peeti öösel poole nelja ajal Põltsamaal Lossi tänaval alkoholijoobes autojuhtimiselt kinni Peeter Holtsmeier. Tänavu 1. veebruaril oli teda juba sama tegevuse eest halduskorras karistatud.
22. jaanuaril peeti Põltsamaal sõiduauto roolis kinni alkoholijoobes Jaak Reinsoo ja teda karistati trahviga. Uuesti kohtas politsei purjus
meest autoroolis 18. oktoobril. Kell 14.45 peeti ta kinni Ford Sierraga Pajusi maanteel. Kell 17.05 leidis politsei mehe jälle rooli tagant, seekord Lossi tänavalt. Vahepeal ta kaineneda polnud jõudnud.
Ajavahemikul 19.-22. oktoobrini on Tabivere vallas Kassemaal sisse murtud ühte talumajja. Varas tungis sisse akna lõhkumise teel. Avaldaja sõnul on varastatud kollast sinist-roosat värvi maastikujalgratas Kombda. Omanik hindas saadud kahju 2400 kroonile.
Võeti ära loata hoitav jahipüss
Esmaspäeval võttis politsei ära Jõgeva vallas Ellakveres elava mehe elukohast politseis registreerimata ja seega ebaseaduslikult hoitava üheraudse vene päritolu jahipüssi. Relv seisis mehel koridoris ahju kõrval. Kui relv osutub laskekõlbulikuks, on meest ähvardamas kriminaalvastutusele võtmine.
Segadus bensiini andmise ja võtmisega
Teisipäeva hommikul kella 6.45 paiku helistati Adaverest NB tanklast, et üks rohelist värvi Ford Transit tankis neilt 53 liitrit diislikütust ja pani arvet maksmata Tallinna suunas ajama. Korrapidaja palus Järvamaa politseipatrullil auto Mäos kinni pidada.
Auto peetigi kinni. Juht seletas, et ta tasus Adaveres 20 liitri kütuse eest ja selle ka tankinud, lahkus tanklast. Et tankija talle kütust rohkem väljastas, seda väitis ta mitte märganud olevat. Jutt 20 liitri eest maksmisest osutus tõeks. Ühe hooletus ja teise tähelepanematus tekitasid intsidendi, kus ühte asjaosalist tuli peaaegu varguses süüdistada ja teda kurjategijana taga ajada.
Käidi vargil tartlaste maamajades
Ajavahemikul 8.-21. oktoobrini on Saare vallas Saarjärve külas sisse murtud ühte Tartus elava pere maamajasse. Varastati panipaigastomavalmistatud pruuni värvi autohaagis ning sara alt kaks kappi ja üks kapi ornament. Elutoast viidi ära petrooleumilambi klaaskuppel koos messingist kraega. Avaldaja arvates on tekitatud kahju 6500 krooni.
Teisipäeva hommikul avastas teine tartlane, kelle maamajapidamine on Tabivere vallas Otslava külas, et ukseluku lõhkumise teel on vargil käidud garaažis. Varastatud oli aiatraktor TZ4K14 koos freesiga. Kannatanu arvab varastatu väärtuseks 20 000 krooni.
Teisipäeva hommikul kell 7.45 leiti Palamuse vallas Änkkülas talu kõrvalhoones asunud kušetilt surnuna Lembit (1948). Kušetil kõhuli
lamanud kadunu surnukehal esialgsel vaatlusel vägivallatunnuseid ei leitud. Surma põhjuse selgitab kohtuarstlik ekspertiis, kuhu kadunu põrm saadeti.
Neljapäev, 26. oktoober 2000. a.
Suurte katlamajade aeg hakkab mööda saama
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Jõgevamaa sõlmis koostöösuhted Poola suure vojevoodkonnaga
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
ANTI LIIV
Kuidas riigilt raha välja pressida
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
MAJANDUS
Jõgevamaal on ainult kaks tunnustatud mahepõllupidajat
RAIVO SIHVER
Üksikisiku tulumaksu laekub ettenähtust vähem
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Jõgevamaa Ettevõtluskeskus korraldas alternatiivsete majandustegevuste infopäeva
RAIVO SIHVER
Koolikokad keetsid koos köögiviljatoite
VAIKE KÄOSAAR
KULTUUR
Secondhand-kalad ja ruuduline kaos
RIINA MÄGI
LAGLE RÄGA,
Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli õpilane
Tabivere raamatukogus avalik internetipunkt
VAIKE KÄOSAAR
Siimusti lasteasutused pidasid ühispidu
VAIKE KÄOSAAR
Maarjast ja Tabiverest kontserdiga Assikveresse
VAIKE KÄOSAAR
Luua ja Kaarepere elanikud asusid koolide kaitsele
JAAN LUKAS
Pisisaare lapsed Paide Koolisulel
ELLE VAIK
SPORT
RIINA MÄGI
PAUL UIBOLEHT
MARGUS KIIS
RIINA MÄGI
MITMESUGUST
Valgamaal kiidetakse tabiverelase ettevõtlikkust
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kriminaalasjad kolme purjus juhi vastu
Võeti ära loata hoitav jahipüss
Segadus bensiini andmise ja võtmisega