Vooremaa
Tänavused kapsapõllud on saagirikkad
Kapsapõlde ei näe Eestimaal just kuigi sageli. Samas on siiski sedavõrd palju kapsakasvatajaid, et turul kipub tänavu tekkima kapsaste üleküllus.
Palamuslased Helvi ja Mati Pärnpuu on kasvatanud kapsaid kakskümmend aastat. Mitmendat aastat asuvad selle pere kapsapõllud mõni kilomeeter alevikust eemal.
"Kapsaseemned panime mulda aprillis ning 9. maist alustasime kapsataimede istutamist," ütles Mati Pärnpuu.
Eraldi põld hapenduskapsastele
"Meil on eraldi põld hapenduskapsastele, kus kasvab üle 2000 taime. Paljud peavad heaks hapenduskapsaks eestimaist sorti "Jõgeva". Meie kasvatame ka Hollandi päritoluga hapenduskapsa sorti "Krautmann". Selle kapsasordi seeme on kallis, mistõttu iga seeme vajab eraldi külvamist," rääkis ta.
"Sel aastal andsid kapsapõllud üle keskmise saagi. Suurem jagu kapsapäid kasvas meil 5-6-kilogrammisteks. Möödunud aastal leidus meie põllul aga ka 8-kilogrammiseid kapsaid," rääkis Helve Pärnpuu.
"Tänavu kippus põllul tugevasti kasvama umbrohi ja kapsale tegid mõneti liiga ka kapsaussid. Et kapsas korralikult kasvaks, tuleb põlde väetada nii kompleks kui ka orgaanilise väetisega ning vähemalt paar korda aastas taimekaitsevahenditega pritsida. Oleksime pidanud tõrjet tegema ka septembri algul, kuid jätsime selle tegemata, sest tahame turul pakkuda tervislikku kapsast," lisas ta.
Inspiratsioon Lutsu "Kapsapeast"
Pärnpuud hakkavad kapsaid koristama tõenäoliselt 10. oktoobril. "Me paneme kapsad vanaaegsesse maakeldrisse, mis nende hoidmiseks hästi sobib. Emailnõudesse hakkame kapsaid hapendama vastavalt turunõudlusele. Lähiminevikus müüsime kapsaid ka Venemaale, kus üsna hea turg oli. Praegu pole Eestis palju kapsakasvatajaid, kuid tundub, et kohaliku turu suudavad nad hästi katta, kohati võib täheldada ka kapsa ületootmist," lausus Mati Pärnpuu.
"Tulud kapsakasvatamisest on meil suuremad kui kulud. Muuhulgas kasvatame kapsast ka põhjusel, et seda kraami on võimalik turul ilusa puhta põllega müüa. Kui palamuslased, oleme saanud mõneti inspiratsiooni ka Oskar Lutsu "Kapsapeast"."
Helve ja Mati Pärnpuu viivad oma kaalukamad kapsad ka laupäeval toimuvale Paunvere väljanäituse Nunnu konkursile. Eelmisel aastal pälvisid nad sel konkursil oma kapsaste eest kiituse kirja ja kuldse viierublase.
Pajusi vallas asuv Rehemäe talu on spetsialiseerunud kartuli, porgandi ja peedi kasvatamisele. Kapsaid kasvatatakse oma toidulauale. "Kapsapõllud on meie peres poja Lauri hooleks, kes on õppinud Räpinas aiandust," ütles peremees Tarmo Liias. "Kapsaid hakkame hapendama pärast põllutööde lõppu," märkis ta.
Arst kapsakasvatajaks
Pediaater Milvi Persidski kasvatab kapsaid endises Jõgeva aiandis asuval põllulapil. "Olen kapsad juba ära koristanud ja ka hapendanud, ega kapsapäid saa varaste hooleks jätta. Tänavu hapendasin kapsaid kümnesse kolmeliitrisse purki. Kapsaste hapendamiseks kasutasin soola, natuke suhkrut, köömneid ning porgandeid. Kapsas on üks tervislikumaid köögivilju, kas või seetõttu, et kapsamahlas säilib hästi C-vitamiin. Kui kevadel kapsamahla üle jääb, panen selle eraldi purkidesse," rääkis lastearst ja harrastuspõllumees.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Torma koolis oli möödunud neljapäeval viienda klassi jalgrattamatk Näduveresse, reedel aga käis jalgrattamatkal Võtikveres kuues klass. Koolis pandi välja näitus "Tere, sügis". Eile oli vallavalitsuse istung. Homme korraldatakse Sadala koolis IV-IX klassi õpilastele jalgratta vigursõidu võistlused. Reedel on Sadala kooli mihklipäevamatk.
Neljapäeval oli valla ettevõtjate ja firmajuhtide päev Elistveres. Täna on vallavalitsuses nõupidamine koolide direktoritele koos hariduskomisjoni liikmetega haridusvõrgu tööst käesoleval õppeaastal. Homme on Tabivere ja Maarja keskkooli jalgrattavõistlused. Tabivere koolis on homme matkapäev. Reedel on Maarja Keskkoolis olümpiamängude lõpetamise auks pidu ning rebaste ristimine.
Reedel korraldati Voorel põõsapäev. Möödunud nädalal paigaldati Voore mälestusristi lähedusse üksteist rändrahnu, moodustamaks Eesti maakondade tulealtarit. Homme on vallavolikogu istung, kus on arutusel haridusprobleemid, eelarve ja maa munitsipaalomandisse taotlemine jm. Homme korraldab maavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakond Saarel nõupidamise teemal "Tööhõive olukorra parandamise võimalustest Jõgevamaal".
Eile oli vallavalitsuse istung. Võisiku hooldekodus oli eile hoolekogu esimene kokkusaamine ning koosolek oli ka Lustivere hooldekodus. Homme tuleb kokku vallavolikogu maakomisjon. Neli valla töötajat viibivad teabepäeval Eesti Haldusjuhtimise Instituudis.
Eile tegi majandusministeeriumi esindaja järelvalvet Põltsamaa Ühisgümnaasiumi soojussõlmedes, mille ehitamist majandusministeerium finantseeris. Eile peeti ka sihtasutuse Põltsamaa Lossi Fond nõukogu ja juhatuse ühine koosolek. Neljapäeval on linnavolikogu erakorraline istung, mille päevakorras on maa munitsipaalomandisse taotlemine, informatsioon linna 2000. aasta eelarve täitmisest, noorte probleemidest jm. Laupäeval on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni koosolek.
Täna viibivad Puurmani Keskkooli direktor Toomas Annuk ja vallavanem Rein Paap haridusministeeriumis, et pidada nõu sõjalise õpetuse sisseviimise üle Puurmani Keskkoolis. Homme tuleb kokku vallavolikogu kultuurikomisjon, kus tulevad arutusele samuti peamiselt kooli puudutavad probleemid. Neljapäeval on vallavolikogu istung, kus jätkatakse kõnes olevat teemat, arutusele tulevad haldusreformi puudutavad küsimused jm.
Eile oli vallavolikogu istung, arutusel olid maaga seonduvad küsimused, kinnitati valla põhimääruse uus redaktsioon. Ühtlasi vabastas volikogu ametist senise vallavanema Raivo Vadi. Täna on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on vabariigi valitsuse reservist eraldatud raha jaotamine rahe tekitatud kahju hüvitamiseks. Täna ja homme viibib vallavalitsuse pearaamatupidaja Riina Otsa Eesti Haldusjuhtimise Instituudi korraldatud raamatupidamise kursustel. Pala koolis on täna kohtumine lastekirjanik Henno Käoga.
Reedel oli etenduse "Ulguv mölder" tänuetendus. Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras hariduse arengusuunad, valla haldusreformi ja eelarvega seonduvad küsimused jm. Homme on Luua Algkooli pere matkal "Tere, sügis". Kaarepere koolis on homme politseipäev. Homme on Palamuse turismiinfokeskuses maakonna turisminõukogu koosolek. Laupäeval on Palamusel suur Paunvere väljanäitus ja laat.
Kolmapäeval osaleb vallavanem Heldur Lääne Jõgeva maakonna turisminõukogu koosolekul Palamusel. Neljapäeval on vallavolikogu istung.
Reedel oli linnavolikogu istung, mille päevakorras olid haldusreformi ja koolidega seotud küsimused, Mustvee Kommunaali probleemid jm. Reedest kuni pühapäevani on Mustvee
linna spordihoones korvpalliturniir Mustvee Cup 2000.
Neljapäeval on Raja vanausuliste kloostris pidulik jumalateenistus ikoonikirjutaja Gavriil Frolovi 70. surmaaastapäeva puhul.
Laupäeval korraldas kultuuriselts Jensel Kuremaal maastikujooksu. Täna tähistab 90. juubelisünnipäeva kauaaegne Jõgeva kandi ja Laiuse üks kultuurielu eestvedajaid ja näitemängujuhte Ene Pastarus. Siimustis korraldatakse täna maakonna kooliõpilaste sügiskross. Homme on Siimustis valla koolilaste jooksu seeriavõistluse teine etapp. Homme on vallavalitsuse istung, neljapäeval aga vallavolikogu istung, mille päevakorras on peamiselt maadega ning haldusreformiga seotud küsimused. Valla koolides peetakse 28. ja 29. septembril mihklipäevaüritusi. Reedel on Kuremaa lasteaed-algkooli 15. aastapäeva kontsertaktus. 29. septembrist kuni 1. oktoobrini viibib Lätimaal sõprusturniiril Laiuse spordiklubi Contra ning Jõgeva linna ja valla spordiklubi Forte korvpallipoiste ühisvõistkond.
Neljapäeval oli linnavalitsuses pearaamatupidaja Maie Tootsi juures nõupidamine koos koolide direktoritega ja noortejuhtidega koolide finantsolukorrast. Reedel istutasid linnavolikogu fraktsioonide Isamaaliit ja Oma Linn liikmed, linnavalitsuse töötajad ja kooliõpilased linnas puid. Linnavalitsuses arutati koos politseitöötajate Ain Valdmanni ja Enn Kiipliga videovalveseadmete paigaldamist Jõgeva linna ning korrakaitse tõhustamise võimalusi. Eile külastas abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev äsja avatud ASi Eesti Metall Jõgeva osakonda. Spordihoones Virtus oli Jõgeva kunstikooli viiendale tegevusaastale ja raamatuaastale pühendatud üritus "Algab V raund". Täna on maavalitsuses infopäev maakonna kultuuritöötajatele.
Jõgeva kultuurikeskuses on iganädalane ehitusnõupidamine. Neljapäeval on linnavolikogu istung, mille päevakorras on muu seas ka linna arengukava vastuvõtmine. Reedel osaleb Jõgeva abilinnapea Tallinnas rahvusraamatukogus peetaval betoonipäeval, kus valitakse välja Eesti parim ehitus.
ARVAMUS
Veerand vastanutest ei jälgi olümpiat
Küsimus: kas te jälgite olümpiamänge?
Küsitlusaeg: 18. ja 22. september. Vastajad vastavad. 14% Jõgevalt, 6% Põltsamaalt, 4% Mustveest, 2% Mõisamaalt, Tealamaalt, Sordist, Murrult, Kuremaalt, Adaverest, Lustiverest, Kaareperest, Paduverest, Kuristalt, Sulustverest, Imukverest, Pajusist, Saarelt, Raigastverest, Pikknurmest, Rassikult, Kaavelt, Siimustist, Veiast, Haavakivilt, Kärdest, Palamuselt, Punikverest, Änkülast, Visustist, Sepalt, Pedjast, Pajusist, Mokust, Kalliverest, Kuningamäelt, Palust, Tormast, Võisikult, Saunasaarelt.
Vanuseline koosseis: 2% alla 10-aastasi, 2% teismelisi, 8% 20ndates, 22% 30ndates, 22% 40ndates, 10% 50ndates, 24% 60ndates, 8% 70ndates aastates.
Tulemused: 26% ei jälgi; 36% jälgib vähe; 38% jälgib olümpiamänge.
MARGUS KIIS
Haldusreformi jumalikust eesmärgist
Minister Asmeri ettepanek 15+5 malli järgi Eestis haldusreformi teostada, pani kõik kihama. Muidugi ei olnud see Asmeri isiklik ettepanek. See oli Reformierakonnalt, sest pole mõeldav, et niisuguse kaliibriga parteisõdur selliseid asju ainuisikuliselt ja avalikult teha võib. Hea ettepanek oli ja väärib igakülgset lahtimõtestamist.
Kui Eestis oleks täna kõik nii nagu Soomes, siis toetaksin rõõmuga 15+5 varianti. Nii aga ei ole. Ei ole ka Ungari tasemega midagi võrrelda. On Eesti moodi.
Reform tähendab oma olemuselt millegi väga viletsalt ja valusalt toimiva radikaalset ümberkorraldamist ja ajakohastamist, ei enamat. Et meie kohalikud omavalitsused on reformimist väärt, selles pole kellelgi enam kahtlust. Aeg on meile seda ette kirjutamas. Haldussuutlikkuses oleme nõrgakesed. Kuid haldussuutlikkuse nõrkus, mida meile juba ettegi heideti, ei tähenda ju ainult omavalitsuste - valdade linnade haldusreformi vajadust. Meie ise oleme oma lihtsustatud mõtlemisviisiga omavalitsuste reformivajadustele pidama jäänud. Nüüd igale ettepanekule tormiliselt reageerides teeme sellest kohe ka õudusunenäo. Need, kes teraselt meie ümber toimuvat jälgivad, näevad, et mõttekillukesi pilluvad alla Toompeal tegutsejad, alt lendab vastu pimesi lennutatud soigumisi. Nagu kõik kavatsused oleks üdini halvad. Ei olegi. Võimul oleva koalitsiooniga on opositsioon selles küsimuses üsna ühel meelel.
Reform halduse valdkonnas ei saa kiirelt toimiv olema. Ainult üht haldusvaldkonda - kohalikke omavalitsusi reformida on üsna lühinägelik ettevõtmine. Haldusreform, kui ta käima lükatakse (kui lükatakse), peab hõlmama kõiki võimutasandeid. See peab toimuma nii üleval kui ka all. Nüüd, kus on käivitunud üsna tõsiselt võetavana reformi ettevalmistuse etapp, tuleb kõik tõkked ja kitsaskohad selgeks teha ning tähendused nende "ärastamiseks" leida. Liialt venitamiseks pole ka aega.
Kuid tahte vastu kiiresti ja kõige valutumalt asi ära teha, olen küll. Ei tohi unustada hetkekski, et kõige selle suure ja ülla taga, mida tahetakse teha, on inimesed. Euroopa Liit või presidendi või kohalikud valimised ei pea olema asja ära tegemise argumendiks.
Rumalaim argument on tänane-homne rahapuudus. Rahapuudust minu arusaamise järgi Eesti Vabariigil ei ole. Vaadakem enda ümber ringi. Seda, mida meie terasel vaatlemisel näeme, näevad meie naabrid tunduvalt paremini. Meid kiidetakse. Ja kuidas veel. Selle üle võib lausa uhke olla, ja mitte haliseda, et raha ei ole. Raha investeerime (milline moodne väljend) ainult valesse kohta. Miks? Eks sellepärast, et küsijad on jagajatest kavalamad vast.
Ongi kõik. Suurvalda, öeldakse, olevat rentaablim ülal pidada. Oleneb, kellel. Pankuril ja poliitikul on tõesti läbirääkimise partnereid hulga vähem. Mõelge 247 asemel 15+x ehk kahe käe jagu. Aga nendel sadadel tuhandetel, kes tegelikult läbi selle hiidvalla omavalitsust peavad, seda lihtsust kusagilt ei paista. Räägitakse kulude tohutust kokkuhoiust. Jama. Veel utoopilisem on suurte tulude ratsionaalsem ja sihipärasem kasutamisvõimalus.
Võtkem Riigikogus toimuv lähema vaatluse alla. Kujutagem ette, kui maakonna suuruse valla volikogus hakatakse samamoodi hääletustega trikke tegema või ei "viitsita" istungite saali tulla… Kui on ühtedel kavas koolimaja korda teha, teised aga tahavad serena parki maakonda teha. Keegi eksib juhuslikult nupulevajutamise "kiigutamises" ja ongi serena tegemisel.
Sellepärast ei ole aus kellelgi pealtvaatajaks jääda ja loota, et nüüd onud pealinnast, suurte ilmatarkadena, asja meie heaks ära teevad. Ei tee. Ei tasu ka arvestada tänaste omavalitsusjuhtisikute ühiste kokkulepetega.
Jõgevamaal 13 inimese arvamuse alusel kolme suurvalla loomine pole ka aus. Need 13 on küll üsna demokraatlikul viisil rahva valitud, kuid selliste suurte ja kümneid tuhandeid inimesi pikaks ajaks mõjutavate tehingute tegemiseks pole neil lihtsalt volitusi. Volikogude seisukohad peavad saama asjade alguspunktiks. Ja kui vaja, siis tuleb ellu kutsuda kodanikualgatuse komisjonid, mida juba rohkesti ka tehakse.
Haldusreformi peamiseks sihiks ei tohi saada riigiasutuste detsentraliseerimine ega rahvusvahelise kapitali ligimeelitamine, vaid palju proosalisem eesmärk - see on kiiresti vananeva elanikkonnaga Eesti riiki jäävate ja siin elada tahtvate inimeste elu parandamine. Jumalik eesmärk ja täiesti täide viidav. Kas pole. Just selle nimel peamegi täna reformima.
OLAVI ANNUK
KIRJAD
Kütusehindade rekordiline tõus maailmaturul tekitab tuska nii igale autoomanikule kui ka oma äriajamiseks mootorikütust vajavale ettevõtjale. Samal ajal teeb nõutuks mõne põllumajandusliidri väide, justkui oleks kõrgetes kütusehindades süüdi Eesti riik.
Asja usutavamaks tegemise mõttes lisatakse oma argumendiarsenali valeväide, nagu peituks kurja juur kütuseaktsiisi kallinemises.
Aktsiis ei ole kallinenud, kallinenud on kütus. Teatavasti on aktsiisimaks seadusega fikseeritud konkreetne summa kütuseliitrilt, mitte aga protsentuaalne osa kütuse müügihinnast.
Tundub, et avalikkuse eksitamiseks kõlbavad ka otsitud väited. Eriti juhul, kui põllumeeste meelepahaaktsioone dirigeerib Urmas Laht, kes on kuulsust kogunud piima mahavalamise ja Toompea lossi ees sigade pissitamise eestvedajana. Minu meelest on Eesti maamehel niipalju tarkust küll, et sellise talumehe mainet määrinud aktsioonide organisaatoriga mitte kaasa minna.
Endise talunikuna tean väga hästi, et kevadeni eksisteerinud aktsiiside kompenseerimise kord põllumehele oli tegelikult päris hea sohitegemise vahend. Põllutöödeks kasutasime võimalusel maksuvaba salakütust või soodushinnaga erikütuseid, hilisem ostut¹ekkide hankimine kompensatsiooni saamiseks polnud kuigi keeruline.
Ma ei õigusta sellega valitsuse nõrkust soodushinnaga sinise diislikütuse müükipanekul. Kütuseturul tuleb kiiresti kord majja lüüa ja valitsus peaks vajadusel sundima kütusekaupmehi põllumehe huvidega arvestama.
HERMANN VENDEN,
Saue
JUHTKIRI
Kui senini huvitasid kütusehinnad põhiliselt autoomanikke, siis nüüd pole ilmselt enam kaugel aeg, kui tädi Maali hommikul õue peal naabrimemm Juulit trehvates kõigepealt küsib, kas ta teab, kui palju Statoil või Neste täna ka bentsu eest küsivad. Ja sugugi mitte sellepärast, et tädi Maali üleöö lotomiljonäriks oleks saanud ja kurvasilmse "mersu" ostnud, vaid sellepärast, et toornafta kallinemisest ja dollari tugevnemisest tingitud kütusehinna kiire tõus ähvardab räigelt sekkuda ka tädi Maali ellu.
Näiteks toiduainete hinna tõusu näol. Või suurenenud soojaarvete näol, kui maja, milles tädi Maali elab, juhtub sooja saama masuudiküttel katlamajast. Ja lastelastele küllasõidust, mis niigi üle jõu kippus käima, ei maksa pärast bussipiletihinna topeldamist unistadagi. Iseasi, kas Eesti bussifirmad kütusehinna järsku tõusu üldse üle elada suudavad: piletihinda võib ju tõsta, aga kui sõitjate arv selle tagajärjel oluliselt väheneb, on tulemuseks ikkagi pankrot. Ja kütusehinna tõus ähvardab vallandada terve laviini muidki probleeme, nii et õigupoolest peaks Toompeale protesteerima minekuks põhjust olema mitte ainult põllumeestel.
Iseasi, kui palju loosungite viibutamisest abi on. Kütuseaktsiisi langetamine või teatud kütusetarbijate kategooriatele toetuste maksmine võib mõneks ajaks probleemi leevendada, ent ei maksa unustada, et nafta on taastumatu ressurss ja inimese nime kandva maismaalooma arutu tegevuse tõttu on selle varud peatselt, asjatundjate hinnangul nii umbes lähema kolmekümne aasta jooksul, ammendumas, seega pole tulevikus naftasaaduste hinna tunamullusele tasemele potsatamist loota. Nii et globaalsest ja perspektiivitundlikust vaatevinklist vaadates peaks valitsus aktsiisimaksu alandamisega toetama mitte bensiini ja diislikütuse, vaid hoopis alternatiivkütuste, näiteks küttepiirituse tarbimist. Ning kui oma Nokiat otsiv Eesti suudaks tulevikus alternatiivenergeetika vallas maailma tasemel kaasa rääkida, oleks see eriti kõva sõna. Eesti teadlaste edust rukki ja nisu hübriidist ehk triticalest millegi kütusepaakidesse sobiva tekitamisel on juba ühtteist kahistatud.
MAJANDUS
BALTnet projekt loob koolide kodulehekülgedele uue kodu
Põhjamaade Ministrite Nõukogu abiprojekti BALTnet eesmärk on toetada hariduse ja teaduse andmesidevõrkude arengut Balti riikides.
Projekt on kestnud kuus aastat, mille jooksul on Eestile tagastamatut välisabi osutatud rohkem kui kahe miljoni krooni ulatuses. Põhjamaade poolt koordineerib projekti Oslo Ülikooli IT Keskus.
Sel aastal finantseeritakse BALTnet projektist novembris Tartus toimuvat õpetajatele suunatud konverentsi Telemaatika 2000 ning kesksete serverite ostu Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgule EENet.
Esimene kolmest serverist - teenusteserver - töötab haridusvõrgus 18. septembrist ning vahetab lähitulevikus välja kaks vananenud ja üle koormatud arvutit. Uue teenusteserveri protsessor on Pentium III taktsagedusega 733 MHz, mälu (RAM) 1 GB ning kõvaketta maht 140 GB. Selliste näitajate poolest on server meie andmetel hetkel võimsam kui enamikul võrguteenuste pakkujatel Eestis ning võimaldab oluliselt parandada haridusvõrgus osutatavaid veebi ja muid sisuteenuseid.
Haridusasutuste virtuaalserverid
Kõigepealt tõstab EENet uude serverisse rohkem kui saja haridus-, teadus- ja kultuuriasutuse virtuaalveebid ja koduleheküljed, mis paiknevad seni mitmes väiksemas arvutis. Lisaks suurematele mahtudele - veebiruumi on võimalik igale koolile anda nüüd 50 MB, vajadusel rohkemgi - saavad asutused kasutada edaspidi dünaamilisi veebilahendusi (CGI-skriptid, EmbPerl, XML), andmebaasimootoreid (MySQL, PostgreSQL, Oracle), igaüks oma veebi jaoks eraldi otsingumootorit, logianalüsaatoreid, loendureid ja muid vajalikke tehnilisi abivahendeid.
Kõik haridus-, teadus- ja kultuuriasutused, kel on vaja oma veebiserver teha võrgus hästi kättesaadavaks, kuid kelle enda võrguühendus ei ole piisava kiirusega või napib arvutite võimsust, saavad soovi korral veebiruumi uues serveris.
Lähema informatsiooni leiab aadressilt www.eenet.ee/teenused. Infot jagavad võrguhaldurid kõigis maakondades. Vajadusel annavad serveri kasutamiseks tehnilisi konsultatsioone EENeti arendusosakonna töötajad.
Listid, andmebaasid
Haridus-, teadus- ja kultuuriasutused saavad luua uude serverisse oma postitusloen deid (mailing lists). Loendites toimuvat kirjavahetust saab vajadusel arhiveerida, kusjuures listiarhiivid on veebipõhised ja võimaldavad otsinguid.
Teenusserverisse kolib peatselt vanast arvutist ümber ka Eesti Koolide Server (www.edu.ee), mis sisaldab kõigi Eesti koolide kontaktandmeid. EENet püüab garanteerida asutuste virtuaalkodude võimalikult sujuva kolimise ning loodab asutuste mõistvusele ulatuslike muutustega kaasneda võivate pisiviperuste puhul.
Lisainformatsioon: http://www.eenet.ee/Kprojekt/baltnet.html
AVE PLOOMIPUU,
EENet arendusosakond
Ühena vähestest Eestimaa põllumajandusettevõtetest on aktsiaseltsi Ruixi Mõis Kureoja osakonna sigalas ligi 300ruutmeetrised boksid, kus sead saavad vabalt ringi liikuda. Selline seakasvatusviis võimaldab põllumajandusettevõtjatel sigadele allapanuks talunikelt rullipõhku varuda.
Puurmani vallas asuva ASi Ruixi Mõis Kureoja osakonna seafarmis on praegu 400 siga ning ligi 300 põrsast. Nagu paljudes teisteski sigalates, hoiti sealgi varem sigu sulgudes, kuhu igaühesse mahtus 5-10 siga. Nüüdseks on aga kokku tuhande sea jaoks võetud kasutusele neli ligi 300-ruutmeetrist boksi, kuhu igaühesse mahub 250 siga. "Esiteks tegime selle uuenduse ruumide ratsionaalsemaks kasutamiseks, sest kui sead olid sulgudes, polnud võimalik farmi pinda tervikuna ära kasutada," rääkis ASi Ruixi Mõis üks omanikke Urmas Laht.
"Ümberkorraldused olid vajalikud ka keskkonnakaitse vaatevinklist. Sigalas tekkis pidevalt läga, mis tuli põllule vedada. Et Jõgeva vallavalitsus ei võimaldanud aktsiaseltsil Ruixi Mõis maade kasutamist, oli läga paigutamiseks tarvis uut lahendust. Suurtes boksides hakkasimegi kasutama sügavallapanu, mida saab efektiivsemalt ladestada põllule väetiseks," lisas ta.
ASi Ruixi Mõis Kureoja osakonna juhatajana kolmandat kuud töötava Tõnu Hansmani sõnul kasutatakse sigadele allapanuks rullitud põhku, mida eelkõige varutakse talunikelt. "Nii pakume koostööd teistele põllumeestele, et neil ei tarvitseks ülearust põhku ära põletada. Praegustes lautades vajame aastas 1000-1500 rulli põhku, kui valmivad kaks uut boksi, siis aga veelgi rohkem," lausus Tõnu Hansman.
Sigade käsitsi söötmine ja söödavedu on Kureoja sigalas ära jäänud, sest kasutatakse automaatsöödaliini. "Kuuma toitu sead enam ei saa. Nii toidame sigu üksnes jõusöödaga, mis on valmistatud ASi Ruixi Mõis Kureoja jõusöödatehases," märkis Hansman.
ASi Ruixi Mõis omanik Urmas Laht kommenteeris ka seakasvatuse hetkeseisu. "Tänavuse aasta esimesel poolaastal oli seakasvatus tõsises kriisis. Kuigi nüüdseks on sealiha kokkuostuhind tõusnud, väheneb sigade arv jätkuvalt," ütles ta.
JAAN LUKAS
Talunikud ähvardavad sulgeda inimketiga tee Toompeale
Möödunud teisipäeval toimus Jõgeval Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse väljasõidukoosolek, kus arutati põllumajandustootmises tekkinud olukorda, mis on tingitud mootorikütuse ja kerge kütteõli hinna järsust tõusust.
Kommenteerides koosolekul arutatut, ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige, Härjanurme kalatalu peremees Aarne Liiv Vooremaale: "Rääkisime nõupidamisel sellest, et viimasel ajal on defitsiidiks muutunud ning ühtlasi kallinenud punane kütus, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks ning vilja kuivatamiseks. Põllumajandustootmise jaoks mõeldud sinisele mootorikütusele on valitsuse määrusega kehtestatud väiksem aktsiisimaks. Paraku eiravad kütust turustavad firmad seda määrust ning toovad põhjuseks kütuse hinna tõusu maailmaturul."
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikmed nõuavad kriisiolukorrast väljapääsuks valitsuselt põllumajandusele eraldatavate toetuste rakendamist vähemalt 1999. aasta tasemel, aktsiisivaba kütteõli müügi kindlustamist põllumajandustootjatele soojusenergia tootmiseks, riikliku kontrolli kehtestamist turul müüdava kütuse kvaliteedi üle ja põllumajanduskütuse hinna üle.
"Otsustasime nõuda peaministrilt ja valitsuselt konkreetseid vastuseid 2. oktoobriks. Kui meie nõudmistele ei reageerita, oleme sunnitud rakendama erakorralisi abinõusid. Näiteks oleme mõelnud inimketi moodustamist, mis blokeeriks tee Toompeale," ütles Aarne Liiv.
"Eestimaa Talupidajate Keskliit kavatseb teha koostööd ka autofirmadega, kellele põhjustab samuti muret diislikütuse hinna tõus," lisas ta.
Lisaks Aarne Liivile kuuluvad Jõgevamaalt Eestimaa Talupidajate Keskliitu Maie talu peremees Toivo Kens Adaverest ning Palamuse vallas Järvepera külas asuva Posti talu peremees Mart Nõmmik.
JAAN LUKAS
Tabivere ettevõtjad said asjalikku nõu
Neljapäeval oli Elistveres järjekordne Tabivere valla ettevõtjate ja firmajuhtide päev, kus jagati nõu ja teavet erinevatel aktuaalsetel teemadel.
Vallavolikogu eelarve ja ettevõtluskomisjoni eestvedamisel on valla ettevõtjate päevi korraldatud harilikult kord kvartalis juba aastaid. Parasjagu aktuaalsed ja käsitlemist vajavad arutlusteemad pakuvad enamasti välja ettevõtjad ise. Seekord kogunes huvilisi kahekümne ringis.
Looduskaitsespetsialist Roman Djomin valgustas Vooremaa looduskaitsealal asuvate valduste olukorda, mida aitas kehtivate seaduste põhjal kommenteerida jurist Maido Pajo. Jõgevamaa ettevõtluskeskuse juhataja Signe Uustal kõneles koolitusvõimalustest füüsilisest isikust ettevõtjatele. Praktilise nõu ja asjalike näpunäidete varal saadi selgust ja kinnitust paljudele asjadele.
VAIKE KÄOSAAR
NOORTELISA
Televiisor ja sealt tulevad seebikad a‘la "Pisikese Maria seiklused Mehhiko kõrbes" ja praegusel hetkel ka olümpiamängud ei oma mitte igaühe jaoks elulist tähtsust.
Ilmselt on raske uskuda, et siiani eksisteerib väike grupp inimesi, kes tegelevad kõikvõimalike muude asjadega, aga mitte helesinisel ekraanil taidlevate kujude pingsa jõllitamisega. Ja see fiiling, mis sekundaarseepijad telekanupule vajutades saavad, on hoopis midagi omalaadset. Mis seal salata, ise kuulun ka sinna väljasuremisohus liiki, seega pole ma kompetentne staa¾ikate telerikummardajate kohta hinnangut andma. Kuid isiklikule arvamusele on mul siiski õigus ja ma kipun arvama, et seepijatel kujuneb aastate jooksul välja terve rida käitumisväärastusi. Näiteks ebaühtlaste leivaviilude lõikamine, saiapuruga diivanikatetesse aukude uuristamine, vorsti ja juustulõikudega kõikvõimalike pragude täitmine diivanil ja tugitoolides, harjumuslik külmiku ukse lahtijätmine, armsatele koduloomadele janu kustutuseks pepsi ja õlle valamine jne, jne…
Aga sekundaarseepijate puhul säilib puhtuse nõudmine kuni surmani. Võileivakesed ilutsevad toolipolstri asemel serveerimislaual ja mahlaplekid imbuvad pigem salvrätikusse, kui vaipa. Kõik on nii, nagu etikett nõuab, kui hakkab saabuma mõni eriti tähtis külaline.
Ja nii tekivad ühel õhtul nädalas ekraanile sagivad olevused. Ega nad nüüd nagu välk selgest taevast ka sinna ei ilmu. Selleks peab ikka enne vajutama ahvatlevale punasele nupule telekapuldi ülaservas (loomulikult juhul, kui keegi pole seda enne sind teha jõudnud). Ning siis lähebki lahti: mööduvad kenad tunnid kuni keskööni diivanil kogu aeg asendit vahetades ja reklaamipauside ajal võileibu vorpides ning kohvi keetes. Ja lõpuks ongi üks ilus õhtuke maha uimerdatud ning ei jää üle midagi muud, kui oodata järgmist ainulaadset õhtut ja varuda selleks ajaks tõhusat suumatsutamismaterjali.
GETTER SCHASMIN
Moest läinud vildist kübar, nurgas üksik suveking...
Planeedil Maa on inimkond määranud rõivaste saatuseks täita kolme missiooni.
1. Varjata nn iluvigu ja keha neid osi, mida võõrastele onudeletädidele korraliku kasvatuse korral ei peeta sobivaks näidata.
2. Rahuldada inimeste (eba)loomulikku edevust.
3. Säilitada eelmainitute kehatemperatuuri ehk maakeeli öelduna - anda sooja.
Sügise lähenedes on meie põhjamaises kliimas kolmandana nimetatud aspekti sunnitud arvestama ka need kõige ilusamad (vähemalt enda arvates), kõige halvema kasvatusega (vähemalt konservatiivsete onude-tädide arvates) ja sõna "edevus" hoopis teises tähenduses tundvad isendid, kes viimased kolm kuud täie südamerahuga alasti ringi jooksid. Nudistid ühe sõnaga.
Kui ihukatete hulga ja kopsupõletiku vahel on terasemad teatavat võrdelist seost juba täheldanud, siis kahjuks pole suur osa neist masstoodangu kandmisel ja oma identiteedi kaotamisel samasugust ühendust märganud.
Majanduslikes raskustes olijatele siit soovitus kerge vaevaga raha teenimiseks: vedage mõne rahajõmmiga kihla selle peale, mitu järgnevast kümnest meessoost vastutulijaist on oma raseerimata sääred katnud teksade ja mitu laiade pealeõmmeldud taskutega kottpükstega. Allakirjutanu mõneajaline statistika rahva hulgas annab lollikindlaks suhteks vastavalt 8:2. Kui tahate veel spetsiifilisemaks minna, võite ka teksade värvi peale kihla vedada. Tumesinised, ütlen ma teile, tumesinised! Vana mood ei roosteta. Ka aastal 2000 mitte.
Uuemast moest nii palju, et kottpüksid võivad ju lahedad olla, aga mitte igaühe jalas, kui te nüüd vihjest aru saite… Ja dressid on leiutatud selliseks toredaks asjaks nagu sportimine (sport ei ole linna peal käed taskus ringi jõlkumine).
Nii et meessugu - üritage veidigi isikupärasemalt riietuda, siis on naissoo huvitatud pilgud kindlustatud ka väljaspool neid harvasid hetkesid, kui te ülikonnas promeneerite.
Õrnema soo esindajaid täna ei kritiseeri. On teised juba sünnipäraselt stiiliteadlikumad, kui enamus mehi (sorry, mehed, asi võib olla ka lihtsalt selles, et teil on omakorda sünnipärane vastumeelsus kaubanduses hilpude otsimise suhtes), ja kannavad riideid kategoorias "seinast seina". See sein, mille must tikkkontskaksnumbritkitsampükspluusdiskotibid moodustavad, võiks küll rahumeeli olemata olla, kellelegi sellest kahju küll ei sünniks. Aga noh, issanda loomaaed on alati mitmekesine olnud.
21. sajandi lastest on aga kahju, kahju, kahju. Nagu väikesed täiskasvanud. Vähemalt tüdrukud küll. Viimase trendi järgi riides, mõned lausa pedagoogilikult korrektses rõivastuses. Kuhu on jäänud lapselikud, armsad tutiga põlvikud, karupüksid, hiiglaslikud juukselehvid?
Moest läinud? Vedelevad nurgas? Kas pole see mitte ükskõik, arvab nii mõnigi - peaasi, et soe oleks, see on ainus, mis loeb. Aga kas ikka on?
HIIE PAAS
Eesti võimurite lühiiseloomustused sügis 2000
LENNART MERI, EV president - endine Eesti populaarne esiekstravagant ja kuldsuu, nüüd lihtsalt ekstravant.
TOOMAS SAVI, parlamendispiiker - hr Tagasihoidlikkus läbi aegade.
TUNNE KELAM, I abispiiker - kuskile kaduv imelik mees.
SIIRI OVIIR, II asespiiker - Sinu saatus on feminism.
MART LAAR, EV peaminister - Eesti esiedvik 1999, 2000, kusjuures edevus on pöördvõrdelises seoses tarkusega.
SIIM KALLAS, EV rahandusminister - esivarga võrdkuju rahva silmis juba mõnda aega.
TARMO LOODUS, EV siseminister - teiste supi helpija ja uue soperdaja.
MIHKEL PÄRNOJA, EV majandusminister - musta töö tegija.
EIKI NESTOR, EV sotsiaalminister - kärbsepesaehitaja.
KATRIN SAKS, EV rahvastikuminister - kui tuhin üle läheb, ei tee üldse tööd.
SIGNE KIVI, EV kultuuriminister - tankist-fassaadminister.
TOIVO JÜRGENSON, EV teede ja sideminister - riigi esikobakäpp.
TOIVO ASMER, EV regionaalminister - suhtub oma töösse nagu rallitamisse: aasta jokutamist (seni, kui teised sõiduriista parandavad) ning siis natuke kihutamist ja lõhkumist.
HEIKI KRANICH, EV keskkonnaminister - töö on talle kui lullilöömise koht.
TÕNIS LUKAS, EV haridusminister - suuga liigutab ministeeriumi paigast, tegelikult mitte sedagi, mida teeb Eiki Nestor.
TOOMAS H. ILVES, EV välisminister - EV esisnobist.
JÜRI MÕIS, Tallinna linnapea - ajude, südame ja ka millegi muu asemel ainult midagi krabisevat.
JUHAN PARTS, EV riigikontrolli ülemus - noor vihane mees esimesed kaheksa sekundit.
EDGAR SAVISAAR, opositsiooni kroonimata kuningas - patuoinas ja Saatan ühes isikus.
VENNAD REILJANID, opositsiooni printsid - tegelikult vaid õuenarrid.
MARGUS ORO, Jõgevamaa maavanem - siin tundmatu mees.
MARGUS KIIS, Vooremaa kirjutaja - kribib igasugust jama kokku.
Kreisy küsitlus
Kuidas saad aru, et sõbral on depressioon?
Lea (12) ja Riika (12): "Ei panegi tavaliselt tähele, kui on…"
Töömees (32): "Siis ta ei joo!"
Kadi (24): "Kui tal tuju on halb ja midagi teha ei taha ning tal midagi ei laabu, siis on juba midagi lahti."
Heiki (30): "Kui sõber on närviline…"
Ingrid (16): "Tujukas, teistsugune, kui tavaliselt."
Noormehed (20 ja 22): "Kui kõnnite tänaval ning vastu tulevad eesti rahvusest inimesed. Nad on nii mornid ja tõsised - kõik on depressioonis. Rongis ka - ainult üliõpilased ei ole, kui on just õppelaenu saanud ja õlut jõuavad osta."
SPORT
Möödunud kolmapäeval Kuremaal peetud laste sügisjooksul, mis oli ka Jõgeva valla laste seeriavõistluste esimeseks etapiks, osales 147 jooksjat.
Nooremad võistlesid 1000 meetri distantsil, Kuremaa tehnikumi õpilased aga 5000 meetri jooksus. Noorematest osalejatest olid 7-8aastaste vanuse klassis parimad Kaidi Jõgi Kuremaalt ja Karel Prave Siimustist, 9-10aastastest Gertu Saar Laiuselt ja Eno Vahtra Luualt. Jõgeva valla parim oli Kristjan Piho Laiuselt. 11-12aastastest võistlejatest olid kiiremad Egle Spelman Vaimastverest, Eeri Vahtra Luualt ja Kairo Kurg Kuremaalt, 13-14aastastest aga Talvi Peets Laiuselt ja Kaupo Jõgi Kuremaalt.
Tehnikumiõpilastest olid nooremate tüdrukute seas parimad Piret Põldver, Kätlin Kriibi ja Meelika Tarkus, vanemate tüdrukute grupis Egle Jakobson, Annika Õunapuu ja Heili Vana (kõik Kuremaalt). Seevastu olid Kuremaa tehnikumi poisid naabertehnikumi Luua poiste vastu külalislahked, lastes külalistel Luualt teha puhta töö. Tulemused kujunesid järgmiseks: 15-16aastastest kolm esimest Eeri Vahtra, Ahti Vahtra ja Mihkel Velström ning 17-18aastastest Janek Kask, Maksim Kandala ja Aimar Tamme.
VELLO PÜTSEP
Kergelt ei tulnud teine oodatud medal judos. Indrek Pertelsoni
vastased olid kõik temast raskemad ja samuti tugevad, hästi ettevalmistatud sportlased.
Eestlaste kaasaelamine peegeldus nagu meie sportlase treeneris, niivõrd haaravalt elas ta mat¹ile kaasa. Võitja sattus kohe tema tugevasse kaisutusse, kohalolnud kultuuriministri kallistus oli muidugi õrnem.
Võib arvata, et judo populaarsus tõuseb ja tore oleks meie sportlasi näha kõikides kaalukategooriates.
***
Olümpiamängude ujumine jääb rekordite ja taseme poolest vist ületamatuks. Üllatuslikult tuli välja, et meie treenerteadlane Tõnu Hallik käis Austraalia ujujaid õpetamas-aitamas. Selgub, et uuel ujumiskostüümil on ikkagi teatud lihaseid ergutav toime. Meie noorimad ujujad olid tublid, seda tõendasid nende ujutud Eesti rekordid. Kahjuks jäeti üks potentsiaalne rekordipüstitaja koju. Kurioosne lugu Indrek Sei kahe uue ujumiskostüümiga meenutab mulle meie iluuisutaja saapa lagunemist samuti olümpiavõistluste ajal!
***
Algas olümpiamängude kuninglik ala - kergejõustik. Head võistluspaigad, täis tribüünid sõbralike austraallastega annavad lootust heale võistluste läbiviimisele ja kõrgetele tulemustele.
Esimese kulla tõi Soomele kuulitõukes tõeline jõujuurikas Arsi Harju, Jaapanile naiste maratonis imeline habras neiu nagu portselanvaasilt Naoko Takahashi, T¹ehhile Jan Zelezny, kellele on see läbi aegade juba kolmas. Õnneks õnnestus haige õlaga visanud Andrus Vernikul kolmas vise, muidu ei oleks ta näägutustest pääsenud.
Oodatult olid lühidistantsil võidukad ameeriklased. Kulda said venelased - kõrgushüpe, rumeenlased naiste kolmikhüppes, inglased naiste seitsmevõistluses.
Piinlik lugu juhtus Mehhiko käijaga. Lõpetanud võistluse esimesena, teinud auringi ja saanud õnnitlused oma maa presidendilt, tühistati tema tulemus. Selgelt oli näha, kuidas ta lippas staadionitunnelisse. Kuna ta oli saanud eelnevalt hoiatusi, oleks kohe pidanud kohtunik võistluse katkestama. Lõpuks siiski õige mees, poolakas, võitis.
TOIVO LUKATS
Teisipäeva öösel vastu kolmapäeva tõsine telesportlane Jõgevamaal tõenäoliselt ei maga. Starti peaksid olümpial minema kõik Jõgevamaalt Sydneysse lähetatud sportlased.
Natuke võime uhked olla - ei tule küll praegu ette teist maakonda, kust niisugune punt väljas oleks. Kahju vaid, et tegemist jalgrattasõiduga on. Normaalsel alal võiks arvata, et nii suure esinduse puhul vähemalt kellelgi ikka pärast normaalne tulemus ette näidata on. Vähem kursis spordisõbrale tahan üle korrata, kes tartlase Jaan Kirsipuu kõrval ratta joonele lükkavad. Vanim ja kogenuim - Lauri Aus, Luualt sporditeed alustanud mees. Juba noorteklassis omavahel tihedalt konkureerinud Erki Pütsep Kuremaalt ja Põltsamaalt tuult tiibadesse saanud Janek Tombak. Noorim ja tegelikult ka suurim küsimärk on Palamuse poiss Innar Mändoja. Kuue ja poole tunniga tuleb maha tallata 250 kilomeetrit. Meid ilmselt täielikult see ei rahulda, et poisid lihtsalt selle maa läbi sõidavad. Omalt poolt nõuame veel lisaks, et nad teeksid seda kas või poole ratta jagu kiiremini kui ülejäänud kakssada maailma parimat.
Püüan natuke selgitada, miks nad selles hullumeelses grupis kihutama peavad, selle asemel, et rahulikult ühekaupa kukkumist kartmata sõita võiksid. Sõites rattaga umbes 40-50 km tunnis, moodustab tuuletakistus liikumisele kulutatavast energiast 20-25%. Seega, kui hoiad teise ligi tuulevarju, väheneb tuuletakistus oluliselt. Loomulikult mäkke tõustes tuule osatähtsus oluliselt väheneb ja tuulesuuna muutudes peab ka positsiooni muutma. Teada on, et olümpiatrass ei ole väga suurte mägedega, seega tähtis on just oskus õigeid äraminekuid passida. Juhul, kui lõpus suur grupp koos peaks kohale jõudma, on väga tähtis hea fini¹ikoha leidmine. Eesti esisõitjad on tuntud oma fini¹eerimisoskuste poolest ja seega põhimõtteliselt meile see rada peaks sobima.
Eelis võrreldes maailmameistrivõistlustega on selles, et ühestki riigist ei lasta peale rohkem kui viis sportlast, seega suurte riikide arvuline ülekaal ei pääse maksvusele. On spekuleeritud, et meie mehed lähevad vaid Kirsipuud aitama ja tundub, nagu ülejäänutel endil ¹ansse ei olekski. Nii see päris siiski pole. Kindlasti jagatakse omavahel ülesanded.
Tõenäoliselt lepitaksegi kokku, et algul äraminekutega üritavad liituda meie nooremad mehed ja alles võidusõidu teises pooles hakkavad aktiivsemalt ka Lauri ja Jaan tegutsema. Küll on aga olnud võistlusi, kus esimesed äraminekud on olnud lõpuni edukad. Reegel on, et oma mehele järele vedada ei tohi. Kindel on muidugi see, et kui jõutakse koos fini¹ini, siis ilma armuta töötatakse Jaani heaks. Oma meeskonna liidrit muidugi aidatakse ka grupi sees. Näiteks kummipurunemise korral veetakse teda tagasi gruppi. Veetakse ka vajadusel grupi etteotsa välja. Aidatakse tal tasa sõita grupis tekkinud vahesid jne. Grupisõit on keeruline ja situatsioonid vahelduvad väga kiiresti.
Olümpiasõidule lubatakse päris palju eksootiliste riikide sportlasi ja seega grupp jaguneb. 150 meest on need, kes võita tahavad ja 50 need, kes tasakaalu püüavad pidada. Seega esimesed viis-kuus ringi peab hoolas olema, et mitte mõne algaja poolt pikali lastud saada. Arvan, et praegune põhjamaine ilm peaks ka meie meestele enam kontimööda olema, ehkki nad juba suurema osa aastast lõunas mööda saadavad.
Jalgratturitega pahandavad fännid tihti, miks nad grupist maha jäädes kohe katkestavad. Sellel on vaid üks põhjus. Võistlusi on palju ja seepärast ei ole mõtet ennast lihtsalt niisama tappa. Homme on ka päev. Ja kahjuks meelde jäävad vaid võitjad.
Täna võibolla on aeg meenutada ka, mismoodi olümpiasõitudeni jõuti. Ajaratast tuleks keerata aastat kakskümmend seitse-kaheksa tagasi. Ja nii nagu elus tihti, mängivad inimeste elus väga suurt rolli juhused. Kui ei oleks Luual olnud suurt spordientusiasti Koka Raimu, kes tehnikumide spartakiaadil ajas poisid ratast sõitma, ja seejärel kohe "Jõudi" metoodikut Muru Silvit, kes needsamad poisid "Jõudi" velotuurile Paidesse vedas. Ning kui sellepärast, et mujal tubades ruumi polnud, Jõgeva meestega ei oleks ühte tuppa elama pandud Laasi Johanit, kes poistele niivõrd sümpatiseeris, et nad ta Jõgevale treeneriks kutsusid, siis…
Nii moodustusid esimesed treeningugrupid ja 1980. aastast juba ka süstemaatiline treeninguprotsess. Palju häid inimesi on kaasa aidanud selleks, et noored poisid saaksid ennast avada. Teen nimesid üles lugedes kindlasti paljudele liiga neid nimetamata jättes, kuid tahaks siiski nimetada treenereid Johan Laasi, Ardi Väljaru, Mallor Türna, Allar Tõnissaar, Mati Värv, Jaanus Järv, mehaanik Rein Sakrits, sporditöötajad Rein Kesküla, Jüri Kork, Epp Hoovi, Hillar Lainevool, majandimehed Tarmu Vilu, Tiit Kulu, Villu Reiljan, Toomas Vahur, Priit Saksing, lihtsalt head abilised Linda ja Aavo Noormägi, Hugo Alter, Riho Mandri, Margus Ääremaa, Vello Pütsep, koolijuhid ja õpetajad, kes spordipoistega eraldi tegelema pidid, ja veel ja veel.
Meie aja järgi kell üks öösel alustavad mehed sõitu ja et kaasaelamine ja hommikuni vastupidamine hoogsamalt läheks, ootame kõiki spordisõpru terveks ööks ööklubisse Carmen. Püüame omalt poolt lisada kommentaare ja saada otseühendust ETV ja Sydneyga.
KALEV RAUDSEPP,
pöidlahoidja
MITMESUGUST
Jõgeva linna istutati 170 puud
Möödunud reedel istutati Jõgeva linna 170 puud. Istutamistöödel osalesid Jõgeva linnavolikogu fraktsioonide Isamaaliit ja Oma Linn liikmed, linnavalitsuse töötajad ning kooliõpilased.
"Jõgeva linna otsustati puid istutada põhjusel, et siinsete korterelamute ümbrus on veel vähese haljastusega," rääkis istutamistöid juhendanud linnaaednik Taivo Paeveer. Tammed, kased, hobukastanid, nulud, ebatsuugad, vahtrad ja pihlakad, mida Jõgevale istutati, kaevati neljapäeval välja Laiuse osaühingu puukoolist. Istutamistööd algasid reede keskpäeval.
Puudeistutajad jagunesid erinevatesse töögruppidesse. Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased ja õpetajad istutasid puid oma kooli ümbrusesse. Jõgeva Gümnaasiumi õpilased ja pedagoogid ning linnavolikogu Isamaliidu fraktsiooni liikmed panid puud kasvama lasteaia Rohutirts ümbrusesse ja Rohu tänava haljasribale. Fraktsiooni Oma Linn tööpiirkonnaks oli Rohu tänava elamute ümbrus.
Istutamistöödel osalenud Jõgeva linnapea Aivar Lumi ütles: "Puude istutamine oli Isamaliidu fraktsiooni algatus, millega ühinesid ka fraktsiooni Oma Linn liikmed ja kooliõpilased. Istutamistööde käigus suhtlesin linnakodanikega, kellega jutuajamisel tekkis mitu uut ideed. Tuleval aastal istutatakse Jõgeval puid arvatavasti Tähe tänavasse."
"Puud, mille eluiga võib kesta sadade aastateni või isegi rohkem, on linnale üheks sümboliks. Arvestades seda, võinuks istutamistöödele
märksa rohkem linnaelanikke kaasata," märkis fraktsiooni Oma Linn esimees Kaido Lehtla.
Fraktsiooni Oma Linn saadikukandidaadina linnavolikogusse kandideerinud Jõgeva Maksuameti juhataja Jüri Ütt rääkis järgmist: "Puude istutamine on meeldiv ja tervislik töö värskes õhus. See võimaldab meil jätta sügavama jälje linnapilti, sest loodetavasti näevad neid puid ka meie lapsed ja lapselapsed."
"Kui täna istutatud puud ellu jäävad, kasvavad nad suureks umbes kahekümne aastaga," lausus Taivo Paeveer.
Eestimaa kuulsaim puude istutaja, Jõgeva linnavolikogu liige Ants Paju ei saanud tööülesannete tõttu kodulinnas istutamistöödel osaleda. Küll aga palus ta kõiki istutamistöödel kaasa löönuid tervitada ja välja jagada prospektid, mis tutvustavad tema rajatud Sõpruse parki.
JAAN LUKAS
Põlesid pesumasin, auto ja liikurniiduk
Eelmisel nädalal teatati Jõgevamaa päästeteenistusele kuuest tulekahjust, ühest lõhkekeha leiust ja naftasaadustega saastumisest.
Esmaspäeva pärastlõunal põles Jõgeval Pargi tn 18-2 vannitoas pesumasin. Suitsev masin kustutati, korter päästeti.
Minut enne kella kolme pärastlõunal teatati veoauto ZIL 131 põlemisest Põltsamaa vallas Sulustveres. OÜle Lustivere Agro kuulunud auto kustutati esmaste kustutusvahenditega.
Teisipäeval süttis Põltsamaa vallas Pauastveres põllumajandusühistule Mällikvere kuuluv liikurniiduk. Põlengu jõudsid oma töötajad esmaste tulekustutusvahenditega kustutada.
Reedel kell 21.44 teatati tulekahjust Kasepää vallas Omedus, kus asuvad endise Kirovi kolhoosi hooned. Mustvee päästekomando kustutas 35x15 m hoone, tules sai kannatada kümme ruutmeetrit puitseina. Laupäeva öösel käidi sama hoonet järelkustutamas, siis põles veidi põrandat ja ümarpuitu.
Laupäeva hommikul teatati heinahunniku põlemisest Põltsamaa vallas Röstla küla põllul, pühapäeva pärastlõunal prügimäe põlemisest Kasepääl.
Pala vallas Tagomaa külas leiti käsigranaat F1. Tartu üksikpäästekompanii viis selle kaasa ja lõhkas Kukemetsa karjääris.
Jõgeva linnas Estakaadi tänava alguses oli maha valgunud 50 liitrit bensiini. Reostuse likvideerimiseks kasutati absorbenti, saastunud jäätmed viidi kogumispunkti.
Järjekordne ekslik väljakutse oli Pala Põhikooli, kus tehnilise rikke tõttu hakkas tööle tulekahju signalisatsioon.
ARDI KIVIMETS
Gaido Padriku lastud karu kaalus 366 kilo
Eelmisel nädalavahetusel tabas jahimees Gaido Padrik Torma vallas Rääbisel haruldaselt suure pruunkaru. 366 kilo kaalunud karu kolju mõõtmed lähenevad maailmarekordile.
Ühe tänavu Jõgevamaale eraldatud viiest karulaskeloast sai Gaido Padrik. Torma ja Rääbise kandis liigub küllaltki palju karusid, seetõttu oli 12-aastase jahimehestaa¾iga Gaido Padrikul suurem võimalus valida, millist karu lasta. Rääbise metsaäärsel vanal loomade matmispaiga lähedale ehitatud jahikanslil hakkas ta mesikäppa varitsema juba karujahihooaja alguses. "See, kelle lasksin, oli mul seitsmes kuu aja jooksul nähtud karu. Hea jahitrofee saamiseks valisin hoolikalt, keda lasta. Juba 16. augustil nägin üle paarisaja kilost poissi. Mitmel korral nägin endise Kolkuse talu ümber karuema koos kolme pojaga," jutustas Gaido. Tema valik langes haruldaselt suurele isakarule. "Passisin viie-kuue meetri kõrgusel kanslil, kui õhtul veerand üheksa ajal jõudis karu laskekaugusele. Umbes saja meetri kauguselt tegin talle südamepaugu. Karu kaalus 366 kilo, aga liha läks seegi kord raisku,
süüa ei julge - loomal keeritsuss sees."
Padrikule oli see kolmas lastud karu. Kaks eelmist kaalusid 130 kilo ringis ning olid väikese koljuga. Selle pruunkaru kolju esialgne mõõtmine andis tulemuseks 67,5 sentimeetrit, mis jääb maailmarekordile alla vaid 1,5 cm. Kulunud hammaste ja suuruse järgi otsustades oli isakaru vähemalt seitsme-kaheksa aastane.
1. augustist kuni novembrikuuni kestval karujahihooajal on karu küttimiseks eraldatud load jahiseltsile "Gustav", Jõgeva Jahimeeste Ühingule, Kullavere Jahiühistule ja Põltsamaa Jahiseltsile.
ARDI KIVIMETS
Ulge talu peremees pettus Pariisis
Saare vallas asuva Ulge talu peremees ja perenaine Aivar ja Ly Kütt saabusid möödunud nädala algul Prantsusmaa reisilt, millega neid premeeriti Maalehe korraldatud Eduka talu konkursi võitmise eest. Eelkõige huvitusid nad alternatiivtootmisest Prantsusmaa taludes.
Ulge talus kasvatatakse muuhulgas vaarikaid ja rapsi ning majapidamises on ka tenniseväljak. Nii pakkus pererahvale Prantsusmaal erilist huvi külaskäik taludesse, kus tegeletakse alternatiivtootmisega. "Käisime taludes, kus kasvatatakse tigusid ja valmistatakse õunaveini. Sain Prantsusmaalt ka äriideid, mida on aga arvatavasti keeruline ellu viia, sest Eesti ametnikud nõuavad ülirangelt euronõuete täitmist. Kuulsime, et Prantsusmaa ametnikud on märksa liberaalsemad," rääkis Aivar Kütt.
"Käisime ka mitmes Prantsusmaa linnas, sealhulgas Pariisis, milles pidime aga mõneti pettuma. Prantusmaa pealinnas on küll palju ajaloolisi ja kultuurilisi vaatamisväärsusi, kuid linna üldpildi rikub räpasus. Meie muljete põhjal on korralagedus suuresti tingitud Pariisi kolinud aafriklaste eluviisidest," lisas ta.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Laupäeva öösel kella kahe paiku Pala vallas Sassukvere-Kadrina tee 1,1 km sõitis sõiduauto Honda teelt välja vastu puud. Õnnetuse põhjustas valesti valitud sõidukiirus. Vigastada sai Harjumaal Sakus elav Allan (1955) ja kaassõitja, Tallinna elanik Jüri (1956). Neile anti arstiabi Tartu traumapunktis.
Teine raske õnnetus juhtus pühapäeval kella kuue paiku õhtul Põltsamaa vallas Alexela tankla juures Tallinna-Tartu maanteel. Nõmavere küla vanaproua sõitis jalgrattal peateele ja ette seal liikunud sõiduautole. Autot juhtis Tallinnast pärit Rein (1934). Sõidukijuht oli kaine, kokkupõrkes kannatada saanu samuti. Naisele osutati arstiabi Jõgeva haiglas ja lasti kodusele ravile.
Ööl vastu reedet käidi Torma vallas kahes kohas varastamas diislikütust. Torma alevikus asuva POÜ Torma viljakuivati kütusemahutist varastati umbes 300 liitrit kütust, Vaiatus asuvast OÜ Vaiatu Agri kütuselaost umbes 3000 liitrit sama kütust. Vaiatus lõhuti kütuse kättesaamiseks lao ukselukk. Torma põllumehed hindavad kahju 2100, Vaiatu omad 21 000 kroonile.
Reede hommikul avastati Põltsamaa vallas, et öösel on Angerja alajaama piirkonnas maha lõigatud ja varastatud elektri õhuliini. Varguse asjaolusid ja kahju suurust veel selgitatakse. Järgmisel hommikul tuli ilmsiks, et elektri õhuliini on varastatud Puurmani vallas Härjanurmes. Sealse kalakasvatuse juures oli varastatud liini 20 postivahet. Nädal varem oli Laiuse alevikus ühe elamu ukse juurest ära viidud kaks 40-liitrist alumiiniumist piimanõud. Vargus toimus veerand tunniga kl 22.15-22.30. Kannatanu sai tema enda hinnangul kahju 1500 krooni.
Ööl vastu pühapäeva tungisid Mustvees Uuel tänaval neli maskides noormeest ühte elamusse, murdes maha ukseketi. Majaperenaine seoti kinni, samuti tema juures külas olnud mees Jaanilinnast ja teine Narvast. Perenaiselt võeti ära 2300 krooni, kaks kuldsõrmust ja ristiga kuldkett. Jaanilinnast pärit Vladimirilt võeti ära 1300 krooni firma raha ja pangakaart, Narvast pärit mehelt 1500 krooni firmale kuuluvat raha ja kullast kõrvarõngas.
Murti matusetarvete kontorisse
Jõgeval murti ööl vastu laupäeva sisse Piiri tänaval asuvasse OÜ Roseti matusetarvete kontorisse. Ära viidi arvutikomplekt, õng ja spinning. Kannatanu täpsustab tekitatud kahju suurust.
Omedus käidi vargil ehitatavas majas
Neljapäeval avaldas üks Kasepää valla Omedu küla elanik, et viimase nelja ööpäeva jooksul on käidud vargil tema ehitatavas majas Omedu külas. Kannatanu andmeil on ära viidud kaks maja siseust, WC-pott, kaks segistit ja 20-liitrine värvinõu. Maja välisuks lukustatud ei olnud. Avaldaja hinnangul on saadud kahju ligemale 24 500 krooni.
Lapsed jäeti järelvalveta koju
Laupäeva pärastlõunal poole viie paiku helistati Saarelt, et Saare külas on üks ema jätnud oma 1 ja 2-aastased lapsed üksinda koju ning lapsed on juba mitmendat päeva järelvalveta. Kohale rutanud konstaabel leidis siiski ema juba koju naasnult, koostas talle aga haldusõiguse rikkumise protokolli laste järelvalveta jätmise eest. Juhtunust teatati ka valla sotsiaaltöötajale.
Teisipäev, 26. september 2000. a.
Tänavused kapsapõllud on saagirikkad
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Veerand vastanutest ei jälgi olümpiat
MARGUS KIIS
Haldusreformi jumalikust eesmärgist
OLAVI ANNUK
KIRJAD
HERMANN VENDEN,
Saue
JUHTKIRI
MAJANDUS
BALTnet projekt loob koolide kodulehekülgedele uue kodu
AVE PLOOMIPUU,
EENet arendusosakond
JAAN LUKAS
Talunikud ähvardavad sulgeda inimketiga tee Toompeale
JAAN LUKAS
Tabivere ettevõtjad said asjalikku nõu
VAIKE KÄOSAAR
NOORTELISA
GETTER SCHASMIN
Moest läinud vildist kübar, nurgas üksik suveking...
HIIE PAAS
Eesti võimurite lühiiseloomustused sügis 2000
MARGUS KIIS
Kreisy küsitlus
Kuidas saad aru, et sõbral on depressioon?
SPORT
VELLO PÜTSEP
TOIVO LUKATS
KALEV RAUDSEPP,
pöidlahoidja
MITMESUGUST
Jõgeva linna istutati 170 puud
JAAN LUKAS
Põlesid pesumasin, auto ja liikurniiduk
ARDI KIVIMETS
Gaido Padriku lastud karu kaalus 366 kilo
ARDI KIVIMETS
Ulge talu peremees pettus Pariisis
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Murti matusetarvete kontorisse