Vooremaa
Põllumehed kaasajastavad läbi raskuste masinaparki
Paljudes põllumajandusettevõtetes ja taludes tehakse majandusolude sunnil põllutöid veel idapoolse päritoluga masinatega. Jõukamates firmades on kasutusele võetud ka lääneriikides valmistatud tehnikat. Praegu käivad maal viimased remondi- ja hooldustööd kombainide ettevalmistamiseks algavaks viljakoristusperioodiks.
Eile oli pingeline tööpäev Puurmani valla osaühingu Härjanurme Mõis töökojas, kus remonditi kolme Don kombaini, millega tuleb koristada teravili 250 hektarilt.
“Et üheksakümnendate aastate algul toodetud kombainid saaks põllule minna, tuleb piisavalt tööd teha. Sageli vajavad väljavahetamist filtrid, laagrid ja mootoridetailid,” rääkis osaühingu juhataja Mart Tooming. Tema sõnul kulutatakse igal aastal kombainide remondiks ligi 200 000 krooni.
“Põllumajandussaaduste praegused kokkuostuhinnad võimaldavad osta vaid käibevahendeid ning töötajatele palka maksta. Lääneriikides valmistatud tehnika ostmiseks praktiliselt raha ei jätku. Tänavu suutsime ühe investeeringu siiski teha. Nimelt nüüd on meil väetisekülvik Amazone, mis maksab 65 000 krooni,” märkis Mart Tooming.
Paljugi sõltub kombainerist
Jõgeva valla aktsiaseltsil Perevara on neli kombaini: idapoolse päritoluga Don, Jenissei ja Niva ning Saksamaal tehtud E516. “Kümme aastat vanu kombaine tuli tänavugi põhjalikult remontida ja hooldada. Kuidas kombain vastu peab ja viljakoristus õnnestub, sõltub mitte ainult kombaini tootnud firmast, vaid ka kombainerist. Kui Vene päritoluga kombainil töötab kogenud kombainer, saab ka nende masinatega korralikult töötada. Näiteks kombainil Don on meil ametis staažikas masinamees Viktor Pigo, kes on viljakoristusega alati oskuslikult toime tulnud,” rääkis haldusdirektor Aare Simmulmann.
Eile mürises kombain Don aktsiaseltsi Perevara heinaseemnepõllul, kus koristatakse saaki 20 hektarilt. Aare Simmulmann rääkis Vooremaale: “Ostaksime meeleldi ka CASE kombaini, praegu puuduvad selleks tehinguks aga majanduslikud võimalused. Üldiselt oleme masinaparki lääneriikides toodetud tehnikaga pidevalt uuendanud, selleks kulutame aastas orienteeruvalt 500 000 krooni. Tänavu ostsime CASE traktori esiniiduki koos rippsüsteemiga.”
Kombainid Soomest
Jõgeva Talunike Liidu esimees Kalju Jalakas märkis, et taludes, kus haritakse 20—30 hektarit või rohkem põllumaad, on tavaliselt olemas ka kombainid.
“Mitmedki talunikud on viimasel ajal toonud kasutatud kombaine Soomest, mis on valmistatud kohapeal või ka teistes riikides. Näiteks hiljuti ostis Soomest kombaini Jõgeva valla Kõola küla Koidu talu peremees Tõnis Palm, kes haritavate maade suurenemise tõttu ostis tugevama võimsusega kombaini,” ütles Kalju Jalakas.
Põllumtöömasinate maaletoomisega tegeleva Jõgeva aktsiaseltsi A. Tammel juhataja Arvi Tammel selgitas: “Meie firma on alates 1996. aastast Eestisse toonud CASE kombaine. Kindlasti on nende kombainide ostmisest huvitatud ka Jõgevamaa põllumajandusettevõtted. Paraku pidurdavad keerulised majandusolud masinapargi kaasajastamist. Kokkuostuhinnad on madalad ja lisaks sellele on põllumehi hullutatud mitmete lubadustega. Muuhulgas pole veel käivitunud ka SAPARDi programm. Nii püsibki praegu Eestis olukord, kus 70 protsenti kombainidest on üle viieteistkümne aasta vanad ning lääneriikides toodetud kombaine kasutatakse veel äärmiselt tagasihoidlikult.”
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Eile toimus linnavalitsuse istung. Toimus ka kesklinna detailplaneeringu avalik arutelu. Jõgeva kultuurikeskus teenindab Laiusel toimuvaid Jõgeva valla üritusi. Reedest alates kolib personal Laiuse lossi varemetesse. Laupäeval kell 13.15 läbivad üheksandast rahvusvahelisest motomatkajate kokkutulekust Jõgevatreff 2000 osavõtjad Kesk ja Suurt tänavat pidi linna.
Neljapäevast laupäevani on Kuremaal üheksas rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek Jõgevatreff 2000. Laupäeval toimuvad Paduveres Otto Erimaa mälestusvõistlused kergejõustikus. Laupäeval ja pühapäeval toimuvad Laiuse lossivaremetes Kuninga Aasta üritused. Samas on ka keskaegne käsitöölaat, mis avatakse laupäeval kell 12. Kõik astuvad keskaega ja saabub Rootsi kuningas Karl XII. Kell 14 esinevad pärimusmuusikud ja tantsitakse keskaegseid tantse. Esinevad tuleneelajad ja laadatolad. Üritusega tähistatakse Rootsi kuninga Karl XII Laiusel viibimise 300. aastapäeva. Kuningas oli Laiusel laagris Põhjasõja ajal 1700/1701. aasta talvel. Kell 19 annab lossivaremetes kontserttuuri “Klaver tuleb külla” raames klaverikontserdi Rein Rannap. Kell 23 algab vaimude tund. Toimub tõrvikutega rongkäik. Etendatakse pilt keskaegsest elust. Keskaegset muusikat esitab Viljandi Linna Kapell. Vaimude tunnil osalevad Karl XII ja teised vaimud. Pühapäeval kell 10 alustab tegevust laat. Laata juhib lustakas talupoeg Raimo Aas. Kuulutatakse välja Kuninga Aasta Laiusel. Pühapäeval on ka kultuuriline ja hariv meelelahutus kogu perele, linnuste turniir “Keskaegne päev Eesti linnustes”. Toimuvad keskaegsed spordivõistlused. Esineb Väikeste Lõõtspillide Ühing. Ajaloost räägib Jüri Kuuskemaa. Reedel kell 19 osalevad Laiuse tantsijad Jõgeva valla delegatsiooni koosseisus Vooremaa päevade avaüritusel.
Vallavalitsuse töötajad viibivad kollektiivpuhkusel. Erilisi üritusi ei toimu.
Reedel saabusid linna Sankt Peterburgi korvpallurid nädal aega kestvasse spordilaagrisse. Nad osalesid ka laupäeval toimunud vabariiklikul tänavakorvpalli võistlusel. Korraldati ka huvireise Peipsi järvele.
Neljapäevast laupäevani viibivad valla delegatsioon, segarühm “Tootsid-Teeled”, lõõtspillimängija Siim Kapral ja Palamuse meeslauljad külas Lätimaal Cesise linnapäevadel.
Pühapäeval lõppes Rannal üleriigiline kooliteatrite suvekool. Vallavalitsuse töötajad viibivad veel kollektiivpuhkusel, kohal on valvetöötajad.
Sel nädalal toimub lasteaia katlamaja rekonstrueerimistööde vastuvõtt. Reedeti on Puurmani kultuurimaja kinosaalis diskod.
Laupäeval toimus Põltsamaa Roosiaias õppepäev. Avatud olid erinevad näitused (perspektiivsed roosisordid, roositeemalised exlibrised, Rein Joosti roosiraamatud). Toimusid loengud va nade pargirooside kasvatamise võimalustest, avaroosikasvatuse päevaprobleemidest jpm. Samal päeval toimus Põltsamaa lossihoovis Põhjamaade sõprusrühmade rahvatantsuansamblite festival, mis algas rongkäiguga Vabadussamba juurest.
Läinud pühapäeval sõitsid Põltsamaa linnavalitsuse ja linnavolikogu esindajad ning Põltsamaa segarahvatantsurühm “Virmalised” külla Rootsi sõpruskommuunile Sollefteale, kus osaletakse Sollftea kommuunipäevadel.
Eile toimus Põltsamaa linnavalitsuses riigihanke pakkumiste avamine, objektiks Põltsamaa kultuurikeskuse suure saali toolide ostmine. Eile oli linnavalitsuses Eesti Raamatu Aasta peakomitee ja Põltsamaa linnatoimkonna ühiskoosolek, kus arutatati 7. septembril toimuvat üleriigilist Eesti Raamatu Aasta konverentsi Põltsamaal.
Homme algusega kell 17 annab Põltsamaa Muusikakoolis kontserdi Riia noorte puhkpilliorkester. Neljapäeval algusega kell 19 on Põltsamaa kirikus puhkpillimängijate suvekooli teise vahetuse kontsert.
Reedel kell 16 on Põltsamaa kultuurikeskuses puhkpillimängijate suvekooli teise vahetuse lõppkontsert. Laupäeval toimub Põltsamaa lossihoovis motokokkutuleku Jõgevatreff avalik üritus Põltsamaa Motosummer, kuhu oodatakse üle 1000 motoristi 15 eri riigist. Üritus algab kell 14 mootorratturite kolonni saabumisega linna ja parkimisega lossi ümbritsevasse parki. Esinevad ansamblid Genialistid, Propeller, Singer Vinger, Justament, Untsakad. Lossihoovis on avatud Veinikelder, Lossi restoran, muuseum, kauplus, Kunstiäri. Samal päeval on Põltsamaa muuseumis avatud rooside näitus.
Käsil on Kamari aleviku korterite erastamine. Humanitaarabi korras saabus Soomemaalt vallale muruniidukeid.
Neljapäeval kell 13 toimub Voore Põhikooli juures Marumürapäev. Korraldatakse võistlusi erinevas eas lastele, võistkondlikud võistlused, batuut. Pärast seda on Voore pargis disko. Reedel kell 19 toimub Vooremaa päevade avaüritus. Istutatakse Vooremaa looduskeskuse territooriumile jäävate külade puud, kokku 85, on ilutulestik. Tantsuks mängib ansambel Vanaviisi.
Kolmel päeval, reedest kuni pühapäevani annab Tabivere huviteater etendusi Tallinnas. Külla viiakse näitemäng “Saabastega kass”.
Eelmisel reedel toimus vallavalitsuse istung, kus määrati sotsiaaltoetusi ning vaadati läbi sissetulnud avaldusi. Maade erastamise kohta anti välja korraldusi. Laupäeval korraldati Vaiatu rahvamaja juures peoplatsil tantsubändide festival “Vaiatu rosolje 2000”. Kolmapäeval on Vaiatu rahvamajas vanurite ja invaliidide päev koos Viktor Vassiljevi ja Reet Linnaga. Laupäeval, 29. juulil korraldavad Maanaiste Selts ja Põllumeeste Selts Tormas Rahuoru pargis puhkpilli orkestrite õllefestivali. Osalemiseks on nõusoleku andnud kümme puhkpilliorkestrit, nende hulgas Popsid, Kaitseväeorkester, Tartu Linnaorkester jt.
ARVAMUS
Mustvee linna, Torma, Kasepää, Pala ja Saare valla kohalikke omavalitsusi seovad ühised piirid, sarnased probleemid ning Peipsi järv. Ühiste probleemide lahendamiseks loodi 1996. aastal mittetulundusühing, praeguse nimega Peipsi Arenduskoda.
Kõik eelnimetatud linnadvallad asuvad Eesti-Vene piirialal — nii majanduslikult kui ka sotsiaalpoliitiliselt väga tundlikul alal. Viisarežiimi kehtestamisega katkesid suhted Peipsi vastaskalda elanike vahel. Oluliselt vähenes informatsioonivahetus kohalike omavalitsuste vahel. Samal ajal Peipsi järve keskkonnaseisundi halvenemine ja piiratud kohalike ressursside parema kasutamise planeerimise vajadus dikteeris olukorra, kus ilma kahepoolsete heanaaberlike suheteta oli tulemuslik tegutsemine võimatu.
1998. a kevadel kirjutasid MTÜ Peipsi Arenduskoja liikmed koostöös Oudova rajooni administratsiooni spetsialistidega taotluse “Peipsi järve kaldavööndi rekreatiivse infrastruktuuri, kohalike ressursside majandamise ning keskkonnakaitse koostöö arendamine Jõgeva maakonnas ja Oudova rajoonis”, mis leidis rahastamist Euroopa Liidu PHARE Credo programmi raames. Credo programm on riikidevaheline grandi skeem piiriülese koostöö projektide toetamiseks Kesk ja IdaEuroopa ning SRÜ riikide piiriregioonis. Selle programmi eesmärgiks on toetada häid naabersuhteid ning sotsiaalset stabiilsust piirialadel. Taotluse eesmärgiks oli eelkõige katkenud koostöö taastamine piiriregiooni kohalike omavalitsuste vahel ning eelduste loomine kaldaala elanike ühistegevuseks. Projekti raames planeeriti uurida sihtala kohalikel ressurssidel baseeruva majandusliku koostöö arendamise võimalusi eeskätt turismi osas ning arvestades teemaplaneeringu tulemusi koostada kolm puhkeotstarbelist detailplaneeringut.
Peale taotluse aktsepteerimist toimus projekti täpsustamine, mis võttis aega rohkem kui aasta. Leping Euroopa Komisjoni kui finantseerija ja Mustvee linnavalitsuse kui vastutava täitja poolt allkirjastati 23. detsembril 1999. a. Kuna Credo programm lõpeb 2000. aasta sügisel, siis jäi projekti täitmiseks napilt 9 kuud.
Projekti raames on MTÜ Peipsi Arenduskoda liikmed, Jõgeva maakonna kohalike omavalitsuste ja maavalitsuse spetsialistid ning Riigikogu liikmed külastanud Oudova rajooni administratsiooni. 28.—29. augustini 2000 on oodata Oudova rajooni administratsiooni vastukülaskäiku.
Informatsioonivahetus Peipsi järve vastaskalda kohalike omavalitsuse juhtide vahel on tunduvalt paranenud. Teemaplaneeringu “Kaldaala looduslike eelduste ja olemasoleva infrastruktuuri uuring ning kasutamise võimalused puhkeotstarbel” koostamisel nähti puhkemajanduse arendamises ühte võimalikku teed külade sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.
Eksperdid lähtusid vajadusest tuua välja iga omavalitsuse paikkondlik puhkemajanduslik põhisuund, mis loob eelduse kõigile kasulikuks koostööks, arvestab projektala võimalusi Kesk-Eesti turisminduses ning väldib edu pärssivat konkurentsi.
Eksperdid leidsid, et sobiva infrastruktuuri arendamisega on võimalik haarata initsiatiiv paadipuhkuse teenuste pakkumiseks marsruudil Peipsi — “Emajõe Jõeriik” — Võrtsjärve, mis toob Peipsile Pikasilla kaudu ka Kagu-Eesti puhkajaid ning Eestisse Venemaalt veeturistid. Peipsi kui Euroopa unikaalse kultuuriareaali ja ühe kalarikkama järve turismiteenuse arendamisega oleks võimalik viia projektpiirkond Euroopa turismikaardile.
Eksperdid soovitasid piirkonda arendada järgnevalt:
• Mustvee linnas ja Raja alevis orienteeruda kultuurajaloolisele transiiditurismile ja turvalisust ning mugavust eelistavate aktiivsete puhkajate teenindamisele;
• Omedu piirkonnas orienteeruda looduskeskkonda eelistavate aktiivsete puhkajate (veematkad järvel ja sisemaal) teenindamisele;
• Pala valla suhteliselt suurt ja head paikse puhkuse eeldusi omavat tagamaad arvestades tuleks arendada maastikuspordi ja paikse puhkuse (puhkekülad, suvekodud) teenuste pakkumise võimalusi.
Lähtudes teemaplaneeringu tulemustest koostati detailplaneeringud järgnevalt:
• Mustvee sadamaga piirnevale pargialale, kuhu planeeriti supelrand, kämpinguala, jalutusrajad ja maastikuhoolduse ja mitmekesistamise eesmärgil soovitati uuendada ning täiendada kõrghaljastust;
• Kasepääl Omedu jõe suudmealale, kuhu planeeriti puhkekompleks, mis koosneb turismi- ja kalasadamast koos teenindushoone ning paatide hoiuplatsiga, supelrannast, kämpingualast ja kalatiigist;
• Pala maastikuspordi keskus, kus on suusa-, ratta- ja jalutusrajad, parklad, teedevõrk ja liiklusskeemid, stardi- ja finišiala.
Uuringu ning planeeringud viis läbi grupp eksperte professor Koit ja Priit Alekannu juhtimisel. Projekti rakendajad soovivad tänada konstruktiivsete näpunäidete eest Credo dokumentatsiooni vormistamisel Lembit Tallit ja Kerstin Liivat Regionaalarengu Sihtasutusest ning kasuliku informatsiooni ja meeldiva koostöö eest Piiriülese Koostöö Keskust.
AIJA KOSK,
projekti manager
KIRJAD
Jõgeva arestimajas kuulutasid kinnipeetavad 21. juulil kell seitse välja näljastreigi ning keeldusid läbi viimast kohtu- ja uurimismenetlusi. Kinnipeetavad streigivad toidupakkide piiramise pärast (toidupakke piirati viiele kilogrammile kord nädalas).
Kuna Jõgeva arestimaja ei suuda toita kinnipeetavaid kolm korda päevas sooja toiduga, nagu on ette nähtud vangla sisekorraeeskirjades, ja puuduvad ka toiduained nagu piim, munad jms, mis on samuti eeskirjadega ette nähtud, siis võib selline toidupakkide piiramine esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid.
Veel streigivad vangid elektri väljalülitamise vastu kella 23—07. Ka see otsus on ohtlik vangide tervisele. Kui keegi kinnipeetavatest peaks osutuma haigeks või kui on vaja anda kellelegi esmaabi, siis kuuma vee puudumise tõttu osutub nii ravimine kui ka esmaabi andmine raskendatuks, kui mitte võimatuks (elektri puudumisel ei ole võimalik keeta kuuma vett).
Piirajateks osutusid politseikomissar Jevgeni Bõstrov, kes on seda kinnitanud oma allkirjaga ja kes täidab praegu politseiprefekti ülesandeid, ning arestimaja ülem Jüri Truumees.
Kinnipeetav
1 KÜSIMUS
Kas arestimajas kinnipeetavatel on põhjust nurisemiseks?
Jõgeva Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna korrapidamistalituse ja arestimaja politseijuhtivinspektor Tõnu Jõesaar:
“Kes tahab, leiab alati midagi, mille üle nuriseda. Arestimajas kinnipeetavad peavad täitma täitemenetluse seadustikuga kehtestatud tingimusi ning arestimaja sisekorraeeskirja. Samad eeskirjad kehtivad Eesti kõigis arestimajades. Meie arestimajas on loodud kinnipeetavatele talutavad tingimused, seda vastavalt riigi rahalistele võimalustele. Politseiameti käskkirjaga on ühe kinnipeetava toitlustamiseks lubatud kulutada päevas kuni 25 krooni. Kinnipeetavad saavad meil hommikul kuuma teed suhkruga ja mooni- või kaneelisaia, lisaks veel pool pätsi saia ja leiba. Lõunaks toome neile sööklast kuuma suppi, õhtuks on soe puder. Eelvangistuses viibijatele võetakse kord nädalas vastu kuni viis kilo kaaluvaid pakke. Kui lisaksime kinnipeetavate menüüsse ka või, kanamunad, magustoidu jm, oleksime sunnitud andma neile vähem suppi ja putru.
Kinnipeetavate hoidmine arestikambris läheb maksumaksjatele küllaltki kulukaks. Alles hiljuti paigaldasime arestimajja kaasaja nõuetele vastava ventilatsioonisüsteemi. Muidugi vajaks arestimaja, nagu kogu politseimajagi korralikku sanitaarremonti.
Mõni päev tagasi esitasid paar kinnipeetavat omapoolseid nõudmisi ja keeldusid soojast toidust ning piirduvad vaid tee ja suhkruga. Nad nõuavad lisamugavusi, näiteks võimalust kasutada ööpäevaringselt kuuma vett, põhjendades vajadust sellega, et kuuma vee puudumine raskendab esmaabi andmist. Vajaduse korral kutsub politsei arestimajja kiirabi või toimetab abivajaja haiglasse, kus antakse professionaalset arstiabi.
Arestimaja päevakava on koostatud nii, et kinnipeetavatel oleks tagatud vähemalt kaheksatunnine pidev uneaeg. Selleks ajaks jääb kambritesse üldvalgustus, kuid seinakontaktidest lülitatakse vool välja, et mõned kinnipeetavad ei saaks oma raadiodmakke lärmama panna ja sellega teiste öörahu rikkuda.
Tõepoolest, arestimajas kinnipeetavatele on esitatud mõningad piirangud ja nende elamistingimused on vabaduses viibijate omast erinevad.”
Küsis ARDI KIVIMETS
JUHTKIRI
Rootsi kuninga Karl XII kolme aastasaja tagune Laiusel talvitumine on vallandanud siitkandi kultuuritöötajate peades tänuväärsel hulgal viljakaid ideid. Ühena neist saab eeloleval nädalavahetusel Laiuse lossivaremeis teoks käsitöölaat. Korraldajate endi sõnul püüavad nad käsitöölaadal taasluua Karl XII siinviibimise aegset õhustikku, taasloomise vahenditena nimetatakse aga keskaegseid tantse, keskaegset muusikat, keskaegsete eeskujude järgi kujundatud rõivastust jms.
Tunnistan ausalt: selliste seoste tõmbamise peale ei pilkunud mul vasak silmgi, kuni ajaloolaseharidusega kolleeg asjast kuuldes hüüatas: “Karl XII ja keskaeg — come on!” 1989. aastal ilmunud ENE neljanda köite abil mälu värskendanud, pidin konstateerima, et kui Karl XII oma sõjaväega Laiusele jõudis, oli uusaeg tõepoolest juba alanud. Isegi kunagiste nõukogude historiograafide arvates, kes keskajal kõige kauem, nimelt Inglise kodanliku revolutsiooni alguseni (1640) kesta lasksid. Muu maailma ajaloolased on keskaja lõpukellaks pidanud veelgi varasemaid tärmineid: reformatsiooni algust Saksamaal (1517) või Ameerika avastamist (1492). Isegi Eesti kohalikus soustis ei tehta mööndusi: siin kestis keskaeg ajaloolaste arvates XIII sajandist kuni Liivi sõjani (1558).
Käsitöölaat pole muidugi teaduslik uurimistöö, vaid meelelahutusüritus. Ja meelelahutusäris on ennegi ajaloorosoljet kokku segatud: mu pedagoogist õde kurtis näiteks, et pärast “Ränirahnude” seriaali ekraanile tulekut pidi ta lastele ajalootunnis kannatlikult selgitama, et kiviajal ei loetud kivitahvlitel ajalehti, vaadatud telekat ega sõidetud puuratastel autodega. Ent antud juhul ei lõhna asi teadliku rosoljesegamise, vaid pigem väikese “ämbri” järele. Pühapäeva õhtul Laiusele jõudva tuuri “Keskaegne päev linnuses” korraldajate peale ei saa muidugi näpuga näidata: nemad pole oma üritust Karl XII siinviibimisega seostanudki, vaid ajavad oma asja. Ajaloolased Jüri Kuuskemaa ja Mart Laar, keda koos tuurirahvaga Laiusele oodata on, haaravad aga arvatavasti peast, kui kuulevad, et eelnenud pooleteise päeva jooksul on lastud Karl XIIl keskajas ringi seigelda.
Muus mõttes aga au käsitöölaada korraldajatele: üritus näib tulevat vahva. Kavatsen ise ka kindlasti minna.
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Viie ministri kohuseid täitnud majandusminister Tormas
Kolmapäeval, 19. juulil kohtus Tormas Jõgeva Tootjate Liidu liikmetega majandusminister Mihkel Pärnoja, kes momendil täitis viie ministri: pea-, rahandus-, teede ja side-, sotsiaal- ja ka majandusministri ülesandeid. Puudutati Eesti majanduselu väga erinevaid tahke alates regionaalpoliitilistest ülesannetest, maksupoliitikast ja lõpetades Narva elektrijaamade ning raudtee erastamisega.
Minister rõhutas, et otstarbekas oleks riske hajutada ja ka maapiirkondades tootmist mitmekesistada. Riik peaks astuma ettevõtja kõrvale täiendavate tagatistega, sest pankade seisukohalt lähtudes on maal asuva kinnisvara hind ja ka tagatis madal. Palju lootusi pannakse SAPARD programmile, kuid see ei aita lühikese ajaga Eesti põllumajandust kuigi palju, aga selle kaudu kujundatakse välja edasised tegutsemise reeglid.
Tuleks välja kujundada tugisüsteemid, mille raames arendatakse välja regionaalsed keskused nagu Ida-Virumaa regionaalarengu agentuur, Lõuna-Eesti regionaalarengu agentuur, kuhu kuuluks ka Jõgevamaa jne. Lisaks regionaalarengu agentuurile on moodustamisel ekspordiagentuur, tehnoloogiaagentuur, turismiagentuur jne. Kui turismiagentuuri rolliks on kaasa aidata maaturismi arengule, siis tehnoloogiaagentuur tegeleb uute tehnoloogiatega, nagu polüpiimhappe baasil polümeeride tootmine. Uued võimalused on ka õlitootmises.
Maksupoliitikas olulisi muudatusi kavandatud ei ole. Pigem parandatakse olemasolevat tulumaksuseadust, lähtudes praktikas ilmnenud tõrgetest. Käibemaksusoodustused viiakse miinimumini. Uus käibemaksuseaduse eelnõu läheb kooskõlastusringile.
Majandusministeerium on oma pooldava hinnangu juba andnud. Küsimusele, mis siis saab, kui käesoleva aasta eelarvetulusid ei jätku, vastas minister, et selleks on 1,5 miljardiline stabiliseerimisreserv, ja käesoleva aasta puudujääk peaks tõenäoliselt jääma normaalsetesse piiridesse.
Kliendi ja Eesti Energia vahelised suhted tasakaalust väljas
Minister tunnistas, et lepingulised suhted on tasakaalust väljas. Neis on väga üksikasjalikult lahti kirjutatud liendi kohustused, kuid Eesti Energia kohustused ei ole nii selgelt lahti seletatud. Eesti Energia ütleb, kuidas peab klient käituma. See on aga ilmses vastuolus turumajanduse reeglitega ja käitumisel klientidega on neil veel oluliselt arenguruumi.
Mis puutub elektrikatkestustesse, siis siin tuleks vahet teha loodusjõudude tekitatud kahju (vääramatu jõu) ja Eesti Energia tegematajätmiste vahel. Kui liinide all ja vahetus läheduses kasvavad puud, mis langevad tuule mõjul liinidele, siis siin ei ole tegu vääramatu jõuga. Ülekandeliinide halva kvaliteedi tõttu tekkinud katkestuste eest kahjuks energeetikud seni ei vastuta.
Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots kurtis, et Tartu alla minekuga koondati ulatuslikult remondibrigaadide koosseise. Terve maakonna peale on ainult üks avariibrigaad. Mis saab siis, kui üheaegselt või ajal, mil brigaad parandab liinikatkestusi Torma piirkonnas, toimub samaaegne avarii Põltsamaa kandis, ja parajasti lüpsi ajal? Seni on kahjud jäänud firmade kanda. Aiaots avaldas ka arvamust, et seni, kuni ei ole tagatud normaalsed ühendused, ei oleks tohtinud nii jõuliselt koondada.
Tootjad kurtsid, et elektrikatkestuste ajad pidevalt pikenevad. Eesti Energia vastavat, et kuna Jõgeva kandis on tarbijaid vähe, siis ei ole mõttekas siia investeerida. Minister vastas, et see ei ole nii. Vastavalt energiaseadusele peab Eesti Energia liine hooldama ja kaasajastama ühtlaselt üle kogu Eesti.
Ka täheldasid tootjad, et sel aastal on järsult suurenenud elektriliinide ja kaablite vargus. Karjamaadelt viiakse ära isegi alumiiniumvannid. Aiaots tõi põhjuseks seadusandluse muutumise ses vallas.
Ka teatasid tootjad, et Eesti Energia nõuab ettevõtetelt elektriseadmete kordategemist ja kaasajastamist. Mihkel Pärnoja tunnistas, et varem või hiljem tuleb sellega alustada. Kuid esmalt peaks seda tegema Eesti Energia, mitte vastupidi. Ka peaks Eesti Energia valima jõukohase tempo, sest kogu jaotusvõrgu uuendamine nõuab väga suuri investeeringuid. Pikemad madalpingeliinid tuleb asendada kõrgepingeliinidega ja viia trafod tarbijale lähemale.
NRG Energy ei tule siia jõuluvana mängima
Mihkel Pärnoja arvas samuti, et ameeriklased tulevad siia kasumit teenima ning et ka hinnad tõusevad. Ja jätkas: ”Me kõik tuleme ühest teisest riigist, kus riik tegeles kõigega. Tagajärjed on teada. Riik peaks tegelema sellega, mis on tema kohus.” Ettevõtlusega tegelemine ei kuulu ministri arvates selle hulka.
Kõik liigne tulevat erastada. Ei ole vahet, kes ostab. Kui väliskapital tahab tulla, siis tuleb see niikuinii. Müüs ju erastamisagentuur ettevõtteid valdavalt eestimaalastele. Nüüdseks on need enamuses välismaalastele maha müüdud.
Ministri arvates on Eesti just tänu välisinvestoritele nii kiiresti arenenud. Väliskaubanduse maht ületab 1,5 korda sisetoodangut. Ja välisinvestorid ei too siia ainult rahavooge, vaid ka turu. Näitena nimetas minister Narva Kreenholmi.
Mihkel Pärnoja lükkas ümber ASi Eesti Energia väited, justkui nemad suudaksid Narva Elektrijaamadesse investeerida. NRG Energy toob siia 440 miljonit dollarit ehk üle 7 miljardi krooni. AS Eesti Energia investeeringute koguressursist (omavahendid pluss laen) aga ei jätkuvat selleks. Minister küsis, kas me saame leppida, et Eesti Energia investeeriks kogu oma ressursi Narva elektrijaamadesse ja jätaks omapead madalpinge jaotusvõrgud, kuhu kohe kindlasti raha paigutama peaks. “Valitsus on oma otsuse teinud. Kui Eesti Energia juhtkond jääb lõpuni oma seisukohtadele, siis tuleb see välja vahetada,” teatas minister Mihkel Pärnoja.
Rahvaküsitluse kohta arvas minister, et enne kui rahva käest küsima minnakse, tuleks talle kõik põhjalikult ära seletada.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Kui Jõgeva on koht, kus kultuur külas käib, nii kord-paar kuus, siis mõnes kohas ta lausa elab. Näiteks Tallinnas (NB! mõeldud on nn kultuurkultuuri, mitte käitumis- ja olemiskultuuri või kultuuritust).
Tallinna mõistes agraarühiskonnast Jõgevalt tulnud inimene esimesed päevad aina vaatab ja imestab seda lakkamatut elu, kultuurielu, harjumatult olemasolevat. Alati toimub kuskil midagi, kirikutes kontserdid, raekojaplatsil breigivad vene noormehed, tänavanurgal laulab kitarriga onu, peetakse käsitöölaata, üritused toimuvad ning Robert Lepiksoni fotonäitus on Vaal galeriis.
Et siis Tallinna kultuuri otsima!
Kuhu minna, mida-keda vaadata
Punkt A — Tatsumi Orimoto “Art mama” Kunstihoone galeriis. Hiiglaslikud seinu katvad fotod jaapanlannast kunstniku Alzhaimeri tõvega emast, tema elust, sümbolite kaudu. Kes vaadata oskab ja viitsib süveneda, leiab ka mõtte. Kes mitte, leiab äkki midagi muud.
Punkt B — Lilian Linnaksi ülevaatenäitus. Naised, tähelepanu! Keraamika ning ehted ja millised veel!!!
Punkt C — Eesti klassikat, st Olev Subbi Kunstihoones. Neli ja pool saali Olev Subbit, no pigem küll ilusaid aktimodelle erinevates taustolukordades, abstraktsust ja omanäolisust.
Punkt D — Rottermanni Soolaladu, kus saab näha Tallinna vanalinna detailides, huvitavamates detailides. Kultuur minevikust.
Punkt E, F, G, H. Vaadata on palju, austraalia eestlase veemaalid Sammas galeriis, feministlik ja intrigeeriv kunst Harju tänaval. Ja kui kohe mitte näitusesaali ei tõmba, võib ka ise kusagil raekojaplatsil või tänavanurgal kodukootud perfomance’i või häppeningi korraldada (ikka kunstiliste sihtide ja kaine peaga, loodetavasti). Ning kui keegi kantis või vähemkantis välimusega tegelane hõlma alt kanepipuru või valget pahakraami pakub, on igati mõistlik ei öelda. Täpselt sama oli ka 15.—16. juulini toimunud Sun Dance Music Festivali korraldajate arvamus.
Pisut roostes, pisut aegunud ja vanamoelises Kadrioru Tivolis toimus maarjamaal seninägematu alternatiiv klubimisiganes muusika festival. Mitte vähe hea ei olnud! Sama hästi kui olematu piletiraha, 25 krooni eest (mis nõustamist ja abi vajavate noorte toetuseks läks) kümme pidu korraga, üle saja esineja. Kaks päeva täis muusikat, beat’i, elu ja tantsimist.
Praegu on suvi, praegu on aega, praegu on võimalus käia, sõita, osa võtta, talveks energiat ja mälestusi koguda. Nii et ärge oodake, et kultuur teie juurde tuleb, minge ise kultuuri juurde!
M. H.
Viis põhjust, miks jätta ära sõit Tallinnasse
Igal pool räägitakse nüüd ainult, et minge Tallinna või mõnesse teise suurde pealinna. Et seal on parem elu ja... Ühesõnaga, et seal kõik on parem. Ma tahaksin aga näidata, et metsas kuskil puu otsas on elu palju parem. Uskuge mind, tõesti!
Vot, kui ei usu, see on juba teine probleem, siis tuleb otsida endas viga. Kui aga ei leia, siis võid alljärgnevad põhjused läbi analüüsida ja iseennast leida järsku maainimeses.
Esimeseks põhjuseks, miks jätta ära sõit Tallinna, on see, et maal on ju värskem õhk ja ilus loodus. Aga kui teil on näiteks allergia kasvõi õietolmu vastu, siis võite tulla ju iga kord gaasimaskiga ja lihtsalt vaadata ja nautida kena loodust.
Teiseks põhjuseks on see, et puu otsast on palju ilusam vaade kogu ümbrusele. Eriti Eesti rahvuspuu tamme otsast, sest teadagi tammepuu on kõva ja vastupidav puu, mis kergesti välismõjudele alla ei anna. Ja mis kõige tähtsam, tammepuul saab kahekesigi olla, sest tammepuul on ju kenad ja võimsad haruoksad, mis võivad kergesti teid ära kanda.
Kolmas põhjus: sa ei pea mitte kunagi tundma puudust toidust, sest väike sõnum ÜROsse a la: Appi! Veeuputus! Ja siis ilmub laante tagant helikopter, mis hõljub sinu kohal ja viskab regulaarselt alla toidupakke. Näed, ongi toiduprobleem lahendatud, kuid don’t try it at home, lihtsalt soovituseks.
Neljas põhjus on rahus ja vaikuses. Kujuta ette, kui rahulik ja vaikne oleks puu otsas. Sa ei pea mitte midagi tegema, viskad lihtsalt jalad puuoksale ja kuulad linnulaulu. Talvehooajal aga tuled puu otsast alla ja pesitsed kas karu või siis orava kõrval.
Viiendaks põhjuseks on see, et mis sa linnas ikka peale hakkad näiteks suvel, nagunii kõik linnad on inimestest tühjad. Kõik on ju maal ja püüavad linnamürast põgeneda nii kaugele kui võimalik, sest loodus ja puhas õhk kosutab inimest.
Vaata ja imesta, mis loodus võib sulle iga hetk pakkuda linna asemel.
KRISTJAN ROHIOJA
Jõgeva esipunkbändi lauljale pannakse lisaks sassis juustele pähe päitsed ja sõrme veel üks sõrmus. Kirjanikuhakatis peab täitma nii mõnedki blanketid tekstiga, mida loodetavasti kirjutab vaid kord elus. Paljude tüdrukute lemmik võetakse ära. Nutke!
Maniakkide Tänav ehk üürikest aega veel Agur Tänava naitub oma parima sõbranna Elbalbaa ehk Elbega ja nad võtavad ühiseks nimeks (ärge tooli pealt alla kukkuge!) KARUKÄPP.
Akt pannakse toime 28. juulil 2000 algul (kell 16) Jõgeva õnnepalees, kell 19 Põltsamaa kirikus ja lõplik mürts käib Veneveres.
Fännid ja salajased austajannad, kogunegem leinaseisakuks! Veel viivu on TA vallaline ja siis enam mitte.
MARGUS KIIS
SPORT
Kuningamäe rajal kihutas 39 kartautot
Möödunud laupäeval kihutasid Põltsamaal Kuningamäe kardirajal võidu 39 eri vanuses kardisportlast, kes osalesid Väino Allipere XXI mälestusvõistlustel rändkarikale. Veteranide arvestuses pälvis esikoha kaheksakümnendate-üheksakümnendate aastate üks võidukamaid tehnikasportlasi, Saduküla kardispordiklubi liige Toomas Kallasmaa.
Väino Allipere (1935—1974) oli kunagine edukas kardisportlane, kes võitis mitmel korral ka NSVL meistritiitli. Esmakordselt korraldati tema mälestuseks võistlused Vändras. Viimased seitse mälestussõitu on toimunud Põltsamaal Kuningamäe kardirajal.
Traditsiooniliselt avas Väino Allipere mälestusvõistlused kardisportlase lesk Urve Allipere. Võistlejaid ja pealtvaatajaid tervitasid ka eelmise aasta võistluste üldvõitja, Kunda spordiklubi Lajos Kunda pressiesindaja Enno Poldre ning Kuningamäe kardirada haldava Saduküla kardispordiklubi juhataja Peeter Kallasmaa.
Tammepärjad, mis kõikide masinaklasside parimatele kaela pandi, oli meisterdanud Jõgevamaa kardispordielu eestvedaja kaasa Tähte Kallasmaa, kes on ligi kahekümne aasta vältel kardivõistluste jaoks valmistanud üle kuuesaja tammepärja. Võistluste peakohtunik oli Peeter Böckler. Üheks rajakohtunikuks oli Rein Hanson, kes kunagi on osalenud samadel võistlustel Väino Alliperega.
Alustasid noorimad kardisportlased
Esimestena alustasid võidusõitu noorimad kardisportlased, kes võistlevad masinaklassis Micro, kus sõidetakse kõige odavamate kartautodega, millel on saemootor. Selles masinaklassis tuli võitjaks Karel Vergi spordiklubist Lajos Kunda.
“Ausalt öeldes ma natuke kartsin, kui esimest korda kardivõistlustel osalesin. Pärast kolmandat võistlust ma enam hirmu ei tunne. Tänasel võistlusel võinuks masinaklassis Micro rohkem võistlejaid olla, sest pingelisem konkurents teinuks võidusõidu huvitavamaks,” ütles Karel Vooremaale. “Ma olen ise motospordist huvitunud ning küllap ka seetõttu harrastabki mu poeg nüüd kardisporti,” lisas pereisa Kalle Vergi.
Teise koha pälvis Microde klassis Karl-Hans Õunpuu klubist Vihur Team, kolmandaks jäi Mihkel Selberg klubist Mach 1. Eesti.
Vanaisa jälgedes
Masinaklassis Raket, mis on Micro edasiarendatud variant, võitis esikoha Väino Allipere tütrepoeg Ranno Kallas klubist Vihur Team.
“Esmakordselt osalesin vanaisa mälestuseks korraldatavatel võistlustel 1995. aastal, kui veel lasteaias käisin. Masinaklassis Raket, milles võistlen teist aastat, oli täna tihe konkurents. Mulle tuli esikoht aga võrdlemisi kergelt, sest põhirivaal Alex Kiviorg lendas rajalt välja,” rääkis 11aastane edukas kardisportlane. “Ranno on mitmekülgne poiss, kes lisaks mehisele kardispordile harrastab ka peotantsu,” märkis tema vanaema Urve Allipere.
Masinaklassis Raket võistlejatest sai teise koha Anton Pankratov klubist FC ja kolmandaks tuli tema klubikaaslane Jegor Popov.
Masinaklassis Yamaha pälvis esikoha Avo Meier klubist Lajos Kunda, paremuselt teine oli Andrejs Vainutis Lätist ning kolmas Heiki Kull.
Masinaklasside Interkontinental junior ja Vormel A kardid sõitsid koos. Masinaklassis ICA junior jõudis esimesena finišisse Madis Laiv klubist Paide Kart, teiseks jäi Taavi Toobal klubist Lajos Kunda ning kolmas koht kuulus Ilja Ballodsile Lätist. Ainsas rahvusvahelises masinaklassis Vormel A tuli võitjaks Henry Klaar klubist Klaar Motosport, teine oli Erko Vallbaum klubist Lajos Kunda.
Toomas Kallasmaa üllatas
Veteranide võidusõidus jõudis kohe esimesel ringil teistest ette Saduküla kardiklubi lähimineviku üks võidukamaid sportlasi Toomas Kallasmaa, kes jäi lõpuni juhtima. “Et ma pole aastaid kardispordis osalenud, oli võit nii mulle kui ka pealtvaatajatele üllatuseks,” ütles ta usutluses maakonnalehele.
Väino Allipere mälestusvõistlustel masinaklassides esimesest kuni kolmandale kohale tulnud kardisportlasi autasustasid Urve Allipere, Põltsamaa veinikuninganna Kadi Kivi, klubi Lajos Kunda mänedžer Einar Vallbaum ja Peeter Kallasmaa. Klubide arvestuses kuulus ka tänavune esikoht spordiklubile Lajos Kunda. “Et tehnikaspordis tippu jõuda, peaks alustama juba poisieas, viie- või kuueaastaselt. Silmapaistvad vormelisõitjad ongi varem edukalt kardispordiga tegelenud,” ütles Vooremaale klubi Lajos Kunda pressiesindaja, autoajakirjanik Enno Poldre.
JAAN LUKAS
Jalgrattavõidusõit Pikkuus Cup toimub tänavu kolmandat korda. Kahel eelmisel korral on Pikkuus Cup tunnistatud parima korraldusega jalgrattaürituseks Eestis. Pikkuus Cup 2000 viivad läbi jalgrattaklubi Pikkuus Racing Club ja Eesti Jalgratturite Liit.
Pikkuus Cupi sõidetakse laupäeval, 29. juulil marsruudil Tallinn—Aegviidu—JärvaJaani—Jõgeva—Tartu etteandevõistlusena. See tähendab, et ühel ja samal rajal võistlevad erinevate klasside ratturid. Võistlusklassidel on ühine finiš Tartus, stardipaik ja stardiaeg on erinevad. Võistlusmaa pikkus ja stardiaeg on määratletud arvestusega, et kõigil võistlejatel oleks võimalus tulla üldvõitjaks.
Pikkuus Cup on alati kohale toonud kogu Eesti jalgrattaspordi paremiku. Nii on see ka tänavu. Võistlusklasside arvukus ja huvitav reglement on taganud ka suure osavõtjate arvu. Mullu osales Pikkuus Cupil ligi 500 ratturit, vähemalt sama palju ootame ka tänavu.
Mõlemad senised Pikkuus Cupid on võitnud Jaan Kirsipuu. Mullu järgnesid talle Andres Lauk ja Alges Maasikmets. Tunamullu suutis teiseks tulla 14aastane Risto Usin Janek Tombaku ees.
Pikkuus Cupi organiseerimiskomitee esimees on Tartu linnapea Andrus Ansip, korraldustoimkonna esimees Aavo Pikkuus, peakohtunik Madis Lepajõe.
MITMESUGUST
Tromb kiskus Kõnnus katuse maha
Eelmise teisipäeva õhtupoolikul Torma vallas Kõnnu külas äkitselt alanud tugev vihma ja rahehoog ning kõva tuulehoog rullis paarikümnel hektaril rukkipõldu ning sasis ja kiskus juurtega välja lepavõsa. Tromb tõstis õhku Kõnnu sigala söödaköögi katuse ja paiskas selle tükid kuni poolesaja meetri kaugusele kägarasse.
Torma ümbrusest ei läinud mööda ka mullu oktoobri lõpus Jõgevamaal möllanud torm. Siis lükkas raju kokku noorkarjalauda otsaseina ja varingus hukkus mitu mullikat. Tormi tagajärjel vajusid laiali ka Söödi vana sigala seinad ning katus langes kokku. Torma põllumajandusosaühingul oli kavas see sigala rekonstrueerida, kuid tuul jõudis oma lammutustööga ette. Samuti jäi mulluse tormi tagajärjel katuseta Kõnnu sigala söödahoidla, millele oli just uus plekk-katus pandud. Nüüd vajab see hoone jälle uut katust.
“Kõnnu sigala on justkui ära nõiutud: kogu aeg siin ikka midagi juhtub. Paistab, et loodus hoolitseb kõvasti selle eest, et ehitus ja remondimehed siin tööd saaksid. Eelmine aasta alles läks sigala katus, laudalt viis ka eterniitplaate ära. Hea, et minemakistud katus söödapunkri klaase ära ei lõhkunud, siis oleks tulnud igavene jama ja kolmsada nuumsiga oleksid jäänud söömata,” näitas seatalitaja Mare Tagel terveks jäänud punkrit ja põllult kokku korjatud plekitükke.
“Kella nelja ajal tõusis kõva tuul, läks pimedaks ning algas kõva äike ja müristamine. Olin sigalas sees ja ei julgenud välja tullagi. Torm pillutas uksi ja aknaid kahele poole ja akendest tuli vihma ladinal sisse. Hakkasin aknaid kiiruga kinni toppima, kartsin, et need kistakse eest ära. On küll vanad aknad, aga näe, jäid alles. Uue katuse viis aga jälle minema. Tuulispask oleks võinud ju igavese vana ja viltuse kaalumaja, mida enam kellelgi vaja ei ole, maha lammutada, aga ei. Vana sigalat ka ei puutu, vaid seda uut, viisteist aastat tagasi valminud hoonet lõhub,” ütles Mare.
Tema sõnul olla suurest tormist ja sissesadanud vihmast suurt rõõmu tundnud vaid
sead. “Sead hakkasid mööda aedikut edasi-tagasi jooksma. Neil nii hea meel, et jumal hoidku: hakkasid rõõmust ruigama ja poris püherdama.”
Ühe poole katust kägardas keeristuul hoonest umbes 25 meetri kaugusele, teise jao, mis jäi veidi tervemaks, lennutas poole kaugemale, keset külaelaniku Maimu kartulipõldu. Just sinna, kuhu oli pandud vaokene põlduba ja kapsast kasvama. Perenaine arvab, et nüüd peaks keegi sigala katuse mahasadamisest tekitatud kahju välja maksma.
Kõnnus möllas raju veidi vähem kui pool tundi, siis tuli tuulevaikus ja päike säras taas. Paar kilomeetrit kaugemal ei täheldatud vihma ega rahet.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Umbes kuu aega tagasi pidas politsei öösel kinni naise, kes oli nöörilt võtnud kuivama pandud võõraid riideid. Sündmus leidis aset Jõgeval Pargi 27 maja piirkonnas. Sellest ajast on politseis hoiul must pikkade varrukatega sviiter, tumehall polo (L) ja meeste mererohelist värvi pikad püksid. Kui keegi arvab neis ära tundvat temalt varastatud riideesemed, palume järgi tulla prefektuuri teise korruse kabinetti 215 või helistada telefonil 68 457 või 252 25 857.
Omaksed on algatanud Andrus Sädeme (22.12.1960, elas 1999. a novembrini Torma vallas Reastveres) tagaotsimise. Mees lahkus läinud aasta novembris kodust, et Harjumaale Vaidasse tööle minna. Sellest ajast ei ole ta tagasi koju tulnud ega enda asukohast omastele teada andnud. Andrus Sädeme on umbes 180 cm pikk, kaalub 70 kg, tumepruunide pikemate üle pea kammitud lokkis juustega, silmad pruunid, ninapealsel kühm. Kodust lahkudes oli tal seljas roheline kapuutsiga kilejope, tumesinised püksid ja jalas mustad kauboisaapad. Ta võttis kaasa EV passi. Teateid teadmata kaduma jäänust ootame telefonil 68 442 (Rauno Võsaste), 110 või 68 410 (prefektuuri korrapidaja).
Relvade küsimuses vastuvõttu ei ole
Seoses puhkusteperioodiga ei ole politseiprefektuuris alates 1. augustist vastuvõttu relvade ja laskemoona küsimustes. Esimene vastuvõtupäev on jälle teisipäeval, 22. augustil kell 9—12.
Reede õhtul kella 19.15 ajal juhtus raske liiklusõnnetus Kuremaal, kus vasakult lähenenud peateel sõitnud mootorrattale IZ Planeta sõitsid mootorrattal K125 ette Risto (1984) ja Martin (1985). Poisid ei kandnud kaitsekiivreid, nad said raskeid vigastusi ja viidi kiirabiga haiglasse. Teise mootorratta juht oli kaine, omas juhiluba ning tema ja kaasasõitnu said kriimustada.
Reede õhtul kella 21.15 ajal juhtus teine liiklusõnnetus Tartu—Jõgeva—Aravete tee 50,7 km. Tartlase Marko (1980) juhitud sõiduauto Honda Civic kaotas möödasõidul juhitavuse ja sõitis vasakule teelt välja. Vigastada said juhi kõrvalistmel olnud Anneli (1984), tagaistmel olnud Indrek (1980) ja Marek (1986). Kõik nad toimetati Jõgeva haiglasse. Juht oli kaine, aga sõitjatel polnud turvavööd kinnitatud.
Pühapäeva esimesel tunnil helistati politseikorrapidajale, et Jõgeval Puiestee poodi on tulnud purjus mees, nuga käes. Politseipatrull leidis kauplusest Tähe tänava purjus elaniku, kes on välismaalane. Pussnoa asemel oli tal käes siiski kruvikeeraja, lõiketangid ja näpitsad. Milleks 2,81 promillise joobega mehel neid tööriistu vaja oli, ei selgunud.
Laupäeval kell 13.11 kutsuti 1968. a sündinud mehe pärast politsei Löweni baari, kus ta purjuspäi lärmas ja külastajaid häiris. Mehele määrati trahv 690 krooni. Süüdistatuna purjuspäi avalikus kohas viibimises, millega solvatakse inimväärikust
ja ühiskondlikku moraalitunnet, peeti mees kinni veel ka 6. ja 20. juulil.
21. juulil kella 2.01 paiku on välisukse lahtimurdmise teel sisse murtud Jõgeval Energia 2 elektrivõrkude kontorisse.
Kell 19 Palamusel Lible baaris räuskavad kolm purjus meest.
Kell 19.45 teatas seeneline, et ta nägi Puurmani vallas sügaval metsas sõiduautot.
Kell 21.55 Jõgeval Ristiku 2 tuleb kolmandalt korruselt valju muusikat.
22. juulil kell 2.05 Jõgeval Suurel tn Ag kaubamaja juures kakeldakse.
Kell 3.25 Põltsamaal Ranna baaris kakeldakse.
Kell 4.12 Põltsamaal kaks meest peksavad ühte meest Pajusi maanteel, peksasaanu seletab, et ta ise kukkunud.
Kell 5.02 Siimustis majas nr 52 kisatakse ja muusika lärmab.
Kell 5.18 Põltsamaal kipub purjus mees ASi Põltsamaa Felix valveruumi.
Kell 17.05 Jõgeval Tallinna mnt ühes majas märatseb purjus kahemeheline seltskond ühes korteris.
Kell 18.45 Vaimastverest kilomeeter Vägeva poole on purjus juht oma Volvoga kraavi sõitnud, vigasaanuid ei ole.
23. juulil kell 1.15 Jõgeva alevikus noorloomade lauda juures mingi joobnud seltskond lükkab autot.
Pikkjärvel varastati päeval ühe elamise puukuurist paar sületäit küttepuid, helistaja leidis Prossa järve ääres koha, kus tema puid on põletatud, lõkke äärde oli maha jäänud kilekott 6—7 sõrmusega.
Öösel olevat Kasepää vallas Tihedal autost mobiiltelefon ja rahakott varastatud. Hiljem seletas helistaja, et ta leidnud asjad üles.
Teisipäev, 25. juuli 2000. a.
Põllumehed kaasajastavad läbi raskuste masinaparki
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
AIJA KOSK,
projekti manager
KIRJAD
Kinnipeetav
1 KÜSIMUS
Kas arestimajas kinnipeetavatel on põhjust nurisemiseks?
Jõgeva Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna korrapidamistalituse ja arestimaja politseijuhtivinspektor Tõnu Jõesaar
Küsis ARDI KIVIMETS
JUHTKIRI
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Viie ministri kohuseid täitnud majandusminister Tormas
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
M. H.
Viis põhjust, miks jätta ära sõit Tallinnasse
KRISTJAN ROHIOJA
MARGUS KIIS
SPORT
Kuningamäe rajal kihutas 39 kartautot
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Tromb kiskus Kõnnus katuse maha
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA