Vooremaa
Vaatamata sellele, et põllumajandustootmine on tõsistes majandusraskustes, alustati möödunud nädalal enamikes Jõgevamaa põllumajandusettevõtetes ja taludes kevadtöödega. Head ilmad võimaldasid tänavu põllule minna kümmekond päeva varem kui mitmel eelneval aastal.
Ühes Jõgevamaa suurimas põllumajandusfirmas, aktsiaseltsis Adavere Agro alustati külviga 21. aprillil. Tänavu kevadel külvatakse selles põllumajandusfirmas 1600 hektarile, kusjuures 250 hektarile pannakse kasvama rüps. “Praeguseks on meil külvatud 450 hektarit teravilja ja 50 hektarit õlikultuure. Kui maad rohkem oleks, võiks ka rohkem külvata,” ütles peaagronoom Jüri Smitt.
“Kõik meie põllumaad on küntud, kokku külvame rüpsi ja teravilja 220 hektarile,” märkis Nõva põllumajandusühistu juhatuse esimees Jozsef Weinrauch.
Pühapäeval alustati kevadkülviga Torma osaühingus. Juhataja Ahto Vili sõnul külvati teravilja Kõnnu ja Semmeli põllule. “Praegu on meil põllul kolm külvikut. Kokku plaanime külvata teravilja 1000 hektarile,” rääkis Vili Vooremaale.
Külvitööd kestavad praegu ka Puurmani põllumajandusühistus. Tegevdirektor Arvi Kink märkis, et kevadtööde aegu on probleemiks kütuse kallinemine. “Möödunud aastal maksime Venemaal valmistatud traktorites kasutatava kerge kütteõli Tempera liitri eest 2 krooni 10 senti, aga tänavu maksab liiter juba 4 krooni 20 senti,” ütles ta.
Kevadkülv Saare vallas
“Saarel lõpetas põllumajandusettevõte tegevuse 1994. aasta esimesel poolel. Voore põllumajandusühistu, mis kasutas veel eelmisel aastal 1000 hektarit maad, pankrotistus tänavu aasta algul. Selle firma varad ostnud osaühing Teemandi pojad pole aga vallaga maakasutuslepingut sõlminud. 250 hektarit endise Voore põllumajandusühistu maid on kasutusele võtnud uus ettevõte Voore agroteenus,” rääkis Saare vallavalitsuse maakorraldaja Varje Kajaste.
Saare vallas haritakse ka rohkesti talupõlde. “Olen kümme aastat tegelenud mahepõllumajandusega ning sellest ajast pole ma mineraalväetisi kasutanud. Eelmisel aastal kasvas mul teravili 16 hektaril, tänavu üritan külvata 20 hektarile,” rääkis Voore talunike seltsi esimees ja Sirguvere külas asuva Kubja talu peremees Siim Arold.
Soojale võib järgneda külm
Põltsamaa vallas asuvas 11 aastat tagasi tegevust alustanud Antoni talus on spetsialiseerutud herne ja kartulikasvatusele. “Viis aastat oleme väga hea hernesaagi saanud. Tänavu külvasime viiele hektarile suhkruhernest. Oleme ka juba kasvama pannud varast kartulit. Kogu kartuliseemet me korraga siiski maha ei pane, sest praegusele kuumusele võivad järgneda jahedad ilmad. Möödunud aastal nii juhtuski, mai algul sadas ka lund, mistõttu saak jäi kesiseks,” kõneles taluperenaine Tiiu Koppel.
Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots nimetas kevadtöödega seotud probleemiks kvaliteetse odraseemne puudust. “Odraseemne defitsiit on tingitud eelmise aasta põuast. Pealegi on rohkesti otra kasutatud loomasöödaks. See, et vaatamata kriitilisele olukorrale mitmetes Jõgevamaa piirkondades siiski külvatakse, tõestab ka usku head saaki saada,” arutles ta.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Jõgeva Gümnaasiumis kestab tervisekuu, mille käigus viiakse ellu terviseedenduslikku projekti “Tee tervise juurde”. Neljapäeval korraldati tervisekuu käigus ülekooliline retk “Kevad südames”. Lasteaias Rohutirts oli lahtiste uste nädal. Alates eilsest on linnaraamatukogus avatud Mihkel Vaheri fotonäitus ning eesti raamatu 475. aastapäeva puhul pani Juhan Reimann välja oma kogudest raamatunäituse “Vanavanemate lugemislaualt”. Eile oli linnavolikogu haridus ja kultuurikomisjoni koosolek. Täna tuleb kokku Jõgeva linnapäevade korraldamise toimkond. Homme õhtul on linnaraamatukogus kohtumine Ott Arderiga. Homme on Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu volikogu istung. Neljapäeval on linnavolikogu istung. Pühapäeval on volbriöö pidu kultuurikeskuses.
Pühapäeval oli Laiuse kiriklas raamatuaasta avaüritus. Kassinurmes korraldati jüripäeva talgud, põletati jürituld ning peeti simmanit. Jüriööjooks korraldati Vaimastveres, Kuremaal, Laiusel jm. Eile oli jürijooks Kuristal ja Siimustis. Jüripäevajooksu korraldas eile Laiuse lasteaed, reedeni kestavad lasteaias ka lahtiste uste päevad. Laiuse koolis on samal ajal tervisenädal. Eelolev nädal on kuulutatud Kurista küla heakorranädalaks. Eile esitasid Vanemuise lauljad Kuremaal klassikalise kava “Kallid silmad, kaunid silmad” armastusduettidest ja tertsettidest Mozarti, Donitzetti ja Rossini populaarsetest lavateostest. Neljapäeval on vallavolikogu istung. Kuremaa kultuuriselts Jensel korraldab neljapäeval kevadballi noortele. Reedel korraldab Laiuse kool Laiuse kodu kandipäeva. Laiuse lossivaremetes on korrastustalgud. Kuremaa lossi peeglisaalis esineb reede õhtul Eesti Rahvusmeeskoor volbriöö kontserdiga. Laupäeval on Kuremaa lossis III maateemalise lauluvõistluse “Vooremaa 2000” lõppvoor, kus selgitatakse võidulaul. Kava esimeses osas esitletakse laulukogumikku “Vooremaa viisid”.
Pühapäeval tähistavad kohalikud noored Raja koolimaja juures volbriööd koos Mustvee noorteühinguga Must V.
Reedel ja laupäeval korraldati linna spordihoones korvpalliturniir 11—12aastastele poistele. Eile oli linnavolikogu haridus ja kultuurikomisjoni koosolek. Täna korraldatakse linnas tõrvikutega jüriööjooks. Kultuurikeskusesse tuleb etendust andma Vene Draamateater. Homme on Mustvee 1. keskkoolis keelepäev. Reedel on linnas heakorrastamise hoogtööpäev. Mustvee 1. keskkoolis on volbriöö pidu.
Eeloleval neljapäeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on üldplaneeringu küsimused, kohalike maanteede seisukord, kohapealsed investeeringud jms.
Pühapäeval korraldati Palal jüriööjooks tõrvikutega. Selleks nädalaks suuremaid ülevallalisi sündmusi ja ettevõtmisi pole ette näha.
Möödunud kolmapäeval korraldati Palamusel jüriööjooks. Eile oli jüriööjooks Luual. Eeloleval nädalal korraldatakse Palamuse Gümnaasiumis stiilinädal, mille eestvedaja on üheksas klass. Täna tutvub 3+3 koostööprojekti maakasutuse töörühm Ida ja LääneVirumaalt ning Jõgevamaalt Palamuse vallavalitsuses valla geoinfosüsteemiga. Homme on vallavalitsuse istung. Palamuse Gümnaasiumis peetakse oivikute pidu. Neljapäeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on info valla haridusasutuste arengusuundadest, maaküsimused, heakorrakonkursi läbiviimine jm. Palamuse näitetrupp esineb neljapäeval Paides Matkamiksil. Kohvikklubi õhtul on Palamuse kultuurimajas külas Reet Linna. Palamuse Gümnaasiumis on neljapäeval tutipidu ning korraldatakse hooaja viimane mälumänguvõistlus, õhtul annab kontserdi ansambel Noorkuu. Reedel korraldatakse koolis abituriendipulm üheteistkümnenda klassi eestvõttel. 30. aprillist kuni 5. maini on Palamuse kooli õpilasdelegatsioon külas Rootsis Ale Gümnaasiumil.
Pühapäeval korraldati jüriööjooks Puurmanis ning eile Sadukülas. Eile pidasid koosolekuid vallavolikogu kolm komisjoni. Kultuurikomisjon pidas aru suvel kihelkonnapäevade korraldamise üle, sotsiaalkomisjon arutas toetuste maksmist ning majanduskomisjon vallavarade küsimusi. Täna vaatab maakomisjon läbi laekunud avaldusi ning arutab ajutise maakasutusega seotud küsimusi. Istungit peab ka vallavalitsus. Vallavolikogu tuleb kokku neljapäeval, et arutada maaga seotud probleeme, heakorrakonkursi korraldamist, haldusreformiga seonduvat jne. Reedel on tutipidu Põltsamaa muusikakooli Puurmani filiaalis, kus lõpuklassi on jõudnud esimene lend.
Pühapäeval oli Põltsamaa kultuurikeskuses jüripäevapidu vanemale eale. Eile oli linnavalitsuse istung. Lasteaias Mari peeti memme-taadi pidu, kus lastele esinesid Põltsamaa memmede tantsurühm ja kapell ning lapsed esinesid omatehtud kavaga. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi väikeses majas korraldas õpilaste omavalitsus vahetundide ajal jüriöö vallatused. Lasteaed-algkoolis Tõruke tähistati jüripäeva lõkke süütamise ning erinevate võistlustega koolilastele. Eile õhtul peeti linnas kogupereüritusena Lossihoovist Kuningamäele jüriööjooks. Eeloleval nädalal korraldab keskkonnaühing Kivirik õpilastele teabenädala keskkonnakaitsest Prügikoll Põltsamaal. Kolmapäeval toimub Põltsamaa spordikoolis Põltsamaa ja Võhma linna sõpruskohtumine males. Neljapäeval annab Põltsamaa Ühisgümnaasiumis malesimultaani kahekordne maailmameister kirimales Tõnu Õim. Kultuurikeskuses korraldatakse ExMedicuse kohtumine linnarahvaga teemal “Ravimtaimed ja kevad”. Reedel on lasteaedalgkoolis Tõruke kogu maja üritus Nõiatrall. Õhtul toimuvad spordikooli võimlas maakonna spordiveteranide meistrivõistlused meeste võrkpallis. Laupäeval on linnas ühine talgupäev linna korrastamiseks. Samal päeval osaleb 30 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilast ülevabariigilise projekti “Teed puhtaks” raames Tallinna—Tartu maanteel korrastustöödel. Pühapäeval on Lossihoovis volbriöö pidustused, mis algavad rongkäiguga kesklinnast.
Möödunud kolmapäeval pidas valla spordiklubi Tervis aastakoosolekut Lustiveres. Neljapäeval korraldati Kamari algkoolis lasteaia ja kooli ühisüritus ülestõusmispühade tähistamiseks.
Möödunud neljapäeval korraldati kogu vallas hoogtööpäevak ümbruse korrastamiseks. Täna on Saare vallamajas Saare ja Voore talunike ühine koosolek piima kokkuostu küsimustes. Reedel tähistab Saare kool volbripäeva.
Möödunud nädalal arutas vallavolikogu valla koolide küsimusi. Ühtlasi kuulutati vallas välja 7. maini kestev heakorrakonkurss. Eeloleval reedel ja laupäeval korraldatakse võrkpalliturniir Tabivere maiturniiri nime all ühel ajal nii Tabiveres kui ka Maarjas, osaleb kaheksa võistkonda.
Pühapäeval korraldati Torma kooli juures Sadala ja Torma kooli ühine jüriööjooks. Reedel on vallavolikogu istung. Samal päeval sõidavad Sadala ja Torma lapsed Riiga. Laupäeval korraldab Vaiatu rahvamaja Rääbise pargis volbriöö peo.
Pikaajaliste töötute aktiviseerimise ja ümberõppega tegelev Saare aktiviseerimiskeskus saab vastavalt valitsuse eelmise nädala otsusele 300 000 krooni toetust.
Raha eraldatakse reservfondist, kuhu laekub osa riigi vara erastamisega teenitud summadest. Kokku toetas valitsus kaheksat Eesti erinevates maakondades asuvat aktiviseerimiskeskust, kusjuures Saare keskusele eraldatud toetuse summa oli üks suuremaid. Eks anna see märku seni tehtud töö usaldusväärsusest ja kvaliteedist.
Eelmisel nädalal otsustas valitsus lõplikult ka endiste põllumajanduspiirkondade tootmise ümberkorraldamiseks mõeldud toetusfondi loomise. Selle fondi sihtalale kuuluvad lisaks Jõgevamaale veel kolm Kagu-Eesti maakonda (Põlva, Valga ja Võru). Fondi käsutada on tänavu 13 miljonit krooni. “Kuigi eelmisel teisipäeval kõlas Tallinnas ka hääli fondi loomise vastu, tahaks loota, et selle fondi abiga saab viimasel ajal põllumajandusettevõtete pankrottide läbi nõrgenenud Jõgevamaa majandus veidigi uut hingamist,” ütles maavanem Margus Oro.
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
Haldusreform kogub vabariigis täistuure. Otsuseid on teinud valitsus, arvamusi on avaldanud ajalehed. Et olen Jõgevamaal töötanud 50 aastat, st kogu elu, ja olnud pealtnägijaks kõigile eelnenud reformidele, ütleks välja ka oma arvamuse.
Haldusreformi ajaloost
Pärast sõda algas nõukogude haldusreform sellega, et Tartumaa tõmmati Äksi kiriku tagant praktiliselt joonlauaga pooleks. Elanike seisukohti ei arvestatud. Põhjus on meil teada — väiksemates maakondades oli kõik tollastele juhtidele paremas vaateväljas, et vältida üllatusi sotsialismi ehitamisel. Kiivalt taotleti uute maakondade rajamisel ka enamvähem ühtlast suurust.
Nii tekkis teiste hulgas ka Jõgeva maakond. Mis oli selles halb või hea? Minu arvates tehti liiga Tabivere, Pala jt Tartuga harjunud inimestele, kes pandi praktiliselt liikuma tagurpidi, Jõgeva suunas. Võitis Jõgeva lähiümbrus, kuhu võim tuli lähemale. Viiekümnendate algul tuli keegi mõttele jaotada väike Eesti kolmeks oblastiks. See oli täielik absurd. Tekkis kaos liikumisel, pikenesid alluvussuhted, sassi läks asjaajamine. Hea, et asjast ruttu aru saadi.
Mäletame ka Jõgeva maakonna jagamist kolmeks rajooniks, samuti nende kaotamist. Töötasin sellel perioodil Mustvee rajoonis. Kohtasin mitmel korral ahastavate nägudega inimesi — mis nüüd küll saab, Mustvees kaob ehitamine, kõik jääb seisma. Midagi ei juhtunud, Mustvee jäi ikka Mustveeks, samuti Põltsamaa. Mõlema linna edasist arengut mõjutasid võimule pääsenud linnajuhid, nende isiksus. Areng oli kahjuks tõesti erinev, nagu teame.
Veel mõnest piiride muutusest, millega tehti liiga kohalikule rahvale. Näiteks Avinurme ja Lohusuu lahutamine Jõgevast. Jõgeva ja Mustvee linnaga harjunud inimesed pandi sunniviisil sõitma Jõhvi. Mustvee muudeti kahe rajooni piirilinnaks. Või Otepää probleem. Suur piirkond lahutati Tartust ja selle inimesed pandi sõitma Valka. Protestid ilmusid isegi ajalehtedes, kuid seda ei peetud millekski. Kohila ja selle ümbrus lahutati Tallinnast jne, jne.
Hinnang valitsuse seisukohale
Olen analüüsinud ajakirjanduses avaldatud skeeme ja seisukohti. Üldiselt on need vastuvõetavad, oletasin halvemat. Meeldis Jõgeva maakonna, ka teiste allesjäämine (vähemalt esialgselt).
Muidugi tekib peale piiride korrigeerimist mitu väikest maakonda. Nende hulka jääb ka Jõgeva. On selge, et maakondade vähendamisega riigi raha eriliselt kokku ei hoia. Koosseisud ei ole õnneks maakonnas väga suured. Maavanem on kohapealne õigusemõistja ja riigi huvide kaitsja (umbes nagu Venemaal kuberner). Meeldib, et enamik maavanemaid on asjalikud juhid. Ja mitte ainult esindusjuhid, vaid ka tegijad. Jõgeva maavalitsuse aparaati on aastate jooksul koondunud hea hariduse ja kogemustega asjatundjad, kes on suutelised kindlustama maakonna arengu. Miks me peaksime nad siis laiali saatma? Kes võidaks? Tarvis on neid ainult rohkem kasutada! Muidugi leidub palju ka selliseid inimesi, kellele loob turvatunde juba ainult maakonna aura.
Õigeks pean valitsuse seisukohta, et raha kokkuhoiu ja inimeste raiskamise vältimise peame saavutama haldusüksuste liitmisega. Me ei või olla edasi suurimate halduskuludega riik Euroopas.
Õige on samuti väikelinnade liitmine ümbritseva vallaga (valdadega). On ju paljud probleemid sarnased. On suurem rahakott, mis võimaldab tõsisemaid projekte käsile võtta jne. Väga hea näite tõi hiljuti Postimehe ajakirjanik Toomas Sildam naabruses asuva Kingissepa rajooni kohta, kus ühine (ka õige) juht pani kiiresti elama nii linna kui ka maa, viies ühtlasi tööpuuduse 1—2%le.
Seega jääks Jõgeva maakonda viis haldusüksust, kõige radikaalsema variandina kolm. Viimase puhul jääb juba maakonna eksistents küsitavaks. Lahendi peab leidma kolmnurk: valitsus, kohalik juhtkond ja rahvas. Hästi meeldib Peipsi äärne lahendus, kus Mustvee linn algab Lohusuust ja lõpeb Kasepääl. Linnapea Kostrominil tuleb võtta eeskuju Põltsamaa ettevõtlusest. Leida rahastajad ja mõne aasta jooksul ehitada konservitehas. Suureneb köögiviljakasvatus, kaob tööpuudus. Ka Avinurme rahvas otsustagu ise oma saatus. Tahab Jõgeva koosseisu tagasi — võtame vastu!
Laiendada ettevõtlust
On selge, et haldusreformi ilma ohvriteta läbi ei vii. Ettevõtluse suurendamine ja koondatutele töö leidmine on raskem, kui üksuste liitmine. Ka valitsusel tuleb siin appi tulla. Ja mitte halvemini, kui politseireformi puhul. Kiitvat ei ole öelda midagi
ka Jõgeva ümbruse ettevõtluse kohta. Suurem objekt on Painküla õlitehas, mille rajasid võõrad sissetoodud investeeringutega. Kohalik ettevõtlus piirdub ju ainult mõne puidutööstusega.
Tahaks juhtida tähelepanu veel kiratsevale turismimajandusele. Jõgevamaad kui kauni loodusega järvederohket Vooremaad tuleks rohkem näidata välisturistidele. Oleme ju rikkad veel ajaloo ja kultuuriobjektide poolest. Ka heakord ei ole kõige halvem. On majandusobjektid (Felix, Jõgeva SAI), kaunis Peipsi kallas.
Turiste ei pea ootama, nad tuleb kohale tuua. Miks ei võiks Jõgeva maakonda läbida turismimarsruut Tallinn—Narva—Tartu—Tallinn. Kui see ei huvita palju näinud euroturiste, sõitku sellel trassil Eestimaasse kiindunud vene seltskonnad.
Meie maakonnast jääks marsruuti Põltsamaa, Palamuse, Kuremaa (ujula, söögija majutuskohtade tõttu oleks üheks ööbimiskohaks), SAI, Laiuse lossi varemed, Mustvee. Kui siia lisada juurde Kauksi puhkerand ja Kuremäe klooster, siis soovijaid jätkub.
Jõgevamaale on tarvis mitmekülgset ettevõtlust!
ENDEL SÖÖT
KIRJAD
Esimene. Veel viimasel hetkel märkasin reede, 14. aprilli TV 3 liiklussaate “STOP!” sisu: Alustame Liikluskindlustusfondi hämaratest telgitagustest.
Neid saateid ma tegelikult ei vaata, kuid nüüd ootasin kinnitust oma ammustele kindlatele arvamistele. Aga — mitte üht sõna liikluskindlustusest. Kuhu nüüd on jõutud? Minu auto aastane kindlustusmakse on 209 kr. Teenustasu 15.02.2000 veel 60 kr. Eelmisel aastal vastavalt 248 ja 34 kr. Kui oleksin märtsis kindlustanud, oleks teenustasu vist 95 kr. Seega pool aastamaksest!
Olen kindel, et see teenustasu, nagu ka aastamaksed, läheb enamuses nende korraldajate isiklikku taskusse (vast ka mõnele riigimehele või erakonnale), sest liiklusavariide kahjud kuuluvad niigi heastamisele süüdlase poolt. Neid summasid kõiki kätte ei saada ja Mati Pais ütles talvises liiklussaates otse, et just seepärast tuleb maksemäära (korralikel juhtidel — minu märkus) tõsta. Liikluskindlustusfond ei täida ise endale võetud kohustusi.
Teine. Kui Tiit Vähi käis Islandil ja sõidu peaeesmärgiks oli viisavabaduse kehtestamine, tulin ainukesele mõistlikule järeldusele — kohest viisavabadust paljude riikidega on hädasti vaja riigimeestele, et vajadusel kiiresti plehku panna ning Island on küllaltki soodsas kohas.
Et vaenlast mõned tunnid piiril kinni pidada, selleks ka ainuke mõistlik põhjendus
sõjaväele. Ei tuleks enam aga ükski rünnak mööda maad ja küsitav — kas jõutaksegi lennukile.
Kibekiire viisavabaduse reiside aegu oli üks peafiguur kohe pikemat aega kodumaalt ära. Arvata, et igaks juhuks. Nüüdseks on veidi avalikustatud ka üht puuduvat lüli selles reas. Paguluses oleks ju tarvis kopsakat kapitali lahedaks äraolemiseks. See olevat tagatud nn põgenemisfondi — 10 miljoni USA dollari näol.
Täiesti usutav.
LEO KARU
JUHTKIRI
Ajast, mil Gutenberg trükipressi leiutas ning Martin Luther lugemise kohustuslikuks muutis, on raamat leidnud meie igapäevaelus kindla ja olulise koha. Kui ihu või hing haige, lapsed paigal ei püsi, oluline tähtpäev või tähtis tegelane tulemas, seadused kasvavad üle pea või kellelegi vaja muljet avaldada, saab raamatust ikka abi. Raamatu abil võib osa saada teise inimese tunnetest või välja elada enda omi, raamat on meie ustav kaaslane ja saatja ka kõige raskemate katsumuste hetkel, seisku siis ees üksikule saarele või eksamile minek.
Tehnikasajand on avanud raamatu jaoks uued võimalused — mitte kunagi varem pole raamatud olnud nii ilusad, mitte kunagi pole neid trükitud nii palju. Samas on tehniline progress loonud raamatu jaoks ka uued ohud — raamatu kadumist laialdasest käibest on ennustatud seoses nii kino, televiisori kui ka interneti ilmumisega. Kummatigi on raamat ikka alles.
Üleeile avati suure pidulikkusega Eesti Raamatu Aasta. Üle Eesti avati näitusi, kohal oli nii televisioon kui ka diplomaatiline korpus. President pidas sütitava kõne, milles kuulutas raamatuaasta eestluse sünnipäevaks.
Milline siis on eestikeelse trükitud kirjasõna olukord aasta pärast, kui meie kirjanikust presidendi sõnul peaksid raamatuaasta tulemused ka laiale publikule näha olema? Nii suur kui meie rahva lugemishuvi ka poleks, seab rahandusministeeriumi plaan maksustada raamatud ja ajakirjandusväljaanded 5%lise käibemaksuga, selle rahuldamise võimalustele omad piirid. Niigi pole praegu väga suur osa nendest inimestest, kes vanasti raamatujärjekordades seisid, juba mitu aastat ühtki raamatut osta suutnud.
Rahvaraamatukogude järsult kasvanud külastatavus ning üha laienev raamatute järelturg näitavad siiski, et meie rahva lugemishuvi ei ole oluliselt langenud. Loetakse muidugi peamiselt sopakaid, aga ka väärtkirjandust ning üllitisi, mille läbilugemise järel võib viie minutiga miljonäriks saada. Sellist kasulikku teost aga, mis õpetaks, kuidas raamat taas massidesse viia, pole kahjuks veel tõlgitud.
AARE KIRNA
MAJANDUS
Milleks kulutavad omavalitsused raha
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus paneb paika linnade ja valdade kulutused. Laias laastus võiks need jagada kolmeks: kulutused sotsiaalsfäärile, munitsipaalettevõtete ülalpidamisele ja valitsemisele.
Haridusele, kultuurile ja sotsiaalhoolekandele kulutasid omavalitsused 1999. a 137,7 miljonit krooni ning koos kulutustega spordile (4,5) ja tervishoiule (1,2) kokku 143,4 miljonit krooni. Seega kulutasid Jõgevamaa omavalitsused sotsiaalsfääri ülalpidamiseks ligi 64% koondeelarvest.
Omavalitsuste hallatavate ja nende osalusega ettevõtete majandamisele (elamud, soojus, vesi ja kanalisatsioon jne) kulutatava osa suurus ja osatähtsus oleneb nii ettevõtete arvust kui ka osutatavate teenuste mahust. Kui omavalitsuse koondeelarves moodustavad need 15% eelarvete mahust, siis Jõgeva linn kulutab majandusele 11,5 miljonit krooni ehk 28,2% eelarvest. Nende hallata on 10 asutust ja ettevõtet.
Võrdluseks olgu märgitud, et Puurmani vald kulutas samaks otstarbeks ligi 600 000 krooni ehk 6,9% eelarve mahust. Valla majandusnõuniku Neeme Järva sõnul on nad teinud kulutusi heakorrale, valgustanud tänavaid jne.
Valitsemisele kulutasid Jõgevamaa omavalitsused eelmisel aastal kokku 27,3 miljonit krooni ehk 12,1% kõikide omavalitsuste eelarvete mahust. Kui Jõgeva linn kulutas valitsemisele 3,5 miljonit krooni (8,7% kogu mahust), siis Kasepää vald kulutas selleks üle kahe miljoni krooni (32,5%).
Kulud raskesti võrreldavad
Võrdlus ei anna kahjuks õiget pilti tegelikust seisust. Esiteks näitavad vallad valitsuskulude real kulutusi erinevalt. Mõni vald paneb sellele reale kõik ametnikud ja neile tehtavad kulutused, osa omavalitsusi näitavad neid hoopis teiste kulutuste, näiteks sotsiaalhoolduse või hariduskulude all. Teiseks, ka väike vald peab täies mahus osutama teenuseid ja täitma KOKSiga ette nähtud funktsioone, kommenteeris asjade seisu Jõgeva maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Endla Võborg.
Kuna omavalitsuste eelarvemahud on väikesed, jäädes alla 20 miljoni krooni (va Jõgeva ja Põltsamaa linn ning Jõgeva vald), siis suurendavad riiklikud investeeringud (kuni 5 miljonit krooni ehk 25% eelarvemahust) oluliselt eelarvet, ja seetõttu ei pruugi suhtarvud (%) kajastada tegelikku seisu objektiivselt, teatas rahandusosakonna juhataja.
Peale kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kehtivad veel konkreetset valdkonda, näiteks haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus jne, reguleerivad seadused ning määrused. Seaduste kohaselt täidab kohalik omavalitsus vahel ka neid ülesandeid, mille täitmist ei pruugi riik finantseerida, näiteks kohalike teede korrashoid ja remont. Kulutusi tehakse, kuid nende rahastamist ei ole püütudki garanteerida, sest käesoleval aastal selleks otstarbeks vahendeid ei eraldatud. Eelmisel aastal kulutati kohalikele teedele 50 miljonit krooni, sealhulgas Jõgeva maakonnas 1,7 miljonit.
Omavalitsuste ülesanded konkretiseerimata
Ülesannete jaotamine riigi, omavalitsuste ja ka maakondade vahel ei ole veel lõppenud. Jõgeva linnavalitsuse pearaamatupidaja Maie Tootsi sõnul on praegune süsteem liiga keeruline ja lihtinimesele raskesti mõistetav. Peale valitsemiskulude ei ole ühtegi valdkonda, mida tervikuna rahastaks kohalik omavalitsus. Ikka on mõni osa tervikust riigi finantseerida. Näiteks õpetajate palgaraha tuleb riigi eelarvest.
Meedias on palju kära tehtud maakondade ja omavalitsuste liitmise teemal, kuid Maie Tootsi arvates on reformimise tuhinas jäetud paika panemata nende tulevased funktsioonid. “Enne liitmiste alustamist tuleks läbi vaielda ja kindlaks määrata need ülesanded ning teenused, mis jäävad riigile, millised maakondale ja omavalitsustele ning millistest loobutakse (antakse üle erastruktuuridele ja mittetulundusühingutele),” lisas Jõgeva linnavalitsuse pearaamatupidaja.
RAIVO SIHVER
Rahvusvaheline koostöö suundub kutseharidusse
Jõgevamaa haridustöötajate rohkem kui viie aasta tagused suhted Soome kolleegidega omandavad Eesti pürgimisel Euroopa Liitu uue sisu, sest ülelahe maal on sellealased kogemused olemas, ja on, millest õppida.
Senise projekti raames tegeldi puhtalt kutseharidusega (kutsekoolidega), kuid edaspidi otsustati kaasata töösse ka üldhariduskoolide ja täiskasvanute täiendkoolitusega seonduv.
Projekti 3+3 raames toimus 11. ja 12. aprillil Helsingis hariduskoostöö juhtrühmade nõupidamine. Eesti poolt oli koostöösse kaasatud Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakonna haridustöötajad ja Soome poolelt Kümenlaakso, Itä-Uusimaa ning Päijät-Häme maakondade esindajad.
Jõgevalt osalesid juhtrühmade töös maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Peterson ning sama osakonna peaspetsialist Li Lind. “Arutasime 3+3 hariduskoostöö jätkamise võimalusi, sest senine projekt oli lõppenud. Otsustasime jätkata sektorirühmade tööd järgmistes valdkondades: ehitus ja megatroonika (metallitöötlemine pluss elektroonika), sotsiaalala ja tervishoid, turism ja teenindus ning toitlustamine. Projekti uueks suunaks maakonnas saaks tööalase koolituse arengurühmade moodustamine, kuhu kaasatakse veel ettevõtjaid ja täiskasvanute koolitusega tegelevad firmad. Mina isiklikult loodan siit tuge täiskasvanute ja ametikoolitusele maakonnas,” teatas Kadri Peterson Vooremaale.
Seni on 3+3 projektis kaasa löönud Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool ning Kuremaa Põllumajandustehnikum. Projektijuhid loodavad tulevikus osalejate ringi laienemisele.
Teiseks arutati võimalusi PHARE CBC väikeprojektide raames kohaliku elu arengut toetavate projektide väljatöötamiseks ja esitamiseks. “PHARE piire ületava koostöö programmi Väikeprojektide Fondi eesmärgiks on toetada projekte, mis arendavad kohalikku ja regionaalset koostööd Läänemere regiooonis ning toetavad Eesti arengut kohalikul tasandil Euroopa Liiduga ühinemisel,” lisas Peterson.
RAIVO SIHVER
Jõgeva vallavolikogus ametid jagatud
Neljapäevasel Jõgeva vallavolikogu istungil valiti volikogu aseesimeheks Kaja Pärn valimisliidust Meie Vald (MV).
Kolmeliikmelise revisjonikomisjoni esimeheks valiti Ain Vaht valimisliidust Vald (V) ja liikmeteks Vello Ründva (MV) ning Mart Uudla (V).
Enne komisjonide esimeeste valimist otsustati teha komisjonide nimetusi lühemaks ja suupärasemaks. Arvestades kohe kohe toimuma hakkavat haldusreformi, otsustati moodustada haldusreformikomisjon. Volikogu liikme, meediaärimehe Peep Lillemägi arvates saab niimoodi tegutsedes haldusreformi protsessi mõjutada.
Valiti kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, mida muudeti kolmel korral. Ka esimeest vahetati kolmel korral. Algul oli esimeheks Peep Lillemägi (MV), siis Reinhold Reimand (V) ja lõpuks Reine Koppel (V).
Enamusel juhtudel esitati kandidaadiks ainult üks volikogu liige ja kõik kohalolijad toetasid ühehäälselt tema kandidatuuri. Ainult sotsiaalkomisjoni esimehe kohale esitati kaks kandidaati: Hele-Mall Teras (V) ja Tiia Lätt (V). Valituks osutus Tiia Lätt, kes sai 16 häält.
RAIVO SIHVER
Möödunud kolmapäeval lõppes Saarel konkurss avatavasse perearstipraksisesse. Nelja kandidaadi seast otsustati Minija Pääslase kasuks.
Konkursikomisjon, kuhu kuulusid maakonnaarst Ülle Krikmann, Jõgevamaa haigekassa direktor Taimi Anslan, Jõgevamaa tervisekaitseteenistuse arstinspektor Antonina Järviste, Vaimastvere perearst Malle Koppa, kohalik velsker Eda Arold ja vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Rita Kivisaar, otsustas neljast Saare valla perearstiks kandideerinust valida sellele kohale Minija Pääslase. Ametisse asub Minija Pääslane tuleva aasta 1. jaanuarist. Praegu töötab ta Torma arstina ning ühtlasi teenindab Saare valla Voorepoolset rahvast. Saare kandi inimesi võtab vastu kord nädalas Maarja arst. Kui Saarel aga avatakse perearstipraksis, jääb perearstina kogu valda teenindama Minija Pääslane.
VAIKE KÄOSAAR
NOORTELISA
Alati valmis kodumaa kaitsex! Mnjaa... Alati valmis — alati valmis aitama seltsimeest. Alati valmis kolhoosipõllul muda seest kartuleid välja tuhnima. Alati valmis vanainimest üle tee aitama. Alati valmis oma vanemaid & sõpru rahvavaenlastena välja andma... Ilusaid & vähem ilusaid lauseid rohkem kui rubla eest.
Mis ta siis oli, see meie minevik? Mis ta siis olema pidi, see meie tulevik — suur verekarva punane, sirbiga lõigatud & vasaraga taotud kommunism? Võõrsõnade lexikon ütleb selle peale umbestäpselt nii: utoopiline ühiskond, kus pole enam mingisuguseid klassierinevusi inimeste vahel, kus ühiskondliku elu juhtivax printsiibix saab — igaühelt vastavalt tema võimetele, igaühele tema tarviduse järgi. Hmm... ei kõla ju sugugi halvasti!? Veel loosungeid. Elagu meie suur õpetaja & juht Lenin, Stalin, Brežnev, kes iganes (sõltuvalt aastanumbrist & sellest, kes parajasti pukis on)! Au tööle! Kõikide maade proletaarlased, ühinege!!!
Kahju, et üx suur & rumal süsteem suutis oma ligi sajandipikkuse existeerimise, vaimse & füüsilise vägivallaga nii paljude asjalike ning ilusate sõnade, lausete, mõtete tähenduse ära rikkuda. Nii paljudele haiget teha... Mõelda vaid. Maailma mõistes tähendas ju ka punaparteilise noorteorganisatsiooni, pioneerid, nimi vaid teerajajat, algatajat.
Aga mis tähenduse omandas see sõna NSVLs!? Ideed olid head, vahendid valed. Väga valed... Ideed ei kao kuhugi. Point on sama, sihtmärk — otsemat või kaudsemat teed mööda heaollu. Kõigil rahvastel. Ka sel sajandil kehtib veel — ühises peres, ühise eesmärgi poole... Head teed...
M. HÜÜDMA
8. aprillil toimus Jõgeva Gümnaasiumis seoses tervisekuuga selle kooli lastevanematele väike koolituspäev. Kohtuti kooliarsti Vilve Venna ja psühholoogi Virve Kinkariga, kes püüdsid selgitada tänapäevase koolielu füüsilist ja psüühilist mõju koolijütsidele. Meeldivaks üllatuseks oli see, et “vahetunnil” pakuti joogikest ja küpsist.
Kooliarst tutvustas kõiki “trikke”, mida õpilastega kord aastas arstikabinetis tehakse, alates pikkuse ja kaalu kindlaks tegemisest ning lõpetades jalaseente otsimisega. Veel rääkis ta õpilaste üldisest tervislikust seisundist, hügieeni hoidmisest, rühivigadest jne. Ühe sõnaga õpilaste jaoks mitte midagi teadmatut.
Psühholoog selgitas lastevanematele õpilaste muresid ja tundeid kooliga seoses ning püüdis neile läbi lillede selgeks teha õigeid kasvatusmeetodeid. NB! Mitte vabakasvatust! Tegelikult tegi ta korralikku selgitustööd, miks ikkagi on perekond ning selle liikmed üksteisele tähtsad ning millest sõltub laste heaolu.
Kahju ainult, et lapsevanemad selle päeva vastu huvi ei tundnud, kuna neid oli kohal tõesti vähe. Kes koolituspäeval ei käinud, neile väike sõnum India vanasõnast, mille peale tasuks mõelda.
Laps on nagu kallis külaline, kes mõneks ajaks teie juurde elama tuleb. Seepärast tuleks teda ka nii vastu võtta ja hoida, et ta saaks jälle minna ning et tal oleks hea vahetevahel tagasi tulla.
KADI ALTMÄE
Üle 15 000 koolilõpukeerisesse kistud abituriendi ning kordusüritaja kribis eelmisel laupäeval palehigis oma esimese riigiexamina lõpukirjandit kirjutada. Neli kuuest kreisytegijast nende hulgas.
Teemad, see tähendab enamus neist, olid üle ootuste lihtsad & kirjutatavad. Piisavalt laiad, et kõiki oma teadmisi, seisukohti, ideid rakendada (kellel muidugi oli, mida rakendada...). Kuid samas ka piisavalt laiad, et kaotsi minna, teemasse ära exida, laiali valguda. Esialgsetest järelkajadest selgub, et lemmikteemadex olid: “Mõtelda oma peaga, see tähendab riskida” & “Ilus õun, uss sees” (aiapidajate lemmik!?). Suhteliselt palju kirjutati ka saastatud keskkonnast kui saastatud mõtlemise viljast. Igaühele leidus midagi.
Meeleolud examil: alguses polnud vigagi. Astusime examiruumi, valisime sobiva koha & olex kohe hea meelega kirjutama asunud, aga — tutkit! Stsenaarium järgmine: istu maha, pane oma šokolaadinänn lauale & hakka ootama. Mida aeg edasi, seda rohkem võis näha põlvede väristamist, rahutut kätega vehklemist & silmi, mis kannatamatult ühest punktist teise liikusid, kusagil pidet leidmata.
& siis sai kell kümme... Oh imet, Vikerraadios ei järgnenudki täistunnipiixuderahele uudiseid, tuli hoopis kõne — haridusminister Tõnis Lukaselt. Innustas kirjutama & rahustas veidi pinguletõmbunud närve. Kirjanditeemad kolm korda kuulatud, examivihikud käes, asuti kogu kuuetunnise kirjandimaratoni kõige vastutusrikkama ülesande juurde — ees seisis teema valik.
Vaesed kirjutajad, kes alles poole aja pealt avastasid, et on valikus exinud või lootusetult mööda kirjutanud...
Jaa, kurb paratamatus — leida, et kirjutatu on täielik saast, ning samas teada, et tööd uuel teemal enam valmis ei jõuax. Või kui keset kirjutamist järsku pea mõtetest lagedax lööb...
Kuus tundi vaixet, pingelist tööd seljataga, šokolaad otsas, kirjand valmis. Pole enam muud, kui anna allkiri ära, kirjuta tööle enda anonüümsex jäämist garanteeriv kood & koju pabistavaid ning küüsi närivaid emasid-isasid rahustama, või vastupidi, veel rohkem närvi ajama!? Kirjutatud, elutähtis lõpukirjand oli sellel ajal aga juba teel Tallinna poole. & enne pole lootustki neid näha, kui lõpupeol, & siiski mitte kirjandeid endid, vaid ainult hinnet numbrit oma tunnistusel. Jama lugu küll.
Võid ju kirjutada omapärase & hea kirjandi, aga kui see satub hindamisex mõnele fantaasiavaesele, rangelt reeglites kinni olevale kuivikpedagoogile, kellel pealegi just sel päeval juhtub paha tuju olema... siis sorry — kõva 7 punkti, & ole õnnelik.
Siin olex just paras koht enda aineõpetajate tervitamisex & tänamisex... Et nad üldse viitsisid meiega seal keelemaastikul rassida & vaeva näha. Et siis edukat parandamist pedagoogidele üle Eesti & meile, abiturientidele, võite ise arvata, mida meile kõige rohkem vaja on...
M. HÜÜDMA
B. KÄGU
Aprilli 20ndate päevade ümber tähistasid oma sünnipäeva kaks 20. sajandit mõjutanud meest — Adolf Hitler ja Valdimir Lenin-Uljanov. Kaks tegelast, kes on maailmas viimase saja aasta jooksul kõige rohkem pahandust korraldanud. Mõneti olid nad sarnased, osalt väga erinevad.
Leninit võiks nimetada kurjaks geeniuseks. Ta polnud mingi tippteoreetik sotsialismi asjus, Marxi ruineeris ta üsna sügavalt. Ta anne hiilgas eriti inimestele igasuguste ideede pähe istutamises. Ta võis veenda üksikuid vajalikke inimesi, kasvõi selliseid andeid nagu Lev Trotski, Nikolai Kamenev, Felix Džeržinski, ja muidugi Jossif Stalin. Aga ta võis samad mõtted suruda ajudesse tervetele massidele. Ta võis tekitada tõelist kaost, pöörata kõik pahupidi ja ikkagi oli miljoneid uskujaid, et see kõik on õige ja vajalik.
Lenini ideed olid sageli Vene rahvale võõrad: marksism on eelkõige sakslaste pärusmaa ja enne Leninit eelistasid venelased anarhistlikke ideid. Kuid Lenin tuli ning puhus suhteliselt palju korda ja puhtust nõudvad, kuid hästi läbi töötatud mõtted vene hinge sisse. Nii oli Lenini anne eelkõige psühholoogiline. Ja tal õnnestus peagi enda ümber tekitada lausa religioon kõige oma atribuutikaga. See kestis küll ainult 70 aastat.
Riigiasjus oli Lenin nõrk. Seni kui ta oli sisuliselt peaminister, möllas Nõukogude Venemaal paras hullumaja, sõda ja segadik. Leninil endal puudusid mingidki inimlikud tunded. Võibolla oli see raske ajuskleroosi (millesse ta suri) tulemus. Ta ei väärtustanud inimelu. Alles Stalinil õnnestus õige raudne Nõukogude Liit moodustada.
Hitler polnud mingi geenius, kuigi ka tema oskas parajalt inimestele pähe istuda. Ta oli väga hea suhtleja ja värbas endale ka palju häid nõuandjaid. Inimesena oli ta
väiklane, pisike ja suhteliselt mõttevaba. Sellisena aga ta meeldis miljonitele omasugustele ja oli mõjuv.
SPORT
Jõgeval toimusid neljandad Eesti valdade individuaalmeistrivõistlused kabes. Nagu
kahel eelmisel korral, nii tuli ka seekord võitjaks hiidlane Arvo Rist, kes kogus kaheksast partiist 8 punkti. Võitja on mitmekordne vabariigi meister.
Kõigil neljal korral on osalenud ainult kolm meesmaletajat. Neist Jüri Lätt (Tartu) oli seekord teine ning meie Kaarel Ots neljas ja Jaak Keering (Viljandi) kuues. Pronksmedali võitis viimastel maakonna võistlustel hästi mänginud Urmas Visk.
Kahe naise konkurentsis võitis 4-partiilises matšis Aili Visnapuu (Tartu) meie Taimi Pihelpuu 2,5:1,5. Taimi Pihelpuu on ainukese naisena kõigil neljal korral kaasa mänginud ja võitnud eelnevalt kaks pronksmedalit.
Võistluspaiga eest täname Jõgeva politseiprefektuuri ja selle ülemat Olev Shcasmini.
SULEV LUHT
***
Jõgeva ja Põltsamaa linnavalitsuse töötajad ning volikogu liikmed on viimase nelja nädala jooksul kaks korda mitmesugustel spordialadel jõudu proovinud ning vahetanud töökogemusi. Põltsamaal võisteldi võrkpallis ja korvpalli vabavisetes (võitis Jõgeva) ning mälumängus (võitis Põltsamaa). Jõgeval lõppes saalibändi viigiliselt (6:6), kombineeritud teatevõistluses oli kindlalt parem Jõgeva. Volikogu esimeeste korvpalli vabavisetes sai Raul Kirsel 10 viskest sisse 6, Vello Mäesepp 5. Mälumängus oli jällegi parem Põltsamaa, vastates õieti ära kõik spordiküsimused. Augusti algul saadakse taas kokku Peipsi kallastel.
***
Esku kevadturniiril jalgpallis võistlesid noorjalgpallurid. Noorematest poistest olid osavamad pallitaltsutajad Tabivere, Põltsamaa ja Esku, vanematest poistest (sünd 1987) Põltsamaa Spordi, Jõgeva Tähe ning Pisisaare võistkonnad.
***
Põltsamaa piirkonna korvpallimeistrivõistlustel tegi kaasa 9 meeskonda, teiste hulgas Viljandi maakonnast Kõo ja KolgaJaani, Järva maakonnast Imavere. Eelringi mängudest said finaalvõistlusele 7 võiduga Adavere Lihatööstus (kaotus Põltsamaa Ühisgümnaasiumile 75:87) ja 5 võiduga Felix, Kõo ning ühisgümnaasium. Piirkonna meistriks tuli Adavere Lihatööstus (Andres Paas, Mait Paabort, Annes Karing, Kalle Kasvo, Indrek Teder, Andres Kallasmaa, Margus Metsma, Andre Aljo, Raivo Haan) vaatamata kaotusele finaalringis 58:69 Felixile (eelringis võideti Felixit 82:70). Võitjavõistkonnas viskas kõige enam korve Mait Paabort. Teine oli Felix (edukaim korvikütt Rain Haava), kolmas ühisgümnaasium (resultatiivsemad mängijad vennad Mati ja Tõnis Kaljund). Kõo võistkonnas mängis silmapaistvalt politseiakadeemia viimase kursuse õppur Kalle Kolk.
***
Kuremaal mälestati 6 kordset Eesti täiskasvanute ja 5kordset Eesti spordiveteranide meistrit Ako Kaarti lahtiste tõstevõistlustega. Võistlustel tegi kaasa 21 tõstespordihuvilist KohtlaJärvelt, Valgast, Mõisakülast, Raplast, Pärnust, Rakverest, Jõgevalt ja Laiuselt. Parima kogusumma tõstis Kohtla-Järve tuntud raskeatleet Anatoli Sosnovski keskkaalus rebides 92,5 ja tõugates 127,5 kg. Endine Saadjärve ühismajandi töötaja Raivo Lauri sai kogusummaks 207,5 kg, 61aastane põllumees Einar Palumäe 215 kg ning meie Rein Taberland 180 kg. Võistlustele pani õla alla Eesti Kultuurkapitali Jõgeva ekspertgrupp.
***
Põltsamaa piirkonnas on aastaid olnud au sees mälumäng. Selle aasta mälumängusari “ Siin pole kaotajaid” jõudis Viljandi maakonda Kõosse, Puurmani, Lustiverre, Pajusisse, kodukooli. Kokku võistles 13 kolmeliikmelist võistkonda. Võidurõõmu said kõige enam maitsta Põltsamaa Tollipunkt (Anželika ja Jaak Valdre, Rein Mäll), Jõgeva vald (Ago Kallandi, isa ja poeg Olesk). Ühel korral võidutses Põltsamaa linnavalitsus (Tiit Kulu, Tõnu Tootsi, Ville Tamm). Esimes te hulka jõudsid alati Kõo mälumängurid, innukad kaasalööjad (paaril korral esikolmikusse jõudnud) olid veel Puhu-Risti ja võistkond 101 (jalgpallurid). Mälumängu korraldasid Evi Kõrgesaar, Aleksander Kossatkin, Feliks Leemet ja Villu Ojassalu.
Auhinnalaua eest hoolitsesid Eesti Kultuurkapitali Jõgeva ekspertgrupp, Põltsamaa
linnavalitsus, Pajusi, Puurmani ja Kõo vallavalitsus, Endel Kiisk, Hendrik Allsaar.
***
Jõgeva maakonna meistrivõistlustel bridžis paaridele selgusid paremad paarid alles
viimases, 12. voorus. Esikoht teist vooru järjest Peeter Jaanile—Indrek Tederile, üldkokkuvõttes tõusmine 7 kohalt neljandaks. Maakonna meistriks tulid stabiilselt mänginud Kalle Ojassalu—Janno Kivik 21,5 miinuspunktiga. 23 miinuspunkti ansid teise koha Lembit Kapile—Arnold Kivikule, 25,5 miinuspunkti kolmanda koha Hillar Sibulale—Enn Pällile. Viienda kohaga pidid leppima Jaan Sutt—Villu Ojassalu, kuuenda kohaga Kalju Kuldvere—Jüri Mekšun. Bridžihooaeg lõpetatakse 27. aprillil Puurmanis kevadturniiriga, millest teiste hulgas võtab osa ka 2kordne kirimale maailmameister Tõnu Õim.
OSKAR PURI
Eesti noorte esimestel meistrivõistlustel sumomaadluses said Jõgeva Raskejõustikuklubi Ramm poisid kuus medalikohta.
Vinni spordihoones võistlesid 12-aastased ja nooremad kolmes vanuseklassis. Maadlusringis käis 60 võistlejat, neist 13 raskejõustikuklubi Ramm treenerite Aimur Sääritsa ja Arved Külanurme õpilased.
“Oleme turgutanud oma maadluspoisse vahelduse mõttes ka sumoga — see on kõiki maadlusstiile ühendavaks alaks,” märkis treener Säärits. Eriti tõstis ta esile Jõgeva Gümnaasiumi õpilase Oskar Orupõllu ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilase Joosep Mölderi tublidust: Joosep võistles koos endast paar aastat vanemate poistega ja tuli viiendale kohale, oma vanusegrupis oli ta aga kindel võitja. Henri Kukke Põltsamaalt võistles absoluutkaalus ja võitis kõiki vastaseid. Põltsamaa poiss Rivo Trofimov tuli oma kehakaalus (kuni 30 kg) kolme võiduga esimeseks.
Kõik kolm meistrivõistluste medalit C-vanuseklassis said Jõgeva Gümnaasiumi poisid: Oskar Orupõld kulla, Margus Tarto hõbeda ja Tõnu Tammearu pronksi.
ARDI KIVIMETS
MITMESUGUST
Vaimastveres on täpsed laskurid
Siimusti liivakarjääris peetud Kaitseliidu Jõgeva maleva laskevõistlusel “Rändkarikas 2000” saavutasid automaadist ja vintpüssist laskmises parima tulemuse Vaimastvere kompanii esindajad.
Automaadist sihiti 100 m kaugusel asuva märklaua pihta 15 lasku. Kalev Maarand (Kursi) sai 101 punkti, järgnesid Jõgeva mehed Lembit Lillemets (100 p) ja Aivar Michelson (98 p). Naiskodukaitsjatest oli täpseim Merle Neeser Põltsamaalt 61 punktiga. Jõgevlane Tiina Suur sai vaid ühe silma vähem, Marika Kallema jäi kolmandaks.
Vintpüssist lasti 300 meetri kaugusele. Individuaalarvestuses jõudsid esikolmikusse Valdo Raidma, Valdek Suur ja Martin Meos.
Püstolist ja revolvrist tulistati 25-meetriliselt distantsilt kümme võistluslasku. 79 punktiga sai esikoha Egon Maas, järgnesid Raul Terve ja Enn Roosentau. Optilise sihikuga vintpüssist laskmisel olid täpsemad Jaanus Suur ja Aldar Guske.
Võistluste peakohtuniku, nooremleitnant Lembit Kuldmaa arvates on kaitseliitlaste lasketäpsus kui mitte just kasvanud, siis ühtlustunud: esikolmikusse tulnud Vaimastvere kompanii, KL Jõgeva maleva staabi ja Põltsamaa malevkonna 9-liikmelised võistkonnad kogusid kõik üle 500 punkti.
Maleva parimad laskurid lähevad Eesti Laskurliidu karikale peetavatele üleriigilistele võistlustele.
ARDI KIVIMETS
Kevadised pühad on kõige põlengurohkemad
Jõgeva maakonnas oli eelmisel nädalal 24 tulekahju, neist 20 korral põles kulu. Kolmel pühadepäeval käis Jõgevamaa päästeteenistus kustutamas kümmet tulekahju. Päde külas hukkus tulekahjus inimene.
Jõgevamaa päästeteenistuse andmetel oli eelmine nädal selle aasta kõige tulekahjurohkem. Teisipäeval teatati tahma põlemisest Palamuse vallas Süvalepa küla talumajas, Pajusi vallas Kõpu külas põles aga majapidamishoone. Kolmapäeva pärastlõunal kustutati Jõgeva vallas Vilina külas kõrvalhoonet.
Laupäeval kell 15.47 sõitsid neli tuletõrjekomandot Palamuselt, Tabiverest ja Jõgevalt kustutama Palamuse vallas Visusti külas põlevat majapidamist. Tuli sai alguse kulu põletamisest. Elumaja suudeti päästa, kuid kõrvalhooned hävisid peaaegu täielikult.
Jõgeva vallas Päde külas pühapäeval tiibu lehvitanud “punane kukk” hävitas elumaja ja kõrvalhoone täielikult. Ahervaremetest leiti söestunud surnukeha. Tulekahju põhjus on selgitamisel, kuid elamu ümbruses oli põlenud palju maad, pole välistatud, et seegi tulekahju võis alguse saada kulu põletamisest.
Maakonna päästeteenistus sai mullu 599 väljakutset, sellest 301 korda kutsuti tuld
kustutama. Kulu ja roostikku käidi kustutamas 108 korral. “Kuigi kulu põletamine on keelatud, on kolmandik tulekahjusid seotud kulu põletamisega. Tuletõrjujatel ongi kõige töörohkemad nädalavahetused ja kevadised pühad, kui minnakse maakodudesse lume alt välja tulnud saasta ja rämpsu põletama. Maipühad on tulekul, siis on jälle karta massilisi põlenguid. Pritsimehe parim sõber on vihm, siis on loota, et asi normaliseerub,” arvas Jõgevamaa päästeteenistuse operatiivteenistuse osakonna juhataja Tõnu Vare. Varasemate aastate kogemuste põhjal nentis ta, et ega raudteeäärsed suuremad põlengud jää tänavugi tulemata. Halva ligipääsetavuse tõttu on nende kustutamine aga eriti raske.
Maituld ja lõket on ikka tehtud, kulu ja prahti ka põletatud ning tõenäoliselt põletatakse edaspidigi. Tuleb vaid jälgida, et tuli ei pääseks kontrolli alt, muidu on nii: endale süütad lõkke, aga põlema läheb terve küla.
ARDI KIVIMETS
Eilsest kuni pühapäevani kestab üleeestiline südamenädal, mille käigus on korraldatud erakorraline vastuvõtt kõikidele soovijatele ka Jõgeva haiglas.
Selleaastane südamenädal korraldatakse Eestimaal deviisi all “Südame tervis terves perekonnas”. Nagu teatas Reet Viigimaa, südamenädala koordinaator Jõgevamaal, on Jõgeva haiglas sellel nädalal kardioloog Eve Isotamme erakorraline vastuvõtt inimestele, kes soovivad kontrollida oma südame seisundit. On võimalik mõõta kolesterooli, lasta teha EKG-d ning saada nõustamist südamehaiguste riskitegurite suhtes. Vastuvõtt on teisipäeval ja neljapäeval kella 9—15 ning kolmapäeval kella 14—19. Eelregistreerimine tel 66 220.
“V”
POLITSEIKROONIKA
Sagenenud on alumiiniumivargused
Viimasel ajal on Jõgevamaal sagenenud alumiiniumivargused. Varasematel aegadel lõigati maha elektri õhuliine ja varastati aiamaal, hoovides või muidu asutuste territooriumidel vedelev või hoitav alumiinium. Nüüd aga on hakanud ilmnema veel üks varguseviis — murtakse sisse kas suvemajadena kasutatavatesse või ajutiselt elaniketa seisnud majadesse ja nende kõrvalhoonetesse ning viiakse ära kõik alumiiniumist esemed, muu pole varast huvitanud.
Läinud nädalal registreeriti maakonnas 23 salajast vargust ja kaks neist olid õhuliini vargused ning 3 muidu alumiiniumesemete (suured anumad) jne vargused. Ööl vastu 19. aprilli varastati üks suurem alumiiniumvann Kudinalt ja teine samasugune Palamuse vallast Eerikverest. On andmeid, et ööl vastu eelmise nädala kolmapäeva nähti sealkandis ringi sõitmas tumedat sõiduautot järelkäruga. Kui keegi nägi taolist autot lähemalt, mäletab sõiduki või käru registrinumbrit või teab lähemalt midagi muud, palutakse oma tähelepanekutest helistada konstaabel Aivo Kuusele tel 68 439 või temaga kontakti saamiseks telefonil 110. Helistaja soovil on tema anonüümsus garanteeritud.
Autolt varastati aku ja paagist bensiini
Ajavahemikul eelmise esmaspäeva õhtust kolmapäeva lõuna kella 12ni murti Luual sisse sõiduautosse Žiguli 2101. Auto juhipoolne esiuks avati valevõtmega. Autolt varastati aku ja paagist bensiini, arvatavalt 20 liitrit. Autoomanikust kannatanu hindab kahju 560 kroonile.
Metsast varastati umbes 100 tm puitu
Halliku metskonna Sõõru raielangilt on ajavahemikus 11.—19. aprillini varastatud umbes 100 tm metsamaterjali. Varastatu hulgas oli umbes 85 tm kuusepeenpalki, 8
tm männipeenpalki ja 5 tm kasevineeripakku. Metsamaterjal kuulus OÜle Kullo. Avalduse tegemise ajal polnud firmale tekitatud kahju suurus veel selge.
Ööl vastu kolmapäeva murti sisse Jõgeval Suislepa tänaval õhtul üheteistkümne ajal sinna ööseks pargitud sõiduautosse Mitsubishi Galant. Autosse sissesaamiseks lõhuti ukseklaas. Autost viidi ära makkraadio Planer maksumusega 2500 krooni.
Tabivere alevikus murti sisse elumajja
21. aprillil selgus, et Tabivere alevikus on sisse murtud ühte Põllu tänava majja. Sissemurdmine pidi toimuma pärast 1. aprilli. Lahti oli murtud elamu aken. Ära on
viidud majapidamistarbeid, raamatuid ja olmetehnikat. Majaomanik hindab saadud kahju 15 000 kroonile.
Tormas Lullikatkul murti sisse poodi
Ööl vastu laupäeva murti Torma vallas Lullikatkul sisse sealsesse OÜ Astem kauplusesse. Lõhuti ukse lukustus. Varastatud on toiduaineid, tubakatooteid, mõningaid tööstuskaupu ja alkohoolseid jooke. Vargusega saadud kahju on selgitamisel.
Suurem kamp andis väiksemale peksa
Laupäeva hommikul kella 9 aegu läks kakluseks Adavere bistroo parklas. Arvatavalt kolme sõiduautoga kohale tulnud umbes paarkümmend meest tungis kallale neljale noormehele, keda hakati peksma sellega, mis käepärast juhtus olema. Kaudseil andmeil, mida nüüd uurimise käigus täpsustatakse, saanud noorukite vahel vihavaen alguse mingi isikliku ebakõla pinnal, kus üks pool jõudu kogudes teisele nahapeale andma läks.
Põlenud maja köögist leiti laip
Pühapäeval mõni minut enne kolme pärastlõunal avastati tulekahju Jõgeva valla Päde külas. Põles Heino Õunmaa (1946) elumaja ja kõrvalhoone. Viimane hävis täielikult, majast jäid söestunud seinad. Ilmselt olid hooned süttinud kulupõletamisest. Kustutustöö käigus leiti maja köögist inimese laip. Laip on saadetud meditsiinilisse ekspertiisi. Esialgu arvatakse, et tegemist on majaomaniku surnukehaga.
Põltsamaal varastati autolt rattad
Ööl vastu pühapäeva varastati Põltsamaal Ringtee 3 maja juures pargitud sõiduautolt Honda Civic neli valuvelge rehvidega. Autoomaniku kahju on ligemale 10 000 krooni.
Ärandatud Zaporožetsiga sõideti teelt välja põllule
Ööl vastu pühapäeva poole ühe paiku aeti Pajusi vallas Vägari külas maja nr 8 juurest ära ZAZ 968M. Auto kuulus ühele Jõgeva daamile. Ärandatud auto leiti mõni aeg hiljem Kalana ristmiku juurest põllult.
Teisipäev, 25. aprill 2000. a.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
ENDEL SÖÖT
KIRJAD
LEO KARU
JUHTKIRI
AARE KIRNA
MAJANDUS
Milleks kulutavad omavalitsused raha
RAIVO SIHVER
Rahvusvaheline koostöö suundub kutseharidusse
RAIVO SIHVER
Jõgeva vallavolikogus ametid jagatud
RAIVO SIHVER
VAIKE KÄOSAAR
NOORTELISA
M. HÜÜDMA
KADI ALTMÄE
M. HÜÜDMA
B. KÄGU
M. KIIS
SPORT
SULEV LUHT
OSKAR PURI
ARDI KIVIMETS
MITMESUGUST
Vaimastveres on täpsed laskurid
ARDI KIVIMETS
Kevadised pühad on kõige põlengurohkemad
ARDI KIVIMETS
“V”
POLITSEIKROONIKA
Sagenenud on alumiiniumivargused
Autolt varastati aku ja paagist bensiini
Metsast varastati umbes 100 tm puitu
Tabivere alevikus murti sisse elumajja
Tormas Lullikatkul murti sisse poodi
Suurem kamp andis väiksemale peksa
Põlenud maja köögist leiti laip