Vooremaa

Teisipäev, 25.01.2000

Esikülg

Kirglik kalamees ilmast ei hooli

Olgu ilm milline tahes — tuisaku või tormaku, sadagu taevast või pussnuge alla, kirglik kalamees kipub ikka õngitsema. Olgu jää õhuke või paks, kalahull rühib kärme sammuga kaldast kaugemale, järvelt tagasisaamisele enamjaolt ei mõeldagi. Eelmisel nädalal päästsid piirivalvurid Peipsi nõrgalt jäält üle kolmekümne kalamehe.

Nädalavahetusel võis Peipsil näha sadu kalamehi. Kodavere alla oli tulnud õngitsema mitu bussitäit lätlasi. Paar päeva valitsenud külmakraadid olid väiksemad jääpraod mõne sentimeetri paksuselt kenasti kinni katnud, kuid eelmisel teisipäeval seitsmekaheksa kilomeetri kaugusele kaldast tekkinud ligemale kilomeetrilaiune pragu polnud veel täiesti kinni külmunud. Sääritsa küla all, mis on paljude kalastajate lemmikpaik, lainetas vesi poole kilomeetri kaugusel kaldast. Selles kohas oli ligi 10 meetri laiune ja kilomeetripikkune lahvandus. Kohati võis näha tuule poolt kokku kuhjatud mehekõrguseid jäävalle.

Ohule pole aega mõelda

Kuigi tugev põhjatuul pidavat kala panni pealt minema viima, seab Sääritsa all üks suurem meesteseltskond oma pambud Soome kelgule. Seni, kuni autoga jääle ei lubata, pidi see kõige parem liiklusvahend olema. Järvel käivad nad igal nädalavahetusel ja vahel ka äripäeval, juba jõuludest saadik. Eriti hästi olevat näkanud 2. jaanuaril — siis ei saanud keegi alla 50 kala, põhiliselt olnud aga kiisad, kuid ahvenat ja särge võttis ka.

“Kui kõike kardad, siis ei tarvitse kodust sängist välja tullagi. Eks siis hakkad kartma, kui sisse kukud. Kui kala võtab, ei siis pole ohule aega mõelda. Nüüd piirivalvel hõljuk olemas, polegi veel teisega sõita saanud,” arvas üks meestest. Ei saanudki aru, kas noormees viskas villast või oli see kibe tõde.

Monre (41) käib kalal rohkem seltskonna kui kala pärast. Poisikesena hakkas ta järvel käima koos isaga, nüüd võtab kalaretkele kaasa oma neli poega. Eelmisel teisipäeval oli siiski harv juhus, et järve äärde jõudnud mees ei riskinud kalale minna:

“Polnud õieti aega ka. Oli tugev põhjatuul ja väike udu, aga Omedu alt oli pragu ilusasti näha. Suur kiusatus oli küll praoni minna — selleni võib julgelt minna, seal kõigest paar meetrit vett. Kord saingi kalda lähedalt suuri ahvenaid.”

Laibad jää all

Jõgevamaa päästeteenistuse tuukriteenistuse spetsialist Tanel Sermat ütleb, et nädal aega tagasi mõõdeti Mustvee all jää paksuseks kõigest 5—8 sentimeetrit. Kuremaa järvel ühes ohtlikumas kohas Tammemetsa all mõõtis ta jää paksuseks 12,5 cm.

“Üksinda võib minna 7,5; grupiga juba 10, mootorsaaniga 15 ja sõiduautoga 25 sentimeetri paksusele jääle. Kui väljas on 10 kraadi külma, siis ööpäevas tekib seisvas veekogus 2,5 cm jääkiht,” teavitas Sermat. Mullu uppus Eestis 168 inimest, neist 14 (neli last) vajusid läbi jää. Jõgevamaa veekogudes uppus kümme inimest. Jõgeva tuukrid tõid jääpankade alt välja kolm laipa.

“Veekogudel peab olema väga ettevaatlik. Kaasa tuleb võtta jäänaasklid ja jupike nööri. Suurele järvele minnes on head abilised kompass ja taskulamp. Üldlevinud kokkuleppe kohaselt tähendab jää peal tule tegemine või laternaga ülesalla viibutamine, et vajatakse abi. Jõgedele võiks üksnes paadiga minna. Ettevaatlik tasub olla ka Kaiavere järvel, sest seal on palju allikaid ja mõnes kohas jää õrn. Mõni aasta tagasi uppus seal uisutanud mees,” manitseb tuuker.

Kala valib sööta

Vaatamata põhjatuulele said Sääritsa alt Peipsile läinud mehed paarkümmend kilo kala. Kalma küla juurest järvele läinud Rein polnud oma saagiga aga kuigi rahul — kõigest tosin ahvenat.

“Üllatavalt vähe, võibolla ei leidnud kala üles. Üks kohalik kalur ütles ka, et sulaga näkkas paremini. Mõnekümne meetri laiuselt oli näha värsket jääd ja kaugele ei riskinud minna.”

Ka Maido pole kalast kunagi ilma jäänud. Peipsi kala enam ussi ei tahtvat, sest lätlased olla harjutanud nad sääsevastseid sööma.

“Mul oma salarelv: panen sääsevastse konksu otsa ning määrin seda lõhnaseguga. 20—30 kilo kala saan alati,” kiitis Maido oma püügivahendit, mille koostise ta jättis kiivalt vaid enese teada.

ARDI KIVIMETS

Juhtkiri

Kalamehed vist ikka ei ole hullud

Viinajoomine on juba vanast ajast hukkamõistetud pahe. Hasart ning uuemal ajal ka arvutimängud on samuti asjad, millest üks karske ja ontlik mehepoeg peaks hoiduma. Kummatigi on veel üks tegevusala, mis hoolimata selle ohtlikkusest inimeste elule, füüsilisele ja vaimsele tervisele ning rahakotile pole veel üldist ühiskondlikku hukkamõistu leidnud nimelt kalapüük ja eriti selle talvine alaliik jääpüük.

Nii kui jää varest kandma hakkab, on nad platsis. Kombineeritud liikuv ja ujuvvahendite abil ronivad nad kaldast võimalikult kaugemale, raiuvad paberõhukesesse jäässe hulgaliselt auke ning istuvad siis, silm krillis, nende serval, sikutades välja mõttetult pisikesi kalapoegi ning tegemata väljagi mõistlike inimeste hoiatustest tormituule, jääpragude, halva nähtavuse ja muu seesuguse osas. Ja igal aastal peab riik seesuguste hullude päästmiseks ränka raha kulutama.

Ülalkirjeldatud lihtne tüüpkujutluspilt kalameestest on muidugi laialt levinud, kuid sama ekslik nagu kõik tüüpkujutlused. Rääkimata jääpüügi majanduslikust tähtsusest neile, kes veekogude olgu see siis Peipsi või muud Vooremaa järved ääres elavad, on kalapüügil mõõtmatult suurem psühholoogiline mõõde. Nii mõnigi kirglikku kalameest näägutav seaduslik abikaasa ei aima, et just vaikust ja rahu sinna jää peale otsima minnaksegi. Värske õhk, mõõdukas füüsiline koormus, vähesel hulgal hasarti ning ümberringi valitsev valge vaikus on elamused, millele diivanil ja televiisoril on raske midagi vastu seada. Kalamehed ise peavad järvelkäimist märksa härrasmehelikumaks ajaviieks kui kõrtsis laaberdamist, kusjuures viimane tegevus annab vastavatele organitele märksa rohkem tööd kui paar korda aastas jääl teostatavad päästeoperatsioonid. Järelikult pole vist ka erilist vajadust nn. kalahulle ühiskonnast isoleerida.

AARE KIRNA

Ülevaade kohalikes omavalitsustes toimunust

Nädal maakonnas

Jõgeva linn

Möödunud neljapäeval korraldas Elu Sõna Jõgeva kogudus heategevusürituse lasteaias Rohutirts ja Jõgeva põhikoolis. Laupäeval organiseeris Jõgeva linna ja valla spordiklubi Forte spordihoones Virtus maakonna võimlemis ja tantsurühmade konkurssfestivali “Kaunis rüht on tervis ja ilu” ja “Koolitants 2000” maakonna eelvooru. Eile toimus linnavalitsuses nõupidamine, kus arutati rajatava reoveepuhasti rahastamist. Jõgeva muusikakoolis avati eile arvutimuusikaklass. Maavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakonnas on täna projekti “Kaitse end ja aita teist” juhtrühma nõupidamine. Neljapäeval on Jõgeva haiglas maakonna perearstide nõupidamine ning maavalitsuses peavad nõu maakonna omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Jõgeva linnavolikogu istungil 27. jaanuaril on päevakorras linna 2000. aasta eelarve esimene lugemine. Muude küsimuste seas arutatakse linna sotsiaalmaja asutamist, valitakse Jõgeva linna esindajad Jõgevamaa Omavalitsuste Liitu jne.

Jõgeva vald

Kuremaal oli eile koos Eesti valdade talimänge korraldav komisjon. 28. jaanuaril on Kiigemetsa kooli ruumides Eesti maavalitsuste eriõpetuse spetsialistide nõupidamine.

Kasepää vald

Ülevallalisi sündmusi ja ettevõtmisi vallas möödunud nädalal ei olnud ja neid ei ole ette näha ka käesoleval nädalal.

Mustvee linn

Eilsel linnavolikogu istungil oli põhiküsimusena arutlusel linna 2000. aasta eelarve esimene lugemine. Arutati volikogu liikmete töö tasustamist ja muid jooksvaid küsimusi.

Pajusi vald

Eile oli vallavalitsuse istung, kus arutati tänavuse aasta eelarve projekti, ühekordsete toetuste maksmist jt küsimusi.

Pala vald

Laupäeval peeti Pala koolis stiilipidu. 24.—28. jaanuarini on Pala koolis spordinädal. Neljapäeval toimuvad valla suusaradadel maakonna koolinoorte meistrivõistlused suusatamises. 29. jaanuaril korraldatakse Palal naabervaldade spordipäev. Peale Pala vallavolikogu ning valitsuse liikmete osalevad Alatskivi ning Saare valla ja Kallaste linnavolikogu ning valitsuse liikmed. 28.—30. jaanuarini on Pala kooli ruumides talilaagris noorte kotkaste ja kodutütarde Jõgeva maleva ringkonna liikmed.

Palamuse vald

Neljapäeval korraldab Palamuse koguduse diakooniapunkt peo valla invaliididele. 28. jaanuaril on vallavolikogu istungil päevakorras tänavuse aasta eelarve esimene lugemine, sotsiaaltoetuste maksmise korra kinnitamine jt küsimused.

Puurmani vald

27. jaanuaril võetakse vallavolikogu istungil arutlusele 2000. aasta eelarve esimene lugemine, arutatakse valla lipu ja vapi kasutamise korda jne.

Põltsamaa linn

Möödunud neljapäeval oli kultuurimajas linna laste pidu, kus astusid üles lastepäevakodude Tõruke ja Mari lapsed. Piirkonna omavalitsusjuhid ja volikogude esimehed arutasid möödunud nädalal piirkonna abipolitseinike programmi võimalikkust Põltsamaa piirkonnas. Pühapäeval oli EELK Põltsamaa koguduses Järvenpää sõpruskoguduse piibliringi päev. Põltsamaa Kodu ja Põllutöökoolis korraldati pühapäeval perede spordipäev. Eile ja täna kutsus Põltsamaa Ühisgümnaasium oma lapsevanemaid infoõhtule Ranna restorani. Kuulatakse ettekandeid, avatud on vaba mikrofon. Põltsamaa muuseumis avati eile näitus õpilaste joonistustest, luuletustest ja jutukestest teemal “Minu Eestimaa”. Täna tutvuvad maavalitsuse haridus ja kultuuriosakonna töötajad Põltsamaa Kodu ja Põllutöökoolis õppetöö korraldusega. Täna on Põltsamaa linnavalitsuse istung. 28. jaanuaril on Põltsamaa kultuurimajas konkursi “Koolitants” maakonna eelvoor. Laupäeval korraldab Põltsamaa kultuurimaja ürituse “Pidu omas majas”, kus esinevad nii Põltsamaa linna kui ka piirkonna isetegevuslased.

Põltsamaa vald

Laupäeval korraldas Põltsamaa jalgpalliklubi Sport Adaveres saalijalgpallivõistluse meestele ning 1986. aastal sündinud poistele. 25. ja 26. jaanuaril on Kamaris Põltsamaa vallavolikogu ja valitsuse ühine ärikoolitus. 27. jaanuaril on vallavolikogu istung, kus kõne all on eelarveküsimused.

Saare vald

Reedeks on kutsutud näituse avamisele Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis Voore kooli õpilane Allar Laak koos õpetaja Anne Kanaga. Allar Laagi töö valiti välja parimate joonistuste seast joonistusvõistlusel “XXI sajandi ülikool”, mille Tartu Ülikooli vilistlaskogu korraldas eestikeelse ülikooli 80. aastapäeva puhul. 27. jaanuaril toimub Voore seltsimajas Voore—Maardla—Kallavere maakorralduspiirkonna osaliste koosolek.

Tabivere vald

Möödunud teisipäeval pidas nõu valla eelarve ja arengukomisjon, põhiküsimusena oli arutlusel nelja suurema infopäeva korraldamine valla ettevõtjatele ja asutuste juhtidele. Samal päeval toimunud vallavolikogu istungil oli päevakorral valla tänavuse aasta eelarve arutelu. Sellest nädalast hakkab kohalik konstaabel tegelema hulkuvate koerte ja kasside probleemiga vallas. 26. jaanuaril on vallavanema juures koos vallavolikogu kultuurikomisjon ning valla kolme raamatukogu ja kahe kultuurimaja juhid, et valida Tabivere valla kultuuri ja spordikompleksi uus juhataja.

Torma vald

Möödunud neljapäeval oli vallavolikogu istungil kõne alla valla tänavuse aasta eelarve esimene lugemine, kinnitati volikogu alakomisjonide põhimäärus, maamaksumäär ning lastepäevakodu Linnutaja põhimäärus. Vallavalitsuse eilsel istungil arutati sotsiaaltoetuste määramist. 29. jaanuaril on Vaiatu klubis konverents Rääbiselt pärit professori Paul Ariste 95. sünniaastapäeva tähistamiseks. Esinema oodatakse professoreid TiitRein Viitsot ning Ago Künnapit, Emakeele Seltsi teadussekretäri Tõnu Tenderit, koduuurijaid Eino Veskist ja Toivo Õunapuud jt. Tehakse ringkäik Paul Ariste sünni ja elukohta.

Noortelisa

Kreisy

Hallutsinatsioon

On öö, tulen Viimsi metsast koju. Meel on lõbus, pea on veidi sassis. Järsku — mis jama on? Igal pool karud. Pagan, miks neid nii palju on? Jalad selga ja koju.

Nii võib juhtuda, kui oled lähemalt uimastitega tutvunud. Näiteks LSD, moonipuru, kanepi või tablettidega. Kui alkohol muudab asjad mitmekordseks ja heal juhul võid näha ainult kuradikesi, siis narkootikum tekitab väga kummalisi värke. Tõeline väljakutse on see narkootikume pruukivate inimeste sõpradele. Hoidke narkouimas inimestest vähemalt 50 meetri raadiusse, muidu võivad nad teid kogemata uduga segi ajada ja noaga udu laiali ajades teile paar korda susata.

Asi läheb eriti põnevaks autoroolis. Näiteks juhtub selliseid intsidente: sõidad teel, siis jääd seisma, sest tundub, et elevandid jooksevad mööda. Või siis pidurdad keset kiirteed ja jääd seisma, öeldes: “Fooris põleb punane tuli, pardipere läheb üle tee.”

Kui teil pole just soovi seda kõike ise kogeda, siis ei tasu narkootikume tarbida.

KREISY

Kümme käsku

Ühel ööl, näed, lugesin huvitavat raamatut. Keegi kaval mees pani kunagi hallil ajal kirja ja, vaata imet, mõned siiamaani loevad. Kohustuslik kirjandus ta muidugi millegipärast pole. Sirvisin siis jälle üle pika aja ja paningi kirja. Ehk jääb kellelegi kõrva taha. Et inimesed uuel sajandil jälle uue hooga pättusi tegema ei hakkaks. Et nagu koputaks südametunnistusele või nii!

Tahvlid mänedžerile

Lugu on järgmine. Jumal, antud juhul see tüüp, kes kogu meie pisikese maailma tükkis oma pudulojuste ja suurteväikeste imedega kuue päevaga valmis meisterdas, seitsmendal päeval puhkas ja siis nägi, et kõik see oli väga hea… Noh, et siis Jumal andis ühel kenal päeval oma väljavalitule (ei, mitte abikaasa mõttes, vaid oma nn maapealsele esindajale… ehk tänapäevaselt mänedžerile) kivitahvlid kümne käsuga, mida rahvas pidi täitma, et talle meelepärane olla. Jumal oli nimelt päris karmi käega kuju. Tõhusalt töötava karistussüsteemiga. Ütleme lihtsalt, et temaga oli parem sõber olla. Jah, omadele ingel, vaenlastele kui püsti kurat. Ja kes tema kümne käsu vastu eksis — oioi, kui valus! Niisiis, neil Moosesele antud kivitahvlitel seisis nii:

Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt, orjusemaalt. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval!

Ära tee enesele nikerdatud kuju ega midagi sellesarnast, mis taevas üleval, mis all maa peal, mis vees maa all! Ära kummarda nende ette ega teeni neid…

Ära võta Issanda, oma Jumala nime asjata suhu, sest Issand ei jäta seda karistamata, kes tema nime asjata suhu võtab. (Mida ta üldse karistamata jätab?!)

Pühitse hingamispäeva. Kuus päeva tee tööd, aga seitsmendal päeval puhka, pühenda see päev Jumalale! (Ilus mõte, aga kahjuks teostamatu! Pedagoogid ei võtaks seda, et ma “pühendasin pühapäeva Jumalale”, küll piisava põhjusena. Et mul ei olnud nimelt aega õppida.)

Austa oma isa ja ema, et su käsi hästi käiks ja sa kaua elaksid maa peal!

Ära tapa! Ära riku abielu! Ära varasta! Ära tunnista valet. Ära ihalda oma ligimese maja. Ära ihalda oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, härga, eeslit (tänapäev ja Eesti —???) ega midagi, mis kuulub temale!

Patustajale trääsa

Nii mõnegi punkti kohta on ka õigussüsteemil oma arvamus. Kohtu karistus pole ehk küll sama karm ja kindlakäeline, aga on loodetavasti sama õiglane. Jehoova puhul on ju tegelikult asi nii, et ega ta ei pruugi otse kuriteopaigal karistada. Lihtsalt hiljem näitab Püha Peetrus paradiisi väraval patustajale kui mitte trääsa, siis pikka nina vähemalt.

Kui keegi aru ei saanud, mis raamatuga tegemist oli, siis oli see tark teos, mida minu küllaltki vabas käsitluses väänatud sai, Piibel ehk Jumala Sõna.

VEND ALBERT

Õpetajate välimääraja

Levinuim element on traditsiooniline pedagoog. Võib ju öelda, et ta muudab selle maastiku igavaks, aga samas oleks ka ilma temata igav. Lihtsalt poleks pedagooge.

Traditsiooniline pedagoog ei hoolitse oma välimuse eest. Tal on karvased jalad, halli ja pruunisegused alt kitsenevad püksid või üle põlve ulatuv seelik. Hiigelsuured prillid ripuvad kaelas või ninal. Soengut peaaegu ei eksisteeri, on lihtsalt mingid hallisegused sorakad kortsulise naha kohal. Ei soovita tal just plastilisele operatsioonile minna, aga raasike meiki tuleks kasuks küll. Kui ilusad ja ilumeelega noored peavad kaheksa tundi päevas mingit räämas nägu vahtima, siis ei ole see kuigi kena vaatepilt.

Traditsiooniline pedagoog suhtub õpilastesse mitmel moel: vahel elab oma emotsioonid nende peal välja, vahel mitte (õpilased vastavad samaga). Enamasti on tal igas klassis lemmikud. Vahel haletseb ja mõistab (nähes oma õpilaste kustunud nägusid), vahel piinab (vaatamata nende kustunud nägudele). Tavaliselt viskab ajuvaba nalja, mille peale vaid ise naerab ja millel pole erilist seost käsitletava teemaga. À la “kaks varest lendavad, üks on ka valge, hahaha”.

Traditsiooniline pedagoog on vana, õndsa kommunismiaja jäänuk, kes on vastavalt oma võimetele uute oludega kohanenud. Ta on usaldusväärne, teeb oma tööd korralikult, täpselt, sisseharjunult, pisut kuivalt, kogu sousti ehk nn garneeringut õpitava ümber ei pea väga tähtsaks, ei pinguta eriti, et oma ainet huvitavaks teha. Kui see mõnel õnnestubki, siis rohkem loomulikult. Enamasti käitub õpilastega inimlikult, sõbralikult (see oleneb küll tujust, magnettormi päevadest, ilmastikust, suhetest eelmises tunnis).

Traditsioonilisel pedagoogil on kujunenud teatud traditsioonid. Kui ta ei kontrolli koduseid töid, siis ei tee ta seda kunagi, kui ta ei tunne huvi spikerdamise vastu, ei hakka ta seda eales tundma. Tal on lemmikteemad, millest võib alati rääkida, kui muud meelde ei tule.

Kokkuvõttes on traditsiooniline pedagoog inimene kõigi oma positiivsete ja negatiivsete külgedega.

“K”

VINGE VIDIN: HUULEKELL. Huulekella kinnitab kosmeetik teie ülahuulele naha sisse. Kell näitab aega tüütule lantijale, kellest ei saa muidu lahti kui kaevates, et on liiga hilja. Ajataju taastub kohe.

Raamatuarvustus:

“Võluv võrdsus”

Paadunud ulmesõbrale on Terry Pratchett kindlasti tuntud nimi. “Võluv võrdsus” ilmus möödunud aasta teisel poolel ja näib jätkavat Pratchetti kettamaailma triloogiat.

Neile, kes eelnenust midagi aru ei saanud, olgu selgituseks öeldud niipalju, et Pratchett on inglise ulmekirjanik, kes saavutas maailmakuulsuse alles hiljuti. Nagu teisedki Pratchetti raamatud, sisaldab “Võluv võrdsus” juba tuttavlikult koomilist teksti, mida on võimatu naermata lugeda.

Raamatu idee on lühidalt järgmine: surev võlur otsib endale järglast. Iidse tava kohaselt peab selleks saama kaheksanda poja kaheksas poeg. Võlur leiabki säärase perekonna, kus kaheksandale pojale on sündimas kaheksas poeg. Kui võlur pärast võlusaua lapsele üleandmist sureb ja selgub, et laps on hoopiski õrnemast soost, ähvardab kettamaailma senine kord laiali laguneda.

Kõik maailma feministid elavad loo naispeategelasele kindlasti igati kaasa, naerukrambid on garanteeritud teistelegi.

MAATRIKS

Kirjutajad:

Marhus kish Laden - fundamentalist

Maatriks - liikuvad pildid

Allikas Õ - püstolreportaazid

Ernesto E - majanduskõmu

Muza Ivanovna - kultuuribeib

Pudru & Nui - kõhuorjapidamine

Vend Albert - bibliofiil

Miss Mary of Sweden - ilunurk

Ullike - joonis

Hääl Rahva Seast - koosseisuline grafomaan

Kultuur

Kuidas pandad Põltsamaal käisid

Hiinas elav bambuskarust ehk hiidpandast on saanud Maailma Looduse Fondi ja kogu maailma looduskaitse sümbol. Eesti Looduskaitse Seltsi, Eestimaa Looduse Fondi ja ajakirja Loodus korraldatud Pandatuur tõi möödunud nädala lõpus põltsamaalastele näha veerandsada unikaalset fotot hiidpandadest, nende uurimisest ja kaitsmisest.

Ajakirja Loodus vastutav väljaandja Jaan Riis ütles, et Pandatuuri korraldamise idee tekkis tal möödunud suvel, kui Tallinnas Eduard Vilde majamuuseumis avati Hiina Rahvavabariigi suursaatkonna poolt Eestisse toodud fotonäitus “Hiidpandad ja teised ohustatud loomad Hiinas”.

“Näitus pidi üles jääma ainult kaheks nädalaks ja jaanipäeva aegu on eestlastel muudki teha kui muuseumis käia. Seepärast arvasingi, et väärilise arvu vaatajate kogumiseks tuleks pildid kõiki Eesti maakondi läbivale tuurile viia,” ütles Riis. Hiinlased olid asjaga päri (ja miks ei oleks pidanud Riis ja hiinlased ühist keelt leidma!), Riis aga arvas, et looduskaitse eksootilisemasse poolde kuuluvale hiidpandale tuleks Eestituuri ajaks midagi kodumaisemat lisada.

Puude elulood

Põltsamaa kultuurikeskuses olid pandapiltidele lisaks väljas looduskaitsja ja kirjamehe Rein Kuresoo joonistused Eesti haruldasematest looma ja linnuliikidest ning teise tuntud loodusemehe Hendrik Relve fotod Eesti puukuulsustest. Põlispuid, mis on tähelepanuväärsed jämeduse, kõrguse, huvitava välimuse või nendega seotud legendide poolest, on Relve koos end Metsaorduks nimetava eesti loodushuviliste noorte seltskonnaga otsimas käinud kolmel aastal. Põltsamaale toodud pildivalikus olid ka kuue Jõgevamaa põlispuu (Miku hiiepärn Lustiveres, Rootsiküla künnapuu, Kaarli pärn Laiusel, Prohveti mänd Tormas, Tuhandeaastane tamm Rannal ja Lümati künnapuu) jäädvustused. Piltide kõrval olid ära toodud nii mõõdetud pikkusedjämedused kui ka kohalike jutustatud legendid. Relve, kes ise Põltsamaal kohal oli, arvas, et Jõgevamaal on põneva elulooga puid palju tänu sellele, et vana Tartumaa osana on siin kultuuritraditsioonid pikad ja hästi säilinud.

Päkapikupusad

Relve ja Riisi vedada oligi reede pärastlõunal kahe seansina toimunud üritus, kuhu olid kutsutud lasteaedalgkooli Tõruke ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi lapsed ning kus püüti loodust ja selle kaitset lisaks piltidele ka elava sõna ja muusika läbi tutvustada. Idee oli iseenesest hea ning loodusjutu ja Relve laulupillimänguga tulidki lapsed hästi kaasa. Tükati, eriti siis, kui sisse tuli võistlusmoment, jäi meestel aga puudu oskusest suurt lastehulka ohjata ja vististi ka elementaarsest loogikast. Küsida paarisajalt mitu aastat koolipinki nühkinud lapselt, mis on eesti rahvuslind, ja loota, et suures kõmisevas saalis on võimalik aru saada, kes esimesena õige vastuse välja ütles, on ju ikka jabur küll. Olnuks esimesele vastajale määratud auhind tühitähi, poleks sellest ehk häda tõusnud, aga paraku olid mängus Maailma Looduse Fondi pandalogoga pusad. Nii läksid kired lõkkele ja paratamatult suvalised otsused tekitasid paksu verd. Tagatipuks oli kaasa võetud pusapartii algselt ilmselt päkapikkudele mõeldud, nii et lõpuks jagati neid lihtsalt selle järgi, kellele need selga läksid. Ajakirja Loodus numbreid jätkus õnneks kõigile huvilistele. Jääb üle loota, et tuurikorraldajate apsud ei diskrediteerinud laste ja õpetajate silmis Eesti Looduskaitse Seltsi, Eestimaa Looduse Fondi või looduskaitset kui niisugust, sest sellest oleks tõesti kahju.

Läbi Lihula, Kuressaare, Karula ja Jäneda Põltsamaale jõudnud Pandatuur jätkub sel nädalal Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis. Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis, kus reedest pühapäevani Pandatuuri fotonäitusi vaadata sai, ripuvad selle nädala algusest taas üleval Ivo Timuski maalid. Need jäävad sinna 4. veebruarini.

RIINA MÄGI

Sport

Jäähoki aastapäevaturniiri võitsid spordiveteranid

Laupäeval toimunud Jõgeva jäähoki 55. aastapäeva turniiri võitsid Pedja spordiklubi spordiveteranid.

Aastapäevavõistlusel Mustvee maantee hokiväljakul osalesid veteranid ja noored spordiklubist Pedja ning Palamuse võistkond. Oodati ka Põlva meeskonda. Sellest meeskonnast said turniirile tulla vaid kolm meest, kes liitusid Palamuse võistkonnaga. Ülejäänud jäid koju eelkõige gripi tõttu.

Veterane aitasid kogemused

Turniiri avamängus kohtusid Palamuse hokimehed ja SK Pedja noored. Esimesena lõi värava Palamuse meeskonnas mänginud põlvalane Rein Hüppenen. Kiire mäng tõi aga 6:2 võidu hokipoistele, kellest lõi kõige rohkem väravaid Erko Nurmoja.

Seejärel alistasid Pedja veteranid Palamuse meeskonna 10:3 ja olid finaalis 7:2 üle ka oma noortest klubikaaslastest.

"Meid saatis mängus ebaõnn," ütles noorte väravavaht Ivo Lepik, kes ei soovinud kaotust pikemalt kommenteerida.

"Poisid olid kiiremad, kuid aastatega saadud kogemused aitasid meil võita," lausus veteranide väravavaht Heino Poom.

Tema vend Kaido Poom arutles: "Küllap olnuks noortel rohkem võiduvõimalusi, kui mänginuks kaasa Rein Kivi, kes oli aga kohtunik."

Koos Heino ja Kaidoga mängisid aastapäevaturniiril ka Poomide pere vennad Harry ning Aarne.

Koolitunnist hokiväljakule

Jäähokitraditsioonid said Jõgeval alguse 1946. aastal, kui keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Valdur Rajalo hakkas korraldama hokitreeninguid. SK Pedja veteranide võistkonna staazikaim liige, 63aastane Heino Lehtmaa meenutas:

"Hakkasin järjepidevalt hokit mängima 1953. aastal. Järgmisel aastal mängisin kaasa ka võistlustel, kus Jõgeva noorte hokimeeskond tuli spordiühingu Kolhoosnik meistriks. 1950.—60. aastatel oli hoki Jõgeval nii populaarne, et põnevamate võistluste toimumispäeval jäeti koolitunnid ära, sest kõik õpilased olid kogunenud spordiväljakule."

Peale Heino Lehtmaa ja vendade Poomide on aastapäevaturniiril esikoha pälvinud veteranidest kogenumad mängijad Valdis Müür ja Alari Kütt.

Mõned algusaastatest peale jäähokiga tegelnud mehed, näiteks mitmekülgne sportlane Ülo Kuusk ja Illimar Mets kuuluvad praegu Palamuse meeskonda, kes kasutab treeninguteks Mustvee maantee hokiväljakut Jõgeval.

"Huvi hokiga tegelda püsib Jõgeval paljuski entusiasmi tõttu. Siin leidub spordimehi ja abilisi, kel jätkub tahtmist pidevalt jääd valada. Paljudes teistes Eesti linnades, kus puudub tehisjää, on aga hoki mängimine täiesti hääbunud," ütles Illimar Mets Vooremaale.

JAAN LUKAS

Politseikroonika

Nädala kokkuvõtteks

Läinud nädalal teatati maakonnas politseile 15 kuriteost, sealhulgas viiest vargusest. Esimese astme kuritegude kohta avaldusi ei laekunud. Nädala kahel esimesel päeval oli kaks rasket liiklusõnnetust, neis hukkus kaks ja sai vigastada kolm inimest. Liikluseeskirja rikkumisi tuvastati 86 korral. Peeti kinni 14 alkoholijoobes, kolm juhiloata ning kaks ülemäära kiiresti sõitnud juhti. Lisaks registreeriti kümme avaliku korra rikkumist.

Varas käis Aidu tanklas

Ööl vastu neljapäeva murti jälle sisse EksarTransoili tanklasse Aidus. Kurikael lõhkus aknaklaasi ja viis kaasa umbes kasti jagu õlut ning sigarette. Sissemurdja, varem kohtulikult karistatud kohalik elanik viis õlle Lahaverre ja hakkas seal koos sõbraga varastatud jooki pruukima. Juurdlus selgitab, kas abimehi oli veel teisigi.

Politseioperatsioon Põltsamaal

Reede hilisõhtul ja esimestel öötundidel korraldati Põltsamaal ja selle ümbruskonnas politseioperatsioon liikluseeskirja rikkujate väljaselgitamiseks. Õhtul kella üheksast kolmeni kestnud kontrollimise käigus pidasid politseinikud kinni üheksa joobnud sõidukijuhti ja kaks purjus jalakäijat. Ühtekokku fikseeriti 29 liikluseeskirja rikkumist.

Tartlane võeti kriminaalvastutusele

20. jaanuaril algatati Jõgeva politseiprefektuuris kriminaalasi KrK §204 lg 3 järgi tartlase Tanel Kõivu (1977) vastu. 8. juunil 1999 karistati teda halduskorras rahatrahviga Tartu linnas purjuspäi sõitmise ja liiklusõnnetuse tekitamise eest. Ka polnud tal tookord juhiluba. 13. detsembril leidis politseipatrull mehe jälle purjuspäi autoroolist, seekord Jõgeva—Palamuse maanteel.

Mees sai raskelt vigastada

Neljapäeval kella viie paiku võtsid tundmatud mehed ühe kohaliku meesterahva Jõgeva vallas Kivijärvel auto peale ja sõidutasid ta Mõisaküla surnuaia juurde. Seal hakati Kivijärve meest käte ja jalgadega peksma. Kannatanu sai raskelt vigastada ja toimetati Maarjamõisa haiglasse.