Kuremaal kasvatab Peeter Soodla Isa Brown kanu. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Vooremaa
Teisipäev,
24. oktoober 2000. a.
Sisukord
Kanakasvatus
on kulukas põllumajandusharu
Kuremaal
kasvatab Peeter Soodla Isa Brown kanu. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Üldine kriis põllumajanduses on hakanud mõju avaldama ka kanakasvatusele. Jõgevamaal leidub vaid üksikuid põllumajandusettevõtteid ja talunikke, kes tegelevad turunduslikel eesmärkidel kanakasvatusega.
Suurem jagu kanapidajaid kasutab mune põhiliselt enda pere toidulaual. Meie maakonna põllumeestel, kes mune müüa kavatsevad, tuleb end registreerida Jõgevamaa Veterinaarkeskuses. "Praeguseks oleme andnud loa turustamise eesmärgil kanakasvatusega tegeleda ühele põllumajandusettevõttele ning neljale talule," teatas veterinaarkeskuse peaspetsialist Harles Kaup.
"Nende majapidamiste munapartiisid, mis võivad hõlmata kuni seitsme päeva munatoodangut, käivad enne müügile saatmist kontrollimas selleks volitatud veterinaararstid. Hügieeninõuete täitmist jälgib veterinaarkeskuse peaspetsialist, kes ka vastavalt vajadusele salmonellabakteri kindlakstegemiseks proove võtab," märkis ta.
Ainus kanakasvatusettevõte Jõgevamaal
Jõgevamaa põllumajandusfirmadest kasvatatakse praegu ainsana kanu Kamari külas osaühingus Põltsamaa linnukasvatus, kus on 8000 munejat kana ja sama palju noorlinde. Kanade toiduks tarvilikku jõusööta ostetakse Viljandist. "Munade tootmine on tänastes oludes üleliia kulukas, mistõttu oleme spetsialiseerunud tibude turustamisele. Me müüme ööpäeva vanuseid tibusid. Sel aastal oleme elanikele müünud ka 20 000 2,5 kuu vanust noorkana ning enda vajaduseks kasvatanud 18 000 kana," ütles juhataja Mare Noot.
"Kanad hakkavad meil munema 4,5 kuuselt. Intensiivne munemisperiood kestab 10 kuud, iga kana kohta saame aastas 300-305 muna. Tänavuseks kogutoodanguks prognoosime 2,7 miljonit muna," märkis Mare Noot.
Põltsamaa linnukasvatus turustab ka munatoodangu, mis haudejaamast üle jääb. "Enamasti ostavad meilt mune Põltsamaa kauplused, kuid ka Tallinna, Tartu ja Pärnu hulgimüüjad," lausus ta.
Kana muneb nokast
Osaühingus Põltsamaa linnukasvatus ja enamikus taludes kasvatatakse eelkõige Lohman Brown tõugu kanu. Talunik Tarmo Kirsil Laiuselt on aga Isa Brown tõugu kanad, mille emaslinnud on pruunid ning isaslinnud pruunid valgete laikudega.
"Me müüme munad põhiliselt lähikondlastele. Erilist kasumit me kanakasvatusest ei looda. See tegevusala aitab vaid veidi pensionile lisaraha teenida," rääkis Tarmo Kirs, kes kanade söödaratsiooni lisab rohtu nii ehedalt kui ka muu sööda sees.
Laiusel asuva talu peremees Jaan Peets ütles: "Minu majapidamise kanad munevad keskmiselt 100 muna päevas, munatoodang on suurem suvel ning tagasihoidlikum talvel. Praegu on munemises väike vahe, sest vanad kanad jätsid munemise järgi, kuid noored pole veel munema hakanud."
Kanad hõberebastele
Vootele Oja pidas kanu neli aastat. Kanadele toidu valmistamiseks kasutas ta kartulit, piima, odrajahu, nisu, vitamiine, mineraale ning lihakonte.
"Möödunud aastal sain kanakasvatusest kasumit. Üleeelmisel nädalal likvideerisin aga kanafarmi ning müüsin kanad Kadrina hõberebasefarmile. Ise elan Jõgeval, kanafarm asus aga Pikknurmes. Kanakasvatusest loobusin seetõttu, et mul puudub veel vajalik maa põllumajandustootmisega tegelemiseks. Olen taotlenud maad Puurmani vallalt, kuid senini on mulle vastatud eitavalt. Kuna kohapealne söödakasvatus puudub, läheb kanakasvatus kulukaks, sest küte on kallis," lausus Vootele Oja.
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Reedel arutati vallavolikogu istungil muudatusi valla eelarves, lisaeelarve küsimusi, maaga seotud probleeme jm. Eile pidas istungit vallavalitsus, kus olid arutusel sotsiaaltoetuste jagamine ning maaküsimused jne.
Möödunud kolmapäeval avati avalik internetipunkt Tabivere raamatukogus. Tabivere Keskkoolis oli kolmapäeval Eesti Rahva Muuseumi teabepäev, mille organiseeris Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts. Eile pidas koosolekut vallavolikogu sotsiaalkomisjon ning valla koolide probleeme arutas koolivõrgu korrastamiseks loodud komisjon.
Möödunud teisipäeval alustati pikaajalistele töötutele toimetuleku ja psühholoogiaalase nõustamise ja tööotsingukursusega Voorel ning neljapäeval Saarel.
Täna osalevad vallavanem Toivo Tõnson ja vallavalitsuse väikeettevõtjate nõustaja Heather Butkowski Tallinnas rahvusraamatukogus kohalikele omavalitsustele mõeldud keskkonnainvesteeringute alasel seminaril, kus tutvustatakse keskkonnainvesteeringute rahastamisvõimalusi. Homme peab koosolekut vallavolikogu majanduskomisjon. Neljapäeval on Põltsamaa kultuurikeskuse ruumides vallavolikogu istung.
Laupäeval avati kultuurikeskuse galeriis Rein Erebi kunstinäitus. Eile oli linnavalitsuse istung. Põltsamaal viibisid eile Jõgevamaal külas olnud Poola Kujawko-Pomorskie vojevoodkonna esindajad. Eile ja täna korraldab Eesti Muusikakoolide Liit Põltsamaa muusikakoolis Eesti muusikakoolide muusikaajaloo õpetajatele neljakuulise kursuse esimese osa. Kursuse teine osa on samas novembrikuus. Eile oli linnavalitsuse ja Põltsamaa Lossifondi juhatuse ja nõukogu ühine koosolek. Abilinnapea Tiit Kulu ja arendusnõunik Jüri Reinpõld viibivad täna Tallinnas keskkonnainvesteeringute alasel seminaril teemal "Teaduslikkuse tõstmine keskkonnainvesteeringute projektide elluviimiseks", selle korraldajad on Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendatud Kuningriigi
Saatkond ning Eesti Keskkonnaministeerium. Kultuurikeskuses on täna äriturvalisuse koolitusprogrammi teine õppepäev Põltsamaa linna äriühingute juhtidele ja omavalitsustöötajatele.
25.-27. oktoobrini viibivad linnapea Margi Ein, kultuurinõunik Ülle Koppel, kultuurikeskuse direktor Aleksander Parman ja muusikakooli direktor Anne Kaus Soomes Savonlinnas, kus kohtutakse Savonlinna Ooperifestivali korraldajatega, et arutada võimalikke ühisprojekte tulevikus. Pühapäeval on Põltsamaa spordikoolis traditsiooniline Tapa-Põltsamaa sõpruskohtumine spordis. Võisteldakse võrkpallis, pentangis, ujumises, mälumängus.
Eile oli vallavalitsuse istung, mille päevakorras lasteaia hoolekogu kinnitamine, hoonetele kasutuslubade andmine, maaküsimused jm. Neljapäeval arutatakse vallavolikogu istungil valla arengukava, eelarvet, maaküsimusi jne.
Eile osales vallavanem Kalev Kurs Kolkjas peetud Peipsi Kultuurpargi projekti töögrupi koosolekul. Homme on vallavalitsuse istung, kus tulevad arutusele peamiselt maaküsimused. Pala raamatukogus on homme üritus "Raamatuga teel", külla tuleb Rahvakultuuri Koolituskeskuse spetsialist Juta Jõgi. Reedel on Pala kultuurimajas koolivaheaja lõpetuse ja uue õppeveerandi alguse puhul lastedisko.
Reedel oli Kaarepere koolis Eesti Rahva Muuseumi teabepäev. Pühapäeval oli Palamuse raamatukogus raamatuaasta ürituste raames kohtumine kirjanik Lehte Hainsaluga. 24.-27. oktoobrini viibib Palamuse kultuurimaja direktor Tiina Tegelmann Leedus kultuurikonverentsil. Homme on vallavalitsuse istung, kus arutatakse sotsiaaltoetuste ja toimetulekutoetuste määramist. Reedel tulevad vallavolikogu istungil arutusele maaküsimused. Kaarepere rahvamajas on reedel kohtumine ja kontsert Henri Laksiga.
Eeloleval neljapäeval osalevad valla esindajad Rakkes peetaval taluliikumise aktivistide jätkukoolitusel koos seitsme omavalitsuse esindajatega Järva, Jõgeva ja LääneVirumaalt. Neljapäeval on vallavolikogu istung, mille päevakorras on valla põhimääruse uue redaktsiooni kolmas lugemine, valla arengukava projekt aastateks 2001-2005 jne.
Eeloleval neljapäeval on raamatukogus raamatuaasta raames kohtumine kirjanik Heino Kiigega. Reedel on kultuurikeskuses hooaja avaüritus koos Vello Orumetsaga.
Eile osales vallavanem Jüri Vooder Tartumaal Kolkjas peetud Peipsi Kultuurpargi projekti töögrupi koosolekul. Vallavolikogu istungil olid eile päevakorras Raja Põhikooli probleemid. Täna on vallavalitsuse istung, kus arutatakse sotsiaaltoetuste määramist, õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist, ehitusloa andmist jne.
Neljapäeval avatakse Laiusel Rein Mägeri näitus. Reedel on Laiuse Põhikooli kultuurikeskuses ajaloo ja kirjanduskonverents "Põhjasõda, Karl XII ja Laiuse".
Möödunud neljapäeval tähistas Jõgeva Gümnaasium kooli 85. aastapäeva haridusfoorumiga. Nädalavahetusel osalesid Eesti parimad noormaadlejad Jõgeval peetud ajalehe Vooremaa ja raskejõustikuklubi Ramm 21. auhinnavõistlustel maadluses. Eile oli linnavalitsuse istung eelarve küsimustes. Täna on linnavolikogu eelarvekomisjoni koosolek. Homme on koos linnamajanduskomisjon. Linnavolikogu sotsiaalkomisjon peab koosolekut neljapäeval ning reedel peab aru tarbijakaitsekomisjon. Täna kogunevad kultuurikeskusesse tegevuse alustamiseks pensionäride ringid. Reedel alustatakse sotsiaalkeskuses Elukaar kodukandiühenduse koolitusprogrammi esimese etapiga. Kokku koosneb koolitus viiest etapist, ettevõtmise koordinaator on Pille Tutt Sadalast.
ARVAMUS
Kool - omavalitsuse ja riigi ühine mure
Liigume õiges suunas, andes omavalitsusele rohkem eelarvelisi vahendeid üle. Omavalitsuste koolide rahastamine on killustatud riigi ja omavalitsuse vahel ning vastutus ei ole selge. Omavalitsuste eelarvete proportsioon võrreldes riigieelarvega on Eesti riigis paigast ära.
Seetõttu on täiendavate finantsvõimaluste loomine omavalitsustele õige tee ja me ei peaks pidama omavalitsusi kuritegelikeks organisatsioonideks, kes oma asjadega hakkama ei saa.
Kuidas üleandmine toimub?
Vabariigi Valitsuse ja Omavalitsuste Koostöökogu vahel 26. septembril allkirjastatud leppe järgi ei muutu 2001. aasta 1. jaanuarist koolide finantseerimise skeem ja see valem, mille järgi raha arvestatakse. See muutub 1. septembrist juhul, kui juuni alguseks saavutatakse omavalitsustega kokkulepe. Praegu antakse raha üle riigieelarvelise hariduskassa kaudu toetusfondi põhimõttel.
Haldusreformi ja ka territoriaalsete muudatuste täpne ajakava täpsustatakse veel sellel aastal, aga need suunad ei ole lahknevad. Kohalik omavalitsus teab kõige paremini, kuidas kohalike koolide võrku kujundada ja vajalikku raha kasutada.
Õpetajad saavad palgatõusu
Haridusministeeriumil on Eesti Haridustöötajate Liiduga koostöölepe, mille kohaselt kõik olulised küsimused arutatakse koos läbi. Samuti oleme kohtunud üheskoos Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu ja Eesti Koolijuhtide Ühendusega. Asjalik koostöö määruste, seaduseelnõude kooskõlastamisel on meie jaoks peamine.
Riigi ja omavalitsuse vahelisele koostööleppele on omavalitsuste poolt alla kirjutanud Omavalitsuste Koostöökogu liikmed: Eesti Linnade Liit, Eesti Omavalitsusliitude Ühendus ja Eesti Maaomavalitsuste Liit. Nad ju esindavad ka kohalikke pedagooge.
Väga paljud pedagoogid ja koolide direktorid on kohalike volikogude liikmed, paljud ka võtmepositsioonidel. Me ei saa lahutada omavalitsusi ja pedagooge. Näiteks Viljandimaal valiti Aasta Õpetaja 2000 tiitli saajaks Tarvastu vallavanem Jaan Lukas. Kohaliku lehe juhtkiri ning üleriigilised lehed tõid esile vallajuhi osa kohaliku hariduselu korraldamisel.
Iga omavalitsus soovib seista oma õpetajate eest. Leppe kohaselt võetakse õpetajate palga maksmisel aluseks praegu kehtivaid õiguslikke ametijärke, millele liidetakse lisaraha 15%lise palgatõusu tagamiseks. Omavalitsused on sellise põhimõtte heaks kiitnud. Seega on omavalitsustel võimalik vaid õpetajate palka tõsta.
Valitsus on kindlustanud palgatõusuks vajaliku raha.
Põhimõtteline muutus
Esimene sisuline muutus on juba selles, et tegemist on lisarahaga kohalike omavalitsuste eelarvetesse, mis suurendab eelarveid ja suurendab seega võimalusi vajadusel näiteks laenu võtta. Omavalitsustele riigieelarvest üleantav summa on 1398,1 miljonit krooni, mis sisaldab töötasu, sotsiaalmaksu, täiendkoolituse kulusid ja õpikute pearaha ning toetust erakoolidele.
Teine erinevus on põhimõttes, et omavalitsusel peab olema võimalik ise planeerida oma koolidega seotud kulusid senisest enam ja ise vastutada. Näiteks on kindlasti koole, kus õpikuid on väga hästi hoitud ja järgmisel aastal pole vaja nii palju õpikuid asemele tellida. Seega on võimalik õpikurahast kokku hoida ja selle eest näiteks õpetajatele täiendavalt palka maksta või teha kooli juures muud vajalikku.
Õpetajate palga alampiiri peab tagama riiklik kokkulepe. Häid õpetajaid on premeeritud ning neile paremaid õpetamis- ja elamistingimusi loodud paljudes omavalitsustes. Valitsuse ja omavalitsuste vahel sõlmitud kokkuleppe tõttu on seda võimalik teha senisest lihtsamalt.
Läbirääkimised omavalitsustega jätkuvad. Ikka selleks, et tulevikus oleks omavalitsuste eelarve maht suurem. See tähendab ka rohkem võimalusi seista koolihariduse taseme eest.
TÕNIS LUKAS,
haridusminister
KIRJAD
Tulumaksu avalikustamise eelnõu on populistlik
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et Mõõdukate Rein Järvelille ja Tõnu Kõivu esitatud tulude avalikustamise seaduseelnõu on juriidiliselt toores ning tekitab probleeme rohkem juurde kui neid lahendab.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul paneks eelnõu sisuliselt pealekaebamise ergutamise kaudu ebamugavasse
olukorda ausad maksumaksjad, tõstmata samas karvavõrdki maksuameti töö tulemuslikkust.
"Eelnõu oleks sekkumine kodanike eraellu, seejuures rikutaks eriti vaesemate maksumaksjate ja nende laste privaatsust. Kehv toimetulek, mille kodanik jätaks heameelega enda teada, saaks avalikult välja kuulutatud," sõnas Ligi.
"Ehkki väidetavalt loodavad autorid nii püüda jõukaid maksupettureid, on just jõukatel lihtsam vastuolu oma tulude ja elatustaseme vahel mitte välja näidata. Ka on jõukuse allikaks tavaliselt ettevõtlustulu, pärandus või muu taoline, mida aga avalikustatud tulumaks ei kajasta, mistõttu maksumaksjast jääb vale mulje ja ta võib saada valekaebuste ohvriks," ütles Ligi.
Eelnõu vastuvõtmist selle praegusel kujul ei toetanud ka Vabariigi Valitsus, kes soovitas Riigikogul eelnõud küll arutada, kuid mitte vastu võtta.
TRIINU RAJASALU,
Reformierakonna nõunik
Kolme kasti õlle eest hümnile viis
Eesti üldise Ameerika-lembuse tõttu polegi teab mis üllatus, et meil on tekkinud nii Demokraatlik Partei kui ka Vabariiklik Partei. Kuigi, võrreldes oma ületiigi nimekaimudega, pole nad eriti edukad: esimene koosneb põhiliselt Eesti poliitika veteranluuseritest ja teine on seni ikka väga tundmatu nähtus.
Kuid ei pruugi hämarusse siiski jääda. Nimelt on üle Eesti nii mõnedki avastanud oma eposti plekist kastides Eesti Vabariikliku Partei üleskutse-reklaamivoldiku, kus nad selgitavad, et nad on euroliiduvastased paremkaldega noored poliitikud, eesotsas Kristjan Olari Lepinguga. Programm on sarnane Isamaliidu omaga pluss Eur-Liidu vastasus ja spordikallak.
Neil on mure. Neil on oma hümni tekst. Ja nad kuidagi ei suuda leiutada sellele korralikku viisi. Nüüd nad kutsuvad kõiki üles osalema nende hümni viisi loomisel. Käepärane helikandja koos oma lauldud või mängitud viisiga tuleb saata Tartu, Kuperjanovi tänav 56-5. Arvatavasti võib ka ise esitamiseks kohale minna. Peavõit: kolm kasti õlut + AU.
Hümni tekst on aga selline:
VABARIIKLIKU PARTEI HÜMN
Üle terve eesti riigi
nende seas, kes tahtvat vabadust
kõigile on selge niigi
vähem riiki, rohkem vabadust
vähem riiki, vähem makse
õigustunnet, au ja tööd
Me ei taha, et me riigis
ametnikud võimust võtaksid
ühes suures euroliidus
meile oma norme määraksid
Vabadus on meie tahe
demokraatia kõigile
Iseseisvus jäägu meile
et saaks kodus vabalt hingata
riigivõim see olgu õige
pole vaja seadust rikkuda
Eesti mees ja Eesti naine
olge vabad omal maal!!!
Sellisele hübriidile Trubetskyst, Gräzinist ja Koidulast saab muidugi igasugu viise meisterdada. Jõudu, viisisepad!
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
"Ei julgegi enam õnneloosi osta, äkki võidan jälle mõne linnu või looma," muretses Paunvere ja teistelgi laatadel õnneloose ostnud Vjatšeslav.
Kunagi tundis ta peaauhinnaks olnud põrsast küll rõõmu. Pani võidu kotti ning viis selle Laiusele oma emale ja isale kasvatada. Neil lehm, vasikas, kümmekond kana ja koer Bobi juba olemas, aeg ka seakasvatusega alustada.
Eelmisel aastal naeratas Vjatšeslavile jälle õnn võitis tiukrikuke. Emalisal jälle hea meel, et sellise pisikese ja pruunika, uhkete säravate sulgedega kireja kanakarjale lisaks said. Kukeke oli triksis ja traksis ning ega kanadki tema eest kaugele plehku pannud. Ainuke häda: valge kukk - kanakarja vana peremees - jäi iga päevaga nirumaks.
Temast mitu korda väiksem tiuker tegi valge kuke sulekuube suure sihikindlusega pidevalt õhemaks ning aegajalt rinnaesise veriseks. Enne, kui sõjakas kikas otsustati karistuseks peast ilma jätta, oli see jõudnud konkurendil silma peast välja krapsida. Nüüd sai pereisa hing lõplikult täis ning ta lõi poja võidetud kuke maha ja pistis potti. Mõne päeva pärast suri suurem kukk saadud haavadesse, tema maeti maha.
Septembri alguses toodi Laiusele jälle laadalt võidetud tiukrikukk. Seekord pandi ta eraldi aeda, et kanakarja juurde ei pääseks. Senini on olnud teist ilus vaadata ja kiremist kuulata, kuid talv on tulekul ning kodulinnud vaja lauta sooja lasta. Et oma kukk ellu jääks, hakka või tiukrile eraldi soojakut ehitama.
Elusa asja võit, olgu see kutsikas, kassipoeg või linnuke, ei tarvitse alati rõõmu ja õnne tuua.
MAJANDUS
Saare suurim tööandja on vallavalitsus
Saarelt on nii Tartusse kui ka Jõgevale 40 km. Valga-Tartu-Jõhvi maantee teeb ühenduse Tartuga palju lihtsamaks kui Jõgevaga. Ka on bussiühendus Tartuga palju parem. Maakonnakeskusse ja sealt tagasi sõidab ainult üks buss. Inimestel, kel ei ole autot, on seetõttu väga raske käia maakonnakeskuses asju ajamas.
Saare valla territooriumil ei ole kirikut ega surnuaeda. 80-aastaseks saanud vald on kokku pandud tükikestest, mis kuulusid ammustel aegadel Kodavere, Maarja, Torma ja Palamuse alla. Nõukogude ajal tegutses valla territooriumil kaks kolhoosi Saare ja Lembitu. Nende keskustest on saanud kaks tõmbekeskust, 258 elanikuga Saare ja 409 elanikuga Voore.
Elanike arv väheneb - 1959. aastal elas vallas 2550 inimest, 1989. aastal 1741 inimest, aastal 2000 1562 inimest. Surmade arv (tänavu 22) ületab sündide arvu (11) kahekordselt. Majandite lagunemise aegu lahkusid paljud piirkonnast ja suundusid sinna, kus oli võimalik tööd saada.
Põllumaad ei soovita
Hõredasti asustatud vallas elab ruutkilomeetril seitse inimest. 22 471 hektarist on metsa all 49,4% ehk 11 110 hektarit maad. Halliku metskonnale kuulub 5440 ha, Luua Metsanduskoolile 876 ha ja erametsaomanikele 3000 hektarit maad. Katastrisse on kantud 88% ehk 9739 hektarit metsamaad.
Haritavast maast on katastrisse kantud ainult 59% ehk 3959 hektarit. Tänu metsamaa suurele osatähtsusele on kogu valla pinnast katastrisse kantud 72%. Ses osas ollakse maakonnas teisel kohal. Eespool on Puurmani vald, kus on katastrisse kantud 76,8% maast.
Samal ajal on palju vaba maad. Kui metsamaa puhul on üheksa tahtjat ühe tüki kohta, siis põllumaad eriti ei soovita. Näiteks pandi Voore piirkonnas müüki 90 maatükki. Ainult 28 neist sai omaniku. Söötis maid on palju. Kolhoosi ajal maaparanduse poolt korda tehtud heinamaad on täiesti võssa kasvanud. Ka need, kes on maa tagasi saanud, on suuremas osas selle sööti jätnud.
Põllundus aitab hinge sees hoida
Suurmajanditest välja kasvanud ühistud eksisteerivad nime poolest edasi. Juba kuus aastat likvideeritakse Saare põllumajandusühistut. Voore põllumajandusühistu pankrotistus eelmisel aastal.
Suuremad põllumajandustootjad on OÜ Voore Agroteenus (155 ha), AS Evemar (135 ha), Veskiaru talu, peremees Mati Miil (82 ha) ja Ulge talu, peremees Aivar Kütt (79,6 ha). Tegevtalunikud on koondunud Saare ja Voore taluseltsidesse. Vallas on palju ettevõtlikke talunikke.
"Need, kes rajasid talu üheksakümnendate aastate algul, said põhja alla. Hiljem alustanutel on äraelamistalud. Tulevad ots otsaga kokku, mitte rohkem," ütles aktiviseerimiskeskuse juhataja Astrid Säälik.
Ka väga paljudele väike- ja hobitalunikele annab maalapike kartuli, kapsa, porgandi näol põhitoidu.
Ei tulnud toime
Saare PÜ likvideerimise käigus lakkas eksisteerimast Saare saekaater. Valmimis järgus olevad hooned on laiali veetud ja seadmed maha müüdud. Valla inimesed rääkisid, et noored ettevõtlikud mehed, kes oleks suutnud saekaatri tööle panna, lükati kõrvale. Tühjana seisab Saare suurfarm. Ka selle kasutuselevõtu osas liikus mitu äriplaani, kuid neist kaugemale ei jõutud. Ruskavere, Pallu ja Viru karjalaudad on erastatud, kuid loomi seal ei peeta. Tühjana seisab nn Pärnu sigala, mille vastu oli suur huvi, kuid tehingud jäid kõrge hinna tõttu ära.
Napib ettevõtjaid
Endise Lembitu kolhoosi saekaatris tegutseb OÜ Tarmex Puit. Vallas tegutsevad veel mõningad puidufirmad, see on ka kõik. Enamus saematerjali veetakse töötlemata kujul välja. Muu ettevõtlus on peaaegu olematu. Turistid külastavad meeleldi Koseveski puhkemaja ja Voore külalistemaja.
Tegutseb Saare koduloomaaed ja ürdiaed. Ulge talus saab mängida tennist. Ümbruskonna jahimehed on koondunud Kullavere jahiseltsi. Halliku metskond annab tööd ligi 40 inimesele. Ostetakse teenust ka füüsilisest isikust ettevõtjatelt (20-30 inimest). Põhitöö on talvel.
Kevadel saavad tööd metsaistutajad. Metskond müüb vähesel määral ka raielanke. Raielangid töödeldakse tavaliselt ise üles.
Kes kuidas kütab
Saare katlamaja kütab peale valla objektide veel paljukorterilisi maju. Voore katlamaja kütab ainult valla objekte. Katlamajades köetakse põlevkiviga, mis on kivisöest hulga odavam. Põlevkivi tonn maksab üle 100 krooni ja kivisöe tonn üle 700 krooni.
Voore asula paljukorteriliste majade elanikud vaatavad ise, kuidas talve üle elavad: kes kütab elektriga, kes nn buržuikaga. Korstnana
kasutatakse õhulõõri. Saare valla majandusosakonna juhataja Alo Lember kütab oma Voore korterit elektriga juba kolmandat aastat ja ei kurda. Korterisse on pandud elektrikonvektorid.
Tühje kortereid on nii Voorel kui ka Saarel. Reeglina neid ei köeta.
Muret teeb töötus
Valla suuremaks tööandjaks on vallavalitsus koos oma allasutustega: katlamajad, koolid, kultuuriasutused jne. Kokku töötab valla hallatavates asutustes ligi 100 inimest, sellest üle 75 inimese põhikohaga.
Eelmise aasta lõpu andmetel on vallas 800 tööeas inimest. Nendest ei tööta 310 ehk 39%. Toimetulekutoetust saab 80-90 inimest. Paljud on leidnud tööotsa Tartus ja mujal väljaspool valda. Mehed käivad kaugemates piirkondades metsatöödel.
Pikaajaliste töötute abistamiseks töötab Saarel aktiviseerimiskeskus. Keskus pakub tööta inimestele koolitust, täiendõpet ning püüab kujundada tööharjumusi.
Vallamajja saab vallabussiga
Riigiteid on vallas 1247 km, munitsipaalteid 66,1 km ja erateid 23,5 km. Voorelt on Saarele 8 km. Bussiühendus ei ole kiita. Ses osas on vald Voore elanikele appi tulnud. Reedeti sõidab Saare ja Voore
vahet vallabuss. Inimesed kasutavad seda võimalust ohtrasti.
RAIVO SIHVER
Palamuse vallas Kudina külas asuvas Matsimetsa talus tegeletakse piimatootmise ja teraviljakasvatusega.
Matsimetsa talu peremees Kalev Laanesoo on lõpetanud Tallinna 19. Kutsekeskkooli ning töötanud teeninduskombinaadis Jõgeva kodumasinate parandajana ja Jõgeva MEKis plekksepana. Perenaine Tiina, kes on lõpetanud keskkooli ning õppinud dekoraatorite kursustel, töötas samuti Jõgeva teeninduskombinaadis. Nende tütar Elis õpib Tallinna Tehnikaülikoolis, pojad Elor ja Egon aga Palamuse Oskar Lutsu Gümnaasiumis.
Kunagi Kalevi vanaisale kuulunud Matsimetsa talus alustasid Laanesood põllumajandustootmist 1990. aastal. Algul kasvatati talus lambaid ja sigu, praegu on spetsialiseerutud piimatootmisele ja teraviljakasvatusele.
Talus on 20 veist nii eesti punasest kui ka holsteini tõust. Lüpsilehmi on kümme ning nende aastane keskmine piimatoodang on 5000 kilogrammi piima lehma kohta. Matsimetsa talul on ligi 50 hektarit põllumaad, paarkümmend hektarit metsamaad ja ka rohumaad. Põllukultuuridest kasvatati tänavu talus otra, nisu ja rapsi.
Matsimetsa talu elumajale, mis valmis juba ülemöödunud sajandi üheksakümnendate aastate algul, ehitas Kalev Laanesoo teise korruse. 1994. aastal ehitati laut ning praegu kestavad garaaži ja töökoja ehitustööd. Ait on ehitatud aga Teise maailmasõja eelses Eestis.
Masinatest on Matsimetsa talus traktorid MTZ-82, T-25, kombain Massey Ferguson ning veoauto GAZ53. Sõiduautodeks on talus Ford Sierra ja maastikumasin Nissan Terrano.
Matsimetsa talu aastane kogukäive on 100 000-200 000 krooni.
JAAN LUKAS
Talunikele koolitatakse liidreid
Juba viiendat aastat alustatakse Eestimaal taluliidrite koolitust. Praeguseks on liidrite kooli lõpetanud kokku kuus inimest ka Jõgevamaalt.
Talunike liidritekooli esimeses lennus oli Jõgevamaalt Tiiu Sarv Tabivere vallast. Järgmiste lendudega on kooli lõputunnistuse saanud Palamuse valla noored taluperemehed Mart Nõmmik ja Tarmo Tallinn ning Anne Mägisoo Puurmani vallast. Viimatise, möödunud aasta lennuga said liidritekoolituse Karina Kaarepere ja Aarne Sarv.
Kokku võetakse igal aastal koolitusele 25-liikmeline grupp, kellele jagatakse teadmisi väga erinevatelt aladelt. Kursuste lõpus valmivad projektid mitmel maainimestele vajalikul teemal. Lektoreid on nii Eestist kui ka Rootsist. Et koolitus on alguse saanud Rootsi projekti järgi, olidki esimesed aastad rohkem Rootsi-kesksemad. Praeguseks on koolitusel kujunenud märksa laiem temaatika. Lektoritena on tegevad olnud näiteks Epp Vodja Pirgu Arenduskeskusest, Hiina meditsiini magister Toomas Tiik, EKE Ariko direktor Toomas Osvelt, Maalehe peatoimetaja Sulev Valner, Harri Tiido Raadiost Kuku, Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov, Riigikogu liikmed, psühholoogid, etiketi- ja käitumisõpetajad ja erinevate erialade spetsialistid. Jõgevamaalt on lektorite seas Toivo Kens Põltsamaa E-Piimast.
Tänavune koolitus hakkab peale novembrikuus ning koolitusele kandideerijatel on veel neil päevil võimalus taluliitudes vastavad vormid täita.
ELLE VAIK
NOORTELISA
Suviti on Jõgeva linnas ainult kohati paha haisu tunda, aga igal sügisel läheb asi täitsa käest ära.
Linn haiseb hingematvalt jälgilt. Ainsamad, kelle peale sellisel juhul näpuga saab näidata, on kahtlaselt lehkavad rebasekutsikad, kes igal aastal kahest gümnaasiumist jooksu lastakse. Kuid nagu kogemused näitavad, pole muretsemiseks põhjust. Abituriendid on olukorra lahendamise endale kohustuseks teinud (tunnevad nad ju ennast kui maailmapäästjad).
Tavaliselt hakatakse sõjaplaani sepitsema juba hulk aega varem, et midagi nässu ei läheks. Kuid alati on see natuke erinev, et reinuvaderitelt vasturünnakut ei tuleks. Sisaldab see kõiksugu füüsilisi piinamisvõtteid, kuid loomulikult ei unustata ka vaimset terrorit, et rebaste õelad mõtted juba eos hävitada.
Kuni retsimisõhtuni piinatakse rebaseid moraalselt. Näiteks hõõrutakse nina alla nende ühiskondlikku seisundit (kes meist tahaks olla haisev uruloom).
Ka abiturientidel on omakasu mängus. See avaldub kas või selles, et hommikul lõigatakse igalt kutsikalt juuksesalk (loomulikult ettekäändel, et just sealt see kurja juur võrsubki). Aga tegelikult taheti hoopis juuksurikätt proovida. Seisab ju koolivalik alles ees.
Näha saab rebaseid ka kokkupakitud kujul - üle 30 ühes garderoobis, kus neile ülevalt kõiksugu kraami kaela kallatakse, alates jahust ja lõpetades kanamunadega.
Kui õhtuhämarus ennast üle maa laotab, hakkab tavaliselt see kõige hullem osa pihta. Headuse võidulepääsemiseks ollakse kõigeks valmis. Sunnitakse igasugu jälkust sisse sööma, tehakse füüsilisi katseid (hoiatus: hullem kui sõjaväes!), testitakse kõrvakile tugevust, sunnitakse striptiisi tegema, laulma, tantsima, mune taga ajama jne, jne. Kui tunned vajadust, saad ka ise kaasa aidata. Loomulikult saab alati pärast retsimist ka rebasetopiseid osta ning mõnusat praadi mekkida.
Need vähesed, kes kogu selle värgi üle elavad, saavad oma vägivallahimu rahuldada paari aasta pärast uute haisukottide peal, et need omakorda võiksid täie lugupidamisega mööda koolimaja ringi uidata.
GETTER SCHASMIN
Mõiste "kuldne noorus" on täiesti ajalooline mõiste.
Peale Suurt Prantsuse revolutsiooni, suurte segaduste ajal 18. sajandi lõpul tekkis seltskond noorsande, kes olid traditsiooniliselt või segaduste käigus rikkaks saanud ning asusid peale jakobiinide ja teiste vanade revolutsionääride langust neid terroriseerima ja tapma. Oma ultraparempoolsete vaadetega olid nad justkui noornatside ja neonatside eelkäijad. Vanade konservatiivide ja rojalistide jaoks olid nad aga ideaalne nähtus: lojaalsed traditsioonilisele võimule ja antirevolutsionäärid.
Aga mitte päris nendest ei tahtnud rääkida. Praegu on Eestis kasvamas omaette kuldne noorus. See on põlvkond, kellele on päris võõras millegi vastu mässata, omada kohustuslikku sisemist protestitunnet.
Osalt on see globaalne nähtus. 1990. aastad olid ühed protestivaesemad ajaloos. Külma sõja järgne ideoloogiline mõõn ei soosinud seda, pealegi olid arenenud riikides asjad majanduse ja sotsiaalsusega korras. Nii Euroopa Liidu kui ka USA juhtkonnad suutsid rahva meelsust süstitava populismiga ühte köita. Nii hakkas hääbuma ka protesti viimane kants, ökoloogia, mis vähemalt 1980. aastatel oli olnud aktiivne.
Nii polnudki millegi peale lärmata. Rahulolu soodustas ka kümnendi teisel poolel tõusnud dekadents ja elunautimiskultus. Üldiselt paistab nii, et noored on kogu aeg võidelnud oma elu mõnude eest. Pikka aega oli tulipunktis vaba seks ja kui see saavutati, siis kolmveerand mässujõust kadus nagu tina. Praegu on jäänud veel võitlus vabade narkootikumide eest. Samuti on suure osa jõust kaotanud traditsiooniline kirik, mille mõju veel 15 aastat tagasi oli Lääne kultuuris suurem kui arvata oskasime.
Eestis on asjad olnud eriti komplitseeritud. Poliitiline juhtkond oskas noorte loomuliku viha väga osavalt kanaliseerida vaid ühe isiku peale: Edgar Savisaarele. Kuna mainitud isik on olnud viimase kümne aasta jooksul suhteliselt vähe võimul, siis noored ei mässanud võimurite vastu, sest need olid nad osavalt sõrme ümber mässinud, andes neile, mida vajasid - vihkamisobjekti. See kestab siiani. Protestida peaminister Laari tegevuse vastu võrdub paljudele Savisaare pooldamisega.
Tunnistada aga oma toetust mainitud isikule võrduks peaaegu lindprii seisusega. Pannes Savisaaare nö vana põlvkonna revolutsionääride sekka, on siin sarnasus 18. sajandi "kuldse noorusega" ilmne. Pealegi on eestlased niigi nõrga protestijõuga ja suhteliselt lojaalsed võimule. Seda näitab meie ülinõrk streigipraktika.
Kas kuldne noorus on hea? Kuidas võtta. Võimuritele on ta mugav. Palju lihtsam on võidelda mässavate vanainimeste vastu. Samas on KN sotsiaalselt väheaktiivne, egoistlik, ta tegeleb põhiliselt iseenda heaoluga, mis võib viia ka kuritegelikule ja vägivaldsele teele. Ideed teda ei lumma, midagi fanaatilist teeb ta harva. Vaimsele mandumisele on kiire järgnema füüsiline mandumine.
Õnneks on uus protestiseltskond liikvele läinud. Internetiportaalide (Delfi, Mega) kommentaariruumides on märgata uut seltskonda, keda iseloomustab verbaalne, küll veel stiihiline, protestimeelsus. Ja see vist küll päris "kuldne noorus" pole.
MARGUS KIIS
Kõigest mõni päev tagasi õnnestus allakirjutanul juhuslikult näha Jõgeva maavanemat jalgsi käimas.
Ebaharilik sündmus leidis aset Jõgeva kesklinnas. Härra maavanem astus oma ametiautost välja, võttis dokumendimapi kätte ning tema näoilme paistis kuidagi tarmukas ja otsustav. Maavanem sulges autoukse ja üritas ulja hooga autost eemalduda. Paari sammu järel muutus tema jalaast aga ebakindlaks ja maavanem oli sunnitud auto juurde naasma. Elamus missugune! Ega iga päev ikka ei näe, kuidas võimukandjad omal jalal ringi kõnnivad.
Muide, kolmandal katsel õnnestus maavanemal soovitud käik siiski sooritada ja kõndida sinna, kuhu vaja. See tuli tal päris hästi välja. Tiit Prii mainis hiljem, et tema olla härra maavanemat ka puhast vett joomas näinud.
VALE-DMITRI
SPORT
Maadluspoisid vallutasid Virtuse
Laupäeval ja pühapäeval toimusid Jõgeva spordihoones Virtus ajalehe Vooremaa ja Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm 21. auhinnavõistlused kreeka-rooma maadluses. Maadlustreenerid
peavad seda traditsioonilist võistlust üheks olulisemaks jõuprooviks noortele maadlejatele.
Tänavused ajalehe Vooremaa ja raskejõustikuklubi Ramm auhinnavõistlused avas võistluse idee algataja Ants Paju. Kõige nooremate kaalukategoorias lõi kaasa ka tema tütrepoeg Andreas Rehi. Üldse osales jõuproovil 170 poissi 19 klubist. Raskejõustikuklubist Ramm oli maadlemas 10 poissi. Selle klubi maadleja Kaido Jõgi Kuremaalt läks võistlustulle esmakordselt ning pälvis viienda koha.
"Kahes ringis sain laupäeval vastastelt 5:0 ja 6:0 punktivõidud, kuid pühapäeval kaotasin," rääkis spordipoiss, kes oli lugenud kuulutust
maadlustreeningutest ja palus, et isa võimaldaks tal selle spordialaga tegeleda. "Maadlus teeb poisid mitte ainult tugevamaks, vaid ka targemaks. Väga oluliseks pean sedagi, et treeningutel tugev distsipliin oleks," märkis pereisa Kalju Jõgi.
"Seekordsetel võistlustel osalesid klubist Ramm poisid, kes käivad maadlustreeningutel esimest või teist aastat. Arvestades seda, jäime tänavu ilma medalitest. Möödunudaastasel auhinnavõistlusel
pälvisime aga kolm esikohta," ütles treener Aimur Säärits.
Virtuses toimunud jõuproovile oli kaasa elamas ka Eesti tippmaadleja Valeri Nikitini mänedžer Raoul Pajuviidik, kes märkis maakonnalehele: "Vooremaa ja klubi Ramm maadlusvõistlused on üks arvestatavamaid jõuproove noortele maadlejatele. Minu arvates on maadlus Eestis tõusujoones. See, kas maadlushuvilisi poisse jätkub ka edaspidi, sõltub suuresti ka treeningutingimustest ja selle spordiala populariseerimisest."
Samuti viibis auhinnavõistlustel olümpiamaadleja Toomas Prooveli isa Vahur Proovel, kes treenib maadluspoisse Tartumaal Lähtel.
Pühapäeval autasustasid võidukamaid maadluspoisse klubi Ramm ja ajalehe Vooremaa esindajad. Kõikide kehakaalude kolm esimest said medali ja Kristjan Palusalu Jõgeval pildistatud fotoga meene ning kuus paremat diplomi. Ants Paju pani välja eriauhinna maadlusklubi Juhan maadlejale Jüri Nisumaale, kelle maadlustehnika tunnistati parimaks. Võistkondlikus arvestuses sai tänavu esikoha Tallinna maadlusklubi Nelson, teiseks tuli klubi Juhan Märjamaalt ja kolmandaks Tapa spordiklubi.
"Seoses prestiižikate auhinnavõistlustega avati spordihoones Virtus ka vitriin, kus tutvustatakse klubi Ramm maadlejate tähtsamaid auhindu. Muuhulgas saab vaadata karikat, mille Aap Uspenski on võitnud maailmameistrivõistlustel," teatas Aimur Säärits.
Kehakaalude parimad ajalehe Vooremaa ja raskejõustikuklubi Ramm 21. auhinnavõistlustel:
Kuni 23 kg: I Kristjan Nõulik (Kehtna maadlusklubi Hammerlock), II Aleksander Smirno (SK Tapa), III Hendri Siim (Lähte), V Andreas Rehi (Ramm).
Kuni 25 kg: I Siim Abner (Kadrina), II Gevin Kutserjavoi (Hammerlock), III Martin Zaitsev (Kallaste).
Kuni 27 kg: I Rauno Pajuviidik (Tallinna maadlusklubi Nelson), II Kalle Roosiorg (Märjamaa klubi Juhan), III Kristjan Kuum (klubi Juhan).
Kuni 29 kg: I Argo Annus (klubi Nelson), II Madis Haasmaa (Hammerlock), III Jaan Kuusik (Juhan), X Markus Hoovi (Ramm).
Kuni 32 kg: I Erik Int (SK Tapa), II Kaarel Aupaju (SK Tapa), III Hardo Toots (Tartu Kalev), V Kaido Jõgi (Ramm).
Kuni 35 kg: I Vladimir Plemjanov (Tartumaa), II Gunnar Kuum (Juhan), III Ivo Põldver (Ülenurme).
Kuni 38 kg: I Ardo Arusaar (MK Juhan), II Maksim Sool (SK Tapa), III Jaanus Lepik (Luunja maadlusklubi Jaan), X Ergo Sepp (Ramm).
Kuni 42 kg: I Vahur Allveer (Juhan), II Marko Kaplur (Vändra maadlusklubi Suure karu pojad), III Roman Malõšev (Tartu Kalev).
Kuni 47 kg: I Maksim Gendelevits (Rakvere), II Arpo Vainola (Tapa), III Mirko Nordström (Nelson), V Tõnu Tammearu (Ramm).
Üle 47 kg: I Raimond Männik (Rakvere), II Patrick Mürk (Tartu maadlusklubi Georg), III Juhan Saat (Tartu Kalev).
Kuni 53 kg: I Meelis Kall (Kallaste), II Arnolt Avarlaid (Tartu Kalev), III Sven Vitsut (Rakvere).
Kuni 59 kg: I Janno Lepik (MK Jaan), II Taavi Tilk (Pärnu), III Rando Mihkelsaar (Tartu ülikooli spordiklubi).
Üle 60 kg: I Martin Käosaar (Nelson), II Kristjan Pulma (Nelson), III Madis Sihimets (Juhan).
Kuni 66 kg: I Jüri Nisumaa (MK Juhan), II Indrek Toom (Tartu Ülikooli spordiklubi, III Vladimir Vesselovski (Eesti Põllumajandusülikooli spordiklubi).
Kuni 73 kg: I Alo Toom (Suure karu pojad), II Mihkel Allikmäe (Rakvere), III Imre Kull (Hammerlock).
Üle 73 kg: I Rando Sirelpuu (Georg), II Tõnu Kalvik (Rakvere).
JAAN LUKAS
Albus toimunud VI Indrek Liiva mälestusvõistlusel sangpommi mitmevõistluses osales 17 Eesti rammumehe kõrval ka 20 sportlast Lätist ja Leedust. Seitsmest esikohast suudeti Eestisse jätta kaks.
Kehakaalus kuni 60 kg edestas 59 punkti kogunud Heino Põldoja ühe punktiga Läti koondislast Maris Zuirbulist. Kehakaalus kuni 80 kg oli jällegi klass omaette tartlane Rusen Poljakov 292 punktiga.
Osavõtjaterohkeim oli kehakaal kuni 90 kg, kus kindla võidu võttis lätlane Innus 202 punktiga. Põnev heitlus käis järgneva kolme koha peale, kus oma tahte pani maksma vanameister Ülo Kuusk 139 punktiga, võrdselt 136 punkti kogusid Andres Metjer ja Läti veteran Maris Magurs, kergem kehakaal eelistas meie meest. Kehakaalus kuni 75 kg tuli Ain Kurs 64 punktiga viiendaks.
Järgmiseks etteasteks sangpommitõstjatele on 11. novembril Mõisakülas toimuvad Eesti meistrivõistlused, kuhu oodatakse kõiki huvilisi.
VALDU WELTBACH
MITMESUGUST
Seda, et turism on üks Eesti arenguprioriteete ja iga turist meile teretulnud, kuulutatakse vaat et igast kõnetoolist. "Bullshit!" ütleks selle peale uusmeremaalasest seikleja John, kes on pidanud Läti Valkast Eesti Valka pääsemiseks kuuma päikese all või sügisvihmas, kohver käes, viiekilomeetrise matka läbi tegema.
Kui Vooremaa esindus koos bussitäie muude eesti ajakirjanikega paar nädalat tagasi Valgamaal pressipäevadel käis, ei näidatud meile sugugi ainult maakonna klantskülgi, vaid ka valupunkte. Üks neist on seesama välismaalaste piiriületusprobleem.
Piiri saab Valgas ületada kolmes kohas. Kaks väiksemat, tollipunktita piiripunkti asuvad linnas ja neis saavad piiri ületada Eesti ja Läti elanikud, kellel tollitavat kaupa pole. Kõik ülejäänud pääsevad ühest riigist teise vaid linnast väljas asuva suure piiri ja tollipunkti kaudu.
Nii et kui olusid mitte tundev välisturist pole märganud istuda kord päevas väljuvasse Riia-Tartu otsebussi, vaid saabunud Lati Valka suvalise liinibussiga, et sealt edasi Eestisse reisida, tulebki tal ette võtta kirjeldatud teekond.
Valga turismiinfopunkti juhataja Marina Lauk ning maakonna- ja linnajuhid pole kasutamata jätnud ühtegi võimalust, et seda probleemi võimukandjatele teadvustada. Paraku tuleks probleemi lahendamiseks muuta Eesti-Läti piirilepingut. Kui too leping omal ajal sõlmiti, pandi sellesse rahvusvahelisena kirja vaid linnast väljas asuv piiripunkt. Eesti pool oleks valmis välismaalasi, kel tollitavat kaupa pole, ka linnasisestest piiripunktidest läbi laskma, Läti pool aga mitte.
"Küsimusega tegeldakse," vastavad ametnikud, kelle poole valgalased pöörduvad.
Neljas, mehitamata
Tegelikult on Valgas veel neljaski, nö mehitamata piiripunkt, millesse on üles seatud turvakaamera ja mida on õigus läbida vaid üheksa eramu elanikel.
Need üheksa maja kerkisid Valga Põhja tänava Läti poole ulatuvale pikendusele umbes kolmkümmend aastat tagasi, kui Eesti ja Läti piir oli rohkem sümboolse tähendusega. Läti poolel anti tollal natuke suuremaid krunte kui Eesti poolel ja kaheksa eesti peret (üheksas maja on lätlaste ehitatud) otsustasid seda võimalust kasutada. Eesti iseseisvuse saabumine pööras tänavasopi elanike igapäevaelu aga pea peale.
Põhja tänava memm pistab kartulimaale minneski igaks juhuks passi tasku, poodi minekust rääkimata. Autosid hoiavad Lätisse "kotti" jäänud pered Eesti poolel selleks, et kahe riigi liikluskindlustust ei peaks hankima. Eestist hangitud puukoormat pole ükski autojuht nõus Lätti vedama, nii et puud tuleb piiri tagant käsikäruga koju tuua.
Ootavad euroliitu
"Ehitasime selle maja laste jaoks, aga nüüd ei tule siia keegi," ütleb pisaraid pühkides memm, kes meile oma aias koduveini ja õunu pakub. Koduks saanud paigast Eesti poolele kolida ta ei taha, pealegi ei õnnestuks sellises kohas maja müüa. Memm ja tema naabrid tahaksid kogu oma elamistega Eesti riigi koosseisu pääseda. 2,8-hektarise tänavasopi vastu on Eesti pakkunud 26-hektarist metsaga kaetud tükki Võrumaalt, aga lätlased ei võta vastu. "Tuleks juba Euroopa Liit," ütleb memm, "pääseksime sellest mulgust." Nii tõsiusklikke euroliidu pooldajaid mujalt vist ei leiagi.
RIINA MÄGI
Jõgevamaa tuletõrjujatel-päästjatel vaiksed päevad
Kaks viimast nädalat on olnud Jõgeva Päästeteenistusele üle mitme aasta harukordselt vaiksed. Eelmisel nädalal polnud ühtegi operatiivväljakutset.
Jõgevamaa sai läbi ilma tulekahjudeta ja raskemate liiklusõnnetusteta, kus oleks vajatud tuletõrjujate-päästjate abi.
"Sellist, rahulikku aega pole meil olnud vähemalt kolm-neli aastat. Küllap on hakatud hoolsamalt jälgima tuleohutusnõudeid," nentis Jõgeva Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi kergendatult.
Tavalisest väljakutsetevaesem oli ka üleeelmine nädal: esimene teade tuli laupäeva hommikul, et Pajusist Loopre pool põleb saun. Küttekolde katkine uks oli süüdanud kušeti. Sauna seinad küll tahmusid ja lamamisase hävis, kuid tänu tuletõrjujate abile suudeti saun hävimisest päästa.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Pulmarongi sissetikkuja tõi kaasa liiklusõnnetuse
Laupäeval kell 18.15 juhtus omapärane liiklusõnnetus Tallinna-Tartu maanteel Puurmani vallas mõnikümmend meetrit enne Tartumaa piiri. Pulmarongist ilmselt möödasõitu üritanud naisjuht Võrust pidi teele ilmunud takistuse tõttu möödasõidust loobuma ja keeras sisse pulmarongi.
Auto, mille ette see ootamatu takistus sõitis, sõitis vaheletulnud autole tagant otsa. Selle tulemusel ei suutnud pikivahet kolonnis ohutuna hoida kaks järgmist autot, mis siis omakorda eesolijaile otsa sõitsid. Õnneks inimesed viga ei saanud, kõik juhid, eksijad ja ohver olid kained.
Peremehe äraolekul varas kohe kohal
Üks Tartus elav mees oli soetanud maamaja Tabivere valda Uhmardusse, kuhu ööl vastu pühapäeva sisse murti. Kurikael lõhkus lahti ukseluku. Majas oli puistatud ja otsitud. Ära oli viidud arvatavalt antikvaarse väärtusega vanaaegne pits ja lambikuppel. Varastatud võib olla muudki, aga äsja maja ostnud peremees ei osanud seda kohe ära arvata, mispärast ka kahju suurus ei ole veel
selge.
Ajavahemikul 15.-19. oktoobrini polnud oma maakodus teisi Tartus alaliselt elunejaid. Varas viis kaasa rulluisud, telerimängu Dendi, laste talvejope, fotoaparaadi Canon Prisma, kümme telerimängu kassetti, kaks käekella, mobiiltelefoni Motorola 0160, kogumi vasest kuljuseid, 50se kollektsiooni vanu lukuvõtmeid. Suvilaomanik sai kahju 15 000 krooni.
Järjekordsel nädalavahetusel Uhmardusse suvekoju tulnud kolmas tartlane leidis, et temagi majasse ja kõrvalhoonetesse on sisse murtud. Tema valduses oli kurikael julmurlust ilmutanud sellega, et lõhkus ära mitu ilusat tervet ust, milleks sissepääsemisel küll vajadust ei olnud. Ära oli viidud värviteler Samsung, Husqvarna mootorsaag ja kaks rulli pikendusjuhet. Varguse ja lõhkumise läbi saadud kahju hindas kannatanu ligemale 27 000 kroonile.
Koogi Mällul lõigati liini maha
Laupäeva päeval kella ühe paiku teatati politseikorrapidajale, et Tabivere vallas Koogil Mällu külatee ääres lõikavad kaks inimest maha elektriliini juhtmeid. Kohale rutanud politseipatrull pidas kinni 1980. aastal sündinud mehe ja 1976. aastal sündinud naise, kes liinivargusega ametis olid ja Ford Escordiga oma kodukandist Äksist kohale olid sõitnud. Politsei võttis mõlemad esialgu 48 tunniks kuriteos kahtlustatavaina vahi alla.
Garaaži murti sisse läbi seina
Palamuse vallas Mullaveres murti ööl vastu pühapäeva sisse ühe Kaareperes elava mehe suvila garaaži. Varas lõhkus esmalt lahti garaaži voodrilauad, seejärel lammutas puitseina akna juures ja pääsenud garaaži, avas garaažiukse lukustusest seestpoolt, kuna väljastpoolt ei hakanud varga võim uksele ilmselt peale.
Varastatud oli mootorsaag Husqvarna 254 ja muruniiduk MID 4046. Kannatanud arvestas saadud kahju 9000 kroonile.
Pedjas varastati kaks mootorsaagi Partner
Läinud nädalal tuli ilmsiks sissemurdmine ühte talu tööriistakuuri Jõgeva vallas Pedja külas. Kutsumata külaline eemaldas ukselt tabaluku ja viis ära kaks mootorsaagi Partner 7000. Avaldaja sõnul on kahju 2500 krooni.
Ööl vastu laupäeva varastati Jõgeva vallas Teilma külas ühe talu õuelt 400-liitrine alumiiniumvann ning 25-liitrine samast metallist piimanõu. Sauna põiganud varas leidis sealt mootorsae Husqvarna ja tassis ära sellegi. Omanik on saanud 7000 krooni kahju.
Samal ööl varastati teine alumiiniumist vann Torma valla Tähkvere külas ühe maja juurest. Omanik on seda vanni hinnanud 2500 kroonile.
Üks jõgevlane leidis maale Imukverre minnes eest lõhutud ukselukud. Majapidamisest on ära viidud alumiiniumist nõusid 500-liitrine vann ja kaks piimapressi. Ära oli viidud ka üks auto suverehv ja üks talverehv. Avaldaja arvates on kahju 1700 krooni.
Rahiveres varastati napsi ja sakummi
Möödunud nädala esmaspäevast kolmapäevani on vargil käidud Palamuse vallas Rahiveres ühes maamajas. Lõhutud oli aken. Varastatud oli tolmuimeja Philips, muruniiduk MTD, alkohoolseid jooke ja toiduaineid. Kahju hindas avaldaja 5600 kroonile.
Teisipäev, 24. oktoober 2000. a.
Kanakasvatus on kulukas põllumajandusharu
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Kool - omavalitsuse ja riigi ühine mure
TÕNIS LUKAS,
haridusminister
KIRJAD
Tulumaksu avalikustamise eelnõu on populistlik
TRIINU RAJASALU,
Reformierakonna nõunik
Kolme kasti õlle eest hümnile viis
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
MAJANDUS
Saare suurim tööandja on vallavalitsus
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Talunikele koolitatakse liidreid
ELLE VAIK
NOORTELISA
GETTER SCHASMIN
MARGUS KIIS
VALE-DMITRI
SPORT
Maadluspoisid vallutasid Virtuse
JAAN LUKAS
VALDU WELTBACH
MITMESUGUST
RIINA MÄGI
Jõgevamaa tuletõrjujatel-päästjatel vaiksed päevad
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Pulmarongi sissetikkuja tõi kaasa liiklusõnnetuse
Peremehe äraolekul varas kohe kohal
Koogi Mällul lõigati liini maha
Garaaži murti sisse läbi seina