Vooremaa
Gruusia välisminister külastas Põltsamaa lossihoovi
Esmaspäeval külastas teel Tallinnast Tartusse Põltsamaa lossihoovi Eestis ametlikul visiidil viibinud Gruusia välisminister Irakli Menagarišvili.
Põltsamaa lossihoovis tervitasid Gruusia välisministrit ja tema saatjaskonda Põltsamaa linnapea Margi Ein ja abilinnapea Tiit Kulu. Margi Ein andis prestiižikale külalisele ülevaate Põltsamaa ajaloost. “Oleks hea, kui kõik Tallinnast Tartusse sõitvad välisriikide riigitegelased külastaksid Põltsamaad,” ütles linnapea vestluses Irakli Menagarišviliga.
Seejärel mindi lossihoovis paiknevasse veinikeldrisse, kus selgitusi Põltsamaa veinitootmise ajaloost ja tänapäevast jagas ASi Põltsamaa Felix peadirektor Andres
Koern. Muide, Põltsamaast kui veinipealinnast oli Gruusia välisminister kuulnud juba enne selle linna külastamist.
Menagarišvili ja tema saatjad degusteerisid kuiva, poolkuiva ja magusat veini. “Kui minult nädal aega tagasi oleks midagi küsitud Eesti veinidest, oleksin ma õlgu kehitanud, sest ma ei teadnud sellest toodangust midagi. Pärast veinide proovimist Põltsamaal võin aga öelda, et Eestis osatakse suurepäraseid veine valmistada,” ütles Irakli Menagarišvili usutluses Vooremaale.
Kommenteerides Eesti ja Gruusia poliitiliste ja majanduslike suhete hetkeseisu, märkis ta: “Gruusia ja Eesti suhted on sõbralikud ja neis jätkub arenguruumi. Möödunud aastal käis Gruusias ka Eesti välisminister. Minu Eesti visiidi eesmärgiks on laiendada koostöösuhteid kõikvõimalikes eluvaldkondades.” Menagarišvili toonitas, et Gruusiat ja Eestit ühendab seegi, et mõlemad riigid tahavad integreeruda Euroopa ühiskondlikpoliitilise keskkonnaga.
Gruusia välisminister sai Põltsamaa linnapealt Margi Einalt kingituseks Põltsamaa
mälestusmedali ja pudeli veini.
Eesti välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido lausus maakonnalehele järgmist: “Gruusia on Eestile välispoliitilisest vaatevinklist üsnagi oluline riik, kuigi selline väide võib algul kõlada naljakalt. Peab aga arvestama, et see, kuidas läheb Gruusial, võib tulevikus mõjutada ka Venemaa suhteid teiste naaberriikidega. Nii toetab Eesti igati Gruusia demokraatlikku arengut. Eesti on Gruusiale jaganud ka omapoolseid kogemusi erastamisest, infotehnoloogia rakendamisest ning teistest eluvaldkondadest. Samuti abistame me Gruusia piirivalvet. Niisiis, kuigi me asume üksteisest kaugel, on meil Gruusiaga isegi üllatavalt head suhted.
Põltsamaa külastamine oli Irakli Menagarišvili Eesti visiiti planeeritud põhjusel, et Põltsamaa paikneb Tallinna—Tartu maanteel. Välismaa riigitegelastele peab näitama mitte ainult Tallinna ja Tartut, vaid ka väiksemaid paiku.”
JAAN LUKAS
ARVAMUS
KIRJAD
Elektrijaamade aktsiate müügist
Kevadel sai üks põllumees kuulsaks üle terve Eestimaa, kui ta veised nälga surid. Kui enne seda oleks korraldatud allkirjade kogumise kampaania, oleksid kindlasti paljud alla kirjutanud paberile, et mees peab oma loomadele korralikult süüa andma ega tohi lasta neid nälga surra. Isegi 150 000 allkirjast ei oleks saanud veised söönud, kuid pool sületäit heinu iga allkirja asemel oleks kriisi lahendanud.
Narva Elektrijaamade 49% aktsiate müügi vastu on kogutud juba üle 150 000 allkirja ja neid koguneb üha juurde. Otsuse tegemiseks on vaja teada, kas on kasulikum müüa või mitte müüa. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et sellel veisekasvatajal oleks olnud õigem oma loomad ära müüa enne nälga suremist.
Narva Elektrijaamad on kõige suuremad õhu saasta jad kogu Euroopas. Kui me ei hooli kahjust, mida see saastamine põhjustab keskkonnale ja inimesele, tuleb meil mõelda trahvidele, mida tuleb hakata maksma Euroopa Liitu astumisel. Kas jätkub selleks raha? Kas on mõtet raisata raha trahvidele või ikkagi jaamad rekonstrueerida?
Narva Elektrijaamad ei saasta ainult Eestit, vaid ka naaberriike. Nõukogude Liit arvas, et võib sülitada kogu muule maailmale ja maksis selle eest oma hukuga. Väike Eesti peab igal sammul arvestama teiste riikidega, kui me tahame püsima jääda.
Narva Elektrijaamad on juba küllaltki vanad. Kui kaua need veel niimoodi püsiksid, enne kui kokku kukuvad? (Üks allkirja kirjutaja väitis, et Narva Elektrijaamad ei kuku kunagi kokku, seega on tegemist esimeste igaveste asjadega siin maailmas.) Kui palju maksab nende remont või rekonstrueerimine? Kust peaks valitsus võtma need miljardid, kui pead murtakse paarikümne miljoniliste pisisummade kallal?
Inimesi hirmutatakse elektrihinna tõusuga, mis järgneb elektrijaamade aktsiate müügile. Millegipärast unustatakse ära, et ilma mingi müügita on elektri hind tõusnud neljalt kopikalt kilovati eest praegusele tasemele.
Ma ei saanud oma küsimustele allkirjade kogujatelt rahuldavaid vastuseid ja seetõttu ei andnud allkirja. Allkirjade kirjutajatel oli aga kõik selge: pätistunud kommunistid müüvad kõik maha. Väitsin vastu, et meil on tegemist demokraatlike valimiste kaudu tekkinud seadusliku valitsusega, kes juhib riiki oma parima arusaamise järgi. Kuid rahvas polevat aru saanud, keda nad valivad. Jääb vaid loota, et rahvas, keda on kogu aeg kõige paremini teadjaks peetud, on järgmiste valimiste ajal veelgi targem ja oskab ükskord valida endale juhid, kellega rahul on. Ja see, kas allkirjade pakid laotakse elektrijaamade müürile toeks või kasutatakse kütusena kateldes, jääb juba uue valitsuse otsustada.
AAREN PILLESAAR
Kodanikujulgus kaunistagu kodanikutunnet
Oma ametiülesandeid täites puutun kokku tuhandete inimestega, kellele tuleb kodakondsuse kinnitusega kätte ulatada Eesti Vabariigi kodaniku pass.
Need passi kätteandmise toimingud on küll rutiinsed, kuid alati on tunda, kas see hetk on seotud kodanikutundega või mitte. Julgen kurvastuseks öelda, et sageli on seotus üsna nullilähedane. Mis teha, need aastad, mis on meil, keskealistel ära tulnud elada, ei ole andnud pinnast isamaalisusele. Kodanikutunne on aga isamaalisuse alusmüüriks, nii õigustes kui ka kohustustes.
Rõõmsameelsetele lastele Eesti passi kätte andes on alati tunda suurt soojust selle dokumendi ees. Selge on ju see, et nemad küll peavad sinikaanelist passi kodakondsuse aluseks. Aga siiski, midagi jääb neis arenema. Kui seda kodanikutunnet nüüd lugupeetavad õpetajad süvendada-suurendada suudaksid ja meie, täiskasvanud oma igapäevase olemisega kinnitada tahaksime, oleks kõik igati kena. Aga nii see veel ju ei ole.
Täiskasvanutes on täna veel kinnistunud ühiskondlik arusaam seaduste mittetäitmise positiivsusest ja see on hukutavaks asjaoluks nii meile endile kui ka meie lastele ja lastelastele. Keegi tähelepanelik kirjamees Saaremaalt on öelnud, et meie, “pang peas” inimesed, omamata reaalset ettekujutust enda ümber toimuvast ja oma tegevusest, aina ühest ämbrist teise nõnda astumegi.
Kes on kodanikuõpetuse õpetajad, kes meie lastes täna kodanikutunnet ja kodanikujulgust sisendama peavad? Need on osake meist endist, kes on riskijulguses, aatelisuse ilmutuses ja ehk veel milleski üllas tahtes seda tegemas. Neil on kogemuste pagas napp, ettevalmistusedki pinnapealsed. Aega on vaja eneseharimiseks nii neile kui ka meile kõigile. Aga lohisemist laste ja iseenda kodanikukasvatuse juures enam ei tohiks lubada.
Millest alustada? Kõigest muust, aga mitte enese rumaluse ilmutamisest või pimesi “parteidistsipliini” kuulekuse kuulutamisest. Minu heal oponendil, kirjamehel Mart Aroldil on tuline õigus Raivo Ruusile seda öelda. Olgu öeldud, et minul on võimalus kõikides maakonna koolides toimuvast kodanikuõpetusest ülevaade saada. Kõik noored käivad ju meie osakonnast passi taotlemas. Paari-kolme küsimusega on asi selge, kes õpetab ja mida laps teab või millest üldse neis õppetundides räägitakse. Harva olen sellist võimalust küll kasutanud, kuid kiitvat palju ka pole öelda. Seega head noorte kodanike vormijad — asi on väärt, et pingutada.
Oma heale sõbramehele Mart Aroldile olen tänulik kohe mitmeti. Kõigepealt reageerimise eest meid kõiki puudutava hella teema — seadusandluse olukorra peale. Teiseks hea ja julge asja ülesvõtmise eest — on ju kodanikuõpetus ja kodanikutunne ning minu juurde liidetud kodanikujulgus täna ja homme kõikide ettevõtmiste aluseks. Õilsa kodanikutundega ja tõelise kodanikujulgusega inimesed oskavad juba Eesti asju ajada. Olgu see vallas või linnas või isegi Riigikogus, ikka südame ja mõistusega. Erakondlikkus Eesti asja edasi ei kipu viima. Pole ju teist õieti veel sündinudki.
Minu erakonnaks on juba mitu head aega olnud Eesti MURE. Lahtiöeldult kõlab see: Eesti Maaelule Ustava Rahva Erakond. Kutsun liituma selles lihtsa, kuid jõulise nimega erakonnas.
OLAVI ANNUK
14. augustil helistas Luule ja teatas, et üürivõla pärast tahab Jõgeva Vesi Tähe 12 ja 8 majadele vett anda vaid tund aega päevas. Samas on võlgnevus vaid 22% korteritest. Luule peab sellist diskrimineerimist ebaõiglaseks ja süütute ahistamiseks.
Oleks veel teatada, et Margus Kiisil on ka interneti e-maili aadress Margus.Kiis@mail.ee, mis ootab kirju. Kui telefon 051 980 674 ütleb, et on levist väljas, siis palun natuke hiljem uuesti helistada.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Kurski katastroof näitas Vene valitsuse nõrkust ja meedia võimsust
Huvitaval kombel suutis ühe sõjaväelaeva uppumine maailmas nii mõndagi korda saata. Üle nädala suutis sajakonna mehe võimalik, kuigi minimaalne, elusolek hoida ühe linna nime maailma uudiste esirinnas, muuta absoluutselt suhtumist Vene presidenti ja näidata, et Vene meedia on maailma tipp. Vladimir Putin sattus ühekorraga totaalse põlu alla, kuid see on teine teema. Allakirjutanul oli võimalus jälgida infoliikumist kanaleid pidi ning nende omavahelist mõjutumist ja tamist.
Kõige võimsamat tööd tegid Vene TVkanalid. RTR oli lausa nö või sees, sest ainult nendel maailmas õnnestus päästeoperatsioonide juurde saata oma reporter. Rohkem ajakirjanikke seal ei olnud! See haruldus oli nimelt Arkadi Mamõntsev, kehakas, veidi virila näoga mees, kes mõneks ajaks oli vist kõige kuulsam mees maailmas. RTR tegi temaga pea iga tunni tagant otse videoreportaaži, mida kandis kohe üle ka kuulus USA uudistekanal CNN, mis püüdis läbi häda kohe venekeelset tõlget teha. Arkadiga tegi CNN ka personaalse intervjuu. Just Arkadil ja RTRil oli see kõige õigem ja operatiivsem info, samas kui muudes kanalites, ka CNNis võis joosta igasugust jama. Üldiselt oli infoga, eriti Lääne kanalites päris suur segadus. Pole ju siiani selge, kas oli eelmisel nädalal kuulda koputusi Kurski seest jms. RTR oli ka ainus, mis omas õigust teha reportaaži Norra tuukrite tööst ja need sinised kaadrid levisid kohe kogu maailmas.
Vene kanal NTV prepareeris vaatajaid ideoloogiliselt. Näidati hoolega ohvrite omakseid, esitati süngeid analüüse. CNN üritas igalt poolt kokku kaabitud ja nii mõnigi kord vastuolulisi infolõike summeerida ja põhjendada, tegi kümneid intervjuusid igasugu analüütikutega ja korrespondentidega. Ja ikkagi jäi nende tulemus RTRi omale alla.
CNNi kodulehekülg on peamine Kurski-teemaline internetiväljaanne, kuigi rõhub ka emotsioonidele, esitades kümneid pilte nutvatest leinajatest. Erilist leinameeleolu pole TVkanalitest siiski paista. Isegi venelased ei jätnud vist pea ühtegi meelelahutussaadet ära.
Üldiselt, kui vaja, on Vene meedia üks võimekamaid maailmas.
MARGUS KIIS
MAJANDUS
Viljakoristus kulgeb vaevaliselt
ASides Adavere Agro ja Perevara ning OÜs Vaiatu Agri on jõutud vilja koristamisega poole peale. ASis Pajusi ABF, Puurmani PÜs ja Torma POÜs on tubli kolmandik viljast koristatud. Igapäevased vihmasagarad teevad aga koristamise raskeks.
Lamandunud vilja tõttu, eriti varajase odra puhul, läheb kaotsi ja jääb põldudele üks kolmandik kuni pool saagist, seetõttu jääb saagikus pigem kesiseks kui heaks. Mõnedes majandites, nagu AS Perevara ja OÜ Vaiatu Agri, on rukis koristatud, kuid viletsa kvaliteedi tõttu ei kõlba see toiduviljaks.
Kombainid kõhuli sees
ASi Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt rääkis: “Iga päev tirtsutab parasjagu niipalju, et segab koristamist.” ASi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal kurtis, et on äärmiselt keeruline aasta. Pajusi kanti on vihmaga eriti “õnnistatud”. Vihmavabasid päevi praktiliselt ei olegi. Isegi ühe küla piires on ilm väga erinev. “Tavaliselt saame vihmade vahel koristada 2—3 ja kui veab, siis 5—7 punkritäit. Sajuste ilmadega on hakanud umbrohi kasvama. Seetõttu kuivab põld kauem ja ka vilja kuivatamisega on probleeme,” lisas Lembit Paal.
Puurmani PÜ tegevdirektor Arvi Kink sõnas, et vihma on poolteist kuud sadanud. “Viimased kümmekond päeva on olnud niisugused, kus vahepeal on ka ilusat ilma olnud. Meil on madalad maad ja Donid on kõhuli sees, kuid lähevad edasi. On täpselt nagu 1998. aastal, siis oli ka nii,” kommenteeris Arvi Kink.
Ka Torma POÜ peaagronoom Koidula Liis sõnas, et põllud on juulis ja augusti algul sadanud vihmade tõttu nii pehmeks läinud, et kohati tuleb vili kombainidega põllu servale tuua. Torma kandis ei ole ilmad vilja koristamist eriti seganud.
Kuni pool viljast koristatud
ASis Perevara sai kolmapäeval 286 hektarit rukist koristatud ja töödega on jõutud poole peale. Ka ASis Adavere Agro on vihma trotsides pool viljast koristatud. Ligi 700 hektaril kasvanud oder on ära lõigatud. ASis Pajusi ABF on kolmandik viljast võetud. Kolmapäeval lõpetati varajase odra Eero koristamisega, mida oli ligi 160 hektarit, ja mindi võtma otra Maresi. Ka Puurmani PÜs on kolmandik vilja võetud. Ligi 65 hektarit varast otra ja 156 hektarit talinisu on võetud.
“Vili ei ole veel küps. Ei ole olnud sellist ilma, mis viljal valmida laseks. Vihmad ei lase aga koristada. Pidime talinisu ära võtma, sest põllud ei kanna enam,” rääkis Arvi Kink. Ka Torma POÜs on üks kolmandik viljast koristatud. Ära on võetud 84 hektarit varast otra ja 96 hektarit rukist. Praegu koristatakse hilist otra Meltan, mida on ligi 150 hektarit. OÜs Vaiatu Agri on 45% 460 hektaril kasvavast viljast koristatud.
Pool saagist läheb kaotsi
Jüri Smiti sõnutsi vili juba pudeneb. Vili on enne koristamist varisenud ja kombaini puutel variseb veelgi. Seetõttu jääb saagikus kesiseks. “Ei mäletagi nii suure koristuskaoga aastat. Üks kolmandik varajasest odrast läheb kaotsi. Vili on lamandunud ja pea on vastu maad ning kombain lõikab ta ära. Tavaliselt on varajase odra koristamise ajal olnud ilusad ilmad, kuid sel aastal on vastupidi,” lausus Lembit Paal.
Varajast otra saadi ASis Pajusi ABF 25 tsentnerit hektarilt. AS Perevara lootis saada rukist neli tonni hektarilt, kuid lamandumise tõttu olid kaod suured ja saagikus väiksem. Varajasest odrast jäi pool saaki põllule. Puurmani PÜs oli varajane oder maadligi lamandunud.
“Saime pool saagist kätte. Pea oli ilus ja kõrs oli suhteliselt pikk, kuid lamandunud. Talinisu oli püsti ja kadusidki suhteliselt vähe,” ütles Arvi Kink.
Koidula Liis märkis: “Ei ütleks, et kaod suuremad on kui igal aastal. Rukis oli lamandunud, selle koristamisega oli raskusi.” OÜs Vaiatu Agri saadi rukist 34,7 tsentnerit hektarilt.
Rukis ei kõlba leivaviljaks
Nii Torma POÜs kui ka ASis Perevara on rukis koristatud, kuid langemisarv ei vasta normidele ning seetõttu toiduviljana müüki ei lähe. AS Pajusi ABF ei ole veel rukist koristama hakatud. ASis Adavere Agro ollakse rukki võtmisega poole peal, kuid toiduteraviljana seda müüa ei saa. Ka OÜs Vaiatu Agri on rukis 33 hektarilt ära võetud. Proovid on tehtud, kuid langemisarv ei mahu normi piiresse, mistõttu toiduteraviljana seda müüa ei saa. OÜ Vaiatu Agri ei ole suvinisu, mida on 105 hektarit, veel võtma hakanud. “Loodame, et sealt saab toiduteravilja,” arvas juhataja Andrus Paloots.
ASi Perevara haldusdirektori Aare Simmulmanni andmetel andis neil talinisu hästi välja, ligi neli tonni hektarilt. Kahekümne neljal hektaril kasvanud vili jäetakse aga seemneks. Ka Puurmani PÜs oli talinisu ilus, kuid müüa ei kavatseta.
Rukki ja nisu hind madal
“Talirukki baashind 1370 krooni tonn ei kõlba kuhugi, sellega ei tasu üldse müüa,”
oli Puurmani PÜ tegevdirektor kategooriline. Saare talu peremees ütles Vooremaale, et kaheksa aastat tagasi maksti nisu eest 1500 krooni tonn pluss kvaliteeditasu, kokku 1680 krooni tonn. Vahepeal tõusis baashind isegi 1700 kroonini tonn. Üks suurmajand sai toidunisu tonni eest üle 2000 krooni. Tänavune hind on aga madal ja ei rahulda kedagi.
RAIVO SIHVER
Jõgeva Linnavara tööd ja tegemised
Suvi on puhkuste aeg: inimesed reisivad, liiguvad siiasinna jne. Tihti viibitakse oma kodulinnast eemal terve suvi ning seetõttu võivad mõnikord märkamata jääda ka muutused, mis on toimunud suve jooksul. Samuti võib juhtuda, et mõni linnaelanik satub harva paikkonda, kus on töid teostatud. Sellega võib õigustatult esitada küsimuse: “Mis linnas ka tehtud on?”
Jõgeva linnas oleme sel suvel korrastanud hoonete välisfassaade: Suur 20 ja 24, linnaraamatukogu katuse osaline remont, keskküttesüsteemi rekonstrueerimine, vihmaveerennide, torude jne korrastamine, lasteaia Karikakar köögi sanitaarremont, lasteaia Rohutirts sooja veega varustamine elektriboilerite baasil, ühisgümnaasiumi akende osaline väljavahetamine ning välisfassaadi korrastamine,
Uue tn ja Puiestee 21 maja taga oleva tänava remont. Töid alustatakse käesoleval nädalal ning tööd on jaotatud kahe aasta peale.
Samuti oleme püüdnud parandada linna heakorda: rajanud rododendronite peenra, paigaldanud kesklinna 24 uut prügiurni, istutanud puid Puiestee tänavale, liiklusmärke okstest välja püganud. Pooleli on veel puude istutamine Puiestee ja Rohu tänavale, raudtee ülekäigu haljastamine (endine raudtee ülesõit), puude ja okste pügamine.
Korrastanud oleme ka Pedja jõe kallast, mullahunnikuid likvideerinud, ehitanud liivaranna. Ees ootab veel kaldanõlvade korrastamine ja pinna tasandamine.
Lisada võib sedagi, et eeltoodud on suuremad tööd, hulgaliselt on tehtud pisemaid töid ning kui kõik kirja panna, saaks kindlalt teist samapalju.
Jõgeva Linnavara tänab kõiki inimesi, kes on kaasa aidanud linna üldilme paranemisele.
HEINO PUIDE,
Jõgeva Linnavara juhataja
Lihatööstuse kauplus on alates teisipäevast avatud
Teisipäeval avas AS Adavere Lihatööstus oma kaupluse. Müüakse kohaliku tööstuse kõiki tooteid: vorste, viinereid, sardelle, kotletisegu jne. Täna peaks müügile saabuma ka värske liha. Kauplus on avatud kella 10—19.
AS Adavere Lihatööstus müügijuht Rein Visk ütles Vooremaale, et päevas valmistatakse kolm tonni tooteid. Kaup viiakse Tallinna, Tartu, Virumaa, KeskEesti ja Pärnu klientidele kätte lihatööstuse autodega.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Tõnis Mägi kontsert oli tõsine
Tõnis Mägi suurkontsert “Koit” 20. augustil oli suursugune, võimas, hästi organiseeritud jne, kuid ilmselgelt ei sobi selline paraadlikkus enam Mäksile nii nagu võibolla 20 aastat tagasi, kui sai N. Liidu staadionitel esinetud. Nüüdne Mägi vajab intiimsust, kontakti, kuid seda “Koit” just ei pakkunud. Kuigi, peab ütlema, et Tõnis esines väga hästi ja võibolla ei saanud puudustest arugi.
Lava oli suur, maailma staaridele kohane. Kolm videoekraani. Sümfooniaorkester ja rokkansambel pidid ka sinna ära mahtuma. Inimesed said pärast pileti lunastamist, enne lavaalale jõudmist elegantsete kelnerite käest plastpokaali tilga valge veiniga. Rohelistes kostüümides neiud juhatasid publikumi piletil märgitud kohtadele, millel oli kilepalakas numbriga. Enamus läks kõrgemale-kaugemale, kus oli odavam. Keskele jäi tühje kohti. Rahvas oli kuidagi tusane. Prominentidest oli kohal palju ajakirjanikke, televisioonidest, Eesti Päevalehest jm, teatritegijaid (Ain Mäeots, Jaanus Rohumaa jt peredega). Mõned toiduputkad olid ka avatud ja erilise populaarsuse omastasid kohvipakkujad, kelle ette tekkisid pikad-pikad järjekorrad.
Kontsert algas pisikese hilinemisega, Mägi eriti ei tseremoonitsenud, algas kohe “Ilus oled, isamaa!”. Helipilt oli väga hea, nii orkester kui ka bänd said hästi tasakaalu. Laulja jõi palju vett, kuid oli vormis, ka füüsiliselt, ja üllatavalt heas tujus, pillid (saksofon, kitarr, viiul) ning kreisiraadiolase Tarmo Leinatamme juhitud Tallinna Filharmooniaorkester sai võimsuse sisse, kuigi publikum polnud nii entusiastlik.
Kontserdi esimese poole moodustasid suures osas Mägi viimase kümne aasta omapärased lood, kuigi vahepeal tuli Georg Otsa repertuaari põikamine (“Mõtisklus”, “Taiga, taiga” vene keeles), samuti Mägi repertuaari veerandsaja aasta tagused lood (“Pimedale muusikule”, omapäraseks tehtud “Leib jahtub”). Poolaja lõpuks esitati “Püha Elmo tulesid”, kuid kuulajad jäid siiski kuidagi, hoolimata Mägi tõsistest jõupingutustest, tuimaks.
Peale vaheaega üritas Mäks rahvale rokivaimu sisse puhuda, kutsudes lavale kitarristlaulja Riho Sibula, kellega koos esitati Ultima Thule varasemaid lugusid, nagu näiteks “Turbatuli” ja “Muuseas”. Valges ülikonnas Sibul laulis ise üksi “Mägi kõige ilusamat lugu” “Liivakell”.
Kasuks tuli muidugi see, et seniste poolabstraktsete kujundite asemel ilmusid ekraanidele videokaadrid laval toimuvast. Rahvas soojenes ja “Koidu” ajal suutiski ta end sirgeks ajada ja isegi vaimustunult kaasa laulda.
Lõpuosa oli ka vastava repertuaariga, hüvastijätumeeleoludes, kuni Tõnis Mägi hüüdis “Armastage üksteist” ja kadus. Tagasi teda kutsuda ei õnnestunud. Kontsert oli nagu küünal ära puhutud.
MARGUS KIIS
Maarja kodukandipäeval meenutati kuulsat keeleteadlast
Möödunud laupäeva hommikust kuni hilisõhtuni kestis Tabivere vallas Maarja Magdaleena V kodukandipäev, mille kultuurilooliseks tippsündmuseks oli mälestuskivi avamine keeleteadlasele Julius Mägistele sünnikohas Kassema külas.
Kodukandipäev algas kontsertjumalateenistusega Maarja-Magdaleena kirikus, kus teenis kirikuõpetaja Eenok Haamer ning esinesid Jõgeva meeskoor Mehis Kaarel Tetsmani, Äksi segakoor Ly Rääski ning Maarja segakoor ja Tabivere naisansambel Liia Koortsi juhatusel. Samuti laulis Muusikaakadeemia üliõpilane Raili Schults.
“Meeldiv, et võrreldes varasemate kodukandipäevadega oli kirikus varajasel hommikutunnil palju rahvast,” ütles kodukandipäeva korraldaja, Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg. Koos temaga nägi kodukandipäeva läbiviimisel põhivaeva Maarja Keskkooli õpetaja Rein Uusmaa.
Kodukandipäeva avamisel Maarja rahvamaja juures kõneles Tabivere vallavanem Aare Aunap, pühal hetkel mälestati jäädavalt lahkunuid.
Mälestuskivi keeleteadlasele
Pärast seda avati Kassema külas mälestuskivi selles paigas sündinud Julius Mägistele (1900—1978), kes aastail 1929—1944 töötas läänemeresoome keelte professorina Tartu Ülikoolis ning 1950—1967 soomeugri keelte dotsendina Lundi ülikoolis. Muuhulgas on Mägiste koostanud 12-köitelise Eesti etümoloogilise tuletussõnaraamatu.
Keeleteadlase sünnikohta tähistava mälestuskivi autoriteks on Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud Kalev Nõmmela ning tema õpilane Kristjan Kittus. Mälestuskivi õnnistas kirikuõpetaja Eenok Haamer, ühendkoor esitas laulu “Ta lendab mesipuu poole” ning tantsisid Maarja rahvamaja rahvatantsijad ja tantsumemmed.
Avamisel kõnelesid Tartu Ülikooli eesti keele õppejõud ValveLiivi Kingissep ning Maarja Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Juhan Pihelo. “Julius Mägiste on kahtlemata üks meie kandist pärit kuulsamaid mehi. Samas tasub märkimist, et ta on teise Maarja lähedalt võrsunud keeleteadlase Johannes Voldemar Veski õepoeg,” rääkis Maarja Keskkooli kauaaegne direktor ja koduloolane Ülo Sepp. Julius Mägistest kui ühest esimesest soomeugri keeleteadlasest Eestis räägiti Maarja kolmandal keelepäeval. Keelepäevalgi pidas põhiettekande pedagoog Juhan Pihelo. Luulekavaga esines kooliõpilane Mait Kingumets.
Seekordsele kodukandipäevale oli kogunenud tavalisest rohkem Maarja Keskkooli vilistlasi. Kooli saalis toimus selle õppeasutuse 320. aastapäevale pühendatud pidulik aktus, kus kõneles koolidirektor Tarmo Õunapuu, laulsid koorid, ühendkoor esitas Ülo Vinteri “Põhjamaad”, Maarja Keskkooli algklasside poisid ja tüdrukud õpetaja Manuella Kondi juhendamisel esitasid sõnalis-muusikalise kava “Meenutused”.
Küülik asjalikule noorikule
Rohkesti nalja ja elevust põhjustas kodukandi asjaliku nooriku valimine Maarja Keskkooli staadionil. Sellele tiitlile kandideerijad pidid näiteks pakkuma žüriile omatehtud kohupiima, tutvustama ennast laulu vormis, nöörist köit punuma ning heina niitma. Osavuse ja oskuste proovide vaheaja sisustasid Maarja diskotüdrukud. Kodukandi asjalikuks noorikuks valiti Tabivere vallavolikogusse kuuluv koduperenaine Marika Romet, kes sai auhinnaks küüliku.
Rammumeeste jõuproovi korraldas Väätsa Põhikooli direktor Enn Pärtelpoeg, kelle kodu asub Maarjas. Meestel tuli palke kanda, õllekaste tõsta ning kivi visata. Jõumeeste etteastete vaheajal esines Tabivere memmede tantsurühm Teine noorus. Kõige tugevamaks meheks osutunud Kalle Annamaa sai auhinnaks magamiskoti.
MaarjaMagdaleena kodukandipäeva juhtideks olid Mait Trink ja Margus Jaanovits
Vanemuise teatrist. “Meeldiv, et kodukandipäevale oli tulnud rohkesti inimesi nii Maarjast kui ka ümberkaudsetest küladest. Et kodupaiga tunne veelgi tugevam oleks, tasuks tulevikus senisest põhjalikumalt uurida meie kihelkonna ajalugu,” arvas Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg usutluses Vooremaale.
JAAN LUKAS
Joel Steinfeldi kontserdist ja Jõgeva luterliku kiriku maalist
Jõgeva luterlikul kogudusel on nüüd oma altarimaal. Selle maali endine kodu asus Võrumaal, Vastseliina kirikus. Kuna Vastseliina kirikus on pooleli sisselangemisohus olnud kirikukatuse remont, mis on neelanud suuri summasid, siis oldi valmis maali loovutama 30 000-kroonise annetuse vastu.
Maal on küllaltki iseäralik. Värvide maiku pole tunda saanud lõuend, vaid omavahel ühendatud lihvitud puitlauad, millel kõrgust pisut üle kahe meetri ja laiust natuke rohkem kui poolteist meetrit. Altarimaal on valmistatud tundmatu kunstniku poolt 19. saj teisel poolel. See oli Vastseliina kirikus kasutusel kuni 1922. aastani, mil ta uuema vastu välja vahetati.
Nii ta siis seisis kuni selle aasta kevadeni ämblikega sõprust pidades ja tasapisi endasse niiskust kogudes. Pikaajalisele hüljatusele vaatamata on maal küllalt hästi säilinud. Lähiaastatel tahame aga maali täiesti korda saada, restaureerida.
Kitsalt võttes on see maaliga seonduv koguduse rida, praeguseks ongi omal jõul kogutud ligi 12 000 krooni, ent laiemalt vaadates, kuivõrd asub kirikumaja Jõgeva linnas, kujutab kunstiteos väärtust tervele linnale. Ma ei tea, kas Jõgeval on veel sellesarnaseid kunstiväärtusi.
Mõistagi on oodatud kõik toetused, ent ehk on anda kergem, kui midagi vastu saab. Tulles 25. augustil kell 19 Jõgeva kirikumajas toimuvale Joel Steinfeldi kontserdile, ostes 30 krooni eest pileti, saad kuulata head muusikat.
Oled oodatud!
RENE ALBERI,
kirikuõpetaja
SPORT
Spordiklubi Jõgeva Tähe kutsub suvepäevale
Kuus korda Eesti saalibändi meistrivõistlused võitnud spordiklubi Jõgeva Tähe korraldab laupäeval Pala vallas Kodaveres suvepäeva.
Esmakordselt toimuval sportlikul meelelahutuslikul koosviibimisel osalevad Tähe sportlased koos peredega, sponsorid, fännid ning samuti on oodatud kõik teisedki
asjahuvilised. Tähe suvepäev avatakse keskpäeval osaühingu Pootsman PT puhkeplatsi lipuväljakul. Seejärel moodustatakse kohalesaabunud inimestest võistkonnad, kes omavahel jõudu ja osavust proovima hakkavad.
“Meie suvepäevadel sportimine ei nõua erilisi kogemusi ja oskusi, sest näiteks saalibändi võistlusi ei korraldata. Küll aga saab mõõtu võtta jalgpallis, petankis ning teatevõistlustes. Muuhulgas võisteldakse ka mitmesugustel humoristlikel spordi aladel, näiteks mobiiltelefonide viskamises,” rääkis spordiklubi Tähe mänedžer Aare Kõuts.
Pärast võistlusi saab suppi süüa ning maitsta ka suitsukala. Samuti peaks meeldivat lõõgastust pakkuma ratsutamine hobustel ja sõit vesirattaga. Õhtul on võimalik nautida muusikat, mida teevadansambel Mati Bänd ja diskor Marko Kangust.
“Kodaverest ei tasu hilisõhtul või öösel koju sõita, sest kohapeal on võimalus telk püsti seada. Samuti saab ööbida kilomeeter eemal asuvas osaühingu Pootsman PT külalistemajas,” lausus Aare Kõuts.
Spordiklubi Tähe suvepäeva juhib spordipedagoog Viktor Nõmm. Täpsemat informatsiooni saab üritusest telefonil 050 14 916.
JAAN LUKAS
Torma poiss Ergo Paas käis Itaalias San Remos minikorvpalli õppimas
Hiljuti Itaalias San Remos toimunud rahvusvahelisel XIV minikorvpalli festivalil osales ainsana Jõgevamaa sportlastest Torma spordiklubi liige, Torma Põhikooli neljanda klassi õpilane Ergo Paas.
Nii üleeestilistel kui ka rahvusvahelistel võistlustel esikohti pälvinud Torma spordiklubi sai ühena Eesti korvpalliklubidest õiguse saata oma esindaja Itaaliasse San Remos peetavale minikorvpalli festivalile. Treener Raivo Tralla algatusel otsustati välismaale sportlikule enesetäiendusele saata 10-aastane Ergo Paas. “Ergo on oma vanuseklassis üks kõige täpsemaid ja korralikumaid spordipoisse, kel lel on varakult välja arenenud kohusetunne,” ütles Tralla Vooremaale.
Üldse osales Eestist San Remos nädal aega kestnud minikorvpallilaagris viis poissi ning viis tüdrukut. “Kaheksa maa minikorvpalluritest loodi loosi tahtel segavõistkonnad. Iga selline võistkond sai nime ühe lille järgi. Nii olin mina ja eesti
tüdruk Triin Rani Tartust roosi võistkonnas, kuhu kuulus ka korvpallihuvilisi lapsi Portugalist, Itaaliast, Ungarist ja Slovakkiast. Omavahel püüdsime suhelda inglise keeles, kuigi seda alles vähe õppinud oleme,” jutustas Ergo Paas Vooremaale.
“Meie võistkonda treenisid Portugali meestreener Carlos Daniel ja Itaalia naistreener Gabriella Tosi. Treeningutel kogesime mõndagi kasulikku. Näiteks õpetati meile, et kaitses peab tähelepanelikult jälgima mitte ainult palli, vaid ka mängijat, keda tuleb parajasti kaitsta. Lisaks treeningutele toimusid ka sõpruskohtumised, meie võistkond võitis mõnegi mängu. Tundub, et riikidest, mille poisid ja tüdrukud San Remos laagris olid, on korvpall eriti populaarne Belgias,” rääkis korvpallipoiss Tormast.
“Samuti jätkus San Remos vaba aega, mida kasutasime ka pesapalli ning kanuusõidu õppimiseks. Erinevate maade korvpallurid vahetasid meeneid. Samuti saime festivali korraldajatelt kingitusi, sealhulgas seljakoti ning esindusliku korvpalli. Kõikide maade korvpallilastest ja nende treeneritest avaldati kirjutised ja fotod San Remo ajalehes,” märkis Ergo Paas.
Pereema Tiiu Paas ütles: “Ergol jääb energiat üle ja on meeldiv, et ta seda sportimiseks kasutab.” Paaside peres tegeleb spordiga ka tütar Erli, kes harrastab kergejõustikku ning osaleb Jõgevamaal korraldatavatel spordivõistlustel. Pereisa Lembit Paas oli aga omal ajal üks Mustvee kooli kiiremaid jooksjaid.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Ameeriklased ehitavad üle Põltsamaa jõe silda
Põltsamaa jõele ehitatakse Pajusi valla Tapiku küla ja Järvamaa Koeru valla Jõeküla küla ühendavat silda. 33 meetri pikkust ja 4,5 meetri laiust silda ehitavad Eesti ja Ameerika sõjaväelased.
Jõeküla silla ehitus on võetud 17. juulil alanud pioneeriõppuse Cornerstone 2000, milles osalevad Eesti ja Ameerika Ühendriikide sõjaväelased, plaani. Varem on kriisiolukorra lahendamise ja pioneerialaseid samalaadseid õppusi läbi viidud Albaa nias, Rumeenias, Gruusias, Bulgaarias, Lätis ja Makedoonias.
“Silla ehitamist rahastab Ameerika osapool. Silda ehitavad 14 sõdurit Tartu üksikjalaväepataljonist ja kümme kordusõppustel viibivat merejalaväelast Ameerikast. Reservist on nad õppustele kutsutud vaid 19 päevaks. Mehed on kunagi sillaehitusbrigaadis töötanud ning oskavad seda tööd, kuid reservis olles on paljugi unustatud. Seepärast läheb ehitamisega rohkem aega, kuid see on õppuseks nii neile kui ka meile. 15. septembriks peab sild valmis olema,” ütles kolonelleitnant Jaak Haud, kes on pioneeriõppuste Eesti poolne koordinaator.
Ameeriklased on siinse eluga rahul. “Teie maa meile meeldib. Ilm on olnud ka hea, samasugune nagu Põhja-Ameerikas. Siin on meil küllaltki palju tööd, aga olen jõudnud käia Viljandis, Tartus ja Tallinnas. Põltsamaal on võrratult ilus kirik ja loss. Riidepood, kust ostsin omale triiksärgi, meeldis meile ka. Teie kaupade hinnad on väga meeldivad,” kiitis õppuste kaasjuht, comander Joe Leahy.
Jõeküla metallsilla konstruktsioonid on kuulunud kunagi Nõukogude armee pioneerirügemendi varustusse ning hiljem sattunud sideministeeriumi valdusesse. Märjamaa firmale ET Sild, mis on Jõekülasse saatnud neli sillaehituskogemustega meest, on see viies täpselt sama konstruktsiooniga silla monteerimine.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Torma vallas Rääbisel elava Jüri kohta algatati kriminaalasi. Tema kodust leiti 57,5 tabletti Tareni, mis sisaldavad psühhotroopset ainet aprofeeni. Lisaks narkootikumile hoidis mees oma kodus ebaseaduslikult 20 mitut tüüpi padrunit.
Teisipäeva õhtul kella poole seitsme paiku peeti Jõgeval Keskuse kauplusest kinni kaks pisivarast. 17-aastane Kaldi ja temast aasta noorem Raiko toimetati prefektuuri, kus koostati varguste kohta protokollid. Tugevalt purjus olnud näppaja Kaldi jäeti politseisse kainenemisele.
Korterivargad pagesid kraamita
Teisipäeval kella 12.15 paiku tungiti ukseluku avamise teel Põltsamaal ühte korterisse ning varastati sealt muusikakeskus Philips väärtusega 3600 krooni, videomakk (4000 kr), lauatelefon Philips (2000 kr) ning muud kodutehnikat kokku 13 000 krooni väärtuses. Korterivarastele satuti peale ja nad pagesid sündmuskohalt minema sõiduautoga VAZ 21061, jättes varastatud esemed maha.
Teisipäeva hommikul avastati, et Jõgeva vallas Kivijärvel on lahti murtud seif, milles olid Rannu lastepäevakodu tööraamatud.
Teisipäeval süttis Tabivere—Puurmani—Jõgeva maantee teeristis sõiduauto Opel Rekord. Tuli sai alguse auto elektrijuhtmetest. Tuletõrjujad kustutasid auto ära, inimesed vigastada ei saanud.
Ööl vastu teisipäeva murti maha Jõgeval ASi Jõgeva Elamu territooriumil seisnud ASile Woodwell kuuluvalt metsaveoautolt kütusepaagi kork ning varastati kütust.
Esmaspäeval pöördus Põltsamaa haiglasse abi saamiseks üks naisterahvas, keda oli hammustanud võõras koer. Rotveileri tõugu koer oli küll rihma otsas, kuid suukorvita.
Tuli meelde, kuhu ratta jättis
Teisipäeval kurtis Jõgeva politseile üks mees Pajusi vallast Pisisaarelt, et Adaveres on tema ratas ära varastatud. Mõne aja pärast helistas ta juba Paide politseikorrapidajale ning teatas, et ta leidis ise ratta üles.
Täpsustuseks relvaküsimuste vastuvõtuajas
Relvade ja laskemoona küsimustega tegelevad töötajad viibivad praegu puhkusel ja teenistuslikul täiendõppel. Seoses sellega on esimene vastuvõtt neis küsimustes prefektuuris teisipäeval, 26. septembril kella 9—12 ning järgmine neljapäeval, 28. septembril kella 14—16. Sellised vastuvõtuajad Jõgeva politseiprefektuuri II korruse toas 217 jäävad ka edaspidiseks. Palume vabandust võimalike ebameeldivuste pärast.
Neljapäev, 24. august 2000. a.
Gruusia välisminister külastas Põltsamaa lossihoovi
JAAN LUKAS
ARVAMUS
KIRJAD
Elektrijaamade aktsiate müügist
AAREN PILLESAAR
Kodanikujulgus kaunistagu kodanikutunnet
OLAVI ANNUK
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Kurski katastroof näitas Vene valitsuse nõrkust ja meedia võimsust
MARGUS KIIS
MAJANDUS
Viljakoristus kulgeb vaevaliselt
RAIVO SIHVER
Jõgeva Linnavara tööd ja tegemised
HEINO PUIDE,
Jõgeva Linnavara juhataja
Lihatööstuse kauplus on alates teisipäevast avatud
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Tõnis Mägi kontsert oli tõsine
MARGUS KIIS
Maarja kodukandipäeval meenutati kuulsat keeleteadlast
JAAN LUKAS
Joel Steinfeldi kontserdist ja Jõgeva luterliku kiriku maalist
RENE ALBERI,
kirikuõpetaja
SPORT
Spordiklubi Jõgeva Tähe kutsub suvepäevale
JAAN LUKAS
Torma poiss Ergo Paas käis Itaalias San Remos minikorvpalli õppimas
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Ameeriklased ehitavad üle Põltsamaa jõe silda
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Korterivargad pagesid kraamita