Vooremaa 23.11.2000

Vooremaa
Neljapäev, 23. november 2000. a.
Sisukord

Adavere lihatööstus võib veel madalseisust tõusta

ASi Adavere Lihatööstus valmistoodangu laos ootab turustamist mitmekesine toodang. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Aktsiaseltsis Adavere Lihatööstus, millele Jõgeva Maakohus pankroti välja kuulutas, jätkub igapäevane tootmine. Tervikvarana müüdava firmaga käivad pidevalt tutvumas potentsiaalsed ostjad.

Adavere lihatööstuses tehakse keeduvorste kolm korda nädalas. Pakketsehh ei tööta veel täisvõimsusega. "Kui septembris toodeti ühe miljoni krooni eest, siis novembris peaks kaupa tulema ligi 2,5 miljoni krooni ulatuses. Detsembris peaks tootmise mahud veelgi suurenema, sest seoses jõulude ja uue aasta tulekuga kasvab tarbimine hüppeliselt," ütles tootmis- ja müügijuht Rein Visk, kes peab ettevõttele optimaalseks nelja miljoni krooni suurust käivet. "Hiilgeaegade tootmismahte, kus tehas töötas kolme vahetusega, pole mõtet taotleda, sest siis hakkab kummitama käibevahendite puudus," arutles ta.

Lihatööstuse tapamajas tapetakse nädalas 80 veist ja 100 siga. Veiseid ostetakse kokku üle Eesti, sigu tarnib neile Rein Viski sõnul üks Eesti korralikumaid farme, kust tuuakse kaks korda nädalas 50 siga korraga.

Tulistatakse õllepadrunitega

Rein Visk rääkis: "Meie tooteid turustatakse eelkõige Tallinnas, Kesk-Eestis, Virumaal ja Põltsamaal. Jõgevale läheb toodangut väga vähe. Turule on tuldud kahe uudistootega - ahjuvorstikese ja õllepadruniga."

Tootmis- ja müügijuhi arvates peaks investeerima sortimendi arendusse. "Tuleks valida selline toode, mis müüb. Inimene mõtleb lihasaaduste ostul ennekõike esmase vajaduse rahuldamisele, so söögi peale. Ta läheb poodi ja valib endale midagi välja. Kui see on uus toode, kuid midagi analoogset sellele, mida ta on harjunud sööma, siis võtab ta seda esialgu prooviks. Kui meeldib, ostab seda teinekord uuesti."

Kõlavaid nimetusi pole vaja

Adavere lihatööstus töötab ühe vahetusega. 120 inimesest sai taaskäivitumisel tööd 54. Selle töötajaskonnaga on võimalik mõne kuu pärast jõuda optimaalse käibeni - nelja miljoni kroonini.

"Kõlavate nimetustega ametikohti, nagu peatehnoloog jne tööstuses ei ole. Tehnoloogi ülesanded on vastavalt töö iseloomule inimeste vahel ära jaotatud. Iga inimese ametinimetuse ette võib ju panna sõna president, kuid töö iseloom sellega ei muutu. Tähtis on, et töö tehtud saaks," rääkis Rein Visk.

Kaheksast Adavere lihatööstusele kuuluvast autost on maha müüdud kuus. Logistikateenust ostetakse sisse. Koondatud autojuhtidest on mõni leidnud tööd logistikateenust pakkuvas firmas.

Arutledes firma tulevikust, ütles alates 1998. aastast lihatööstuses ametis olev Rein Visk: "Meie potentsiaalne ostja on huvitatud eelkõige senise tootmise jätkamisest, sest tegu on spetsiifilise tootmise ja kallite seadmetega. Põhimõtteliselt on võimalik kõik lammutada ja maha müüa ning kas või õmblustööstuse paika panna, kuid kas sellel on mõtet ja ka majanduslikku kasu."

Pankrotihalduri arvamus

Adavere lihatööstuse pankrotihaldur Toomas Saarma ütles: "Praeguseks on lihatööstuse ostuhuvist teada andnud 7-8 firmat, mille hulgas on ka Rootsi ja Norra ettevõtted. Tehnilistel kaalutlustel on firma alghind praegu kindlaks määramata. Ka tänane Adavere lihatööstus töötab normaalselt, kuid kunagisi käibeid pole veel saavutatud. Loodame, et tulevased omanikud taastavad Adavere lihatööstuse kaubamärgi hea nime, loovad tingimused edukaks tootmiseks ja turustamiseks ning püüavad rahuldada võlausaldajate nõudeid. Mis puutub koondamistasude maksmisse Adavere lihatööstusest pankroti tagajärjel koondatud töötajatele, siis selleks on esitatud taotlus rahandusministeeriumile."

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS

Mustvee linnavõimud kohtusid rahvaga

Esmaspäeval külastasid Mustvee linnavalitsuse ja volikogu esindajad linna allettevõtteid, kus kohtumisel rahvaga tutvustati linna eelarve täitmist ja majanduslikke võimalusi ning vastati inimesi huvitanud küsimustele.

Linnapea, linnavolikogu esimees, volikogu eelarvekomisjoni ning kultuuri ja hariduskomisjoni esimees ja linnavalitsuse pearaamatupidaja käisid kohtumas kahes Mustvee koolis, lasteaias ja Mustvee Kommunaalis. Kohale saabuti vastavalt eelnevalt kokku lepitud kellaajale. Esmalt anti rahvale ülevaade eelarve tegemise käigust, kõneldi sellestki, missuguseid taotlusi on tehtud ja milliseid projekte koostatud ning millised on võimalikud investeeringud järgmiseks aastaks. Kokkutulnud said ülevaate oma ettevõtte eelarve täitmisest.

Pihkva tänava kandis elavad inimesed tundsid eelkõige huvi vee ja kanalisatsioonivõrgu väljaehitamisest linnas. "Mustvee Kommunaal on tuleval aastal plaanis anda erakätesse. Eeloleval esmaspäeval on volikogus vee ja kanalisatsioonivõrgu probleemid arutusel, kutsusime kohale ka Eesti veevärgi esindajad, kes olukorda ja asjade seisu valgustavad. Oleme nendega sõlminud lepingu," selgitas linnapea Pavel Kostromin.

Kohtumisel lasteaias arutati, kuidas oleks järgmisel aastal võimalik lasteaiakohti juurde saada, sest järjekorras on juba 30 lapse ümber. Kaalumise alla tuleb ilmselt lisarühma avamine. Järgmisest aastast tuleb ühtlasi lasteaia raamatupidamine linnavalitsuse alla. Nii lasteaias kui ka koolides oli linnavõimudele hulgaliselt küsimusi ja tundus, et mõnedki asjad said selgemaks. "Tagasiside on olnud igatahes positiivne. Näiteks polnud seni mõnelgi õpetajal erilist ettekujutust linna eelarvest ega selle täitmisest. Rahvaga kohtumisi kavatseme jätkata edaspidigi. Detsembris on plaanis kohtuda kultuurikeskuses linna pensionäridega," ütles Pavel Kostromin.

VAIKE KÄOSAAR

ARVAMUS

Jõgevamaalastel ei ole lemmikpresidendikandidaati

14. ja 17. novembril küsis Vooremaa, inspireerituna USA presidendi valimiste ümber käivatest sekeldustest, jõgevamaalastelt, keda nemad eelistaksid näha Kadrioru väiksemas lossis peremehena ehk uue presidendina.

Küsitlus oli väga vaevaline, sest inimesed olid väga tõrksad vastama. 40% neist olid mehed. 10% 20ndates, 20% 30ndates ja 40ndates, 12% 50ndates, 18% 60ndates, 15% 70ndates eluaastates. 15% oli Jõgevalt, 15% Põltsamaalt, 8% Mustveest, ülejäänud Sepalt, Rajult, Lemuverest, Raadiverest, Neanurmest, Aidust, Kalanast, Omedust, Siimustist, Jõunest, Sätsuverest, Pikkjärvelt, Pisisaarest, Iraverest, Praaklimast, Lahaverest, Tormast, Palamuselt, Visusist, Pakastelt, Änkülast, Eskust, Sääritsalt, Kadrinast.

Kohe peab ütlema, et 35% ei osanud midagi öelda. Päris ükskõik oli siiski vaid 5% inimestel. 15% eelistas Toomas Savi, 10% Andres Tarandit, 5% Kaljo Kiiska, Tunne Kelamit ja Lennart Meri. Pakuti välja veel nimesid Eri Klas, igatahes mitte Siim Kallas, vanem soliidne mees, mittepoliitik, Siiri Oviir, Edgar Savisaar, Arnold Rüütel, esindusliku välimusega teadlane, Hendrik Norman.

MARGUS KIIS

Muudatused sotsiaalmaksuseaduses

Et riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt kujundati invaliidsuspensionid ümber töövõimetuspensioniks ja töövõimetust hinnatakse puude olemuse ning raskusastme järgi protsentides, püüan lugejatele selgitada ja üle rääkida, mida üks või teine mõiste tähendab.

Puude olemus on lahti mõtestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduses - see on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Ära on toodud kolm puude raskusastet.

Esiteks sügav puue, kui puudest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt. Teiseks raske puue, millest tingituna on kõrvalabi, juhendamine või järelevalve vajadus kas kogu päeva või kogu öö vältel. Kolmandaks - keskmine puue, millega on tegemist siis, kui isik vajab toimetulekuks osalist kõrvalabi.

Üleminek invaliidsusgruppide alusel määratud riiklikelt pensionidelt töövõimetuse alusel määratavatele pensionidele toimub kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul, st 2003. aastani.

Pensioniõiguslikku staaži arvestati kuni 1998. aasta 31. detsembrini, sealt edasi arvestatakse pensionikindlustusstaaži, mille aluseks on andmed makstud või arvestatud sotsiaalmaksu kohta. Nii arvestati ka I grupi invaliidi hooldajale pensioni õiguslikku staaži kuni 1998. aasta lõpuni.

Muudatus seadusandluses tõi kaasa tühiku, kus kannatajaks jäi puudega inimene. Et seda lünka täita, esitasid Riigikogu liikmed Mai Treial ja Elmar Truu sotsiaalmaksuseaduse paragrahv 6 täiendamise seaduse, kus nähakse ette, et kuni vanaduspensioniealise isiku, kellele makstakse hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 lõike 1 punkti 2 alusel, raske või sügava puudega 16-aastase või vanema inimese mittetöötava hooldaja eest maksab riik sotsiaalmaksu.

7. novembril Riigikogus 59 poolthäälega vastu võetud muudatus rakendub 1. jaanuarist 2001, arvestuse kohaselt lisab see riigi kulutustele 13,8 miljonit krooni.

Peaaegu aasta tagasi Riigikogus vastu võetud sotsiaalmaksuseadus sätestab, et alates 1. jaanuarist 2001 maksab riik sotsiaalmaksu ka keskmise, raske või sügava puudega alla 18-aastast last kasvatava ühe mittetöötava vanema või eestkostja eest.

Nende muudatustega võivad tulevikus loota pensionile need inimesed, kes praegu teevad väga vajalikku, kuid psüühiliselt rasket hooldaja tööd ega suuda seejuures pidada mõnda muud ametit.

MAI TREIAL,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliit

Piimatootjad on ühtsed

Möödunud aastal alustasid Eestimaa piimatootjad viimase aja tõsisemat koostööd ühistulise piimandussüsteemi loomiseks.

Algul põrkusime kokku väga erinevate probleemidega:

1. meil puudub ühtne piimanduse strateegia ja taktika;

2. puudusid varasemad kogemused tööstusettevõtetega läbirääkimistel;

3. osadel piimatootjatel puudus arusaam, kuidas oma õiguste eest lõpuni võidelda;

4. olemasolevad piimaühistud olid hajali ning ei suutnud ühendada eraldiseisvaid suurpiimatootjaid;

5. puudus ühtne koordineeriv ja juhtiv katusorganisatsioon.

Tänu Eesti Ühistegelise Liidu aktiivsele ja koordineerivale tegevusele aktiviseerus möödunud aastal tunduvalt piimaühistute asutamine. Me hakkasime koos käima ja ühiselt asju arutama.

Nüüdseks on Eestimaal loodud 11 toimivat piimaühistut, kus seitsmes ühistus piim müüakse ühiselt ja ühiselt tehakse ka hulgioste. Toimivad maakondlikud piimaühistud on loonud oma katusorganisatsiooni tulundusühistu Eesti Toorpiim näol. Ühistuga Eesti Toorpiim liitunud piimaühistute liikmed toodavad päeva keskmisena ühtekokku rohkem kui 600 tonni. Väljatöötamisel on ühtne piimanduse strateegia ja taktika.

Tänased piimatootjad peavad kindlasti aru saama, et tooraine omanikena ja koondununa ühistusse, on nad mistahes tööstusele väga tõsiselt võetav partner, kellega ei saa lihtsalt arvestamata jätta. Kui me ei oska toorpiima ühiselt müüa, ei saa me selle eest ka õiglast hinda küsida ning selles oleme paljuski ise süüdi. Kui me aga moodustame ühise jõu, oleme toormeturul tegijad.

Kahjuks vaatavad mõned piimatootjad endiselt sinisilmselt piimatööstuste poole lootuses, et midagi iseenesest muutub: ei muutu, kallid sõbrad. Ainuke õige tee on - otsige üles läheduses olev piimaühistu ja astuge kohe selle liikmeks.

Tänased piimatootjad peavad enesele veel ühe asja selgeks tegema. Nende huve kaitseb ainult nende endi organisatsioon, see on piimatootjate ühistu. Väikesed piimatootjad, kellel oht, et nende toorpiima ei võeta alates 1. jaanuarist 2001. a kehtima hakkavate uute veterinaarnõuete tõttu vastu, saavad abi ainult külaühistutesse ühinemise kaudu. Külaühistutel on kergem soetada nõutavad piimajahutusseadmed. Siin peaksid appi tulema ka kohalikud vallad, on ju see ka nende huvides, et maal säiluks põllumajanduslik tootmine.

Meie, piimatootjad peame aru saama, et piima tootmisest kujuneb lähitulevikus tõsiselt kasulik tegevus. Loomulikult juhul, kui me teeme piisavalt head koostööd. 17. novembril Tartus toimunud TÜ Eesti Toorpiim nõukogu koosolekul osales kaheksa maakondlikku piimaühistut ja kaks suurt piimatootjat. Otsustati, et piimatootjad ei sõlmi enne ühegi piimatööstusega ega vahendusfirmadega 2001. a toorpiima müügi lepingut, kui on pidamata piima hinna läbirääkimised. Piimatööstustega läbirääkimiseks moodustati viieliikmeline komisjon.

TÜ Eesti Toorpiim teavitab kõiki piimatootjaid läbirääkimiste tulemustest ja alles siis teeme otsused.

TOOMAS PAUR,

TÜ Eesti Toorpiim juhataja

JUHTKIRI

Homme õhtul tulevad kadrid

Võimalik, et homme õhtul kohtute oma kodus kadrisantidega, muidugi juhul, kui te nad uksest sisse lasete. Ülehomme on kadripäev ja santi on ajast aega ikka joostud sellele eelneval õhtul. Kuivõrd kadrid õnne toovad ja tuju tõstavad, oleneb kindlasti nii santide fantaasiast kui ka nende heatahtlikest vastuvõtjatest. Loodetavasti on inimestel naljasoon veel alles ning mis saab siis pimedal ja hallil ajal ühe rõõmsa tulemise vastu olla. Pealegi, kui rahvakalendri järgi toimida, on kadrisandid enamasti naisterahvad ja heledates riietes. Mardisandid pidid aga seevastu olema tumedaisse rõivastesse riietatud mehed.

Kadripäeva on harjutud pidama ammustest aegadest naiste pühaks, sest legendi järgi tähendavat see Katariina tähtpäeva. Sellenimeline noor, ilus ja tark neiu olevat võitnud kunagi vägaväga ammu avalikes vaidlustes viitkümmet paganlikku filosoofi ja pööranud nad siis tagatipuks ristiusku, mispeale teda ennast olevat märtrisurma määratud. Arvatavasti on Katariinat mingil moel pea kõikides naistes, see ilmutab end aegajalt erineval moel, kord heas, kord halvas. Vaevalt, et tänapäeva Katariinad just filosoofe ristiusku pöörama hakkavad, aga riiki pöörama kipuvad vahel küll. Märtrisurma asemel ootavad ilmselt ees piiramatud võimalused.

Kadri ja mardisantide käitumisel aga suurt vahet pole, kuigi soovid ja tähendused on mõneti erinevad. Kadrid pidavat tooma rohkem karjaõnne, eelkõige just lambaõnne. Seepärast oli kadripäeval keelatud ketramine, õmblemine, kudumine, lamba niitmisest ja lamba tapmisest rääkimata. Küll aga räägivad ammuste aegade kombed pudrusöömisest lambalaudas, mis pidi lammastele head sigimist ja kasvamist tooma. Lambaid kasvatatakse tänapäeval vähe, mis ei tähenda, et kadrisantide komme, olgu siis linnas või maal, kadumise märke peaks näitama.

Nii et kui homme õhtul kadrid kuulutavad teile vilja-, karja-, lamba- ja mistahes õnne, mis võiks teil siis selle vastu ikka olla. Head kuulutada on alati hea ja seda tänuga vastu võtta samuti.

23. november 2000

MAJANDUS

Lehmad, vaarikad ja kanad Piiri talus

Puurmani vallas Pööra külas asuva Piiri talu kaalukamateks sissetulekuallikateks on piimatootmine ning metsamaterjali müük paberipuuks.

Piiri talu rajasid 1923. aastal nüüdse perenaise Anne Mägisoo esivanemad. Taasiseseisvunud Eestis registreeriti majapidamine uuesti taluna 1992. aastal. Peremees Aado Mägisoo on lõpetanud nüüdse Luua Metsanduskooli metsamajandusinsenerina ning enne talutööle pühendumist oli ta Saduküla metsaülem. Tema kaasa Anne õppis ETKVL kooperatiivikoolis kaubandusrevidendiks ja töötas Saduküla kaupluses müüjana. Piiri tallu kolisid Anne ja Aado 1983. aastal Haapsalust. Nende poeg Madis lõpetas Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli ning on abiks talutöödel. Tütar Maidi on lapsehoolduspuhkusel ja kasvatab väikest poega Roger-Brebenit.

Piiri talu ligi 20-pealise lüpsikarja keskmiseks aastaseks piimatoodanguks on üle 6000 kilogrammi piima lehma kohta. Majapidamises on ka nelikümmend kana, kelle mune kasutab eelkõige pere ise. Piima hinna madalseisu perioodil rajati vaarikaistandus, kust korralikumat saaki loodetakse paari aasta pärast.

Piiri talu kasutuses olevast 63,75 hektarist maast kuulub 30,9 hektarit eravaldusesse. Teraviljadest kasvatatakse otra söödaviljaks. Talule kuuluvat metsa müüakse eelkõige paberipuuks. Paar aastat tagasi tunnistati Piiri talu Jõgevamaa eeskujulikumaks metsataluks ning üle-eestilises arvestuses jäi metsataludest kaheksandaks.

Mägisoode majapidamises on kolm Belarus tüüpi traktorit ning kõik põllutöödeks vajalikud masinad. Talupere sõidab autodega Ford Escort ja Volvo. Hooneteks on talumaja, laut, saun, kuur, heinasara ja kelder. Piiri talu aastane käive ulatub perenaise Anne hinnangul 250 000-300 000 kroonini.

"Elasime varem linnas, kuid tulime maale, et Piiri talul elu sees hoida. Midagi peab ju tegema ja usutavasti oleme praegu kõige õigema tee valinud," arutles Aado Mägisoo.

Taluniku nõuanne

"Põllutöömasinad, lüpsiseadmed ning teisedki piimatootmisvahendid tasuks talusse ikka uued ja kvaliteetsed osta.

Kui osta vanu ja odavaid asju, võid neid pidevalt remontima jääda," toonitas Piiri talu peremees.

JAAN LUKAS

Liinijuhtmete vargad on Põltsamaa piirkonnale tekitanud üle poole miljoni krooni kahju

Põltsamaa ümbruses on tänavu sagenenud elektriliinide vargused.

Ajavahemikul 1. aprillist kuni 1. novembrini on Eesti Energia AS Jaotusvõrgud Tartu piirkonna Põltsamaa meistri Olav Valgu andmetel toimunud 22 vargusjuhtu. Ära on viidud tosina kilomeetri jagu liine. Kõige tagasihoidlikemate arvestuste järgi hinnatakse jaotusvõrkudele tekitatud materiaalset kahju 540 000 kroonini. Tegelik taastamismaksumus kujuneb aga tunduvalt suuremaks, arvestamata juurde tarbijatele tekitatud materiaalse ja moraalse kahju suurust.

Vargad võtavad liini maha praktiliselt ühe ööga, aga taastamine nii kähku ei käi. Selleks kulub aega ja raha ning sõltub Olav Valgu sõnul majanduslikest võimalustest. Põltsamaal ei ole materjale ega ehitajaid. Mõlemaid tuleb tellida materjale laost, ehitustöid aga ASilt Elektriteenused Tartu osakonnast.

On juhtumeid, kus klient peab elektrivalgust ootama kauem kui kuu. Näiteks varastati Räsna külas Inge Teppi majani tulevalt õhuliinilt 1,4 km (22 postivahet) alumiiniumjuhet üle kuu aja tagasi. Voolu peaks Inge Tepp esialgsete andmete järgi tagasi saama lähemate päevade jooksul. Ta on antud liinil ainus tarbija. Enda sõnul maksab ta aastas elektritarbimise eest 1000 krooni ringis.

Spetsialistide andmetel võib ühe kilomeetri taastamine (oleneb tekitatud kahju suurusest) minna maksma kuni 100 000 krooni. Inge Teppi liini taastamisel kulub aga ainult ehitamise peale umbkaudu 75 000 krooni. Vargad võivad ühe kilomeetri kaabli (neli juhet) realiseerimise pealt saada 5500-15 000 krooni ja isegi üle selle.

Liinidel on erineva läbimõõduga juhtmeid, näiteks 25, 35 ja isegi 70 ruutmillimeetrit. Olenevalt juhtme läbimõõdust kaalub üks kilomeeter juhet 68-189 kg. Tööstusvoolu tarbijatele tuleb vool kätte tavaliselt nelja juhtme kaudu. Vargad saavad ühe km pealt kas 272 kg (68x4) või 756 kg (189x4). Metallifirmad maksavad ühe kg metalli eest 20-30 krooni.

Kapitalismi tingimustes vaatab igaüks, ka ettevõtja, oma rahakotti ja moes on tasuvusarvutused. Varaste ära viidud liini taastamise puhul võivad need arvutused viia meid aga absurdi piirimaile. Näiteks juhul, kui varastatud liini maksumus ulatub sadadesse tuhandetesse kroonidesse ja tarbimine kuus on 20-30 krooni piires (aastas 200-300 krooni), läheks oma 400 aastat, enne kui kulud tasa teenitaks. Riigi Tarbijakaitseameti Jõgeva talituse peainspektori Aino Lillemägi arvates ei peaks see olema aga tarbijate mure.

"Kuna tarbija on elektrimüüjaga lepingulises vahekorras, siis ei ole tal liinide valvamise kohustust. Elektrimüüjal tuleb oma kulu ja kirjadega hüvitada tarbijale tekitatud materiaalne ja ka moraalne kahju ning elektrimüügiteenust edasi osutada," ütles Aino Lillemägi.

Politsei on kahtlustatavana üle kuulanud kaks varaste grupeeringut, kes on ka süü omaks võtnud. Uurimine jätkub. Vargused aga ei lõpe. Nii avastati eelmisel nädalal veel viis vargusjuhtumit, kus viidi ära ligi kolme kilomeetri jagu õhuliine.

Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa arvates on kummaline, et vabariigi tasemel ei suudeta korrastada praegust metallivarumissüsteemi, mis on puudulik ega kammitse metallivargaid.

RAIVO SIHVER

Suvekummide aeg saab otsa

Liikluseeskiri nõuab, et alates 1. detsembrist tohivad sõita vaid talverehvidega sõiduautod. Tali taeva ei jää, ja esimeste öökülmade aegne libedus andis autojuhtidele märku, et sõiduk

vajab talviseid "pastlaid". Rehvivahetuse töökodades algasid kiired päevad.

Jõgeval Tallinna maantee ääres, endises KEKi töökojas teeb OÜ Urme Auto rehvitöid. Seda nii sõidu ja veoautodele kui ka traktoritele. Suurte masinate rehvide parandamine ja vahetus ongi suvel põhiliseks tööks, kuna maakonnas teised firmad sellega ei tegele ning lähim punkt asub Tartus. Viimastel päevadel leiavad töökotta tee põhiliselt sõiduautode omanikud.

"Esmaspäeval teedel olnud must jää mõjutas meiegi tööd. Kohe hommikul tuli mitu inimest naastrehve tahtma. Töörohkem aeg on aga tulemas: detsembrist hakkab politseil kontroll pihta, siis läheb meilgi rabelemiseks," arvas kummiparandaja Peedu Vahermets.

Kellel talverehve pole, saavad neid siit osta. Odavamad uued kummid maksavad 450 krooni, kallimate hind ulatub aga kolme-nelja tuhande kroonini. Meister ütles, et nii kalleid kumme pole nad veel alla pannud, Jõgeval polevatki selliseid luksusautosid.

Välismaal protekteeritud rehvi saab alla sadakond krooni odavamalt. Kasutatud rehve siin ei müüda. Töökojast ostetud rehvid pannakse alla tasuta, kaasa võetud neli kummi vahetatakse ära 160 krooni eest.

Rehvide maha võtmiseks, tasakaalustamiseks ja peale panekuks kulub umbes pool tundi. Meistrid peavadki rataste tasakaalustamist eriti vajalikuks.

Arukas otsus

Üle 25 aasta elukutselise autojuhina töötanud Jaan Palmiste pooldab paar aastat tagasi vastu võetud otsust muuta talverehvide kasutamine kohustuslikuks. "Väga arukas tegu. Muidu sõideti "kiilaspeadega" ringi, see oli ka teiste jaoks ohtlik. Kui juhtusid üksteise järel hunnikus sõitma, siis panid vanade pasteldega autod sulle tagant otsa ja oligi masin rikutud," rääkis autojuht. Oma BMWle laskis ta alla panna Michelin Ivalo naastrehvid, mis on tema arvates väga hea nakkumisega nii jääl kui ka lumel sõitmisel. Nendega loodab ta kolmanda ja võibolla neljandagi talve läbi ajada, siis võtab naastud välja ja sõidab kummid suvel siledaks.

Urme Auto teenuseid kasutab ta mitu aastat. "Siin on kiired poisid, praegu loeb ju igaüks aega. Pealegi saan siin ka veoauto korda."

Nael kummi

Talverehve on kahte tüüpi: naastrehvid, mida kutsutakse tavaliselt naelkummideks, ning naastudeta lamellrehvid, mille protektor koosneb paljudest teravate servadega kummiliistakutest. Kumba eelistada, on maitseasi. "Sõltub sellest, millistel teedel rohkem sõidetakse. Lumega on lamellrehv parem, pealegi tohib nendega ka suvel sõita, jäistel kõrvalteedel tuleks eelistada aga naelkumme. Üksnes asfaltteel sõitmisel kuluvad 1-2 mm pikkuselt protektorist välja ulatuvad naastud üsna kiiresti ära," teadis Mati Zelinski, teine kummiparandaja.

Ei möödu päevagi, eriti suvel, kui mõnest kummist ei pea mõnd sinna sattunud kruvi, orki, naela või polti välja võtma. Hobuseid liigub teedel vähe, kuid kabjanaela leidmine kummist pole sugugi haruldus. Hiljuti oli juhus, kus tuliuus kumm oli saanud kaks auku. Need lapiti ära, kuid järgmisel päeval oli mees tagasi: jälle kaks auku. Kui ta kolmaski kord tuli, ütles, et nüüd leidis oma koduõuest

kahe naelaga pisikese lauajupi üles.

Urme Auto töökotta on tuldud ka katkiste kummikute ja kummipaatidega. Meistrid on needki korda teinud.

ARDI KIVIMETS

KULTUUR

Moodustati Vaiatu Küla Selts

Laupäeval moodustati Vaiatu Küla Selts, valiti selle juhatus ning revisjonikomisjon. Äriregistrisse kandmiseks otsustati moodustada mittetulundusühing.

Külaliikumist on Vaiatus arendatud juba mõnda aega ning korraldatud külapäevi ja muid ühisettevõtmisi. Külavanemana on tegev olnud Ants Lindsalu. Seekordsel kokkusaamisel valiti kolmeliikmeline juhatus - Elery Kakko, Tiina Leeben ja Ants Lindsalu. Juhatuse esimeheks sai Elery Kakko. Revisjonikomisjoni valiti Kersti Ude ja Koidula Kakko.

Seltsi üheks olulisemaks eelseisvaks ettevõtmiseks peaks kujunema Vaiatu järve äärse ala kordategemine, kuhu on plaanis rajada ka laste mänguväljak. Selles on lubanud abistada OÜ Vaiatu Agro eesotsas juhatuse esimehe Andrus Palootsaga.

VAIKE KÄOSAAR

Maarja-Magdaleena Laulu- ja Mänguselts sai 110-aastaseks

Möödunud laupäeval tähistati Maarja rahvamajas kohaliku Maarja-Magdaleena Laulu- ja Mänguseltsi 110. aastapäeva koos paljude külalistega ümbruskonnast ja kaugemaltki.

Sarjas "Sügisõhtu jutud" on Maarjas korraldatud kohtumisi varemgi ja tuleb veel, homme näiteks on külaline Henri Laks ja seda mitte ainult lauljana, vaid ka maalijana ja luuletajana. Möödunudlaupäevane õhtu oli aga pühendatud siinkandis tegutsenud Maarja-Magdaleena Laulu- ja Mänguseltsi aastapäevale, seltsi tegevusest oli möödunud 14. novembril 110 aastat. Aastapäeva tähistamise oli võtnud koos rahvamajaga enda peale jaanuaris moodustatud MaarjaMagdaleena Maarahva Selts, kes end selle seltsi järglaseks peab.

Õhtu põhikülaline oli Mall Hiiemäe, kes kõneles eesti rahvakommetest ning tõi kaasa hulganisti enda koostatud raamatuid, mille seas ka "Rahvajutte Maarja-Magdaleena kihelkonnast".

Ajaloolise ülevaate omaaegse seltsi tegevusest andis endine pedagoog Vahta Pilden. Nii nagu oli kirev olnud tookordse seltsi tegevus ühtejärge viiskümmend aastat, oli kirev ja mitmekesine aastapäevapeo kavagi. Alustades kohalike memmede tantsurühma pidulikust omaloomingulisest tantsust "Mälestuste valss", millele järgnes siinkandis juba suhteliselt tuntud ühiskava Maarja näiteringilt ja Tabivere naisansamblilt Liia Koortsi juhatusel ning Tabivere tantsurühmalt. Seenioride tantse olid tulnud demonstreerima ja õpetama külalised Tähtvere päevakeskusest Tartust. Tantsuks mängis Tabivere kapell. Bussijuht Rein Taniloo sõidutas peolisi kohale ja tagasi ka kaugemalt ümbruskonnast ning Maarja rahvamaja saal oli rahvast puupüsti täis.

VAIKE KÄOSAAR

Kirjutamine, patune nauding

"Kirjatöö on mõnikord - eriti mõne tellitud tõlketöö puhul - olnud ka väsitav ja tüütu, aga üldjuhul on see siiski lausa patune nauding," ütles möödunud neljapäeval üle hulga aja Jõgeva kirjandushuviliste ette jõudnud Jaan Kross.

Veebruaris kaheksakümneseks saanud Kross, Eestimaa üks vaimseid paavste, meelitas linnaraamatukogusse enneolematu hulga publikut ja kuna ootused olid kõrgele kruvitud, oli õhkkond tükati natuke närvilinegi. Kuna teema ja vormipiire ette polnud antud, võttis Kross endale vabaduse ette lugeda avapeatüki valmivast romaanist, mille tegevus toimub erinevalt paljudest teistest Krossi teostest lähiminevikus. Romaan on omapärase sünnilooga: selle esimese peatüki pani Kross omal ajal kirja Enn Vetemaa ja Andres Ehini õhutusel, kuna neil oli tulnud mõte, et tollal ilmunud ajalehes Eesti Aeg võiks ilmuda järjejutt, mille iga peatükk oleks ise autori kirjutatud. Kross tegigi otsa lahti, aga pärastpoole kiskus lugu hoopis teise kanti kui tema seda ette kujutas. Kui kirjanik kätte võttis ja sündmustikku omatahtsi arendama asus, läks esimene poolik käsikiri portfellivarguse tõttu kaotsi. Nüüd siis on lugu taas vähemalt kolmveerandi ulatuses paberil.

Niisiis saabub selle esialgu veel "Tahtamaa" tingnime all figureeriva romaani hakatuses kuuekümnendates kirjamehe Haljandi juurde sile noorhärra, kes ihub hammast tema vanaisa kunagisele Tahtamaa talukrundile, millelt on leitud ravimuda, et sinna mudaravila rajada. Kahe mehe erinevad maailmavaated põrkavad kokku ning Kross näitab end taas meistrina, kes iga olmelise pisidetaili ajastu olemuse avamise teenistusse rakendab. Ette lugedes paljastas Kross oma raiskuläinud näitlejaande.

Rutiini asi

Ent ega Kross ükspäinis ettelugemisega pääsenud. Üks pidevalt päevalehti jälgiv daam kurtis näiteks, et Krossi häält polevat Eesti päevapoliitilistes asjades piisavalt kuulda. Kross pareeris küsimuse väitega, et tema ei pea ennast üldjuhul sõnavõtmiseks piisavalt kompetentseks.

"Ma olen alati imestanud, kui varmalt üldsus kõigis küsimustes seisukoha võtab ja valitsuse poole näpuga näitab, et vaadake, kui rumalad nad on. Mina küll näiteks ei julge ilma energeetikaalaste teadmisteta elektrijaamade küsimuses sõna võtta," ütles Kross.

Tunti ka huvi, kuidas Kross nii pikka aega nii heas loomingulises vormis on püsinud. "Mõned kergemeelsed kriitikud on ülemöödunud aastal ilmunud "Paigallennule" viidates isegi väitnud, et olen kaheksakümnenda eluaasta künnisel oma parima teosega maha saanud," muigas Kross seepeale. "Aga eks see ole rohkem rutiini asi, eluaegse enesedistsipliini tulemus: kuni otsad koos püsivad ja liinid veel valitsetavad on, tuleb asi vana töömehe käes välja."

Kui kaua ta veel kirjutada kavatseb, ei tea Kross isegi. Ent kui ta senini on vastanud teda memuaare kirjutama õhutanutele, et ta ei saa ju oma autobiograafilisi seiku ära raisata, kuna siis pole enam millestki romaane kirjutada, siis nüüd on ta hakanud mälestuste kirjapaneku peale üha tõsisemalt mõtlema. Sest äkki oleks neist lugejaile tolku.

Tirib laukasse

Vastates küsimusele, kas kirjutamine on väsitav töö või nauding, tuletas Kross meelde üht veerandsajandi tagust sügisõhtut, mil ta piimapoodi minnes akadeemik Hans Kruusiga kokku sai ja temaga Pärnu maanteel väikese jalutuskäigu tegi. Ajaloolasest akadeemik uurinud, millega kirjamees parasjagu tegeleb ja Kross vastanud, et tiirleb lähenemise korras ümber Ivan Ivanovitš Michelsoni, st et ta oli alustamas romaani "Michelsoni immatrikuleerimine".

"Tead, see ajaloost kirjutamine on nii raske asi," öelnud akadeemik temast aastat kolmkümmend nooremale kirjanikule. Too aga mõtles: "Ise nii tark mees, aga ei saa aru, missugune mõnu on ehitada küll juba tuhmunud värvidega detailidest ja hõredavõitu karkassile üles üks oma minimaailm ja suhelda seal igasuguste põnevate tegelastega."

Mis naudinguga tehtud, seda naudinguga loetakse. Krossi tekst tirib sisse kui rabalaugas.

RIINA MÄGI

Jõgeva kunstiühing avas juubelinäituse

Jõgeva kunstiühing tähistas möödunud reedel sügisnäituse avamisega oma kümnendat tegutsemisaastapäeva.

Kummalisel kombel sündis kunstiühing kümme aastat tagasi mitte kunstnike enda tunnetatud vajadusest, vaid teatava administratiivse surve tagajärjel. Jõgeva maakonnal olid siis nimelt tekkinud suhted Kaarina (Soome) ja Enköpingi (Rootsi) linnaga ning Jõgeva kunstnikke kutsuti Soome kunstilaagrisse. Tollane maavanem Priit Saksing lubanud laagrisseminejaile toetust aga vaid juhul, kui nad ühingu moodustavad. Kunstiühing sündis - ja kestab tänini.

Ühingu tegevuse nähtavamaks osaks on näitused: nii oma liikmete omad kui ka ühingu vahendusel Jõgevale jõudnud külalisnäitused. Näitusesaalina pruugiti alguses Jõgeva perekonnaseisuosakonna fuajeed, seejärel saadi enda käsutusse ruumikam ja valgusküllasem endise parteimaja fuajee. Nüüd ollakse taas tiiruga pereosakonnas tagasi.

"Puhvaikaajastu oli kümme aastat tagasi lõppemas ning inimesed halli ja tigedavõitu. Arvasime, et teeme nad kunsti näitamisega rõõmsamaks," ütles aastapäevakõnes kunstiühingu liige Rein Ereb. "Nüüd on elu kunstitagi kirevaks muutunud, nii et vahel tekib küsimus, kas kunsti ongi enam vaja. Seda enam, et riik on minu meelest kultuurivaenulikum kui tookord ning kunstnikelgi on tihti rohkem rahateenimine kui kunstitegemine päevakorral."

Kunstiühingu aastapäevale ja näituse avamisele tulnute hulk näitas, et neid, kellele kunsti vaja on, on Jõgeval siiski päris palju. Jõgeva Gümnaasiumi kunstiõpetaja Anne Kütt tavatseb näiteks oma õpilasi lausa klasside kaupa näitusele tuua ning õpetab neid ehedate näidete varal kunstiliike ja žanre tundma.

"Tänu kunstiühingu korraldatavatele näitustele on mul see võimalus," ütles Anne Kütt.

Kunstiühingut õnnitlema tulnud Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev käis aga välja vägeva veksli: ta lubas, et tuleva aasta lõpuks saavad Jõgeva kunstnikud senistest tunduvalt parema näitusepinna: Jõgeva kultuurikeskuse saali kõrvale peaks selleks ajaks valmima umbes niisamasugune galerii, nagu ehitati Põltsamaale kultuurikeskuse renoveerimise käigus.

Ent sügisnäitus pandi üles muidugi veel perekonnaseisuosakonna fuajeesse. Väljas on üheksa autori 28 tööd. Kui alustada õlimaalist, siis Kaire Nurk pakub täiesti realistlikule Palamuse vaatele vürtsika lisandina abstraktsed "Sünergilise buketi" ja "Kohtumised alleel" (viimane on õigupoolest akrüülmaal). Eeva Ant on jäänud truuks oma väikesele formaadile, loodusmotiividele ja pastelsetele toonidele, Vanakõrtsi viis maali on juba varasemast (vist isiknäitusest?) tuttavad. Rein Erebi kahe, Vooremaa- ja Pedja-teemalise pastellmaali kohta võib sama öelda, ent tema äsjane isiknäitus oli Põltsamaal.

Akvarell on Eike Salu ja Gennadi Lapini heatasemeliste tööde näol ehk kõige tugevamini esindatud. Salu jätkab lillede maalimist nõtkelt, õhu ja valgusrikkalt. Lapin on viiel eri moel (aga ühtviisi hästi viimistletult) jäädvustanud oma suurt armastust Ahvenamaad: kaljusid, merd, udu ja lestakala. Ka Meedi Ümar on oma huvitavalt vormistatud värvipliiatsijoonistusel kala portreteerinud.

Veel saab näitusel näha Agne Silla lavakujundust hiljutisele džässikontserdile "Helikunstinäitus" ning Milvi Saare vitraaže. Näitus jääb avatuks 23. detsembrini.

RIINA MÄGI

SPORT

Spordi lühiridu

Maakonna meistrivõistluste neljas voor bridžis paaridele tõi olulisi muudatusi üldarvestuses. Senine liiderpaar Toivo Vähi-Ülis Riisalu tõrjuti koguni kuuendaks. Viiendalt kohalt tõusid esikohale Hillar Ruus-Ahto Alas. Viis kohta parandasid oma positsiooni põltsamaalased Ain Meikop-Ivo Krumm, tõustes vooru võiduga viiendaks. Teiseks tõusid Jaan Sutt-Villu Ojassalu, kolmandaks Lembit Kapp-Peeter Jaani. Neljandale kohale langesid mullused maakonna meistrid Janno Kivik-Kalle Ojassalu. Esikuuikuga pidi hüvasti jätma tugev Põltsamaa paar Kalju Kuldvere-Jüri Mekšun.

Punkte on esimesel kuuel paaril vastavalt (peale kolme paremat vooru): 49, 48, 47,5, 46,5, 46 ja 44.

***

Põltsamaa valla spordiklubi Tervis korraldataval lauatennise seeriavõistlusel läksid esimesel etapil laste kõik auhinnalised kohad kohalikele lastele, Lustivere Põhikooli õpilastele. Noorematest tüdrukutest olid kolm osavamat mängijat Kaire Allvee, Kätlyn Priimats, Kristi Kaljusaar, noorematest poistest Kristjan Kanniste, vennad Remo ja Hendrik Hagala. Vanematest tüdrukutest võidutsesid Kristi Kanniste, Aigi Paas ja Pirjo Pall, poistest vennad Endel ja Ants Jänes ning Tanel Kuusik.

Naistest võitis Lustivere lauatennise "hing", kooliõpetaja Anne Pern, meestest Urmas Rihma Jõgevalt. Teise koha mängisid välja Maire Lepp ja Ants Roots Põltsamaalt, kolmanda koha Margit Jürgenson Lustiverest ja Aldo Välba Jõgevalt.

OSKAR PURI

Maavalitsuses austati olümpialasi

Möödunud neljapäeval toimus Jõgeva maavalitsuses pidulik vastuvõtt Sydney olümpiamängudel osalenud Jõgevamaa jalgratturitele ning samas linnas peetud paraolümpiamängudel osalenud ujujale Annika Raidele.

Jalgratturitest viibisid maavalitsuses korraldatud austamisel Lauri Aus ja Janek Tombak. Erki Pütsep ja Innar Mändoja ei saanud vastuvõtule tulla, sest nad on juba treeninglaagrites. Samuti polnud võimalik kohale tulla Jõgevamaal kasvanud ja sporditeed alustanud ratturil Andrus Augil, kellega hiljuti Itaalias profileping sõlmiti.

"Jõgevamaa on selles mõttes eriline maakond. Sydneys korraldatud tavalistel ja paraolümpiamängudel osales kokku viis Jõgevamaa sportlast. Olümpiamänge sündmuskohal kajastanud spordiajakirjanike peres oli meie maakonnas elav ajakirjanik Tiit Lääne," ütles maavanem Margus Oro. Ta kinkis jalgratturitele ja Annika Raidele firmas Corium valmistatud Jõgevamaa sümboolikaga nahkvestid. Aastaid Jõgeval elanud Lauri Ausile avaldas tänusõnu Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev. "Lauri Aus on sportlikuks eeskujuks paljudele Jõgeva noortele," märkis ta.

Torma abivallavanem Martin Ambo tervitas Annika Raidet. Jalgratturite esimesed treenerid Kalev Raudsepp, Mallor Türna, Margus Ääremaa ja Ardi Väljaru said kingituseks maakonna sümboolikaga särgid. Samuti on meie olümpiaratturite sportlasetee algusele kaasa aidanud treenerid Mati Värv ja Allar Tõnissaar.

Sportlaste austamisel olid ka Annika Raide ema Valve Raide ja Erki

Pütsepa isa Vello Pütsep. Jalgrattaklubi Kona Centrum president Kalev Raudsepp meenutas, kuidas jalgrattatraditsioonid Jõgevamaal alguse said. "Seitsmekümnendate aastate algul, mil õppisin Luua Metsatehnikumis, töötas selles paigas spordijuhina Raimund Kokk, kes soosis ka jalgrattasporti ning õhutas noori võistlustel osalema. Regulaarselt hakkas Jõgevamaal jalgrattasporditreeninguid aga juhendama Johan Laas. Oluliseks sündmuseks jalgrattaspordielus oli Martin Lillevere nimelise spordikooli asutamine 1983. aastal," ütles ta.

Raudsepp muretses ka jalgrattaspordi tuleviku pärast. "Praegu puudub meie tippratturitel heatasemeline järelkasv. Kui aga aastas leiduks miljon krooni treeningute ja sporditöö korraldamiseks, võiks kindel olla, et Jõgevamaa ratturite esindus võistleb olümpiamängudel ka kümne aasta pärast," arvas spordimees.

Invasportlane Annika Raide rääkis Vooremaale: "Alustasin ujumistreeningutega üle kümne aasta tagasi ning see spordiala on mulle andnud tahtejõudu ja eneseteostusvõimalusi. Atlanta paraolümpiamängudel olin kuues, Sydneys jäin seitsmendaks. Järgmiseks tõsisemaks eesmärgiks on pääseda tuleval aastal toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele. Samas peab mõtlema sellele, kuidas ühendada sportimist ja õppimist, sest asusin möödunud aastal õppima Tartu Teoloogiaakadeemiasse," ütles spordineiu.

JAAN LUKAS

Ajalehe Vooremaa võrkpallivõistlused on jõudnud finaalideni

Praeguseks on selgunud ajalehe Vooremaa võrkpallivõistluste finaalis mängivad meeskonnad ja naiskonnad.

Tänavustel ajalehe Vooremaa karikavõistlustel võrkpallis osales alagrupimängudes üheksa meeskonda ja kaheksa naiskonda. Kokku mängiti ligi kolmkümmend mängu. Finaali pääsevad alagrupi kaks paremat võistkonda. Nii võistlevad meeskondadest otsustavates mängudes Kurista, Palamuse, Põltsamaa ja Imavere võrkpallurid ning naiskondadest Avinurme, Carmen, Adavere ja võistkond Mix Põltsamaalt. Võrkpallivõistluste finaalmängud toimuvad reedel ja laupäeval Põltsamaa spordihoones. Peakohtunikuna hindab mänge Toivo Uusna Põltsamaalt.

Ajalehe Vooremaa võrkpallivõistluste tulemused:

Mehed - Tabivere alagrupp: 1. Kurista, 2. Palamuse, 3. Lähte, 4. W. Willem, 5. Tabivere.

Põltsamaa alagrupp: 1. Põltsamaa, 2. Imavere, 3. Lustivere, 4. Adavere.

Naised - Mustvee alagrupp: 1. Avinurme, 2. Carmen, 3. Torma, 4. Pala, 5. Mustvee.

Põltsamaa alagrupp: 1. Adavere, 2. võistkond Mix, 3. Lustivere.

JAAN LUKAS

MITMESUGUST

Ajalooõpetajad said käsiraamatu

Ilmselt on just ajaloo õpetamine viimase tosina aasta jooksul kõige järsemaid kannapöördeid teinud. Toetamaks tasakaalustatud ja analüüsivat ajalookäsitlust koolides ilmus äsja õpetaja käsiraamat "Tagasivaade minevikku - erinevad vaatenurgad", mille üheks autoriks on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Heli Aiaots.

Ajalooallikalisi ja metoodilisi materjale koondav raamat valmis ligi kolm aastat kestnud rahvusvahelise projekti tulemusena. Eesti ja Läti ajalooõpetajaid, Soomest, Inglismaalt, Šotimaalt, Hollandist ja Norrast pärit eksperte ning Leedust, Lätist ja Venemaalt pärit konsultante kaasava projekti käivitas Euroopa Ajalooõpetajate Assotsiatsioon ning rahastas Hollandi välisministeerium oma MATRA programmist.

Nii üks kui teine organisatsioon on huvitatud sellest, et Ida-Euroopa maades kinnistuks demokraatia ja demokraatlik mõtteviis. Läti ja Eesti töörühm koosnesid kumbki kahest koordinaatorist ja kuuest autorist, kelle koordinaatorid ise valisid.

Eesti töögrupi koostada oli raamatu esimene osa "Euroopa valikud: 20. sajandi 20.- 30. aastad", Läti töörühma koostatud teine osa kannab pealkirja "Elu ilma valikuteta: Läti ja Eesti NSV Liidu koosseisus". Käsiraamat ilmus nii eesti, läti kui ka vene keeles ning Eesti ja Läti koolid said raamatu tasuta.

"Käsiraamatut koostades ei loonud me mingit uut kontseptsiooni, vaid koondasime kokku hulga katkeid allikmaterjalidest, mis annavad õpilastele mõtteainet ja aitavad leida erinevaid vaatenurki,"

ütles Heli Aiaots.

Kuigi tööd oli palju, arvas Heli Aiaots, et sai projektist rohkem tagasi kui tal selle heaks endal välja panna tuli. "Suure hulga inglise ja venekeelse kirjanduse läbitöötamisest oli mulle kui õpetajale tohutu kasu, samuti keelepraktikast: projekti töökeeleks oli inglise keel. Pluss veel mitu silmaringi avardavat seminari välismaal," ütles Heli Aiaots.

Põhja-Iirimaal omandatud teadmised interneti kasutamise kohta ajaloo õpetamisel aitasid tal Tiigrihüppe Sihtasutusele esitatud projektiga ajalookabineti jaoks arvuti saada. Šotimaalt sai ta kogemuse, kuidas muuseumi varasid ajaloo õpetamisel ära kasutada, ning Norras näha seda, kuidas seal ajalugu õpetades rahvuslikku identiteeti tugevdatakse.

Viimase projektiaasta treenisid töörühmades osalenud Läti ja Eesti õpetajaid käsiraamatuga töötama. Heli Aiaotski osales üheksal Eestis ja kuuel Lätis toimunud seminaril. Punkti pani projektile möödunud nädalavahetusel Tallinnas toimunud seminar õpikuid välja andvate kirjastuste esindajatele ja õpikuautoritele.

Nüüdseks on uus käsiraamat ka Jõgevamaa koolidesse jõudnud. Jõgeva Ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Helle Roop hindas selle vägagi kasulikuks, eriti meie seni peaaegu olematu metoodilise materjali taustal. "Abiturientidega tegime juba käsiraamatu materjalide põhjal rühmatööd ning analüüsisime kahe diktaatori, Hitleri ja Mussolini isiksust. Ka diktatuuri kui niisuguse kehtestamise etappe saab raamatus esitatud materjalide põhjal paremini välja tuua kui pealiskaudsevõitu õpiku najal," arvas Helle Roop. Ühtekokku aitab raamat õpetada õpilasi infotulva kriitiliselt läbi töötama ja oma peaga mõtlema.

RIINA MÄGI

Põltsamaa puhkpilliorkestrile kingiti sünnipäevaks saksofon

Möödunud laupäeval toimus Põltsamaa kultuurikeskuses pidulik kontsert linna puhkpilliorkestri 135. aastapäeva tähistamiseks.

Põltsamaa puhkpilliorkester loodi 1865. aastal. Esimeseks dirigendiks oli Anikvere koolmeister Tõnu Omel. Juubelikontserdil tutvustas tänane 43-liikmeline orkester dirigent Urmas Mägi juhatamisel mitmekesist repertuaari. Mängiti ka selliseid tuntud muusikapalasid nagu F. J. Haydni Armida avamäng, Joh. Straussi "Radetzky marss" ja G. Milleri "Kuupaiste serenaad". Jäädavalt lahkunud dirigentide ja orkestriliikmete mälestuseks kõlas E. Claptoni "Pisarad taevas". Külalisesinejaks oli kontserdil Loo kammerkoor Harjumaalt.

Kontserti juhtinud kultuuritöötaja Rein Viru rääkis vahelduseks muusikapaladele seiku orkestri minevikust ja tänapäevast. Ühtlasi tõi ta naljatoonis näite pillimeeste töö ohtlikkusest, jutustades loo sellest, kuidas orkester kardivõistluste auks Kuningamäe rajal ringi sõitvas veoautokastis mängis ja dirigent Urmas Mägi pea vastu valgusfoori ära lõi, kuid õnneks siiski elu ja tervisega pääses.

Orkestri õnnitlejate pikas rivis oli rohkesti omavalitsus- ja kultuuritegelasi. Põltsamaa linnavalitsus, Põltsamaa vallavalitsus, Pajusi vallavalitsus ning Põltsamaa linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon kinkisid muusikakollektiivile uue saksofoni ostmiseks tarviliku rahasumma. Saksofoni toob Norrast kohale suvel Põltsamaal toimuva noorte puhkpillimängijate suvekooli üks korraldajaid Åge Korneliussen.

"Kui Põltsamaa esindus laulupeol on, marsib traditsiooniliselt alati ees puhkpilliorkester," lausus Põltsamaa linnapea Margi Ein. Tema ning Pajusi vallavalitsuse haridus ja kultuurinõunik Rein Viru on kunagi ka orkestris ise mänginud.

Praeguses Põltsamaa puhkpilliorkestris on mitu Põltsamaa Ühisgümnaasiumi neidu ja noormeest. "Arvestades meie noort koosseisu, pean oluliseks, et repertuaaris oleks ka modernset ja kaasaegset muusikat," ütles Vooremaale dirigent Urmas Mägi, kes juhatab ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkestrit.

JAAN LUKAS

Jõgeva vallas peeti laste lauluvõistlust

Ülemöödunud laupäeval Laiuse Põhikoolis toimunud Jõgeva valla laste laulupäeval osales 77 poissi ja tüdrukut piirkonna koolidest ja lasteaedadest.

Jõgeva valla laulupoisid ja tüdrukud võistlesid viies vanuserühmas. Žüriisse kuulusid Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Marika Prave ning õpetajad Mare Talve Sadala Põhikoolist, Evi Perk Laiuse Põhikoolist. Lasteaedadest tunnistati parimaks Siimusti lasteaia ansambel, I-II klassidest Kadi Lille Laiuse Põhikoolist, III-IV klassidest Angelika Vandler Kuremaa Lasteaed-Algkoolist, V-VI klassidest Laura Suur Jõgeva aleviku kultuuriseltsist Vanaveski ning VIII-IX klassidest Marika Pärn Vaimastvere Põhikoolist.

Eripreemia pälvis mitmehäälse laulu eest Jõgeva Gümnaasiumis õppivatest tütarlastest koosnev kultuuriseltsi Vanaveski ansambel. Jõgeva vallavanem Toivo Ilves ja Marika Prave tänasid ka laste juhendajaid Silvi Tanilovi Laiuse Põhikoolist, kes aitas kaasa ka laulukonkursi korraldamisele, Epp Veimani kultuuriseltsist Vanaveski, Anne Lingi Vaimastvere Põhikoolist, Maire Baidat ja Tiiu Ukut Kuremaa Lasteaed-Algkoolist, Silja Piiri Siimusti Lasteaed-Algkoolist, Endla Toomingat Laiuse lasteaiast, Ingrid Pollit Kurista lasteaiast.

"Laululusti pakkus konkurss kõikidele lastele ja sellised üritused lähevad alati korda. Mõned võistluseks valitud laulud olid aga esinejate jaoks keerulised ning kohati oli ka ebatäpsusi. Ansamblitel tasuks rohkem tähelepanu pöörata liikumisele," arutles usutluses Vooremaale žürii liige, Sadala kooliõpetaja Mare Talve.

Vaimastvere Põhikooli õpetaja Anne Ling leiab, et lastel puudub harjumus laulda mikrofoni. Vallavanem Toivo Ilvese arvates võiks laulmishuviliste õppurite hulgas olla rohkem poisse, kes oleksid järelkasvuks meeskooridele.

JAAN LUKAS

POLITSEIKROONIKA

Kriminaalasi pettusekahtluses

Jõgeva Politseiprefektuuri menetluses on kriminaalasi KrK § 143 järgi: kriminaalvastutus võõra vara, varalise õiguse või mõne muu varalise kasu saamise eest pettuse teel. Üks Puurmani valla noormees avaldas, et 1996. või 1997. a on kaduma läinud tema pangakaart, nüüd on ta avastanud, et tema pangaarvelt on kadunud 10 000 kr.

Mees pakkus koolilastele ajakirja Maaja vaadata

Esmaspäeval kella poole ühe paiku päeval sai politsei teada, et Jõgeva Ühisgümnaasiumi ees pakub keegi mees alaealistele tütarlastele vaadata ajakirja Maaja pilte. Politseipatrull pidas mehe kinni. Kuna mees ajas lastele ajakirja piltide vaatamist peale järjekindlalt, tuleb tema tegu hinnata laste pahatahtliku tülitamisena. Kui ei ilmne muid lisaasjaolusid, võetakse mees vastutusele pisihuligaansuse eest. Mees on pärit Järvamaalt.

Purjuspäi autosõit võib viia kohtu ette

24. oktoobril karistas halduskohtunik Valdeko Põldmaad (1957) mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega põhjusel, et ta 4. oktoobril Pala vallas juhtis sõiduautot Žiguli, olles alkoholijoobes. Teda on purjuspäi autojuhtimiselt kinni peetud ka varasematel aastatel. Nüüd, omades kehtivat halduskaristust, oli Põldmaa 17. novembril jälle joobnuna autoroolis, kui ta õhtul poole kümne paiku Aovere-Kallaste-Omedu teel kinni peeti.

Koolipoisid lõhkusid võõrast vara

Politseis algatati kriminaalasi võõra vara tahtlikus hävitamises. Lugu juhtus Umbusis, kus kolm noorukit, kaks sündinud 1985. a ja üks 1988. a, sisenesid ASi Nõmme Peekon töökotta ja hakkasid seal sisustust lõhkuma. Lõhuti riidekappe, telefon, aknaid ja elektripirne, uksi ja töökoja kontori lage. Lakke tehti auk sisse ja hüpati sinna rippu, kuni koos tükiga laest alla kukuti. Töökoja omanik on kahju suuruseks arvanud enam kui 10 000 kr.

Puurmanis varastati metallnõusid

Läinud nädalal avastas üks Puurmani elanik, et tema aiamaalt on varastatud 80-liitrine roostevabast plekist anum koos kaanega, 12-liitrine keedupott, 1 x 2 m mõõdus alumiiniumplekktahvel ja 40-liitrine piimanõu. Asjad olid alles veel 5. novembril. Kannatanu hinnangul on kahju 1600 krooni.

Paljastati kaks liinivaraste jõuku

Septembri lõpupoole ja oktoobris varastati Põltsamaa vallas mitme alajaama piirkonnast elektri õhuliini kokku 95 mastivahet. Politsei on teinud kindlaks, et õhuliini vargustega tegeles kaks jõuku noori mehi Põltsamaa linnast ja vallast. Ühte gruppi kuulus viis noormeest, teise neli, nende sünniaastad on vahemikus 1975-1983. Lisaks tühjendasid kaks noormeest suuremast grupist ühe korteri Lustiveres. Noormehed on üle kuulatud kahtlustatavaina, nad on vargused omaks võtnud ja seda ka oma tunnistustes kinnitanud. Üks vargustes kahtlustatavatest pussitas Põltsamaa lähistel ka meest, kellega tal oli tekkinud sõnavahetus. Uurimine asjas jätkub. Lisaks kahtlustatakse noormehi veel kolmes liinijuhtme varguses Põltsamaa kandis.

Paljastati kamp elektriliinivargaid

Kahel viimasel päeval paljastati ka Jõgeval 6-liikmeline seltskond, kes kokku sooritas neli liinijuhtme vargust Jõgeva valla Rohe külas. Varastatud metall realiseeriti kohe. Korra viidi traati kahe kohvri ja kahe seljakotiga lausa reisirongis Tallinna kokkuostu. Kõik kuus on kuriteos kahtlustatavaina üle kuulatud ja nad on asja omaks võtnud. Kuuest mehest viis olid Vaimastvere kandist, üks sissekirjutusega Pärnus. Ühelt kahtlustatavalt võeti ära ka kaks sileraudset jahipüssi, mis polnud politseis arvel ja nende hoidmiseks polnud isikul luba.

Purjus juhid

Jaak Reimann (1957), Tiit Kuusik (1946), Margus Sommer (1981), Ülar Tõntsel (1980), Priit Hanst (1958), Tambet Säälik (1953), Margus Karu (1971), Mario Kangur (1982), Hannes Teppan (1974), Margus Paide (1977), Valdeko Põldmaa (1957), Vladimir Parahhin (1978), Aare Otsa (1957), Toivo Püvi (1966), Ülari Jõgeva (1969), Kalle Baranin (1978), Marek Karu (1979), Marjan Škudor (1980), Andrus Pruuli (1972), Andrei Jefremov (1981), Raivo Kool (1956).

Ilmateade

Neljapäevaks on oodata pilves selgimistega ilm. Puhub kagutuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on -2°C ... +3°C.

Reedel on pilves selgimistega ilm. Võib sadada lund, lörtsi ja vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 5-10m/s. Õhutemperatuur öösel -1°C ... -5°C, päeval -2°C ... +3°C.

Vooremaa

Neljapäev, 23. november 2000. a.

Adavere lihatööstus võib veel madalseisust tõusta

RAIVO SIHVER

JAAN LUKAS

Mustvee linnavõimud kohtusid rahvaga

VAIKE KÄOSAAR

ARVAMUS

Jõgevamaalastel ei ole lemmikpresidendikandidaati

MARGUS KIIS

Muudatused sotsiaalmaksuseaduses

MAI TREIAL,