Vooremaa
22.02.2000. a.
ESIKÜLG
Käes on Eesti riigi sünnipäevanädal. Nii nagu igal perel on pereliikmete sünnipäevade puhuks omad traditsioonid, nii on aastatega kujunenud ka vabariigi aastapäeva rituaalid: üritused, kus osaletakse ja mida jälgitakse.
On riigipüha, puhkepäev, mil pole vaja tööle minna ja saab olla kodus koos perega, millest ju riik tegelikult algabki.
Hommikul koos päikesetõusuga heisatakse Toompeal pidulikult rahvuslipp, järgneb sõjaväeparaad, aga ka presidendi vastuvõtt, mis jõuab teleekraanidel kõikidesse kodudesse, meenutades, et ei ole mitte nemad seal ekraanil ja meie kodudes, vaid meie kõik üheskoos, Eesti riigi kodanikud, pidupäeval.
Omariiklus on saanud meie elu loomulikuks koostisosaks. Oleme ikka olnud maarahvas, kes vihub tööd teha, vaatamata sellele, mis ümberringi toimub. Tahaks meenutada, et vahel on põhjust ka pidutseda, seda enam vabariigi aastapäeval.
Meil on põhjust oma riigi üle uhke olla. Mõtleme siis sellele, et usume ja kujundame üheskoos ka riigi tulevikku!
Tervitan Teid Eesti Vabariigi 82. aastapäeval.
MARGUS ORO, maavanem
Aupaugud vabariigi aastapäeva auks
Eesti Vabariigi aastapäeval asetavad Kaitseliidu Jõgeva maleva esindajad lillekorvi 14 Jõgevamaal asuva Vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Põltsamaal, Palamusel, Aidus ja Äksis lastakse vabadusvõitlejate auks aupauke.
Aastapäevaparaadil Tallinnas esindavad Jõgevamaa kaitseliitlasi noorkotkad. Selle au on välja teeninud Vaimastvere rühma neli noort.
Põltsamaal ja Tabivere valla muuseumis avatakse temaatilised näitused. Demonstreeritakse lahinguvarustust ja pakutakse sõdurisuppi.
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Möödunud reedel viibis Pärnu linnavalitsusel külas Jõgeva linnavalitsuse delegatsioon. Laupäeval andsid Jõgeva kultuurikeskuses ühiskontserdi Jõgeva meeskoor Mehis ja Kose naiskoor. Eile oli linnavalitsuse istung. Täna on koos linnavolikogu eestseisus. Kultuurikeskuses avatakse täna Tunne Kelami fotonäitus. Täna õhtul korraldab Jõgeva linna õpetajatest pensionäride klubi Meenutus vabariigi aastapäevale pühendatud õhtu Kuremaa lossis. Homme korraldavad Jõgeva kultuurikeskuses piduliku vastuvõtu linnapea Aivar Lumi ja volikogu esimees Vello Mäesepp. Linnaraamatukogus on homme sarjas Avatud meeltega kohtumine Kati Murutariga.
Eeloleval nädalavahetusel peetakse Siimustis, Kuremaal ja Palal Eesti valdade VIII talimängud. 23. veebruaril toimub Vaimastvere põhikoolis Eesti Vabariigi 82. aastapäevale pühendatud tantsuõhtu, kus vallavolikogu esimees Aivar Kokk ja vallavanem Toivo Ilves korraldavad vastuvõtu asutuste ja ettevõtete juhtidele.
Möödunud esmaspäeval kinnitati vallavolikogu istungil valla tänavuse aasta eelarve.
Eile oli linnavolikogu sotsiaalkomisjoni korraline koosolek. Homme korraldatakse vabariigi aastapäeva tähistamiseks peoõhtu kultuurikeskuses. Kontserdiosas esinevad linna taidlejad. Vabariigi aastapäeva hommikul heisatakse kultuurikeskuse juures platsil pidulikult lipp. Peokõne peab linnapea Pavel Kostromin.
Ülehomme korraldavad vallavanem Heldur Lääne ja volikogu esimees Lembit Paal Pajusi rahvamajas piduliku õhtu kutsutud külalistele.
Möödunud neljapäeval oli vallavolikogu istung, mille päevakorras oli tänavuse aasta eelarve esimene lugemine. Reedel on Assikvere rahvamajas peoõhtu vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Laupäeval on Pala kultuurimajas esietendus: kultuurimaja näitering mängib Franz Arnoldi ja Ernst Bachi lustmängu Vana Aadam.
Pühapäeval pühitseti Palamuse kirikus ametisse kirikuõpetaja Jaan Nuga. Eile oli Luua metsanduskooli klubis ajalooloeng Hillar Palametsalt vabariigi aastapäeva puhul. Õhtul esinesid samas sõnalis muusikalise kavaga Andres Mustonen, Mikk Mikiver ja Ivo Sillamaa. Täna on vallavolikogu eelarve ja majanduskomisjoni ühine koosolek. Homme peetakse vabariigi aastapäeva aktus Palamuse Gümnaasiumis. Neljapäeval asetatakse pärg Vabadussõja mälestussamba juurde Palamusel. Kaarepere kultuurimajas on aastapäevaaktus.
Pühapäeval oli külaseltsi pidu Pikknurmes. Täna on kultuurimajas eakamate inimeste pidu vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Neljapäeva hommikul heisatakse
Puurmanis vabariigi aastapäeva puhul pidulikult lipp, laulab segakoor. Ennelõunal asetatakse pärg Vabadussõja mälestussamba juures Kursis.
4. veebruarist selle nädala laupäevani on kultuurimajas avatud Maie Luha maalinäitus. Eile oli kultuurimajas linnavolikogu istung, mille päevakorras oli linna
tänavuse aasta eelarve teine lugemine, sihtasutuse 4P korrakaitsefondi asutamises osalemine, Põltsamaa linna teenetemärgi andmine jne. Täna annab kirikus kontserdi Riiklik Akadeemiline Meeskoor. Homme on pidulik õhtu kultuurimajas vabariigi aastapäeva puhul, Põltsamaa linnapea Margi Eina ja vallavanema Toivo Tõnsoni vastuvõtt, teenetemärgi saajate austamine, järgnevad kontsert ja tants. Põltsamaa kiriklas on homme maakonna parimate ettevõtjate autasustamine, osaleb ka regionaalminister Toivo Asmer. Ülehomme on kesklinnas Vabaduse platsil vabariigi aastapäeva puhul mälestusminutid, mille järel avatakse muuseumis näitused Sinimustvalge ja Minu Eestimaa. Esinevad sajandi põltsamaalane Herbert Kuurme, Kamari Haridusselts jt. Lossihoovis pakutakse hernesuppi ja teed, lastele korraldatakse mänge ja võistlusi. Pühapäeval on kultuurimajas vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik pärastlõuna vanemale eale, esinevad Meeli Nõmme poisteansambel ja kultuurimaja ning piirkonna isetegevuslased.
Reedel korraldati Põltsamaa kodu ja põllutöökoolis haldusreformi teemal nõupidamine. Täna on vallavolikogu istung, kus on põhiküsimusena päevakorral tänavuse aasta eelarve. Homme võtab osaühing Veemaailm vastu Adavere keskasula biopuhasti.
Eile arutas vallavolikogu sotsiaalkomisjon oma koosolekul Saare ja Voore kooliraamatukogu töökorraldust. Täna on koos volikogu maakomisjon. Homme on Saare rahvamajas Saare ja Voore kooli õpilaste loomingulise konkursi Tunne oma rahva minevikku ja tunneta olevikku lõppvoor. Kokkuvõtteid tehakse etlemiskonkursist, joonistus ja fotovõistlusest Minu kodukoha nägu ja intervjuudest Inimesed meie ümber. Neljapäeval korraldavad Halliku Maanaiste Selts ja Halliku Haridusselts ühise temaatilise õhtu vabariigi aastapäeva puhul.
Möödunud teisipäeval oli Äksi puhkemajas koolituspäev vallavolikogu ja valitsuse liikmetele, osalesid ka Viljandimaa Kõpu valla esindajad. Eeloleval neljapäeval on valla muuseumis üritus vabariigi aastapäevaks. Üleval on päevakohane näitus, esinevad õpilased, kinnitatakse keha sõdurisupiga.
Möödunud laupäeval korraldasid vallavanem Mati Kepp ja volikogu esimees Juhan Telgmaa Vaiatu klubis vabariigi aastapäeva piduliku vastuvõtu. Eile oli koos vallavolikogu eelarvekomisjon. Homme korraldavad Torma kool ja kultuurimaja Torma kultuurimajas kontsertaktuse vabariigi aastapäevaks. Reedel on vallavolikogu istung, kus on päevakorras valla tänavuse aasta eelarve teine lugemine.
VAIKE KÄOSAAR
ARVAMUS
Möödunud reedel Põltsamaa kodu ja põllutöökoolis toimunud haldusreformiteemalisel nõupidamisel kohtusid Põltsamaa piirkonna omavalitsusjuhtidega riigikantselei avaliku halduse büroo juhataja Väino Sarnet ja siseministeeriumi omavalitsusbüroo juhataja Igor Baranov.
Arutelu sissejuhatuseks andis maavanem Margus Oro ülevaate Jõgevamaal korraldatud küsitlusest, milles 85 protsenti vastanutest pooldas maakonna säilimist. Maavanem märkis sedagi, et kui Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla ühinemist peetakse üldiselt võimalikuks, siis Jõgeva linna ja valla ühinemisse suhtutakse skeptiliselt.
Väino Sarnet ja Igor Baranov teatasid, et haldusreformi eesmärgiks on elanikele paremini avalikku teenust pakkuda. Mitmed Põltsamaal esitatud küsimused olid tingitud sellest, et puudub täpne teave reformi eesmärkide ja aja kohta. Tänavu peaks vastu võetama mõnigi uus haldusreformi puudutav seadus ja 2002.2003. aastal peaks Eestimaa territoriaalhalduskorralduses olema kriitiline aeg. Haldusreformi käigus võib suureneda ka omavalitsusliitude mõjuvõim. Riik peaks omavalitsusliitudele rohkem ülesandeid usaldama.
Väino Sarnet rääkis maakonnalehele ka Jõgeva kui maakonnakeskuse perspektiividest. Infotehnoloogia areng pakub arenguvõimalusi ka piirkondadele, mis ei asu suurte kaubateede läheduses. Jõgeva pole mingi ääremaa, kui arvestada selle linna kaugust Tallinnast ja Tartust. Jõgevamaa üheks väärtuseks on puhas loodus, ütles ta.
Põltsamaa linnapea Margi Eina sõnul andis kohtumine Väino Sarneti ja Igor Baranoviga usku, et haldusreform viiakse tõesti läbi. Margi Eina arvates võiks Jõgevamaal korraldada haldusreformiteemalise küsitluse kõigi täiskasvanud elanike hulgas.
Arutelul osalesid ka Põltsamaa ümbruses asuvate Viljandi ja Järvamaa piirkondade omavalitsusjuhid. Kuulsime nõupidamisel mõndagi konkreetset. Samas selgus, et maainimese elus ei pruugi pärast haldusreformi eriti midagi muutuda, ütles Imavere vallavalitsuse majandusnõunik Elen Sapp.
JAAN LUKAS
KÜSITLUS
Kas te igatsete nõukogude võimu tagasi?
Raul, õpilane:
Nõukogude võimust on mul mõndagi meeles. Paljud kaubad olid siis märksa odavamad kui praegu. Üldiselt pean aga rohkem lugu iseseisvusest, sest vabal maal on tore elada.
Tiit, abilinnapea:
Nõukogude korda ma tagasi ei taha. Iseseisvas Eestis on märksa parem elada kui suurriigi koosseisus. Eestis leidub siiski mõndagi ebameeldivat. Möödalaskmisi tehti näiteks põllumajandusreformi läbiviimisel, osalt seetõttu, et reformide korraldajad majandites ei saanud väljaõpet. Häirib ka raha mõttetu pillamine.
Maiu, õpilane:
Olen nii noor, et nõukogude võimu õieti ei mäletagi. Ka pioneer pole ma olnud, sest riigikord jõudis enne muutuda. Vanemad pole mulle lähiminevikust eriti rääkinud. Iseseisvas Eestis on nii head kui ka halba. Minu arvates võiks meie politsei järjekindlamalt töötada.
Harry, kooliõpetaja:
Mu isa sõdis Teises maailmasõjas nõukogude võimu vastu ja jäi 1944. aastal Narva rindel kadunuks. Nii sai nõukogude kord mulle juba lapsepõlves vastumeelseks. Eesti riigis on hoopis parem elada. Loodan vaid, et maainimeste olukord paraneb ja Toompeal lõpeb poliitikute mõttetu kemplemine.
Toivo, autoremondilukksepp:
Nõukogude Eestis jätkus palgast vabalt igapäevaeluks ja natuke õnnestus kõrvalegi panna. Nüüd tunnen pidevalt rahapuudust. Sellegipoolest meeldib iseseisvus mulle rohkem kui okupeeritud maal elamine.
Katrin, tulevane müüja:
Mul puudub poliitikahuvi, mistõttu ma ei oska kahte riigikorda võrrelda. Üldiselt olen eluga Eestis rahul. Vahel arvatakse, et riik peaks inimeste heaolu eest rohkem
hoolitsema. Mina hoolitsen enda eest ise. Üks mure mul siiski on: Eestis võiks olla rohkem väärikaid ja esinduslikke mehi.
Liis, õpilane:
Nõukogude korrast tean väga vähe. Iseseisvas Eesti Vabariigis on täitsa hea elada, ainult raha võiks rohkem olla. Osa inimesi elab meie riigis hästi, kuid paljusid vaevavad majandusraskused.
Valve, õmbleja:
Minu lapsepõlv möödus Eesti NSVs. Isiklikus elus on mul sellest perioodist ilusaid mälestusi. Endist korda ma küll tagasi ei igatse. Eesti on täiesti normaalne riik, mille kohta mul pole midagi taunivat öelda.
Põltsamaa kodu- ja põllutöökoolis küsitlesid
JAAN LUKAS ja ANATOLI MAKAREVIT
KIRJAD
Kurjategijad kasvavad meie endi keskel
Kuritegevuse tase Eestis kasvab ning suureneb ka alaealiste kriminaalne aktiivsus. Noorte kuritegelikul käitumisel on mitmeid põhjusi: koolikohustuse mittetäitmine, vanemate hoolimatus, alkoholi ja narkootiliste ainete kerge kättesaadavus, oskamatus oma vaba aega sisustada jne. Paraku ei ole alaealiste kuritegevust ega ka kuritegevust üldse võimalik likvideerida, küll aga saab seda vähendada, pöörates suuremat tähelepanu preventiivsele ehk ennetavale tööle.
Jõgeva Maakohtu kriminaalhooldusosakond viis 1999. a. läbi projekti Varjust valgusesse, mida tasustas haridusministeerium. Projekti sihtgrupiks olid kriminaalhooldusosakonnas arvel olevad alaealised õigusrikkujad ja eesmärgiks oli
tutvustada hooldusalustele elu kinnipidamiskohtades, näidata õigusrikkujatega tegelevate institutsioonide igapäevast tööd, avardada silmaringi ja motiveerida noori elama seaduskuulekalt. Õppepäeval kuulasid noored loenguid aktuaalsetel teemadel.
Jõgeva politseiprefektuuri kriminaalpreventsiooni ja noorsootalituse juhtivkonstaabel Silvi Päll rääkis alaealiste kuritegevusest, selle ennetamisest ning narkomaaniast. Tööhõiveprobleemidest andis ülevaate Jõgevamaa Tööhõiveameti juhataja Anneli Lääne, alaealiste komisjoni tööst ja alaealiste mõjutusvahenditest kõneles alaealiste komisjoni sekretär Sirle Kurs ning vabatahtlike tööd ja Punase Risti tegevust tutvustas Jõgevamaa Punase Risti Seltsi sekretär Anneli Lääne.
Vanglatest ülevaate saamiseks käidi poolkinnise reiimiga Tallinna vanglas, keskvanglas ehk Patareis, kus on põhiliselt eeluurimisel olevad isikud, ja Viljandi noortevanglas, mis on alaealiste kinnipidamisasutus. Külastati ka õigushälvikute varjupaika Tartu Kristlik Kodu.
Projekt lõppes ankeetküsitlusega, mille tulemustest selgus, et see ettevõtmine oli noorte arvates igati kasulik ja vajalik. Loodame, et põrkumine tegelikkusega ning reaalse maailma nägemine pani noored oma seniste eluviiside üle mõtlema ja ehk nii mõndagi oma väärtushinnangutes ümber hindama.
Kriminaalhooldusosakonnal on ka edaspidi plaanis korraldada hooldusalustele ettevõtmisi, mis aitavad neil teha valikuid õiguskuulekale teele pöördumiseks.
LIIVI ALUOJA,
Jõgeva Maakohtu kriminaalhooldusametnik
JUHTKIRI
Ülehomme saab meie riik jälle aasta vanemaks. Tallinnas peetakse paraadi ja lendavad lennukid, õhtul aga toimub presidendi juures Eesti prominentkonna pidulik väljanäitus. Kõik nii, nagu ühe väikse, kuid rippumatu riigi aastapäeva puhul olema peab.
Paraku kostab siitsealt ka ärevust tekitavaid noote: Eesti riik pole mitte kõigi oma kodanike jaoks niisugune väärtus, mille nimel tasuks loovutada kasvõi kübetki seni tarbitavaist hüvedest. Noorhärrad Reformierakonnast näiteks peavad täiesti loomulikuks kinnitada, et nende riiki kaitsku ükskõik kes, peaasi, et mitte nemad ise. Ja et avalikust nahahoidmisest jäänud halba muljet veelgi süvendada, leiavad needsamad noorhärrad, et võiks ju sõjaväkke minna kah, aga siis võetagu võrdsuse nimel ka neiud aega teenima!
Sõjaväepelgurite vastukaaluks on piisavalt palju ka neid, kelle jaoks Eesti riik pole mitte hüvede äravõtja, vaid vastupidi, nende tekitamise allikas. Kõrgete palkade, kallilt remonditud kontorite, uhkete autode ja riskivaba tulevikuga kindlustatud riigiametnikel oleks Eesti riigi kadumisega liiga palju kaotada, nii et vähemalt teatud ühiskonnakiht on Eesti Vabariigi edasikestvusest eluliselt huvitatud. Paraku leiavad meie riigiametnikud, et oma riik on küll tore asi, kuid eurolobi ikkagi rasvasem, järelikult tuleks Euroopa Liitu pürgimise nimel sellised pisiasjad nagu suveräänsus ning rahvuslikud huvid parem ära unustada.
Õnneks ei koosne meie riik ja rahvas mitte ainult argpükstest, korruptantidest ega saamameestest. Julgeksin koguni kinnitada, et nimetatud rahvakihid moodustavad
meie seas tühise vähemuse. Niikaua, kuni me usume iseendasse ja oma tulevikku, on ka Eesti Vabariigi tulevik kindlustatud.
Palju õnne, Eesti Vabariik!
AARE KIRNA
MAJANDUS
Omavalitsusliit rääkis rahast ja sõprusest soomlastega
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekutel, mis toimusid üleeelmisel nädalal Tormas ja eelmisel nädalal Jõgeval, otsustati, kuidas jagada ühisüritusteks ja ühistegevuseks mõeldud raha. Jõgeval olid kõneaineks ka kolme Eesti ja kolme Soome maakonna koostöö tulevikuväljavaated.
Ühisüritusteks ja ühistegevuseks mõeldud 1,4 miljonit krooni kulutatakse koolinoorte huvialategevuse, kultuuri ja spordiürituste, sotsiaaltöö, tervishoiu ja noorsootööprojektide, maakonda tutvustavate ühisürituste, rahvusvahelise koostöö
jne rahastamiseks. Ühisürituseks on ettevõtmine, mis kaasab kogu maakonna või mõne regiooni elanikke, rääkis Vooremaale omavalitsusliidu tegevdirektor Ants Orgulas. Eesti valitsuse kehtestatud korra kohaselt otsustab ühisürituste raha lõpliku jaotuse maavanem.
Jõgeval kiitsid omavalitsusjuhid heaks linnade ja valdade edasise osalemise 3+3 koostööprojektis, milles osalevad Jõgevamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa ning Päijät-Häme, Itä-Uusimaa ja Kymenlaakso maakond Soomest. Ants Orgulas ütles Vooremaale: Rahvusvahelisse koostöösse on Eestis kaasatud üle 1000 inimese. Jõgevamaalt osaleb üle 40 omavalitsuse, asutuse ja ettevõtte. Projekti esimesel etapil (19951999) oli põhitähelepanu haridus, eelkõige kutseharidus, turismi, keskkonnaja haldussuhetel. Aastail 20002006 on eesmärgiks Eesti ettevalmistamine ühinemiseks Euroopa Liiduga. Koostööga on tekkinud ideid, mis loodetavasti aitavad Jõgevamaal tööpuudust leevendada.
JAAN LUKAS
Kuremaa tehnikum võib jääda õppemajandita
Kuremaa tehnikumi õppemajand on ainus piimatootmisega tegelev põllumajandusettevõte Kuremaal ja selle ümbruses. Loodetavasti jääb õppemajand alles ka siis, kui tehnikumi hakkab haldama haridusministeerium, lausus tehnikumi direktor Andrus Kompus.
Õppemajand jäi Kuremaa tehnikumile ainsa tootmisüksusena pärast sovhoostehnikumi jagunemist õppeasutuseks ja Kaude osaühinguks. Õppemajandis töötab aasta ringi kümme inimest ning põllumajanduseriala õpilased sooritavad seal nii loomakasvatus-, taimekasvatus- kui ka mehhaniseerimispraktikat.
Direktor Andrus Kompuse sõnul on õppemajand küll tehnikumi koosseisus, kuid peab end põllumajandussaaduste müügiga ära majandama.
Meie lüpsifarmis on 102 põhiliselt eesti punast tõugu lehma. Kui piima hind kindlustab enamvähemgi tootmise tasuvuse, plaanitseme karja suurendada. Töötlejad peaksid liitri piima eest maksma vähemalt 3 krooni. Ülemöödunud sügisest mullu sügiseni realiseerisime piima alla omahinna. Praegu müüme piima firmale Jõhvi Piim, kus veebruarikuus taas piima hinda alandati, rääkis Vooremaale õppemajandi juhataja Annes Reis. Õppemajandil on 335 hektarit haritavat maad. Ligi 185 hektaril kasvatame loomasöödaks teravilja, ülejäänud maaalal on karjakoplid ja heinamaad.
Tootmise tulusamaks muutmiseks on õppemajand ka investeeringuid teinud: lauta paigaldati Strandko piimajahutusseadmed ja osteti 120hobujõuline Casei traktor koos uue külviku ja pöördadraga.
Tänavu 1. juulist hakkab Kuremaa tehnikumi haldama haridusministeerium. Oleme huvitatud sellest, et haridusministeerium pooldaks õppemajandi kuulumist tehnikumile. Õppemajand on põllumajanduseriala õpilastele hea praktikabaas. Praegu õpib meil põllumajanduseriala vaid 20 noort, tänavu kavatseme aga võtta uue põllumajandusõppegrupi. Tahame kaasa aidata tulevaste taluperemeeste koolitamisele. Loodame, et kui turustamistingimused paranevad, vajatakse suurtootmiseski uusi põllumajandusspetsialiste. Meil saab ka täiendusõpet korraldada, lausus Andrus Kompus.
Kuuldavasti on õppemajandi erastamise vastu huvi tundnud ettevõtted, kellel on raskusi enda majandamisega. Eriti ohtlik oleks, kui ettevõte müüdaks tundmatule omanikule, kes ostab selle edasimüümiseks. Sellega kaasneb sageli tootmise lagunemine ja inimeste tööst ilmajäämine, arutles Annes Reis.
Hiljuti Kuremaa tehnikumi külastanud Jõgeva maavalitsuse haridus ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Peterson ütles Vooremaale: Õppemajandi lüpsifarm, mille kaasajastamiseks on tehtud investeeringuid, jättis korraliku mulje ja seal tasub piimatootmist jätkata. Kas õppemajandil on tehnikumi koosseisus tulevikuperspektiive, see sõltub juba sellest, kui paljud noored soovivad tulevikus põllumajanduseriala õppida. Jõgevamaal võikski selgitada meie maakonna põllumajandusettevõtete ja talude huvi uute spetsialistide koolitamise vastu.
JAAN LUKAS
Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi sõnul selgitatakse Jõgevamaa parimad firmad kolme tunnuse üksikisiku tulumaksu, käibe ja dünaamika (võrdlus eelmise aastaga) alusel.
Üksikisiku tulumaksu järgi on esikohal AS Põltsamaa Felix, järgnevad kaubandusega tegelev Jõgeva Majandusühistu ja puidufirma AS Valmeco. Neljandalt, viiendalt ja 12. kohalt leiame põllumajandusettevõtted Laiuse POÜ, Õnne piimakarjatalu ja Torma POÜ. Seega on ka põllumeeste seas neid, kes suudavad oma töölistele konkurentsivõimelist palka maksta. Kuuendalt kohalt leiame Painkülas rapsiõli tootva ASi Werol Tehased.
Kahekümne seas on ka kaks elumaju soojusega varustavat ettevõtet: AS-id Jõgeva
Soojus (13. koht) ja Põltsamaa Soojus (19. koht).
1999. a. oli kõige suurem käive kütuse jae ja hulgimüüjal AS EksarTransoilil. Järgnesid Jõgeva Majandusühistu, AS Põltsamaa Felix, Põltsamaa Majandusühistu ning põllumajandusmasinate importija A. Tammel.
1999. a. parimaks ettevõtteks tunnistati puidufirma AS Valmeco. Teiseks tõusis Põltsamaa Felix ja kolmandaks Werol Tehased. Järgnesid Jõgeva Majandusühistu, metalli töötlemisega tegelev AS Kitzinger-Progress ja Põltsamaa Graniit.
Kahekümne parema firma seas on kolm kaubandus ja põllumajandusettevõtet, kaks metsa või puidufirmat, toiduainetööstusettevõtet ning kütuse jae- ja hulgimüüjat, üks metallifirma, killustiku tootja, ehitusfirma, põllutöömasinate tootja ja nende müüja.
RAIVO SIHVER
1999. aasta 20 paremat ettevõtet Jõgevamaal (punktid ja tegevusala)
1. AS Valmeco 17,7 puidutööstus
2. AS Põltsamaa Felix 17,6 toiduainetööstus
3. AS Werol Tehased 16,5 toiduainetööstus
4. Jõgeva Majandusühistu 14,3 kaubandus
5. AS KitzingerProgress 11,5 metallitööstus
6. AS Põltsamaa Graniit 10,9 killustiku tootmine
7. Põltsamaa Majandusühistu 10,1 kaubandus
8. AS A. Tammel 9,1 põllutöömasinate müük
9. OÜ Same 8,7 põllutöömasinate tootmine
10. Laiuse POÜ 7,9 põllumajandus
11. Õnne piimakarjatalu TÜ 7,8 põllumajandus
12. AS EksarTransoil 7,4 kütuse jae- ja hulgimüük
13. 14. AS Jõgeva Soojus 6,6 soojusenergia tootmine
AS Kaltsiit 6,6 maavarade kaevandamine
15. Torma POÜ 6,0 põllumajandus
16. OÜ Silvenoinen 5,4 kütuse jae- ja hulgimüük
17. AS Jõgeva Metsamajand 5,1 metsatööstus
18. AS Cobra Grupp 5,0 ehitus
19. OÜ Marike Hulgi 4,6 kaubandus
20. AS Kraver 3,9 turbatootmine
NOORTELISA
24. veebruaril 1918 oli Eesti nagu mitmel korral varem ja hiljemgi kahe vaenlase vahel: venelased olid Tallinnast kiiruga jalga lasknud ja kusagilt tulid juba sakslased. Parajasti oli Tallinn juhuslikult vaba. Eestlased, vanad vembuviskajad, oskasid juhust kasutada. Päästekomitee (ehk Konstantin Päts ja Konik pluss Jüri Vilms) otsustas teha oma riigi. Kuidas? Aga lihtsalt. Media is a message, ütles üks ameeriklane aastakümneid hiljem. Seda teadsid meie mehed juba ammu. Elektroonilist meediat siis veel Eestis polnud, ajaleht oli aga liiga aeglane. Nii kasutatigi tolleaegset kiirmeetodit lendlehti. Iseseisvusdeklaratsioon trükiti masstiraais lendlehtedele ja neid levitati kõikjal linnas. Rahvas sai paberitükilt teada, et näe, Eesti Demokraatlik Vabariik on talle kaela kukkunud. Ei mingit pidulikku väljakuulutamist vms. Ainult õpilastel jäid tunnid ära ja helistati kelli.
Hiljem said pärnakad haisu ninna ja hõikasid riigi pidulikult oma teatri rõdult rahvale välja. Aga peagi olid vihased sakslased kohal, käkerdasid meie iseseisvuspapreid ja panid huligaansuse korraldajad kinni, osa lasid ka maha. Kuigi sõnumikandja hävis, jäi riik alles ja eksisteerib praegugi. Seni, kuni me ta ise sakslastele ära anname. Lihapottide ja hõbeseeklite eest.
MARHUS KISH LADEN
Juba hommikul vara
rivis seisma pead sa,
mina poole päevani
jään voodisse lebama...
Nii mõtlevad kindlasti paljud Eesti mehehakatised, kuni ajateenimine pole reaalsuseks saanud. Ja seda tahetakse ju igal võimalusel vältida! Noh, sel juhul on viimane aeg Narva kolida, sest seal pidavat kohalikud arstid eimillegi eest vabadust andma. Loomulikult võib ka vana head haiguse meetodit kasutada, iseasi, kui hea näitleja keegi on.
Tihti võivad rahva kaitsjad segadusse sattuda, kas nad on ikka sõjaväes või äkki koolis tagasi, sest sõjaväes on ka paljast juttu ilma tegudeta. Erinevus on vaid selles, et koolid on mõlema soo esindajatele, kuid sõjaväkke ei satu just palju naissoost olevusi. Ja kui juhtubki mõni temake leiduma, siis õigus talle on ainult kogenumatel (riigi kaitsmises muidugi!).
Piinapinke ei tea keegi sõjaväes olevat ja õudusjutud võivad olla nii tõesed kui ka väärad. Seda saab teada vaid see, kes on omal nahal kõike proovinud. Igatahes on kana tapmine ja mudas püherdamine kohustuslik ning voodid on päeval keelatud.
Soovitus:
Lapseks vist jään
ja meheks ei sirgu
iial ma,
kui pole olnud
AJATEENIJA!
(Kasulikku infot andis Raimo).
ERNESTO
Seksuaalkasvatuse võimalikkusest koolis
Tänapäev. Eesti. Seks. Kool ? Seksuaalkasvatus tänapäeva Eesti koolides niisiis. Täiesti eksisteerib. Kreisyl on rõõm tõdeda, et kunagine tabuküsimus pole seda enam teps mitte.
Ajakirjandus kajastab seda teemat juba ammu ilma valehäbita. Seks on muutunud elu normaalseks osaks & pole enam täiskasvanute keelatud asi, mida ainult emmed-issid pimedas teki all salaja harrastada võivad.
Noori, kes arvavad, et neid tõi kurg või nad leiti kapsalehe alt, annab tikutulega otsida. Sellise huvitava tunni nagu perekonnaõpetus on targad ministeeriumionud kooliprogrammi kirjutanud. Ühiskond hoolitseb teadlike soojätkajate olemasolu eest.
Seksuaalkasvatuse võimalikkust koolis tõestas ka Jõgeva Gümnaasiumis toimunud
pereplaneerimispäev. Kui tavaliselt on perekonnaõpetuse õpetajad teatud sõnadesse takerduvad & pabistavad nõukogudeaegse kasvatusega pedagoogid, siis nüüd said jutud suurema punastamiseta aetud. Noortelt noortele. XXI klassi õpilasi valgustasid Eesti Pereplaneerimise Liidu vabatahtlikud. Töötasid informatiivsed töötoad. Küllap sai nii mõnigi seni pisut abstraktseks jäänud mõiste selgemaks või saadi vastus küsimusele, mida seni küsidagi ei tihatud.
Esimeses töögrupis järjestasid õpilased vastuvõetavuse järjekorras järgmised seksuaalvahekorra viisid: vaginaalne, oraalne, anaalne seks; petting; seks kindla partneriga, võõraga, juhuslik vahekord, seks raha eest, grupiseks, homo & biseksuaalsus, masturbatsioon, sadomasohhism, vägivaldne seks.
Veel harjutati piiksuva peenisemaketi peal kondoomi pealepanekut & mahavõttu, räägiti delikaatsetel & vähem delikaatsetel teemadel ning kui keegi just midagi rabavalt uut teada ei saanud, siis mööda külgi see informatsioon ka maha ei jooksnud.
Ühes töötoas jutud räägitud, siirduti järgmisesse. Vaadati teemakohast multifilmi, kuulati loengut seksi ajaloost, tutvuti lähemalt Jõgeva Punase Risti (mis oli JG & Eesti Pereplaneerimise Liidu kõrval ka üks ürituse korraldajaid & toetajaid) tegevusega. Õhtul toimus disko, kus Veiks & Tambet jagasid kondoome & muud träni.
Vaid päev & noored olid jälle targemad. Tubli! Täiskasvanud tegid otsa lahti: õpetussõnad said jagatud, ohtude eest hoiatatud. Nüüd peaks juba teadma küll, kuidas ennast kaitsta. Kui ainult saaks üle valehäbist & hirmust minna kõrvade õhetades apteeki ning lausuda need saatuslikud sõnad: Palun mulle pakk kondoome!
ANTI DEPRESSANT
Sensatsioonimeik vabariigi aastapäevaks
Vabariigi aastapäev, sinimustvalged majadel, iga kodaniku süda ja hing paisub uhkusest. Hümn. Vaprate ja ilusate järjekord presidendilossi ukse taga: tahavad
Lennu-taadu käppa suruda. Kaaviaaritikuvõileivad, ampus ja daamid õhtutualettides. Kuid meie armsa vanuri EV 82. sünnipäevapidu ei tohiks siiski olla vaid ettekääne, et end üheks õhtuks üles lüüa, ennast näidata. Sel päeval peab kõik meie meeltes ja välimuses näitama riigimeelsust.
Kolm kuuma värvi
Teie küsite, kuidas saada meediakangelaseks. Meie vastame: liikudes 24. veebruaril ringi meie makeupiga. Sensatsioon on garanteeritud! Eriti siis, kui teil on au ilmuda sellega presidendi pidulikule vastuvõtule.
Vaja läheb kõigest kolme värvi teie kosmeetikakotist (see-eest aga suuremates kogustes). Enne oleks soovitav nägu põhjalikult kreemitada, et nahk ei näeks pärast välja nagu Sahara põuaperioodidel.
Niisiis, need kolm kuuma moevärvi on loomulikult (üllatus-üllatus!) sinine, must ja valge. Ideaalne oleks tavaliste lauvärvide asemel kasutada grimmivahendeid (nagu tegid Kreisy kosmeetikud). Ennastsalgavamad võivad katsetada ka gua-, akvarell- või õlivärvidega. Ja siis tööle. NB! Nägu tuleb katta ühtlaselt. Veidi värskust meie traditsioonide käes lämbuvale ilumaastikule.
Piirivalvuritele peamurdmist
Sellise meigiga on ülimalt soovitav passipilte tegema minna! Pärast on piirivalvuritel peamurdmist. Kasutada võiksid seda inimesed, kelle näo kaunidus jääb harju keskmisest allapoole, sest nii on nägu tõesti väga vähe näha. Marurahvuslastele ja pensionäridele (meie põhiline suunitlusgrupp) on see ideaalne kortsude varjamiseks. Selline meik on ülimalt teretulnud ka spordivõistlustel ja rahvusvahelistel konverentsidel. Suursaadikutele sobib see igapäevameigiks. Keelatud pole kasutada ka meestel.
Oodake huviga meie järgmist ilunurka meie küll ootame.
MISS MARY OF SWEDEN
SPORT
Tallinna jäähallis peeti 10.13. veebruarini 2002. aasta Salt Lake City olümpiamängude eelkvalifikatsiooniturniir Eesti, Leedu, Ukraina ja Kasahstani hokikoondise osavõtul.
Avapäeval alistas Kasahstani koondis Leedu 13:2. MMvõistluste A-grupis esinev Ukraina oli 5:0 üle Eesti koondisest. Eestlaste kaotuse peamiseks põhjuseks oli kehv kokkumäng: saadi ju kokku alles esimeses mängus.
Üle tüki aja sai Eesti publik näha jääl ka meie kuulsaimat hokimeest, Rootsis Malmö IFi leival olevat Toivo Suursood, kes pürib NHL-i. Paraku sai tema õlg juba esimesel kolmandikajal kokkupõrkes Ukraina kaitsemängijaga vigastada.
Teise võistluspäeva esimeses kohtumises avaldas Leedu tugevat vastupanu Ukrainale, kaotades alles lõpukolmandikul 1:3. Üllatus sündis Eesti ja Kasahstani koondise kohtumises. Nagano olümpiamängudel, kus osalesid ka ookeanitagused profimängijad, saavutas Kasahstani hokimeeskond viienda koha.
Kuigi Eesti koondises ei saanud kaasa lüüa vigastatud Toivo Suursoo ja Ameerikas mängiv narvalane Ivan Loginov, keda peetakse koondise tugevamateks mängijateks, alustasid Eesti koondislased hästi. Teise kolmandikaja lõpuks oli seis 2:1 Eesti kasuks, kolmas kolmandikaeg võideti 2:1 ja kogu mäng 4:2. Hästi mängisid Narvas treeneriametit pidav Igor Ossipenkov ning Jõgeva hokipublikule tuttavad vennad Olle ja Pelle Sildre. Esimesed kaks olid ka kohtumises skooritegijad.
Turniiri viimasel päeval juhtus Ukraina ja Kasahstani kohtumises see, mida rohkearvuline publik ootas: Eestit võitnud Ukraina koondis kaotas Kasahstanile 3:5.
Täismaja ees kütsid sinimustvalge lipu all mängijad leedulastele korraliku Soome sauna 9:2 (kolmandikajad 6:1; 2:1; 1:0). Ukraina, Kasahstan ja Eesti kogusid turniiril võrdselt punkte. Omavaheliste mängude väravate vahe andis esikoha Ukrainale, Eesti jäi Kasahstani järel kolmandaks. Turniiri parimaks väravavahiks tunnistati Eesti hokikasvandik Aleksei Terentjev.
Hea esinemine tugevas alagrupis näitab veenvalt, et Eesti hokit tuleb igati arvestada. Eesti kuulumine 20 parema hokiriigi hulka annab hokile ka Eesti sportmängude seas liidrikoha.
KAIDO POOM
Kuristal selgusid maakonna meistrid 64ruudulises kabes. Mehed mängisid 7 vooru ja võitjana kogus Edo Jaanuska 6 punkti, järgnesid Kaarel Ots ja Heldur Evertsoo 4 ning Rein Orav 3,5 punktiga. Noormeeste turniiril kogusid nii Uhur Visk kui ka Endel Jänes 13,5 punkti, suurem võitude arv (11:10) otsustas esimese kasuks.
Põhiturniirile järgnes kõigi osavõtjate vaheline välkturniir. Kaheringilisel turniiril kogusid Jaan Peets ja Heldur Evertsoo 12 punkti, mativõidud (6:5) otsustasid esimese kasuks. Kolmas oli Kaarel Ots (11) ning neljas-viies 10,5 punkti kogunud Heldur Laumets ja Sulev Luht.
Auhinnalaua eest täname ASi Avaks ja selle juhte Ain Villemsit ning Eili Rajapuud.
Pärast nelja turniiri juhib maakonna jooksvat edetabelit Edo Jaanuska 200 punktiga 204st võimalikust, järgnevad Kaarel Ots (191), Jaan Peets (189) ja Rein Orav (181). Kolmel võistlusel on osalenud Heldur Laumets, Urmas Visk, Heldur Evertsoo, Lembit Maidla ja Arnold Leiten, punkte vastavalt 140, 139, 135, 133 ja 125.
Järgmine jõuproov on Pajusi lahtine kabeturniir 12. märtsil kell 10 Pisisaare algkoolis.
SULEV LUHT
***
Jõgevamaa spordielu on tihedalt seotud Aino Sillaotsaga. Ta on tulihingeline spordiõpetaja, kellest on eeskuju võtnud palju sporditüdrukud ja poisid, edukas sportlane ja sportlike eluviiside propageerija. Eelmise aasta lõpus toimunud traagilise autoõnnetuse tulemusena kaotas Aino vasaku jala ülaltpoolt põlve. Aino suur soov on tulla tagasi aktiivsesse ellu.
Põltsamaa Ühisgümnaa sium, Jõgevamaa spordirahvas ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju kutsuvad kõiki abivalmis inimesi ja asutusi toetama Ainole jalaproteesi (maksab kuni 80 000 krooni) valmistamist ja tema tagasitulekut Põltsamaa ellu. Selleks avati toetusfondi arve Jõgevamaa Spordiliidus Kalju (kuulub mittetulundusühingute nimekirja): konto nr. 10220008755017 Eesti Ühispangas. Sularahatoetusi võetakse vastu Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kantseleis.
UNO VALDMETS
KULTUUR
Tere tulemast, kallid seltsimehed, Võisilma tallu! kuulutab Volk ehk Peeter Volkonski hõbedase NSV Liidu vapiga kaunistatud kõnepuldist, avades laupäeva õhtul Koeru holaöö, mille käigus tema sõnul peab taastatud saama Eestimaa Kommunistlik Partei.
Volgi poolt Võisilma taluks nimetatud Koeru kultuurimaja on holaöö toimumispaigaks neljandat korda, peakorraldajaks eksloomaarstist koduperenaine ja holalaulja Thea Kristali. Kaks eelmist korda olid pühendatud peakorraldaja iidoli
Urmas Alenderi kolmandale surma- ja 45. sünniaastapäevale. Seekordne üritus nimetati kadunud Nõukogude armee ja taasäratatud Eesti Vabariigi aastapäeva silmas pidades sajandi esimeseks protesti ja poliitiliste laulude avalikuks ülekuulamiseks.
Ülekuulajaid on tulnud Püssist Pärnuni ja Tallinnast Võruni, kusjuures piletit mittebroneerinuil pole erilist lootustki sisse pääseda. Sellele vaatamata on vahekäigudki põrandal istujaid täis. Umbes kümnendik publikust näib moodustuvat pressi esindajaist. Tundub, et Koeru koduperenaine on ära tundnud selle, mis eetrikanalite muusikaprodutsentidel ja tuurikorraldajatel kahe silma vahele on jäänud: et Eestimaal on arvestatav hulk publikut, kes süldimuusikale, diskotümpsule ja eurolauludele eelistab müravaba ja mõttetihedat hola ja folki.
Pila seinast seina
Punaretro hõngu loomine algab välisuksel rippuvast upakil sirbistvasarast, poliitbüroo liikmete piltidest koridoris ja sponsorite vaktsineerimisest valge viinahapukurgiga ning lõpeb sellega, et WC-s on paber otsas.
Avalaulu õigus on Thea Kristalil endal, kes ilmub lavale sinimustpunases eurotähekestega ürbis, mis üsna hästi väljendab ürituse pila seinast seina iseloomu. Kuigi pila ja protest pole üldse kohustuslikud. Lauldakse ka lihtsalt inimlikest, lihtsatest ja ilusatest asjadest või tehakse häält ilma sõnalist sõnumit edastamata, nagu joiguv kätsatavkarjatav rakverelanna Marge Tombach. Kuigi omal ajal oleks ilmselt just selline etteaste kagebenikust nuhi tõeliselt endast välja ajanud: jumal teab, mille kõige vastu sellise ülesastumisega protestida võidakse.
Kontserdi esimeses osas esinevad veel järvamaalased Ants ja Meelika Välimäe, viljandlane Tõnis Tulp, tartlane Heilo Aadla ja vaieldamatu pressilemmik, Tartu boheemliku vaimu kandja Aleksander Müller. Kuna oleme poolkogemata esimesse
ritta sattunud, roomab tema esinemise ajal meie jalge ees Sassi iga hingeliigutust püüdes eesti pressifotograafide ladvik.
Jääboiler paneb keema
Esinejate vahetumise aja täidab Volk punaste hüüdlausete, muidu kildude ning anekdootlike lugudega, mis on esinejatega väidetavalt juhtunud, peaasjalikult siis, kui nad Ameerikas käisid. Aegajalt tungivad justkui Volgi tahte vastaselt lavale Contra ja tema kaks niisama kreisit kutti, kelle nime ei avalikustata. Selgusetuks jääb ka see, kas nad loevad oma tekste või on Contra suuvoodrid.
Contra & Co originaalpoeesia ja tuntud lastelaulude erootilispoliitilised töötlused kubisevad kahemõttelisustest ja roppustest, aga on sealjuures vaieldamatult vaimukad. Nalja saab rohkem kui kõigi Eesti telekanalite kolme nädala naljasaadetes kokku.
Tippfiilinguni jõuab publik pärast vaheaega, kui lavale tulevad Jaan Sööt ja Jääboiler ning Lauri Saatpalu ja Dagö. Teisele osale paneb punkti Henri Laks. Kesköisel vaimude tunnil peo motiiv muutub: laval heisatakse Urmas Sisaski loitsimise ehk nn mäletsemistseremoonia saatel sinimustvalge ja pärast seda laulab Siiri Sisask Mahtra sõja vabaõhulavastuse tarvis kirjutatud rahvusromantilise alatooniga laule.
Fuajees kuulutustetahvlil seisab holaöö kava kõrval samas kahe päeva pärast Mart Laari ja Trivimi Velliste osavõtul toimuva ajalookonverentsi kava. Konverents on pühendatud Eesti iseseisvuse idee 95. aastapäevale. Koerus loodud 1905. aasta revolutsiooni käigus nimelt mingi sisult sotsiaaldemokraatlik ja vormilt rahvuslik vabariik, teab ajaloolasest kolleeg.
Näib, et punase ja sinimustvalge kokkumiksimine on koerulastel veres.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Laupäeva hommikul märkas üks Torma vallas Rääbisel elav abielupaar oma õuel aluspükstes meest. Mees rääkis, et reede hilisõhtul peatus tema juures sõiduauto, kannatanu kisti autosse ja tõugati Lemuvere metsas ojja. Seejärel viidi ta tehisjärve juurde ja ähvardati paisu taha uputada. Kannatanu sõnul riietati ta enne seda lahti ning võeti ära tema riided ja mobiiltelefon. Mees suutis vägivallatsejate käest plehku panna, ootas öö läbi metsas ja läks hommikuvalges kohalikust talust abi otsima. Kannatanu on haiglas ja tal on külmakahjustusi.
Lustiveres purjutasid neljapäeval ühe elamu korteris Ilmar (1951) ja tema Sulustverre sisse kirjutatud õde Ilme (1958). Märjukest pakuti ka külla tulnud mehele. Kella poole ühe paiku läks Ilmar, kes oli just heeringat puhastanud, äkki õe juurde ja lõi talle noaga rindu. Naine suri saadud vigastustesse. Tapja võeti vahi alla.
Naine lõi meest ahjuroobiga pähe
Pühapäeva hommikul teatas Tiiu (1940) Pajusist, et ta leidis oma elukaaslase Jüri (1949) köögipõrandalt surnult. Politsei leidis laibal vägivalla tundemärke ja saatis laiba kohtuarstlikku ekspertiisi. Asja edasisel kontrollimisel seletas Tiiu, et reede lõuna paiku tekkinud tal mehega viinaraha pärast tüli. Tiiu sõnul ähvardanud mees teda ahjuroobiga. Tiiu haaranud mehe käest ahjuroobi ja löönud meest mõned korrad otsaette ja silmade vahele. Kas naist süüdistatakse tapmises või kannatanu surma põhjustanud kehavigastuse tahtlikus tekitamises, seda selgitab eeluurimine.
Läinud kolmapäeval kell 22.15 juhtus liiklusõnnetus JõgevaPõltsamaa teel. Torma valla elaniku Andrese iguli 21043 kaotas vale sõidukiiruse tõttu juhitavuse, paiskus teelt välja ning rullus üle katuse. Autojuht ja kaassõitja said vigastada.
Mehelt võeti ära loata jahipüss
Politsei konfiskeeris Pajusi vallas Pisisaares elavalt Elmolt (1946) relvaloata jahipüssi. Veel leiti mehe tööruumist neli lasketoru. Kui püss on laskmiskõlblik, ootab meest kriminaalvastutusele võtmine.
Põltsamaalasest pensionär teatas, et temalt varastati ööl vastu möödunud neljapäeva alumiiniumtsistern. Vargad pidid anuma kaasavõtmiseks aiaväravad eest tõstma. Peremees hindab kahju 1500 kroonile.
Neljapäeval ilmnes, et Tabivere vallas MaarjaKudina teel oli eelmisel päeval toimunud avarii. Luua elanik Janek (1978) sõitis iguliga teelt välja ja paiskus vastu telefoniposti. Juht laskis sündmuskohalt jalga, niisamuti kaassõitja, kes vajas hiljem arstiabi.
Päästetöötajatele täienduskoolitust
Hollandis asuva rahvusvahelise kriisireguleerimise konsultatsioonifirma spetsialistid tutvusid Jõgevamaa päästeteenistuse häirekeskusega.
Eelmisel nädalal külastati ka Tartu ja LääneVirumaa häirekeskust ning VäikeMaarja Päästekooli. Tutvumiskäiguga taheti saadi ülevaade häirekeskustest, et hakata nõustama häirekeskuste ühtsele süsteemile üleminekut ning päästetöötajate koolitamist.
Jõgevamaa häirekeskus oli Eestis üks esimesi, kus hakati vastu võtma nii päästeteenistuse kui ka kiirabi väljakutseid. Külalised väljendasid imestust selle üle, et meil on ka väikestes piirkondades oma häirekeskused.
Vajaksime koolitusabi väljakutsete vastuvõtmisel, töötlemisel ja edastamisel ning lisateadmisi suhtlemispsühholoogiast ning keeleõpet, soovis Jõgevamaa häirekeskuse juhataja Margo Klaos.
Rahvusvahelise kriisireguleerimise konsultatsioonifirma, kuhu on kaasatud mitme riigi spetsialiste, kavatseb alustada häirekeskuste töötajatele täienduskoolituse andmist aprillis.
ARDI KIVIMETS
Vooremaa
22.02.2000. a.
ESIKÜLG
MARGUS ORO, maavanem
Aupaugud vabariigi aastapäeva auks
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
VAIKE KÄOSAAR
ARVAMUS
JAAN LUKAS
KÜSITLUS
Kas te igatsete nõukogude võimu tagasi?
Põltsamaa kodu- ja põllutöökoolis küsitlesid
JAAN LUKAS ja ANATOLI MAKAREVIT
KIRJAD
Kurjategijad kasvavad meie endi keskel
LIIVI ALUOJA,
Jõgeva Maakohtu kriminaalhooldusametnik
JUHTKIRI
AARE KIRNA
MAJANDUS
Omavalitsusliit rääkis rahast ja sõprusest soomlastega
JAAN LUKAS
Kuremaa tehnikum võib jääda õppemajandita
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
1999. aasta 20 paremat ettevõtet Jõgevamaal
NOORTELISA
MARHUS KISH LADEN
ERNESTO
Seksuaalkasvatuse võimalikkusest koolis
ANTI DEPRESSANT
Sensatsioonimeik vabariigi aastapäevaks
MISS MARY OF SWEDEN
SPORT
KAIDO POOM
SULEV LUHT
KULTUUR
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Naine lõi meest ahjuroobiga pähe
Mehelt võeti ära loata jahipüss
Päästetöötajatele täienduskoolitust
ARDI KIVIMETS