Talvistel teedel tuleb õnnetuste vältimiseks ettevaatlikult sõita. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Vooremaa
Talvistel
teedel tuleb õnnetuste vältimiseks ettevaatlikult sõita.
FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Paljud inimesed ootasid tänavu pikisilmi talve. Möödunud pühapäeval hakkaski lõppude lõpuks lund sadama. Paljudele ametimeestele ja naistele ei tähenda korralik talv mitte ainult ilusat valget maastikku, vaid ka tavalisest suuremat tööd. Nii peavad külmal ja libedal aastaajal kõigeks valmis olema meedikud, politseinikud ja teedehooldajad. Jõgevamaal on seekordne talv alanud õnneks ilma tõsisemate äpardusteta.
Eile keskpäevaks polnud veel Jõgeva haiglasse toodud ühtegi inimest, kes oleks libedal teel kukkunud ja tõsisemalt vigastada saanud.
"Seda, et esimesed talvised päevad on Jõgeva meedikutele möödunud rahulikult, võib pidada õnnelikuks juhuseks. Üldiselt juhtub talve algul selliseid traumasid aga sageli. Mõned teed ja tänavad on praegu ju veel liivatamata. Näiteks Jõgeval tuleks kindlasti liivatada Piiri parki läbivat kõnniteed, kus pidevalt palju lapsi ja täiskasvanuid liigub," rääkis Jõgeva haigla kiirabivelsker Vilma Harkman. "Libedal teel kukkumisel vigastatakse kõige sagedamini hüppeliigest ning üsna sageli esineb käe luumurde," lausus staažikas meedik.
Vilma Harkman selgitas sedagi, kuidas kaasinimesed saaksid libeduse tõttu kukkunud inimest enne kiirabi kohale jõudmist abistada: "Vigastatud koha peaks kinni katma ning soovitav oleks sinna panna külm jääkott. Kannatanu tuleks võimaluse korral ruumi viia. Suu kaudu ravimeid ei tohiks patsiendile anda, sest kui on vaja opereerida, võib see raskendada narkoosi andmist."
Talvised ohud teedel
"Autojuhid ja teisedki liiklejad ei tohiks unustada, et talv on käes," märkis Jõgeva politseiprefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juhtivinspektor Ivo Ploom. Tavalisest kauem kestnud plusskraadid hoidsid teed kaua karedana ja küllap seetõttu pole Jõgevamaal libedusest tingitud liiklusõnnetusi senini õnneks juhtunud. Pikk, heitlike ilmadega talv on aga alles noor ja aastate kogemused näitavad, et paraku pole möödunud ükski talv ilma suuremate või väiksemate liiklusõnnetuste ja plekimõlkimisteta.
"Talvel peab arvestama muutlike teeoludega ning sõitmisel tuleb valida sobiv kiirus. Kindlasti tuleb kuni 1. märtsini sõita markeeritud
talverehvidega. Seda mitte üksnes seetõttu, et politsei võib liikluseeskirjade rikkujaid karistada, vaid naast- või lamellrehvidega sõitmine on ohutum nii endale kui ka teistele. Karedat teed!" soovis liikluspolitseinik.
Parktuled, helkurid ning neiud teel
Mitu liiklusõnnetust on juhtunud seetõttu, et teel peatunud autol on jäetud põlema kaug- või lähituled. Parkimiseks on ikkagi parktuled, nagu nende nimetuski ütleb. Sageli jäävad suured esituled põlema peatustes seisvatel liinibussidel.
Meeldiv, et paljudele jalakäijatele on, ehk tänu paaril viimasel aastal korraldatud helkurikampaaniale, muutunud pimedal ajal helkurite kandmine enesestmõistetavaks. Küllap on helkur aidanud ja aitab edaspidigi päästa nii mõnegi elu.
Autojuhid ja liikluspolitseinikud on märganud, et viimasel ajal on hakanud noorte seas levima ohtlik komme: noored neiukesed jalutavad sõiduteel ning astuvad lähenevat autot märgates veelgi rohkem tee keskele. Näib, et nõnda tahetakse oma kehalist ilu autojuhtide jaoks paremini esile tõsta. Mujal oleks taoline ettevõtmine ehk meeldivgi, kuid maanteedel võivad sellega kaasneda väga ohtlikud tagajärjed.
Soola ja liiva teedele
Jõgeva Teedevalitsuse Põltsamaa jaoskonna meister Ants Saarse rääkis Vooremaale: "Praeguseks on teedevalitsuse masinad kaks korda soolatanud Tallinna-Tartu ja Tartu-Narva maanteed ning üks kord Jõgeva-Põltsamaa ja Põltsamaa-Võhma maanteed. Samuti soolatame Tartu-Jõgeva-Aravete maanteed (Piibe maantee). Jõgeva ja Mustvee teemeistri piirkondades peaks soola jätkuma, Põltsamaale oleks soola arvatavasti veel juurde vaja. Praeguse korra järgi vajavad puistamist tugi- ja põhiteed ning ohtlikumad lõigud kõrvalteedel."
Talviste teede suhtes on igaühel oma arvamused ja nõudmised. Autojuhid ja argipäevased jalakäijad soovivad liivatatud-soolatatud tänavaid ja teid, suusatajatele meeldib aga lumerohkus. Ilmatark Toomas Pussi sõnul valitsevatki tänavu talvel paks lumi ja küllaltki krõbe külm.
ARDI KIVIMETS
JAAN LUKAS
Siseministeerium töötab välja haldusterritoriaalse reformi seaduse eelnõu
Siseministeeriumis oli teisipäeval esimest korda koos siseministeeriumi ametnikest, kohaliku omavalitsuse esindajatest ja maavanematest koosnev töörühm, kelle ülesandeks on välja töötada haldusterritoriaalse reformi läbiviimise seaduse eelnõu.
"Haldusterritoriaalse reformi seaduse eesmärk on tagada reformi läbiviimiseks korrektne õiguslik alus," ütles siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu asekantsler Deiw Rahumägi. Seadus peab fikseerima kohaliku omavalitsuse ja volikogu järjepidevuse ka pärast reformi. Haldusterritoriaalse reformi seadus ei käsitle kohaliku omavalitsuse finantseerimise aluseid ja selle ülesandeid.
Praegu on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel kaks võimalust omavalitsusüksuse piiride muutmiseks: kohaliku omavalitsuse volikogu algatatud vabatahtlik ühinemine üksikute omavalitsusüksuste vahel või vabariigi valitsuse algatusel üksikute probleemsete olukordade lahendamiseks.
Haldusterritoriaalne reform on ühekordne ja ajaliselt piiratud protsess, seetõttu töörühm teeb ettepaneku kehtestada seadus tähtajalisena reformi läbiviimise ajaks. Töörühm peab haldusterritoriaalse seaduse eelnõu välja töötama ja siseminister Tarmo Loodusele esitama 2. maiks 2001.
MERIKE TAAL,
siseministeeriumi pressinõunik
ARVAMUS
Ilmatargad loodavad lumerohket suusatalve
Täna kell 15.37 on astronoomilise talve algus. Rahvakalendri järgi tähistatakse toomapäeva ning kaduneljapäeva. Päevakohase intervjuu andis Jõgeva Agrometeoroloogiajaama juhataja Toomas Puss.
Kui tähenduslikuks peate talvist pööripäeva?
"See on päev, kus päike valgustab meid kõige lühemat aega. Pärast pööripäeva muutuvad päevad pikemaks ning polaaröö aheneb pooluse suunas. Põhjarahvastele, kelle hulgas meiegi oleme, tähendab see otsustavat pööret valguse võidu suunas. Algab astronoomiline talv ning paari kuu jooksul külm järjest võimendub, lume- ja jääkiht pakseneb."
Vahel ei saa kalendrisse vaatamata arugi, kas parasjagu valitseb talv, hilissügis või varakevad. Kuidas, eriti viimase ajal, talve ära tunda?
"Meteoroloogiliselt on talve tunnusteks pidevad külmakraadid, pinnase külmumine, jää- ja lumikate ning taime- ja loomariigi puhkeolek.
Veel lähiminevikus jäimegi talvel külmakuninga võimu alla. Viimasel aastasajal on tööstuse areng põhjustanud atmosfääri saastumist, mistõttu ei pääse maad soojendanud päikesekiirgus enam täies ulatuses kosmosesse tagasi. Planeedi õhu soojenemine kahjuks jätkub. Talved lähevad aina lühemaks ja ebaühtlasemaks.
Varajasest kevadest on eredam näide 1990. aastast, kui temperatuur jäi püsivalt plussi juba veebruari esimesel poolel, Eesti iseseisvuspäeval oli koguni kümme kraadi sooja. Vähenõudlikule suusatajale oli enamvähem talutav lumikate vaid novembris-detsembris, kuid jaanuari esimesel poolel lumikate hävis.
Pikem talv oli 1995. aastal, kui kümnepügalased külmad algasid juba mardipäeval ning lumikate püsis põldudel aprilli keskpaigani. Ligemale 80 aasta ilmavaatluse põhjal võib öelda, et keskmiselt saabub Jõgeva ümbrusesse pidev lumikate 14. detsembril."
Kas erakordselt soe sügis tuli üllatusena?
"Selle sügise looduse üllatused olid loogiliseks jätkuks pikalt vihmasele suvele. Taimed imasid rohkesti vett, sügiskuud olid soojad ja keskmisega võrreldes sadas maha poolteist korda rohkem vett. See hoidis taimeriigi aktiivses elutegevuses uskumatult kaua. Kuni detsembri keskpaigani valitses meil oktoobrikuine ilm.
Eesti kliimat mõjutavad Läänemerelt puhuvad soojad ja niisked tuuled, mis hoiavad meie sügist väga pikana ja sajusena. Külmad põhja- ja idatuuled pakuvad vaheldust aga suhteliselt harva. Nagu ütlesin, kasvuhooneefekti tõttu jäävad meil talved üha lühemaks."
Milliseks kujuneb täna algav talv?
"Loodusel on oma rütmid. Üks pikaajalisem on 50-aastane tsükkel. Selle järgi peaks meil tulema keskmisest külmem talv. Ülemaailmne soojenemine teeb talved aga mõnevõrra pehmemaks ning lünklikumaks. Uue talve alguses on päevad külmad, kuid lund enam palju ei lisandu. Maa külmub korralikult, mis on eriti hea taliviljaorasele. Tasapisi lisandub lund ning talve peaks olema pikalt, paremal juhul märtsi keskpaigani."
Järelikult tuleb mõnus suusatalv?
"Arvata on, et suusavabrikandid tänavu pankrotti ei jää. Vähenõudlik suusataja saab lund nautida juba aasta viimastel päevadel. Usun, et pikka sula ei tule ja ka märts jääb kenaks kevadtalviseks suusaajaks. Jõgevamaal on lumerohkemad ja hooldatud suusarajad Palal, Luual, Kuremaal, Siimustis ja Kassinurmes. Lund peaks jätkuma ka veebruaris Otepääl toimuvate murdmaasuusatajate maailmakarika etapi ja suusamaratoni ajaks."
Kui tähtsaks peate toomapäeva?
"Sünnipäeva saan tähistada suvisel, nimepäeva aga talvisel pööripäeval. Toomapäev on eestlastele olnud nii materiaalses kui ka vaimses mõttes alati puhastamise ja puhastumise aeg. See on pööre looduses, kus lisanduv valgus ja lume tulek muudab meie ümbruse helgemaks. See puhastab hinge ja mõistust ning süveneb lootus ja veendumus paremale elule ja elukeskkonnale."
ARDI KIVIMETS
KIRJAD
Kui küsida, millal Jeesus sündis, võivad paljud esimese hooga vastata: kas sa siis ei tea - meie ajaarvamine käib ju tema sündimise järgi, praegu on aasta 2000, järelikult just nii palju aastaid tagasi see toimuski. Siiski pole Jeesuse sünniaastaga kõik nõnda lihtne.
Kristliku ajaarvamise alustaja oli aastal 525 p. Kr rooma abt Dionysius Exiguus. Vaevarikaste, üle kümne aasta kestnud arvestuste järgi jõudis ta tulemusele, et Jeesus sündis 754 aastat pärast Rooma asutamist. Paraku pani ta mööda, lähtudes arusaamast, et Jeesus suri 30-aastaselt. Kuid Pühakirja järgi Jeesus alles alustas oma avalikku tegevust umbes selles vanuses. Pealegi kuningas Heroodes Suur, kelle eluajal Jeesus sündis, suri 750 aastat pärast Rooma asutamist, st neli aastat enne kristlikku ajaarvamist. Nii on kristlikus ajaarvamises vähemalt nelja-aastane viga.
Jeesuse sünniga seoses märgib Pühakiri ühe erilise tähe paistmist taevas. Juba Kepler arvestas välja, et aastal 7 kuni tugevasti aastasse 6 e. Kr oli planeetide Saturni ja Jupiteri seis ligi üheksa kuu kestel teineteisele väga lähedane, et nad paljale silmale pidid paistma vaid ühe tähena. Need arvestused lähevad ühte ka hiina täheteadlaste arvestusega, kes samuti teavad rääkida erilisest hiilgavast tähest umbes 7 a e. Kr. Eelöeldu põhjal, millele leidub lisaks veel kinnitavaid täiendusi, võis Jeesus sündida 7/6-4 e. Kr.
Kristlikku ajaarvamist ei võetud kõikjal korraga tarvitusele. Hispaanias näiteks võeti see tarvitusele alles 14. sajandil ja Venemaal Peeter Suure ajal.
Kui Jeesuse sünniaasta paika saamisegagi on raskusi, siis veel enam tema sünnikuupäevaga. Hommikumaa katoliku kiriku kaudu, mille liinist on näiteks tänapäeva Eesti ApostlikÕigeusu Kirik, ulatuvad Jeesuse sünnipäeva tähistamise juured juba 3. sajandisse, ja seda 6. jaanuaril.
Püha on Egiptuse päritoluga, kus just 5/6. jaanuari öösel paganad pühitsesid oma jumala Aiooni sündi neitsist. Pole eriti kahtlust, et Aiooni neitsisünni pühitsemine 6. jaanuaril oli põhjuseks selle päeva muutumisele kristlikuks pühaks, Jeesuse sünnipäeva pühitsemiseks neitsist Maarjast.
Õhtumaa katolik kirik, millest on välja kasvanud näiteks Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, hakkas aga jõulupüha pühitsema 4. sajandi esimesel poolel Konstantinus Suure ajal, ja seda 25. detsembril. Põhjus, miks 25. detsember võeti Kristuse sünnipäevaks, ei tulene kalendrilistest arvutustest, vaid samuti nagu Hommikumaal rajanes see kiriku teadlikul sobituspoliitikal paganlikele pühadele anda kristlik sisu. 25. detsember oli 4. sajandil täpne talvine pööripäev ja ühtlasi tolle ajani Rooma riigis esmajärguliseks pühaks peetud Süüriast ülevõetud Mithrase kultuse "võitmatu päikesejumala sünnipäev".
Minu jaoks polegi niivõrd tähtis see Jeesuse sünni ajahetk, vaid tõsiasi, et ta sündis, ja sellest veendumusest mulle piisab minemaks vastu jõulupühadele.
RENE ALBERI,
EELK Jõgeva koguduse õpetaja
JUHTKIRI
Niisiis ta tuleb, just täna, ametlikult ja täieõiguslikult. Kalender tunnistab, et talv algab täna kell 15.37.
Tundub pisut nagu ootamatu, ehkki ei peaks, sest aeg ju ammu sealmaal. Ometi veel mõned päevad tagasi andis arvata, et ehk jääb tänavu talv üldse vahele ja sügis läheb lihtsalt sujuvalt üle kevadeks. Sõõru metsast leiti seeni ning mõnes kohas nähti õitsemas sinililli ja ülaseidki. Nüüd on küll vähemalt Jõgevamaal loodus talve moodi. Kui kauaks, on iseasi, sest juba laupäeval pidavat ilmaennustuste järgi jälle soojemaks minema. Valged jõulud on seega muutunud üpriski küsitavaks. Aga igatahes Palale on lund sattunud kuidagi eriliselt rikkalikult, nii et sellel nädalal käiakse rõõmsasti suusatamas, koguni korralikud rajad on olemas. Et sealkandis on ikka olnud spordihuviline rahvas, kasutatakse üürikest lumeaega ka väga intensiivselt.
Et talv ootamatult tuli, seda võis omal nahal vähemalt üleeile tunda mõnigi teel olija. Paljud teed olid libedad kui liuväljad. Näiteks Voore kandis tuli pingutada, et auto teel püsiks, kui mitte arvestada Jõhvi-Tartu maanteed.
Tänane talve alguse päev on sattunud kokku toomapäevaga. Toomapäevast aga saab alguse jõuluaeg. Seepärast peaks tänavune talve algus olema tähenduslikumgi kui mõnel teisel aastal olnud.
Toomapäevaga seondub vahest ennekõike tahma-Toomas, mis äraseletatult tähendab, et kes toomapäeva õhtuks pole jõudnud tubasid koristada, see võib järgmisel hommikul koduukse tagant leida oma häbiks õlgedest kubujussi ehk tahma-Tooma. Rahvakalender märgib toomapäeva kohta eelkõige seda, et rahuliku pühadeootuse sissejuhatuseks tuli tubades kõigepealt üks tõsine suurpuhastus ette võtta. Seinad ja laed puhastati tahmast, sellega aeti must-Toomas majast välja. Selleks ajaks pidi juba pühadeõlu valmis olema. Ilm pidavat olema toomapäeval harilikult tuisune. Ainult, et tänavu vist ei ole eriti, mida tuisata. Aga muidu - tere, talv ja jõuluaja algus!
21. detsember 2000
MAJANDUS
OÜ Voriva-K müüb Siimustis sõidukitele kütust
OÜ Voriva-K, mille üheks omanikuks ja juhatajaks on Kalle Müürsepp, müüb alates 1994. aastast bensiini ja diislikütust.
Kuue aasta jooksul on välja kujunenud püsiklientuur. Ostjaid on nii Siimustist, Jõgeva linnast kui ka mujalt maakonnast.
Kalle Müürsepa andmetel on müüdavad kogused võrreldes kuue aasta taguse ajaga tunduvalt, kohati kuni kaks korda vähenenud. Jaemüügihind sõltub otseselt hulgimüügihinnast. Pidevad kütusehinnakõikumised avaldavad jaemüüjale aga negatiivset mõju. Eelisolukorras on need jaemüüjad, kellel on oma maaletooja. Kalle Müürsepp on olnud aastaid ASi N-Terminaal edasimüüja.
Palju sõltub ka dollari kursi muutustest. See oli hulgiostjatele soodus, sest dollar langes pidevalt. Analüütikud näevad siin põhjusi nii USA majanduses kui ka segadustes presidendi valimiste ümber. Samal päeval, kui teatati, et uueks presidendiks saab George W. Bush, langus peatus. Kalle Müürsepa arvates on tendents kütusehindade languse suunas.
Hulgi ja jaemüüjad peaksid aga üksteist usaldama. Tuleb uskuda hulgimüüja kvaliteeditunnistust, kuid mitte kunagi ei saa endale võtta vastutust nende eest. Põhimõtteliselt saaks igast partiist võtta ka analüüse ja saata need kontrollimiseks laboratooriumi, kuid see ei ole majanduslikult tasuv. Igast partiist (4000-5000 kg) võetud proovi kontrollimise eest tuleb maksta 5000-6000 krooni. Pidevate tõusude ja languste riski maandamise nimel ostetaksegi sisse väiksemad kogused.
Teatavasti valitses nn stagnaajal vastupidine filosoofia. Kui kaubale ligi pääseti, osteti nii palju, kui võimalik. Eesti ja Venemaa vahelist äri mõjutab peale maailmaturu hinna mingil määral ka kütte jaehindade erinevus neis maades. Näiteks maksis üsna hiljuti Venemaa tanklates diislikütus 7.50 rubla ehk 4.80 krooni, bensiin A 95 9.50 rubla ehk 6.10 krooni ja A 92 8-9 rubla ehk 5.10-5.75 krooni liitri eest.
RAIVO SIHVER
Pankrotitoimkond Adavere lihatööstust veel ei müünud
Esmaspäeval toimunud ASi Adavere Lihatööstus pankrotitoimkonna istungil müügiotsust veel ei langetatud.
Pankrotitoimkonda kuuluvad pankrotihaldur Andres Ermet, Silvi Uljas rahandusministeeriumist, Teet Mõtte Hansapangast, Terje Mikk Jõgeva Maksuametist ning Ivar Tammemäe firmast Intrum Justitia. Toimkonnale oli laekunud kolm pakkumist. Adavere lihatööstust soovivad osta liha müümisega tegelev AS Maag ning lihatöötlemisfirmad Karree lihatööstus ja AS EDAM.
Esmaspäevasel istungil vaadati laekunud pakkumised läbi. Tutvuti pakutud hinnatasemetega ja otsustati pakkujatega veel kord läbi rääkida. Ostjatel soovitati pakutud hinnad üle vaadata ja otsustada, kas on võimalik ostuhinda tõsta.
Pankrotihalduri Toomas Saarma sõnul olid ootused pakutust suuremad ja hinnad jäid loodetud tasemest madalamaks. Konkreetseid numbreid ta aga ei nimetanud. Praegu jätkatakse kõigi kolme pakkujaga läbirääkimisi. Täiendavad dokumendid peaksid laekuma reedeks. Samal päeval otsustatakse ka, kuidas edasi toimida ja kellega hakata läbirääkimisi pidama.
Adavere lihatööstuse tegevjuht Robert Jaani on optimistlikult meelestatud. Olukord on stabiliseerunud ja positiivne impulss tootmise jätkamiseks saadud. Tema arvates tuleb müügiotsus veel sel aastal. Pakkumise summa küünib kümnest miljonist kroonist ülespoole. "Konkreetne summa võib selguda sel reedel, kui on täpsustatud käibevara väärtuse osa," sõnas Adavere lihatööstuse tegevjuht.
RAIVO SIHVER
Omavalitsused on kimpus tulude laekumisega
Jõgeva maavalitsuse rahandusosakonna prognoosi kohaselt jääb maakonna omavalitsuste üksikisiku tulumaksu koondeelarve täitmata. Puudu jääb üle nelja miljoni krooni.
Kolmeteistkümnest omavalitsusest laekub tulusid vastavalt plaanitule Põltsamaa linnas, Kasepää ja Pajusi vallas. Tegelikkuses on reaalseid väljavaateid tulumaksu plaane täita kuuel omavalitsusel kolmeteistkümnest, sh Mustvee linnal, Saare ja Puurmani vallal. Seitsmel omavalitsusel (Jõgeva linnal ja vallal, Pala, Palamuse, Põltsamaa, Tabivere ja Torma vallal) jääb üksikisiku tulumaksu eelarve täitmata.
Jõgeva valla eelarveökonomisti Urve Auksmaa sõnul võttis novembris koos olnud vallavolikogu vastu negatiivse lisaeelarve, millega vähendati üksikisiku tulumaksu eelarvet 600 000 krooni võrra ja suurendati maamaksu eelarvet 300 000 krooni võrra. Kulude eelarvet vähendati 250 000 krooni võrra.
"Alalaekumiste katteks saime riigieelarvest 196 000 krooni. Maamaksu on täiendavalt laekunud ligi 489 000 krooni, so 189 000 krooni võrra täiendavast kohustusest rohkem. Loodan, et me täidame vähendatud eelarve," lausus Urve Auksmaa.
Kolmapäeva õhtuse seisuga oli eelarve puudujääk Palamuse vallal 475 000 krooni, Tabivere vallal 389 000 krooni, Pala vallal 200 000 krooni, Põltsamaa vallal 500 000 krooni ja Torma vallal 318 000 krooni. Pearaamatupidajate sõnul jäetakse eelarvete alalaekumise korral mõned kulud lihtsalt tegemata.
Olukorda pehmendab asjaolu, et paljudes omavalitsustes laekub maamaksu plaanitust rohkem. Samuti saadi riigieelarvest alalaekumiste katteks kokku 1,02 miljonit krooni.
RAIVO SIHVER
Nõva põllumajandusühistu pankrotistus
Esmaspäeval kuulutas Jõgeva Maakohus välja Nõva põllumajandusühistu pankroti.
Ajutise pankrotihalduri (määrati kohtuotsuse järgi ka pankrotihalduriks) Vaido Paju andmetel on võlgnikul hinnanguliselt vara 650 000 krooni eest. Firmal on aga 1,1 miljoni krooni eest kohustusi, sh lühiajaliste laenudena Eesti Maapangale (pankrotis) ja Eesti Ühispangale 441 778 krooni, Jõgeva Maksuametile koos intressidega 320 801 krooni, hankijatele 169 928 krooni ja töötajatele koos puhkusetasudega 43 587 krooni.
Makseraskustesse sattumise põhjuste seas märgib Vaido Paju majandusliku tegevuse sõltuvust piima kokkuostu, kütuse ning elektrihindadest. Hinnad aga tõusevad pidevalt. Kuna firma tegeleb põhiliselt piima tootmisega (lehmi on üle 100), siis puuduvad ettevõttel kohtuotsuse kohaselt võimalused, et reageerida paindlikult turu muutustele.
Makseraskustes ollakse juba 1993. aastast ja 1998. aastast on Jõgeva Maksuametis koostatud ajatamisgraafikuid. Kohtus esinenud võlgniku esindajad jurist Marika Rindemaa ja pearaamatupidaja Sirje Kaido olid seisukohal, et võlg on ajutise iseloomuga. Nad palusid maksuametil ajatada maksuvõlg kahe aasta peale. Kohus aga leidis, et kui võlgnik näeb võimalust tasuda võlad alles kahe aasta jooksul, viitab see püsivale maksejõuetusele. Ka loodab võlgnik saada 100 000 krooni ulatuses lehmatoetust. Pearaamatupidaja Sirje Kaido oli ka kolmapäevases usutluses Vooremaale seisukohal, et võlad on ajutise iseloomuga.
Jõgeva Maksuamet esitas Nõva põllumajandusühistule pankrotihoiatuse 4. augustil. Jõgeva Maakohus algatas Nõva PÜ vastu pankrotimenetluse 27. oktoobril.
Nõva PÜ juhatuse liikmeteks olid Jozsef Weinrauch ja kuni kevadeni ka Ülar Kuslap. Jozsef Weinrauch ütles eile maakonnalehele, et tema ei ole enam Nõva PÜ juhatuse liige.
Pearaamatupidaja andmetel müüb Nõva PÜ piima ASile Vawe Ker, mille juhatuse liikmeks on Jozsef Weinrauch. Nõva põllumajandusühistu rendib lüpsilauta ja töökoda OÜlt Mõisamasin, mille juhatajaks on kunagine (kuni selle aasta kevadeni) Nõva PÜ peainsener Ülar Kuslap. OÜ Mõisamasin sai eeltoodud Nõva PÜ vara omanikuks kevadsuvel sõlmitud ostu-müügilepingu järgi, seda erinevate nõuete, ka osanikele tööosakute väljamaksmise, katteks.
Nõva PÜ maksab lehmalauda ja laudas olevate seadmete rentimise eest tasu: 20 krooni lehma kohta kuus. Kui kasutatakse töökoda, makstakse selle eest rentijale 10 krooni tund.
Ülar Kuslapi sõnul võeti Nõva PÜlt lautade ja töökoja ostumüügilepinguga OÜle Mõisamasin kohustus inimeste ees. Tööosakute täpset summat Ülar Kuslap peast ei teadnud, kuid see pidavat olema suur. OÜ Mõisamasin on suhteliselt uus firma. Ülar Kuslapi andmetel kanti nende firma äriregistrisse käesoleva aasta kevadel.
Kohus otsustas, et esimene võlausaldajate koosolek toimub 8. jaanuaril kell 12 Nõva PÜ ruumides.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Pisisaare koolis selgitati nupukamaid
Pisisaare koolis selgusid nädala kestnud viktoriinis "Kes teab rohkem?" läbi kolme vooru kooli nupukamad lapsed IV-VI klassini. Praegu kestab koolis aga päkapikunädal, kus teiste ees saab erinevatel päevadel esineda iga klass.
Viktoriiniküsimused muutusid iga vooruga raskemaks ning lõpuks selgusid parimatest parimad nii IV, V kui ka VI klassist. Kui esimeses viktoriinivoorus võisid teadmisi proovida kõik, kes soovisid, siis teise jäid alles nupukamad. Kahes esimeses voorus vastati küsimustele kirjalikult. Neil, kes aga kolmandasse vooru pääsesid, tuli küsimustele vastata kogu kooli ees suuliselt. Nupukamateks osutusid Maarius Viikna ja Anders Kokka IV klassist, Liana Lepik ja KristiLiina Arusoo V klassist ning Kalev Tamm ja Maris Trallmann VI klassist.
Päkapikunädala juhatas koolis sisse aga kaugelt tulnud päkapikk, kes käis klassist klassi, uuris laste päevikuid, andis mõistatada mõistatusi, kuulas laste soove ja jagas kõigile komme. Pärast lõid lapsed koos päkapikuga ühiselt tantsu. Lahkudes andis külalispäkapikk lubaduse minna Põhjamaale, et sealt lund siiapoole läkitada. Nagu nüüd selgunud, tegigi ta lubaduse teoks.
VAIKE KÄOSAAR
Puu-uurimise eest pangakaardid
Klassiakna all kasvav puu pole sugugi ainult silmarõõmustaja igavavõitu koolitunni ajal, vaid seda lähemalt uurides võib tükk maad targemaks saada, tõdesid Jõgeva Ühisgümnaasiumi VIII c klassi õpilased, kes osalesid edukalt konkursil "Meie klassi puu".
Konkursi korraldasid Riigimetsa Majandamise Keskuse Sagadi looduskool ja Eesti Ühispank põhikooliõpilastele välja selleks, et elavdada keskkonnahariduslikku tegevust koolides. Eri aineid puuteema kaudu integreeriv ülesanne pakkus õpilastele pinget ja osavõtjate puudust konkurss ei põdenud. Jõgeva Ühisgümnaasiumistki osalesid veel III a ja V b klass.
VIII c klass valis oma klassi puuks klassiakna all kasvava arukase ning igaüks sai sellega seoses väikese uurimisülesande: kes uuris puutüvel kasvavaid samblikke, kes sealsamas elutsevaid putukaid, kes seda, missugused seened elavad sümbioosis arukasega või missugused linnud selle võras pesitseda armastavad. Lahendati ka matemaatikaülesandeid: mõõdeti puutüve ümbermõõtu, okste kõrgust maapinnast jne. Emakeelekursuse raames kirjutati kirjandeid sellest, mida õpilased oma puu läheduses on näinud, luuletati, pandi kirja omadussõnu, mis iseloomustaksid arukaske ning otsiti telefoniraamatust kaseliitelisi perekonnanimesid.
Töö illustreerimiseks joonistati pilte. Ühise uurimistöö aitas vormistada arvutiõpetaja Mare Kolberg.
Mõisas ja metsas
Laekunud konkursitööd vaatas üle žürii, mida juhtis tuntud loodusepropageerija ja kooliõpikute autor Hendrik Relve, ning kolme vanuserühma (I-III, IV-V ja VI-IX klass) kümmekonna parema töö autorid said preemiaks võimaluse osaleda Sagadi mõisa jõuluprogrammis.
Ühisgümnaasiumi VIII c klass käis Lääne-Virumaal Sagadis möödunud neljapäeval. Seal saadi puutarkust juurdegi: metsa mööda kulgeval õpperajal loeti kännult aastarõngaid, määrati puuliike ning mõõdeti puu kõrgust ja ümbermõõtu. Lisaks sellele küpsetati veel vorsti ja sõideti hobusega. Sagadi kaunis restaureeritud mõisasüdames vaadati üle jõuluehtes härrastemaja, külastati metsamuuseumi ning meisterdati looduskooli majas tegutsenud päkapikutöökojas jõulukaarte. Enamik giidegi olid päkapikud, nii et kuigi maa oli siis alles must, sai Sagadist südamesse mõnusa jõulutunde.
Eesti Ühispangalt saavad aga ühisgümnaasiumi tublid puu-uurijad uuel aastal veel teisegi preemia: tasuta ISIC Scholar Maestro kaardid, mis toimivad nii pangakaardi kui ka soodustusi lubavate rahvusvaheliste õpilaspiletitena.
Head abilised
Peale Jõgeva Ühisgümnaasiumi VIII c klassi jõudsid Jõgevamaalt klassipuukonkursil premeeritute hulka ka Luua Algkooli II ja IV klass. Sagadis käisid nädal tagasi nemadki. Seda, et Sagadi looduskool klassipuukonkursiga üsna õigele klahvile vajutas, kinnitas ka Luua Algkooli õpetaja Aime Ojasoo, kes mõlema klassi puu-uurijaid juhendas: konkursitööd hakkasid nad tegema mitte auhindu silmas pidades, vaid just sellepärast, et ülesanne nii huvitav tundus. Teine klass valis oma puuks koolimaja juures kasvava kasepuu, neljas aga Luua pargis kasvava ebatsuuga. Ega seal midagi imestada pole, et Luua lastel konkursitööd hästi välja tulid, sest abilised olid varnast võtta: Luua Metsanduskooli õpetajad Evelin Saarva, Ülle Käärik ja Vello Keppart olid lahkesti nõus aitama.
"Loodetavasti tuleb sarnane konkurss ka tuleval aastal. Kui looduskool teema juba praegu välja käiks, hakkaksid lapsed vist kohe uurimistööga pihta," arvas Aime Ojasoo. Nii et teadmiste andmise kõrval ergutas konkurss lastes ka uurimis- ja koostöövaimu. Mis pole tänapäeva individualismi õhutaval ja valmistõdesid pakkuval ajastul üldse vähetähtis.
RIINA MÄGI
Põltsamaa kunstiselts näitab ennast, sõpru ja külalisi
Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis avati möödunud reedel kohaliku kunstiseltsi aastalõpunäitus, millel astuvad üles ka seltsi sõbrad ja külalised Jõgevalt, Viljandist ja Tallinnast.
Avamispeol tekkiski elav mõttevahetus selle üle, kes on seltsi sõbrad ja kes külalised ning kuidas nende vahel vahet teha. Mistõttu allakirjutanu ei julge ka päris kindlalt väita, kas näitusel esineb 14 kunstiseltsi liiget, 8 sõpra ja 2 külalist või kujunes see arvuline vahekord teistsuguseks.
Aastalõpunäitust iseloomustavaks märksõnaks võikski olla mitmekesisus. Mis pole aga tingitud üksnes külalisesinejatest, vaid ka sellest, et seltsi omad autoridki teevad kunsti mitmel eri viisil.
Õlimaalijate esindus on näitusel kõige arvukam, kusjuures eriti värskendavalt mõjuvad Anna Tamme ja Annika Rohtvälja dünaamilised ja poolabstraktsed "Järveidüll" ja "Taavi Teplenkov", samuti Kaire Nurga punakates toonides värvilaikudest koosnev "Põltsamaa rütmid 11. detsembri õhtul", mis valmis kunstnikul pärast inspireerivat tööpäeva Põltsamaa kunstikoolis. Üllatavalt mõjub kindlasti ka jõgevlasest külalisautori Kiira Paju lillarohekates toonides abstraktne "Sünd" muuhulgas sellepärast, et autor on tuntud eelkõige staažika hambatohtrina.
Akvarell on jäetud üksnes külaliste või õigemini sõprade pärusmaaks: jõgevlaste Eike Salu ja Gennadi Lapini "Sügisene" ja "Ahvenamaa suvi" on seeeest ka selle tehnika suurepärased näited. "Omad", täpsemalt Kaie Levit ja Marju Männiksaar pakuvad aga näha Põltsamaa kontekstis uudset tehnikat: monotüüpiat. Männiksaare "Sähvatus" on igatahes tõeliselt ergastav. Pastellmaali
kategoorias esineva Rein Erebi pilt on ereblikult mõistujutuline, kujutades kassi kikkis kõrvu ja kandes allkirja "Politseikass magab rahulikult nagu alati". Üks saladuslikumaid külalisi on aga värvilise graafilise lehega "Algus" esinev Riina Kaljusmaa, kellest teatakse ainult, et ta on Kunstnike Liidu liige ja kohaliku kirikuõpetaja abikaasa. Nähtud töö paneb igatahes järgmisi ülesastumisi ootama.
Tänu kohapeal korraldatud kursustele siidimaaliga tegelema hakanud kunstiseltslastest näitavad oma kätetööd Eire Kulbin ja Heidi Oja. Samuti kursuste kaudu kunstiseltsi "imbunud" vitraažiharrastus väljendub näitusel kolme autori, Kaupo Luguse, Katrin Koitla ja Ethel Hakkaja töödega. Luguse suuremõõtmeline "Aken" on tema esimene vitraaž üldse, Hakkaja triptühhonina vormistatud "Õunapuu" aga mõjub lausa ürgselt ja maagiliselt.
Kui juba nimetatud tehnikatele lisada pliiatsijoonistus (Meedi Ümar), arvutigraafika (Väino Valdmann) ja taimeseade (Jaanika Lemetsar), saab pilt tõepoolest vaheldusrikas. Avamispeol osalenud põltsamaalasest kirjanik Henn-Kaarel Hellat lisas eelöeldule veel ühe nüansi:
"Kui ühes väikelinnas tegutsevail loojail on tavaliselt oht ajapikku ühte nägu minna, siis Põltsamaa kunstnikega ei ole seda õnneks juhtunud."
RIINA MÄGI
Jõgeva Ühisgümnaasiumis oli möödunud reedel isetehtud jõulukaartide näitus.
Suurem osa autoreid olid alg- ja keskastme õpilased. Viiendatel klassidel oli jõulukaarditeema lausa kunstiõpetuse õppekavas. Kaarte toodi näitusele küll pisut rohkem, ent pärast väikest sõelumist otsustati välja panna 80 paremat. Tehnikaid oli viljeldud igasuguseid. Omanäolisusega torkasid näiteks silma V b klassi õpilase Kristi Sobaku õlgkaunistustega kaardid, I b klassi õpilase Karl Metsandi reljeefsete hõbekellukestega kaart ja tema klassiõe Merilyn Einamanni riidele maalitud pildiga kaart. Peale nimetatute otsustas žürii anda preemiad Siim Kaaverile (II a), Tanel Kohole (II b), Tairi Aroldile (III a), Sirli Kivipõllule (IV a), Kristina Kruusile, Jargo Mägile (mõlemad IV b) ja Kristi Aardele (X a). Auhinnad joonistustarbed - saavad paremad kaardimeistrid kätte jõuluaktustel. Kes tahtis ja autoriga kaubale sai, võis ka näitusel meeldima hakanud kaardi ära osta.
RIINA MÄGI
SPORT
Eesti esimene saalibändinaiskond alistas Virtuses lätlannad
Möödunud pühapäeval spordihoones Virtus toimunud spordisündmus jääb Eesti spordiajalukku. Spordiklubi Jõgeva Tähe koosseisus loodud Eesti esimene tüdrukute saalibändinaiskond alistas esimesel võistlusel vastasvõistkonna, kes oli mängima sõitnud Lätist Ligatnest.
Oktoobris loodi spordiklubi Jõgeva Tähe koosseisus Eesti esimene tüdrukute saalibändivõistkond. Tosinat piigat aastakäigust 1986-1987 treenivad Tähe esindusmeeskonna noormehed Merlis Kärson ja Andro Sõber.
Kui Jõgeva Tähe ja Läti saalibändipoiste vahel toimusid sõpruskohtumised, tekkis mõte, et omavahel võiksid kiirust ja osavust proovida ka naaberriikide tüdrukud. Eelmisel pühapäeval saidki Tähe tüdrukud esimesed tuleristsed kohtumisel noorte lätlannadega Ligatnest. Jõgeva tüdrukud võitsid pingeliselt ja elamusterohkelt kulgenud mängu 4:3. Kõik neli Tähe väravat viskas osav ja tahtekindel kapten Mariina Mošul. Kolm söötu andis Jane Suvi.
"Saalibändi sobib hästi sportlikuks harrastuseks mitte ainult poistele ja meestele, vaid ka õrnemale soole. Naise organismi ei tohiks see spordiala rikkuda. Lätis on saalibändis olemas koguni eraldi naisteliiga," ütles spordiklubi Jõgeva Tähe juhatuse esimees Marko Saksing.
Möödunud pühapäeval võistlesid Virtuses saalibändis ka Jõgeva ja Ligatne poistevõistkonnad. 1988.-1990. aastal sündinute vanusegrupis kuulus 7:4 võit lätlastele. Tähe mängijatest tunnistati selles võistluses parimaks Siim Sommer.
1986.-1987. aastal sündinud poiste saalibändilahingus oli aga tugevam Tähe 9:6. Tähe poistest tabasid selles mängus kõige rohkem väravaid Timo Olesk ja kapten Ilmar Niitov, kes tunnistati ka
parimaks mängijaks.
1983.-1984. aastal sündinute vanuseastmes sai Tähe noortemeeskond ülimalt ülekaaluka võidu 15:0. Selle mängu osavaima sportlase tiitli ja autasu pälvis Viljar Paulus.
JAAN LUKAS
Lustivere Põhikoolis viidi läbi Jõgevamaa noorte meistrivõistlused males, kabes ja lauatennises.
C-klassis olid paremad maletajad Liina Kunnus (Kaarepere PK) ja Triin Selgis (Lustivere PK) ning Argo Strantsov, Kristo Allvee ja Sander Saarik (kõik Lustivere PK). B-klassis olid nupukamad maletajad Maarja-Liisa Pikkmaa (Põltsamaa ÜG) ja Birgit Nurgese (Kaarepere PK), Margo Jõemets, Jaanus Kippel ning Marten Laur (kõik Põltsamaa ÜG). A-klassis läks meistritiitel Puurmani KK neiule Moonika Kõressaarele ja noormehele Kristo Piirojale, neidudest oli teine Evelin Velt (Põltsamaa ÜG), noormeestest teine ja kolmas Kairo Kraaner (Põltsamaa ÜG) ning Anti Metsoja (Maarja KK).
Kolm C-klassi paremat kabetajat olid Mari-Liis Võsu (Kaarepere PK), Liina Kunnus, Aigi Paas (Lustivere PK) ning Kristo Allvee, Tõnis Aro (Lustivere PK), Henno Kaeval (Kaarepere PK). B- ja A-klassis võidutsesid nagu maleski Maarja-Liisa Pikkmaa ning Moonika Kõressaar. B-klassi poistest liigutasid kabenuppe teistest nutikamalt Silver Nõmmiksaar (Põltsamaa ÜG), Elmar Tali (Maarja KK) ja Toivo Joosua (Sadala PK), noormeestest aga Kairo Kraaner, Märt Nurk (Põltsamaa ÜG) ning Kait Kingumets (Maarja KK).
Lauatennises mängisid kolmikvõidu C-klassis välja Lustivere PK lauatennisistid Katre Allvee, Kätlyn Priimats, Krista Elmend ning Hendrik Hagala, Tanel Kuusik, Remo Hagala. B-klassis võistlesid esikoha pärast jällegi Lustivere tütarlapsed. Esikoht Kristi Kannistele, teine koht Kerli Allveele. 13 poisi konkurentsis võtsid kolm auhinnalist kohta Endel Jänes (Lustivere PK), Karl Jaani (Põltsamaa ÜG), Miron Rodbaver (Sadala PK). A-klassis olid parimad Eneli Arro ja Margit Jürgenson (mõlemad Põltsamaa ÜG) ning Janek Peetso (Maarja KK), Ants Jänes (Põltsamaa ÜG), Aivar Lankov (Puurmani KK).
***
Maakonna selle aasta saalijalgpalli meistrivõistlusel Virtuses tegi kaasa kuus meeskonda. Esikoha võitis Põltsamaa valla Tervis (Meelis ja Silver Seemann, Andre Strantsov, Margus Kastor, Bruno Lippur, Margus Kõrts, Jaanus Listra, Sten Paulus) võites Jõgeva Tähet 4:1, Jõgeva Rammu 1:0, Põltsamaa Sporti 2:0 ning finaalmängus Tabiveret 2:1. Kolmanda koha mängus võitis Sport Tähet 6:0. Tüdrukute mängus oli Vaimastvere 2:1 parem Põltsamaa valla Tervisest.
***
Adaveres mängisid saalijalgpalli Imavere, Puurmani ja Põltsamaa jalgpalluridveteranid. Imavere sai lüüa nii Puurmanilt (1:2) kui ka Põltsamaalt (2:3). Puurmani ja Põltsamaa mängisid 2:2. Imavere meeskonnas oli innukaim mängija vallavanem Jüri Ellram, Puurmanil Sven Rumvolt, Heivo Talpas ja Villu Kärmas, Põltsamaal Viljar Päevil, Kalle Ojassalu ning Harri Andruse.
***
Viljandi maakonna Kirivere Põhikoolis tähistati võimla käikuandmise esimest aastapäeva võrkpalliturniiriga. Põltsamaa veteranid (Peeter Jaani, Mihhail Somelar, Raivo Lehiste, Jüri Jürgenson, Heikki Paas, Villu Ojassalu) võitsid turniiri Kõo valla, Lustivere ja Võhma linna ees.
***
Imavere jõuluturniiril võrkpallis Adaveres jätsid korraldajad esikoha koju. Teise koha mängisid välja Tabivere, kolmanda koha Adavere võrkpallurid. Neljanda koha said Paide veteranid.
***
Põltsamaal tegid aasta tööst kokkuvõtteid vabariigi spordiveteranidkergejõustiklased. Autasustati tublimaid, peeti plaane tulevikuks. Kergejõustikuveteranide eestvedajaks valiti taas Enno Akkel. Mälumängu küsimustele andsid kõige rohkem õigeid vastuseid Viljandi, Harju ja Rapla veteranid.
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Siidisaba - tänavune kaunis jõululind
Pihlakatel, viirpuudel ja mariõunapuudel näeme tänavu parvedena viljadest toituvaid kuldnokasuurusi linde, kes hõbedaselt kliriseva häälitsusega möödujate tähelepanu köidavad. Lähemalt vaadates märkame neil suurt tutti peas ja siidjalt kohevil värvilist sulestikku. Siidisabad, hääle järgi ka nimeks saanud viristajad, on üles kasvanud põhjataiga ja metsatundra hõrendikes.
Tänavu oli rikkalik pihlaka-aasta. Mõnikord söövad kuldnokad ja rästad marjakobarad tühjaks juba septembris. Sel aastal jätkub vitamiinirikkaid õunvilju isegi jõuludeks.
Soomlaste rahvuspuu on talvituvatele lindudele õnnistuseks. Söömisel kukuvad paljud marjad maha, mis võib puualuse punaseks ja linnas asfaldi lausa libedaks teha. Kuue tunni valge ajaga tuleb praegu siidisabal üle oma keha massi (60 grammi) vilju süüa, et ööpäevane energiakulu taastada. Seedekulgla läbinud seemned on kõrge idanevusega. Nii on nad rästaste kõrval pihlakate, viirpuude ja kadakate agarad levitajad.
Praegu on sobiv aeg neid julgeid ja uhkeid linde lähedalt vaadelda. Tavaliselt on siidisabad jõulude ajal Kesk-Euroopas, mõnel aastal lendavad nad isegi Vahemereni välja. Tänavu toitu jätkub, mistõttu pole lindudel põhjust kaugemale lennata. Kui puudpõõsad on viljadest tühjaks söödud, alles siis otsitakse uusi toitumise kohti kaugemalt. Tagasi pesitsusaladele lendavad siidisabad märtsis-aprillis.
VELLO KEPPART
Mitmes Jõgevamaa paigas asuvad jõulu- ja päkapikumaad pakuvad meeldivaid elamusi ja huvitavat ajaviidet nii lastele kui ka täiskasvanutele. Jõuluprojektide korraldajad peavad aga arvestama ka majanduslike aspektidega kulutuste ja tuludega. Seoses pikaksveninud sügisega võivad jõuluettevõtlusest laekuvad sissetulekud kavatsetust väiksemaks osutuda.
8. detsembrist tööd alustanud Elistvere jõulumaad on tänaseni külastanud 2000 inimest. "Sellist arvu võis ette prognoosida ka külastajate registreerimisel. Tagasihoidliku külastatavuse põhjuseks pole arvatavasti mitte talve hiline algus, vaid asjaolu, et Eestis on liiga palju päkapiku- ja jõulumaid. Kahjumisse me arvatavasti siiski ei jää, kuigi lõplikult on sissetulekud ja väljaminekud veel kokku võtmata," arutles Elistvere jõulumaad haldava osaühingu Elistvere puhkeküla raamatupidaja alias arvepäkapikk Piia Kadaja. Tema sõnul ei ole Elistvere jõulumaa üksikpileti 39-kroonise hinna üle nurisetud. "Kõige suuremad kulutused tuleb meil teha tasu maksmiseks jõulumaal töötavatele inimestele, keda kokku on paarkümmend. Päkapikud tegutsevad siin aga ühiskondlikus korras. Atribuutika ostmiseks eriti palju raha ei kulunud, sest mõndagi oli alles ka eelmisest aastast," ütles ta.
Kassinurme mägedes Jõgeva kultuurikeskuse eestvedamisel teoks saanud üritust "Jõulude mägine muinasmaa" on külastanud 800 last. Pilet sellesse jõulumaailma maksis 40 krooni. "Jõulumaa organiseerimisel kulus meil kõige rohkem raha sõitudeks Kassinurme ja tagasi," ütles Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter. "Meie jõuluürituse planeerimisel polnud primaarsed ärilised eesmärgid. Seda, kas Eestis on jõulumaid palju või vähe, on raske öelda. Kindlasti peaks iga jõulumaa millegi poolest teistest erinema. Näiteks jõulude mägisel muinasmaal tegutsesid mitte päkapikud, vaid härjapõlvlased ja metshaldjad. Muide, samade tegelastega üritust on võimalus organiseerida ka kevadel," rääkis ta.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseum pakub jõuluprogrammi "Jõulud Palamusel". "Jõuluettevõtmine on muuseumilt nõudnud üsna tagasihoidlikke kulutusi. Nii oleme kulutanud raha mälestustähtede trükkimiseks, mida igale külastajale kaasa anname. Mis puutub tervikuna meie kuludesse ja tuludesse, siis arvatavasti on need tasakaalus," lausus muuseumi teadur Tiina Kivits.
"Arvatavasti on nii, et ühe kooli õpilased külastavad tavaliselt ühte jõulumaad, sest mitmega tutvumiseks ei pruugi aega ja raha jätkuda," lausus ta.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Tabivere vallas Kassema külas on lõhutud suvemaja lukustus. Sissetungijad on sealt varastanud muruniiduki, veepumba Malõš ning elektrilise puutöömasina. Vargusega tekitati kahju kokku 10 000 krooni väärtuses.
Aknaklaasi lõhkumise teel murti sisse Jõgeva vallas Lemuvere külas asuvasse talumajja. Esialgsel vaatlusel paistis, et midagi varastatud ei ole, kuid akna lõhkumisega on majaomanikule tekitatud 150 krooni suurune kahju.
Ööl vastu 18. detsembrit murti sisse Põltsamaal Pajusi mnt 4 juurde pargitud sõiduautosse VAZ 2106. Autost varastati CD-mängija Philips ja autoraadio. Kadus ka spordikott, milles olid kampsun, villased sokid ja 15 CD-plaati. Auto omanikule tekitati 3995 krooni kahju.
Järgmisel ööl ärandati Põltsamaal Õuna tn 2 ette pargitud valget värvi sõiduauto VW Golf registreerimisnumbriga 992 TCK.
Jõgeval saeti lahti garaažikooperatiivi Õuna kahe garaažiboksi uksed. Varastati 1500 krooni maksvad slaalomisaapad nr 44,5; kolmkümmend liitrit diislikütust koos kanistriga (300 krooni) ja kulunud autorehv maksumusega 200 krooni. Otsene vargusega tekitatud kahju on 2150 krooni.
Teisipäeva öösel on lõhutud Jõgeva vallavalitsuse (Piiri tn 4) ette paigaldatud jõuluvanikult elektriküünlaid. Jõgeval Pargi tn 2 varastati reklaamifirma Read kontori laua pealt mobiiltelefon Nokia 5110 maksumusega 2000 krooni.
Ööl vastu pühapäeva murti Jõgeva vallas Õuna külas luku lahtimurdmise teel sisse maja kõrvalhoonesse. Vargad viisid minema elektrilise höövelpingi väärtusega 3000 krooni.
Jõgeva vallas Õuna külas läks ühe eramu kinnisest hoovist öösel kaduma 1000-liitrine alumiiniumist veemahuti. Suure alumiiniumnõu omanikule tekitati 2000 krooni suurune kahju.
Sagenenud on otsasõidud hulkuvatele koertele. Eelmisel nädalal jooksid koerad ootamatult auto ette Põltsamaa-Jõgeva mnt 1,4 kilomeetril ja Jõgeva-Palamuse-Saare maanteel. Mõlemad kokkupõrked koertega põhjustasid sõiduautodele tehnilisi vigastusi.
Neljapäeval on muutliku pilvisusega ilm, võib sadada lund. Puhub loodetuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on +1°C ... -6°C.
Reedel on muutliku pilvisusega ilm, võib sadada lund ja lörtsi. Puhub lääne- ja edelatuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur öösel +2°C ... -3°C, päeval +1°C ... -6°C.
Neljapäev, 21. detsember 2000. a.
ARDI KIVIMETS
JAAN LUKAS
Siseministeerium töötab välja haldusterritoriaalse reformi seaduse eelnõu
MERIKE TAAL,
siseministeeriumi pressinõunik
ARVAMUS
Ilmatargad loodavad lumerohket suusatalve
ARDI KIVIMETS
KIRJAD
RENE ALBERI,
EELK Jõgeva koguduse õpetaja
JUHTKIRI
21. detsember 2000
MAJANDUS
OÜ Voriva-K müüb Siimustis sõidukitele kütust
RAIVO SIHVER
Pankrotitoimkond Adavere lihatööstust veel ei müünud
RAIVO SIHVER
Omavalitsused on kimpus tulude laekumisega
RAIVO SIHVER
Nõva põllumajandusühistu pankrotistus
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Pisisaare koolis selgitati nupukamaid
VAIKE KÄOSAAR
Puu-uurimise eest pangakaardid
RIINA MÄGI
Põltsamaa kunstiselts näitab ennast, sõpru ja külalisi
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
SPORT
Eesti esimene saalibändinaiskond alistas Virtuses lätlannad
JAAN LUKAS
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Siidisaba - tänavune kaunis jõululind
VELLO KEPPART
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA