Tänavu kevadel tehti remonti Jõgeva Majandusühistu Kaarepere kaupluses, mis vastab nüüd euronõuetele. Pildil teenindab juhataja Ivi-Mai Raudsepp väikest ostjat. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Teisipäev,
21. november 2000. a.
Sisukord
Euronõuded ohustavad maakaubandust
Tänavu
kevadel tehti remonti Jõgeva Majandusühistu Kaarepere
kaupluses, mis vastab nüüd euronõuetele. Pildil
teenindab juhataja Ivi-Mai Raudsepp väikest ostjat. FOTO:
ANATOLI MAKAREVIT©
Paljud maainimesed peavad iseenesestmõistetavaks, et nad saavad sisseoste teha oma kodupaiga kauplustest. Hiljuti kehtestatud euronõuded, mida peab täitma alates tuleva aasta 1. jaanuarist, panevad aga poeomanikud valiku ette, kas kauplused kaasaegsemaks muuta või need sulgeda.
Saarel asuvas Jõgeva Majandusühistu kaupluses pole vaja seoses euronormide kehtestamisega väga suuri kulutusi teha. "Veevärk paigaldati meile siis, kui kauplus ehitati. Mõningad ümberkorraldused on meie poes aga siiski vajalikud. Nii ei tohiks laoruumis olla betoonpõrandat. Hiljuti külastasid poodi ka tervisekaitsetalituse töötajad, kes tegid oma ettepanekud. Senini võisid erinevad kaubagrupid olla ühes varukülmkambris, tulevikus vajab iga grupp aga eraldi külmutusseadmeid," rääkis kaupluse rentnik Rita Kivisaar.
Tema sõnul on uute eeskirjade tõttu erilises raskuses maapoed, kus puudub veevärk. Selliseid poode on ka mõnes Saare valla külas. "Minu arvates on euronõuded ülearu ranged ja põhjendamatud. Eesti ostja nõuab eelkõige, et toidukaup oleks kvaliteetne nii väljanägemiselt kui ka maitselt. Nii saaks väga palju asju korda ajada ka elementaarseid korra ja puhtusenõudeid arvestades," märkis Kivisaar.
Jõgeva Majandusühistus on 20 maakauplust. "Euronõudeid peab paratamatult arvestama, kuigi algul võib nende järgi kaupluste kohandamine üsnagi keeruliseks osutuda. Viimastel aastatel oleme siiski mitmes poes kapitaalremonti teinud. Nii uuendasime Laiuse, Sadala ja Vaimastvere poodi. Meil on olemas ka euronõuetest lähtuv renoveerimiskava. Lähemal ajal plaanitseme kaasajastada Pala ja Saare poe," ütles Jõgeva Majandusühistu kaubandusjuht Endla Raud.
"Ühtlasi avame ka uusi poode. Eile näiteks avasime poe Siimustis senistes aktsiaseltsi Cobra kaupluse ruumides," lisas ta.
Tormas asuva Torma osaühingu kaupluse Mari Äri müüja Eda Vasenko ütles: "Meie pood uuendati kaks aastat tagasi, siis ehitati ka kaasaegne pesemisruum ja WC. Euronõuete kohaselt vajalik kraanikauss müügisaalis veel puudub. Niisiis lähemal ajal meil kaupluse sulgemist karta pole. Kui majanduslik olukord võimaldab, tehakse meie poes investeeringuid ka tulevikus. Ühtlasi sõltuvad poe uuendamisplaanid Torma osaühingu käekäigust."
Osaühingu Kenti kauplused Tabivere kaupluse juhataja Esta Sokk arutles: "Mul on kahju maainimestest, kes võivad seoses euroeeskirjade kehtestamisega kohalikust kaubandusteenusest ilma jääda. Nii on praegu ebaselge meie firmale kuuluva Koogi ja Mullavere poe tulevik. Nendes paikades on bussiliiklus vilets, see raskendab inimestel sõitmist kaugematesse kauplustesse. Ühtlasi loodame, et tervisekaitseametnikud teevad maapoodide omanikele euronõuete täitmise osas ka teatud järeleandmisi."
Jõgevamaa Tervisekaitsetalituse direktori kohusetäitja Andrei Smirnov ütles kommentaariks: "1. jaanuarist me ühtegi kauplust ei sulge. Küll aga hakkavad meie töötajad problemaatilisemaid kauplusi külastama ning määravad kindlaks tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Poed peavad meile esitama ka nö arengukava. Maapoodide põhiliseks vajakajäämiseks on veevarustuse ja külmutusseadmete puudumine või nende vähesus."
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Laupäeval loodi Vaiatu Küla Selts. Täna on vallavalitsuse istung. Reedel on vallavolikogu istung. Torma lasteaias Linnutaja on reedel kadripidu koos Torma rahvamaja tantsumemmedega. Vaiatu rahvamajas on reedel kantritantsu õhtu, kus muusikat teevad külalised Avinurmest. Sadala rahvamajas on reedel tantsuõhtu Jüri Homenjaga, külas on Margus Abel.
Laupäeval oli Maarja rahvamajas Maarja-Magdaleena Laulu- ja Mänguseltsi 110. aastapäevale pühendatud üritus "Sügisõhtu jutud". Eile pidas töökoosolekut arengu- ja ettevõtjate komisjon. Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorras on uus politseimäärus, arutatakse arstiabi ja tervishoiunõudeid jne. Tabivere ja Maarja koolis on täna kohtumine kirjanik Lehte Hainsaluga. Reedel on Tabivere ja Maarja koolis kadrikarneval. Maarja koolis on kadrinädal. Laupäeval on Maarja rahvamajas küünlavalgusõhtu koos Henri Laksiga - mütoloogilised maalid, luule, laulud kitarri saatel.
Möödunud neljapäeval korraldatud isadepäeva üritusel olid Saare koolis külas Raimo Aas, Tamara Abel ja Ervin Lillepea. Eeloleval reedel korraldatakse Saare rahvamajas täiskasvanute kadrikarneval. Neljapäeval korraldab Voorel kadrikarnevali valla suurte perede ühendus.
Täna on Põltsamaa Kodu ja Põllutöökoolis piirkonna omavalitsuste esindajate ja ettevõtjate ühine nõupidamine teemal "Täiskasvanute täiend- ja ümberõppe ning kursuste korraldamisest Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis". Neljapäeval korraldab Eesti Raamatu Aasta Põltsamaa toimkond Lustivere kultuurimajas kohtumisõhtu kirjanik Vello Lattikuga.
Möödunud neljapäeval avati Tallinnas Kiek in de Kökis Eesti Fotokunstnike Ühingu näitus "Põltsamaa – seitsmeteistkümne silla linn". Lasteaed-Algkoolis Tõruke on käesolev nädal kuulutatud kunstinädalaks. Eile oli linnavalitsuse istung. Linnavalitsuses oli eile nelja Põltsamaa piirkonna omavalitsuse - Põltsamaa linna ja valla, Puurmani ja Pajusi valla - korrakaitse alane nõupidamine. Arutusel olid piirkonna korrakaitse alased küsimused, järgmise aasta eelarve, tööplaanid jne. Kultuurikeskuses oli eile linnavolikogu istung, mille päevakorras olid sotsiaal- ja tervisekeskuse rajamisega seotud probleemid, linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava teine lugemine, eelarveküsimused jm.
Neljapäeval on Põltsamaa raamatukogus Eesti Raamatu Aastale pühendatud konverents "Trükitud Põltsamaal", mis käsitleb Põltsamaa trükikodasid läbi aegade. Samal päeval on Põltsamaa kultuurikeskuse juhatuse esimene koosolek, kus valitakse ka juhatuse esimees. Reedel avatakse Eesti Posti Tartu Postkontori Põltsamaa sõlmsidejaoskond ja Hansapanga Jõgeva regiooni Põltsamaa kontor.
Neljapäeval osaleb valla esindus omavalitsusfoorumil Vanemuise kontserdimajas. Laupäeval on Puurmani kultuurimajas mardi- ja kadrikarneval lastele ja noortele.
Homme külastavad vallavolikogu liikmed ja vallaametnikud kodanikupäeva raames Riigikogu, vabariigi valitsust ja presidendi lossi. Palamuse Gümnaasiumis on homme mälumäng noorematele klassidele. Neljapäeval on Luua Algkoolis kadrikarneval. Reedel ja laupäeval korraldatakse Palamusel VIII Betti Alveri luulepäevad "Tähetund", mille teema on sellel aastal "Laps luules". Luulepäevad avatakse reedel Palamuse kirikus, järgnevad etendused Palamuse kultuurimajas, etendused jätkuvad samas laupäeval. Reedel on Kaarepere rahvamajas kadridisko. Luual korraldatakse reedel Lõuna-Eesti turismikonverents "Turism ja innovaatika", millest võtab osa sadakond turismiametnikku ja ettevõtjat kuuest maakonnast ning Eesti Turismiametist. Reedel on Palamuse Gümnaasiumis aastapäevaaktus ning Tootsi ja Teele valimine. Kaarepere rahvamajas on reedel eakate mardikadri trall. Palamuse Gümnaasiumis on reedel mälumäng vanematele klassidele.
Täna ja homme viibib vallavalitsuse pearaamatupidaja Riina Otsa raamatupidajate põhikoolituse neljandal seminaril Tallinnas. Reedel on Pala kultuurimajas memme-taadi kadripidu. Esinevad Pala, Lümati ja Assikvere tantsurühmad, tantsuks mängib Ilmatsalu kapell.
Neljapäeval on vallavolikogu istung, kus tulevad arutusele valla arengukava, uue aasta eelarve jne. Reedel on Pajusi valla esindajad Koerus Järva, Jõgeva ja Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele korraldatud külaliikumise ühiskoolituse lõpuseminaril.
Eile külastasid linna allasutusi linnapea, linnavolikogu esimees, eelarvekomisjoni ning kultuuri ja hariduskomisjoni esimees ja linnavalitsuse pearaamatupidaja, tutvumaks nende praeguse olukorraga ning vajadustega. Eile pidas nõu linnavolikogu eestseisus. Neljapäeval on Mustvee 1. Keskkoolis kadrikarneval algklassidele ning reedel vanematele klassidele. Laupäeval ja pühapäeval on Mustvee spordihoones Eesti meistrivõistlused indiacas.
Homme on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on sotsiaaltoetuste määramine, maaküsimused, ehituslubade andmine
jm. Valmistatakse ette materjale vallavolikogu istungiks eeloleval esmaspäeval.
Vallavalitsuse ja volikogu delegatsioon viibib kuni reedeni Rootsis Dals-Edi sõpruspiirkonnas. Eile avas Jõgeva Majandusühistu Siimustis kaupluse. Homme on vallavalitsuse saalis õppepäev lüpsikarja kasvatajatele.
Möödunud reedel avati Jõgeva kunstiühingu kümnenda aastapäeva näitus. Nädalavahetusel korraldati spordihoones Virtus spordiklubi Tähe rahvusvaheline turniir saalibändis. Eile oli linnavalitsuse istung. Täna on Jõgeva piirkonna lasteaedade näitemängupäev lasteaias Karikakar ning homme lasteaias Rohutirts. Neljapäeval osaleb linna esindus Tartus korraldataval omavalitsusfoorumil. Neljapäeval sõidavad Betti Alveri fondi liikmed ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased Tartusse Raadi kalmistule, et mälestada Betti Alverit tema 94. sünniaastapäeval. Reedel kell 19.45 on Jõgeval Betti Alveri pargis mälestushetked üle-eestiliste luulepäevade "Tähetund" raames. Jõgeva Gümnaasiumis annavad samal õhtul kontserdi Siiri Sisask ja Jaan Sööt.
ARVAMUS
Riigieelarve iseloomustab kolmikliitu
Valimised ei kujuta endast pikajalgsete piigade iludusvõistlust või malemeistrite mõistuse mõõduvõttu. Valimistel jagatakse võimu ja raha.
Riigieelarve toob valimiste sõnavahu alt välja võimukoalitsiooni poliitika tegelikud eesmärgid ja sisu. Midagi head sealt oodata ei olnud, sest ei saa ju usaldada katteta lubadusi jagavaid poliitikuid. Enne valimisi lubatud 9000-kroonise keskmise palga ja 13 000 täiendava töökoha asemel tõuseb keskmine palk peamiselt ainult tööpuuduse kasvu arvel. Samasugust poliitikat tahetakse jätkata ka järgmisel aastal. Kolmikliidu esitatud 2001. a riigieelarve ületab tegelikkuses ka kõige halvemad kartused.
Eestimaa tulevikule kõige ohtlikum on asjaolu, et eelarve koostajatel pole iseseisvale riigile kohast arengukontseptsiooni. Teisiti pole võimalik seletada praegugi väikeste riiklike investeeringute vähendamist veel mitmesaja miljoni krooni võrra. Kutseharidus oleks vaja kiiresti kaasaegsel tasemel tehnika ja tehnoloogiaga varustada, sest ainult uusimat tehnikat tundev inimene leiaks hea tasuva töökoha. 150 miljonit krooni oleks vaja kruusateede lagunemise peatamiseks, et ääremaadel saaks üldse liikuda. Vaimuinimesed ootavad ammulubatud kunstimuuseumi ehituse algust. Sellistes tingimustes tähendab investeeringute kärpimine Eesti maa ja rahva tuleviku ohverdamist välisfirmade kasumijanule.
Uue eelarvega astutakse uus ohtlik samm demokraatia lammutamiseks avalikus halduses. Demokraatliku riigi üheks nurgakiviks on poliitiliselt neutraalne erialaspetsialistidest koosnev ametnikkond, kes stabiliseerib riigiasutuste töö poliitiliste ministrite vahetumise tingimustes. Ametniku palk peaks sõltuma tema kvalifikatsioonist ja liikumisest ametiredelil, mitte poliitikute suvast. Senini vallandas kolmikliit üksikuid võtmeametnikke, et oma ustavatele jüngritele sooje ametikohti teha. Tööd otsivaid poliitkannupoisse on aga kolmikliidul ilmselt liiga palju. Edaspidi soovitakse poliitilisele diktaadile allutada kõik ametnikud.
Niinimetatud tulemusjuhtimise sildi all määrab ametniku sissetuleku edaspidi põhiosas poliitiline minister. See tähendab, et töölt sunnitakse palgaga nöökides lahkuma sõltumatud erialaspetsialistid ja kohale pääsevad poliitiliselt ustavad propagandistid. See meenutab küll väga nõukogulike külvi- ja lõikusevolinike töölerakendamise uut vooru Eesti haldusjuhtimises.
Räägitakse haldusreformist ja joonistatakse valdu hävitavaid kontuurkaarte, aga haldusreformiks pole riigieelarves ette nähtud sentigi. Uus eelarve süvendab vaesust maapiirkondades ja laostab ääremaade vallad. Keskvõim püüab kõigi vahenditega vallad haldussuutmatuks muuta, et saada õigustust ääremaade omavalitsuste likvideerimiseks ja kõigi raha linnadesse koondamiseks. Maapiirkondi mittetundvatele väliskülalistele jääks siis Eestist Potjomkini küla mulje.
Uus eelarve on majanduslikult rumal ja perspektiivitu. Ettevõtluse areng väljaspool Tallinnat on vaevaline, sest suuremaid kulutusi kompenseeriv keskkond on riigi poolt loomata. Sellest hoolimata kärbitakse eraldisi ettevõtluse arengu sihtasutustele enam kui poole võrra. Loomulikult vähendatakse otsetoetusi ka raskes seisus põllumajandustootjatele.
Ettevõtluse hääbumine maapiirkondades tähendab, et Euroopa Liiduga ühinedes ei ole meil sealt ka mingit arenguabi loota. Hoides enne Euroopa Liitu astumist kokku paar miljardit krooni, kaotame me hiljem EL liikmena paarkümmend miljardit krooni. Euroliit teatab läbirääkimistel külmalt, et tootmiskvoodid antakse Eesti põllumehele vastavalt liitumiseelsele tootmise mahule. Kolmikliidu esitatud riigieelarve lõikab meie maamajandusel jalad alt.
Järgmise aasta riigieelarve on küüniliselt moraalilage. Ministeeriumide poliitametnikele leiti tulemusjuhtimise nime all käesolevast aastast kolmandiku võrra rohkem raha. Ministrid tõstsid
oma palgad kahekordseks. Kaitseministeerium suurendab töötasukulusid enam kui 2,5-kordseks, teede- ja sideministeerium enam kui kahekordseks. Pensionide tõstmiseks aga raha ei leita, sest pensionifondi vahendeid on kasutatud muuks otstarbeks (eelkõige töötute abistamiseks, mis pole küll vanurite ülesanne).
Paljud senised toetused on riigieelarvest kadunud, sest see võimaldavat reformist Kallase sõnul toetusi suurendada. Nagu tema sõnade kinnituseks on eelarves ka toimetulekutoetuste summat kärbitud. Kiirabi rahastamist kavatsetakse tasemel, mis ei võimalda enam senises mahus väljasõite teha. Ainult autorite nimed eelarveseaduse eelnõu juures püüavad jätta muljet, et seda eelarvet pole koostanud meid okupeeriv riik.
JANNO REILJAN,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
ÜKS KÜSIMUS
Möödunud neljapäev oli kuulutatud suitsetamisevabaks päevaks. Kui raske on suitsetajatel oma harjumusest loobuda? Vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku arstõppejõud Ülle Ani.
"Suitsetamine on sõltuvushaigus, kus üheks osaks on sõltuvus tegevusest ja teiseks sõltuvus nikotiinist. Praegu suitsetab kolmandik Eestimaa elanikest. Meie tagasihoidlikku rahvaarvu ei tasuks veelgi vähendada suremuse tõttu, mida põhjustavad suitsetamisest tingitud haigused. Tubakas soodustab haigestumist vägagi rasketesse haigustesse, näiteks kopsuvähki ja teistesse kasvajatesse, õhupuudusega kaasnevatesse kopsuhaigustesse (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus), südamelihase infarkti, kõrgvererõhutõvesse jne.
Tervise huvides oleks õigem üldse mitte suitsetama hakata. Ebatervislikust harjumusest loobuda on märksa keerulisem. Teadaolevatel andmetel suudab suitsetamist maha jätta vaid üks inimene kümnest. Suitsetamisest loobumiseks leidub erinevaid ravimeetodeid. Nii võib kasu olla nõustamisest või grupiravist. Samuti püütakse nikotiinisõltuvust ületada nikotiinasendusravi või tabletiravi kaasabil. Mõistagi ei tohiks selliseid ravikuure ette võtta ilma arsti nõuannete ja järelvalveta. Eelkõige on aga suitsetamisest loobumiseks vaja tahtejõudu.
Hea on tõdeda, et paljud Eestimaa elanikud soovivad tubakaga siiski hüvasti jätta. EMORi küsitluse põhjal on üritanud suitsetamist maha jätta 65 protsenti kõikidest Eestimaa suitsetajatest, kusjuures tänavu on sellised kavatsused 42 protsendil, mistõttu edu korral vabaneb tuleval aastal nikotiinisõltuvusest 170 000 inimest."
JAAN LUKAS
JUHTKIRI
Selle üle võidakse lõpmatuseni targutada. Et kuidas ikka pimedas on ohtlik käia ja olete ohustatud nii tehnilisest, individuaalsest kui ka sotsiaalsest vaatepunktist lähtutuna. Kui pimedas liikuja sellest ikka aru ei saa. Praegu on eriti ohtlik aeg: valget aega mõned vähesed tunnid, maa must ja õhk udune. Ei näe rebast ega Coca-Colat, hallist kassist ja tavainimesest rääkimata.
Liikluses on kõige hullumeelsem sõita pimedas jalgrattaga. Uskuge või mitte, kui teil pole mingit aktiivset valgustit, siis olete peaaegu täiesti nähtamatu ka siis, kui olete valgustatud tänaval või võimsate autotulede vihus. Lihtsalt jalgrattal on komme muutuda auto silmis ikka tõeliselt olematuks. Päeval on jalgratas liikluses üks kõige tülikamaid elemente, eriti sellepärast, et ratturid ise ei taipa üldse, millises ohus nad viibivad. Nii et sügisel, eriti õhtul, jäta parem ratas koju. Ainuke tõhusam jalgrattatuli on tegelikult see vilkuv punane ja hele esivalge, pluss hunnik helkureid. Aga parem on jätta jalgtsikkel koju, sest, nii imelik kui see ka ei tundu, jalgsi käia, eriti tehnilises mõttes, on ohutum.
Kui järgida teatud reegleid. Arvatakse, et helkur on ainult kena sädelev mänguasi, mida kannavad vaid mingid titad või reklaamijotad. See on täiesti vajalik asi, muide. Kuigi on palju vähem moes, kui eelmistel aastatel. Mis on helkuri mõte? Jalakäijad ei kujuta endale ette, kui kehvad on autode juhtimisvõimalused, väljavaated ja reageerimisajad. Samas, kui jalutajad armsa venivusega üle tee kulgevad, ise ringi vaatamata, viimasel hetkel end teraskastide eest ära nihutavad, on autojuhid, eriti sügisel, justkui kihutava elevandi seljas, silmad pooleldi kinni seotud. Või siis kitsaste vaateavadega tankis. Sõidukit on raske liigutada, juht ei näe õieti midagi, ainult midagi ragiseb kusagil all. Iga järsem juhisepööre võib kogu kaadervärgi ka uppi keerata.
Tegelikult ei näe autojuhid jalakäijaid korralikult ka linnas, maanteest rääkimata. Viimasel liikudes suhtuge iseliikujatesse kui lendavatesse mürskudesse, millest hoidke eemale, kuidas suudate. Ilma helkurita kõndijat autojuht enamasti öösel üldse ei näe. Olge alati vasakul teepoolel, siis olete näoga teile lähemalt mööda sõitjate poole ja saate vaenlastautot jälgida. Kandke peale helkuri ka taskulampi kaasas, ainult ärge juhtidele valgust silma laske.
Eesti on viimasel ajal tegelikult suhteliselt kergesti pääsenud, arvestades, et enamiku ööpäevast on praegu ikka täiesti pime.
21. november 2000
MAJANDUS
Jõgeva linna tulude baas sõltub suuresti riigi halduspoliitikast
Eelmisel aastal elas Jõgeva linnas 3426 ehk 18% Jõgeva maakonna maksumaksjatest (18 795). Nende makstud üksikisiku tulumaksust (millest 56% laekub kohalikule omavalitsusele) kanti 1999. a Jõgeva linna tuludesse 15,1 miljonit krooni ehk 24% kogu maakonna omavalitsustele kantud ligi 62 miljonist kroonist. Kahjuks laekus tänavu 10 kuuga linnale üksikisiku tulumaksu 1,2 miljonit krooni vähem kui möödunud aasta sama ajaga (1999. a ligi 12,5 miljonit krooni, 2000. a 11,3 miljonit krooni).
Selle aasta eelarves on ette nähtud, et üksikisiku tulumaksu laekub 16,1 miljonit krooni. Linnavalitsus on seisukohal, et plaan võibki jääda täitmata, ja esitab seetõttu volikogule lisaeelarve. Kulusid hoitakse kokku ning puudujääv summa kaetakse reservfondist.
Linnavolikogu arengu- ja rahanduskomisjoni esimehe Kalle Piiskoppeli sõnul ei ole linnavalitsus rahaga pillavalt ringi käinud. "Teisipäeval arutab arengu- ja rahanduskomisjon kujunenud olukorda," lisas Kalle Piiskoppel.
Alles hiljuti austas Jõgeva linn kümmet kohaletulnut 20 suuremast firmast üksikisiku tulumaksu maksjat (TOP 20). Kõige suuremaks maksumaksjaks osutus Jõgeva Majandusühistu (jae- ja hulgikaubandus), mis annab tööd 189 inimesele, seda nii linnas kui ka maal. Üksikisiku tulumaksu summat ei olnud juhatuse esimees Toomas Vahur nõus aga avalikustama.
Teises suuremas ettevõttes, ASis Valmeco (palkmajade ehitus), töötas eelmisel aastal 97 inimest (tänavu 125) ja nende eest kanti maksuametile üle üksikisiku tulumaksu summas 1,2 miljonit krooni.
Domineerivad eelarvelised asutused
Kui vaadata kõiki Jõgeva linnas tegutsevaid ettevõtteid koos riigi ning kohalike eelarveliste asutustega, siis osutub Jõgeva suuremaks maksumaksjaks 256 inimesele tööd andev Jõgeva haigla, mis kandis eelmisel aastal maksuametile üle üksikisiku tulumaksu summas 2,18 miljonit krooni (selle aasta kümne kuuga 2,22 miljonit krooni). Võrdluseks olgu märgitud, et Jõgeva Maavalitsus (asus käesoleva aasta juuliaugusti üldises TOPis 9. kohal) maksis eelmisel aastal ligi 70 töötaja eest maksuametile 1,1 miljonit krooni.
Mitte kõik asutuste makstud üksikisiku tulumaksust (56% kohalikku eelarvesse) ei laekunud aga Jõgeva linnale, vaid kanti vabariigi maksuameti poolt ka omavalitsustele, mille territooriumil linna asutustes töötavad inimesed elavad (on sisse kirjutatud). Täpset ülevaadet, kui palju käib linna asutustes ja ettevõtetes mujal elavaid inimesi, ei ole.
Juulis ja augustis olid Jõgeva maksumaksjate üldises TOPis Jõgeva Maavalitsusest eespool Jõgevamaa Haigekassa (maksab haiguslehtede pealt üksikisiku tulumaksu), mõlemad Jõgeva linna gümnaasiumid (kokku töötajaid 160 ringis), Jõgeva Teedevalitsus ja Jõgeva Politseiprefektuur.
Suvekuude üldises TOP 20 oli ainult kuus aktsiaseltsi, ühistut ja osaühingut. Nendest kolm: AS Jõgeva Elamu (töötajaid 1999. a 50, makstud üksikisiku tulumaksu 600 000 krooni), AS Jõgeva Soojus (töötajaid 22) ja AS Jõgeva Vesi (töötajaid 16) tegelesid linnaelanikele teenuste osutamisega. Ettevõtjate TOP 20 5. kohal olevas ASis A. Tammel töötab 17 inimest.
Jõgeva linna 12 haridus- ja kultuuriasutuses (koos Jõgeva linnavalitsusega) töötab kokku 351 maksumaksjat. Füüsilisi inimesi võib olla aga vähem, sest mõni inimene võib töötada mitme maksumaksjast subjekti ametikohal.
Tulubaas oleneb tuleva aasta riigieelarvest
Jõgeva linna juuli-augusti 151 maksumaksjast moodustasid osaühingud ligi 53% (61 OÜd ja ASi). Suuri riigiasutusi, sh Jõgeva Maakohus, Jõgevamaa Tööhõiveamet jne, on tosina jagu, sekka mõned korteriühistud ja 17 füüsilisest isikust maksumaksjat (need, kes juulis ja augustis maksu maksid).
Kuna väga suur osa üksikisiku tulumaksust laekub riigi- ja kohalikelt eelarvelistelt asutustelt, siis mõjutab nn hiiliv reform (ministeeriumide läbiviidavad asutuste likvideerimised ja koondamised) ning haldusreform (kohalike omavalitsuste, sh maakondade liitmine) otseselt Jõgeva linna tuludebaasi.
Jõgeva haigla direktori Meelis Pauklini sõnul tuleval aastal suuri koondamisi ei tule. Juhtimisstruktuuri ülevaatamise käigus kaovad mõned osakonnajuhatajate ja vanemõdede ametikohad, kuid see ei pruugi tähendada inimeste koondamist.
Erastruktuuridest suurima tööandja Jõgeva Majandusühistu juhatuse esimehe Toomas Vahuri sõnul neil suuri koondamisi ette näha ei ole. Osa poode pannakse kinni ja uusi avatakse. Ametikohtade osas võib mõningaid muutusi ette tulla.
Paljud eelarvelised asutused ei osanud järgmise aasta kohta täpset prognoosi anda, sest arutelu tuleva aasta riigieelarve üle on Riigikogus alles pooleli.
RAIVO SIHVER
Põllumajandusminister külastas Jõgevamaad
Reedesel Jõgeva Talunike Liidu koosolekul viibisid külalistena
põllumajandusminister Ivari Padar ja Riigikogu liikmed Meelis Paavel ning Tõnu Kõiv. Põllumajandusminister informeeris juhatuse liikmeid ministeeriumi kavast pöörduda tagasi kütuseaktsiisi kompenseerimise poliitika juurde. Samuti tahetakse hakata toetama lihaveiste soetamist.
Kuna paljud maainimesed lõpetavad lehmade pidamise ja piimatootmise, tahab põllumajandusministeerium asemele pakkuda ning soodustada lihaloomade kasvatamist. Riik kompenseeriks tõuloomade muretsemise kulud.
Järgnevalt rääkis Ivari Padar maaostu investeerimislaenust, novembris väljamakstavast liisinguintressi ja täiendavast 20,6 miljoni krooni suurusest teraviljatoetusest. Samuti peatus minister muudel olulistel teemadel.
Juhatuse esimees Kalju Jalakas andis aru Jõgeva Talunike Liidu käesoleva aasta kolmanda kvartali eelarve täitmise käigust.
RAIVO SIHVER
Ronivere Kooli talu Palamuse vallas
Palamuse vallas asuv Ronivere Kooli talu on spetsialiseerunud teravilja ja õlikultuuride kasvatamisele ning töötlevale tööstusele. Et Eestis on mitu Kooli talu, kutsutakse majapidamist küla nime järgi Ronivere Kooli taluks.
Ronivere Kooli talus alustati talutootmist 1991. aastal. Talu peremees Ain Villems on lõpetanud nüüdse Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli ning Eesti Põllumajanduse Akadeemia zooinseneri erialal. Enne talunikuks hakkamist oli ta Kevade kolhoosi aseesimees. Perenaine Tiiu Villems on lõpetanud Vinni sovhoostehnikumi raamatupidajana. Talutöödel on pidevalt abiks ka perepoeg Meelis, kes õpib Eesti Põllumajandusülikoolis ökonoomikat, tütar Külli õpib samas koolis raamatupidamist. Tütar Pille õpib Tartu Ülikoolis sotsiaalteadust.
Ronivere Kooli talu põhilisteks tuluallikateks on teravilja ja õlikultuuride kasvatamine ning ka töötlev tööstus. Talule kuulub endine Kevade põllumajandusühistu Varbevere töökoda, kus on alustatud puidu töötlemisega välisturule müümiseks.
Talu rendib Palamuse ja Jõgeva vallas kokku 120 hektarit põllumaad, kusjuures kinnistus on talul 16 hektarit maad. Raha kulutatakse selles majapidamises eelkõige kütuse ja väetiste ostmiseks. Talus on hobune. Masinatest on Ronivere Kooli talus kombainid Volvo ja Massey Fergusson, Kvernelandi ader, Kverneland Accord külvik, traktorid JUMZ 6AL, T150, T40 ja MTZ52.
"Sõbrad on minult küsinud, miks ma linnas ei ela. Nad arvavad, et ma tulen ka linnas toime. Küllap on minus aga midagi, mis mind maal kinni hoiab. Olen veendunud, et ka maal on võimalik ära elada," rääkis Ain Villems, kes neli aastat oli Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees ning Jõgevamaa Talunike Liidu volikogu esimees.
Taluniku nõuanne
"Minu arvates võiksid talunikud põhjalikumat tähelepanu pöörata ühistegevusele. Teraviljaühistud, masinaühistud võimaldavad taludel end paremini majandada ning ka kvaliteetsemat ja kõrgemat saaki saada. Ühtlasi võiksid talunikud rohkem mõelda oma saaduste turustamisele välisturul," arutles Ronivere Kooli talu peremees.
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Nüüd, peale bändide festi, peaks iga Jõgeva noor teadma, mis punt on Saast. Kes ei tea, sellel oleks viimane aeg asi endale selgeks teha.
Sellel lihtsal põhjusel ma võtsingi kahel Saasta liikmel natist kinni ja pressisin neilt natuke informatsiooni välja. Hoiatan, et igast asjast ei peagi siin aru saama (hea, kui nad isegi saavad). Aga üldiselt on asi nii, et järgmised isikud tegelevad järgmiste asjadega:
Tiit Prii: mürainstrumendid, bass, hääl. Vale-Dmitri: kitarr, bass, hääl, mürainstrumendid. Canis Vedru: bass, kitarr, hääl. Maniakkide Tänav: hääl, bass, mürainstrumendid. Kyylik: klarnet, hääl. Vahel ka Marhus Kishladen: liigutab ja teeb häält.
Miks ja kus kohast selline nimi - Saast?
T.P: "Nimi pärineb Canis Vedrult ja Maniakkide Tänavalt."
Kas bändil mingi ajalugu ka on?
T.P: "Me ise nimetame seda hajalooks. On küll, jah. Aga mitte mingi või naaütsa, vaid Saasta."
VD: "Täitsa on ja pealtnäha suuremgi veel, kui esialgu arvata. Aga see mingi värk on ikka sutsu ülepakutud küll. Ega siis Saast nii tugevasti ikka ei haise küll."
Kas teil oma eeskujud ka eksisteerivad?
T.P: "Eeskujud ja iidolid on jamad. Mõjutajad on sellegipoolest olemas ja lemmikud ja mittelemmikud ka."
Kus kohast te inspiratsiooni võtate?
T.P: "Inspiratsioon tuleb tavaliselt laviinina. Ise. Vaja on õiget aega, kohta jne…"
VD: "Lisaks veel, et on vaja õiget õlut, õiget sakusmenti ja nõnda veel pikalt edasi."
Plaat? On mõtet oodata või ei ole?
T.P: "Plaati tahaks välja anda küll. Materjali jagub. Asi on raha taga. Keegi võiks meile rahasüsti teha!"
VD: "Keegi võiks meile raha taha panna, aga nii ropult vist öelda ei või!?"
Ei saa me üle ega ümber Jõgeva linnast. Kas teil on siin palju fänne?
T.P: "Minu arust ei ole. Kes kurat meid ikka tunneb. Mingi väike inside seltskond on, aga ma ei tea, kas neid fännideks võib kutsuda. Seni pole keegi meie juurde tulnud ja öelnud, et ta on meie fänn. Kui keegi on, siis tulgu ja öelgu! Või kirjutagu emailile: tiit.prii@mail.ee. Ahjaa, kodukas on ka: http://www.zone.ee/saast."
VD: "See, kes fänn on, võiks selle omale otsekohe näo peale kirjutada. Kes sellest muidu aru saab. Ah, tegelt olid S.D* algsed fännid ka mingi imelike inimeste kari."
Mida te siis neile vähestelegi ütleksite?
T.P: "Seda, mis parasjagu jutuks on. Pole mingit konkreetset asja, mida öelda ja tunda, et see ¹eff ütlemine ikka oleks. Muidu, vabalt suhelda on parem. Eks selle käigus saab palju öelda."
VD: "Ütleks, et sööge puljongit ja maasikamoosi."
Kas Jõgeva on siis "pommiauk", nagu noored armastavad öelda?
T.P: "Pommiauk!? Ei ole. Jõgeva on tegelikult papiauk. See on ise süüdi, kes siin veel rikkaks pole saanud. Arusaamatu, et siin nii palju vaeseid on!?"
VD: "Tegelt on Jõgeva kommiauk. Edasi mõtleb igaüks juba oma rikutuse piirides."
Kus võib teid peale bändide festi veel esinemas näha?
T.P: "Novembri lõpus loodame Mätta mälestuskontserdil Tallinnas ka esineda. Esialgu on see veel lahtine. Jõgeval on aga selline põhimõte, et kui ise ei tee, siis esineda ei saa."
VD: "Ühinen eelkõneleja seisukohaga."
Lõpetuseks küsiks, mis on teie elu põhimõte?
T.P: "Väga lihtne - 42."
VD: "Elu mõte on olla kõiksuse looja silmad, kõrvad ja südame tunnistus - sa tola! See on tsitaat."
Vot selline see Saast ongi!
GETTER SCHASMIN
Vallavalitsusest kadusid tähtsad dokumendid
Eelmisel nädalal reede varahommikul tööle tulnud Jõgeva vallavanem avastas oma töökabinetis dokumentide kadumise.
Tähtsad paberid lebasid kindlalt lukustatavas raudkapis vähetähtsate formularide all peidus. Vallavanem informeeris juhtunust otsekohe politseid, kes nüüd palub ka ausate lihtkodanike abi paberite leidmisel. Dokumendid, mis kadusid, on A4 formaadis, siledad, valged ja täiesti puhtad paberid. Dokumendipakis, mis varguse läbi vallavalitsuse ruumidest kadus, oli 23 lehte. Aktiivseid kodanikke, kes soovivad politseid abistada, palume meeles pidada, et neile pabereile oli plaanis kirjutada tähtis erimäärus. Viimane fakt eristabki kadunud pabereid tavalistest. Vallavalitsus hindab riigile varguse läbi tekitatud kahju 500 000 kroonile.
TIIT PRII & VALE-DMITRI
Popi tulevikulootused maailmas
Nüüdsest hakkab Kreizy avaldama nimekirja maailma popmuusika futuurumist ehk võimalikust tulevikust. Sait www.mp3.com avaldab iga päev noorte bändide muusikat, infot ja pilte. Seda üritamegi hakata lahkama.
Susan Greenbaum - lootustandev noor folk/kantri/rockmuusik.
Transum - stiilikaaslane eesti No Big Silence’ile, raske elektrooniline gootiindustrial.
Rayguns - USA ska bänd, No Doubti mantlipärija.
Ultrasonics - väga veider USA rockbänd, mis segab kokku räppi, elektroonikat, rocki ja tõeliselt naljakalt.
Wicked Messengers - Rootsi tavalise raske, kuid popima rocki bänd.
Gunburner - USA terava ja nihkega raske rocki grupp, ees lauljakitarrist Billy Wells.
Edge To Life - USA oma uus Depeche Mode. Kaks meest - Farham Kazmi ja Dan Wellman.
Last Invitation - naljakas kidrapunk. Ees Domenic Paolo.
C. Basinet - kerge kiiksuga ameerika lauljatar. On laulnud poppi, rocki, nüüd jazzi.
Bug Candy - Minneapolise bänd, mis teeb akustiliste kidrade, bongode, trummide jms lahedat lihtsat pungilikku rocki. Juba päris kuulus. www.bugcandy.com.
Brittle Stars - kerge popbänd, täpselt nagu eesti Dreamfish või Dallas. Lauljatar Estelle.
Cut Once - latinoska, päris naljakas, pasunatega ja puha.
Shrug - hästi uimane kitarr ja laul Kanadast, kust mujalt. Ennast peab kosmosemeheks.
Shauna Skye - isikupärane poplauljatar.
Fono - päris särtsakas elektroonikaga ilustatud kärerock ja ilusad poisid Inglismaalt. Del Currie laulab. www.fono.net.
MARGUS KIIS
Jõgeva ametlik punkbänd sai 17. novembril kaheaastaseks.
Täiskoostisega astusid nad esmakordselt lavale 1998. aastal 17. novembril Tartus Sõbramajas. Esitati viis lugu, mitteametlikel andmetel seitse lugu. Sellest ajast peale on bänd tõusnud karjääriredelil aina ülespoole. Bänd on jõudnud tegutsemisaja jooksul ära vahetada umbes kolm komplekti kitarrikeeli, kaks komplekti bassikeeli, neli trumminahka, ühe taldrikukomplekti ja ühe tihumeetri trummipulki. Aegade jooksul on bändi juurde tulnud isikkoosseisuliselt klarnetist ja Kish Laden. Imetlusväärselt pole kasutatud selle aja jooksul mitte ühtegi nooti, voh!
Kreizy toimetus
(Aitüma, Saast!)
SPORT
Spordiklubi Jõgeva Tähe suutis karikat kaitsta
Möödunud laupäeval ja pühapäeval toimusid Jõgeva spordihoones Virtus rahvusvahelised võistlused saalibändis Jõgeva karikas 2000. Pingelises sportlikus konkurentsis kulgenud turniiri võitis kolmandat korda spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond.
Rahvusvahelisel turniiril Jõgeva karikas 2000 osales nii Eestist kui ka Lätist neli võistkonda. Spordivõistlused avas Jõgeva linnapea Ants Paju. Nii eesti kui ka inglise keeles kommenteeris mängu Hillar Ümar.
Esimeses laupäevases alagrupimängus lõppes Jõgeva Tähe kohtumine Läti meeskonnaga Lauku Avize viigiliselt 2:2. "Algul juhtisime. Mõtlesime, et võit on käes ning lasime taseme nõrgaks, mistõttu tuligi leppida viigiga. Lätlaste mängustiil erineb mõneti ka eestlaste omast, nad kasutavad sageli kiirrünnakuid," arutles Jõgeva Tähe sportlane Merlis Kärson.
"Hea oli jälgida mängu, kus võistlesid võrdsed vastased, sest võistlus, kus üks meeskond on ülekaalukalt ees, on üsna ebahuvitav. Pettumust polnud mul kindlasti, sest turniir alles algas," arutles üks pealtvaatajatest, Hansapanga Jõgeva kontori juhataja Aita Saksing.
Järgmisena mängis Jõgeva Tähe Tallinna Tehnikaülikooli võistkonnaga, kes alistati 4:1. Seejärel võideti Riia Tehnikaülikooli võistkonda.
Meistrite mäng
Üks pingelisemaid ja elamusterohkemaid mänge oli pühapäevane veerandfinaal, kus vastasteks olid Eesti tänavune meister Jõgeva Tähe ning Läti meister Kekava Simex. Mängu käigus läks Tähe juhtima 3:1. Tähe sportlastest olid värava autoriteks Marko Saksing,
Andro Sõber ja Jüri Narits.
Jõgeva spordimehed olid võidus kindlad, mistõttu nende mängus tekkisid teatud nõrgad momendid ja nii õnnestus lätlastel normaalaja lõpuks seis viigistada 3:3. Bullitite löömises olid osavamad Tähe mängijad, see tõi neile võidu 5:3. Bullitivõistluses tabasid väravat Marko Saksing ja Raul Kivi.
"Mäng Läti meistriga nõudis teatud mõttes ka spetsiaalset ettevalmistust, nii muutsime veidi avanguid. 1998. aastal kohtusime
meeskonnaga Kekava Simex Jõgeva karikavõistluste finaalis ning võitsime seda meeskonda," rääkis Tähe kapten Marko Saksing.
Finaalmängus kohtus Tähe lõunanaabrite meeskonnaga Lauku Avize (Läti suurima ajalehe meeskond), keda võideti 4:2, mille tulemusena jäi karikas kolmandat korda Jõgevale. Tähe mängijatest tabasid selles otsustavas mängus Andrus Tõruke ja Raul Kivi ühte ning Andro Sõber kahte väravat.
Teiseks tuli turniiril meeskond Lauku Avize, kolmandaks Kekava Simex, neljandaks RA Arrows, viiendaks TDK Maitim, kuuendaks Riia Tehnikaülikool, seitsmendaks Tallinna Tehnikaülikool ja kaheksandaks meeskond Megapanus.
Turniiril autasustati ka kõikide võistkondade parimaid ründe- ja kaitsemängijaid. Jõgeva Tähest pälvis osavaima ründajana auhinna Raul Kivi ning kaitsjana Jüri Narits. Jõgeva linnapea Ants Paju pani välja auhinna turniiri resultatiivsemale mängijale Kristians Lisovskisele meeskonnast Kekava Simex.
Spordisõprade arvamusi
"Saalibändi on kahtlemata Jõgevamaa auks ja uhkuseks, mistõttu maakonna ja linna juhid peaks seda spordiala igati soosima ja propageerima. Pealegi on laste kasvatamine sportlike eluviiside vaimus üks võimalus narkomaania ja alkoholismiohu vähendamiseks," arvas omaaegne Jõgeva maavanem ja nüüdne ettevõtja Priit Saksing.
"Seekordsed saalibändivõistlused Virtuses jätsid mulle terase mulje. Eriti huvitav oli Jõgeva Tähe ja Läti meistri Kekava Simex kohtumine. Vahva ja mitmekülgseid võimeid arendav mäng on see saalibändi, mis võimaldab Jõgeval korralda ka rahvusvahelisi võistlusi," lausus Jõgeva linnapea Ants Paju.
JAAN LUKAS
Hästi pingeline oli Jõgeva Majandusühistu 10. juubeliturniir kabes. Kuigi osavõtjaid oli kasinalt, seda eriti noorte ja naiste osas. Võitis alates kolmandast voorust liider olnud Urmas Visk, kes kogus 5 punkti. Võrdselt 4,5 punkti kogusid Kaarel Ots ja Ärni Aia. Plusspoolele jäid veel 4 punkti kogunud Edo Jaanuska ja Heldur Evertsoo. Ainukese noorena oli kohal nagu alati Uhur Visk. Selgus ka maakonna esindus spordiühingu Jõud meistrivõistlusteks Paides 25. novembril algusega kell 10.30.
Järgmine üritus lauamängudes on lahtine maleturniir 26. novembril kell 10 Jõgeva Päästeameti õppeklassis. Paunvere 4. kabeturniir toimub Palamusel 9. detsembril algusega kell 10. Maakonna meistrid 100-ruudulises kabes selguvad 10. detsembril kell 10 Jõgeva Päästeameti saalis.
SULEV LUHT
***
Kunagisest Jõgeva maakonna trumpalast tõstmisest on praegu alles ilusad mälestused. Mitmekordsed vabariigi ja Jõud meistrid Igor Algus, Valdeko Aaving, Sulev Luht, Rein Jõgila, Rein ja Arvo Soomre, Priit Joosu ja teised on tõstekangiga hüvasti jätnud. Vanast kaardiväest on rivis vaid Laiuse mees Rein Taberland. Kümneid häid tõstjaid treenis seitsmekordne Eesti meister Ako Kaart. Tema austamiseks korraldatakse 10. detsembril Kuremaal Ako Kaardi I mälestusvõistlused tõstmises. Oodatud on kõik maakonnas tõstekangiga kokku puutuvad noormehed ja mehed. Oma soovi võistlustest osa võtta on avaldanud Pärnu, Tartu, Kohtla-Järve ja Valga tõstespordiveteranid.
Maakonna spordiveteranidel on saanud toredaks tavaks kokku tulla ja võistelda kolme piirkonna (Jõgeva, Põltsamaa, Mustvee) vahel spordis. Selle aasta kokkusaamine on 2. detsembril kell 11 Palamusel. Võisteldakse naiste ja meeste võrkpallis, males, kabes ning Sydney teemalises mälumängus.
VILLU OJASSALU
***
Laupäeval, 18. novembril toimus Laiuse spordiklubi karikavõistluse kolmas etapp koroonas. Osales 15 koroonamängijat, mängiti turniiri
süsteemis. Võitis Marek Poltrago 58 punktiga, teiseks tuli Väino Ridal (57 p), kolmas oli Meelis Sarapuu (55 p), neljas Erki Lepik (54
p), viies Udo Kuslap (50 p), kuues ja naiste esimene Birgit Kägu (44 p), teine Milvi Kägu ja kolmas Laine Rande. Pärast kolme etappi juhib Väino Ridal, temale järgnevad Udo Kuslap, Laine Rande, Ilmar Poltrago.
PAUL UIBOLEHT,
Laiuse spordiklubi esimees
MITMESUGUST
Põdrad jäetakse kümneks kuuks rahule
Eelmisel kolmapäeval lõppes kaks kuud kestnud põdrajaht. Tänavu võis Eestis küttida 2700 põtra, Jõgevamaal 102, kellest 96 jäi jahimeeste kuuli ette. Reedel tehti põdrajahi hooajast kokkuvõtteid, maakonna keskkonnateenistuses kohtus jahimeestega põdrauurija Jüri Tõnisson.
Jahindusorganisatsioonide esindajad olid kaasa võtnud lastud põtrade alalõualuud, sarved ja maosisu ning sigimisorganite proovid. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse jahindusspetsialist Jüri Tõnisson asus koos bioloogiaüliõpilase Rauno Veerojaga neid mõõtma, hindama ja nummerdama. Nende järgi saab hinnata loomade vanust ja arenemist. Pärast hindamist said jahimehed sarved tagasi, nendest koostatakse paari kuu pärast näitus, luud ja kotikesed muu kraamiga võtsid teadlased edasiseks analüüsimiseks kaasa.
Teadlane Jüri Tõnisson alustas põdrauuringuid kolmteist aastat tagasi. Ta kiidab Jõgevamaa jahimehi ja keskkonnateenistust, et siin esitatakse usinasti andmeid loomade uurimiseks.
"Tulemustest on vara rääkida, kuid esialgsel hinnangul pole Jõgevamaal metsade seisukohast põtradega midagi hullu. Loomad on söönud põhiliselt paju jt lehtpuid, vaid Vaimastvere kandis lastud põdrad on koorinud kuuski. Tundub, et populatsiooni seisund on hea, põtrade arvukus on suurenenud. Sarvede areng on olnud hea, ilmselt on põtradel toitu piisavalt. Praeguse vaatluse ajal taandarenenud loomi välja ei tulnud, vaid ühel olid ebardlikud sarved," ütles põdrauurija Tõnisson.
Põdrapullid heidavad sarved
Kuni 1994. aastani kestis põdrajaht 15. detsembrini. Selgus, et enamik vanadest pullidest olid selleks ajaks oma sarved heitnud ning jahimeestel oli raske valikut teha. Sarvede heitmine algab juba novembris. 1995. aastal ja mullu, siis olid põuased suved, algas sarvede mahaajamine varem. Tänavu Jõgevamaal lastud kõik põdrapullid olid sarvedega, mõned koguni nii uhketega, et võivad jahitrofeede näitusel medaleid saada.
Autasu jahikoerale
Maakonna ühe suurema, Kullavere Jahiühistu esimees Valentin Kulikov pidas lõppenud põdrajahihooaega täitsa heaks ja trofeerikkaks. "Lasksime 21 põtra. Meil on metsad, mis tõesti metsad, mitte tukad, ja põtru väga palju. Nende arvukuse järgi võinuks meil rohkemgi küttida, kuid siis poleks see enam jaht, vaid loomade tapmine. Põdrajaht on rohkem töö; lõbujaht, et tabada ilvest või hunti, alles algab," arvas Kulikov, kellel on mitu head koera, kellega käib ajujahis. Ise ta põtra ei lasknud, kindla käe ja täpse silmaga Raivo Saarel õnnestus ühes ajus tabada koguni kaks põtra.
"Parim koer on vallavanem Jüri Morozovil. Tänu tema laikale, kes pidas kinni haavatud põdrad, me praaki, et haavatud loom oleks metsa jäänud, ei teinud," kiitis Kulikov.
Selle aasta kõige ilusama, medalit vääriva pullitrofee otsustas ühistu anda hea töö eest Taskuks hüütavale koerale. Trofee jääb kaunistama ühistu ruume, alusele graveeritakse koera nimi ja "Tänu hea töö eest".
Eelistatud varitsusjaht
Ühe väiksema, Siimusti Jahiseltsi esimees Eduard Vitkar eelistab varitsus- ja hiilimisjahti. "Meil on territoorium väike, kui ühes otsas hõikad, on teise kuulda ning loomad jooksevad mujale. Meil on sektsioonis vaid 14 meest ja tänavu läksid kõik ajujahid nurja. Meile oli eraldatud kaks põdraluba. Oli selline õnn, et mõlemad lasksin mina: ühe septembris, teise hooaja lõpus. Uuest aastast muudame oma jahikorraldust ning paneme rõhku peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahile," arvas Vitkar.
Jahindusspetsialistid peavadki sellist jahti tulevikus eelistatumaks.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Arutu hulk purjus ja lubadeta juhte
Reede õhtul pimeda tulekust südaööni viidi maakonnas läbi politseioperatsioon liiklusjärelevalve alal. Alustati operatsiooni osaga "kõik puhuvad" Mustvee linnas. Seejärel kontrollisid liiklusalast olukorda maakonna teedel 8 patrullitoimkonda. Õhtu jooksul selgitati välja ja peeti kinni 11 alkoholijoobes sõidukijuhti. Kuue sõiduki roolist leiti kontrollimisel isik, kellel polnud juhiluba. Muid liikluseeskirja rikkumisi leiti operatsiooni käigus 15.
Kaks avariitekitajat panid sündmuskohalt punuma
Kaks sellist juhtumit leidsid aset pühapäeval. Hommikul mõni minut üheksa läbi sõitis Maarjas sõiduautole Peugeot 205 ette pruunikatpunast värvi sõiduauto Volvo. Kokkupõrkes sai Peugeot vigastada ja kannatanu ütluste järgi on mõlkimisjälgi ka Volvol, mille juht aga andis pärast kokkupõrget gaasi ja pages sündmuskohalt. Asjast avaldanu autos inimesed viga ei saanud, ära sõitnud autos viibijate kohta andmed puuduvad.
Kümme minutit enne nelja pärastlõunal sõitis Põltsamaal Pajusi mnt 4 maja ees kahele seisnud sõiduautole külge bee¾ Honda Civic, mis kuulub ühele Tartumaa elanikule. Sellegi teistele külgesõitnud auto juht pärast juhtunut kohapeale asja selgitama ei jäänud, vaid eelistas jalgalaskmist. Mõlema avarii asjaolud on selgitamisel.
Kaiaverest varastati mootorsaan
Ühel Tartus elaval, Tabivere vallas maamaja omaval peremehel varastati ajavahemikus reedest pühapäevani mootorsaan. Majapidamise kõrvalhoonel, kus mootorsaan seisis, saeti läbi lukukrambi aas ja sõiduriist lohistati üle muru läbi aiaaugu teele, kus ilmselt seisis äraviimise transport. Kannatanu hindab kahju 25 000 kroonile. Mujale sissemurdmise või katse jälgi ei olnud.
Möödunud nädalal saabus politseisse üheksa avaldust elektri õhuliini mahalõikamisest ja alumiiniumjuhtme varastamisest. Varastatud metalli müümine ei valmista erilist raskust, mis on üks varguse soodusasjaolusid. Teiseks saab varas kohe selle eest raha kätte ega pea tülikat tõendusmaterjali varjama. Kolmandaks tulevad vargused hilinemisega ilmsiks ja jätavad vargale küllaldaselt aega kuriteojälgi kaotada.
Nende avalduste järgi on liini
varastatud Tabivere vallas Kõdukülas ja Sortsi külas, Palamuse vallas Nava alajaama piirkonnas, Torma vallas Sätsuveres, Saare vallas Ruskaveres ja mujalgi. Teadaolev alumiiniumikogus neis vargustes oli 650 kg, aga paar kogust on veel täpsustamisel.
Metsast tulnud auto äratas kahtlust
Pühapäeva õhtul mõni minut enne kaheksat helistas politseikorrapidajale Halliku metskonna metsnik ja teatas, et metsast Kokanurga küla juures sõitis välja kahtlasena näiv maastur. Politseipatrull leidis juhatatud auto kätte Kudina teel, kus seda jälitas helistaja. Kinni peetud maasturi roolis oli purjus tartlane ja tal polnud esitada ka juhiluba. Mida meestel oli asja võõrasse metsa, selgitab edasine kontrollimine, sest ega esialgne jutt alati tõde tähenda.
Gaasipüstolist paugutaja vahi alla
Ööl vastu laupäeva kella poole kahe aegu tegi üks noormees Vaimastvere baaris gaasipüstolist paugu. 19-aastane noormees oli eelmisel päeval, nagu ta ise seletab, Tallinnast ostnud juhusliku müüja käest gaasipüstoli. Elavat ta esialgsetel andmetel Pärnus, nüüd aga juhtus tulema siitkandi baari koos tütarlapsega. Selgitamist vajaval asjaolul tekkis purjus püstoliomanikul tüli või sõnavahetus ja noorhärra otsustas asja lahendada püstolist pauku tehes. Ta on varem kohtulikult karistatud, relvaluba ei oma ja esialgu on ta kuriteos kahtlustatavana vahi alla võetud 48 tunniks. Tõsisemad tagajärjed sellel paugutamisel jäid õnneks tulemata.
Põltsamaal varastati kallis jalgratas
Reede pärastlõunal varastati Põltsamaal ühest Jõe tänava majapidamise kuurist kallis välismaine jalgratas. Kuuriuks kahjuks lukustatud ei olnud ja ratas viidi ära ajavahemikus 13.25-14.00. Kannatanu hindab saadud kahju 5000 kroonile.
Teisipäevaks on oodata pilves selgimistega ilma. Võib sadada lörtsi ja vihma. Puhub idatuul 6-11 m/s. Õhutemperatuur on 0°C ... +6°C.
Kolmapäeval on muutliku pilvisusega ilm. Võib sadada lörtsi. Puhub idatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -3°C ... +3°C, päeval -1°C ... +4°C.
Teisipäev, 21. november 2000. a.
Euronõuded ohustavad maakaubandust
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Riigieelarve iseloomustab kolmikliitu
JANNO REILJAN,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
ÜKS KÜSIMUS
JAAN LUKAS
JUHTKIRI
21. november 2000
MAJANDUS
Jõgeva linna tulude baas sõltub suuresti riigi halduspoliitikast
RAIVO SIHVER
Põllumajandusminister külastas Jõgevamaad
RAIVO SIHVER
Ronivere Kooli talu Palamuse vallas
JAAN LUKAS
NOORTELISA
GETTER SCHASMIN
Vallavalitsusest kadusid tähtsad dokumendid
TIIT PRII & VALE-DMITRI
Popi tulevikulootused maailmas
MARGUS KIIS
Kreizy toimetus
SPORT
Spordiklubi Jõgeva Tähe suutis karikat kaitsta
JAAN LUKAS
SULEV LUHT
VILLU OJASSALU
PAUL UIBOLEHT,
Laiuse spordiklubi esimees
MITMESUGUST
Põdrad jäetakse kümneks kuuks rahule
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Arutu hulk purjus ja lubadeta juhte
Kaks avariitekitajat panid sündmuskohalt punuma
Kaiaverest varastati mootorsaan
Metsast tulnud auto äratas kahtlust
Gaasipüstolist paugutaja vahi alla
Põltsamaal varastati kallis jalgratas