Vooremaa
Neljapäev,
21. september 2000. a.
Sügiskünd on ettevalmistus kevadkülviks
Põldudel käib juba sügiskünd. Samas leidub põllumehi, kelle arvates on selle tööga veel vara alustada. Mõned talunikud aga kardavad, et seoses kütuse hinna tõusuga võib künd hoopis tegemata jääda.
Põltsamaa vallas aktsiaseltsis Adavere Agro alustati sügiskünniga augusti keskel, mil künti 150 hektarit põllumaad. Seoses silo valmistamisega oli kündmises vaheaeg. Käesoleva nädala algul alustati selle tööga taas.
"Iga päev künname keskmiselt 35 hektarit," teatas peaagronoom Jüri Smitt. "Kevadel kavatseme külvata 1500 hektarile. Tuhandel hektaril teeme sügiskündi ning 500 hektarit kobestame sügavkobestiga. See võimaldab kulusid kokku hoida," märkis ta.
Adavere Agro põldudel müriseb kolm traktorit K700, neist kahte kasutatakse kündmisel ja ühte kobestamisel. "Ülemöödunud ja möödunud aastal oli maa liigselt kuiv, aga tänavu saab üsna hästi künda," lisas peaagronoom Smitt.
Sadukülas oodatakse vihma
Saare valla Uuetõlla talu peremees Aare Säälik alustas sügiskünniga esmaspäeval. "Plaanitseme künda 20 hektarit. Kui päevas õnnestub künda üle viie hektari, jõuame kolme-nelja päevaga künniga ühele poole," arvas Aare Säälik.
Puurmani valla osaühingus Härjanurme Mõis küntakse tänavu sügisel 700—800 hektarit põllumaad. Selles firmas rakendatakse künnitöödel kahte traktorit K700 ning kahte Belaruss traktorit. Juhataja Mart Tooming ütles: "Alustasime sügiskündi kümme päeva tagasi, esimese hooga kündsime 15 hektarit. Praegu valmistame silo. Kui kile otsa saab ja pole enam võimalik rulle teha, hakkame taas kündma. Esimene künd laabus ladusalt, nüüd kipub maa kuivaks jääma. Nii et vihma oleks vaja."
Sügiskünd mõjutab saagikust
Aktsiaseltsis Pajusi ABF lõpetatakse sel nädalal taliviljakülv ning esmaspäeval algab sügiskünd. "Künname üles 500 hektarit. Ülearu vara ei maksa sügiskünniga alustada, sest siis võivad põllud umbrohtu kasvada. Kütuse hinna tõus muudab tänavused künnitööd üleliia kulukaks. Näiteks ostsime viis tonni kütust, selleks kulus 35 000 krooni. Sügiskündi tegemata jätta aga ei saa, sest see võib põhjustada saagikuse vähenemise kolmandiku või poole võrra. Ühtlasi peame arvestama, et tööjõudu tuleb ratsionaalselt kasutada. Kui sügisel künd tehtud, saame kevadel masinamehi rakendada külvitöödes," rääkis juhataja Lembit Paal.
Pajusi vallas Suvi talus võib sügiskünd tegemata jääda. "Üritame künda 25 hektarit, mis on vähem kui möödunud aastal. Tootmise kallinemise tõttu loobusime osade maade harimisest. Selleks, et sel sügisel künda, tuleb kallihinnalise kütuse ostmiseks raha leida. Vajaliku raha loodan saada teravilja müügist. Kui see ei õnnestu, võib künd tegemata jääda," ütles peremees Märt Härmaste.
Ulge talu peremees Aivar Kütt Saare vallast arutles: "Kui kütuse hind nii kõrge on, peab kaaluma, kas teravilja on üldse mõtet kasvatada. Küllap leidub ka tasuvamaid põllumajandusharusid."
Lähenevad künnivõistlused
Tuleval nädalal peetakse Kuremaa tehnikumi õppemajandi põldudel kutseõppeasutuste õppurite künnivõistlused. Üleeile harjutas Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli põllul kündi talumajapidamise eriala kolmanda kursuse õpilane Tõnu Kurvits, kes ütles: "Teen sügiskündi teist aastat ja siiamaani on mul töö hästi laabunud. Millise koha saan künnivõistlustel, ei riski aga prognoosida. Meie koolist osaleb künnivõistlustel ka Ivar Uus."
"Õige põllumees üritab ikka sügisel künda. Et künd õnnestuks, on tarvis vältida liiga suurte vagude tekkimist, need muudavad põllu ebatasaseks," lisas praktilise väljaõppe õpetaja Alfred Õunap.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Kõik soovijad ei pääsenud ajateenistusse
Eile läks Jõgevalt ajateenistusse 39, esmaspäeval 19 noormeest. See oli tänavu viimane ajateenistusse kutsumine.
Kokku võetakse sel aastal ajateenistusse 3230 noormeest, Jõgevamaalt on läinud püssi alla 121 kutsealust.
Kirde Riigikaitseosakonna Jõgevamaa büroo on suunanud 87 noormeest kaitseväkke, 27 piirivalvesse ja 7 päästeameti teenistusse. Sellel nädalal kutsututest läks viis noormeest 8—10 kuud kestvat sundaega teenima mereväkke, seitse üksikvahipataljoni, 30 kaitseväe lahingukooli, üheksa Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ja seitse päästeameti teenistusse.
Eile noorsõdurielu alustanud Risto Siil Pööra külast, Margus Mikk Eskust, Janar Liivat Puurmanist ja Indrek Raudsepp Mustveest on edukalt sooritanud sisseastumiskatsed Kaitseväe
Ühendatud Õppeasutuse Kõrgemasse Sõjakooli, kuhu nad asuvad õppima pärast ajateenistuse läbimist. Lustivere noormees Indrek Tõnson pääses neljaks aastaks õppima Tartu Lennukolled¾isse.
"Seekord oli sõjaväkke minna tahtjaid palju rohkem, kui oli maakonnale eraldatud kohti. Nii et kutsealuste vahel tekkis väike konkurss. Kõik noormehed valdasid eesti keelt, kesk- või keskeri haridusega oli 49 poissi," nentis riigikaitseosakonna büroo kutsealuste arvestuse vanemspetsialist Silvi Alandi.
Uue kaitseväeteenistuse seaduse järgi algab noormeestel kohustuslik ajateenistus 18-aastaselt (varem 19). Järgmine ajateenistusse kutsumine on uue aasta esimesel nädalal.
ARDI KIVIMETS
Metsamehed pidasid soolaleivapidu
Üleeile avati pidulikult Laiuse metskonna uus hoone.
Uude hoonesse, mis on tegelikult hästi renoveeritud vana, kolisid metsamehed juba jaanipäevaks. Lindilõikamispidu peeti 1901. aastal vallamajaks ehitatud ja vahepeal tühjana seisnud majas siiski alles nüüd. Renoveerimisprojekt tehti firmas Tartu Projekt, ehitustöö tegi AS Jõgeva Ehitus.
"See maja on tõsine kroonumaja ja metsandus oma konservatiivse olemusega sobib siia hästi," ütles avamisel Riigimetsa Majandamise Keskuse peadirektor Andres Onemar. Kuigi Riigimetsa Majandamise Keskus investeerib Onemari sõnul eelkõige metsa, st metsa paremasse majandamisse, kulutatakse 24 miljonit krooni aastas siiski hoonete renoveerimisele ja ehitamisele: metsameeste töötingimuste parandamine tasuvat end igal juhul ära.
Uues hoones on pinda 336 m2. Alumisel korrusel on töökabinetid, puhkeruum ja kahetoaline ametikorter, ärklikorrusel õppeklass ja viis külalistetuba. Kui alumisel korrusel valitseb praegusaja tüüpiline eurobüroostiil, siis ülemisel korrusel on näha jäetud vanu katusealuseid puitkonstruktsioone, mis ruumile omapära lisavad. Hoovipealses kõrvalhoones, millest renoveerimistööd õigupoolest alustati, asuvad garaa¾, saun ja katlamaja. Kuna gaasitrass jookseb läbi otse maja külje alt, polnud pikalt mõelda vaja, millega maja kütma hakata.
Metsamehed on uute töötingimustega loomulikult igati rahul. Avamispeo eelõhtul lisandus muudele mugavustele ka interneti püsiühendus, mis metsaülem Jaan Anni arvates metskonna andmesidekulusid edaspidi kokku hoiab.
Heameelt metskonnakompleksi valmimise üle oli põhjust tunda ka Laiusel elaval Jõgeva vallavanemal Toivo Ilvesel. "Üks väike küla on seeläbi jälle tunduvalt nägusamaks saanud," ütles vallavanem.
RIINA MÄGI
ARVAMUS
Minister omavalitsuslikus kadalipus
Sissejuhatuseks olgu mainitud, et omavalitsuste arv, mida pakub kavandatava haldusreformi järgsena välja regionaalminister Toivo Asmer, kaldub suuresti sinna kanti, millisel arvamusel olen olnud juba sest ajast, kui tuli üheksakümnendate aastate algul paar aastat töötada Eesti Linnade Liidu büroo direktorina.
Omavalitsusüksuste olulise vähendamise mõttele aitasid mind juhtida kohtumised teiste riikide ametivendadega ja ka sealsete riigi ning omavalitsustegelastega. Hiljem, Põhiseaduse Assamblee VII ehk kohalike omavalitsuste küsimustega tegelenud toimkonna (põhiseaduse XIV ptk) aseesimehena pidin aga paraku nentima, et lootused kujundada vaid poolteise miljonilise rahvaga Eestis ühetasandiline omavalitsus just maakonna, mitte aga valla tasemel, on määratud luhtumisele. Samas tuli ka võidelda üsna laialt levinud arvamusega, mis tahtis teha Eesti riigi koguni kahetasandilisele omavalitsussüsteemile toetuvaks.
Toonases demokraatiasse ärkavas ühiskonnas uskusid kõik kõlbavat tarkadeks omavalitsejateks. Maksudest kosuva, eelarve nime kandva rahakoti suurus polnud tol "kaugel" ajal veel üldse mingi tegija. Ka selgitused, et tähtsate otsuste tegijate kohtadele ei pruugi valdade elanike napi arvu juures jätkuda ei valitavateks ega palgatavateks piisava (ka eetilise) tasemega inimesi, läksid kurtidele kõrvadele või siis kutsusid esile üleolevaid muigeid.
Kahjuks on jah, Homo sapiens teatud mõtlemisvõimet omavana siiski ka selline, kes kipub oma võimeid ja võimalusi üsna sageli üle hindama. Peatumata nüanssidel, olgu öeldud, et aastate eest olid ka soomlased omavahel "lahinguid" pidades rinnutsi probleemiga, kas — ja kui, siis kuidas — ikkagi vähendada nii maakondade kui ka omavalitsuste rohkust, mis oli paisunud määrani, kus enam lihtsalt ei jätkunud pasliku tasemega inimesi selleks, et see "rohkus" üldse asjalikult toimiks. Rääkimata selle toimimise kesisuse "abil" raisatud markadest.
Soomlased lõpuks siiski söandasid mõne aasta eest astuda radikaalse sammu ja praegu on iga nende maakond nii inimeste arvult kui ka pindalalt umbes nii suur, nagu on kogu Eesti vabariik. Ja nende maakondade sees — ühes rohkem, teises vähem — on väga laias laastus võttes arvuliselt samas suurusjärgus omavalitsusi, nagu on plaanis neid Eestis moodustada regionaalministril maakondade ja mõnede linnade põhjal.
Seejuures kaldun arvama, et just nimetus "maakond" võiks ka Eesti ametlikus riigikorralduses siiski ajaloolistel põhjustel säiluda. Piltlikumalt öeldes tähendaks see, et haldusreformi käigus me nö lihtsalt tõstame praegustest valdadest sealse omavalitsuse maakonna tasandile.
Mõtet on ka mujalt kuulda olnud ja arvan, et see väärib tasakaalukat vaagimist. Detailid muidugi ei mahu sellesse kirjutisse.
Võibolla oleks tõesti mõtet kaaluda ka seda, kas mitte vähendada omavalitsuslike maakondade arvu plaanitavalt viieteistkümnelt siiski eestlaste ajalooga mõneti sobilikuma üheteistkümneni. See ettepanek on samuti avalikust sõnast juba läbi käinud. See on aga juba tõesti nüanss, seda just võrreldes praeguste sadade omavalitsustega, ehkki tragikoomilisuseni küündivaid "taplusi" on muidugi võimalik korraldada — ja seeläbi ka aega ning raha hukka saata — sellegi numbri pärast.
Lõpetuseks jääb nii minister Toivo Asmerile kui ka Riigikantselei avaliku halduse büroo juhile Väino Sarnetile soovida meelekindlust (viimasele ka söakamalt väljenduvat radikaalsust) kadalipu läbimisel, mida endast kujutab taolise uskumatu omavalitsusliku killustatuse lakatamine, mis ühes miniriigis nimega Eesti vabariik, on etnilis-ajaloolis-poliitilistest asjaoludest tingituna siin nüüdseks vohama pääsenud.
VELLO SAATPALU
KIRJAD
Jõgeva maakonnas Saare vallas tegeldakse juba aastaid suurte koguste puskari ajamisega ja paistab, et sellele ei suudetagi lõppu teha. Sellega ei tegele mitte noored, nagu tänapäeval kombeks, vaid see on vanemaealine naisterahvas. Tema peale on kaevatud, talle on trahvi tehtud, kuid talle ei loe miski. Ta palkab endale tööle asotsiaale tervest Saare vallast ja maksab neile märjukesega. Loomulikult on see neile väga meeltmööda. Puskari joomise tagajärjel olevat kolm inimest manalasse läinud, kuna tegu on siiski sadade, mitte kümnete liitritega. Oma nö töölistele annab ta märjukest ilma rahata, teistele klientidele müüb pool liitrit hüvajooki 25 krooniga. Tänu sellele käivad seal igasugused vargad ja sulid, nii et elamine seal piirkonnas on üsna ohtlik.
Tekib küsimus, kas tõesti ei saada kuidagi seda asja peatada? Kui ta teeks seda oma tarbeks, oleks see võibolla lubatud. Asi on ikkagi palju hullem, kõigest ei taha kirjutada ega jõuaks ka.
Sellest on räägitud nüüd ka suurematele võimudele, nii et loodame, et asi siiski paraneb. Kui ei, siis jääb see ilmselt edasi kestma. Nii et mis siis ikka, kellel tuleb isu napsi võtta, sõitke Saarele (nime ei olegi vist vaja küsida, sest ise ta ei pidavat suurt müümisega tegelema, müügipunktid asuvad Kääpa alevikus). Saate ennast üsna "odavalt" lollidemaale, kui mitte just muru alla, sest ei olevat kindel, kas märjukest tehakse ikka suhkrust ja pärmist, nagu kombeks, või millestki muust. Seda puskarit pruukinud inimesed on väga haiglased, kellel jalad paistes ja kes kogunisti ennast surnuks joonud.
MAIE PÄRN
Oleme abikaasaga pensionärid ja elame Jõgeva alevikus. Tahaksime vaikselt oma elu elada, aga alumised naabrid ei lase. Naabrimees Ilmar Oja sobiks meile vanuse poolest pojaks, aga mingit austust ta vanemate inimeste vastu üles ei näita. Kui purjus on, siis lärmab ja "kutsub" oma naist ja tütart kätega "korrale". Kui asi sellega piirduks, oleks see nende perekonna siseasi: tõmmaku, nii et karvad lendavad! Paraku saame ka meie lärmi ja sõimu näol oma osa.
Möödunud esmaspäeval oli meie trepikojas jälle kõva kisa-kära. Vaatasin uksesilmast välja ja nägin, et keegi õiendab koridoris telefonijuhtmete kallal. Tegin ukse lahti ja nägin, et see oli Ilmar Oja. Küsimuse peale, mis ta seal teeb, kuulsin vastuseks ainult sõimu. Tõstsin siis oma toas telefonitoru — telefon oli täitsa tumm. Naabrimees oli meie telefoni juhtmed puruks kiskunud. Õnneks sain üle tee naabrite juurest riketesse helistada ja tänu telefonimeeste kiirele tegutsemisele saime telefoni jälle korda.
Abikaasal on olnud kaks infarkti ja mu omagi tervis pole kiita, nii et ilma telefonita võib meie peres päris eluohtlik situatsioon tekkida. Hiljem selgus, et tegelikult tahtis "härra" Oja vist hoopis oma telefoni ära rikkuda, et naine tema "rahustamiseks" politseid ei saaks kutsuda. Kuna ta valed juhtmed puruks rebis, kutsuti politsei ikkagi kohale ja mees pidi nendega kohtumisest pääsemiseks mõneks ajaks rettu pagema. Nii et elu on meil huvitav. Palju huvitavam, kui meile meeldiks.
Aamisepa 11 elanik
JUHTKIRI
Suurele ametnikehulgale lisandub Eestis 2001. aastal veel 250 ametnikukohta. Üleeile valitsuses heaks kiidetud riigieelarve projekti kohaselt on valitsusel plaanis palgata juurde just nii palju ametnikke ja ühtlasi tekitada lisaks olemasolevatele uusi riigiasutusi. Sellest tuleb järeldada, et bürokraatia lähemas tulevikus kindlasti mitte ei vähene, vaid hoopiski suureneb. Kuigi tänavu võeti ette mitu ametnike koondamist, võtab bürokraatiamasin lähitulevikus veelgi suuremad tuurid peale, vaatamata sellele, et aina enam kõneldakse riigiaparaadi paisumisele piiri panemise vajadusest.
Rahandusminister Siim Kallase sõnul pole uute ametikohtade ja asutuste juurdetekkimine mitte poliitikute süü, vaid see on põhjustatud seadusi ja määrusi välja töötavate ametnike tegevusest. Ilmselt mida rohkem seadusi, seda rohkem on vaja ametnikke ja vastupidi. Järelikult on tuleval aastal Eestimaal juures ka luksuslikumaid kabinette, sest ega uuel juurdetekkival ametkonnal sobi ju mingis nurgataguses urkas pesitseda. Pealegi hakatakse tegelema kindlasti järjest keerulisemate asjaajamistega.
Kõik see annab põhjust ühtlasi arvata, et valitsejad muutuvad rahvale kaugemaks ja võõramaks ning mõnedki lihtsad asjaajamised tehakse inimese jaoks isegi tülikamaks. Arvata võib, et mida rohkem kabinette, seda enam ka nende vahet käimisi.
Inimesekesksusest ja kodanikusõbralikkusest on igatahes asi päris kaugel. See on asja üks külg. Hoopis iseasi on muidugi kogu selle paisutatud bürokraatia ülalpidamiskulud.
Homme algab sügis ja vähemasti sellel pole bürokraatiaga midagi pistmist. Sügisel on oma kindlad seaduspärasused ja arusaadavad märgid ning tema kuulub ühtviisi nii lihtsurelikele kui ka kõrgetele ametnikele. "Sügisel on suve silmad, aga talve hambad," ütleb vanasõna. Talv on veel kaugel ja ametnikel vahest kevadeks asjad selgemad.
Tulevane aasta tõotab tulla bürokraatide kesksem ja pole välistatud, et mõnigi meist haledalt bürokraatiamasina hammasrataste vahele jääb.
VAIKE KÄOSAAR
MAJANDUS
Tulumaksu laekub omavalitsustele vähem kui mullu
Omavalitsuste tulude alalaekumine süveneb. Selle aasta seitsme kuuga laekus maakonna valdade ja linnade eelarvesse tulumaksu 1,4 miljonit krooni vähem kui möödunud aasta sama ajaga.
Kaheksa kuu andmete alusel moodustas vähemlaekumine 2,2 miljonit krooni. Suuremad alalaekumised on Torma 0,7 miljonit krooni, Jõgeva ligi 0,7 miljonit krooni, Tabivere ligi 0,6 miljonit krooni ja Palamuse vallas 0,5 miljonit krooni.
Seevastu Põltsamaa linna eelarvesse laekus tulumaksu käesoleva aasta 8 kuuga võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,0 miljoni krooni võrra rohkem. Veel on tulumaksu rohkem laekunud Puurmani (122 200 krooni) ja Saare (82 200 krooni) valdades.
Kõige parem kuu oli juuli, siis laekus omavalitsustele tulumaksu kokku 6,6 miljonit krooni, mais aga ainult 2,8 miljonit ja juunis 3,8 miljonit krooni.
Mai ja juuni tulumaksu laekumist vähendasid maksuametile esitatud 1999. aasta tuludeklaratsioonide ümberarvestused. Selle tulemusena vähenes jooksva aasta laekumine 6,2 miljoni krooni võrra (tagastati 8,2 ja juurde arvestati 2,0 miljonit krooni).
Omavalitsuste 2000. aasta koondeelarve on 800 000 krooni võrra eelmise aasta tegelikust laekumisest suurem. Kui käesoleva aasta eelarvet tahetakse täita, peaks võrreldes plaanituga laekuma aasta lõpuks tulumaksu 3,0 miljonit krooni enam.
Torma vallavanem Mati Kepp teatas Vooremaale, et tulumaksu 0,7 miljoni kroonine alalaekumine on suuresti tingitud Sadala PÜ pankrotti minekust. 130 töötajast leidis kohapeal, OÜs Sadala Agro rakenduse ainult 40. Tänu eeltoodule laekus aprillis, mais ja juunis tulumaksu poole vähem.
Põllumajanduses palgad tõusnud ei ole. Uusi ettevõtteid, mis suudaksid korvata puudujääva osa, juurde tulemas ei ole. Vallavanema arvates võib üpris kindel olla selles, et saamata jäänud summad jäävadki aasta lõpuks laekumata. Tuleb kokku hoida ja jätta tegemata kulusid, mida on võimalik edasi lükata.
Tabivere vallavanem Aare Aunap ei osanud tulude 0,6 miljoni kroonise alalaekumise kohta esialgu midagi kosta. Suuremaid pankrotte vallas olnud ei ole. Vallavanema sõnul on töökohti pigem juurde tulnud kui vähenenud. Alalaekumiste analüüs seisab ees. Informatsiooni saamiseks kavatsetakse pöörduda Jõgeva Maksuameti poole.
Põltsamaa abilinnapea Tiit Kulu teatel kannab Riigi Maksuamet kohalikele omavalitsustele tulumaksu üle operatiivsemalt kui seni, korra kuus asemel iga nädal. Sel leks aastaks planeeritud tulumaksusummade suurusjärk on eelmise aasta plaanitu tasemel, ligi 10,7 miljonit krooni mõlemal aastal.
Põltsamaa linnas on 2660 maksumaksjat, kes saavad keskmiselt tulu 2300 krooni kuus ehk üle kahe korra vabariigi keskmisest vähem.
RAIVO SIHVER
Eesmärgiks on lihatöötlemise jätkamine Adaveres
Kuna töötav AS Adavere Lihatööstus pakub investoritele rohkem huvi, kui seisev vanaraud, on prioriteediks tootmise jätkamine. Alates tööstuse taaskäivitamisest ligi kaks kuud tagasi kuni esmaspäevani on käibe mahuks saavutatud 1,47 miljonit krooni.
ASi Adavere Lihatööstus tegevjuht Robert Jaani ütles Vooremaale, et tööd tehakse vastavalt turunõudlusele. Adavere kaubamärk on hea mainega ja tooteid ostavad ka Tallinna eliitpoed. Kaupa veetakse põhiliselt Tartusse, Tallinna, Narva ja Pärnu. Liha on eestimaise päritoluga.
Lihatööstuse eesmärgiks on majandusliku seisukorra parandamine ning stabiilsuse säilitamine tootmise ja turustamise osas.
Jõgeva Maksuameti direktori Jüri Üti andmetel ei ole omavahenditega ettevõtte käivitamisel suudetud tagada maksujõulisust. 28. juuli seisuga võlgnes tööstus Jõgeva Maksuametile 2,3 miljonit krooni (0,5 miljonit krooni põhivõlga ja intresse 1,8 miljonit krooni). Esmaspäeva seisuga on võlg kasvanud 2,7 miljoni kroonini (0,9 miljonit krooni põhivõlga ja intresse 1,8 miljonit krooni).
Päev enne teisipäevast Jõgeva Maakohtu istungit toimus maavalitsuse saalis nõupidamine. Arutati lihatööstuse tänapäeva ja tulevikuga seonduvaid probleeme. Nõupidamisel osalesid maakonna, omavalitsuse, tööhõiveameti, maksuameti ja lihatööstuse juhid ning pankrotihaldur.
Maavanema Margus Oro sõnul täpsustati enne teisipäevast kohtuistungit seisukohti. "Täna on oluline hoida ettevõte töös. See on potentsiaalsele investorile ahvatlevam kui seisev tööstus, mis kujutab endast sisuliselt vanarauda. Kõige hullem on olukord, kus protsess jääb venima. Tuleks kokku võtta võlausaldajad ja töötajad ning selgitada neile, mida pankrot tähendab ja miks üks või teine otsus tehakse," lisas maavanem.
Põltsamaa vallavolikogu esimehe Jaan Aiaotsa sõnul on uue tegevjuhtkonnaga võimalik koostööd teha. Jõgeva Tööhõiveameti direktor Anneli Lääne tutvustas töötute koolitamisvõimalusi. Õppida on võimalik nii kohanemis- kui ka ettevõtlusalastel kursustel.
Teisipäeval toimus Jõgeva Maakohtu istung. Kohtuotsus kuulutatakse välja kümme päeva hiljem, 29. septembril. ASi Adavere Lihatööstus pankrotihaldur Toomas Saarma ütles kolmapäeval Vooremaale, et kohus hindab tõendeid ja asjaolude kogumit ning sellest tulenevalt teeb otsuse.
Kohtus oli arutlusel nii kompromissettepanek (tervendamiskava) kui ka pankroti väljakuulutamine. Esimese kohaselt peab lihatööstus pandiga tagamata võlanõuetest maksma viie aasta jooksul 55%.
Lihatööstuse saneerija Robert Jaani arvates kohtuistungil midagi üllatavat ei toimunud. Tervendamiskava ta näinud ei olnud ega osanud seda ka kommenteerida. "Jääme kohtuotsust ootama," lisas saneerija lõpetuseks.
Kinnitamata andmetel esitas kohtule tervendamiskava enne pankrotti tööstust juhtinud Harri Nukke. Teda ei õnnestunud aga kätte saada.
RAIVO SIHVER
OÜ Palamuse Soojus uus omanik on teada
Esialgsetel andmetel toimub OÜ Palamuse Soojus varade üleandmine OÜle Kaarepere Soojus sel reedel.
OÜ Palamuse Soojus varade müügi enampakkumiste ümbrikud avati 12. septembril Palamusel. Laekunud oli kaks pakkumist. Pankrotitoimkond otsustas tervikvara müüa OÜle Kaarepere Soojus.
Müügi alghinda ei määratud. Tagatisraha suuruseks oli 10 000 krooni. Lisaks tuli tasuda 400-kroonine osalusmaks. Mõlemad pakkumised ületasid pankrotihalduri Vaido Paju andmetel tagatisraha summat. Müügitingimustes oli määratud soojatootmise jätkamine.
OÜ Kaarepere Soojus juhataja Ülo Lumiste lubas olukorda kommenteerida pärast ostumüügi dokumentide vormistamist ja varade üleandmist. Ka tahab ta enne kütteperioodi algust kohtuda majade esindajatega.
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Maakonna kodukandiühendus loodud
Jõgevamaa oli kaua aega üks vähestest Eesti maakondadest, kus puudus küla-, nais- ja kultuuriseltse ning laiemalt kogu külaliikumist koondav ühendus. Nüüd on see lõpuks loodud.
"Olulise tõuke maakondliku ühenduse moodustamiseks andis märtsikuus Põltsamaal toimunud üleriigilise külaliikumise ühenduse Kodukant juhatuse nõupidamine, millele kutsuti ka meie maakonna küla-, nais- ja kultuuriseltside esindajaid," ütles Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liige, maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi. "Mitme teise maakondliku kodukandiühenduse esindajad, kes kuuluvad üleriigilise katusorganisatsiooni juhatusse, kõnelesid meile oma kogemustest ja innustasid meid ning kokkusaamise lõpuks olime teinud põhimõttelise otsuse, et Jõgevamaa kodukandiühendus saab moodustatud."
Märtsi lõpus peetigi Maarjas maakonna kodukandiühenduse asutamiskoosolek, millel arutati läbi organisatsiooni põhikiri ja valiti seitsmeliikmeline juhatus. Viimase valimisel püüti järgida seda, et maakonna eri piirkonnad esindatud oleksid.
Juhatuse esimeheks valiti Rita Kivisaar Halliku Maanaiste Seltsist. Juulis sai mittetulundusühing Jõgevamaa Kodukandi Ühendus ka ametliku vormistuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise näol.
"Kodukandi Ühenduse ülesandeks on eelkõige ühendada maapiirkondades tegutsevaid seltse ja arendada nende koostööd. Ühiselt on ju parem jagada infot, korraldada koolitusi jne. Ühiselt oleme ka arvestatavam survegrupp oma probleemide — aga need on enamvähem samad nii Põltsamaal kui ka Peipsi ääres — teadvustamisel. Vähetähtis pole ka üleriigilisele kodukandiühendusele maakondlikuks partneriks olemine," ütles Mati Jõgi.
Esimese tööna otsustas kodukandiühenduse juhatus välja selgitada, missugused seltsid eri piirkondades üldse tegutsevad. Septembri alguseks oli seltse puudutav andmebaas enamvähem koos ja sellest nähtub, et maakonnas tegutseb umbes kolmkümmend seltsi. Nii et neid seltse ja seltsinguid, kes Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse viiele asutajaliikmeks vormistatud seltsile lisanduda võiksid, on piisavalt. Ent ühenduse liikmeteks võivad astuda ka üksikisikud.
Vastasutatud ühenduse esindus on juba osalenud Ida- ja Lääne-Viru ning Jõgevamaa külade päeval, mis toimus juunikuus Ida-Virumaal Adrakus, samuti möödunud nädalavahetusel Ida-Virumaal Uuskülas aset leidnud konverentsil "Eesti küla teel Euroopasse".
"Lähemas tulevikus on ühendusel plaanis taotleda Kohaliku Omaalgatuse Programmist raha, et käivitada koolitustsükkel oma liikmetele ja teistele külaliikujatele. Viiel-kuuel maakonna eri paigus toimuval koolituspäeval tahaksime jagada teadmisi mittetulundusühingu asutamisprotseduuri, raamatupidamise ja juhtimise, oma projektideks raha hankimise võimaluste jms kohta. Samadel õppepäevadel saaksime kohalikele aktivistidele ka oma ühendust tuvustada," ütles Mati Jõgi ning avaldas ühtlasi lootust, et maakondliku ühendusega liituda soovijad tema või juhatuse esimehe Rita Kivisaarega ühendust võtavad.
RIINA MÄGI
Palamuse Gümnaasiumis oli möödunud nädalal umbes klassi jagu rohkem lapsi kui tavaliselt. Päris harilikke teismelisi koolilapsi, kes aga sõnagi eesti keelt ei rääkinud.
24 "importõpilast" olid pärit Palamuse Gümnaasiumi sõpruskoolist, Älvängeni Arseniusskolan’ist. Nendega olid kaasas kolm õpetajat ja õppealajuhataja. Kontrolltööd pisteliselt tunde külastanud rootslasi muidugi tegema ei pandud, aga niisama nurgas nad ka ei istunud. Nii mõnigi võis koju minnes uhkustada näiteks sellega, et tunneb nüüd slaavi tähestikku ja oskab ennast vene keeles tutvustada.
"Siin peavad õpilased palju rohkem tööd tegema: mitu teemat tuleb käsitlemisele nooremates klassides kui meil, ja kodus antakse rohkem õppida," arvasid rootsi õpilased.
"Distsipliin on kõvem kui meil, aga suhted õpilaste ja õpetajate vahel sellele vaatamata sõbralikud," märkisid õpetajad. Veel panid nad tähele, et Palamuse koolis peavad kõik õpilased veel hoolega õpilaspäevikut ning et füüsikatundides kasutatakse aukartust äratavat hulka katsevahendeid.
"Elurütm on siin mõnusalt rahulik," ütles õpetaja Lennart Jonsson. "Ja tööstusettevõtteid ei näi siinkandis kuigi palju olevat." Eks seda viimast ole palamuslased isegi valusal moel märganud...
Ühised asjad
Ega Älvängeni õpilasedõpetajad viis päeva ainult nende jaoks võõrkeelsetes koolitundides istunudki. Tutvusid ikka ka ümberkaudsete vaatamisväärsustega, Tartu ja ülikooli skandinavistikaosakond kaasa arvatud. Kohtuti vallavanema Märt Jallakase ning valla haridus- ja kultuuritöö spetsialisti Tiiu Linnuga. Sydney olümpiamängude avamist tähistati spordivõistlustega, mis tänu rootslaste osavõtule kujunesid rahvusvahelisteks.
"Eriti Tartus käies kogesime, kui palju meil tegelikult ühist on: ühendavad seigad ajaloos ning ülikooli seinte vahel kohtasime mitut rootslastki," ütles õppealajuhataja Jon Andersson, kes Eesti-reisi ajal ise ka bussiroolis istus. Nii et tõenäoliselt leiavad Eesti-muljed elava kajastuse Älvängeni kooli ajalootundides.
Inglise keele tundides läheb aga õppevahendina käiku Jõgevamaa legendide raamat: seal on kõik lood ka inglise keeles kirjas.
Avatud Palamuse
Älvängeni õpilasedõpetajad elasid kodudes. Võõrustajateks olid need Palamuse õpilased ja õpetajad, kes tänavu kevadel Älvängenis käisid. Levinumaks ühistegevuseks oli rootsi ja eesti noortel Palamuse noorteklubi külastamine ja kaardimäng, kolmapäeva õhtul käidi aga Luual diskol.
Älvängeni ja Palamuse kooli koostööprojekt, mida rahastab Rootsi riiklik organisatsioon SIDA, on vaid üks väike osa Ale kommuuni (seal Älvängen asubki) ja Palamuse valla sõprussuhetest, mille Rootsi-poolseteks alustaladeks on Mariann ja Bertil Andersson. Mariann oli ka seekord Älvängeni noortega Palamusel kaasas.
"Tuleval aastal saab meievahelise sõpruse algusest kümme aastat. Palamuse on selle ajaga väga palju arenenud, inimesed on avatumaks muutunud," ütles Mariann.
RIINA MÄGI
Jõgeva lasteaias Rohutirts oli möödunud nädal lasteaia viieteistkümnenda aastapäeva puhul peonädal. Reedel aga oodati majja külalisi ning peeti sünnipäevaaktust.
Peonädala esimesel päeval meisterdasid lapsed sünnipäevakingitusi, millest pandi välja näitus. Teisel päeval kuulas lasteaiapere klaverikontserti, kolmas päev kuulus spordile ning olümpiamängude peatse avamise auks korraldati medalijooks. Neljandal päeval valmistati sünnipäevatorte. Reede ehk viies päev oli kõige pidulikum.
Lasteaia saali kogunenud külalistele esinesid maja suured ja väikesed. Koos lauldi säravi silmi ühest väikeset rõõmust, mis võiks olla igas päevas, ja paljudest muudest ilusatest asjadest. Seejärel kõneles maja avamise loost ja möödunud viieteistkümnest aastast lasteaia juhataja Liivi Noodla. Meenega peeti meeles lasteaia kõiki töötajaid.
Seejärel oli kord õnnitlejate käes. "Säravaid nägusid nii palju mujal ei näegi, kui lasteaias, aga lapsed on ju iga päev muinasjutu sees," ütles haridusosakonna juhataja Kadri Peterson, endine kauaaegne lasteaednik ja lasteaiajuhataja. Ta soovis, et lasteaiarahval jätkuks ikka tahtmist istuda ja mängida rohkem koos lastega põrandal, olles lastega silmsidemes nende kõrgusel. Jõgeva linnavalitsuse poolt olid õnne soovimas haridus- ja kultuurinõunik Hele Tallinn ning abilinnapea Viktor Svjatõšev, kes andsid üle paberi, mis tunnistas linnavalitsuselt 3000 krooni eraldamist lasteaia sünnipäevakingiks. Häid soove oli veel lastevanematelt ja hoolekogult, lasteaialt Karikakar, Heino Puidelt Jõgeva Linnavarast jt.
VAIKE KÄOSAAR
Igal aastal korraldab Eesti Jäätmekäitlejate Liit õpilastele suunatud keskkonnakaitse ürituse, mille eesmärgiks on teadvustada õpilastele tänapäeva keskkonnakaitse efektiivsemaks muutmise võimalusi ja vahendeid. Sel aastal tutvustatakse jäätmekäitlust.
2000. aasta sügisel avatakse Eesti esimene eurostandardile vastav jäätmete käitlemiseks ja ladustamiseks mõeldud prügila Väätsas, mis puhta Eestimaa huvides suudab ja peaks teenindama viit maakonda (Järva, Lääne-Viru, Jõgeva, Viljandi, Rapla). Et tutvustamist huvitavamaks teha, korraldati 16. septembril Türi staadionil lõbus jäätmeüritus Prügikoll 2000 viie maakonna gümnaasiumi õpilastele. Seal sai näitusel "Tänapäeva jäätmekäitlus" oma silmaga näha ja kätega katsuda prügikaste, prügiautosid, tualette, prügipresse, tänavakoristusmasinaid, vedelate jäätmete masinaid ja jäätmete taaskasutusmasinaid. Õpilased said külastada ka Väätsa prügilat.
Kooli võistkonna soovitav suurus oli 30 õpilast, kuid kahjuks ükski kool ei saanud nii palju õpilasi kokku. Tundub, et noortele ei paku huvi Eesti keskkonna puhtaks muutmise võimalused ja vahendid, kuid need, kes olid kohal, olid hingega asja juures. Iga kool pidi ette valmistama kas prügiskulptuuri, kirjandi, essee, luuletuse, laulu või koduvideo.
Kohal olles selgus, et tuli teha skulptuur ja koos sellega veel midagi, mis pakuti välja. See eksimus ja teisedki pisemad organiseerimisvääratused tegid selle ürituse korralduse viletsaks.
Kuid sellest hoolimata meelitas õpilasi võistlema peaauhind, mis oli reis Serenasse. Igast maakonnast parima kooli esindaja sai kaks piletit. Meie maakonnast sai kaks piletit Põltsamaa Ühisgümnaasium, kes olid selleks ürituseks väga hästi valmistunud.
Lõpetuseks võiks öelda, et niisugused üritused noortele on vägagi kasulikud, et näidata Eesti puhtuse hoidmise vajalikkust.
KRISTJAN ROHIOJA
Põltsamaa kunstnike suvepildid Jõgeval
Esmaspäevast saab Jõgeva Perekonnaseisuosakonna fuajees
näha Põltsamaa kunstiseltsi liikmete õli-, pastell- ja akrüülmaale ning akvarelle, mis valminud kahes tänavusuvises maalilaagris.
Väljas on 22 taiest üheksalt autorilt: Marju Männiksaarelt, Anna Tammelt, Lia Peetsilt, Pille Kadastikult, Kaie Levitilt, Helve Zõbinilt, Katrin Koitlalt, Ethel Hakkajalt ja Kaupo Luguselt. Esimene maalilaager toimus põltsamaalastel koos Soome Oripää kunstnikega Põltsamaal, teine koos Viljandi kunstnikega Viljandis.
Viljandi ja Põltsamaa motiivid on äratuntavad ka enamikul piltidel. Pilkupüüdvaimad on ehk Kaupo Luguse suuremõõtmelised ja eripärase koloriidiga (kollanesinine pruun) õlimaalid. Kui Viljandi-pildid on realistlikud, siis koduse Põltsamaa lossihooviga on Lugus julenud eksperimenteerida, segades eri ehitistest kokku mõnusalt sürrealistliku kompositsiooni. Realistlikust põhisuunast kalduvad kõrvale ka Lia Peetsi fantaasiarikkad katsetused, abstraktne segatehnikas "Fragment" ja ekspressiivne sinipunakollane õlimaal "Viljandi".
Üldiselt prevaleerivad näitusel aga suviselt kerged pastelsed akvarellid. Põltsamaa kunstnikud on oma suve sisukalt veetnud. Tasub jõgevlastelgi selle jäädvustusi vaadata.
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgevamaalastest profiratturid läksid Sydneysse Jaan Kirsipuud toetama
Eesti koondisesse kuuluvad jalgratturid Lauri Aus, Innar Mändoja, Erki Pütsep ning Janek Tombak on Sydney olümpiamängudel võistlustules 27. septembril. Jõgevamaalt tippsporti jõudnud jalgratturite pereliikmed loodavad, et olümpialased suudavad distantsil hästi vastu pidada ning olla toeks meeskonnakaaslasele, Eesti esiratturile Jaan Kirsipuule.
Profirattur Lauri Aus helistas teisipäeva hommikul abikaasa Kristelile Tai pealinnast Bangkokist, kust ta edasi lendas Sydneysse. "Lauri ütles, et kümnetunnine lend Bangkoki oli väsitav, ja lootis edasisel lennul hästi välja puhata. Ise nägin Laurit viimati Prantsusmaal, kus käisime koos viiekuise poja Arturiga. Arturile oli see esimene välisreis. Vahepeal kippus poiss virisema, kuid üldiselt käitus soliidselt ja sai stjuardessidelt kiita," rääkis Kristel Aus.
Kaasa võimalustest olümpiamängudel edu pälvida arutles ta nii: "Hoian Laurile pöialt. Jalgrattasport on aga meeskondlik ala ning on hea, kui tema ja teised jõgevamaalastest olümpiaratturid püüavad aidata Jaan Kirsipuul anda Sydneys oma parima. Lauri Ausile põhjustab aga praegu meelehärmi asjaolu, et arstid ei saanud Prantsusmaal tehtud uuringutel täielikku ülevaadet tema terviserikkest puusas, mis tekkis pärast vigastust."
"Arvestades seda, et väike poiss nõuab aega ja tähelepanu, ma 27. septembri öösel olümpiasõitu telerist tõenäoliselt vaadata ei saa. Küllap palun aga Lauri vennal see sõit videolindile võtta," lausus Kristel Aus.
"Ega maamehelgi pole aega sügisel teleri ees istuda, kuid poja sõitu püüan ikka vaadata," märkis profiratturi isa Lembit Aus Luua lähedalt Ehavere külast.
Olümpiasõit on meeskonnatöö
Jalgrattur Erki Pütsep jõudis olümpialinna üleeile. Tema isa, Kuremaa kultuuriseltsi Jensel juhataja Vello Pütsep, kes on ka ise tegelenud jalgrattaspordiga, ütles Vooremaale: "Enda sõnul on Erki karastust saanud ega närveeri ning tal polegi olnud nii head sportlikku vormi kui praegu. Olümpiasõitudel on aga oluline meeskonnaliikmete vastastikune toetus. Võib juhtuda, et jalgrattur, kes teisi aitab, ei pruugi ise sõitu lõpetadagi. Seega ei pruugi konkreetne koht peegeldada sportlikku tööd, mida mõnigi jalgrattur olümpiapinges teinud on."
Kahe ema arvamus
Janek Tombak, kelle kodu asub Põltsamaal, helistas teisipäeval
Sydneyst oma emale. "Poeg pikalt ei rääkinud. Teatas, et Sydneys on ilusad ilmad ning ta tunneb end hästi. Ise ma Janeki sõitu telerist vaadata ei saa. Jalgratturid võistlevad meie aja järgi kell üks öösel. Pean aga varakult magama minema. Olen postiljon ning minu tööpäev algab kell pool viis hommikul. Paljud inimesed, kellele ma kirju ja ajalehti viin, tunnevad huvi, kuidas Janekil läheb, ja elavad talle kaasa," rääkis maakonnalehele Õie Tombak.
"Tänu pojale olen ma jalgrattaspordiga mõneti kursis ning arvan, et olümpiamängudel on üks pingelisemaid võistlusi just jalgrattasõit. Pingelises konkurentsis võib kõike juhtuda ning mõistagi peab ka õnne olema. Ise loodan, et kui Janek suudab Jaan Kirsipuu ja Lauri Ausi lähedusse jääda, peab ta distantsil lõpuni vastu. Tunnen poja pärast ka veidi hirmu, sest tal on võistlustel ka õnnetusi juhtunud," lisas ta.
Janek Tombaki nooremat venda Raini kohtasime üleeile Põltsamaa staadionil jalgpallitreeningul. "Olen tegelenud ka jalgrattaspordiga ja võistlustel osalenud, kuid kõige rohkem meeldib mulle jalgpalli mängida. Ise tahaksin kunagi olümpiamängudele minna Eesti jalgpallimeeskonna koosseisus," lausus spordipoiss.
Innar Mändoja ema, taluperenaine Laine Mändoja Palamuse vallast Süvalepa külast, rääkis maakonnalehele: "Enne, kui Innar Eestist ära sõitis, ütles ta, et tema põhieesmärgiks on Sydneys Jaan Kirsipuu toetamine. Profiratturina on Innar veel algaja, mistõttu head kohta on tema puhul loota ebareaalne. Ega mulle jalgrattasport eriti ei meeldigi, sest minu arvates võinuks pojast saada kutseline tantsija. Nüüd olen tema spordihuviga juba harjunud."
Jalgrattafännid korraldavad Sydney olümpiasõidu ühisvaatamise 26. septembri ööl vastu 27. septembrit Jõgeval ööklubis Carmen. Sissepääs on tasuta. Võistlus projitseeritakse suurele ekraanile.
JAAN LUKAS
Lõppes Eesti 33. kirikabe meistrivõistluste poolfinaal. Poolfinaalis osales kolm Jõgevamaa kabesportlast: Heldur Evertsoo Pajusist, Urmas Visk Jõgevalt ja Raimond Tamla Luualt. Eesti meistrivõistluste finaali pääsesid Evertsoo ja Visk, vastavalt 27 ja 26 punktiga. Kolmas Jõgevamaa esindaja Tamla sai samuti hea tulemuse, jäädes 23 punktiga viiendale kohale. Poolfinaali võitis V. Lepa Pärnust.
Soovime meie tublidele kabesportlastele head esinemist finaalis. Arvatavasti peaks neid spordiamet toetama, kuna kirikabemargid kallinesid 50 sendi võrra, makstes nüüd 2.50. Peab mainima, et Jõgevamaal on kirikabe ja kabe hääbumas. Spordijuhid peaksid sellega arvestama.
ENDEL MAIORG
Olümpiamängude esimesel poolel domineerib austraallaste lemmikala, ujumine.
Erinevate maade poolehoidjad alustavad stardist oma sportlaste toetamist ja tavaliselt ergutustorm tugevneb peale iga 50 m läbimist, kui ilmub teadetetahvlile aeg, mis tihti näitab uue maailmarekordi võimalikkust. Ja rekordeid tuleb nagu küllusesarvest!
Mõistagi on suurem lärm, kui võistleb austraallaste lemmik, 17aastane Ian Thorpe. Pikas ujumisdressis sportlane lausa libises läbi vee. Ian on üle 190 cm pikk, ta kinganumber on 53. See aga tähendab, nagu ujuks ta peaaegu lestadega. Pikk dress hoiab lihaseid vormis või aitab tõesti kiirusele kaasa.
Tore on jälgida üllatust ja rõõmu võitja näoilmest peale finišeerimist, samas taastub koheselt hingamine ja rasket pingutust nagu polekski. Tippujujad elavad vees.
Eesti ujujad esinesid oma võimete kohaselt, kuigi kokkuvõttes olid ligi 10 sekundit aeglasemad olümpia eel näidatust.
***
Meie esimene pronksmedal pandi Aleksei Budõlini kaela. Oli ka aeg — lõunanaabritel juba medalid olemas. Tahtejõuline ja hea sportlane pidas lühikese aja jooksul kuus matši, millest võitis viis. Arvan, et kaotus korealasele oli tingitud eelnevast raskest matšist tugeva ungarlasega.
Tema esimene treener Lutsar iseloomustas teda kui intelligentset sportlast, kes pealegi valdab vabalt eesti keelt. Intervjueerija kasutas millegipärast vene keelt.
Olümpia kogub hoogu, eriti põnevad on sportmängud. Leedulaste korvpallimängu ajal leidsid valitsuse koalitsioon ja opositsioon kiiresti ühise keele võistluse jälgimiseks. Meie parlamendis küll olümpiarahvas ei ole.
TOIVO LUKATS
Jõgeva Tähe jäi Riia Cupil kolmandaks
Möödunud laupäeval Lätis toimunud rahvusvahelisel saalibänditurniiril Riia Cup pälvis kolmanda koha spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond.
Turniiril Riia Cup osales kuus võistkonda. Esimeses mängus kohtus Jõgeva Tähe paremuselt kolmanda Läti võistkonnaga Lauke Avie, kes alistati 4:2. Selle kohtumise parimaks mängijaks tunnistati väravavaht Veiko Raudsepp. Mäng Läti saalibändi meistermeeskonnaga Kekava lõppes Tähele 1:3 kaotusega. "Selles mängus ei saa rahule jääda Läti kohtunike tegevusega, kes polnud erapooletud," ütles Tähe treener Toomas Klaarman.
Kolmanda-neljanda koha mängus võitis Tähe Riia Tehnikaülikooli meeskonda 11:1. Jõgeva spordimeeste ülekaaluka võiduga lõppenud mäng pälvis ka pealtvaatajate elava tähelepanu. Selle kohtumise parimaks mängijaks tunnistati Rein Kivi Jõgeva Tähest.
"Osalesime turniiril Riia Cup selleks, et kontrollida pärast suvevaheaega oma taset ja õppida tundma lätlaste kogemusi ja oskusi. Novembris toimuval võistlusel Jõgeva Karikas nõuame aga lätlastelt revanši," ütles treener Toomas Klaarman.
"Sõit Lätti laabus rahulikult, kusjuures latte kulutasime minimaalselt," lisas ta.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Kolm nädalat tagasi alanud linnujahi hooaja algusega lõppes jahimeestel kevadest saati kestnud vaikne hooaeg. Kuni 31. oktoobrini võib väikelooma jahiloa olemasolu korral lasta piiramata koguses parte, hanesid, metskurvitsaid jt jahilinde. Jõgevamaa keskkonnateenistuse andmetel lasti maakonnas eelmisel aastal 436 parti ja 86 hane.
Linnujahti peetakse üheks emotsionaalsemaks jahiks. "Ennemalt algas linnujaht juba mai alguses metskurvitsajahiga, veel varem tohtis tetre ja metsist erilubadega lasta. Nüüd on kevadine linnujaht juba neli-viis aastat keelatud. Vaid hallvares ja kodutuvi on aastaringselt lindpriid," räägib vana jahimees Vello. Tema arvates on meil röövlinde juba liiga palju. Lisaks linnumunadele hävitavad rongad, varesed ja harakad ka väikeseid jänesepoegi ning vastsündinud kitsetallesid.
Kitseke ronga noka vahel
"Olen ise näinud, kui ronk nokkis kitsetalle maha ja viis selle küüniste vahel minema. Mul polnud püssi kaasas, nii jäi üks talleke jälle vähemaks. Paarkümmend aastat tagasi oli jahimeestel lausa kohustus röövlinde hävitada: varese koivapaari eest sai ühe, haraka omast kaks ja ronga eest kolm punkti. Kes jahil tahtis käia, pidi 15 punkti välja teenima. Üheks kitsede ja jäneste arvukuse põhjuseks võib olla ka toonekurg. Ronga ja varesega sama hull või veel hullemgi munade ja loomapoegade hävitaja on meie uustulnuk kajakas," arvas Vello.
Pardiga pada ei täida
"Üle hulga aja käisin eelmisel nädalal koos heade sõpradega linnujahil. Oli ilus hommik, sain hästi märjaks, mõni lind lendas ja pauku sain ka teha. Tore oli, hing jäi päeva ja endaga rahule. Linnujaht ongi rohkem hingele, ega selle saagiga suurt pada ei täida. Arvan, et see ongi põhjuseks, miks linnujaht on tahaplaanile jäänud, sest mehed ajavad rohkem liha taga, kui seda pisikest linnukest. Pauk on ka kallis, oma 8—10 krooni lask. Kui kümme pauku ära teed, saaks selle eest suure tüki liha osta," arutles koos Velloga linnujahil käinud Lembit Simmulmann.
Tema meelest on parte vähemaks jäänud ja selles võivad süüdi olla ka saarmad, sest Pedjas on kalu vähemaks jäänud ning saarmad söövad pardipoegi.
"Vareseid ja ronki on samuti palju, kuid eks kõige suurem ja õelam loom ole inimene — tema ei armasta peale iseenda kedagi. Linnujaht on jahiaasta esimene võimalus püssiga välja minna ja piiramatult pauku teha. Alanud põdra- ja sokujaht on lubadega piiratud, ja iga jahimees ei pääsegi metsa," ütles Lembit.
Ujuvat lindu ei lasta
Jahimees Illart Puusepp enam linnujahil ei käi. "Mina väikest lindu ei lase, las elavad. Saare järve ääres, kus ma elan, keegi pauku ei tee, on selline inimlik kokkulepe. Sellel suvel vaid üks pardipere järvel oligi, mõnda luike olen ka näinud. Mõned nooremad käivad pardi ja hanejahil Uhmardu ja Kääpa jõe ääres ning Peipsi järvel, kus tohib hanelisi lasta kuni novembri lõpuni. Jahimehe-eetika lubab linnujahti pidada ainult lendavatele lindudele. Õige jahimees vee peal lindu ei lase," ütleb vana jahimees.
Eelmisel aastal Jõgevamaal lastud 436 pardist moodustasid enamiku sinikaelpardid, lasti ka piilparte, tuttvarte, soo-, räga- ja luitsnokkparte. 86 hanest olid enamik rabahaned ning mõni hallhani ja suurlaukhani. Lasti ka 14 kaelustuvi, 22 kodutuvi ja 12 hallvarest.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Eile öösel kella ühe paiku toimus Jõgeval ASile Eksar Transoil kuuluvas Masti tanklas relvastatud röövimine. Kaks kurjategijat, kellest üks oli relvastatud ja kandis maski, röövisid relva ähvardusel tanklast umbes 10 000 krooni, 8 CD-plaati ja sigarette. Röövi käigus seoti tankija kätest ja jalust teibiga kinni ning pandi laoruumi luku taha. Kolm tundi hiljem
õnnestus tankijal relvastatud röövimisest politseile teatada.
Teisipäeval teatas Tabivere elanik, et poisikesed on võtnud onni ehitamiseks temale kuuluvast rõugust heinu. Laste vanemad käisid heinte omanikult vabandust palumas, tõid heina tagasi ning koristasid ehitatava onni ära.
Autost leiti narkootilist ainet
Augusti lõpus teatati, et kolm võõrast meest viibivad Jõgeva raudteeviadukti äärsetel aiamaadel ja rüüstavad kasvavaid taimi. Politsei pidas kaks meest kinni, kolmas põgenes. Kinnipeetud tallinlastel tuvastati narkojoove. Nende kasutada olnud autost leiti kilekott unimagunate kupardega ning uusi ja kasutatud süstlaid. Narkootilise aine suures koguses omamise eest on algatatud kriminaalasi, mehed viibivad vahi all.
Tabivere vallas Kaiaveres murti lahti ühe suvekodu ja kõrvalhoone uste lukud ning varastati olmetehnikat, mööblit ja majapidamistarbeid. Esialgsel hinnangul on tekitatud 16 950 krooni suurune kahju.
Torma keskuse Uuest laudast ärandati sinna pargitud ratastraktor T40, millega sõideti maha lauda abiruumi nurk. Põllumajandusühistule tekitati 5126 krooni kahju. Kuriteos kahtlustatakse ühte Vaiatu meest.
Esmaspäeval enne lõunat varastati Jõgeval Jaama tn ASi Valmeco hoovis seisnud lukustamata sõiduautost rahakott väärtusega 100 krooni. Selles oli autojuhiload, kaks pangakaarti, kell, haigekassakaart ja bensiinijaama Mokter kliendikaart. Vargusega tekitati 780 krooni ulatuses varalist kahju.
Menetluses on Palamuse valla elaniku I. K. süüasi. Ta hoidis oma elukohas Visustis ebaseaduslikult 16-kaliibrilist kaheraudset jahipüssi, mida kasutas salaküttimiseks.
Teisipäeval kell 9.45 jooksis koer Jõgeval Mustvee maanteel maja hoovist sõiduteele ja sai löögi lähenenud sõiduautolt Fiat. Autol purunes vasakpoolse esilaterna klaas, viga sai esipõrkeraud ja numbri alus, esikapott sai muljutud. Koera omanik on teada.
Teisipäeval kella 22.40 ajal tungiti Jõgeva Gümnaasiumi pargis kallale töölt koju minevale mehele. Kolm noormeest peksid teda käte ja jalgadega näo ja kehapiirkonda ning võtsid ära 550 krooni, mobiiltelefoni Siemens ja pangakaardid. Kannatanule tekitati 3750-kroonine kahju.
Esmaspäeval avastas liikluspolitsei 15 lubatud kiiruse ületajat, ühe juhiloata sõitja ning neli muud liikluseeskirjade rikkujat. Üleeile peatati üks joobes juht, viis kiiruseületajat ning viis LE muude sätete rikkujat.
Neljapäev, 21. september 2000. a.
Sügiskünd on ettevalmistus kevadkülviks
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Kõik soovijad ei pääsenud ajateenistusse
ARDI KIVIMETS
Metsamehed pidasid soolaleivapidu
RIINA MÄGI
ARVAMUS
Minister omavalitsuslikus kadalipus
VELLO SAATPALU
KIRJAD
MAIE PÄRN
Aamisepa 11 elanik
JUHTKIRI
VAIKE KÄOSAAR
MAJANDUS
Tulumaksu laekub omavalitsustele vähem kui mullu
RAIVO SIHVER
Eesmärgiks on lihatöötlemise jätkamine Adaveres
RAIVO SIHVER
OÜ Palamuse Soojus uus omanik on teada
RAIVO SIHVER
KULTUUR
Maakonna kodukandiühendus loodud
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
VAIKE KÄOSAAR
KRISTJAN ROHIOJA
Põltsamaa kunstnike suvepildid Jõgeval
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgevamaalastest profiratturid läksid Sydneysse Jaan Kirsipuud toetama
JAAN LUKAS
ENDEL MAIORG
TOIVO LUKATS
Jõgeva Tähe jäi Riia Cupil kolmandaks
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA