Vooremaa
Teisipäev, 21.03.2000. a.
Laiuse ja Vaimastvere metskonnad optimeeritakse
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab oma haldusalas järjekordset optimeerimist. 1. aprillist liidetakse teiste metskondadega või ühendatakse uuteks metskondadeks 12 metskonda. Jõgeva maakonnas kuuluvad liitmisele Vaimastvere ja Laiuse metskond.
Jõgevamaal oli veel neli aastat tagasi 12 metskonda, siis alustati metsanduse uue arenguprogrammi elluviimist, mille käigus likvideeriti 5 metskonda ja kõik metsavahi ametikohad. Viimane ühinemine oli tunamullu, siis liideti Kursi metskond Pikknurmega.
“Metskondade suurendamine on veninud mitmesse etappi ja eks praegune ole liitmiste ja töökohtade koondamiste jätk. Vahepeal oligi ebavõrdsust, sest mõnel metskonnal tuli kanda mitmekordset koormust, aga töötasu saadi pea samapalju kui väikestes metskondades,” nentis Pikknurme metsaülem Aadu Koll. Kuigi metsnike arv ei pruugi seekord oluliselt väheneda, võib metsameeste järjekordne koondamine suurendada metsavargust. ”Metskondadelt on metsajärelevalve õigused ära võetud ja see on pandud keskkonnainspektsioonile. Ilmselt pole nad aga üksinda suutelised vargusi ohjama. Metsade järelevalve on viidud liiga linnakeskseks,” arvas metsaülem Koll.
Optimeerimine jätkub juulis
Riigimetsa Majandamise Keskuse arendusdirektori Erik Kosenkraniuse sõnul toimub ühendamine vastavalt 2000. aasta tegevuskavale, mis näeb ette metskondade optimeerimise nende osalise geograafilise liitmise ja funktsioonide ümberjagamise kaudu. “Lähtume üldriiklikest arengueesmärkidest efektiivistada riigi haldusteenust ning vähendada halduskulude osakaalu majanduses,” selgitas Kosenkranius.
RMK loodab kontorite liitmisega säästa 13 miljonit krooni, sh kokkuhoid renoveerimiselt ja tulu vabanevate kontorite müügist. Edaspidi pidavat igaaastane kokkuhoid ulatuma 6—7 miljoni kroonini, arvestamata majanduslikku efekti, mis tuleneb metskondade mastaapsusest ja kompaktsusest, töökeskkonna paranemisest ja võimalusest töötajaid paremini motiveerida.
Praegu on Eestis 92 metskonda. Ühendamist jätkatakse ka 1. juulil ning pärast struktuuri optimeerimist on Eestis 74 metskonda. Sellised on keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutseva riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskuse lähiaja kavatsused.
Metsast kaugele ei näe
“Aprillist jäävad Jõgevamaale vaid Halliku, Pikknurme, Põltsamaa ja Laiuse metskond. Arvan, et ega siin enam midagi liita ei anna, kuigi metsade arenguprogrammis oli kirjas, et Eestisse võiks jääda ainult 36 metskonda. Kui nii, ja tahetakse veel kokku hoida, siis võiks jääda ju ainult üks metskond, asukohaga Tallinnas,” avaldas arvamust kauaaegne peametsaülem Vello Einaru.
Vaimastvere metsaülem Jaan Annil tuleb täita käsku ja Laiuse metskond üle võtta ning neljale senisele töötajale koondamisteated kätte anda. Vaimastvere metskonna 11 000 ha metsa liidetakse Laiuse 8000 hektariga ja siis laiub Laiuse metskond Endla järvest kuni peaaegu Peipsi piirini. Metskond sisustab endale kontori Laiuse vanasse vallamajja.
“Kui valitsus arvab, et liitmine on vajalik ja positiivne nähe, siis meil ei jää muud üle. Maainimene metsast ju kaugele ei näe. Tallinnast Toompealt nähakse, meie ei asu isegi Emumäe otsas,” muigas Anni.
ARDI KIVIMETS
Põltsamaa valla eelarve võeti vastu kolmandal katsel
Möödunud neljapäeval võeti Põltsamaa vallavolikogu istungil vastu valla tänavuse aasta eelarve, millesse on planeeritud kulusid ja tulusid 15 238 100 krooni.
Eelarve võeti vastu ühel häälel ja praktiliselt parandusteta. Peamised parandused olid pandud paika teisel lugemisel ja põhiline töö tehti ära ikkagi komisjonides. Mõnevõrra tuli vähendada kulutusi koolidele, seda just sotsiaalabi osa suurendamise pärast. Põhjuseks riigipoolse sihtfinantseerimise lõpetamine Lustivere hooldekodule. Nii on hooldekodude suhtes toimitud kahjuks üle Eesti. “Kuigi haridus on vallas prioriteediks endiselt, olime sunnitud sellise ebapopulaarse otsuse vastu võtma ja koolide kulutusi mõningal määral kärpima. Vaatamata sellele on meie vallas õpilaskoha maksumus siiski 7000 ringis, mis on näiteks linnadega võrreldes tunduvalt kõrgem,” kommenteeris vallavalitsuse peafinatsist Viida Kuusik.
Vallas on kokku neli kooli — Lustivere ja Adavere põhikool, Esku lasteaed-algkool ning Kamari algkool. Viimases on küll vaid 24 õpilast, kuid kooli elushoidmine tasub end kindlasti mitmeti. Pealegi koosneb nendest inimestest, kes töötavad lasteaias ja koolis, ka kohaliku haridus ja kultuuriseltsi tuumik. Peale Kamari on hiljuti moodustatud kultuuriselts ka Adaveres. Neile mõlemale on valla eelarves ette nähtud 30 000 krooni.
VAIKE KÄOSAAR
NÄDAL MAAKONNAS
Möödunud teisipäeval arutati nõupidamisel Jõgeva Linnavaras Jõgeva spordiklubide tegevust ja mõnede klubide võlgnevusi Virtuse ruumide kasutamisel. Neljapäeval toimus linnavalitsuses nõupidamine linna reoveepuhasti ehitamise küsimuses. Nädala lõpus külastas Jõgeva linna kultuuriminister Signe Kivi. Nädalavahetusel peeti spordihoones Virtus Eesti karikavõistlused saalibändis. Laupäeval esinesid Jõgeva rahvatantsijad Tartus Vanemuises tantsumemme Helju Mikkeli juubeliüritusel. Eile sõitsid abilinnapea Viktor Svjatõsev ja veemajanduse spetsialist Vello Ründva Rootsi Kuningriiki Kungsbacka kommuuni tutvuma sealse heitveepuhasti käitlusjaamaga. Eile algasid Jõgeva Ühisgümnaasiumis võrkpallivõistlused erinevate linnade õpetajatele. Maavalitsuses toimub Eesti Raamatu Aasta Jõgevamaa toimkonna koosolek. Eeloleval pühapäeval on küünlapäeva puhul naiste püha üritused Jõgeva kultuurikeskuses.
Neljapäeval oli vallavolikogu istung. Reedel peeti Laiuse seltsimajas maakonna estraadiringide ülevaatus. Kuremaal toimus LõunaEesti meeskooride III võistulaulmine. Homme korraldatakse Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski ruumides valla laste laulukarusselli eelvoor. Reedel on Vanaveski ruumides kohtumine nõelraviarsti Lembit Kuulbergiga.
Reedel arutati vallavalituse istungil maaküsimusi. Laupäeval tutvus Kasepää rahvamaja olukorraga kultuuriminister Signe Kivi.
Laupäeval käis Mustvees kultuuriminister Signe Kivi, kes kohtus linnavalitsuse esindajatega. Täna on koos linnavolikogu eestseisus. Kolmapäeval on kultuurikeskuses etendus “Elu nagu Tootsi tasku”.
Möödunud esmaspäeval arutasid vallavalitsuse esindajad Aidu raamatukogu ruumide küsimust ning pandi paika raamatukogu edasine asukoht. Pajusi ja Vorsti küla aktivistide kokkusaamisel oli arutusel Pajusi külaseltsi võimalik moodustamine tulevikus. Sellel nädalal hakatakse vallas ettevalmistusi tegema ülevallaliseks kevadpeoks 2. aprillil.
Neljapäeval toimus vallavalitsuse istung, kus arutati peamiselt maareformiga seotud küsimusi. Eile oli Pala vallamajas koos komisjon, kes hindas Euroopa Liidu SPP projekte. Täna peetakse Pala suusaradadel mitmeid varem ära jäänud suusavõistlusi.
Eeloleval reedel on Luua Metsanduskooli klubis metsamajanduse 40. lennu lõpuaktus. 27. märtsil annab Palamuse näitering Palamuse veskis esietenduse A. Paasilinna näidendiga “Ulguv mölder”.
Möödunud neljapäeval arutas vallavolikogu kultuurikomisjon Kursi kihelkonnapäevade korraldamise ettevalmistusi eeloleval suvel. Reedel sõlmis vallavalitsus lepingu OÜ-ga Cerbos Karksi-Nuiast kütteseadmete rekonstrueerimiseks. Eile viibis Puurmanis TV3 võttegrupp, kes valmistab ette saatelõiku eeloleval laupäeval eetrisse minevast saatest “Liivi- ja Eestimaa piiril”. Neljapäeval on vallavolikogu istug, mille päevakorras on valla põhimääruse esimene lugemine, turvalisuse probleemid, Puurmani haridus-, kultuuri- ja puhkekeskuse detailplaneering jne.
Reedel korraldati Põltsamaa lossis lasteüritus “Lossipreili maskeraad” ning Ranna restoranis peeti Eesti Lastevanemate Liidu nõupäeva. Laupäeval korraldati Põltsamaa kultuurimajas rahvuslik käsitööpäev koos Eesti Rahva Muuseumiga. Eile oli Põltsamaa kultuurimajas koosolek haridusalastest koostöövõimalustest Põltsamaa piirkonnas. Eilsel linnavolikogu istungil oli põhiküsimusena arutusel tänavuse aasta eelarve. Kultuurimajas peeti kevade alguse pidu lastele. Homme korraldatakse Põltsamaa spordikoolis linna ja valla II etapp males Endel Pajumäe karikale. Homme ja ülehomme korraldab noorteühendus Juventus Põltsamaal üleeestilised noortepäevad. Reedest pühapäevani kestab Põltsamaa kultuurimajas 35. üleeestiline amatöörfilmide festival, mille raamides tegutsevad laupäeval ja pühapäeval noortele filmihuvilistele põnevat tegevust pakkuvad animafilmi ja arvutianimatsiooni töötuba ning videoneti labor. Laupäeval on linnas märtsiküüditamise meenutuseks mälestushetked.
Neljapäeval võeti vallavolikogu istungil vastu valla tänavuse aasta eelarve. Sellel nädalal toimub kohtumine AS Lacto esindajatega Lustivere põllumajandusühistu edasise käekäigu ja arengu asjus. Kohtutakse ka Alam-Pedja looduskaitseala haldaja Einar Tammuriga.
Pühapäeval korraldas Halliku Maanaiste Selts endise Halliku koolimaja ruumides kevade vastuvõtmise peo koos peredega. Eile algas vallamaja ruumides kuut piirkonna omavalitsust haarava Saare Aktiviseerimiskeskuse organiseeritud õmbluskursuse esimene etapp.
Laupäeval oli Maarja keskkoolis abiturientide ball. Eeloleval laupäeval annab Tabivere teatritrupp Tabivere rahvamajas esietenduse Ago-Endrik Kerge lustmänguga “Nõidade pidu ehk aastatuhande kokkutulek”.
Reedel peeti Torma rahvamajas Torma kooli aastapäevale pühendatud kontsertaktus. Laupäeval oli Sadalas valla laste lauluvõistlus Laululust. Pühapäeval pidasid Vaiatu rahvamajas pidu valla pensionärid koos külalistega Laekverest. Täna on Sadala rahvamajas Torma Valla Maanaiste Seltsi õhtu. Eeloleval reedel annab Sadala rahvamajas etenduse Pala näitering lustmänguga “Vana Aadam”. Vaiatu klubis on reedel endiste ja praeguste taidlejate pidu.
ARVAMUS
KÜSITLUS
Silja, kodune:
“Muidugi ootan kevadet. Talv kipub juba ära tüütama. Kevade muudab eelkõige ilusaks looduse ärkamine. Paljud maainimesed alustavad kevadel ka aiatöödega. Ka mina kasvatan oma aiamaal köögivilja. Kõige rohkem on mul meeles noorusaastate kevaded, sest millal siis veel armuda kui mitte kevadel.”
Ülo, asutuse juhataja:
“Kes siis kevadet ei oota. Sel aastaajal tärkab loodus ning inimestel lähevad meeled elevile. Kui ilmad ilusad on, muutub paljudel ka tuju paremaks, kuigi sageli võivad rahamured kimbutada. Ise valmistan praegu kevadisteks aiatöödeks. Kevadväsimusele pole mul aega mõelda. See on rohkem linnainimeste mure.”
Signe, kodune:
“Minagi tunnen kevade tulekust rõõmu. Päike hakkab paistma, puud lähevad roheliseks. Endal on mul tänavu kevadised plaanid veel tegemata.”
Kersti, gümnaasiumineiu:
“Oi, kevadel on palju ilusat. Olen juba ostnud kevadrõivad ja jalanõud. Kevadel ei puhu selline vinge tuul nagu talvel, mis sageli soengu sassi ajab. Ilusate ilmade aegu on ka parem tuju õppida ja nii saan ka paremaid hindeid. Tore on seegi, et poisid muutuvad kevadel tüdrukute vastu tähelepanelikumateks ja viisakamateks.”
Endel, pensionär:
“Kõik aastaajad on ilusad ja samuti meeldib mulle kevad. Peaasi, et oleks tervist, mis koduseid töid teha lubaks. Mõneti hakkab mul tervis kevadiste ilmade aegu ka muret tegema. Tänavu algas mulle seitsmekümne seitsmes kevad. Just päev enne kevade algust oli mul sünnipäev.”
Anne, koolitädi:
“Ma ootan väga kevadet. Hea on vaadata, kuidas loodus tärkab. See on kena aastaaeg. Varsti saab ka aiatöödega alustada. Plaanitsen kevadel ka maja üle krohvida. Mõneti teeb liiga kevadväsimus, mille leevendamiseks tarvitan vitamiine.”
Aare, kooliõpilane:
“Hea, kui kevad juba kätte jõuab. Tänavune talv on juba pikaks veninud. Kahjuks on kevadine koolivaheaeg liiga lühike, mistõttu jõuab vähe huvitavat ette võtta. Kui ilmad soojenevad, saab rohkem väljas olla ja sõprade seltsis aega viita.”
Edgar, kooliõpilane:
“Ootan kevadet rõõmuga. Siis saan taas jalgrattaga sõitma minna. Rattasõit on mulle toredaks harrastuseks. Sageli sõidan jalgrattaga ka Kaareperest Jõgevale. Eriti meeldivad mulle kevaded, kui lumi ruttu ära sulab. Selline kevad oli üleeelmisel aastal”.
Kaareperes küsitlesid
JAAN LUKAS ja ANATOLI MAKAREVITS
KIRJAD
Euroopa Liit — sajandi võimalus või illusioon
Ühinemine Euroopa Liiduga on kahtlemata lähiaastate jooksul üheks meie välispoliitika keskseks teemaks. Selle nimel on tehtud aastatepikkust rasket tööd ja kulutatud suur hulk raha.
Eestlased näevad Euroopa Liidu täisliikmeks saamises eelkõige võimalust kiiresti rikastuda ja heaoluühiskonda jõuda ning ka teatud julgeolekugarantiid. Samas ei suuda või ei taha meie riigijuhid näha Euroopa Liidu tõelist olemust, vaid räägivad rahva teadmatust kasutades muinasjutte saabuvatest pudrumägedest ja piimajõgedest.
Euroopa Liidu sügavamat mõtet ning organisatsiooni varjukülgi on rahvale aga kahetsusväärselt vähe tutvustatud. Seetõttu peab suur osa rahvast kõrvalejäämist Euroopa Liidust katastroofiks, mis tõukavat Eesti Vene impeeriumi rüppe.
Tegelikkuses ei ole aga Euroopa Liit vaesemate ja uute liikmesriikide abistamiseks loodud organisatsioon, mis oleks huvitatud meile millegi andmisest ilma ise kasu saamata. Euroopa arenenud tööstusriike ajendas superföderatsiooni looma hoopis lootus säilitada sel moel kasvõi ajutiseltki Euroopa (juht)positsioon maailmas, vaatamata allajäämisele Põhja-Ameerika ja Aasia regioonile nii rahvastiku juurdekasvu kui ka majanduse arengutempo poolest. Euroopa pole 20. sajandi teisel poolel nimelt suutnud piisaval määral tehnoloogilise progressiga kaasas käia, mistõttu on vähenenud tema konkurentsivõime maailmaturul.
Vasakpoolsete poliitiliste jõudude võidukäik Euroopas on suurendanud makse, ametiühingute võim palkasid, keskkonna ja tervisekaitse eest võitlejad on suutnud vähendada tootmise efektiivsust. Nende tegurite koosmõju tulemusena on suurenenud tootmiskulud, mistõttu Euroopa juhtivad riigid ei suuda enam oma kaupa maailmaturul müüa ning üritavad seda probleemi lahendada protektsionistliku väliskaubanduspoliitikaga. Uued liikmesriigid on Euroopa suurriikidele soodsad eksportturud, millega on seletatav paljude Euroopa Liidu liikmesmaade toetus Ida-Euroopa riikide s.h. Eesti liitumisläbirääkimistele.
Kuigi Euroopa ühisturg võib mõnda aega Eesti majandusele positiivset mõju avaldada, seab see meid liiga tugevasse sõltuvusse Euroopa juhtivatest riikidest ning saab varem või hiljem meie arengut pärssivaks teguriks. Kui Eesti tahab jõuda kõrgelt arenenud riikide hulka, siis on vaja hakata mõtlema mitte regionaalselt, vaid globaalselt. Tuleb teha rohkem koostööd maailma progressiivsemate regioonidega, mitte siduda end vasakpoolsusesse uppuva Euroopa Liiduga.
Eesti on suutnud erinevalt mitmetest teistest endistest sotsialismimaadest arendada liberaalset majanduspoliitikat, loonud ettevõtlussõbraliku maksusüsteemi ning suutnud vältida sotsiaaldemokraatlike jõudude esilekerkimist. Me ei tohiks oma eelistest loobuda ning ühineda bürokraatiast ja vasakpoolsusest kubiseva liiduga. Vägagi hämmastav on Eesti suuremate parempoolsete erakondade eurolembus, mis viitab asjaolule, et meie poliitikuid huvitab vaid Euroopa Liidust saadav lühiajaline tulu ning ametnike karjäärivõimalused, mitte Eesti majanduse areng. Seetõttu on ka Euroopa Liidu alase informatsiooni jagamine rahvale ebapiisav ja erapoolik. Kuid Eesti riigi arenguks ei piisa vaid rahva hullutamisest müütidega Euroopa Liidust.
Tegelikkus on aga hoopis midagi muud. Kui Eesti rahvas langeb poliitikute ilusate sõnade ohvriks, siis ei ole meil 21. sajandi maailmas helget tulevikku loota. Meil ei ole aega ega vajadust teha neid vigu, mida teeb Euroopa. Meie peame mõtlema rohkem kui ühe käigu ette. Euroopa Liit ei ole 21. sajandil maailma juhtiv jõud. USA, Jaapan, Hiina, Araabiamaad, Kagu-Aasia ja Venemaa hakkavad etendama juhtivat rolli.
Eesti kui väikeriik peab end orienteerima nendele, kes on uuel sajandil tegijad, kuid samas tuleb võimalikult suures ulatuses säilitada iseseisvus ning kaitsta rahvuslikke huve. Euroopa Liit meile selleks vajalikul määral võimalusi ei paku.
KRISTJAN-OLARI LEPING,
TÜ majandusteaduskond
JUHTKIRI
Too, kes seal üleval ilmapuldi taga nuppe keerab, on omadega päris segi läinud või kannatab originaalitsemismaania all: suurema osa talvest lumenappuses vaevelnud Eestimaa võttis eile saabunud kevade vastu paksus lumerüüs. Vaheaega pidavatele koolilastele oli see muidugi kenaks kingituseks: saavad või nüüdki natuke suusatada. Suurem osa täiskasvanuid vaatab aga hilisele lumele ilmselt kui tüütule ja kasutule nähtusele, millest oleks hea võimalikult kiiresti vabaneda, et tõeline kevadetunne maad võtta saaks.
Tegelikult ei ole lume sulamine üldse igas mõttes meeldiv. Sest meie oludes sulab lume alt välja ka igasugust kõntsa koerakakast pruugitud jõulukuuskede ja äravisatud mööblini välja. Umbrohtunud eikellegimaadest rääkimata. Ning kui sul on jalakäijana valida jääkonarustel ukerdamise ja poris sumpamise vahel, siis tundub jää isegi parema või vähemasti puhtama variandina.
Aga kevade kui niisuguse tuleku vastu vaevalt et kellelgi midagi on, sest kevadega on igaühel seotud omad ootused. Potipõllumees kibeleb aiamaale, torusooja pruukija naudib soolaste soojaarvete sujuvat kahanemist, pinginühkimisest tüdinud koolijüts ja ületöötanud palgaline haistavad läheneva pikema puhkuse lõhna, päikeselemb-sulistaja rannahooaja lähenemist, raskete talveriiete ahistusest väsinu võimalust kergemalt rõivastuda jne. Nagu lume sulamisel, nii on ka soojade ilmade ja rannahooaja saabumisel muidugi ka teatud varjuküljed: paksude talverõivaste varjus kogunenud rasvapolster tuleb halastamatult ilmsiks. Sellele asjaolule mängides on igasugu imekõhnumisvahendite tootjad-turustajad alustanud telekanalite kaudu totaalset reklaamikampaaniat, mis harju keskmise Eesti Vabariigi kodaniku, alalhoidliku ja umbuskliku, tõsi küll, enamasti ainult irvitama ajab.
Peale üldise meeleolutõusu lööb kevad lahedamaks olukorra tööturul, ennustab eilne Eesti Päevaleht. Lisatöökäsi vajavad vee peale jäänud põllumajandustootjad ning suvel agaramalt liikuva rahva vastuvõtmiseks valmistuvad teenindus ja toitlustusettevõtted, samuti otsitakse asendajaid puhkusele siirduvale põhitööjõule. Kuna täiskasvanud tööinimesigi jõude ootamas, on kõik harjunud mõttega, et koolilapsele on suvist rahateenimisvõimalust peaaegu mõttetu otsida. Ent Pärnumaal, ime küll, on kunagisele õpilasmalevale sarnanev moodustis juba mitu suve taas tegutsenud. Äkki tasuks uurida, kuidas see seal õnnestunud on? Rahateenimishimust lastel üldjuhul puudu ei tule. Ülemöödunud kevadel, kui esimesed ajalehepoisid katseliselt Vooremaad levitama võeti, olla üks neist kuulu järgi tundidest varvast visanud, jättes õpetajale kirja: “Läksin Vooremaasse töle”...
Kena kevadet kõigile!
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Kust tuleb omavalitsuste raha?
Jõgevamaa omavalitsuste 1999. a. eelarve tulud moodustasid kokku 231,8 ja kulud 225,8 miljonit krooni. Võrreldes riigieelarvega, mille maht oli ilma pensioni- ja ravikindlustuseelarveta 17,5 miljardit krooni, ei ole seda palju.
Jõgevamaal on kolm linna, kuid ainult kaks tõmbekeskust: Jõgeva ja Põltsamaa koos samanimeliste valdadega. Neisse on koondunud 52% omavalitsuste tuludest.
Need neli omavalitsust kasutavad rohkem ressursse kui ülejäänud üheksa. Mustvee linna tulud jäävad näiteks (11,2 mln) alla nii Palamuse (18,1 mln), Torma (14,8 mln) kui ka Saare (12,7 mln kr) valla tuludele. Kui jagada eelarve tulud omavalitsuste territooriumil elavate inimeste arvuga, saame tulu ühe elaniku kohta.
Eelmisel aastal oli see kõige suurem Saarel (7780 kr). Järgnesid Pala (7680), Põltsamaa linn (7070), Palamuse vald (6910), Jõgeva linn (6310), Mustvee linn (5600), Torma vald (5290), Tabivere (5190), Jõgeva (4810), Pajusi (4450), Kasepää (4430), Puurmani (4150) ja Põltsamaa vald (4070 krooni).
Seaduse järgi on omavalitsustel väga palju tuluallikaid, mida võib allikate ja ülesannete järgi mitmeti grupeerida. Allikate järgi võib tulud laias laastus jagada maksutuludeks (olulisemad neist on üksikisiku tulu ja maamaks), riigieelarve rahaks (investeeringud ja toetusfond) ning muudeks tuludeks.
Maamaks — oluline tuluallikas
Peale üksikisiku tulumaksu on maamaks mõnelegi vallale oluline tuluallikas. Jõgeva maakonnas laekus eelmisel aastal maamaksu 13,7 miljonit krooni ehk 5,9%
omavalitsuste tuludest. Üle miljoni krooni laekus maamaksu seitsmes omavalitsuses: Jõgeva vallas 2,3; Torma vallas 2,2; Põltsamaa ja Puurmani vallas 1,5; Pajusi vallas 1,3; Palamuse ja Saare vallas 1,2 miljonit krooni.
Muude tulude alla kuuluvad laekumised varadelt (nt kinnis- ja vallasvara võõrandamine), majandustegevusest, sh haridus, kultuuri- ja spordiasutuste omatulud (vanemate tasud lasteaedadele, huvikoolidele, toitlustamiskulud jne), ministeeriumidelt saadud raha riiklike ülesannete täitmiseks (nt toimetulekutoetus) jne.
Eelmisel aastal oli muid laekumisi kokku 66,6 miljonit krooni ehk 28,7% tuludest, seega on see küllaltki arvestatav tuluallikas. Jõgeva linnal oli muid laekumisi 16,5 miljonit krooni (39% tuludest) ja Põltsamaa linnal 11,4 miljonit krooni (31% tuludest).
Riigieelarvest vähem raha
Riigieelarvest eraldatavad summad on vähenenud, seda just investeeringute osas. Nii eraldati mullu omavalitsustele investeeringuteks 24,7 ja toetusfondist 45,5; kokku 70,2 miljonit krooni ehk 30% omavalitsuste tuludest. Käesolevaks aastaks eraldati toetusfondist 53,2 ja investeeringuteks 10,2; kokku 63,4 miljonit krooni.
Kui mullu eraldati 9,4 miljonit ka konkreetseteks ülesanneteks, nagu geograafiliste majandamistingimuste ühtlustamiseks, üldtüüpi hooldekodudele, muusikakoolidele jne, s.o maakondliku tasandi toetusfondi, siis tänavu eraldati selleks ainult 5,2 miljonit krooni. Tänavu on suurendatud ainult summasid munitsipaalkoolide õpilaste sõidusoodustuste kinnimaksmiseks 0,4 miljoni krooni võrra. Piletihindade tõus aga sööb selle raha ära. Kui toetusfondi summad Jõgevamaa omavalitsustele suurenesid sel aastal 7,7 miljoni krooni võrra, siis rahaeraldised kokku vähenesid (78,4 mln 1999. a. ja 68,6 mln 2000. a.).
Laenud moodustasid omavalitsuse tuludest mullu 4,8% ehk 11 miljonit krooni. Kõige rohkem laene kasutas Põltsamaa linn — 6,5 miljonit, millest 3,6 mln läks linnapea Margi Eina sõnul kultuurimaja renoveerimiseks. Jõgeva maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Endla Võborgi andmetel ei ole omavalitsused laenu võtmisega siiski liialdanud.
RAIVO SIHVER
Kultuuriminister raha ei lubanud
Reedel ja laupäeval viibis Jõgevamaal kultuuriminister Signe Kivi.
“Ütlen kohe ära: täiendavat raha ei ole valitsusel praeguse majandusseisu juures kusagilt võimalik juurde lubada,” ütles minister Põltsamaa kultuurimaja tühja saali vaadates. Põltsamaa linnapea Margi Eina ja kultuurimaja direktori Aleksander Parmani sõnul otsitakse lahendusi, kuidas saali lähiajal siiski korralikud toolid muretseda. Maavanema Margus Oro arvamusel võiksid linnajuhid kaaluda võimalust toolid liisida või rentida. See võimaldaks kultuurimajas kontserte ja etendusi korraldada ja koormaks linnaeelarvet vähem, kuna tasumine jaotub pikema aja peale.
Kui Põltsamaa kultuurimajas on kapitaalremont lõpetatud, siis Jõgeva kultuurikeskuses on lõpule jõudnud vaid tööde esimene etapp. Et maja täielikult korda teha, kulub veel miljoneid. Esmane ülesanne on katuse uuendamine, sest katuse edasi lagunedes võib hoone vastselt remonditud teine korrus ohtu sattuda.
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis meenutas Signe Kivi kunagist soovi kooli näidendis Raja Teelet mängida. Tõsinedes vaatas minister aga Palamuse rahvamaja, kus sisse langeda ähvardav katus sunnib lärmakamaid kultuuriüritusi nagu noorte diskoõhtud, ära jätma.
“Olukord, kus ujula kuulub vallale, samas hoones asuv spordisaal aga riigile, on ebanormaalne,” tõdes minister Kuremaal vallavanema Toivo Ilvese selgitusi kuulates. Eeldused kujundada ujulast kogu piirkonnale oluline spordi- ja puhkekeskus, on Kuremaal tänaseks loodud. Ujula direktor Igor Ellisson rääkis Signe Kivile ka motokokkutulekust Jõgevatreff, mis järgmisel aastal on kogu Euroopa motomatkajate aastaüritus ja kindlasti Eesti jaoks oluline kultuurisündmus.
Laupäeva hommik algas tõsiselt. “Tuleb lõpetada olukord, kus mingeid täiendavaid kanaleid kasutades käiakse ja taotletakse raha maavanemast ja ministeeriumist mööda minnes,” ütles minister Kivi Kasepääl, kus täielikult amortiseerunud hoonet ehitatakse rahvamajaks hoolimata sellest, et mõne kilomeetri kaugusel on teine rahvamaja ja samas lähedal Mustvee kultuurimaja.
Mustvee kultuurimajas rääkis linnapea Pavel Kostromin lisaks linna kultuurielule veel Mustvee sadama kaasajastamise vajadusest. “Tahaksin kindlustada, et kõik valitsuse liikmed meie plaanist teaksid, kui ükskord otsustamiseks läheb ja raha eraldamiseni jõutakse,” ütles ta.
Visiidi lõpetuseks külastas minister Signe Kivi laupäeval Jõgeva spordikompleksi Virtus, kus Jõgeva Tähe saalibändimeeskond oli teel järjekordsele Eesti karika võidule.
PEEP LILLEMÄGI
NOORTELISA
Juhtumistest Mattiiseni päevadel
Kuna kõik niikuinii teavad, et Alo päevad (ehk Mati päevad ehk Alo Mattiiseni päevad ehk Alo Mattiisenile pühendatud üleriigiline vokaalinstrumentaalansamblite konkurss) on hea asi, siis sündmusest endast nagu pikalt jahuma ei hakkakski. Kes käis, see käis. Kes ei käinud, see teab ise, millest ilma jäi.
Niisiis, ütleme kohe ära, et tegijad on tublid, avaldame kiitust, jagame präänikuid jne. Oli ansambleid. Palju. Laulsid. Kes kuidas. Jagati auhindu. Nagu alati. Laulukonkurss. Teada värk. Tore pidu meis enestes — Jõgeval ka. Harva juhtub. Hea, et juhtub.
Suur kõrv
Suur kõrv ehk žürii istus tähtsa näoga oma kohal, sealhulgas ka Ivo Linna. Ja siis… puistas üks neiuke oma juuksekummi seltsimees Linnale mehelikkuse seisukohalt äärmiselt strateegilisse kohta, nimelt jalgade vahele — eesmärk teadmata. Ja seltskonnaajakirjanike silmad lõid särama…
Edasi. Alo Mattiiseni risotooriumi “Roheline muna” CD esitlus. Peaosades kolmandik segakoorist Noorus, Raul Talmar (solist + dirigent), Silvi Vrait ja veel kord Silvi Vrait. Viimasel, kes oli ka suure kõrva tähtis osarakuke, oli õnnestunud endale saada koguni kaks peaosa. Kõlas küll.
Koolis, kus esinejad ööbisid, sai kehakinnitust kahes baaris. Ühes neist müüdi ka alkohoolseid jooke, mida ilmusid manustama mõned vilistlased, tõmbasid nina konjakit täis, jaurasid väheke ja suunati hellalt, kuid kindlakäeliselt välisuksest välja. Sõnadega stiilis “kui kaineks saate, tulge tagasi”.
Veli, hella...
“Veli, hella vellekene, tee meil kiike kiidumail, ära tee oja otsa peale ega…” Söögi alla, söögi peale ja kahe söögikorra vahele ka. Segadusse aetud suure kõrva (kelle kõrvad veljekeste kiigeehitus loost juba pilli ajasid) pingilt kostis kommentaar: “Ei tea,kas see on kohustuslik lugu või!?” Ega ikka ei olnud küll!
Õhtune kontsert, st esimene neist. Henry Laks (ülimalt paljutõotava häälega): “Ja nüüd mängin ma teile kõige metsikuma loo, mis mul on!” Rahvas põnevil. Ja siis… ja siis tuli täpselt samasugune soigumine nagu kõik eelmisedki. Paar Alo Mattiiseni
lugu tegi ikka ka, need olid vähe kobedamad. Mustlasromansid ja iiri lood olid firmaroaks.
Mäkid laval
Pärast Henry lahkumist tuli Mac Mac Mac — ei, mitte Macburger, mitte Macbeth, mitte McDonald’s, tuli hoopis Mac Mac Mac MacFall. Oi, nii palju mäkkisid ühel laval!? Nojah, Five Singers of Funk oli ikka ka. Väga hea, et oli: koos olid nad kõige paremad. Rahvas tantsis ja möllas, kõik olid Mäkiga väga rahul. Iseendaga ka.
MUZA IVANOVNA
Ühiskondlikud identiteedigrupid
Jotad — kõige tülikam ühiskonnagrupp.
VÄLJANÄGEMINE? Nagu parmud, ainult näod on erksamat värvi.
MIDA TEEVAD? Veedavad ööpäevi oma elukohas. Manustavad mõnuaineid, seksivad, esitavad oma seisukohti rohke detsibellinduse ja vägivallaga. Mõnikord liiguvad vonklevat trajektoori pidi väljas. Peksavad ja tapavad sageli üksteist, muust kriminaaliast rääkimata. Elatusallikad on suur müsteerium.
SEKS? Sadomaso suhted lühiealiste grupi- või paarissuhetega. Palju järeltulijaid.
MUUSIKA? Ise teevad liikuva struktuuri ja aeglustatud tempoga a capella madalaregistrilist lemmiktegevusega seotud lüürikaga spontaanseid teoseid.
MÕNUAINED? Peaaegu eranditult alkohol, enamasti segase päritoluga vodka. Nikotiin.
POLIITIKA? Ei huvita.
KUS NÄHA? Enamasti korterelamutes seal, kust kostab kõige suuremat lärmi.
Mittekorralikud (veidi enne 18 kodust lahkunud) noored — kõige sporaadilisema käitumisega noortegrupp.
VÄLJANÄGEMINE? Väga eklektiline, võib sisaldada kõike: efektsust, tuhmust, lohakust, pedantsust, esteetilisust, inetust jne. Juuksed enamasti pikad.
MIDA TEEVAD? Päeval magavad või teevad igasuguseid töid. Ka maalivad, kirjutavad, filmivad, pildistavad, mängivad, musitseerivad, õpivad, kasvatavad järeltulijaid.
Õhtul aga kogunevad kellegi poole ja hakkavad nö pidutsema: mõnuaineid tarbima ja plära ajama. Edasist ei mäleta keegi.
SEKS? Igasugune. Enamasti lühiajalised paarissuhted, suur vallaslaste arv.
MUUSIKA? VLÜ, Untsakad jne.
MÕNUAINED? Kergem alkohol ja kanep, kuid ka teised narkootikumid. Nikotiin.
POLIITIKA? Hämmastavalt ebateadlikud.
KUS NÄHA? Igal pool, eriti õhtupoolikul.
(Järgneb)
MARGUS KIIS
Kreisy küsitlus
Mida kinkisite naistepäevaks või mida teile naistepäevaks
kingiti?
KatalinMeili (17): “Lilli…”
Imbi (17): “Mina olin haige ja magasin. Ma ei tähistanud seda üldsegi.”
Marko (17) ja Heiki (16): “Kinkisime kaarte, lilli, šokolaadi ja õpetajatele potiroosi. Meie arvates pole naistepäev enam nii eriline, valentinipäev on tähtsamaks muutunud. Üleüldse on naistepäev meeste diskrimineerimine!”
Monika (34) ja Kaie (34): “Saime lilli ja kringlitüki, kommikarbi ka. Mingit erilist üllatust küll ei olnud.”
Andres (45): “Mina kinkisin naisele tordi ja lilled, oli tore päev…”
Väsimuse aeg... On olla raske ja nõrk. Tahaks puhkust, magada. Aga roheluse saabudes ununeb see meelest ning kõik muredki kaovad koos talve hallusega.
Kevade aeg... on see, mulle nimel elatakse üle kõle sügis ja külm, ebameeldiv talv. Siis inimene tunneb, kuidas elu hakkab keema ja veri pulbitsema.
Päikese aeg... on tulemas. Varsti. Siis tunned, et kiirte kuumus võib olla palavalt tappev ja tekib ahvatlus kassi kombel päikese soojuses mõnuleda. See teeb loiuks ja laisaks. Aga nii ongi hea.
Armastuse aeg... on see, mida ootavad kevadelt kõik. Mõned leiavad üles oma vana armastuse, teised jälle saavad seda maitsta alles esimest korda.
See on võimaluste ning lootuste täitmise aeg.
Hea aeg.
ON KEVAD!
SPORT
Jõgeva Tähe ei loovutanud karikat
Pühapäeval lõppesid spordihoones Virtus tänavused Eesti karikavõistlused saalibändis. Karikat kaitsnud spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond alistas
finaalmängus võistkonna TDK Aeg. Nüüd jääb rändauhind Jõgevale ka järgmiseks hooajaks.
Laupäeval alanud karikavõistlustel kohtus Tähe esindusvõistkond alagrupimängus esimesena Maitimi saalibändivõistkonnaga ja võitis 5:0. Samal päeval said karikakaitsjad 11:2 võidu ka Hiiumaa võistkonna üle, kellel on praeguseks veel vähe kogemusi. Pühapäevahommikuses veerandfinaalis, kus Jõgeva spordimeeste väravat kaitses Mati Tali, oli Tähe 8:2 tugevam võistkonnast Bildorex.
Poolfinaalis mõõtis esindusmeeskond taas võimeid spordiklubiga Maitim, keda võideti 4:0. “Väravavaht Veiko Raudsepp suutis tagasi tõrjuda kõik vastase katsed palli meie väravasse saada. Mõnegi palli püüdis ta kinni käega. Selline osavus on Tähe väravavahtide töös tavaline,” rääkis kaitsemängija Rainer Võsaste.
Vastased rikkusid reegleid
Finaalmängus pretendeeris Tähe esindusmeeskonna rivaalina karikale TDK Aeg, kes poolfinaalis võitis 5:1 Tartu Ülikooli spordiklubi. Otsustava mängu algul rikkus
TDK Aeg võistkonna liige mängureegleid, mistõttu kohtunik Toomas Lelumees andis jõgevlastele võimaluse bulliti löömiseks. Nii lõigi Tähe ründaja Marko Saksing esimese värava. Varsti tegid vastased ka teise vea. Seekord usaldati bulliti löömine Andrus Tõrukesele. Temagi tabas edukalt. “TDK Aeg sportlased on kehaliselt tugevad ja püüdsid meid võita jõuvõtteid kasutades,” märkis kapten Marko Saksing, kes sai kaks korda palli väravasse ka normaalmängus. Nii osutuski Tähe tulemusega 4:0 neljandat korda karikavõistluse võitjaks. “Vastasest olime tugevamad eelkõige meeskonnaliikmete hea koostöö tõttu,” lausus esindusmeeskonna treener ja kaitsemängija Toomas Klaarman.
“Karikavõistlused olid mulle esimesed võistlused, milles pärast paarikuist vigastusest tingitud eemalolekut taas kaasa mängisin,” lisas ta. “Ka TDK Aeg mängis finaalis üldiselt hästi. Kui kohtunik mängu pidevalt kontrolli all hoidnud oleks, ehk ei oleks meie vastased siis ka võistluste eeskirju rikkunud ja siis oleks karistuslöögid ära jäänud,” avaldas arvamust Jõgeva Tähe mänedžer Aare Kõuts.
Viik, võit ja kaotus
Tähe noortemeeskond mängis laupäeval 3:3 viiki Tartu Ülikooli spordiklubiga. Võistkonna Maa & Talu alistasid Jõgeva noored saalibändimängijad 5:1. “Mäng selle vastasega kujunes üsnagi lihtsaks, mistõttu meie esimene viisik puhkas ja võistlustules olid teine ja kolmas viisik,” kommenteeris väravavaht Ivo Lepik. Pühapäeval kohtusid Tähe noored Tallinna Tehnikaülikooli meeskonnaga. Normaalajal väravaid ei tabatud. Bullitite löömises oli aga rohkem õnne Tehnikaülikooli sportlastel ja nad võitsidki 2:0. “Väga hea, et spordiklubi Jõgeva Tähe pakub treenimis- ja võistlemisvõimalust noortele saalibändihuvilistele. Nii on mitmete poiste vaba aeg asjalikult sisustatud. Saalibändi võiks lausa Jõgeva Nokia olla,” lausus mänge jälginud Hansapanga Jõgeva regiooni direktor Aita Saksing.
Piletimüüja Riina Lemmingu sõnul müüdi saalibändi karikavõistlustele üle 250 pileti. Üks fännidest, noormees Nikolai oli kaasa võtnud fanfaari, mida ta puhus Jõgeva Tähe ergutamiseks. Sel fännil olid jalas tiigrikujulised sussid, mis ta hiljem lemmikmeeskonnale kinkida lubas.
JAAN LUKAS
Pajusi valla lahtistel kabemeistrivõistlustel oli osavõtjaid kasinamalt kui eelmisel aastal. Sellele vaatamata selgus esikolmik nii põhiklassis kui ka noorte arvestuses alles pärast viimast vooru. Esimeseks kahekordseks võitjaks krooniti Heldur Evertsoo, kes kogus seitsme vooruga 5 punkti. 4,5 punkti said Rein Orav ja Paul Evard, nemad jäidki lõpuks plusspoolele.
Noorteturniiril mängiti kaks ringi, osales 12 noort, nende hulgas ainsa tütarlapsena
Agne Kokka, kes kogus 11 punkti ja saavutas üldarvestuses kuuenda koha. Kaks paremat noormeest olid 17,5 punktiga Arti Arusoo ja Uhur Visk, 16,5 punktiga olid kolmas neljas Gert Pärnaste ja Märt Nurk ning viies Kairo Kraaner (16 p). Lõpuks andis peakohtunik Sulev Luht simultaani kaheksale paremale noorele. Kahe ringiga tehti ainult kaks viiki, seega jäi skooriks 15:1 simultaaniandja kasuks.
Auhinnalaua ja hubase võistluspaiga eest täname Pajusi vallavalitsust eesotsas Jaan Sutiga. Kabetajad kohtuvad jälle 25. märtsil kell 10 Laiuse põhikoolis.
SULEV LUHT
11. märtsil toimusid Kadrinas Eesti võistkondlikud (8M+2N) meistrivõistlused koroonas. Osales üheksa kümneliikmelist võistkonda. Eesti meistriks tuli 96 punktiga KeSa koroonaklubi võistkond Harjumaalt, teise koha sai Pärnu (92 p), kolmanda Kehra (83 p). Laiuse spordiklubi võistkond kaotas KeSale 5:15 ja Pärnule 7:13, seetõttu polnud medaliheitluses kaasarääkimise õigust.
Laiuse võistkonnas mängisid Marek Poltrago (7 p), Erki Lepik (5 p), Meelis Sarapuu (9 p), Väino Ridal (10 p), Ilmar Poltrago (8 p), Tiit Ottenson (8 p), Udo Kuslap (10 p), Paul Uiboleht (10 p), Laine Rande (7 p), Milvi Kägu (8 p).
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
Jahihooaeg on selleks korraks läbi saanud. Kuni 1. juunini, siis algab sokujaht. Hunti ja rebast võib aastaringselt lasta, kuid kriimsilma on praegu küllaltki raske tabada.
Huntidel on pulmamängud lõppenud ja emahunt otsib mõnes tihedamas padrikus varjulisemat kohta, et aprilli lõpus või mai alguses tuua ilmale kolm kuni viis mustjashallika karvaga kutsikat. Alles suve lõpupoole, kui hundimamma ja -papa hakkavad poegadele murdmiskunsti õpetama, laieneb jahipiirkond. Siis võib näljane hundikari tulla talude lähedale ja mõne koera maha murda.
Mullu sügisel viisidki hundid Jõgeva vallas Kaera külas ühe peni minema. “Susid panid meie taksikoera Naksi nahka. Teisel, laika ja hundikoera moodi Pätul oli kõvasti kaela puretud. Viisime peni loomaarsti juurde, kuid temagi ei suutnud looma päästa. Küllap püüdis meie suur peni oma väiksemat sõpra kiskjate eest kaitsta, kuid sai võitluses surmava haava,” meenutas Siimu-Lauri talu perenaine Marje. Kaera ja Vaimastvere kandis on nähtud värskel lumel hundijälgi tänavugi.
“Ei tea, kas just see oli meie penide murdja, kuid minu abikaasa laskis mõni nädal tagasi ühe hundi maha,” mainis Marje.
“Sõitsin koos poeg Jaanusega metsa sigadele toitu viima, kui näen: metsaveeres luusib kriimsilm ise. Pidasin auto kinni ja temagi jäi meist kõigest 50—60 meetri kaugusele seisma. Ootas mind rahulikult seni, kuni jõudsin võtta püssi, selle kuuliga laadida ja autost välja ronida. Nagu partsu panin, olid susil sussid püsti,” rääkis Ats Hordo. Ta on jahiseltsi Metsis aseesimees ja olnud metsa- ja jahimees vähemalt veerandsada aastat. Atsil polnud see esimene hunt, kelle on pigem juhus talle kätte mänginud.
Aastaid tagasi, kui Ats töötas Kurista metsamajandis autojuhina, ajas ta Vägeva lähedal Onga jõe sillal ühe hundi oma auto rataste alla. Selle, kuulist puutumata susi naha olla ta tollasele direktorile Saksingule kinkinud.
ARDI KIVIMETS
Laupäeval peeti Jõgeval noorkotkaste üleriigilised kabevõistlused. Võistkondlik karikas jäi teist aastat järjest Jõgeva malevale.
Valikturniiridest pääses üleriigilisele võistlusele 8 maleva neljaliikmelist võistkonda. Jõgeva noorkotkaid esindasid Elmar Tali (Maarja), Rivo Aavel (Vaimastvere) ning Anti Arusoo ja Algis Kokka (mõlemad Pisisaare rühmast). Võistkondlik teine koht läks Tallinna, järgnesid Harju, Hiiumaa,Valgamaa, Alutaguse ja Põlvamaa noored kabetajad. Maarja keskkooli õpilane Elmar Tali tuli individuaalarvestuses Tiit Lepiku (Tallinn) ja Edik Koppelmanni (Valga) järel kolmandaks.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Maanteeamet korraldab koostöös Politseaimeti ja reklaamibürooga Zoom turvavööde ja turvaistmete propageerimise kampaania “Traksid peale”. Politsei osaleb kampaanias kahel nädalal ajavahemikul 20.—26. märtsini ja 27. märtsist 2. aprillini. Esimesel nädalal antakse kinnitamata turvavöödega sõitmiselt tabatuile voldikuid ja kleebiseid. Kui kinnitamata turvavöödega sõidetakse asulasisesel teel ja tegu on ainsa eksimusega, siis trahvi ei määrata ja piirdutakse hoiatusega. Teisel nädalal antakse asulasisesel teel tabatuile kaks võimalust: kas maksta trahvi või lugeda läbi infovoldik ja kirjutada kohapeal vastavale paberilehele etteantud teemal lühikirjand, seda muidugi juhul, kui muid eksimusi liikluseeskirja vastu ei olnud.
Kogu kampaania eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu turvavöö kasutamisele nii ees kui ka tagaistmel sõitmisel ja laste turvaistme kasutamise vajadusele. Kirjandid edastatakse Politseiametile ja sealt edasi Maanteeametile, kus neist kokkuvõtted tehakse. Pastapliiatsid, voldikud ja kleebised, nii palju kui neid jagada on, jäävad kirjutajale.
Murti garaaži ja ärandati auto
Ööl vastu eelmise nädala kolmapäeva murti Jõgeval Aia tänaval sisse ühisgaraaži Õuna ühte boksi ja ärandati sealt sõiduauto Ford Scorpio. Valge sõiduauto numbriga 416 AIP on senini kadunud. Autol olid peal ka roolilukk ja signalisatsioon. Ärandaja viis garaažist ära ka soojapuhuri. Kannatanu hindab saadud kahju üle 32 000 krooni.
Ööl vastu läinud nädala kolmapäeva murti Põltsamaal sisse Pajusi tn 18 endise Põltsamaa EPT ruumidesse AS Valentino Adavere metallitöökotta. Sissepääsuks oli eest ära võetud treiruumi aken ja lõhutud ukselukud. Varastati arvuti, faksiaparaat ja kaks keevitusagregaati. Kahju arvatakse 80 000 kroonile.
Möödunud kolmapäeva öösel murti Tabivere vallas Voldi külas sisse OÜ Veskivälja viljalattu. Murti lahti tabalukk. Viljahoidlas kühveldati ja tõsteti pangedega kallurikasti seni täpselt kindlakstegemata kogus suvinisu. Vargad ajasid ära sinist värvi pruuni veokastiga kallurauto GAZ 53 numbrimärgiga 683 RAG. Auto on leidmata. Neil, kes teavad auto asukohta või on teadlikud kuriteo toimumise muudest asjaoludest, palume teatada telefonil 110. Infoandja anonüümsus garanteeritakse.
Eelmisel kolmapäeval sõitis Jõhvi—Tartu maantee 80. kilomeetril Saare valla piires
ülemäärase kiirusega ja halbadest teeoludest tingituna teelt välja sõiduauto Mitsubishi ja paiskus vastu puud. Vigastada said autot juhtinud Ajona (1971) ja kaasa sõitnud Jane.
Laupäeva lõuna ajal sõitis joobnud Meinhardi (1961) juhitud ratastraktor T16 Halliku—Koseveski teel Pällu küla kohal teelt välja ja läks ümber. Juht sai vigastada ja toimetati Tartusse Maarjamõisa haiglasse.
Autodest varastati makkraadiod
Pühapäeva hommikul ilmnes, et Jõgeval Tähe tn. 5 ja 6 majade juures on sisse murtud kahte sõiduautosse. Tähe 6 juures varastati Ford Sierrast raadiomagnetofon Clarion ja samasugusest autost Tähe 5 maja otsas makkraadio Osio. Kannatanud hindavad kahju 500 kroonile.
Kasepää vallas murti sisse poodi
Möödunud neljapäeva hommikul avastati Kasepää vallas Metsa külas, et aknaklaaside eemaldamisega on sisse murtud OÜ Mageeto kauplusesse. Avaldaja arvates on varastatud alkohoolseid jooke, toiduaineid ja ka tööstuskaupu umbes 20 000 krooni väärtuses.
Varastati vilja ja lüpsiagregaat
Ajavahemikul 10.—15. märtsini on Jõgeva vallas Pedjas sisse murtud ühte talulauta. Kannatanu teatel varastati sealt 200 kg nisu ja lüpsiagregaat. Kokku on kahju arvestatud ligemale 2000 kroonile.
Ööl vastu möödunud neljapäeva varastati Põltsamaal AS-i Kitsinger Progress territooriumilt roostevabast metallist anum ja muud samasugust metalli, mis kaalus
kokku 143,6 kg. Varas oli roninud piiratud territooriumile üle võrkaia. Saadud kahju hinnatakse rohkem kui 5300 kroonile.
Teisipäev, 21.03.2000. a.
Laiuse ja Vaimastvere metskonnad optimeeritakse
ARDI KIVIMETS
Põltsamaa valla eelarve võeti vastu kolmandal katsel
VAIKE KÄOSAAR
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
KÜSITLUS
Kaareperes küsitlesid
JAAN LUKAS ja ANATOLI MAKAREVITS
KIRJAD
Euroopa Liit — sajandi võimalus või illusioon
KRISTJAN-OLARI LEPING,
TÜ majandusteaduskond
JUHTKIRI
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Kust tuleb omavalitsuste raha?
RAIVO SIHVER
Kultuuriminister raha ei lubanud
PEEP LILLEMÄGI
NOORTELISA
Juhtumistest Mattiiseni päevadel
MUZA IVANOVNA
Ühiskondlikud identiteedigrupid
MARGUS KIIS
Kreisy küsitlus
Mida kinkisite naistepäevaks või mida teile naistepäevaks kingiti?
SPORT
Jõgeva Tähe ei loovutanud karikat
JAAN LUKAS
SULEV LUHT
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
ARDI KIVIMETS
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Murti garaaži ja ärandati auto
Autodest varastati makkraadiod
Kasepää vallas murti sisse poodi