Vooremaa
Maaelu alternatiivselt ja mahedalt
Lisaks teravilja, piima ja sealiha tootmisele võivad maainimestele tulu ja eneseteostusvõimalusi pakkuda ka traditsioonilisest põllumajandusettevõtlusest ebatavalisemad tegevusalad. Eriti sobib alternatiivtootmine piirkondadesse, kus põllumaade viljakus on tagasihoidlikum.
Saare vallas Ulge talu põllumaadel kasvatatakse ka herneid ja vaarikaid. Pärast jaanipäeva alustatakse selles majapidamises tenniseväljaku ehitamist. “Tahame rajada taluõuele tenniseväljaku, kuhu muuhulgas võiksid mängima tulla Voore külalistemajas ning Koseveski puhkemajas teenuste kasutajad. Meie kodu on Voore külalistemajast vaid viie kilomeetri kaugusel,” ütles peremees Aivar Kütt. Koos perenaise Lyga koostas ta tenniseväljaku ehitamist käsitleva äriprojekti, mis esitati Peipsiäärsetes valdades majanduselu edendamiseks mõeldud Phare programmi SPP projekti maakondlikule komisjonile, kes pidas otstarbekaks Küttide äriideed rahaliselt toetada.
Kalev Jalasto Sadalast kavatseb rajada jahiturismitalu, mis hakkab korraldama suurulukijahti. “Nii peaksid mitmedki linnamehed saama nautida jahielamusi,” märkis Jalasto. Ka tema jahindusplaan pälvis toetuse SPP projektist. “Meie maakondlikule komisjonile esitati raha taotlemiseks 15 projekti. 4 nendest käsitlesid koolitusplaane, 11 aga alterntatiivtootmist ning olid koostatud investeeringutoetuse saamiseks. Nii näiteks olid välja pakutud äriideed rüpsi ja rapsi, maasikate, astelpaju ja sõstarde kasvatamiseks,” rääkis SPP projekti Jõgevamaa koordinaator Lia Lust.
Metsamarjad ja seened
Jõgeva Talunike Liidu esimehe Kalju Jalaka arvates on meie maakonnas mitmedki alternatiivpõllumajanduse võimalused veel kasutamata. “Talunikud võiksid kasvatada näiteks seeni või metsamarju. Kännuseente kasvatamiseks sobivad näiteks tühjaks jäänud laudad, kus kasvukeskkonnaks on kottidesse pandud peenestatud ja kuumutatud põhk. Sel moel kasvatab näiteks seeni Lääne-Virumaa talunik Jaana Pärna. Toomas Jaadla Tartumaalt Rannust kasvatab aga oma talumaade soisematel aladel jõhvikaid ja mustikaid,” tõi Jalakas eeskujusid Jõgevamaa talunikele.
Välja talus vihatakse mürke
Samuti kui alternatiivtootmine erineb tavapõllumajandusest ka mahepõllundus, mille praktiseerijad väldivad mürkide ja tööstuslikult valmistatud väetiste kasutamist. “Ma lausa vihkan mürke ning talutootmine peab nendest täiesti vaba olema,” teatas Puurmani vallas Tammiku külas asuva Välja talu perenaine Vilja Sinimets. Selles kümme aastat tagasi tegevust alustanud talus kasvatakse neljandat aastat mahepõllumajandusmeetodil 12 hektaril teravilja, samuti kartulit ja köögivilja.
Perenaine Vilja osaleb ka ökoloogiakeskuse korraldatud mahepõllumajanduse kursustel, kus peavad loenguid välislektorid ja Eesti põllumajandusülikooli õppejõud. “Olen enesetäiendusel paljugi huvitavat ja kasulikku õppinud. Mahepõllumajanduses peetakse kõige olulisemaks viljavaheldust, mille tõdesid silmas pidades ma ka ise teravilja kasvatan. Muuhulgas olen teada saanud, et jäätmaadel tasub mõnikord umbrohtudel kasvada lasta. Umbrohus levivad putukad, kes omakorda hävitavad neid putukaid, kes kahjustavad põllukultuure,” rääkis mahedust eelistav talunik.
Keemiavaba toodang kallimaks
Vilja Sinimetsa sõnul on mahepõllumajandussaadused eriti hinnas Taanis. Taluliidu juht Kalju Jalakas arvas: “Ka Eesti turul peaks kemikaalide ja mürkidevabalt saadud toodang kolmandiku võrra või isegi poole rohkem maksma. Selline toodang on tervislik ja iseäranis kasulik lastele. Õieti pole aga mahepõllumajanduses midagi uut. Lihtsalt vanu tõdesid püütakse taas rakendada. Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis ei tuntudki mürkkemikaale ning ka mineraalväetisi kasutati äärmiselt vähe või olid need siis orgaanilise päritoluga. Nii väetati näiteks tšiili salpeetriga, mis tegelikult on linnusõnnik,” lausus ta.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Möödunud nädalal toimusid Jõgeva linnavolikogu komisjonide istungid. Linnas paigaldati liiklusmärkidele lisatahvlid, tekstiga “v. a. linnavalitsuse loal”, mis piiravad raskeveokite sissesõitu kesklinna. Eile toimunud Jõgeva linnavalitsuse istungil arutati Jõgeva linna arengukava projekti. Ööl vastu kolmapäeva korraldatakse linnas muusikaüritus “Helisev suveöö”. 22. juunil tähistatakse Jõgeva Gümnaasiumi 85. aastapäeva.
Möödunud kolmapäevasel Jõgeva vallavalitsuse istungil olid arutlusel kõiki eluvaldkondi hõlmavad küsimused. Neljapäeval korraldas Koonderakond Kuremaal seminari “Millist halduspoliitikat vajab tänane Eesti?” Eile oli Laiuse põhikoolis IX klassi lõpuaktus. Tänasel vallavalitsuse istungil arutatakse põhiküsimusena haridusprobleeme. Täna selgub ka 29. juunil toimuva vallavolikogu istungi päevakord.
Möödunud esmaspäeval arutas vallavanem Jüri Vooder vallavolikogu komisjonide esimeestega valla arenguprobleeme. Eilsel vallavolikogu istungil käsitleti muuhulgas haldusreformi teematikat ja vallavalitsuse töötajate atesteerimist. Vallas kestavad inglise keele kursused vallavalitsuse töötajatele ja teistele valla elanikele.
Möödunud pühapäeval tähistati Mustvees vanausuliste kirikuhoone valmimise 70. aastapäeva. Üritusel viibisid 10 Eesti vanausuliste koguduste esindajad ja külalised Venemaalt Nizni-Novgorodist. Täna on koos Mustvee linnavolikogu eestseisus. Reedel kell 16 algab rannaäärses parklas Kaitseliidu Jõgeva Maleva pidulik Võidupühale pühendatud rivistus, kus kaitseliitlased annavad maavanem Margus Orole presidendilt saadud võidutule.
Möödununud nädalal osalesid sporti harrastavad valla lapsed ja täiskasvanud Soome sõprusvallas Kihniös toimunud võistlustel. 15. juunil oli Pajusi vallavalitsuse istung. Kui ilmastikuolud võimaldavad, lähevad Pajusi külaseltsi liikmed enne jaanipäeva parki koristama. 23. juunil on Pajusi pargis jaanituli, millele eelnevad spordivõistlused. Avatakse näitus, kus saab tutvuda kooliõpilaste töödega.
Eile esitleti Luual kvaliteettrükist “Muistsete aegade lood. Jõgevamaa legendid”. Palamuse turimiinfo keskuses avati näitus “Jõgevamaa turismitrükised läbi aegade.” Eile pidas nõu ka vallavolikogu haridus ja kultuurikomisjon. 21. juunil toimub Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis IX klassi lõpupidu ja 22. juunil XII klassi lõpupidu. 23. juunil on Palamuse kirikus armulauaga palvus, asetatakse pärg vabadussõja monumendi jalamile, surnuaiapüha Palamuse uuel surnuaial. Samal päeval algab Palamuse pargis rammumeeste võistlus “Tõnisson 2000”, jaaniõhtu. 20. juunil toimub Kaarepere rahvamajas kogu pere tsirkuse etendus ning 21. juunil suve vastuvõtu pidu koos jaanitulega. 23. juunil kell 11 tähistakse Kaareperes võidupüha.
17. juunil oli Pala põhikooli IX klassi lõpupidu. 22. juunil tähistatakse Kodaveres firma Pootsman puhkekompleksis jaanipäeva. 23. juunil toimub Pala valla päev, mille raames saab teoks Kodavere kihelkonna Sassukvere küla kokkutulek.
15. juunil toimunud vallavolikogu istungil oli kõneaineks valla osalemine mittetulundusühingu Lustivere hooldekodu asutamisel, valla põhimääruse teine lugemine ja mitmed teised küsimused. Täna on vallavalitsuse istung. 23.—24. juunil toimuvad Puurmani vallas Kursi kihelkonnapäevad.
Eelmisel reedel toimunud Eesti Raamatu Aasta Põltsamaa komitee koosolekul oli kõneaineks 7. septembril korraldatava üleeestilise raamatuürituse ettevalmistamine. Laupäeval peeti Kuningamäe kardirajal võistlused “Jaanikart” ja Põltsamaa staadionil perepäeva. Eilse linnavolikogu istungi päevakorras on 17 punkti. Muuhulgas olid arutlusel õpetajate palgafondi täiendamine, kaugõppe teel õppimisvõimaluste loomine Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ning lossi taastamisfondi põhikirja kinnitamine.
Eelmisel esmaspäeval oli vallavalitsuse istung, kus põhiteemaks olid maaküsimused. 23. juunil avatakse Räsna külas Vabadussõja veterani Karl Jaanuse juubelikivi.
Eelmisel pühapäeval oli Voore pargis IV Saare valla laste laulukonkurss Voore siller 2000, kus osales 39 last 3—16 eluaastani. 21. juunil on vallavolikogu istung. 22. juunil korraldatakse Saare mõisas suur suveüritus “Hullu krahvi ettevõtmised Saare mõisas”.
Laupäeval osalesid Tabivere ja Maarja segakoor Tallinnas Eesti—Soome ühislaulupeol. 18—25. juunini viibib Tabivere vallas Saksa sõpruslinna Geilenkircheni delegatsioon. 23. juunil süüdatakse jaanituli Äksis Vabadussõja monumendi juures, järgneb pidu Tabivere pargis, kus esineb külakapell Lidia Vaino juhtimisel. Üritus on tasuta. 24. juunil on jaanipidu Maarjas.
16. juunil toimunud vallavolikogu istungil kinnitati raamatukogude ja rahvamajade põhimäärused ja rajatava koduloomuuseumi põhikiri. Vallavanem Mati Kepp andis ülevaate haldusreformiga seonduvatest probleemidest. Homme on vallavalitsuse istung. 22. juunil korraldatakse Vaiatu rahvamajas tantsubändide festival Vaiatu Rosolje 2000. 23. juunil toimuvad Vaiatu küla II kodukandipäevad ning Torma Rahuoru pargis vanasõidukite sajandisõit. Üritusel laulab RAM. 24. juunil on aga Võtikvere küla II kokkutulek. Samal päeval valitakse ka Sadala rammumees.
Suursaadikud Põltsamaa lossihoovis
Eelmisel neljapäeval külastasid Põltsamaad Eestis resideeruvad suursaadikud. Kohal olid Põhjamaade, Saksamaa ja Austria diplomaatilised esindajad.
Maavanem Margus Oro tegi Põltsamaa veinikeldris toimunud kohtumisel lühikese ülevaate Jõgevamaast. Põltsamaa Felixi tegevjuht Andres Koern tutvustas seejärel Põltsamaal valmistatavaid veine, mida saadikud samas ka maitsta said. “Põltsamaa lossis on läbi aegade nähtud erinevate riikide valitsejaid ja hiljaaegu asutatud Põltsamaa Lossi Taastamise Fondis oleme arutanud, et neile riikidele võiks teha ettepaneku Põltsamaa lossi taastamises osaleda,” ütles Andres Koern.
“Kui oma panuse annaksid ka Eesti riik ja Põltsamaa linn, võiks loss juba kümnekonna aastaga endises ilus taastatud saada,” Koern.
Diplomaatide seas põhjustas mõte elevust, kuid konkreetsete toetuselubadusteni neljapäeval veel ei jõutud. Alanud nädalal on maakonnas ringsõidul Austria ja Poola suursaadikud ning enam kui kümne välisesinduse majandusatašeed.
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
Aprilli lõpupäevil tulid seitsme maakonna — Võru, Valga, Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva ja Harjumaa piimatootjate esindajad kokku ja moodustasid piimatootjate tulundusühistu Eesti Toorpiim.
Valiti 7liikmeline nõukogu, nõukogu valis esimeheks Harjumaa piimatootjate esindaja Rein Riga. Piimatootjad, kelle toodangumaht on alla 6 tonni päevas, peaksid moodustama oma väiketootjate piimaühistu või koonduma kohaliku talu või tootjate liidu alla. Läbi nimetatud organisatsioonide on võimalik astuda nimetatud Keskühistu liikmeks.
Väiketootjad Võru – ja Jõgevamaal on koondunud näiteks Tootjate Liidu , Põlva- ja Võrumaa taluliidud aitavad ühendada nn “pukipiimatootjaid” Rõuge Piimaühistu alla. Igas maakonnas peaksid nii tootjate liidud kui ka taluliidud aktiivselt tegelema piimatootjate koondamisega, sest paljud asutatud piimaühistud ei funktsioneeri.
Maakonna piimaühistutest töötab aktiivselt Põlvamaal K-Piim, kus kogu ühistu liikmeskonna piimatoodang käib läbi ühistu. Igas maakonnas peaks ühistud nii tööle saama.
Keskühistu Eesti Toorpiim tegevuse peamine ülesanne ongi koondada Eesti piimatootjad ühtseks, kes on suutelised oma toodangu eest korralikku hinda nõudma ja saama. Sügisene piimatootjate koondamine näitas selgelt, et ühtsuses peitub jõud – koos suudeti piima kokkuostuhinda kergitada. Koos saab oma huve tulemuslikumalt kaitsta.
Keskühistu järgmine ülesanne on pidada läbirääkimisi tööstustega. Eestimaal on 42 piimatööstust, kes kõik on valmistunud või valmistuvad täitma euronõudeid; 3 piimatööstust on need täitnud ja omavad vastavat litsentsi. Oleme suutnud piimatööstused viia euronõetele vastavaks piimatootjate arvelt.
Tootjad ise aga pole nõuete täitmiseks midagi eriliselt suutnud teha, kuna toorpiima eest makstakse vähe. Sellest tulenevalt ongi vaja piimatööstustega läbirääkimisi pidada, et saada selgusele, kes on äripartnerid ja kes lihtsalt piimatootjate nahakoorijad. Piimatootjad pole enam suutelised üleval pidama 42 piimatööstust.
Osa piimatööstusi on küll enda ümber koondanud piimatootjaid nn klubivormis, kus suhtutakse küll hästi, kuid kokkuostuhind pole ikkagi vajalikul tasemel. Piimatootjaid, kes on oma tegevuse aastatega lõpetanud, on palju, kuid tööstused õilmitsevad rahulikult edasi. Ülim aeg on mõista, et tulemuste mõjutamiseks paremuse suunas tuleb ühineda.
Teiseks ülesandeks on keskühistul peale tööstustega läbirääkimiste pidamise mõjutada valitsust paremate turustustingimuste saamiseks. Tööle on vaja saada eksportorganisatsioon, siis on võimalik piimaliitri hinnale juurde saada kuni 30 senti. Kui suudetaks pidada lõpuni läbirääkimised Euroopa Liiduga 20% tollide vähendamise osas, annaks see piimahinnale juurde kuni 25 senti. Otsetoetused piimalehmale lisaksid 15 senti. Kui võtta aluseks tänane piima keskmine kokkuostuhind 2.50 kr/liiter ja lisada väljavõideldavad hinnalisad, oleks piima kokkuostuhind tootjale 3.20 kr/liitrist. Eesti tänane päevane piimatoodang on umbes 950—1150 tonni piima, tööstus suudab töödelda aga 3500 tonni piima päevas — piim on täna defitsiit.
Peame ise tahtma, et piimanduses hakkaksid asjad liikuma meile kasulikus suunas. Selleks on aga vaja luua ühistuid üle Eestimaa, kes omakorda ühineksid Eesti Toorpiimaga. Tänase päeva seisuga kuulub kuni 30 % piimatootjatest keskpiimaühistu Eesti Piim alla, kellel on ka oma tööstused; 15 % piimatootjatest on end tööstusele maha müünud. Kõige kahjulikum tootjale on tööstusest laenu võtta — seotus võib viia vara üleandmiseni.
Otsustusvõimelised ja tegusad piimatootjad, keda on umbes 50—55 % ringis tootjatest, peaksid lõpuks suutma enda eest seista, muidu pole kodumaine tootja enam toormeturul tegija. Kui suudetakse saavutada tase, et müüa tööstustele piima läbi oksjoni, ei saa tööstus enam piimahinnaga mängida ega tootjaid lõhustada.
TOOMAS PAUR
KIRJAD
Istusin koos sõbrannadega Jõgeva kesklinna pargipingil. Noored lösutasid murul ja rüüpasid õlut. Haljasalal istumine ja päikese käes peesitamine ning lonksukese võtmine on nüüd moeasjaks saanud ja ega see meid enam nii väga häirigi. Las tunnevad mõnu ja musitavad, mis see meie, vanainimeste asi, peaasi et ei lälla ega tülita teisi. Siis aga juhtus see, mis meid hinge põhjani solvas. Üks nooruk tuli meie juurde ja ütles: “Mutid, kobige minema, ma tahan kusta.” Meie istusime edasi, tema aga soristaski meie selja taha. Oleme elatanud inimesed, ja et meie kohta “mutid” öeldakse, sellest saame veel aru, aga et päise päeva ajal tahetakse meid avalikus kohas täis teha, vaat seda ei oleks küll minu silmad näha tahtnud. Siin pole põhjus mitte avaliku käimla puudumises (kaubahallis on see olemas), vaid kasvatamatuses.
Jõgevlane A. J.
JUHTKIRI
Kevade algusest peale on Vooremaa toimetuses käibel olnud üks nali. Alati, kui juhtkirja kirjutama määratud kirjatsural mingit kindlat teemat kohe välja pakkuda pole olnud, on peatoimetaja poolirvitamisi öelnud: “Kirjuta kevadest”. Umbes nii, nagu viisakatel inimestel soovitatakse piinliku vaikuse vältimiseks rääkida ilmast. Tegelikkuses on ikka läinud nii, et päeva peale on midagi kevadest aktuaalsemat välja koorunud ja kevadeteemalise juhtkirja nalja oleme saanud nädalast nädalasse rõõmsasti edasi veeretada. Homme kell 4.48 saab kevad aga otsa. Mispärast, nagu taiplik lugeja isegi aru saab, on viimane aeg kevadeteemaline juhtkiri kirjutada.
Kevad on, teadagi, kena asi. Päike paistab, lind laulab ja puu läheb lehte. Ja justkui peaks kogu aeg soojemaks minema. Viimane seaduspärasus sel aastal paraku ei kehti. Pärast aprillikuist kahenädalast kuumalainet pole paksemaid vammuseid enam seljast suurt saanudki. Ja suplushooaega on suutnud alustada vaid mõned eriti karastatud. Õigupoolest võiks see kõik vanduma ajada, aga minule isiklikult oli juba möödunudaastase superkuuma suve järel puht loogikale tuginedes selge, et teist sellist niipea ei tule ning et sel suvel tuleb üsna niru ilmaga leppida. Tundub, et just selline lähtealus on mind suuremast kassiahastusest päästnud.
Kevade ilmast sõltumatuks komponendiks on koolide lõpuaktused. Seekord on põhikoolide omad kuidagi taha ja gümnaasiumide omad (võrreldes möödunud aastaga) ettepoole nihkunud, nii et lõviosa aktusi on koondunud just alanud nädalale. Kui kingad-kleidid-ülikonnad varutakse valmis aegsasti, siis lillepoodidele ja juuksuritöökodadele võib see nädal lausa proovikiviks olla.
Kingadest, soengutest ja lillesülemitest olulisem on, mõistagi, see, et koolilõpetajad edasises elus oma koha leiaksid. Kardan, et tänastel lõpupidudel on muretut lustlikkust vähem kui paarkümmend aastat tagasi. Riigieksamite tulemused on seks ajaks selged ja sundinud mõndagi lõpetajat oma plaanides korrektiive tegema. Kes kõrgkooliust ei sihigi, peab arvestama meie tööjõuturul valitseva nõiaringiga: tööle tahetakse enamasti kogemustega inimesi, aga kust saab kogemusteta noor töökogemuse, kui kogemusteta noort tööle ei võetagi? Ja mida väiksem koht, seda suurem jõud on tutvusel.
Ehk ei suru need elulised mured end lõpupäeval siiski liiga peale ning lasevad piduriides noortel korraks tagasi mõelda kooliseinte vahel ühiselt veedetud ajale. Ajale, mis on edasise suhtes üsna määrav, vaatamata sellele, kas igat õpitud valemit või reeglit elus vaja läheb.
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Korter Jõgevale 4000 krooni eest?
Korterit on võimalik odavalt osta ka täitevameti korraldatud enampakkumiselt.
Ainult korteri elamiskõlbulikuks muutmiseks tuleb palju vaeva näha.
Ega turuhinnadki väga kõrged ole. ASi Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepa andmetel maksab 1-toaline korter 6000—10 000 krooni, kahetoaline kuni 15 000 krooni ja kolmetoaline kuni 20 000 krooni. Ka neljatoaline korter võib maksta 20 000 krooni ümber.
Erastamisspetsialisti Terje Tetsmanni sõnul AS Jõgeva Elamu enam korterimüügiga ei tegele, sest need on erastatud. Ost-müük on kahe inimese vaheline tehing ja notar võlgade kohta andmeid ei nõua.
Vello Mäesepa andmetel on seetõttu paljud heausksed ostjad petta saanud. Ta lisas, et enne tehingu sooritamist tasuks ostjal uurida korteri tausta. Selleks tuleks pööduda järelpärimistega vastavate teenuste pakkujate poole ja uurida kommunaal-, samuti elektri, gaasi jne maksete tegelikku seisu.
“Vastavalt korteriühistu seadusele jäävad korteriühistusse kuuluva eluruumi müügi korral müüja poolt tasumata jäänud majandamiskulud ja muud maksed uue
omaniku tasuda,” märkis ASi Jõgeva Elamu erastamisspetsialist.
Jõgeva linnavalitsuse jurist Anneli Jõgiste teatas Vooremaale, et ostu-müügi korral ei lähe kommunaalteenuste võlad automaatselt üle eluruumi ostjale. “Kui lepingus ei ole pooled üksteisele tingimusi seadnud, tasub endine omanik kuni omandi üleminekuni ka võlgade eest. Kommunaalteenuste eest tasumise kohustus tekib eluruumi uuel omanikul alates korteri omandamisest,” lisas ta.
Võlglaste kortereid müüb enamapakkumisel ka Jõgeva Maakohtu täitevosakond. Osakonna juhataja Ly Sarapuu andmetel oli käesoleva aasta 5. mail korraldatud enampakkumisel müügil 11 korterit. Pea kõigi nende alghind oli alla 10 000 krooni. Kui enampakkumine nurjub, viib täitevosakond läbi kordusenampakkumise, alandades müügihinda. “Vaatamata madalale ostuhinnale puudub ikkagi ostuhuvi,” mainis osakonna juhataja.
Jõgeval, Ristiku tänaval pandi müüki endises ühiselamus asuv kahetoaline elamiskõlbmatu korter alghinnaga 1000 krooni. Kohale tuli neli pakkujat. Üks enampakkuja ostis 4000 krooni eest korteri ära. Kõige kallim, kolmetoaline korter, müüdi ära 15 000 krooni eest.
Kui endine omanik korterit vabatahtlikult ei vabasta, on uuel omanikul õigus esitada kohtule hagi sundkorras väljatõstmiseks. Ly Sarapuu andmetel ei ole neil siiani müüdud korterite vabastamisega probleeme olnud.
RAIVO SIHVER
Pärijad pärivad surnud omaniku võlad
Väga tihti arvatakse, et inimese surma korral lõpevad ka tema kohustused omandile. Nii see ei ole. Pärandi vastuvõtmisel lähevad pärijale üle kõik õigused ja kohustused, sealhulgas kohustused tasuda eluruumi kommunaalmakseid nagu soojus, üür jne. Kuna Jõgeva linna korterite turuhinnad on väga madalad, umbes 6000—20 000 krooni, siis loobuvad pärijad suurte võlgade olemasolu korral tihti pärandist.
ASi Jõgeva Soojus juhataja abi Madleen Lõhmuse andmetel ei valmista pärandkorterid neile probleeme, sest ei teki niisugust olukorda, kus see ilma omanikuta jääb. Lõhmuse teatel on aasta jooksul surnud umbes kümme korteriomanikku, kuid korter on enamasti sugulastele üle läinud. Praegu on kaks korterit, millel on võlgnevused peal.
“Pärast omaniku surma saadame omaniku aadressil ja tema nimel arved, sest korteriomanik ei muutu koheselt. Pärijate poolt pärandi vastuvõtmisel saadame arved uuele omanikule. Juhul, kui pärandvara ei ole 3—4 kuu jooksul vastu võetud, lõpetame surnud omaniku nimele arvete saatmise, kuid kulude arvestust peame raamatupidamises edasi. Päijad on aga tihti pärandist loobunud,” kommenteeris olukorda ASi Jõgeva Elamu juhataja abi — jurist Merike Valgmäe.
Vesteldes Jõgeva Linnavara spetsialistidega selgus, et Jõgeva linnas on tegemist pärandvaraga, kus lähisugulased on loobunud korteritest. Võlad kasvavad ja linn on kohustatud käituma seaduse kohaselt. Näiteks kahe keskküttega korteri puhul on tegemist suurte võlgadega, mis liginevad mõlema juhtumi puhul 20 000 kroonini.
Pärijaks linn
Jõgeva linnavalitsuse jurist Anneli Jõgiste teatas Vooremaale, et pärijate loobumise korral ei saa kohalik omavalitsus pärandvarast loobuda ning talle tulevad üle kõik pärandvara õigused ja kohustused. “Pärast inventuuri tegemist ja pärandvara eraldamist on pärija, kohalik omavalitsus, kohustatud tasuma pärandvara arvelt ka võlad,” lisas ta.
Pärijate poolt vastu võtmata jäetud eluruumidest teatab Jõgeva linnavalitsusele AS Jõgeva Elamu, kes pöördub seejärel notari poole ettepanekuga välja selgitada eluruumi võimalikud pärijad ning määrata pärandvara inventuuri teostaja. Isikud, kes kuuluvad sellise vara pärijate ringi, peaksid kaaluma ja lõplikult otsustama, kas nad soovivad pärandvara vastu võtta või mitte, ja teatama sellest ka kohalikule omavalitsusele. On ju selge, et igasugune kestev määramatu olukord suurendab pärandvaralt arvestatavaid võlgnevusi ja halvendab selle seisukorda,” kommenteeris Anneli Jõgiste. Ta lisas, et kui on pärandist loobutud ja teostatud ka inventuur, väljastab notar seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse Jõgeva linnale, kes on kohustatud vara arvele võtma, tasuma võlad ja vajadusel ka võõrandama vara.
RAIVO SIHVER
Kuremaa tehnikumis 52 lõpetajat
Laupäeval said Kuremaa Põllumajandustehnikumi lõputunnistuse 52 kaubandusärindus eriala õpilast, neist seitsmele anti tunnistus koos kiitusega.
Kuremaal on kaubandustärindust õpetatud keskkooli lõpetanutele viis aastat, põhikooli haridusega tehnikumi tulnud õppisid neli aastat ja neile oli see esimene lend. Kursusejuhatajad olid õpetajad Karmo Heero, Riina Pärn ja Riina Reimand.
“Tundub, et ärinduse eriala on noorte hulgas veel populaarne ning kavatseme sügisel võtta seda eriala õppima veel 60 õpilast,” märkis direktori asetäitja õppealal Vaino Mölder.
Tehnikumi kiitusega lõpetanud Laiuselt pärit Merle Lukk kaitses edukalt oma lõputööd “Käibemaksuseaduse rakendamine OÜs Merineitsi”. Homme on Kuremaa tehnikumi edukalt lõpetanud Merle Lukk ja Piret Kulm Tallinnas põllumajandusministri pidulikul vastuvõtul.
Kuremaa tehnikumis on järgmine lõpuaktus 22. juulil, siis lõpetavad infotehnoloogia erialal õppinud.
ARDI KIVIMETS
Varastatud liinide taastamiseks võib kuluda aastaid
Maavanem Margus Oro kohtus eelmisel nädalal Tartus Eesti Energia Tartu piirkonna jaotusvõrgu juhataja Kalju Kohaga, et arutada Jõgevamaal sagenenud elektriliinivargustega tekkinud olukorda. Viimase kahe kuuga on Eesti Energia Jõgeva ja Tartumaa teeninduspiirkonnas liine varastatud kokku 1,6 miljoni krooni eest.
“Eesti Energia juhtimine on koondunud Tallinnasse, kohalikele meistritele on antud suhteliselt jäigad juhised, millest remonditöödel juhinduda,” rääkis maavanem. Margus Oro sõnul teavitas Kalju Koha Jõgeva ja Tartu maavanemaid, et lähtuvalt vargustest on energeetikaettevõte sunnitud piirama investeeringuid ja esmaseid taastamistöid tehakse eelkõige püsiasustusega piirkondades. Nii võib näiteks suvila, mille toiteliin varastatud, liini taastamist oodata üle aasta.
Uusi investeeringuid planeerib Eesti Energia teha vaid aktiivse majandustegevuse ja maksujõuliste klientidega paikkondadesse.
PEEP LILLEMÄGI
NOORTELISA
Nüüd on ta siis lõpuks käes. See sügiseltalvel pikisilmi taganutetud suvi. 21. juunil on ta kohal, tuleb varajase 4.45 bussiga. Bikiinides & puha… elus & imeline suvi… Nojah, nii palju siis sellest. Päikesed paistavad, õrnad (või vähem õrnad) tuulekesed puhuvad, taevas on taeva karva sinine, kohalikud lombiääred on poolpaljaid, päikeses särisevaid kehi täis & kurk kuivab…
Kuivab. & kohe kuivabki. Täna teeme väikse õlle, teeme parem suure õlle, teeme parem suure õlle… Justjust, just nii ta kipub ikka minema — ikka sinna suure õlle poole, & pärast ikka kraavi poole või lähima telefoniposti poole või puu või majanurga või… ikka vastassuunavööndi poole. & jalg on nii raske sinna gaasipedaalile vajuma. & pea on nii raske rinnale vajuma. & tähelepanu on nii kerge hajuma. Et siis parem ei teeks seda suurt õllet, või nii!? Vähemalt neljarattalise sõbra roolis olles!?
Ei ole ju nii raske… teisi & ennast surnuks sõitmata jätta. Suvi — elus & imeline suvi… mitte mustade lintide & küünaldega, ratastoolide & nutvate emadega. Et teeme siis nii, et sel aastal me jaanipäeval kedagi surnuks ei sõida. Eks…?!
Jõgeva Gümnaasiumi tantsurühm, kuhu kuuluvad väiksemad ja suuremad tantsijad, sõits reedel, 2. juunil Bauskasse Lätti. Bauska kool on Jõgeva Gümnaasiumi sõpruskool, kes kutsus Jõgeva tantsijaid endale külla suurele rahvatantsu üritusele.
Ürituse nimi oli Bauska 2000. Sinna tuli kokku kõvasti üle 1000 tantsija. Tantsijaid oli nii Ungarist, Leedust, Slovakkiast kui ka Venemaalt. Jõgeva Gümnaasiumi tantsurühm oli aga ainsana Eestit esindamas. Pidustused algasid laupäeval 3. juunil Bauska lauluväljakul. Bauska on küll väheke Jõgevast suurem, kuid isegi nendel on oma lauluväljak olemas. Niisiis, kui meilgi Jõgeval oleks olemas oma lauluväljak, siis saaks siingi pidada niisuguseid pidustusi.
Pidustustel toimus rongkäik ning pärast seda hakkas tantsupidu, kus iga tantsurühm püüdis ennast hästi näidata. Sellel ajal juhtus Jõgeva tantsurühmaga väike seik. Nendele öeldi, et Jõgeva Gümnaasiumi tantsurühm esineb viimasena. Niisiis arvati, et aega on peaaegu üle tunni enne, kui esinema hakatakse ning mindi laiali. Kuid see oli mingi eksitus ning tegelikult pidime olema kolmandad. Meid tutvustati sisse ning hakkas pihta, kuid laval polnud ühtegi esinejat. Ühesõnaga magati maha. Õnneks anti meile uus võimalus, kuid seegi oleks peaaegu nurja läinud, kui poleks Jõgeva tantsurühm olnud niivõrd professionaalne.
Bauska kohalik ajaleht kirjeldas Eesti tansijaid kui väga kindla sammuga ja rahulikke tansijaid.
KRISTJAN ROHIOJA
ACOPOLYPTICA pressikonverents. Pikajuukselised noored mehed, mustad metalsärgid seljas, lösutavad Tartu Atlantise saalis laua taga ja jälgivad eesti häbelikke ajakirjanikke huviga. Miski ei reeda, et nad võivad olla maailma kõige kuulsamad tshellomängijad.
Kas sümfooniaorkestris ka mängite?
Ei…Vähe. Mängime igasugustes koosseisudes, suuremates, väiksemates, igasugustes (loetleb). Mõnikord on mõned meist ka sümforkestris.
Mitu lugu kontserdil mängite?
Ei tea. Iga kord on see erinev. Isegi enne laivi pole see kindel.
Omaloominguga ka tegelete?
Jaa. Järgmisel plaadil on 10 meie oma pala.
Kuidas Teile teised muusikastiilid meeldivad, näiteks pop?
Eeei, pop ei meeldi üldse. Meie jaoks on metal peaaegu kõik. Oleksime võibolla nõus tegema ka soome hevit (naer).
Kas oleksite nõus esinema klassikafestivalidel?
Meil on sellega mõned kehvad kogemused, oleme seal läbi kukkunud. Nii et ei taha.
Kus on olnud Teie lemmikkontserdid?
Moskvas oli väga tore, terve saal müüdi välja.
Kas Te plaatidel on tulemas ka muutusi kõlapilti või muud?
Jaa, muidugi. Uuel plaadil kasutame näiteks sümfooniaorkestri löökpille, timpaneid jm.
Kas eriefekte ja muundureid kasutate?
Jaah, distortioni,tremolot, kaja jms. Ei tea, kas nad enam ongi mingid eriefektid.
Kas Te vokaali ei taha kasutada?
Mõnikord olemegi kasutanud. Aga eelistame puhast muusikat. Kui on vokaal, on ka lüürika ja sealt tuleb eraldi sõnum. Eelistame, et muusika ütleks kõik.
Mis on Teie tegevuse sõnum?
Oleme kogu elu, teismeeast peale tahtnud tshellot kui pilli propageerida. See on meie idee. Tavalised metalimehed on liiga kitsarinnalised ja ahta silmaringiga. Meie tahame metaliga näidata tshello võimalusi.
Kumb on kuulsam, kas Leningrad Cowboys või Teie?
Ee… Cowboys vist. See on nii, kuidas võtta. Saksamaal on Cowboyd kindlasti kuulsamad. Aga meil on nendega väga head suhted.
Aga kes on Teie arvates Soome kuulsaim artist?
Boomfunk MCs tõuseb maailmas kõvasti.
Kas Mika Häkkinen võidab 4. juuni sõidu?
Jeeeeh! Kindlasti! (kahjuks polnud neil õigus).
GALAXY pressik. Äsja kontserdi lõpetanud aafrika mehed on riided vahetanud, istuvad dressides ja on üpris lõbusad. Ja räägivad arusaamatut inglise keelt.
Kas ilm ja publik olid liiga külmad?
Mmm, hm, pss, ei feeling oli OK.
Käisid jutud, et pidite koos Genialistidega esitama Burundi rahvalaulu “Helena
Vanje”. Kas olete seda lugu kuulnud?
Eee…ei. Ei.
Kuna alustasite?
Bänd alustas 1992. Aga seda muusikat oleme teinud kogu elu.
Kus mujal esinenud olete?
Soomes…Rootsis, Norras… Türgis. Kanadas ka.
Kui palju peab treenima, et niimoodi trumme mängida?
Treenima? Meie mängime iga päev. Nii treenimegi.
LENINGRAD COWBOYS saabuvad pressikale peaaegu kohe pärast bussilt mahaastumist. Ajakirjanike ette astub küll ainult osa orkestrist, nende seas üks naine. Ühe mehe tunnen ära, tuttav filmist “LC kohtab Moosest”, kus ta oli LatinoCowboyst akordionist.) Nad veidi vigurdavad, aga eriti hullud ei ole. Muidugi on nad oma firmamundrites.
Kas Teil on tõesti olemas Mehhiko Top 10 hitt, nagu “LC goes to America” filmis?
Jaaah. Muidugi.
Kaua Mehhikos istusite?
Pikadpikad aastad.
Miks tagasi tulite?
Miks mitte.
Kas kauboifilme armastate?
Jaah, muidugi.
Kas Aki Kaurismäki ikka on tegevuses?
Paar viimast aastat on olnud temaga vaheaeg. Ei tea, kuna uus film tuleb.
Kas Te vene keelt oskate?
Ee...Njet.
Kus on Kuu praegu?
(küsimus tuleb, kui naine ühe ajakirjaniku peale järsku näitab. Kauboid tormavad akna peale ja proovivad kuud leida).
Millise rahvahulga ees esinedes oleksite õnnelik?
25000. 10 ees ka.
Mis on kuulsaim Soome ansambel?
(Näitavad viisakalt üksteise peale).
Palju Te Nõukogude Armee koorile maksite.
(Läbisegi)—Ei, nemad maksid neile.—Seda on raske seletada, maksime igaühele, aga me ei tea, kui palju neid on. Me kasutasime neid ainult kolmel kontserdil.
Kes teie seast käisid Rock Summeril 1988?
(Tõuseb üks mees).
Kui 1988 Rock Summeril käisite, siis oli teil poolpaljas paks bassimees. Mis temast on saanud?
(Näitavad praeguse pisikese kõhna bassimehe peale). Näete, seal ta on. Dieet ja muu on teinud oma töö.
Kes Teile kostüümid teeb?
Schumacher.
Kas ta võidab 4. juuni sõidu?
Eih!! (neil on õigus).
MARGUS KIIS
SPORT
Kuningamäel sõideti “Jaanikarti”
Möödunud laupäeval toimus Põltsamaal Kuningamäe kardirajal igasuvine kartautode võidukihutamine “Jaanikart 2000”, milles osales 39 autopsortlast kuuest masinaklassist.
Võistlused “Jaanikart” avas seda korraldava Saduküla kardispordiklubi juhatuse esimees Peeter Kallasmaa. “Tere tulemast traditsioonilisele kardivõistlusele, mis sai alguse 1983. aastal Saduküla tänavatel ja toimub kuuendat korda Põltsamaal Kuningamäe kardirajal. Soovin võistlejatele nael kummi ja kurvid sirgeks ning pealtvaatajatele head kaasaelamist ja huvitavaid elamusi,” ütles ta. Peakohtunik Peeter Böckler tuletas meelde, et Põltsamaa kardirajal antakse veerevad stardid valgusfooritulega, mis Eestimaa kardisõidupaikadest asub vaid Kuningamäe rajal.
Et tegu oli jaanikardiga, tervitas võistluste informaator Rein Viru kardirajal viibivaid Jaane.
Poisid ja mehed võistlushoos
Esimesena startisid kartautod masinaklassist Micro, milles võistlevad 6—8-aastased poisid. Selles masinaklassis tuli võitjaks Karel Vergi spordiklubist Lajos Kunda. 9—13aastaste masinaklassis Raket sõitis kõige kiiremini Läti poiss Arvis Lärbergs. “Võistlen Eestis esmakordselt, kusjuures tulin siia kindlate võiduplaanidega. Tugevamateks konkurentideks olid mulle tänasel võistlusel teiseks tulnud Ranno Kallas ja kolmandaks jäänud Jegor Popov,” rääkis võidukas lätlane Vooremale.
Sportlased alates 14 eluaastast võistlesid masinaklassis Yamaha, kus parimaks osutus SK Lajos Kunda võistleja Avo Meier. “Olen Kuningamäe rajal varemgi esikohti saanud. Seekordsel võistlusel oli võrdlemisi tihe konkurents. Endal läks mul eriti hästi sõit kurvides,” rääkis võitja maakonnalehele.
Klassis Yamaha võistles ka Eesti Kardiliidu president Veiko Pedosk, kes tuli kümnendaks. Samas masinaklassis sõitnud ainus õrnemast soost võistleja Vika Drozdova sai kuuenda koha.
“Masinaklass Yamaha pole mitte rahvusvaheline, vaid Põhjamaade rahvuslik klass, milles osavõtjaid järjest juurde tuleb,” kommenteeris maakonnalehele Peeter Kallasmaa.
Masinaklassis ICA-Junior (14—18-aastased võistlejad) sõitis kõige kiiremini Madis Laiv klubist Paide Kart. Masinaklassis Vormel AJCA, milles sõidavad sportlased alates 16eluaastast, tuli võitjaks Esko Vallbaum klubist Lajos Kunda. Klubide üldarvestuses tuli võitjaks Lajos Kunda, järgnesid Vihur Team ja Paide Kart.
Kuningamäel “pudelikaelata”
Peakohtunik Peeter Böckler ütles “Vooremaale”: “Võistlejad olid üldiselt tasemel. Samas võis märgata ka rabistavat sõitu, mis tõendas, et rajal on vähe treenitud. Harjutamiseks sobivaid radasid Eestis jätkub. Arvatavasti hoiavad aga mitmed sportlased tehnikat, mille ostmiseks ja korrashoidmiseks piisavalt palju raha kulub. Mis puutub tänasesse võistluspaika, siis Kuningamäe kardirada on Eestis ainus rada, kus peale starti ei tule “pudelikaela”, mis võimaldab kohe vabalt lahti hargneda. Kui rada saaks ka uue katte, ei oskaks palju paremat tahtagi.”
Võistluste peakorraldaja Peeter Kallasmaa lisas: “Kardispordivõistluste korraldamine muutub järjest keerulisemaks. Kahjuks ei tule juurde uusi võistlejaid, mis on tingitud eelkõige majandusoludest. Samas tasub tunda heameelt, et nende arv ei vähene. Saduküla kardiklubi paremad ajad kestsid viisteist aastat ning 1992., 1993. ja 1994. aastal tulime Eesti meistriks. Loodame, et tuleval aastal on meie sportlased taas võistlusrajal.”
JAAN LUKAS
Spordiklubid taotlevad maksusoodustusi
Spordiliidu Kalju juhatus otsustas eelmisel nädalal Rannal toimunud koosolekul pöörduda rahandusministeeriumi poole taotlusega, et kaalutaks võimalust spordiorganisatsioonide maksusoodustuste taastamiseks. Soodustused kadusid uue tulumaksuseaduse jõustumisega.
“Mittetulundusühingutena tegutsevad spordiklubid ei ole praegu kuidagi huvitatud võistluste korraldamisest, sest tehtud kulutused, ka näiteks võistluste auhinnad, maksustatakse,” märkis spordiliidu Kalju juhatuse esimees Uno Valdmets.
“Samuti on spordiklubidel uue seaduse kehtima hakkamise järel olnud raske toetajaid leida, sest tulumaksuseadus näeb ette, et spordivõistluste või klubide sponsoreerimisel maksustatakse toetajaid nii tulu kui sotsiaalmaksuga,” lisas Valdmets.
Jõgevamaal tegutseb alanud aasta seisuga 32 spordiklubi, mis ühendavad enam kui 1200 inimest.
PEEP LILLEMÄGI
Jõgeva poisid tulid, nägid ja võitsid
Laupäeval Pärnus peetud Eesti tänavakorvpalli 4. etapil tulid 22 võistkonna seas oma vanusegrupis võitjaks Jõgeva poisid.
Jõgeva poisid Mart Ingver, Juhan Tenisson ja Priit Põdra võitsid 1985/86. aastal sündinud poiste grupis kõik kaheksa mängu. Teisele kohale jäid Kareda korvpallipoisid ning kolmandale Kalevi korvpallikool Tallinnast. Sellist tulemust pole Jõgevamaale veel tulnud, seega võib öelda, et maapoisid Jõgevamaalt tegid Pärnus omamoodi ilma.
Edust said Jõgeva poisid sedavõrd innustust, et soovivad edaspidi osaleda ka kõigil ees seisval kümnel etapil, mida peetakse laupäeviti erinevates Eesti linnades. Järgmine etapp on ees ootamas 24. juunil Tartus. Pärnus peetud võistluste ülekannet saab näha aga neljapäeval TV3-s.
VAIKE KÄOSAAR
MITMESUGUST
Jahedavõitu ühislaulupidu Tallinnas
“Soome sild on nüüd ka Eesti sild. Eesti laulupidu on nüüd ka Soome laulupidu,” ütles president Lennart Meri laupäeval Eesti—Soome ühislaulupeo avakõnes, lisades, et 21. sajandi piirideta Euroopas peakski eestlaste laulupeotraditsioon ka soomlasi hõlmavaks kasvama.
Esimese ja presidendi sõnul ajaloolise ühislaulupeo tegelikkus näitab paraku pigem seda, et teab mis vägevat käärimist lahe tagant imporditud laulu- ja tantsupeojuuretis Soomemaal pole tekitanud ning soomlaste asjasse segamine on lahjendanud laulupeo eestlastegi jaoks. Esimese märgi sellest saan siis, kui üritan end laupäeva keskpäeval Viru väljaku äärde laulupeorongkäiku vaatama sättida ja avastan üllatusega, et see on tunni ajaga juba läbi saanud. Lauluväljakul on sama lugu: ühendkoor, eri kooriliikidest rääkimata, mahub lavale lahedasti ära ja ruumi jääb veel ülegi, kallimate piletitega A-sektor on hõredasti ja põhiliselt soomlastega asustatud ning mäenõlvadel istujaid pole üldse. Külm ka kui kole.
Aga neil, kes laval, näib ikkagi päris lõbus olevat. Huilgavad lemmikdirigentide pultituleku puhul, skandeerivad autorit lavale ning ka laulude esitus on päris kvaliteetne. Lauljate tasandil näib olevat Eesti—Soome integratsioon edukalt toimunud.
Kaks korda hümni
Peorepertuaar ongi soust eesti ja soome koorimuusikast. Ühise viisiga hümni lauldakse kaks korda: enne presidendi avakõnet eestikeelsete ja pärast kõnet soomekeelsete sõnadega. Teiseks niisama ühendavaks lauluks on Valgre “Saaremaa valss”, mida laulavad poistekoorid. Platsil toidukioskite juures kõigele vaatamata sebimist jätkub. Ilma tõttu on kohvil parem minek kui jäätisel ja õllel. Üks meeldivamaid üllatusi on see, et pikim saba, millele lauluväljakul komistan, lookleb Kuremaa firma Pritsoni Pagar kioski taga, kusjuures palju tundub seal olevat just soomlasi.
Loomulikult on Jõgevamaa peol esindatud ka lauljatepillimeestega: kohal on Laiuse ja Luua naiskoor, Jõgeva meeskoor Mehis, Maarja ja Tabivere segakoor ning Jõgeva puhkpilliorkester, mille ridades teeb kaasa ka mõningaid Eesti vanima, Torma puhkpilliorkestri mängijaid.
Dirigente ei pillutud
Ühendkooride lõpulugudeks on jäetud Sibeliuse “Finlandia” ja Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm”. Kui viimane kõlanud, hakkavad meie kombeid mitte tundvad soomlased lavalt laiali pudenema, taibates alles natukese aja pärast, et eeskava otsasaamine ei tähenda veel peo lõppu, st et kohe panevad pillimehed torud hüüdma ning tuleb Kulli seatud “Kas tunned maad” koos kätetõstmise ja lippudelillede lehvitamisega. Üldjuhid saavad küll kaela tammepärjad, aga õhku pilduma ega ringi tassima ei hakka neid keegi.
Kui suuri lehti uskuda, siis võttis ühislaulupeost osa 9700 lauljatpillimängijat (6200 Eestist ja 3500 Soomest) ning 15 000—20 000 kuulajat-vaatajat, pühapäeval Helsingi olümpiastaadionil toimunud ühistantsupeost aga 6000 tantsijat (3500 eestlast ja 2500 soomlast) ja niisama suur (või õigemini väike) arv pealtvaatajaid.
Teleuudistes räägitud ka korraldamisele kulunud rahast: 4 miljonit krooni Eesti ja 6 miljonit marka Soome poolt. Päris kallis lõbu. Kõige kurvem aga on see, et neile soomlastele, kes “päris” laulupidu näinud pole, jäi mulje, et nii lahja see värk meil üldiselt ongi. Aga pole ju!
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Läinud nädalal registreeriti maakonnas 33 avaldust asetleidnud kuritegudest või juhtunud õnnetustest. 22 korral anti teada salajasest vargusest, millest suurem osa ehk 8 juhtumit olid elektri õhuliinide vargused ja 6 vargused sõiduautodest. Politseile teatati ühel korral inimese surnuna leidmisest, pommiähvardusest Mustee 1. keskkoolile ja Peipsile parvega läinud poisi kadumajäämisest. Koostati 14 protokolli avaliku korra rikkumise ning 42 protokolli liikluseeskirja rikkumise kohta.
Teisipäeva õhtul avastas üks Siimusti elanik, et tema autost on varastatud pass ja 2000 krooni raha. Auto oli seisnud lukustamata ustega Jõgeval kaubahalli ees. Kannatanu hindab saadud kahju 2200 kroonile.
Viimaste aegade traagilisemaid liilusõnnetusi juhtus kolmapäeval kella 10 ajal. Laiusevälja—Toovere maanteel Soomeveres sõitis ühelt hoovilt abimootoriga jalgrattal välja peateele 1986. aastal sündinud Mati. Samal ajal sõitis aga suurel teel haagisega veoauto Renault. Kumbki liikleja ei suutnud enam kokkupõrget vältida ja nooruke jalgrattur suri kokkupõrke tagajärjel saadud vigastustesse. 1958. aastal sündinud veoautojuht oli kaine ja tal oli vastava kategooria juhiluba.
Tänavuse aasta alguses on Saare vallas Tarakveres ühel tagastataval maaüksusel raieõigust omamata maha lõigatud 145 tm kasvavat metsa. Inspektsioon hindab ebaseadusliku raiega looduskeskkonnale tekitatud kahju rohkem kui 95 000 kroonile ja materiaalset kahju arvestatakse veidi üle 36 000 krooni. Ebaseaduslikku metsaraiet tehti ka Saare valla Vassevere külas. Seal lõigati tormikahjustustega metsa.
Laupäeval võtsid kasuisa ja kasupoeg Torma vallas Tähkveres oma kodus viina, mille käigus tekkinud tülis oli kasuisa vigastanud kasupoja Dmitri kätt klaasitükiga. Nii oli Dmitri esialgne selgitus, kui talle kutsuti kiirabi. Hiljem rääkis mees siiski, et ta olevat ise purjuspäi klaasidesse kukkunud ja viga saanud. Kus tõde asub ja kas keegi neist kummagi peale siiski kaebab, selgub kindlasti mõnevõrra hiljem.
Karjamaal tapeti ja varastati lehm
Ööl vastu pühapäeva varastati ASi Perevara lehm. Lehm oli ära viidud ühistu Kassinurme karjamaalt ja tapetud eemal metsas. Lihakeha oli varguse ilmsikstuleku ajaks ära viidud, kõik muu aga tapmiskohta jäetud. Veel on aktsiaselts avaldanud, et nende Painküla töökojast on ajavahemikul 15—17. juunini varastatud pooletonnise tõstejõuga telfer. Mõlema kuriteo asjas on tekitatud kahju veel selgitamisel.
Puurmani valla territooriumilt metsakatsejaama tagant metsast leiti kollane veoauto GAZ-51, mille kastis oli alumiiniumist õhuliini juhe. Asja kontrollimisel saadi teada, et Puurmani vallast Tamme alajaama piirkonnast on varastatud neli postivahet õhuliini. Kahtlustatuina selles kuriteos peeti kinni neli kohalikku meest, kellest kolm võeti vahi alla. Neljanda mehe kodust leiti ilma vastava loata ja politseis registreerimata kaheraudne jahipüss laskemoonaga.
Pühapäeval avastati Jõgeval Energia tn 2 piiratud taraga territooriumilt liinijuhtme vargus. Metall oli territooriumilt välja veetud ja arvatavasti äraviimiseks paraja momendi leidmiseni maha jäetud. Metalli kaal ja maksumus on selgitamisel.
Kes teab Viktor Abla asukohta?
Jõgeva politseiprefektuuri menetluses on kriminaalasi, kus süüdistatavaks Viktor Abla (sünd 30.01.1976). Viimati elas ta Siimustis Keraamika 153. Palume Viktor Ablal endal või isikul, kes tema praegust asukohta teab, teatada sellest prefektuuri uurimistalituse politseiinspektor Auksmaale telefonil 68 478.
Teisipäev, 20. juuni 2000. a.
Maaelu alternatiivselt ja mahedalt
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Suursaadikud Põltsamaa lossihoovis
PEEP LILLEMÄGI
ARVAMUS
TOOMAS PAUR
KIRJAD
Jõgevlane A. J.
JUHTKIRI
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Korter Jõgevale 4000 krooni eest?
RAIVO SIHVER
Pärijad pärivad surnud omaniku võlad
RAIVO SIHVER
Kuremaa tehnikumis 52 lõpetajat
ARDI KIVIMETS
Varastatud liinide taastamiseks võib kuluda aastaid
PEEP LILLEMÄGI
NOORTELISA
KRISTJAN ROHIOJA
MARGUS KIIS
SPORT
Kuningamäel sõideti “Jaanikarti”
JAAN LUKAS
Spordiklubid taotlevad maksusoodustusi
PEEP LILLEMÄGI
Jõgeva poisid tulid, nägid ja võitsid
VAIKE KÄOSAAR
MITMESUGUST
Jahedavõitu ühislaulupidu Tallinnas
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA