Meeldiva jõuluüllatuse sai tänavu Jõgevamaa üks staažikamaid omavalitsusametnikke, Jõgeva linnavolikogu kantselei juhataja Jaan Järv, keda linnavolikogu otsustas premeerida 6750 krooniga. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Vooremaa
Meeldiva
jõuluüllatuse sai tänavu Jõgevamaa üks
staažikamaid omavalitsusametnikke, Jõgeva linnavolikogu
kantselei juhataja Jaan Järv, keda linnavolikogu otsustas
premeerida 6750 krooniga. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Seoses jõulude ja aastavahetusega ei oota meelespidamist ja tunnustamist mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud. Paljudes Jõgevamaa asutustes ja ettevõtetes makstakse tänavugi jõulupreemiat, kuid mõnel pool puuduvad materiaalseks stimuleerimiseks majanduslikud võimalused ja motiivid.
Jõgeva maavalitsuses arvestatakse premeerimisel konkreetseid töötulemusi. "Töötajad võivad teha ise ettepanekuid kaastöötajate premeerimiseks, kuid peavad oma arvamust ka põhjendama. Neile, kes tunnustamist väärivad, makstakse preemiat miinimumpalga ulatuses. Maavanematele preemiate maksmine on olnud arutlusel siseministeeriumis," lausus maavanem Margus Oro.
Jõulupreemiad omavalitsustes
Võimalused omavalitsustöötajatele jõulupreemiat maksta sõltuvad paljugi eelarve hetkeseisust. "Põltsamaa vallavalitsuse ametnikele maksti viimati kaks aastat tagasi tagasihoidlikku jõulupreemiat. Tänavu nad preemiat ei saa, sest eelarves puuduvad selleks rahalised vahendid. Usutavasti avanevad oma töötajate premeerimiseks teatud võimalused vallavalitsuse allasutustel (koolid jne). Üldiselt olen arvamusel, et kui inimesi kogu aasta tunnustatakse ja meeles peetakse, siis pole ehk jõulupreemiate maksmine väga olulinegi," rääkis Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson.
Ka Põltsamaa linna eelarvesse pole jõulupreemiate maksmiseks raha planeeritud. "Et aga haigusraha arvelt jääb raha üle, siia saavad kõik linnavalitsuse töötajad nende summade arvelt preemiat, mille suurus võib moodustada 20-30 protsenti kuupalgast," teatas Põltsamaa linnapea Margi Ein.
"Aasta on möödunud keeruliselt, kuid aasta lõpul tuleb ikka inimesi meeles pidada. Lähtudes tööpanusest said meil preemiat tublimad vallavalitsuse töötajad," lausus Pajusi vallavanem Heldur Lääne.
Kõigile võrdselt
Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Jõgevamaa osakonna juhataja Olavi Annuk arutles: "Analoogiliselt teiste siseministeeriumi allasutustega ei maksta ka meil jõulupreemiat. Ise pean aga sellist tunnustamist mõistlikuks ja vajalikuks traditsiooniks. Ühtlasi leian, et aastalõpupreemia ei tohiks sõltuda palga suurusest, vaid peaks olema mitte liiga suur ja kõikide töötajate jaoks võrdne. Minu arvates võiks jõulupreemia optimaalseks suuruseks olla 500 krooni."
Firmade erinevad võimalused
Ettevõteteski suhtutakse jõulude ja aastavahetusega seotud premeerimisse erinevalt. "Meie asutuses on alati jõulupreemiat makstud, pean sellist tunnustamist igati loomulikuks. Võimalus preemiat maksta näitab, et ettevõtte käekäigu üle pole põhjust nuriseda, kuid ruumi arenguks jätkub firmas alati," ütles ASi Valmeco juhataja Rein Mõts.
Osaühingu Juta & Kaido juhataja Kaido Lehtla sõnul võib preemia maksmine väikeettevõtetes üsnagi keeruliseks osutuda. "Ka meie firma töötajad väärivad preemiat, mille maksmiseks puuduvad aga võimalused, sest mitme töö eest pole veel raha laekunud," kurtis ettevõtja.
"Siimusti keraamikafirmas ASis Siker jõulupreemiat ei maksta, jõuluvana on aga tellitud ja küllap ta midagi ikka toob. Kunagised töötajad, kes praegu on pensionärid, saavad teha soodusostu ettevõtte kauplusest," rääkis juhataja Urmas Ude.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Reedel oli selle aasta viimane vallavolikogu istung. Homme on Sadala rahvamajas eakate jõulupidu "On küünlavalgus hell ja soe ". Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Toivo Õunapuu avab neljapäeval oma kodus väikese kodumuuseumi. Neljapäeval on Torma kooli jõulupidu. Sadala rahvamajas on neljapäeval üritus "Memme-taadi jõulukellad". Reedel tervitavad Torma kooli peret viimasel koolipäeval pühapäevakooli lapsed. Torma rahvamajas on reedel kohvikuõhtu "Siis kui õled tuppa toodi, olid jõulud samamoodi ". Sadala rahvamajas on reedel pidu ansambli ja külalistega. Vaiatu rahvamajas on reedel detsembriõhtu kõigile "Peagi jõulud käes on ". 25. detsembril on Vaiatu rahvamajas laste jõulupidu ning 26. detsembril jõulupidu eakatele. 28. detsembril peab jõulupidu Vaiatu Küla Selts.
Reedel peeti Maarja Keskkoolis III keelepäeva, mis oli pühendatud Julius Mägiste 100. sünniaastapäevale. Laupäeval oli Tabivere rahvamajas Maarja ja Tabivere isetegevuslaste pidu. Elistvere loomapargis kestavad jõulumaa üritused kuni 23. detsembrini. 25. detsembril on jõuluõhtu Maarja rahvamajas, ettekandele tuleb näidend, tantsuks ansambel Tiina & Urmas Avinurmest jne.
Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorras on 2001. aasta eelarve esimene lugemine. Laupäeval on Saare rahvamajas valla memme-taadi jõulupidu.
Eilsest kuni reedeni korraldatakse jõuluhommikud Adavere koolis, kus õpilased loevad luuletusi ja räägivad muinasjutte. Külas käivad päkapikud. Reedel on koolis aktused erinevatele vanuseastmetele ning jõululõuna kõikidele õpilastele. Kooli jõulupidu peetakse reedel Adavere kultuurimajas. Esku Lasteaed-Algkoolis on neljapäeval kooliealiste ning reedel lasteaialaste jõulupidu. Lustivere koolis peetakse jõulupidu reedel.
Eile oli linnavolikogu istung, kus arutati eelarveküsimusi, päevakorras oli Põltsamaa Sõpruse Pargi Sihtasutuse asutamine, info soojusenergia hinna muutmisest jne. Lasteaeda Mari tuli eile terveks nädalaks külla jõuluvana ning kogu nädala on seal avatud päkapiku töötuba, kus valmivad ühistööna suured jõuluteemalised seinapildid. Täna on Ranna restoranis Ühispanga Jõgeva kontori direktori Sulev Schasmini aastalõpu vastuvõtt.
Laupäeval oli Puurmani kultuurimajas Jõgevamaa Suurte Perede Ühenduse jõulupidu. Pühapäeval andsid aleviku jõulukuuse juures advendikontserdi segakoor ja lastekoor. Täna on jõulupidu Põltsamaa Muusikakooli Puurmani filiaalis. Reedel peetakse jõulupidu Saduküla koolis. 28. detsembril on vallavolikogu istung, mille päevakorras on järgmise aasta eelarve ja maamaksumäär.
Palamuse rahvamajas on jõulunädal. Eile oli rahvamajas valla invaliidide jõulupidu ja ka eakate jõulupidu. Homme annavad kontserdi rahvamaja taidlejad ning külas on Viljandi Kultuurikolledži õpilased. Ülehomme on rahvamajas jõulutöökojad lastele ja jõuluetendus. Reedel on samas jõulupidu kodustele lastele. Kaarepere rahvamajas on neljapäeval laste jõuluetendus ning avatakse jõuluvana töökoda. Samas peab jõulupidu Kaarepere kool. Neljapäevast kuni laupäevani on Kaarepere rahvamajas jõulunäitus. Reedel on samas kohvikklubi õhtu. Laupäeval on Kaarepere rahvamajas jõulumõtiskluste õhtu Eenok Haameriga. Luua Algkoolis on neljapäeval jõulupidu. Luua klubis on 27. detsembril koduste laste jõulupidu ning 28. detsembril pensionäride jõulupidu. Palamuse kirikus on 23. detsembril kontsertjumalateenistus, kus esinevad Aino Kõivu lauluklassi õpilased H. Elleri nim. Tartu muusikakoolist. Avatakse kunstnik Robert Suvi loodud vitraažaken. 25. detsembril esitavad kontsertjumalateenistusel kirikus jõulumuusikat Pille Lill ja Tallinna saksofonikvartett.
Vallavanem võtab 28. detsembril vastu tublimaid õpilasi. 29. detsembril on vallavanema vastuvõtt aasta jooksul sündinud lastele koos vanematega.
Pala koolis on jõulunädal, mille käigus korraldatakse muusikaline jõuluhommik, jõuluteemaline üritus kirjandusringilt jne. Täna on Pala kultuurimajas mudilaste jõulupidu, näidend "Jõuluvana on haige" Pala näiteringilt. Lümatis on täna mudilaste ja memme-taadi jõulupidu. Homme on Pala koolis õppenõukogu koosolek. Pala Muusikakoolis on homme jõulukontsert. Pala koolis peetakse jõulupidu reedel.
Täna on linnavolikogu sotsiaalkomisjoni koosolek. Muusikakoolis peetakse täna jõulupidu. Homme on Fredi jõulushow kultuurikeskuses. Mustvee 1. Keskkoolis on homme algklasside jõulupidu. Ülehomme on kultuurikeskuses jõulupidu keskeale. Mustvee 1. Keskkoolis on neljapäeval vanema astme jõulupidu. Reedel tuleb kokku linnavolikogu eestseisus. Reedel ja laupäeval on kultuurikeskuses disko.
Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras oli munitsipaalmaade eraldamine, maamaksu kehtestamine, jäätmehoolduse projektiga seotud küsimused jm. Valda külastas eile kultuuriministeeriumi riigivarabüroo juhataja Andres Nõlve. Täna on valla laste jõulupidu. Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Reedel on perekonnaõhtu Raja kultuurimajas.
Homme on vallavalitsuse saalis Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu koosolek. Valla lasteaedades ja koolides korraldatakse 20.-22. detsembrini jõulupidusid. Neljapäeval tähistatakse Siimusti raamatukogu ruumides Eeva Niinivaara 99. sünniaastapäeva. Reedel on Laiuse kirikus RAMi jõulukontsert.
Eile oli linnavalitsuse istung. Jõgeva kultuurikeskust külastas eile kultuuriministeeriumi riigivarabüroo juhataja Andres Nõlve. Täna esitletakse linnavalitsuse saalis projekti "Riskide hindamine Jõgeva linnas". Linnavalitsuse saalis võetakse täna vastu tegutsevate korteriühistute esindajaid. Homme võetakse linnavalitsuse saalis vastu õpilasomavalitsuste esindajaid. Kultuurikeskuse kammersaalis võetakse homme vastu linna kultuuri- ja spordivallas tegutsevate mittetulundusühingute esindajaid ja nende sponsoreid. Neljapäeval kohtub linnapea Ants Paju pensionäride esindajatega. Linnapea kohtub neljapäeval ASi Lõunatööstus juhtidega. Kultuurikeskuse kammersaalis on neljapäeval Imbi Tarumi klavessiinikontsert Eesti Kontserdi korraldusel. Neljapäeval on ka linna reoveepuhastusseadmete alane nõupidamine.
ARVAMUS
Olla või mitte olla, kuid siiski on kasulik olla!
Osa koalitsiooni poliitikuid püüab üldsusele selgeks teha, et maaelu kriisitoimkond on isehakanute kamp, mis lammutab maaelu alustalasid.
Põllumehed, kes ise on selle toimkonna sünnitanud, pole kõik üheselt aru saanud, keda maaelu kriisitoimkond tegelikult kaitseb, sest põllumeeste endi seas on inimesi, kes üldistele huvidele vastu töötavad. Kui Eestimaa Talupidajate Keskliidu palgaline tegevdirektor küsib avalikkusega suheldes, mis asi on maaelu kriisitoimkond, ja ise osaleb vahetevahel selle töös, siis on see enam kui kummaline.
Maaelu kriisitoimkond loodi 13. mail 1999. a Põlvas toimunud maaelu käsitleval konverentsil, kus osales ligi 200 põllumeeste esindajat üle Eestimaa. Selle volitused kinnitati Maarahva kongressi volikogul sama aasta suvel. Maaelu kriisitoimkond tuli kokku, kui 8. augustil k.a valitsuse ja põllumajandustootjate poolt allkirjastatud leping ähvardas põllumehi põllumajandustootjatele otsetoetusteks ja krediidisoodustusteks eraldatud 639 miljonist kroonist osaliselt ilma jätta. Lubati ju 639 miljonit, aga tuleva aasta riigieelarve rea peal oli kõigest 259 miljonit krooni.
Maaelu kriisitoimkonna tõsise töö tulemusena on jõutud sinnamaale, et valitsus on leidnud täiendavalt juurde juba 123 miljonit krooni, mis teeb kokku 382 miljonit krooni, puudu on seni veel 257 miljonit krooni. Arukas põllumees saab aru, et valitsus on teda petnud ja ta tahab lubatud rahasummat kätte saada. Ta on selle nimel oma õiguste eest nõus võitlema ja nii tulidki põllumehed Toompeale oma tahet väljendama.
Osa taluliitude juhte on jätkuvalt talumeeste vastu, sest nad ei võitle selle eest, et põllumees oma lubatud raha kätte saab. Hoopis vastupidi, nad süüdistavad neid, kes oma õiguste eest on nõus seisma. Kui talupidajate juhid väidavad, et saab dialoogi pidades valitsusega ka need rahasummad kätte, miks siis lasti asjal nii kaugele minna? Oleks kohe reageeritud ja maaelu kriisitoimkonnal poleks olnud nii palju tööd. Maaelu kriisitoimkonnas olevad põllumehed ei saa ju töötasu, probleemi oleks pidanud lahendama need, kes saavad selle eest tasu ja on põllumeeste huve seatud kaitsma.
Valitsuse väide, et ta eraldab põllumajandustootjatele 741 miljonit krooni, on lausa vale. Ma arvan, et meie valitsus jagab ikka oma riigi, mitte Euroopa Liidu raha. Põllumees tahab lubatu kätte saada ja rohkemas polegi küsimus. See, et koalitsioonipoliitikud teist juttu
puhuvad ja maaelu kriisitoimkonda kritiseerivad, on puhas poliitiline propaganda. Ja kas põllumehed neid usuvad, on küll igamehe enda otsustada.
See, et Euroopa Liit kaotas alates 1. juulist k.a ekspordisubsiidiumid Euroopa Liidu maades (mis tähendab, et meile ei tule enam odavat liha sisse), kuid jättis alles tootja subsideerimise, ei ole küll Mõõdukate teene, vaid kõik kümme Euroopa Liidu kandidaatriiki said selle õnne osaliseks. Nii et pole mõtet ennast võõraste sulgedega ehtida.
See, et sea- ja veiseliha hinnad on tõusnud, ei ole küll poliitikute teene, vaid maailmaturu hinnad tõusevad ja langevad. Euroopas möllab hullulehmatõbi ja sellest lähtuvalt ei tule sisse võõrast veiseliha. Eestis on pool veisekarja lihtsalt ära söödud ning hetkel ei jätku tööstustele veiseliha, sellest ka tänane hindade tõus.
Kui Eesti riik ei taha täna ja lähiajal põllumajandusse ja maaellu investeerida aastas 1 miljard krooni, siis Euroopa Liitu astudes ei saa meie sealt tagasi mitte kui midagi, sest sellise näljapajukiga, mida täna valitsus jagab, sureb Eesti põllumajandus lihsalt välja. Ometi võiksime arukatena hiljem teenida 3 miljardit aastas, sest Euroopa Liit toetab põllumajandust 50% ja maaelu 30%, kokku 80% omavahenditest. Kõigest sellest võidaks terve Eesti riik, miks me peaksime sellise võimaluse käest laskma.
Tänane Eesti põllumees peaks küll tõsiselt mõtlema selle üle, kas olla oma maal peremees ja tagada esivanemate järjepidevus. Jõuetus ei ole jõud. Kui meie ise ei võitle enda eest, siis keegi teine küll meie eest seda tegema ei hakka. Igaüks peab meist enda eest seisma, koos teha on tulemuslikum.
TOOMAS PAUR,
TÜ Eesti Toorpiim juhataja
KIRJAD
Mäletan, et minu lapsepõlves tõusis ema jõululaupäeva hommikul vara, hakkas küürima ja pesema. Meeles on, kuidas ema tegi verivorste. Maitserohtudest lõhnavat putru läks oskuslikul juhtimisel, pulgaga kaasa aitamisel, lehtri kaudu soolikasse. Isa mureks oli kuuse toomine. Ta otsis ikka ilusat, sellist, mis silma rõõmustaks. Nii oligi põrandast laeni ulatuv kuusk toas.
Kui põrandad olid puhtaks küüritud, kuusk ehtes, ahi köetud, verivorstid ahju särisema pandud, võisimegi minna jõuludele vastu. Laulsin koos õdedega kuuse juures jõululaule. Kuusel särasid küünlad, rippusid hõbedased ehted, piparkoogid ja pikad kompvekid. Ootasime põnevil jõuluvana tulekut, igaühel oma salasoov südames. Lõpuks ta tuligi, kingikott õlal ja vitsakimp käes.
Küünalde ja kuuselõhnalises toas jutustas vanaema jõulukommetest. Jõuluaeg oli püha. Kurjus pidi sel ajal kaduma. Ka loomade eest hoolitseti eriliselt: neile leiba ja muid palasid andes loeti pühalikud sõnad peale.
Peremehed rakendasid hobused saani ette ja aisakellade tilinal sõideti kiriku poole. Kirik säras küünaldetule valguses, õpetaja pidas jõulujumalateenistust. Käidi kalmistul, viidi omaste haudadele kuuseoks ja küünal. Kalmistu oli lausa tuledemeres, sajad küünlad põlesid haudadel.
Ka esimene jõulupüha oli suur püha, mil tavaliselt külas ei käidud. Alles teisel jõulupühal mindi tuttavatele ja sugulastele külla.
Nii on mul jõulud meelde jäänud esimese Eesti Vabariigi ajal. Stalinliku võimu ajal oli jõulude pühitsemine keelatud. Kuid meie kodus peeti ikka jõule. Õhtul videvikus sai metsast kuusk toodud, see pandi toanurka. Enne küünalde süütamist tõmbasime akendele paksud kardinad ette, et ei oleks küünlaleeke näha. Oli ju
stalinlik hirmuvalitsus ja kedagi ei võinud usaldada. Kuid see riigikord näitas okupantide jõuetust, mannetust ja isegi ebakindlust oma võimus.
Nüüd on taas jõulud kaunid pühad. Lapsed õpivad jõululaule ja salme ning jõuluõhtul on neile kõige oodatum külaline jõuluvana. Jõulud on teel meie südamesse. Toogu need igasse kodusse rõõmu, hardust ja rahu!
ALEKSANDER KÕRGESAAR
Jõuluõhtul meie pere
tähtsad käigud ette võtab,
tulesäras kalmistule
jõuluküünlad loitma jätab.
Kui kellalöögid kõlavad,
siis kirik kutsub uskujaid,
ka õndsaid, sante, põlatuid
ja Looja armus kahtlejaid.
Pastor ütleb kantslist ette,
mis ilmas ammu juhtunud.
Nii jõulud saabunudki kätte,
sest Jeesuslaps on sündinud.
Emmed-memmed toidul köögis
veel viimast lihvi annavad -
laua peale maitsvad söögid
sel pühal õhtul kannavad.
Küll maitseb hästi verivorst
ja memme tehtud pohlamoos.
Saab võetud juba kolmas ports,
veel ootab järge piparkook.
Õnnelik on meie pere,
sest kindel kõigil elusiht.
Ning sõudes karmil elumerel
teed näitab taevas Jõulutäht...
MARIA MARTIN
JUHTKIRI
19. detsember lõhnab juba tugevasti jõulude järele, nii et lehejuhtkirjaski ei kõlbaks nagu muust kirjutada kui jõuluvanast ja päkapikkudest. Kes mäletab, et veel 19 aastat tagasi oli selle kuupäeva peakangelaseks aga üks teine puhmaskulmuline, tõsi küll, habemeta taat? Vaevalt, et kuigi paljud. Tegelikult tähistas kogu suur Nõukogudemaa, sotsialismi raamidesse vägistatud Eesti kaasa arvatud, sel päeval NLKP peasekretäri Leonid Iljitš Brežnevi sünnipäeva. Selle juurde käis tavaliselt põdurale isakesele mõne järjekordse kiliseva aumärgi annetamine ning muu show. Kui isakest juba 1982. aasta novembris kolinal hauda poleks tulnud kukutada, saanuks ta täna 94.
Brežnevi-sugune valitsejakarikatuur oli ajuvaba nõukogude süsteemi sünnitis ja üks eredamaid väljendusi. Ning andis hulgaliselt põhjust nüri argipäeva teravmeelsete anekdootidega erksamaks muuta. Nii mõnigi anekdoot parafraseeris universaalseid, kõigi valitsejate kohta käivaid pilalugusid, ent näiteks Moskva olümpiamängude aegne, milles Kremli valitseja olümpiarõngaid odena välja lugema hakkas, oli väga spetsiifiliselt Brežnevit tabav. Brežnevi arvel tehti muudki nalja. Eri Klas on oma mälestusteraamatus näiteks kirjeldanud, kuidas Estonia teatris korraldatud ametlikul pidupäevaaktusel sokutati obligatoorseid katkendeid Kremli kirjaööbikute poolt Brežnevi nime all valmis treitud raamatust "Väike maa", millele said osaks kirjanduskriitikute üksmeelsed kiiduhõisked, ette lugema tuntud koomikutepaar Kibuspuu-Krjukov. Rahval olnud lõbu laialt, aga karistada ei saanud otseselt kedagi, sest kus see kirjas on, kes võib ja kes ei või suure juhi teksti ette kanda.
Ühest küljest ajab Brežnevi meenutamine niisiis muigama, teisest küljest võtab nukraks, eriti kui tekib vajadus praegustele noortele seletada, kuidas sellise karikatuurse tegelase nii pikalt maailma suurima riigi valitseja pukil püsimine ikkagi võimalik oli ja kuidas me kogu seda jaburust ikkagi talusime. Ning just Brežnevi grotesksest ajastust pärineva pohhuismi ehk totaalse minnalaskmismeeleolu mõrusid vilju saame me veel kaua süüa. Kaugemas tulevikus võib aga puhmaskulmulisest Kremli-taadist saada reaalsusega seostatavuse astmelt niisama mütoloogiline olevus kui Lapimaalt pärit Jõulutaat. Kui keegi teda muidugi üldse veel meenutama vaevub.
19. detsember 2000
MAJANDUS
Mitmekülgsed mehed Siimusti Autovedudest
Äripäevas avaldatud autotranspordifirmade 1999. a TOP 100 järgi oli AS Siimusti Autoveod oma majandusnäitajate poolest vabariigis 12. kohal.
Varade tootlikkuse poolest oldi kuuendad ja rentaabluse osas viiendad. Realiseerimise netokäive oli eelmisel aastal üle kuue miljoni krooni, käesoleva aasta käibeks prognoositakse seitse miljonit krooni. Tänavu on firma arengusse investeeritud üle viie miljoni krooni. Ses osas on vastu tulnud Hansapanga Jõgeva kontor ning neile laenu andnud.
1991. aastal moodustatud firmas tegeldakse rahvusvaheliste ja riigisiseste autovedudega ning kõigi autoregistris arvele võtmisele kuuluvate iseliikuvate masinate tehnoülevaatusega, uue suunana ka palkmajade ehitamisega. Firma annab tööd ligi 40 inimesele.
Ühtedeks omanikeks ja eestvedajateks on juhatuse esimees Ahti Nõmm ja arendusjuht Kalle Müürsepp.
Rahvusvahelised veod
Eelmisel aastal moodustas rahvusvaheliste vedude osatähtsus firma käibest 42%. Ettevõttel on viis 24-tonnise kandevõimega autot (Scania, Volvo ja MAN), millest kahe väljalaskeaasta on 2000. Need autod on eriti ruumikad.
Koorem võetakse peale Eestis ning transporditakse Euroopa riikidesse ja paikadesse: Saksamaa, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Ungari, Poola ja Itaalia. Euroopast pealelaaditud koormaga sõidetakse põhiliselt Venemaale (Sankt Peterburgi ja Moskvasse). Eestisse tullakse tagasi üldjuhul koormata.
ASi Siimusti Autoveod juhatuse esimehe Ahti Nõmme sõnul ei ole riigisiseste vedude turg piisavalt korrastunud. Tegutseb väga palju üksiküritajaid, kes löövad hinna alla. Siiani ei olnud riigisisestesse vedudesse mõtet investeerida.
Autopark on pärit Jõgeva EPT aegadest. "1. oktoobrist kehtima hakanud riigisiseste vedude seadus peaks turu korrastama," arvas Nõmme.
Kaasaegne tehnoülevaatuspunkt
Eestis tegutseb üle 50 tehnoülevaatuspunkti, millest kaks asub Jõgeva maakonnas: üks on endise M. Lillevere nimelise kolhoosi territooriumil ja teine Siimustis. Tehnoülevaatust tehakse Euroopa Liidu nõuetele vastavate seadmete ja aparatuuri abil. Aastas kontrollitakse ligi 8000 transportühikut (alates mootorratastest kuni traktoriteni välja, kaasa arvatud teehöövlid, veomasinad jne).
Vaatamata suurele automatiseeritusele ja läbilaskevõimele, tuleb klientidel hooajati ikkagi 3-4 tundi järjekorras seista. Järjekordade likvideerimiseks ehitatakse esimese liini kõrvale teist kontrolliliini.
Sõidukite tegelikud arvnäitajad, sh pidurite, käiguosa ning heitgaaside vastavus normidele, trükivad aparaadid. Kõik on mustvalgel näha ja kontrollija peab nende järgi otsuse langetama.
Hakatakse ehitama palkmaju
Uue suunana hakatakse tootma ümarpalkmaju, mida hakatakse tarnima nii kodukui ka välismaale. 1. detsembril häälestati Eestist ostetud ja oma töötajate moderniseeritud tootmisliini. Firma üks omanikke ja arendusjuht Kalle Müürsepp loodab aastatoodanguks ligi kaks miljonit krooni. Toorainena kasutatakse 18-26 cm läbimõõduga palke. Maja suurus ja lahendus tehakse tellija soovi järgi. Kalle Müürsepa sõnul on tellitud isegi kahekorruselisi kuni 200 ruutmeetrise üldpinnaga maju. Esialgu on plaanis anda tööd 4-5 inimesele. Majad pannakse kokku Siimustis. Palgid ja teised detailid nummerdatakse ja kui ostja soovib, panevad firma töötajad maja ka püsikohas uuesti kokku.
Investeeringud tööliste olmesse
Tööliste olmetingimuste parandamiseks on tänavu investeeritud üle 800 000 krooni. Kalle Müürsepa andmetel gasifitseeriti suvel tootmishoone, kuhu paigaldati gaasikaloriifer, kontorihoonesse aga gaasikatel. Sellega lahendati ühtlasi ka töölistele sooja vee andmine. Valmimisjärgus on tööliste tarbeks mõeldud sauna, pesuruumi ja riietusruumi ehitamine.
RAIVO SIHVER
Hannoveri mess pakkus mõndagi huvitavat
Hiljutist Saksamaal Hannoveris toimunud rahvusvahelist põllumajandusmessi külastasid ka Cobra Kaubandus AS nõukogu esimees Aivar Kokk ning Cobra Grupp AS juhataja Juhan Algus. Seoses Jõgevamaa ettevõtjate messil osalemisega võidakse hakata Eestis turustama mõndagi põllumeestele huvipakkuvat põllumajandustoodet.
Hannoveris korraldatakse Euroopa üht suurimat põllumajandusmessi, kus tutvustatakse loomakasvatuses kasutatavaid seadmeid ja tooteid. Messil oli osalejaid praktiliselt kõikidest Euroopa riikidest.
Eestist olid messile kutsutud vähesed ettevõtjad. Cobra Kaubandus AS ja Cobra Grupp AS esindajad kutsuti messile seoses sellega, et Cobra Kaubandus on Prantsusmaa firma La Buvette ainuesindaja Eestis ning turustab praegu selles ettevõttes valmistatavaid loomade jootmisseadmeid.
"Sõlmisime firma La Buvette juhataja Frederic Brickaga messil pikaajalise koostöölepingu. Samuti olid kõneaineks koostöövõimalused teiste firmadega. Seoses sellega plaanitseme kevadel Eesti põllumeestele pakkuda mitut uut toodet ja teenust. Usutavasti toome Eesti turule kolm varianti sõnnikuhoidlate ehitamiseks ja samuti teenuseid vabapidamislautade rajamiseks ning sigalate aedade ja alusmattide valmistamiseks. Välismaa ettevõtted on paljugi uut välja mõelnud seakasvatajatele. Nii toodetakse Hispaanias piimamasinaid, mis võimaldavad põrsaid kiiremini emistest võõrutada ja suurendada nii põrsaste tootlikkust. Tõime Saksamaalt kaasa ka udarapõletiku vastaseid ravimeid, mida juba katsetatakse aktsiaseltsis Perevara," rääkis Cobra Kaubandus AS nõukogu esimees Aivar Kokk.
"Messil osalejate vahel olid kõneaineks ka põllumajandusolud erinevates riikides. Lausa õitsvat põllumajandust pole üheski riigis ja probleeme põllumeestele jätkub. Ühtlasi räägiti Saksamaal pidevalt ka karja ohustavast hullulehmatõvest," lisas ta.
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Päkapikkude manifest. Kõigile kohustuslik
Kõik algas sellest, kui kuulsime, kuidas tädi raadioreklaamist hüsteeriliselt päris: "Miks sa mulle kunagi midagi ei kingi, kas sa ei armasta mind enam?" ja seejärel onult mootorsaagi nõudis. Otsustasime nõukogu koosolekul, et nüüd meile aitab, tuleb hakata inimeste ühiskonnateadlikkust tõstma:
1. Isegi väikesed lapsed teavad, et ainsad, kellelt on mõtet kingi(tusi) lunida, oleme meie, päkapikud.
2. Just nimelt päkapikud, mitte jõuluvana.
3. Jõuluvana on üldse selline tegelane, keda kõvasti ülehinnatakse.
4. Tegelikkuses seisneb tema funktsioon ainult kord aastas kuuse all istumises ja meie tööviljade jagamises.
5. Muul ajal pole teda üldse olemaski.
6. Vastupidiselt päkapikkudele.
7. Kui jõuluvana meist miljoneid kordi suurem, karvasem ja hirmuäratavam poleks, siis jookseksime me jõuluõhtul ise mööda kodusid.
8. Selle asemel, et ööpimeduses nagu vargad sussidesse sisse murda.
9. Risk, et mõni kriminogeenne element meie abitust ära kasutab, on lihtsalt liiga suur.
10. Eriti tänapäeval, kui kuritegevus niivõrd kõrgeltarenenud on.
11. Ei saa muidugi salata, et ühel korral on jõuluvana oma eksistentsi õigustada suutnud.
12. Siis, kui ta võttis vastu pakkumise osaleda Coca-Cola reklaamikampaanias.
13. Me saime ikka üksjagu pappi.
14. Kõik läks loomulikult kingituste tarbeks.
15. Või mis te arvate, et kui tahate ühel aastal rulluiske ja neid ei saa.
16. Ja tahate teisel aastal ka rulluiske ja neid ei saa.
17. Et need lähevad siis kolmandal aastal odavamaks?
18. Ei lähe.
19. Rulluisud maksavad nii palju, et jõuluvana oli sunnitud isegi Snegurotška lahti laskma.
20. Nüüd me peame oma hinge kiirtoiduga sees hoidma, sest keegi meist süüa teha ei oska.
21. Ainult kõrbenud piimasuppi.
22. Nii et ärge meilt sussi ega pakki kringleid ja muud taolist tellige.
23. Mootorsaage palun väga.
24. Sest meie, päkapikud, ju armastame teid!
Kõikide päkade nimel,
päkapikk nr 2001
Lasteaiale Rohutirts tehti kommiähvardus
Eile helistas lasteaeda Rohutirts tundmatu meeskodanik ja teatas, et lasteaia ruumides on komm.
Kasvatajad kutsusid kiiresti välja kommirühma, kes kommid kahjutuks teeks. Lasteaia personal ning lapsed evakueeriti kiiresti ja maja otsiti läbi. WCst leitigi kahtlane portfell. Kommirühm avas selle ja leidis sealt 5,890 kg mitmesuguseid magusaineid. Selline kogus vastab ligikaudu neljale kilogrammile puhtale glükoosile.
Kui kommi poleks avastatud, oleksid nii laste kui ka kasvatajate hambad tõsisesse ohtu sattunud ja võibolla isegi ohtlikult kahjustada saanud või hoopis ära lagunenud. Õnneks seda ei juhtunud.
Kommirühm jagas lastele hammaste hoidmiseks tooreid porgandeid, kaalikaid ja kapsaid ning lahkus sündmuskohalt. Kahjuks ei ole veel teada kommipanija isikut. Politsei, mõistagi, on hämmingus.
VALE-DIMITRI
Jõulupühade tulekuga läheme meiegi puhkusele. Soovime teile rõõmsat vana aasta lõppu ning olgu teil 2001. aasta edukas ja rõõmurohke. Olge aktiivsemad ja käige rohkem erinevatel üritustel. Kui satute kuhugi erilisse kohta või kummalisele üritusele ja tahate seda jagada ka teistega, siis kontakteeruge e-posti või kirja teel Kreisy toimetusega.
Jällenägemiseni ja kohtume teiega järgmisel aastal. Niisiis uuel aastal uue hooga!
Kreisy toimetus
Aastal 1996 hukkus liiklusõnnetuses Vennaskonna akordionist ja varem ka ansamblite Verine Pühapäev, Osakond 79 ning PRO laulja Ülari Ollik (Mätas).
Tema mälestuseks toimub Villu Tamme eestvedamisel iga aasta lõpul Mätta mälestuskontsert ja antakse välja kassett Eesti oleva ja olnud punkmuusikaga. Kõike seda finantseeriv Mätta Fond püüab jõudumööda toetada ka teisi Eesti pungikultuuri tegemisi.
Sel aastal neljandat korda toimus Tallinnas 9. detsembril Mätta Fondi mälestuskontsert, kus astus üles ka meie kodulinnakese ametlik punkbänd Saast. Esineti korraga kolmel laval ning ansambleid oli kohale tulnud peaaegu üle kogu Eesti. Tuntumad näiteks: Vennaskond, J.M.K.E., Vedel Leib, Müstika.
KRISTJAN ROHIOJA
Millised on teie negatiivsed kogemused päkapikkudega?
Vaike (54): "Mingit negatiivset kogemust nendega küll ei ole, see on laste rõõm lihtsalt."
Kati (18) ja Kristi (17): "Nad ei käi suurtel inimestel, kui väike olin, siis tõi vale kingituse; hambaarstidel on rohkem tööd; ühel päeval vaatad sussi sisse ja see on tühi päkapikk ei toonudki midagi!"
Keno (14): "Ei olegi vist midagi negatiivset."
Taimi (45): "Kui mina väike olin, siis sellist kommet ei olnud, et päkapikud käivad ja ma ei teadnud sellest midagi. Ükskord aga tuli laps lasteaiast koju ja ütles, et päkapikud peavad aknalauale sussi sisse käima. Mõtlesin, et kas nad tõesti peavad haisva juustu sisse kommi tooma?"
Janar (19): "Minul endal ei ole halbu kogemusi, aga mu tuttaval on. Ta oli juba mitmendat päeva järjest unustanud oma väikesele vennale sussi sisse kommi panna. Järgmisel hommikul magas ta sisse ning läks ruttu aknale kommi panema, aga väikevend oli juba üleval ning oligi enda arvates kätte saanud kommivarga, kes juba mitu päeva tema kommid ära on söönud."
Valeri (55): "Oi, need on head poisid, nemad pole midagi halba teinud! Ainult neid pole näha eriti, peaksid rohkem ringi liikuma."
KADI ALTMÄE
NOISIES - Kanada ühepoisibänd ehk Dave Noisy. Teeb veidi imelikku ja huvitavat kitarrirocki, segades igasuguseid stiile. www.thenoisies.com
ATTICUS SANTA BARBARA. Imeliku nime taga on nö USA Kadi Toome Bänd. Selline lihtne meloodiline naishäälega (Wendy Johnson) kitarripop.
PALADINS. Psühhedeelse imeliku rocki duo: Edmond Bureau - laul, kitarr, Jerry Ellis - trummid. USA.
SOAKING REIGN. Paljuliikmeline huvitavat, 60ndate hipistiilis kristliku popi bänd.
ORION SYNDROME. Keeruline ja põhjalik progressiivse rocki ühemehebänd: David Hearn.
SPORT
Omavalitsuste talimängudel õnnestus koguni suusatada
Möödunud pühapäeval Palal toimunud Jõgevamaa omavalitsuste talimängudel prooviti jõudu ja osavust erinevatel spordialadel. Et maha oli sadanud esimene lumi, avanes omavalitsusjuhtidel juhtide mitmevõistluses võimalus võtta mõõtu ka suusatamises.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liit otsustas tänavused talimängud läbi viia Pala vallas. Hommikust õhtupoolikuni kestnud mängude korraldajateks olid Jõgevamaa Spordiliit Kalju ja Pala vallavalitsus.
Erinevatel spordialadel kaasa löönud mehed ja naised olid hõivanud Pala Põhikooli võimla ja klassiruumid. Lauatennist mängiti kultuurimajas. Suusatamises, kus võisteldi juba veebruaris, sai esikoha Palamuse vald, koroonas, lauatennises ja korvpallis Jõgeva linn, males Põltsamaa vald ja mälumängus Jõgeva vald.
Üldarvestuses pälvis esikoha Tabivere vald. "Võidud tulid meile üsnagi pingeliselt, sest jõulueelsel perioodil on võistkondade komplekteerimine keeruline. Mõned, kes võinuksid valla sportlikku au kaitsta, on ametis Elistvere päkapikumaal," lausus Tabivere valla spordimetoodik Rein Jõeveer. Pala valla sportlased said üldkokkuvõttes teise koha, kuid tunnistati parimateks väikevaldade osas.
"Vallavanemana tuli mul organiseerida esimesi spordimänge. Et Pala vallal pole palgalist spordimetoodikut, oli see töö võrdlemisi keeruline," arvas Pala vallavanem Kalev Kurs. Eksvallavanem Raivo Vadi, kes praegu töötab Keskkonnainspektsiooni peadirektori nõunikuna, pälvis kolmanda koha malemängus.
Juhtide mitmevõistluses pakkus kõige enam elevust suusatamine tänavusel esimesel lumel. "Vähese lumega maastikul tuli sõita 4 x 100 meetrit," ütles Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. "Selline sõit võttis algul ohkima, kuid lõpuks jõudsime siiski edasi," lisas vallavolikogu esimees Jaan Aiaots. "Omavalitsusjuhid on tublid sportlased. Nii said nad andekaid tabamusi korvpalli vabavisetes ja õhupüstolist laskmises," märkis võistluste peakohtunik, Pala kooli kehalise kasvatuse õpetaja Kalev Karu.
JAAN LUKAS
Põltsamaa spordikooli maadlustreener Arved Külanurm ja Jõgeva Rammu maadlustreener, mitmekordne Eesti meister maadluses Aimur Säärits said hiljuti hakkama järjekordse turniiri läbiviimisega sumomaadluses. Põltsamaal võistles 28 klassikollektiivi 73 noormaadlejaga kuuest koolist.
Kolmeks paremaks klassikollektiiviks osutusid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi IV d klass (kapten Joosep Mölder), ühisgümnaasiumi VII c klass (kapten Tanel Seeme) ja Jõgeva Gümnaasiumi V a klass (kapten Oskar Orupõld). Nende kahe kooli kõrval olid tublid veel Lustivere Põhikool ja Jõgeva Ühisgümnaasium.
Kehakaalude võitjaiks tulid: kuni 23 kg Tõnis Rosenberg (Põltsamaa ÜG), kuni 26 kg Ardi Andruse (Lustivere PK), kuni 29 kg Markus Hoovi (Jõgeva ÜG), kuni 32 kg Tagmari Lehtmets (Jõgeva ÜG), kuni 35 kg Andres Hiiesalu (Põltsamaa ÜG), kuni 38 kg Kristjan Laanemaa (Jõgeva G), kuni 42 kg Gert Pärnaste (Põltsamaa ÜG), kuni 47 kg Rene Voitk (Põltsamaa ÜG), kuni 53 kg Kaupo Jõgi (Jõgeva G).
Võistlustel tegi kaasa ka kolm Põltsamaa Ühisgümnaasiumi II a klassi tüdrukut (Katrin Aas, Elo Assmann, Raina Kaos).
Noortele sumomaadlejatele pani karikad, medalid ja auhinnad välja Leo Kohv oma tuntud poegade, matihuntide Andruse ja Indrekuga. Korraldajate ja noormaadlejate tänusõnad perekond Kohvile.
***
Maakonna meistrivõistluste viies voor bridžis paaridele tõi jällegi uue liidripaari. Võites ülekaalukalt viienda vooru (võitsid ka neljanda
vooru), tõusid Ain Meikop-Ivo Krumm meistrivõistluste liidriks. Stabiilselt mängivad Jaan Sutt-Villu Ojassalu on teised ja Lembit Kapp-Peeter Jaani kolmandad. Esimesel kolmel paaril on punkte 66, 64 ja 60,5. Esimese kuue paari hulgas on veel Janno Kivik-Kalle Ojassalu, Hillar Ruus-Ahto Alas ja Toivo Vähi-Ülis Riisalu.
OSKAR PURI
***
Maakonna talimängudel Palal osales kabes kolm ja males viis 5liikmelist esindust. Kabes oli parim Jõgeva linna esindus, kes kogus 9 punkti kümnest. Laudade järjekorras olid parimad Urmas Visk, Rein Orav, Lembit Maidla, Merike Parve ja Uhur Visk, kõik võitja võistkonna liikmed. Teine oli Palamuse ja kolmas Pala valla esindus.
Males kogusid võrdselt 12 punkti 20st Põltsamaa ja Jõgeva vald, otsustas omavaheline kohtumine 3:2 esimese kasuks. Kolmas oli Pala vald Tabivere ees, punkte vastavalt 10 ja 9,5. Võitjaks tulnud Põltsamaa valla esinduses mängisid Enno Paatsi, Toivo Vihalem, Aare Nõmmik, Ene Saarik ja Allar Nõmmik. Laudade järjekorras olid parimad Hugo Päären, Toivo Lukats (mõlemad Jõgeva vald), Arno Metsoja (Tabivere), Ene Saarik ja Allar Nõmmik (mõlemad Põltsamaa vald).
***
Maakonna parematel ja aktiivsematel kabetajatel on aasta jooksul olnud võimalus osaleda pea 20 võistlusel. Tähtsamad võistlused olid MSL Jõud meistrivõistlused, valdade-väikelinnade talimängud ja individuaalvõistlused.
MSL Jõud individuaalvõistlustel olid paremad Edo Jaanuska (5.) ja Urmas Visk (10.). Valdade individuaalmeistrivõistlustel oli Urmas Visk kolmas ja Kaarel Ots neljas ning naistest Taimi Pihelpuu teine. Valdade talimängude finaali pääsenud Palamuse oli kümnes. Väikelinnade grupis saavutas Põltsamaa esikoha.
Hulgaliselt peetakse aasta jooksul lahtiseid turniire: Kuristal, Pajusis, Laiusel, Jõgeval, Vaimastveres, Palamusel jne. Maakonna stabiilsema kabetaja selgitamisel arvestati kaheksat paremat tulemust 16st individuaalturniiridel. Esikoha võitis Edo Jaanuska (402 punkti). 400 punkti kogus aasta jooksul väga hästi kabetanud Urmas Visk. Kolmas oli Kaarel Ots 391 p, neljas Heldur Evertsoo 382 p, viies Jaan Peets 376 p, kuues Lembit Maidla 373 p, seitsmes Heldur Laumets 373, kaheksas Rein Orav 372 p, üheksas Sulev Luht 369 p, kümnes Ärni Aia 347 p. Naiste parimad on aastaid olnud Riina Jaanuska, Mare Plakso ja Taimi Pihelpuu.
***
Eesti teisel Maakilval on peetud kaks etappi. Osaleb 51 5-liikmelist võistkonda. Ugandi regioonis võistlevad Põltsamaa ja Tabivere vald, kes on 15 võistkonna hulgas esikümne lõpus. Jõgeva vald on peale kaht etappi Viru-Järva regioonis teisel kohal. Poolfinaali pääseb igast regioonist kaheksa paremat.
SULEV LUHT
MITMESUGUST
Kassemalt pärit keelemehe sajandijuubeliks
Täna sada aastat tagasi sündis Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina vallas Kassema külas nimekas keeleuurija Julius Mägiste. Alljärgnev tugineb enamasti Mägiste Lundi Ülikooli kolleegi ja lähedase sõbra Pentti Soutkari käest saadud materjalidel.
Julius Mägiste isa Kustav oli Kassema taluperemees, ema Emilia, tuntud keeleteadlase Johannes Voldemar Veski õde, oli pärit naaberkülast Varbeverest. Poisikesepõlves oli Julius Mägiste koolitee lühike: 100-150 sammu üle põllu. Gümnaasiumihariduse omandas ta aga Tartus venekeelses Aleksandri Gümnaasiumis ja Hugo Treffneri Eragümnaasiumis.
1919. aastal asus ta Tartu Ülikoolis õppima ladina ja kreeka keelt ning nende kõrval ka läänemeresoome keeli, sest soomeugri keelte õppetooli oli tööle asunud just professor Lauri Kettunen Helsingist. Huvi keelte ja murrete uurimise vastu tekkis Mägistel juba ülikoolipõlves. 26. märtsil 1921 toimunud Emakeele Seltsi koosoleku kohta on näiteks protokolliraamatusse tehtud järgmine sissekanne: "Hr Mälson (sellist nime kandis Mägiste 1922. aastani - H. A.) annab ülevaate 1920. aasta suvel kogutud oma koduvalla, Kudina murretest ja lisab selle lõppu naabervalla Saare murdeid...".
1923. aastal lõpetas Julius Mägiste ülikooli eesti keele ja läänemeresoome keelte magistrina. Tema magistriväitekiri tugines Narva jõe tagustel ingerlaste aladel kogutud murdematerjalidel. 1924. aastal siirdus Mägiste uurimistööle Helsingisse ning järgmisel aastal naastes asus juhtima läänemeresoome keelte õppetooli, mis pärast professor Kettuneni lahkumist tühjaks oli jäänud.
Mägiste luges ülikoolis nii ladina keelt kui ka läänemeresoome keeli, koostades sel le kõrvalt mahukat soome-eesti sõnaraamatut, mis valmis juba 1926. 1929. aastal kaitses Mägiste 896-leheküljelist doktoriväitekirja "Oi- ja ei-deminutiivid läänemeresoome keelis".
Ingeri murdeuurimisretkedele järgnesid kolmekümnendail aastail ekspeditsioonid Setumaale, kus ta kogus rohkesti sõnavara, murdetekste ja muinasjutte. Uurimistöö kõrvalt kuulus Mägiste ajakirja Eesti Keel toimetuse kolleegiumi ning oli 1932-1935 koguni ajakirja peatoimetaja.
Sõjaaja ebanormaalsetes oludes oli teadustööde publitseerimine keeruline, ent samas avanes üllatavaid võimalusi keeleuurimistööks. Saksa sõjaväevõimude poolt Tartusse vangilaagrisse toodud sõjavangide seas oli rohkesti noori ingerlasi ja Volga-äärsete hõimurahvaste esindajaid. Koos Paul Ariste ja Alo Raunaga pääses laagrisse tõlgina tööle ka Mägiste.
Vangidest keelejuhtide suust kirjutas ta üles rohkesti ingeri, mari ja mordva keele näiteid. 1943 käis ta aga koos etnoloog Gustav Rängaga Liivimaa rannakülades. Viimase retke tegi okupatsioonivõimude haridusdirektoorium uurijaile ülesandeks arvatavasti sellepärast, et Saksa võimud kavatsesid liivlased kuhugi Venemaale ümber asustada ning tahtsid ära kasutada viimase võimaluse nende keelt ja kultuuripärandit revideerida.
1944, paar päeva enne punavägede Tallinna jõudmist, õnnestus Mägistel pääseda oma kuueliikmelise perekonnaga ühele viimastest Saksamaale suundunud transpordilaevadest, aasta pärast suunduti aga Saksamaalt Rootsi. Esialgu Ramlöse põgenikelaagris peatunud pere leidis varsti alalise elukoha ülikoolilinnas Lundis. Nagu paljud Eestist Rootsi põgenenud haritlased, leidis ka Mägiste töö arhiivis Lundi Ülikooli omas. Peagi avanesid Mägiste ees ka Lundi Ülikooli auditooriumide uksed: 1947 hakkas ta pidama loenguid soome ja ungari keelest ning 1948 soomeugri keelte uurimisest. Kui 1954 avati ülikoolis soomeugri instituut, sai Mägistest selle juhataja. Suure töö tegi ta ära instituudi raamatukogu loomisel, koondades sinna teaduskondade raamatukogudes olevad eesti- ja soomekeelsed trükised ning tellides Soomest ja Eestist ka uusi raamatuid.
1967 jäi Mägiste pensionile. Järgnenud kümne aasta jooksul valmis tema peateos "Estnisches etymologisches Wörterbuch", enne surma (keelemees suri Lundis 11. märtsil 1978) sai valmis ka mälestusteraamat "Noorusaja tallermaa ja külarahvas".
Mägiste loominguline pärand on aukartustäratav ning tema uurimistööd eesti ja teistest läänemeresoome keeltest, volga keeltest ja mütoloogiast, häälikuloost ja morfoloogiast, vanema eesti kirjakeele tekstidest ning soome ja eesti keele suhetest on viinud ta XX sajandi suurimate soomeugri keelte uurijate ridadesse. Pentti Soutkarile, kes imetles vanema kolleegi töökust ja loometahet, oli Julius Mägiste öelnud: "Kirjutuslaua taga istumine on ainus töö, mida ma hästi oskan."
HUGO ALTER
POLITSEIKROONIKA
Jõgeva valla Teilma küla kinnistult on novembris ebaseaduslikult metsa raiutud. Raieõigust omamata on maha võetud 51 tm kasvavat metsa. Varastati ka 39 tm palke. Sellega tekitati kannatanule 19 850 krooni ja looduskeskkonnale 33 580 krooni kahju, kokku 54 430 krooni.
Üle-eelmisel reedel avastas Põltsamaa valla Puiatu küla kinnistu omanik, et tema metsas on tundmatute isikute poolt toime pandud ebaseaduslik metsaraie. Maha on raiutud 137 tm kasvavat metsa. Keskkonnale tekitati kahju summas 63 034 krooni ja omanikule 49 368 krooni, kokku 112 402 krooni.
Ööl vastu kolmapäeva murdsid kaks maskides vene keelt kõnelevat meeskodanikku sisse Visusti küla ühte majapidamisse. Nad eemaldasid sahvriakna ja ronisid sealt kaudu ruumidesse. Kodus viibinud naiskodaniku käed ja jalad sidusid röövlid teibiga kinni. Peale mõningast peksmist otsiti maja põhjalikult läbi. Ära viidi kaheraudne jahipüss (kaliiber 16) koos laskemoonaga, teler Daewoo, toiduaineid, riideesemeid ja 3000 krooni sularaha. Kokku tekitati kannatanule varalist kahju 20 000 krooni ulatuses.
Reede öösel murti sisse Jõgeva Majandusühistu Maarja kauplusse. Puruks löödi kaupluse suur aken ja siseneti ruumidesse. Ära viidi tubakatooteid ja alkohoolseid jooke. Varastatud kauba kogus ja materiaalne kahju selgitatakse välja inventuuriga.
Ööl vastu neljapäeva varastati Sadukülast 13 postivahet neljajuhtmelist õhuliini. Uurimine käib.
Varastati kütust ja alumiiniumtraati
Käesoleva aasta juunis või juulis viidi Palamuse valla Nava küla majapidamise kõrvalhoonest ära 50 l diislikütust, 25 l õli, 15 l bensiini, neli kanistrit ning kuuri seinalt 400 kg traati. Hoonesse siseneti lukustamata ukse kaudu. Kokku tekitati kannatanule 7850 krooni kahju.
Reedel kella 16 paiku ähvardas ja sõimas purjus meeskodanik Sadukülas avalikus kohas ühte naisterahvast. Alkoholijoobes mees toimetati kainerisse kainenema.
Reedel kella 15 ja 16 paiku tülitses Torma alevikus purjus meeskodanik oma abikaasaga. Politsei viis tülitseja kainerisse.
Pisiriisuja Jõgeva Kaubahallis
Pühapäeval kella 12.30 paiku võttis Jõgeva Kaubahalli turvamees kinni joobes meesterahva, kes tahtis kassast maksmata mööduda. Meeskodaniku põuest leiti kohv Luxus, searasva ja pihve kokku summas 57.25 krooni. Kättesaadud kaup tagastati kaubahallile.
Teisipäeval on pilves selgimistega ilm. Puhub loodetuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur on -3°C ... +3°C.
Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm. Puhub loodetuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur öösel -5°C ... 0°C, päeval-3°C ... +3°C.
Teisipäev, 19. detsember 2000. a.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Olla või mitte olla, kuid siiski on kasulik olla!
TOOMAS PAUR,
TÜ Eesti Toorpiim juhataja
KIRJAD
ALEKSANDER KÕRGESAAR
MARIA MARTIN
JUHTKIRI
19. detsember 2000
MAJANDUS
Mitmekülgsed mehed Siimusti Autovedudest
RAIVO SIHVER
Hannoveri mess pakkus mõndagi huvitavat
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Päkapikkude manifest. Kõigile kohustuslik
Kõikide päkade nimel,
päkapikk nr 2001
Lasteaiale Rohutirts tehti kommiähvardus
VALE-DIMITRI
Kreisy toimetus
KRISTJAN ROHIOJA
Kreisy küsitlus
Millised on teie negatiivsed kogemused päkapikkudega?
KADI ALTMÄE
SPORT
Omavalitsuste talimängudel õnnestus koguni suusatada
JAAN LUKAS
OSKAR PURI
SULEV LUHT
MITMESUGUST
Kassemalt pärit keelemehe sajandijuubeliks
HUGO ALTER
POLITSEIKROONIKA
Varastati kütust ja alumiiniumtraati
Pisiriisuja Jõgeva Kaubahallis