Vooremaa
Põllumees künnab hirmkalli kütuse kiuste
Praegu on põllumajandustootjatel kõige pingelisemaks tööks sügiskünd. Tänavu kulub selleks kütuse hinna tõusu tõttu rohkem raha kui möödunud aastal. Põllumajandusettevõtjad ja talunikud on otsustanud vaatamata majanduslikult keerulisele olukorrale plaanitsetud hektarid ära künda, et maa sööti ei jääks.
Mitmes põllumajandusettevõttes kavatsetakse künnitööd lõpetada sellel või tuleval nädalal. Jõgeva valla aktsiaseltsis Perevara lõpetatakse künnitööd kavakohaselt täna.
"Sel aastal künname üle 800 hektari, mis on sama palju kui eelmisel aastal. Kündmiseks on meil Case, Magnum ja Valmet traktor. 245-hobujõuline Case traktor kündis 7-hõlmalise pöördadraga ja Valmet traktor 4hõlmalise pöördadraga," rääkis haldusdirektor Aare Simmulmann.
Künnitööd jätkuvad ka Palamuse valla aktsiaseltsis Evemar. "Praeguseks on meil küntud pool plaanitsetud 600 hektarist. Senini oleme kündnud kahe Venemaal toodetud traktoriga ja lähipäevil alustab tööd ka kolmas," rääkis juhatuse esimees Mati Evert.
Põud väsitas
Poole peal on künnitööd ka Puurmani põllumajandusühistus, kus plaanitsetakse künda 1000 hektarit. Tegevdirektori Arvi Kingi sõnul on künnitöid raskendanud pikaajaline vihma puudus.
"Pooleteise kuuga kuivas maa sedavõrd ära, et ader ei läinud hästi maasse. Meil on valdavalt savimaad ja kui möödunud nädala lõpus ei oleks vihma tulnud, oleksime pidanud künnile vahe sisse tegema. Vihm tegi aga maa pehmeks ja künnile sobivaks," rääkis ta.
1000 hektari ümber küntakse tänavu ka teistes Jõgevamaa põllumajandusfirmades, näiteks Laiuse põllumajandusühistus, Torma põllumajandusosaühingus ja osaühingus Sadala Agro.
Künd kallineb
Aktsiaseltsis Adavere Agro küntakse Põltsamaa vallas 1500 hektarit ja samas üritab ettevõte enda kasutusse ülesharimiseks saada ka enam kui 100 hektarit maad Järvamaalt. "Esialgu tahame enda kasutusse 100 hektarit söötis maad, mille kordategemine maksab üsna palju. On karta, et kui me need 100 hektarit üles harime, tekib sellele maale teisigi pretendente," märkis ASi Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt.
Jüri Smitt analüüsis ka tänavuste künnitööde maksumust. "Ühe hektari kündmiseks kulub 16-17 liitrit kütust. Eelmisel aastal maksis kütte liiter 2 krooni, tänavu üle 7 krooni. Nii kallines sügiskünni hektar 32 kroonilt 112 kroonile. Üldse kulub meil selle aasta sügiskünniks 120 000 krooni rohkem kui mullu," kinnitas ta.
Puurmani valla osaühingu Härjanurme Mõis juhataja Mart Tooming ütles: "Künname tänavu orienteeruvalt 700 hektarit. Sel aastal oleme põllu- ja farmitöödeks kulutanud 300 000 krooni rohkem kui eelmisel."
Arvi Kingi sõnul ei saa vaatamata kütuse kallinemisele plaanitsetud sügiskündi tegemata jätta. "Kui tahad põldu edasi harida, peab kündma, sest kevadel pole enam midagi teha," selgitas ta.
Mitmes talus on künd nüüdseks juba lõpetatud. "Me kündsime kuus hektarit, selleks kulus poolteist päeva. Et töö kiiremini ja paremini laabuks, valisime kündmiseks päevad, mil veidi vihma sadas," rääkis Puurmani valla Välja talu perenaine Vilja Sinimets. "Mõned meie kandi talunikud on tänavust sügiskünni pinda suurendanud, mõned aga vähendanud. Osad vähendavad teraviljakasvatust, sest peavad seda madala vilja- ja kõrge kütusehinna tõttu ebatulusaks."
Presidendi arvamus
Aktsiaseltsi A. Tammel juhataja, Eesti künniseltsi president Arvi Tammel iseloomustas künnisügist nii: "Sel aastal pikenes koristustööde periood, mistõttu intensiivsemalt hakati kündma oktoobris. Künnitööde hoogustumist tõendab asjaolu, et meie firmast ostetakse palju varuosi. Enne kündi müüsime ligi kümme Kvernelandi atra. Loodan, et künnitööd lõpevad edukalt ja soovin põllumeestele kivi sahka."
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
AS Adavere Lihatööstus likvideeritakse ja varad müüakse maha
Esmaspäeval toimunud ASi Adavere Lihatööstus võlausaldajate esimene üldkoosolek otsustas ettevõtte likvideerida. Majandustegevust jätkatakse kuni varade müügini. Vastavalt üldkoosoleku otsusele paneb varade müügi korra ja tingimused paika pankrotitoimkond.
Viieliikmelisse toimkonda kuuluvad suuremate võlausaldajate esindajad: Silvi Uljas rahandusministeeriumist, Terje Mikk Jõgeva Maksuametist, Teet Mõtte Hansapangast, võlausaldajate esindaja Ivar Tammemäe ASist Intrum Justitia ja Andres Hermet haldurite kojast.
Toimkond tuleb esimest korda kokku täna. Esimesele pankrotitoimkonna istungile esitab pankrotihaldur Toomas Saarma kontrollimiseks ettevõtte bilansi ja varade nimekirja. Võlausaldajad otsustasid lihatööstuse tootmise jätkamiseks võtta vajadustest lähtuvalt kuni ühe miljoni krooni ulatuses käibekrediiti. Ettevõtet juhib halduri esindaja Robert Jaani. "Sellest ajast peale, kui me firma uuesti käivitasime, ei ole tootmine seiskunud. Sigu ja veiseid saame me nii palju, kui meil vaja läheb. Tooraine eest tasume kokkuleppel tarnijatega," ütles Robert Jaani.
Maakonnalehe küsimusele, miks on vaja jätkata tootmist kuni aasta lõpuni, vastas lihatööstuse tegevjuht, et see on minimaalne periood, mis annab ettekujutuse firma võimalustest. Siis saab ka selgust, kas ettevõte saavutab majandusliku stabiilsuse.
RAIVO SIHVER
Mustvee 2. Keskkoolist saab gümnaasium
Mustvee linnavolikogu istungil olid möödunud reedel päevakorras nii Mustvee Kommunaali puudutavad küsimused kui ka Mustvee 2. Keskkooli nimetuse muutmine.
Mustvee Kommunaali puhul oli kõne all reorganiseerimine. Nimelt võeti arutusele linna kommunaalteenuste korraldamise skeem ja hinnapakkumine. Ilmselt tuleb edaspidi kaalumisele linna soojuse ja haljastuse valdkondade eraldi korraldamine.
Pika arutelu tekitas Mustvee 2. Keskkooli nimetuse muutmise küsimus. Volikogu lõplik otsus oli muuta kooli nimetus Mustvee Vene Gümnaasiumiks. Kuu aja jooksul peaks kooli uus nimetus ka ametlikult vormistatud saama.
VAIKE KÄOSAAR
ARVAMUS
Kui mingi inimeste grupp teeb koostööd, siis huvitab selle grupi liikmeid alati, milline on teiste sama grupi liikmete panus ühistegevusse.
Ma ei taha olla äriühingu osanik, kui ma ei tea, kes on teised osanikud ja kui suur on nende panus. Minu teadmatus võimaldaks info valdajatel minuga manipuleerida, võimaldaks oma saamatust varjata ning oma teadmisi pahatahtlikult ära kasutada. Minul aga, kuigi olen pannud oma osa ühisesse ettevõtmisse, pole kahjuks info puudusel võimalik oma seisukohti välja kujundada, rääkimata protsessi juhtimisest.
Reformierakond on asunud agaralt ründama tulumaksu avalikustamist, tuues ka ebakohaseid näiteid. Täiesti lootusetu on leida tulumaksu avalikustamises vastuolu põhiseaduse, ja just eraelu puutumatuse, sättega. Maksusuhe riigi ja maksumaksja vahel on avalikõiguslik, mitte eraõiguslik suhe. Seetõttu ei lange isiku poolt riigile maksudena makstud raha kuidagi eraelu puutumatuse sätte alla.
Küsimus on pigem usalduses. Kui maksumaksjad kasutavad kurjasti usaldust ning maksusaladuse varjus makse ei maksa, pannes seega maksukoormuse oma kaaskodanike kanda, tuleb katteloor eemaldada. Las siis igaüks annab kaaskodanikele ise hinnangu.
Väga pinnapealne ja võibolla isiklikest hirmudest või ihadest on ajendatud arusaam, et tulumaksu avalikustamine ergutab pealekaebamist. Kõige tähtsam, mis peaks kaasnema tulumaksu avalikustamisega, on inimeste suhtumise muutus. Kui seni on maksumaksja kaaskodanike jaoks anonüümne, siis võib maksupettur täiesti rahuliku südame ja külma kõhuga vaadata otsa kolme lapse emale, kes käib hommikust õhtuni tööl, et toita oma peret ning seejuures ka kõik maksud korralikult maksab. Usun, et pärast maksude avalikustamist on sellisel sulil, kes maksab kolm korda vähem maksu, kui eelpool nimetatud kolme lapse ema, ebamugav sama tänavat pidi liikuda, oma lapsi samasse kooli viia, sama perearsti juures käia või sama politsei käest turvalisust nõuda.
Allilm ründab endalaadseid
Õige hõlma ei hakka keegi. See ütlemine pole täna välja mõeldud. Allilma jaoks on tunduvalt ahvatlevamad need inimesed, kellel on midagi varjata. Neid ei huvita, kui palju keegi on maksu maksnud, vaid kui palju neil vara on ja kui palju neil maksu tasumata on. Võimaliku ohvri varaline seis ei selgu mitte maksudeklaratsioonidest, vaid ikkagi paikvaatluse ja muude meetoditega, mida sulid kasutavad. Tulumaksu avalikustamise efekt võib olla ainult see, et samade varaliste tingimuste puhul hakkavad vargad korralikele maksumaksjatele maksupettureid eelistama.
Vaesus on häbiasi, aga ainult neile, kes on seatud meie riiki juhtima, sealhulgas ka reformierakondlastele. Riiki juhtima valitud peaksid häbenema, et meil on vaeseid, kelle vaesus on tingitud "vales kohas" elamisest, füüsilisest või vaimsest puudest või katkenud kooliteest. Kui me ei suuda jagu saada vaesusest, siis pole meil ka mõtet inimestele riigi makromajanduslike näitajate positiivsetest suundumistest rääkida.
Rikkadki ei tohiks oma rikkust häbeneda, kui nad on oma rikkuse ausalt saanud, kuid kuna neile on rohkem antud, siis lasub neil ka tunduvalt suurem vastutus vaesuse leevendamise eest. Sellist vastutuse koormat pole muidugi kerge kanda ja seetõttu sooviks paljud, et keegi ei teaks nende panusest midagi.
REIN JÄRVELILL,
Riigikogu liige
Mõõdukad
Vähesed vastanutest on kogenud tänavavägivalda
Et Jõgevamaa on suhteliselt turvaline koht, seda näitas küsitlus 17. oktoobril.
Gallupil osalenutest 22% olid Põltsamaalt, 18% Jõgevalt, 10% Mustveest, 4% Eskust, 2% Laiuseväljalt, Raatverest, Adaverest, Lullikatkult, Kodimalt, Pauastverest, Navalt, Praaklimast, Siimustist, Kassinurmest, Metsanurgast, Mäealuselt, Rajalt, Laiuselt, Rääbiselt, Pakastelt, Kaareperest, Pisisaarest, Kuremaalt, Kalanast, Puurmanist, Kadrinast, Luualt. 32% olid mehed, 8% teismelised, 8% kahekümnendates, 10% 30ndates, 22% 40ndates, 24% 50ndates, 20% 60ndates, 8% 70ndates aastates.
12% on elus langenud tänavakuritegude ohvriks. Pooled on olnud röövimised, 1/3 füüsiline vägivald, 1/6 pettused. Ohvreid oli igast vanusest ja soost.
MARGUS KIIS
KIRJAD
"Tahan lasteaeda," teadustab nelja ja poole aastane Anu oma soovi ja jätkab elutargalt: "Aga tädi ei võta, sest lasteaias ei ole kohti."
Tuleb lapsega nõustuda, sest probleem on ja mitte ainult temal, vaid enam kui 30 lapsel ja lapsevanemal Mustvee linnas ja lähemas ümbruskonnas.
Probleemi lahenduseks oleks tarvis avada lasteaias veel üks rühm. Lasteaia juhataja Sirje Küti sõnul oleks rühma avamine teostatav, kuid selleks oleks tarvis umbkaudu 130 000 krooni pluss personali töötasud.
Kuigi Mustvee lasteaia teeninduspiirkonnaks on Mustvee linn, kasutab selle teenuseid ka palju lapsi Kasepää vallast ja mõnedest teistest ümbruskonna valdadest. Tulevik on ebaselge, kas mujalt käivad lapsed kasutavad ka edaspidi Mustvee lasteaia teenuseid. Selles küsimuses peavad linnaisad vallajuhtidega maha istuma ja lepingutega asjad paika panema, sest järgmise aasta eelarved on koostamisel ja teatud selgust oleks tarvis. Fakt viitab haldusreformi vajalikkusele. Otsustused tuleksid siis piirkonna vajadustest lähtuvalt.
Seniks aga tuleb vajalik raha leida, sest lisaks muudele ülesannetele on Mustvee linnal ülesandeks korraldada linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist. Kust seda raha leida? Kulude poolelt leiab ühe sõiduauto, mis minu arust täiesti mõttetult kulutab bensiini ja maksumaksja raha.
Loodan, et probleem saab positiivse lahenduse, sest kahju, kui noored pered peavad lasteaia teenust otsima kaugemalt ja halvimal juhul isegi elukohta vahetama. See ei tule kindlasti piirkonna niigi vananevale elanikkonnale kasuks.
VÄINO KORELA,
murelik lapsevanem Mustveest
Kord peale sõda, kui pandi paika uut Poola-NSVL piiri, olevat töö käigus jõutud kõnnumaal ühe üksiku taluni. Küsitud siis talumehelt, kumba riiki ta tahab jääda. Mees mõelnud veidi ja kostnud siis, et ta tahtvat jääda ikkagi Poolasse, sest Venemaal olevat väga külmad talved…
See vana lugu meenus mulle, kui lugesin 14. oktoobri Vooremaast meie maavalitsuse tööka pressiesindaja Peep Lillemägi kirjatööd "Haldusreformi töögrupp käis uusi vallapiire otsimas".
Esimesel silmapilgul tundus, et keegi on nende rajaleidjate selja taga juba haldusreformi salaja ära teinud ning need vaesed mehed püüavad nüüd kohalike talumeeste abil neid piire kuidagi üles leida. Kui aga veidi süvenesin, sain aru, et ei otsita mitte uusi juba teab kelle kehtestatud vallapiire, vaid tehakse hoopiski eeltööd uute valdade loomiseks, so otsitakse piire uutele valdadele.
Jättes kõrvale tolle kirjatöö autori vähese eesti keele oskuse, mida tal loodetavasti õnnestub paari-kolme uue väliskomandeeringu abil veidi parandada, julgen ma ometi sisuliselt kahelda ka tema väites, et "kohtuti kohalike elanikega ja vesteldi haldusreformi teemadel".
Olen seisukohal, et jutuajamisi ühe või teise kohaliku vallavanema poolt sobivalt välja valitud indiviidiga ei saa kohe mitte kuidagi lugeda kohtumiseks rahvaga. (Hõredalt asustatud omaaegse nõukogude T¹uksimaa oludes oleks see väide vist küll olnud omal kohal.)
Olgu ka lisatud, et Saare vallavolikogu liikmena sain ma sellest väidetavast "rahvaga kohtumisest" alles tagantjärele Vooremaast teada - (vähemalt) Saare vallas tehakse alati nii.
Ehk saaks ka kuidagi teisiti - kui mitte enne uusi valimisi, siis peale neid kohe päris kindlasti! Siis ei lähe ehk enam keegi üle piiri.
MART AROLD,
Saare vallavolikogu maakomisjoni liige
JUHTKIRI
Hirm ja kriitika panevad ikka tegutsema küll
Vahepeal tundub, et siin Jõgevamaal ei liigu ega muutu miski. Kui lugeda Jõgeva linna arengukava, jääb mulje, et polegi vaja midagi muuta, tõelisest maapealsest paradiisist lahutavad paika vaid mõned pisiprobleemid. Tegelikult see muidugi nii ei ole, kuid võimurite soov ongi vist endale sisendada, et nad ei pea midagi tegema. Näib siiski, et kui soola ikka parajalt tagumikku lasta, siis ehk hakkab ka midagi liikuma.
Hiljuti raksatas läbi Eesti, et Narvas on AIDS ja tuhandeid heroiininarkomaane ja niisiis Jõgevamaast mitte väga kaugel on katk liikvel. Keegi ei taha AIDSi jääda ja paistab, et mõnel pool on hakatud kibedasti ennetustööd tegema. 17. oktoobril arutati linnavalitsuses noorte tegutsemisvõimalusi (positiivses mõttes loodetavasti). On siianigi jõudnud päästev sõnum, et kriitilises eas inimesi piisavalt koormates ja köites on võimalik neid narkomaania eest kaitsta (võibolla aitab püha Raimond Valgre). Pealegi oli samal päeval linna koolide direktorite nõupidamine ja võibolla käsitleti sealgi aktuaalseid probleeme.
Maarja koolis pühendati kogu nädal narkoennetusele koos mitme üritusega jms. Nii et olukorda võetakse tõsiselt. Loodetavasti ei satu järgmisel nädalal sinna kurikuulus "JAH narkootikumidele!" grupp, kes on osavad endale koolides propagandavõimalust kauplema.
Aga ka muudes asjades on väike kriitika aidanud. AS Jõgeva Vesi soostus vee kinnikeeramisi Tähe tn elanikele põhjendama alles siis, kui Vooremaas sellepärast veidi protesteeritud oli.
Üsna hulk aega tagasi kritiseeris Margus Kiis Jõgevamaaga seotud veebilehekülgi. Kuigi talle laekus ka üks vihaselt protesteeriv kiri, on norimisest natuke kasu ka. Vähemalt Jõgeva linna ja Jõgevamaa saidid on saanud hoopis uued ja palju mõnusamad kujundused, nii et lust vaadata (kui vanaaegselt öelda). Sisuga on muidugi, kuidas on.
Nii et hirm surma ja kriitika ees on väga edasiviivad jõud. Jõudu kriitikutele ja…
MAJANDUS
ASi Jõgeva Elamu uus omanik võib tulla väljastpoolt maakonda
Avalikule enampakkumisele pannakse ASi Jõgeva Elamu 1135 aktsiat alghinnaga 2,5 miljonit krooni. Bilansi järgi on firmal vara 1,8 miljoni krooni eest (jääkväärtus). 1999. a oli firma käive 7,2 miljonit krooni, sh 61,8% ulatuses tehti töid elamute juures.
ASi Jõgeva Elamu puhul on tegemist äriühinguga, kus linnal on 100% osalus. Müügi teel vahetub aktsiapaki omanik. Linnavalitsus plaanib selle aasta lõpuks võõrandamisega ühele poole saada. Möödunud reedel toimus vastav nõupidamine.
Linnavalitsuse 23. oktoobri istungile esitatakse aruteluks ja seisukohavõtuks dokumentide pakett, mis sisaldab ostumüügilepingu projekti, pakkumise tingimusi jne. Paika pannakse ka avaliku konkursi osavõtutasu suurus. Tagatisraha moodustab 10% alghinnast.
Alghind tekitab pingeid
Abilinnapea Viktor Svjatõ¹evi sõnul konsulteeriti eelnevalt rahvusvahelise audiitorfirmaga AS KPMG Estonia. Nad ei pidanud sellise väikese firma puhul vajalikuks eksperthinnangu tellimist, mis oleks maksma läinud 40 000-50 000 krooni. Lõpptulemuse otsustab ikkagi turg.
Audiitorfirma arvates võib alghind olla turuhinnast väiksem, kuid seda tugevam peaks olema müügireklaam. Linnavalitsuse 28. augusti istungil arutati kaht hinnavarianti: 2,0 ja 2,5 miljonit krooni. Valiti kõrgem hind, sest alla saab hinda alati lasta, kui pakkujaid ei tule.
"Ülespoole ei saa hinda aga näiteks ühe alghinnaga laekunud pakkumise korral kuidagi tõsta. Siis oleks seistud fakti ees, kus firma oleks tulnudki odavalt maha müüa," kommenteeris abilinnapea.
Teisel arvamusel on ASi Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepp: "Küllaltki kõrge alghind paneb väga tõsiselt mõtlema konkursil osalemise mõttekuse. Sellise vara võõrandamisel tuleks selgeks teha, mis on müügil määrav. Antud juhul on selleks koht," kommenteeris Vello Mäesepp.
ASi Jõgeva Elamu nõukogu esimeheks on OÜ Market Transport juhataja Maido Mägi, liikmeteks Jõgeva Gümnaasiumi direktor Taisto Liivandi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi majandusala juhataja Raul Kull.
Maido Mägi sõnul otsustas ka nõukogu võõrandada firma avalikul enampakkumisel. "Tuleks müüa nii, et säiliks elanike teenindamine ja töökohad ettevõttes," lausus nõukogu esimees. Nõukogu on kinnitanud ka hooldushinnad. Linnavalitsus on teenindushinnad vabaks lasknud ja ei ole sellesse protsessi sekkunud.
Vara ja kohustused
Bilansi järgi on põhivara jääkväärtuseks 1,75 miljonit krooni: 6 hoonet, sh kontor, töökoda, viilhall, vana sepikoda, ladu, suvila ja liikuvat tehnikat 20 ühiku piires (autod, traktorid). Kuid osa vara on ka liisitud, näiteks ASilt Ragn Sells Eesti 21. juunil kapitalirendile võetud prügiauto Volvo aastast 1991 alghinnaga 240 000 krooni. Rendimakse kuus on alla 1000 krooni.
Elanikkond võlgneb firmale 1,3 miljonit krooni. ASil Jõgeva Elamu on kohustusi teiste ees 0,5 miljoni krooni eest. Firma annab tööd 50 inimesele, sh 14 majahoidjale.
Möödunud aastal ulatus firma käive (ilma käibemaksuta) 7,2 miljoni kroonini. Elamute haldamise osatähtsus kogukäibest oli 1999. a 61,8%, elamute remondi osatähtsus 9,7% (0,7 miljonit krooni) ja muu teenus (ehitus, prügiteenus jne) 28,5% ehk 2 miljonit krooni.
Müüakse teeninduspiirkonda
Kuna Jõgeval on väga vähe moodustatud korteriühistuid, mis võtavad tavaliselt elamu haldamisega seotud kulud (maja jooksvad kulud, remont, investeeringud jne) enda pädevusse, siis on see siiani olnud ASi Jõgeva Elamu monopoliks. Teistes maakondades on elamute haldamisega tegelenud ettevõtted aktiivselt propageerinud korteriühistute moodustamist.
ASi Jõgeva Elamu puhul on olnud see tegevus leigevõitu. Kui inimesed ise moodustavad korteriühistud, siis otsustavad nad ka, kellelt teenust tellima hakatakse. Linnavalitsusel on võimalus maksta kinni mingi osa korteriühistu moodustamisega kaasnevatest kulutustest.
EBRD laen kui kuum kartul
Elamute soojasõlmede ümberehitamiseks võeti 1994. a EBRDlt laenu üle 3 miljoni krooni. Lepingu poolteks jäid rahandusministeerium ja Jõgeva linn. Linnavolikogu otsusega 22. maist 1997. a pandi raha korjamise kohustus ASile Jõgeva Elamu.
Kohustus küll pandi, kuid tollane Jõgeva linnavalitsus jättis lahendamata täitmise mehhanismi. ASiga Jõgeva Elamu ei sõlmitud laenulepingut ega maksegraafikut.
Käesoleval aastal on AS Jõgeva Elamu oma kohustusi linna ees täitnud. Linnavalitsuse pearaamatupidaja Maie Tootsi andmetel on seisuga 1. oktoober tasutud ligi 1,4 miljonit krooni. Ajavahemikul 1. oktoober 2000 kuni aastani 2003 jääb veel tasuda ligi 0,8 miljonit krooni.
Abilinnapea Viktor Svjatõ¹evi kinnitusel on ASile Jõgeva Elamu väljastatud linnavalitsuse poolne laenulepingu projekt ja ka maksegraafik, selleks, et veel enne erastamist saaks need toimingud tehtud. Laenuleping ning graafik läheks ASiga Jõgeva Elamu kaasa uuele omanikule. Viktor Svjatõ¹ev lisas lõpetuseks, et ASi Jõgeva Elamu müügiga lähevad kaasa kõik kohustused ja lepingud.
Kontroll peaks jääma linnale
Kuna tarbijakaitsjate arvates ei toimi Jõgeva linnas elamumajandamise osas vaba konkurentsi, siis on Riigi Tarbijakaitseameti peainspektor Aino Lillemägi ja Jõgeva Linna Tarbijaühingu esimees Elmar Sepp seisukohal, et siin tuleb jälgida Konkurentsiseaduse paragrahve 17 ja 18. Need seaduse punktid kohustavad kohalikku omavalitsust töötama välja ja kehtestama sellise korra, mille abil reguleeritaks monopoolseid hindu. Samuti peaks omavalitsus jälgima, et monopoolsete teenuste kasutajad ei satuks olulisemalt halvemasse olukorda, kui nad oleksid vaba konkurentsi tingimustes.
AS Jõgeva Elamu peab ka tulevikus oma raamatupidamises tegema selget vahet erinevate põhi- ja lisategevusalade kulutuste vahel. Majandusarvestus peab olema läbipaistev ja firma peab elanikkonnale tehtavate teenuste kulutused avalikustama nii tarbijatele kui ka nende esindajatele.
RAIVO SIHVER
Vooremaa hakkab majandusleheküljel tutvustama Jõgevamaa talusid. Esimesena anname ülevaate Jõgeva vallas Palupere külas asuvast Reinu talust.
Reinu talu on rajatud 1870. aastatel. Praegused omanikud, kunagiste talunike emapoolne järeltulija Jaan Allingu ja tema kaasa Eevi Allingu alustasid siin talutootmist 1992. aastal. Jaan Allingu on lõpetanud Tartu 17. Kutsekeskkooli autojuhina, õppinud hiljem traktoristiks ning töötanud mehhanisaatorina Kuremaa sovhoostehnikumis ja Laiuse kolhoosis. EPA lõpetanud Eevi Allingu oli samades majandites ametis zootehnikuna.
Reinu talu on spetsialiseerunud piimatootmisele. Talus on 22 holsteini tõugu lüpsilehma, keskmiseks piimatoodanguks on 7500 kilogrammi piima lehma kohta. Talul on 48 hektarit maad eraomanduses ja sama palju ka ajutises kasutuses. Teraviljadest kasvatatakse talus otra ja nisu. Ülemöödunud ja möödunud aastal kasvatati selles talus silo valmistamiseks ka maisi.
Selle majapidamise hoonetekompleks koosneb 1908. aastal valminud elumajast, 1992. aastal ehitatud laudast ning masinakuurist. Talu ait ja kuivati paiknevad Kantkülas ning need hooned sai Allingute pere enda omandusse reformikomisjoni otsusega osakute arvelt. Masinatest on talus traktorid MTZ 82, MTZ 892, T25, silokombain E281, teraviljakombain Claas ning veoauto ZIL130. Sõidumasinaks on talus Audi 100 1994. aasta mudel.
JAAN LUKAS
Eestimaa põllumajanduses on toimunud ümberkorraldusi, reforme ja eksperimente. Tõsistest põllumeestest peetakse aga lugu erinevatel aegadel. Selline on adaverelane Viktor Meister, kes peab lugu aususest ja sinasõprusest loodusega.
Viktor Meister on põline maamees, kes sündis 1925. a Raplamaal Juuru vallas taluperes. Tema haridustee algas Vigala põllumajanduskoolist ning Harjumaalt Habaja sovhoosi brigadirina. "Palka saab parasjagu nii palju, et poest saab süüa osta. Mõned t¹ervoonetsid jäävad ülegi," kirjutas Meistrist viisteist aastat tagasi rajoonilehes tollane Jõgevamaa ajakirjanduskorüfee Julius Tillo.
1951. a määrati noor põllumees Põdra sovhoosi direktoriks. Kümme aastat hiljem võtsid EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu vastu ühismääruse moodustada igas rajoonis näidissovhoos või kolhoos. Jõgevamaal moodustati Adavere näidissovhoos, mille direktoriks sai Viktor Meister.
1966. a lõpetas majandijuht kaugõppes EPA agronoomiateaduskonna. Kuuekümnendate aastate esimesel poolel oli Viktor Meister ka Moskvas NSVL Ülemnõukogu saadikuks. Samasse koosseisu kuulus kirjanik Juhan Smuul, kellega Adavere mees legendi järgi mõnikord koos lõõgastus. Viktor Meistrit autasustati 1966. a Lenini ordeniga.
"Viktor on mees ülivõrdes, ta peab lugu aususest ega pole kunagi kätt riigi rahakotti sirutanud. Adavere majandit juhtides võis ta ühel päeval alluvaga valjusti tõrelda, teisel päeval aga tema ees vabandada. Eriti karm oli ta viinalembeliste töömeeste vastu," meenutas ülemust Adavere näidissovhoosi omaaegne pearaamatupidaja Vaike Uuesoo.
Kunagine Adavere majandi agronoom, nüüdne maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots lisas: "Tänu Viktor Meistrile on Adavere praegu selline nagu ta on. Tema eestvedamisel ehitati siia elumajad, kool ja lasteaed."
Kuigi Viktor Meister on aastaid pensionieas, pole ta veel pensionipõlve pidanud. 1986. a sai temast Adavere majandi majandusjuht, kes muuhulgas vastutas ümbruskonna heakorra eest. Praegu on ettevõtlik vanahärra ASi Põltsamaa Graniit juhatuse esimees. "Viktor Meister kasutab meie ettevõtte üldjuhtimisel ära ka kunagisi kogemusi majandijuhina," ütles ASi Põltsamaa Graniit tegevjuht Endel Pajumägi.
Viktor Meister on loodusesõber. Talle meeldib Põltsamaa jõest kala püüda, tema kindel kalastuspaik asub Adaverest Pajusi suunas. Samuti pakuvad põlisele põllumehele naudingut jalutuskäigud looduses. Igal argipäeval kõnnib ta seitsekaheksa ning puhkepäevadel tosin kilomeetrit.
Eile sooviti Jõgevamaa põllumajanduselu suurmeistrile õnne 75. sünnipäevaks. Õnnitlustega ühinevad Põltsamaa vallavolikogu, Põltsamaa vallavalitsus ja AS Adavere Agro.
KULTUUR
Mardna näitab Palamusel jeekimeid
Lutsu "Kevades" pajatab Toots, kuidas ta, "leevakott" ühes ja maakera teises käes, kabeliaias jeekimitega võitlust pidas. Erinevalt mõnedest Paunvere koolipoistest, kes Tootsi juttu tühjaks pläraks pidasid, arvab keraamik Evi Mardna, et jeekimid on olemas. Ta isegi teab, kuidas nad välja näevad.
Eesti keraamika grand old lady Evi Mardna on saanud hakkama üsna tavatu teoga: loonud 1954. aastal kunstiinstituuti lõpetades terrakotatehnikas plastikasarja Lutsu "Kevade" ainetel (need tööd on paraku Lutsu majamuuseumist ja Eesti kunstimuuseumist salapäraselt kaotsi läinud!), võttis ta möödunud aastal oma väidetavalt viimast isiknäitust ette valmistades taas käsile sama teema.
Mistõttu selle näituse ülespanek Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaali oli igati loogiline. Näitus avati üleeile ja Tallinnast sõitis sel puhul kohale suur hulk Evi Mardna sõpru, kolleege ja õpilasi. Nagu märkis avamisel Eesti Keraamikute Liidu esimees Helle Videvik, on proua Mardna oma 43 pedagoogiaasta jooksul Eesti ainsas kunstikõrgkoolis olnud õpetajaks peaaegu kõigile praegustele eesti keraamikutele.
Vindised pudelid
Näituse kujundanud metallikunstnik ja Eesti tunnustatuim falerist ehk märgiala spetsialist Tõnu Lauk avaldas arvamust, et Mardna näitus on igati raamatuaastasse sobiv üritus: Mardna on ju loonud skulpturaalsed illustratsioonid ühele eestlaste armastatuimale raamatule, kusjuures ta on visuaalse kuju andnud ka neile "Kevade" tegelastele, kes eksisteerivad üksnes Tootsi fantaasiates.
Näitus koosnebki nagu mitmest eri plokist. "Kevade" tavategelaste skulptuurportreede rida on oma mati ja "maavillase" põldpaoglasuuriga igapidi mõnus, ja nagu professor Helene Kuma märkis, sügavalt psühholoogiliselt läbi tunnetatud, aga üllatavat on selles vähe.
Ülejäänud osa näitusest ongi aga üksainus üllatuste tulevärk. Võtame või maskid "Kentuki Lõvi arsenalist", tohutu Lati Patsi pudeli, lae all rippuva maakera või mustast savist neliku: von Jõmmi, von Soku, von Siiepoki ja Roosalinda. Ega viimatinimetatud tegelasi keegi "Kevadest" naljalt mäleta, aga tegelikult on nad seal olemas: Tootsi jutustuses Rootsi ajal Paunvere kabeli kohal seisnud lossi kohta. Ning siis muidugi mustavalgekirjud jeekimid, verist vahtu imiteerivad punased tutid küljes.
Need polegi nagu päris eesti maiku tegelased, vaid pigem kerge indiaanihõnguga (aga Kentuki Lõvi võisid sellised ju rünnata küll!). Punsli eli pudelite rida on aga vaimukuse tipp. Opkunsti meenutava mustvalge ornamendiga kaetud fantaasiarikkad vormid on saanud väärilised allkirjad: seal on pea ja kõhuvalupudeleid, vindiga ja vindiseid pudeleid, sussidpüsti- ja käpadpüstipudeleid jne.
Rahva kunstnik
Kui tänapäeval paljud inimesed juba kardavad kunstinäitusele minna, sest nad pole kindlad, kas ka nemad näidatavat kunstiks oskavad pidada, siis Mardna loomingu puhul seda hirmu tunda pole vaja. Eesti Kunstiakadeemia keraamika õppetooli juhataja professor Leo Rohlini sõnul nimetanud kunstiteadlane Leo Gens Mardnat kunagi tõeliseks rahva kunstnikuks. Ning kunstiloolane ja huumoriteoreetik Leo Soonpää juhtinud omal ajal tähelepanu sellele, et Mardna on üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingut valgustab ehe ja helge huumor.
Tõepoolest: isegi kümme aastat tagasi tehtud pilapoliitiline pisiplastikasari (Stalin, Bre¾nev jt), mis suurt elevust tekitas, kukkus Mardnal välja pigem humoorikas kui õel. Kuigi õeluseks oleks pool kunstistuudiumi aega Pagari tänava vahet jooksnud Mardnal kõvasti põhjust olnud.
"Sellepärast ma ainult kahe töökohaga - ARSi keraamikaateljee ja kunstiinstituut - piirdunud olengi, et uude töökohta minekul oleks tulnud uus ankeet kirjutada, aga ma ei mäletanud enam, mida ma eelmisse kokku olin valetanud," viskas nooruses alpinismi harrastanud vitaalne vanaproua avamispeol nalja. Ja kinnitas, et nii
palju head, kui temast nüüd kokku räägiti, kuulvat tavaliselt ainult matustel.
Evi Mardna jeekimid ja muu "lutsuloogiline" plastika jääb Palamusele pooleteiseks kuuks.
RIINA MÄGI
Saarel tähistati Anna Haava sünniaastapäeva
Pühapäeva õhtul tähistati Saare raamatukogus kirjandusõhtul Anna Haava 136. sünniaastapäeva.
Eesti Raamatu Aasta ürituste raames oli pühapäeva õhtul Saarel kirjandusõhtu, millega tähistati Pala vallas Haavakivi külas sündinud ja kasvanud Anna Haava sünniaastapäeva. Just pühapäeval mööduski 136 aastat Anna Haava sünnist.
Anna Haava elust ja loomingust rääkis Saare raamatukogu juhataja Aili Sepp. Seejärel kõnelesid õhtul osalenud oma kokkupuudetest Anna Haava loominguga.
VAIKE KÄOSAAR
Tabivere flööditüdrukud olid võistumängimisel edukad
Möödunud nädalavahetusel peeti Tartumaal Kõrvekülas D. O. Wirkhausi sünniaastapäeva puhul noorte puhkpillimängijate võistumängimine, kus hea mängutaseme poolest paistsid silma Elleri-nimelise muusikakooli Tabivere filiaali flöödiõpilased.
H. Elleri nimelise Tartu muusikakooli Tabivere filiaali esindasid Kõrvekülas peetud puhkpillimängijate võistumängimisel Liia Koortsi flöödiõpilased kahes vanuseastmes. Kokku osales võistumängimisel 39 noort puhkpillimängijat peamiselt Tartust ja Tartumaalt. Vanemas astmes välja selgitatud kolmest parimast kaks olid Tabivere tüdrukud Triin Aunap ja Pilvi Kipper.
VAIKE KÄOSAAR
Põltsamaa lossi konvendihoone konserveeritakse
Esmaspäeval Põltsamaal nõu pidanud Muinsuskaitseinspektsiooni arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu otsustas, et Põltsamaa lossikompleksi konvendihoone tuleks tulevikus konserveerida.
Sageli on diskuteeritud selle üle, kas Põltsamaa lossi konvendihoone tuleks taastada või konserveerida. Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektor Anneli Randla ütles Vooremaale: "Arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu pidas optimaalseks lahenduseks konvendihoone konserveerimist ning säilitamist muinsuskaitseobjektina. Lossi ülesehitamine on tänastes oludes liiga kulukas ja pealegi ebaotstarbekas, sest näiteks puudub täpne info konvendihoone kunagise sise- ja väliskujunduse kohta. Konserveerimist praktiseeritakse sageli ka välisriikides."
Konserveerimistööde maksumusest esmaspäevasel nõupidamisel põhjalikumalt juttu polnud. "Oletatavasti kulub nendeks töödeks miljoneid kroone," märkis Muinsuskaitseinspektsiooni Jõgevamaa inspektor Helju Sihver. "Kõige kiireloomulisemaks tööks on konvendihoone varisemisohu likvideerimine, sest praegu võivad sealt kivid inimestele peale kukkuda," lausus ta.
"Praegu tulekski esmajärjekorras leida raha varisemisohu kõrvaldamiseks," teatas Põltsamaa linnapea Margi Ein.
JAAN LUKAS
Tänavu 80. sünnipäeva tähistav ning Eesti suurima liikmeskonnaga naisorganisatsioon - Eesti Naisliit kutsub omavalitsusi, organisatsioone ja üksikisikuid esitama kandidaate Aasta Isa 2000 tiitlile.
Eesti Naisliidu eestvõttel tähistati isadepäeva taasiseseisvunud Eestis esmakordselt 1998. aastal. Kuigi meie rahva vaimne kultuur on otseses sõltuvuses isadest ja emadest üheskoos, aitab isa rolli väärtustamine kaasa meie ühiskonna tasakaalustatud arengule, eetilise kriisi ületamisele ning loob kindlustunde homse suhtes. Traditsiooni kohaselt kuulutatakse Aasta Isa välja novembrikuu teisel pühapäeval Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Naisliidu korraldatud isadepäeva pidulikul kontsertaktusel Estonia kontsertsaalis. Varasematel aastatel on Aasta Isa auväärse tiitli pälvinud talupidaja Eduard Jaansen Sauga vallast Pärnumaalt ja Tallinna Tehnikakõrgkooli prorektor Enno Lend.
Statuudi kohaselt valitakse Aasta Isaks Eesti Vabariigi kodanik, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks last, ja kes nii ametitöös kui ka osavõtus laste kasvatamisel ja koolitusel ning perekonna väärtustamisel on heaks eeskujuks ka väljaspool perekonda.
Ettepanekuid Aasta Isa 2000 kandidaadi lähema tutvustuse ja tema valiku põhjendusega ootab Eesti Naisliit aadressil Gonsiori 29-122, Tallinn 10147 hiljemalt 30. oktoobriks.
SIIRI OVIIR,
Eesti Naisliidu esinaine
Homme algavad raamatukogupäevad
Nagu igal aastal, peetakse Eestis ka tänavu 20.-30. oktoobrini raamatukogupäevi, mille käigus püütakse üldsuse tähelepanu tavalisest enam raamatutele ja raamatukogudele juhtida.
Tänavused raamatukogupäevad sulanduvad tuleva aasta aprillini kestvasse Eesti Raamatu Aastasse, kandes juhtmõtet "Raamat on eesti rahva uhkus". Uhked võime olla juba ainuüksi eesti raamatu auväärsele eale. 475 aastat tagasi ilmus Lübeckis raamat, mis sisaldas luterlike missade tekste kolmes Liivimaa keeles, sealhulgas eesti keeles. Kuigi selle raamatu tiraa¾ hävitati kohe pärast trükkimist, loetakse tema ilmumisaastat eesti raamatu sünniaastaks.
Eesti raamatust on tänavu korraldatud kaks suurt ülevaatenäitust Tartus ja Tallinnas, väiksemamahulisi näitusi on üles pannud aga kõik raamatukogud. Lisaks sellele on kõneldud eesti kirjandusest ja eesti raamatust nii suurematel konverentsidel kui ka väiksemates vestlusringides.
Et raamatuaasta üritused paremini õnnestuksid ja lugejad paremini teenindatud saaksid, tuleb raamatukogutöötajatel oma teadmisi pidevalt täiendada. Augustis Kuremaal toimunud maakonna raamatukogutöötajate seminarlaagris rääkisid eesti raamatu ajaloost Akadeemilise Raamatukogu töötaja Tiiu Reimo ja eesti lastekirjandusest kirjanduskriitik Reet Krusten. Laagrit toetasid kohalikud omavalitsused ja Eesti Raamatu Aasta maakonnatoimkond. Lähemal ajal tuleb kirjandusloolane Maire Liivamets meie raamatukogurahvale rääkima kaasaegsest eesti kirjandusest.
Raamatukogupäevade avaüritus, millest võtab osa kõigi maakondade raamatukogutöötajaid, toimub seekord Raplas. Peale konverentsi toimub seal kirjanduse tundmise võistlus. Meie maakonna raamatukogutöötajaid esindavad võistlusel Tiina Kull Adaverest, Ene Läänesaar Põltsamaalt ja Piret Narits Jõgevalt. Sama võistkond võitis kirjandusalase mälumängu möödunudaastaste raamatukogupäevade Põltsamaal toimunud avaüritusel.
Laiemale üldsusele võiksid raamatukogupäevadega seoses huvi pakkuda kaks konverentsi. 27. oktoobril toimub Laiusel ajaloo ja kirjanduskonverents "Põhjasõda, Karl XII ja Laiuse".
Teise, Põltsamaale kavandatud konverentsi lükkasime pisut edasi, 24. novembrile, et see Laiuse omaga ajaliselt ei kattuks. Selle konverentsi teemaks on Põltsamaa trükikojad, millest esimene (see oli üksiti kogu suure Vene impeeriumi esimene eratrükikoda) rajati juba 234 aastat tagasi.
Raamatukogupäevade avapäev on aastaid olnud ettelugemise päev, mida senini on peetud põhiliselt koolides ja lasteaedades. Tegelikult tasuks aga vanade eestlaste ilusat kommet, kus tubaste tööde kõrvale keegi pereliikmetest raamatut või ajalehte ajakirja ette luges, kodudeski taaselustada. Ilusaid raamatuelamusi kõigile!
TIIU PIHLAKAS,
maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja
SPORT
Eesti üks kiiremaid veteranjooksjaid ei teegi jooksutreeningut
Tabivere Keskkooli spordipedagoog Rein Jõeveer juhib Jõgevamaa kehalise kasvatuse õpetajate ainesektsiooni ja on ühtlasi koduvallas sporditöö eestvedajaks. Ise on energiline spordimees kõige edukam 100 meetri jooksus, kus ta veteranide arvestuses kuulub Eesti paremikku.
Pärnumaal koolis õppides meeldisid Rein Jõeveerile kõige rohkem kehalise kasvatuse õpetajad, kelle eeskujul otsustaski ta sellise elukutse valida. Nii õppis spordihuviline noormees Tartu Pedagoogikakooli Pärnu filiaalis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Praegu kogub Jõeveer tarkust Tartu Ülikooli avatud ülikoolis spordijuhtimise ning treeningõpetuse erialal.
Õppurid tahavad palli mängida
Tabivere Keskkooli kehalise kasvatuse õpetajana töötab Rein Jõeveer 1988. aastast. "Õpetan kehalist kasvatust vanemate klasside poistele. Noormeeste lemmiktegevuseks on jalgpalli ja korvpallimäng. Mõned, kellel selleks võimeid leidub, on meeleldi nõus ka riistvõimlemist tegema. Kõigile pole see aga meeltmööda. Et tund mitmekesisem oleks, korraldangi asja nii, et võimlemine vahelduks pallimängudega. Millegipärast tundub kooliõpilastele üsnagi vastumeelne ka jooks," rääkis pedagoog.
"VTK norme tänapäeval enam pole. Nii arvestan hindamisel eelkõige klassi ja kooli keskmist taset," selgitas ta.
Rein Jõeveer on Jõgevamaa kehalise kasvatuse õpetajate ainesektsiooni esimees. "Arutame oma nõupidamistel selle õppeainega seonduvaid probleeme ja otsime võimalusi enesetäienduseks. Nii ongi õpetajad osalenud kergejõustiku ja pallimängualasel enesetäiendusel. Möödunud aastal käisime tutvumas Viljandimaa koolide võimlate olukorraga. Tänavu talvel üritame korraldada õpetajatele reisi Lahtisse suusatamise maailmameistrivõistlustele," rääkis spordiõpetaja Tabiverest.
Koolis peaksid olema spordiringid
Analüüsides Jõgevamaa koolispordi hetkeseisu, lausus Jõeveer: "Meie maakonnas on palju tublisid koolisportlasi ja võimekaid kehalise kasvatuse õpetajaid. Lisaks õppetundidele peaks sportlik tegevus toimuma ka spordiringides. Õpetajatel pole aga sageli võimalust ja jõudu pärast tunde ka ringe juhendada. Eraldi treenerite palkamiseks ei jätku tihti raha, mida koolidele eraldatakse õpilaste spordimeisterlikkust arvestades. Tabivere Keskkoolis oleme siiski leidnud võimaluse rakendada tööle jalgpalliring. Vanemate klasside poistele õpetab jalgpalli Ivar Feiman, noorematele Ragnar Kakk."
Ka õpetaja Jõeveer ise pole ringijuhtimisest kõrvale hoidnud: tema juhendada on algklasside peotantsuring. "Tantski on üsna sportlik tegevus," märkis ta.
Rein Jõeveer koordineerib spordielu ka kogu Tabivere vallas ja komplekteerib võistkondi erinevateks võistlusteks. "Meie vallas on head võimlad nii Tabivere kui ka Maarja koolil. Meie kandi mehed käivad regulaarselt võrkpalli ja korvpalli mängimas. Rohkem tuleks sportimisvõimalusi leida aga naistele, kes eriti on huvitatud jõusaalis harjutamisest," ütles valla spordijuht.
Väle jooksuveteran
Rein Jõeveeril endal on silmapaistvamad võimed 100 meetri jooksus. Noorena on ta 100 meetrit jooksnud ajaga 11,6, praegu suudab ta seda teha tavaliselt ajaga 12,5. Tänavu suvel Märjamaal toimunud veteranide 33. suvemängudel võitis Tabivere spordipedagoog 100 meetri jooksus esikoha. "Jooksuvõistlusel osales kaheksa meest, kes tavaliselt veteranide võistlustel alati osalevad. Muide, eraldi jooksutreeningut ma ei teegi. Kehaliselt vormis hoian end võrkpalli mängides ja koos poistega kehalise kasvatuse tundides sportides," märkis õpetaja.
JAAN LUKAS
MTÜ Eesti Mälumänguliit korraldab ka sel hooajal mängu - II Eesti Maakilb. Osaleda saavad vabariigi vallad ja väikelinnad, meilt Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee, kas ühe või mitme esindusega (4+1).
Eesti on jaotatud neljaks piirkonnaks. Huvitav, miks jagati Jõgeva ja Järva maakond pooleks? Jõgevamaa põhjaosa kuulub Viru regiooni, kust käib, piir ei ole teada. Maakonna lõunaosa kuulub aga Ugandi regiooni.
Üheaegselt peetakse kolm eelvooru, mis toimuvad 11. novembril, 9. detsembril ja 20. jaanuaril kell 12. Viru regiooni I voor toimub Rakveres ning Ugandi regioonil Otepääl.
Küsimusi on nagu mullugi 40 ning kõik on ühes voorus ja neljas eri kohas ühesugused. Paremus selgub kolme vooru, so 120 küsimuse vastuste punktide summeerimisel. Edasi pääseb igast kaheksa paremat ja neli enim punkte kogunud poolfinaali, mis toimub 17. veebruaril. Finaal toimub aga 10. märtsil. Osamaks on valla esindusel 1000 krooni, järgnevad juba 600 krooni. Osavõtuks registreerida ning infot saab valdade ja linnade omavalitsustelt ja ka Maalehest. Head algust!
***
Kabe hooaeg algab lahtise turniiriga Kuristal 22. oktoobril kell 10. Järgnevalt on tulemas XX Pedja Pistriku ja X Jõgeva Majandusühistu juubeliturniir 5. ja 12. novembril kell 10 Vaimastvere Põhikoolis ja päästeameti saalis. Nende kahe võistluse
põhjal selguvad maakonna parimad, kes võtavad osa MSL Jõud individuaal ja võistkondlikest (3+1) meistrivõistlustest, mis toimuvad
Paides 25.-26. novembrini.
Maakonna ELO kuus paremat meest on Edo Jaanuska ja Raimond Tamla Palamuselt, punkte 2465 ja 2403, Kaarel Ots ja Jaan Peets Jõgeva vallast, punkte 2382 ja 2359 ja Paul Evard ning Heldur Evertsoo Põltsamaalt, punkte 2343 ja 2335. Naiste esikolmikusse kuuluvad Riina Jaanuska, Mare Plakso ja Taimi Pihelpuu.
SULEV LUHT
MITMESUGUST
Puurmani vallas Härjanurmes asuva kalatalu peremees Arne Liiv alustas katselist vähikasvatust juba paarkümmend aastat tagasi. Kaubandusliku toodanguni jõuti 1996. aastal, siis läks müüki üle 10 000 vähipoja. Nüüd kasvab Härjanurmes üle 60 000 vähi. Lähipäevadel viiakse mõni tuhat vähipoega Saaremaale.
Mullu ja tunamullu läks Härjanurmest maakonna veekogude vähivarude rikastamiseks üle kolme tuhande vähipoja. Siis eraldas riigi kalakapital selleks 15 000 krooni. Tänavu andis keskkonnainvesteeringute keskus, mis alles tööd alustas, 10 000 krooni üksnes Saaremaale, et Riksu ojja ning Lõve ja Leisi jõkke lasta kolm tuhat uut vähipoega. Saaremaal läheb peagi käiku üks suurem vähikasvandus, mis asustatakse Härjanurmes sündinud vähipoegadega.
"Nõudlust on, vähikasvatus suureneb kogu maailmas. Eestis on vähikasvatajaid vähe ja nende toodangu kohta mul andmed puuduvad, kuid Rootsi vähikasvatajate tänavune plaan on toota 300 tonni vähke. Põhilisteks kasvatajateks on talumehed, kellele pole see põhitööks. Ega see vähkide kasvatamine eriline kunst olegi, kuid baasteadmisi on siiski vaja. Õpitakse naabri käest, aga Eestis sellist võimalust veel pole," arvas kala- ja vähikasvataja Arne Liiv. Paraku ongi tema ainuke, kelle käest võib vähikasvatuse kogemusi saada.
Vähi kolm muret
Liivi arvates on vähkidel kolm põhilist muret: et oleks koht, kuhu end peita, et kõht saaks täis ning järglaste saamine. "Urg on vähile elutöö, või saab ta selle päranduseks. Nagu inimestel majad ja korterid. Et neid sellest murest vabastada, oleme suguvähkide tiikide põhja ja kaldale kive laotanud, mille all saavad nad päeval peidus olla," tutvustab Liiv vähkide elu.
Toidu suhtes on vähid vähenõudlikud. Nad on põhiliselt taimetoidulised, kellele kõlbavad nii veetaimed kui ka kõdunenud puulehed. Liha sööb vähk harva, mõni saab seda vaid korra elus proovida, ja sedagi natast. Härjanurmes antakse vähkidele Taanist toodud granuleeritud sööta. Vähi sööginorm on neli-viis protsenti tema kehakaalust ja talvekuudel pole neile mõtet süüa pakkudagi. Laialt levinud arvamus, nagu vähid eelistaksid roiskunud liha, on väär. Vale olla seegi, et püütud vähid püsivad vaid nõgeste vahel kaua elusa ja värskena. Kolme aastaga kasvab jõevähk umbes kümne sentimeetri pikkuseks. Eesti veekogudest tohib vähipüügiloa ostnu püüda mitte väiksemat kui 12 cm vähki.
Pulmadeks uus ülikond
Oktoobri lõpus algab vähkidel pulmaaeg. Selleks ajaks on nad jõudnud oma vana, kitsaks jäänud kooriku maha jätta ning uue, kasvuruumiga kesta saada. Meie vetes on piisavalt lupja, seepärast pole uue ülikonna materjali saamisega raskust.
Isaste vähkide vahel algab võitlus, kus nii mõnigi oma sõra kaotab. Uus kasvab küll asemele, kuid kaotaja on selgunud ja ühesõralisel pole pulma enam asja.
"Looduses on emas- ja isasvähke umbes pooleks, kuid isaste võime oma rolli täita on suurem. Kasvanduses me nii palju isaseid ei pea. Vähil on esimese sabalüli küljes kaks sugujalga, pulmade ajal lähevad need käiku. Tehniliselt näeb see akt välja nagu õhtumaa inimesed seda teevad," püüab vähispetsialist võhikule vähi hinge- ja suguelu selgeks teha.
Vähipojad kooruvad juuli alguses. Paarisajast marjaterast saavad umbes pooled viie-kuue millimeetri pikkusteks pojakesteks. Kümmekond päeva kannab ema neid oma laka all, siis peavad nad
iseseisvalt hakkama saama.
Jõevähkide põhilisteks vaenlasteks on vähikatk, veekogusid reostav ja vähkide urgusid lõhkuv inimene ning naarits ja mink.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kelle autodesse Luual sisse murti?
Kriminaalasja uurimise käigus on üks kuriteos kahtlustatav andnud ütlusi sissemurdmisest ka kolme sõiduautosse, aga politseil puuduvad andmed kannatanute kohta. Nii olevat ta ööl vastu 11. augustit tänavu valevõtme kasutamisega murdnud Luual sisse ühte tumedasse sõiduautosse. Juunis või juulis avanud ta valevõtmega Luual Opel Ascona ukse ja varastanud sealt pudeli viina, kalja ja Fiskars kirve. Samal ööl muukinud ta lahti ka ühe punase ®iguli ukse. Palume isikuid, kes eelöeldu põhjal tunnevad ära sissemurdmise oma autosse tänavu suvel Luual, teatada endast politseiinspektor Auksmaale telefonil 68 478.
Ühe teise kahtlustatava sõnul on ta tänavu sisse murdnud Tabiveres Saadjärve ääres vana töökoja juures seisnud sõiduautosse Ford, kust varastas automaki. Samal kuul varastati Tabivere Keskkooli lähedal seisnud GAZtüüpi veoautost bensiini. Palume nende varguste läbi kannatada saanud isikutel teatada endast tele fonil 68 470 komissar Indrek Vikkatile.
Saunast jäeti maha vaid vundament
Üks Tartus elav perenaine, kelle maamaja ja saun asuvad Saare vallas Pällu külas, avastas hiljuti maale tulles, et saun on kadunud. Tuhaplokkidest saun oli lammutatud ning ära oli viidud seinad, katus ja saunaahi. Sauna senist asukohta tähistas veel vaid vundament. Omanikule tekitatud kahju on selgitamisel. Varguse täpne aeg ei ole teada.
Õnnetus juhtus ööl vastu kolmapäeva kella poole kahe aegu. Tallinna-Tartu maanteel Põltsamaa vallas ei valinud alkoholijoobes Riivo (1980) oludele vastavat sõidukiirust. Tema tööandja sõiduauto KIA Sephia kaotas juhitavuse ja paiskus teelt välja vastu valgustusposti. Adaveres elav juht viidi Jõgeva haiglasse.
Teinegi purjus juht sõitis vastu posti, seekord vastu telefoniposti. Juht sai sellest kokkupõrkest vigastada nii, et ta Tartu Maarjamõisa haiglasse viidi. See õnnetus juhtus tund varem Kasepää vallas Raja külas. Juhiluba sellel mehel ei olnud.
Teisipäeval leiti Põltsamaal Tallinna mnt 2 korterist surnud mees, kellel oli rindkeres haav. 1942. a sündinud mees lamas oma toas põrandal, kõrval verine kööginuga. Korteriuks oli seestpoolt lukus, võti ukse ees. Esialgseil andmeil polnud meest liikumas nähtud juba mitmel päeval. Kohale kutsutud politseiametnik pääses lõpuks kadunu korterisse läbi akna.
Varastati pool tonni diislikütust
Ööl vastu pühapäeva on vargil käidud Jõgeval Jaama tn 1b ASi Lemeks MT siinse osakonna garaa¾ide territooriumil. Lõhutud oli kütusepaakide lukke ja varastatud esialgse arvestuse järgi umbes 500 liitrit diislikütust. Avaldaja rehkendab kahju 3500 kroonile.
Leiti varastatud alumiiniumjuhet
Ööl vastu teisipäeva pidas politseipatrull Põltsamaa vallas Umbusis kinni Moskvit¹i. Autos oli kaks noormeest ja alumiiniumjuhet. Kontrollimise käigus tunnistasid kutsekoolis õppivad ja Annikveres elavad noormehed, et nad on liinijuhtme Umbusist varastanud. Roolis olnud A. K. peeti kuriteos kahtlustatavana vahialusena kinni.
Ajavahemikul 10.-16. oktoobrini murti Jõgeval Suurel tänaval sisse ühte ehitusjärgus lukustatud majja. Majaomanik oli kogemata oma relvakapist välja unustanud 5,6 mm vintpüssi TOZ8 ja sissemurdja oli relva varastanud.
Ajavahemikul 16.-17. oktoobrini on Tabivere vallas Uhmardus sisse murtud ühe tartlase talumajja-suvekodusse. Ära oli viidud teler Samsung puldiga, mõned purgid ploomimoosi ja hapukapsast ning paar lastejopet. Avaldaja hindab saadud kahju 6000 kroonile.
Neljapäev, 19. oktoober 2000. a.
Põllumees künnab hirmkalli kütuse kiuste
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
AS Adavere Lihatööstus likvideeritakse ja varad müüakse maha
RAIVO SIHVER
Mustvee 2. Keskkoolist saab gümnaasium
VAIKE KÄOSAAR
ARVAMUS
REIN JÄRVELILL,
Riigikogu liige
Mõõdukad
Vähesed vastanutest on kogenud tänavavägivalda
MARGUS KIIS
KIRJAD
VÄINO KORELA,
murelik lapsevanem Mustveest
MART AROLD,
Saare vallavolikogu maakomisjoni liige
JUHTKIRI
Hirm ja kriitika panevad ikka tegutsema küll
MAJANDUS
ASi Jõgeva Elamu uus omanik võib tulla väljastpoolt maakonda
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
KULTUUR
Mardna näitab Palamusel jeekimeid
RIINA MÄGI
Saarel tähistati Anna Haava sünniaastapäeva
VAIKE KÄOSAAR
Tabivere flööditüdrukud olid võistumängimisel edukad
VAIKE KÄOSAAR
Põltsamaa lossi konvendihoone konserveeritakse
JAAN LUKAS
SIIRI OVIIR,
Eesti Naisliidu esinaine
Homme algavad raamatukogupäevad
TIIU PIHLAKAS,
maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja
SPORT
Eesti üks kiiremaid veteranjooksjaid ei teegi jooksutreeningut
JAAN LUKAS
SULEV LUHT
MITMESUGUST
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kelle autodesse Luual sisse murti?
Saunast jäeti maha vaid vundament
Varastati pool tonni diislikütust