Vooremaa
Sordiaretuse instituudi juubelil oli rahvusvahelist kaalu
Möödunud nädalavahetusel tähistati Jõgeva Sordiaretuse Instituudi 80. aastapäeva. Just nii palju aastaid tagasi loodi praeguse Jõgeva SAI esimese direktori Mihkel Pilli eestvedamisel endise Jõgeva mõisa maadele asutus, mille eesmärgiks sai aretada uusi sorte ja parandada vanade sortide omadusi.
Sordiaretuse instituudi juubelil osales 160 külalist viiest eri riigist: Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust ja Hollandist. Reedel toimus Jõgeva SAI ruumides rahvusvaheline teaduskonverents teemal “Teadusalane koostöö Balti regioonis”. Kõik teadusliku konverentsi ettekanded on avaldatud kogumikus “Sordiaretus ja seemnekasvatus VIII”.
Sordiaretuse ajalugu algas Sangaste rukkist
Laupäeva hommikupoolikul oli Jõgeva SAI pargis pidulik aktus, mille avas põllumajandusteaduste doktor, aretusosakonna juhataja Ants Bender, kes tutvustas ürituse päevakava.
Jõgeva SAI direktor, filosoofiadoktor Mati Koppel andis lühiülevaate Eesti sordiaretuse ajaloost, dateerides esimese teadaoleva katse Eestis sordiaretusega tegeleda aastasse 1850, mil Sangaste mõisa krahv Friedrich Berg tegi katse aretada talirukist, tuntud ka Sangaste rukki nime all. Seejärel mainis Mati Koppel mõned kõige huvitavamad taimed, mida Jõgeva SAIs on eri aegadel üldse aretada püütud. Nende taimede hulka kuulusid näiteks valge ja must sinep, kanep, moon ja sojauba. Huvitavatest faktidest väärib veel nimetamist tõik, et kõige kaugemal registreeritud Jõgeval aretatud kultuur on valge ristik Tooma, mis on registreeritud Ontarios, Kanadas.
Eesti põllumajandusteaduse sümbol
Järgmisena võttis sõna põllumajandusminister Ivari Padar, kes nimetas sordiaretuse instituuti põllumajandusteaduse sümboliks Eestis. Minister tõstis esile Jõgeva SAI keskset osa Eesti põllumajandusteaduses ja nagu tema kõnest aru võis saada, lubas instituudile tulevikus paremat finantseerimist. Aktusel kõnelesid ka Riigikogu liikmed Villu Reiljan ja Viive Rosenberg, kes ühtlasi töötab teadurina Sakus asuvas teaduskeskuses EVIKA, Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots, Eesti Põllumajandusülikooli agronoomiateaduskonna dekaan Juhan Jõudu, välissuhete osakonna juhataja Aret Vooremäe ja Kemira Agro AS turundusdirektor Margus Ameerikas. Villu Reiljan kommenteeris ka läbi musta huumori tänast Eesti põllumajanduspoliitikat.
“Praegu otsitakse põllumajandusele alternatiivi, küllap hakatakse siis varsti otsima alternatiivi ka söömisele,” arutles ta.
Juubelitamm kasvama
Pidulikul päeval maitsti ka Jõgeva SAIs aretatud hernesordist Mehis tehtud hernesuppi ja rukkileiba. Pärast seda istutati Jõgeva SAI peahoone lähedal asuvale platsile Soomest teadusasutusest Boreali Sordiaretus toodud tamm. Tamme panid kasvama Boreali Sordiaretuse direktor Voito Koskenmäki ja tema Jõgeva kolleeg Mati Koppel. Aretusosakonna juhataja Ants Bender näitas muuhulgas hilise punase ristiku Ilpe valik ja seemneaiapõlde.
“Sordiaretuse instituudi seekordne juubel kulges igati töiselt. Et sadas paduvihma, olid juubelile saabunud vaid külalised, kes sordiaretusest tõeliselt huvituvad,” ütles Bender Vooremaale.
SAI teadlased tutvustasid külalistele katsepõlde. “Mulle pakkusid kõige enam huvi sordiaretuse instituudi põldudel aretatud ja aretatavad kartulisordid,” ütles Eesti Põllumajandusülikooli agronoomiateaduskonna dekaan Juhan Jõudu. “Suuremjagu Jõgeva SAI töötajatest on meie teaduskonna vilistlased,” lisas ta.
Sordiaretuse instituudi juubelipidustused lõppesid koosviibimisega Jõgeva kultuurikeskuses. “Viie aasta pärast, kui teadusasutuses taas juubelit tähistatakse, on Jõgeva Sordiaretuse Instituudil kindlasti senisest rohkem teaduslikke ja ärilisi kontakte,” arvas SAI teadusdirektor Vahur Kukk.
AHTI TAMM
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Eelmisel neljapäeval oli Rahuoru pargis ansambli Suveniir kontsert. Reedel, 21. juulil toimub vallavalitsuse istung, kus määratakse sotsiaaltoetusi ning vaadatakse läbi sissetulnud avaldusi. Maade erastamise kohta antakse välja korraldusi. Laupäeval korraldatakse Vaiatu rahvamaja juures peoplatsil tantsubändide festival “Vaiatu rosolje 2000”. Kuu lõpu poole, 26. juulil toimub Vaiatu rahvamajas vanurite ja invaliidide päev koos Viktor Vassiljevi ja Anne Veskiga.
Laupäeval, 22. juulil toimuvad Koogi küla päevad ja Saadjärve kooli kokkutulek. Elistvere loomapargis on kuni 21. augustini avatud raamatunäitus “Metsa ja loodusraamat läbi aegade” ning näitus “Meenutusi mõisa ja talumajapidamisest”. Tartu muusikakooli Tabivere filiaali lapsed viibivad Põltsamaal noorte puhkpillimängijate suvekoolis.
On puhkuste aeg. Reedeti toimuvad Saare rahvamajas noorte diskod. Põhilised sündmused toimuvad kuu lõpu poole: 27. juulil on Marumüra päev ning alates 28. juulist algavad Vooremaa päevad.
Laupäeval avati Põltsamaal Eesti—Soome maalilaager, mis kestab neljapäevani, mil korraldatakse laagri töödest ekspressnäitus. Alates 16. juulist kuni 30. juulini on Põltsamaal muusikakooli korraldatav VII noorte puhkpillimängijate suvekool, kuhu saabuvad puhkpillimängijad üle Eesti ja välismaalt. Homme toimub Põltsamaa linnavalitsuses Lossifondi koosolek. Neljapäeval on linnavalitsuse istung. Neljapäeval kell 19 toimub Põltsamaa kirikus puhkpillimängijate suvekooli esimese vahetuse kontsert. Reedel kell 16 toimub Põltsamaa kultuurikeskuses puhkpillimängijate suvekooli esimese vahetuse lõppkontsert. Laupäeval, 22. juulil on õppepäev Põltsamaa Roosiaias. Avatakse erinevaid näitusi: perspektiivsed roosisordid, roositeemalised exlibrised ja Rein Joosti roosiraamatud. Samas toimuvad loengud vanade pargirooside kasvatamise võimalustest, avaroosikasvatuse päevaprobleemidest ja palju muud. Laupäeval on Põltsamaa lossihoovis Põhjamaade sõprusrühmade rahvatantsuansamblite festival, mis algab rongkäiguga Vabadussamba juurest. Pühapäeval sõidavad Põltsamaa linnavalitsuse ja volikogu esindajad ning Põltsamaa segatantsurühm Virmalised külla Rootsi sõpruskommuunile Solleftea, kus osaletakse kommuunipäevadel. Tantsurühm Virmalised annab kohapeal ka kolm etendust.
Rahukorpuse raames tuli Põltsamaa vallavalitsusse tööle Ameerikast, Minnesota osariigist pärit Heather Butkovski, kes hakkab nõustama ärimehi ja aitab väikeettevõtetel kujundada välissuhteid. Enne tööleasumist õpib noor ameeriklanna Tartus eesti keelt. Laupäeval toimusid Võisiku ja Kamari külas külapäevad.
Pühapäeval lõppes Utsalis Kaitseliidu Jõgeva Maleva kahenädalane reservõppekogunemine, mis kulmineerus reaalset sõjaolukorda imiteeriva lahinglaskmisega. Pühapäeval algas Rannal üleriigiline kooliteatrite suvekool, mis kestab 23. juulini. Vallavalitsuse töötajad viibivad veel kollektiivpuhkusel, kohal on valvetöötajad.
Laupäeval, 22. juulil mängib näitetrupp Palamuse veskis näitemängu “Ulguv mölder”. Samal päeval esineb Palamuse kirikus autorikontserdiga Tõnis Mägi. Laupäeval on Palamuse lauluväljakul disko. Palamuse klaasikojas kestab kuni laupäevani workshop “Kaks nädalat keskaegset klaasikunsti Palamusel”. Palamuse kogudus ja diakooniapunkt korraldavad täna laagri Pikkjärve ja homme Kudina lastele.
Eelmisel kolmapäeval ja neljapäeval külastasid Mustvee, Kasepää, Saare ja Torma omavalitsuste juhid koos Jõgeva maavanema ning omavalitsusliidu juhatuse esimehega sõpruslepingu raames Oudovat ja Sankt Peterburgi. Nädalavahetusel toimus osavõtjaterohke veepidu. Spordihoones kestab laste korvpallilaager. Reedel saabuvad linna Sankt Peterburgi korvpallurid nädal aega kestvasse spordilaagrisse. Nad osalevad ka laupäeval toimuvatel vabariiklikel tänavakorvpalli võistlustel.
Laupäeval toimus Kasepää kooli staadionil Kallavere jahiühistu kokkutulek. Täna toimub valla volikogu istung. Arutusele tulevad Kasepää valla arengukava, samuti raamatukogu ja kultuurimajade põhikirjad. Igal kolmapäeval ja laupäeval on Raja kultuurimajas diskod.
Eile istus koos 29. ja 30. juulil toimuva käsitöölaada korraldav toimkond. Laupäeval kell 14 on valla lahtised esivõistlused kergejõustikus LaiuseII (kümnevõistlus). Pühapäeval kell 11 on valla lahtised esivõistlused kergejõustikus LaiuseIII (kümnevõistlus). Suuremad üritused toimuvad kuu lõpu poole. Alates neljapäevast, 27. juulist hakkavad Kuremaale saabuma motomatkajad. 29. juulil toimuvad Paduveres Otto Erimaa mälestusvõistlused kergejõustikus.
Neljapäeval toimus linnavalitsuse saalis Aia tn 33 detailplaneeringu avalik arutelu. Tund aega hiljem toimus samas raudtee, Estakaadi ja Kesk tänavate vahelise ala Suure ja Puiestee tänavate vahelises lõigus detailplaneerimise projekti avalik arutelu. Eile õhtul oli Jõgeva kultuurikeskuses keskaegse tantsu seminar.
ARVAMUS
KIRJAD
Tööjõuga seotud problemaatika Narva elektrijaamade erastamisel
Tulenevalt ägedast vaidlusest Narva elektrijaamade erastamisel teeb EAKL koos oma vastavate eriala ametiühingutega ettepaneku ära kuulata Eesti tööandjate ühenduste esindajad ja soovib seejärel kohtuda valitsuse vastavate esindajatega, et arutada töötajate huve puudutavaid küsimusi, mis kaasnevad Narva elektrijaamade erastamisega.
Valitsuse esindajalt soovime täpset ja lõplikku ülevaadet, milline on töötajate vabastamise kava, mis on uute töökohtade loomise ja sotsiaalraha kohta kokku lepitud.
Energeetikatöötajate ametiühingu juhatus on 21. juunil vastu võtnud vastava otsuse, kus toetatakse strateegilise investori leidmist elektrijaamade erastamiseks. Sealjuures leitakse, et mõlemad elektrijaamad peavad jääma tööle, töötajate probleemide lahendamiseks tuleb luua sotsiaalfond. Sotsiaalraha kasutamise eesmärk ja kord peab olema selge ja ametiühingute poolt aktsepteeritud.
Valitsus on sotsiaalküsimuste lahendamiseks Narva elektrijaamades kokku leppinud 5 miljardi suuruse summa. Igal juhul on möödapääsmatu ja äärmiselt positiivne, et äritehingute juures lepitakse kokku töötajatega seotud probleemide (vallandamised, ümberõpe, sotsiaaltoetused, eelpensionid jms) lahendamise kavad ja raha. See peaks olema hea tava Eestis tehingute sõlmimisel.
Kuna elektrijaamades on vajalik teostada ümberkorraldusi, on ametiühingutele selge, et hulk töötajaid jääb üle. Selle tõttu on ametiühingud esitanud Vabariigi Valitsusele ja peaministrile rea tööhõivet puudutavaid küsimusi, millele ootame ka vastust valitsuse esindajatelt. Kas ja milliseid töökohti (ehitus, infrastruktuurid jms) loovad juurde elektrijaamade erastajad? Milliseid investeeringuid ollakse lähiajal võimelised veel Ida-Virumaale või mujale Eestisse sisse tooma? Mida selleks tehakse? Kes teeb? Kas töökohtade loojale/investorile on ette näha uute töötajate ümberõppeks vastava fondi loomine? Kas valitsus toetab vabatsooni loomist (seaduslikult sätestatud piirkonna ja ajavahemikuga) IdaVirumaale jne. Milline on tervikuna riigi strateegia uute töökohtade loomise toetamiseks?
KADI PÄRNITS,
EAKLi esimees
Peipsiäärsed omavalitsusjuhid Venemaal
Eelmisel kolmapäeval ja neljapäeval külastasid Mustvee, Kasepää, Saare ja Torma omavalitsusjuhid koos Jõgeva maavanem Margus Oro ning riigikogulase Meelis Paaveli ja omavalitsusliidu juhatuse esimehe Toivo Ilvesega Mustvee linna sõpruspartnerit Oudova linna ja rajooni ning Sankt Peterburgi.
Üle Peipsi on Oudovasse vaid 42 kilomeetrit, mööda maanteed peab tegema aga 300 km ringi. Kaks aastat tagasi sõlmiti Mustvee linna ja Oudova administratsiooni vahel sõprusleping, mis käsitleb kultuuri ja majandusalaste suhete elavdamist.
Jõgeva maakonnal on Venemaaga 26 kilomeetrit riigipiiri. Seekordse tööreisi eesmärgiks oli teisel pool Peipsit toimuvast täpsema pildi saamine. Mustvee linnavalitsuse initsiatiivil käidi vaatamas suure järve tagust elu ning kuidas sealne omavalitsus valitseb ja millised on nende võimalused, edusammud.
Eelmisel aastal valmis Oudovas uus sadam ja hotell. Mustvee linnapea Pavel Kostromini sõnul on sealne ja siinne rahvas väga huvitatud kahe riigi vahelisest regulaarsest laevaliiklusest.
“Enne on aga vaja Mustveesse ehitada uus sadam ning muuta piiriületus lihtsamaks. Sealne rahvas mäletab veel väga hästi, milline oli meie või, juust ning aiasaadused. Eravestlustest selgus, et 18 000 elanikuga Oudova rajoon ja miljonilinn Sankt Peterburg on meie toodangust nüüdki huvitatud, ” nentis Kostromin. Venemaal on omatoodetud toiduainete hinnad aga suhteliselt madalad, nii et turg on parasjagu trimmi tõmmatud, mida peavad meie toiduainete tootjad sinna müües ka arvestama.
Oudova omavalitsus tundis erilist huvi Eesti edusammude vastu ning kuidas on meil korraldatud kommunaalmajandus ja sotsiaaltoetuse maksmine.
Reedel kohtus maakonna seitsmeliikmeline delegatsioon Eesti Vabariigi peakonsuliga Sankt Peterburgis. Peakonsul Peeter Kapteniga jõuti kokkuleppele, et Jõgeva põllumajandustootjad ja ettevõtjad võtavad osa augusti lõpus Sankt Peterburgis toimuvast põllumajandusmessist.
“Teine kohtumisel tõstatatud mõte, mida tuleb väga tõsiselt kaaluda, on nende ettepanek korraldada Eestis, eriti Peipsi piirkonnas ja Vooremaal laste suvelaagreid,” ütles maavanem Margus Oro. 3+3 projekt soovib haarata kaasa ka mõnda Venemaa omavalitsust. Peakonsul toetas seda mõtet ning lubas kaasa aidata.
Oudova administratsiooni esindajad tulevad vastukülaskäigule augustikuu lõpus.
ARDI KIVIMETS
JUHTKIRI
Laupäeval kella poole ühe paiku istusin Rakvere äärelinnas oma lapsepõlvekodus ja vitsutasin ema keedetud mõnusat kartuliputru, kui akna taga sähvatas välgunool ja kohe kärgatas ka kõuemürin. Tänavalt ratta seljast tuppa lipanud poeg rääkis, kuidas elektriliinid lausa särisenud olid. Füüsikust abikaasa uuris aga taevasi elektrinähtusi veel oma viis minutit, enne kui vihm ta tuppa peletas. Poolteist tundi hiljem Pärnu poole teele asunud, tegime Paides kohvipausi. Kohvikus mängivast raadiost päevauudiseid kuulates pidid koogitükid meile kurku kinni jääma: alles siis saime teada, mis oli toimunud kella poole ühe ajal Rakvere linna teises otsas.
Tavaliselt oleme harjunud pidama tornaadosid, üleujutusi ja muid katastroofe esile kutsuvaid loodusnähtusi millekski, mis meisse otseselt ei puutu ja mis tuleb meieni ainult läbi rahvusvaheliste infokanalite. Vahel tuletab loodus ise siiski meelde, et ka meie laiuskraadil ei maksa liiga muretuks ja hooletuks minna. Pala rahval on näiteks veel üsna värsked mälestused mai lõpu hiidrahesajust, mille järel majakatused ja kilekasvuhooned sõelapõhju meenutasid. Laupäevane keeristorm, mis läbi Rakvere linna kui hiidteerull koridori sisse tõmbas, võttis nii mõnelgi pealtnägijal vist igaveseks isu vaadata looduskatastroofe käsitlevaid õudusfilme. 49-aastane mees, kes väikebussiga keeristormi eest põgeneda püüdis, ei vaata aga enam kunagi ühtegi filmi: bussiaknast sisse lennanud puutüvi tegi temast Eesti ajaloo esimese keeristormi läbi hukkunu.
Kahjustuste osas lähevad eri allikate andmed lahku: Postimees räägib 30 ja Õhtuleht 34 kannatada saanud majast, BNSi väitel olevat purustatud koguni 110 maja, sadakond garaažiboksi veel peale selle. Raha tormikahjustuste likvideerimiseks taotletakse taas valitsuse reservfondist. Kindlustusfirmad pääsevad suhteliselt kergelt, kuna enamik kannatada saanud hooneid olid kindlustamata. Mujal maailmas ei saadaks sellisest asjast arvatavasti aru: seal on kinnisvara kindlustamine enesestmõistetav. Meil pole selline tava veel juurdunud.
Ega juurdugi, kuni keskmine kodanik jõukamaks ei muutu. Nii et kes niigi jõukas, see saab ka õnnetuse kompenseerimiseks rahalist abi, kuna tal on jätkunud jaksu oma vara kindlustada, vaene peab vaatama, kuidas ise hakkama saab, või lootma, et valitsuse reservfondist eraldatavast ka tema katuse või garaaži kõpitsemiseks jätkub. Jääb üle õnne tänada, et kurjad loodusnähtused on oma jõudemonstratsioonideks natuke väiksemad paigad valinud ega ole näiteks Tallinna südalinna, kus potentsiaalseid ohvreid märksa rohkem, möllama läinud. Teisalt tuleb nentida, et kuigi Rakvere on Jõgevast oma kolm korda suurem, õnnestub ka Rakverel katastroofi taustal palju hõlpsamini “suure” pressi huviorbiiti
jõuda kui positiivses kontekstis: uus põneva arhitektuurse lahendusega klaasist ja puidust bussijaam, mis eriti jõgevlase kadedusest siniseks võtab, avati Rakvere kesklinnas paar päeva varem nii vaikselt, et, piltlikult öeldes, koergi ei haukunud.
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Koolide internet lõhkise küna ees
Septembris alustavad koolid jälle tööd, kuid viimase aasta jooksul päevakorras olnud koolide internetiühenduse halvale kvaliteedile ei ole lahendust leitud. Haridusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk ei ole viimase aasta jooksul suutnud tagada koolidele andmeside piisavat kiirust mitmes maakonnas, sealhulgas Jõgeva maakonnas.
Probleem ei ole uus, kuigi see tõstatati üles ka eelmise kuu lõpul teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni külaskäigul Jõgevamaale. Juba aprillikuus pöördus Jõgeva maavalitsus vastavasisulise kirjaga haridusministeeriumi poole.
Oma vastuses maavanem Margus Orole jagas haridusministeerium seisukohta, et 64 kbps ei ole piisav. Samas tõdes minister Tõnis Lukas, et kuna sel eelarveaastal on suuri probleeme isegi olemasolevate mahtude säilitamisega, siis ei ole maakonnaliinide kiiruse tõstmine reaalne.
Jõgeva maavalitsuse infosüsteemide talituse juhataja Liisa Ukrainski sõnul ei saa probleemi maakonna tasandil lahendada enne, kui haridusministeerium ei ole välja kujundanud seisukohta EENeti tegevuse ja tuleviku osas. Ei ole teada, kas lahendus magistraalliini finantseerimiseks tuleb leida ainult septembrist detsembrini või ka järgnevateks aastateks. Kui sügiseks selgust ei ole, tuleb otsida ja ka leida ajutine finantseerimise võimalus juba maakonna tasandil.
Jõgevamaa omavalitsuste juhid on hakanud täiendavaid allikaid ka otsima. 28. juunil Kodaveres toimunud Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu koosolekul pöördus Tiigrihüppe maakondlik töörühm liidu poole ettepanekuga tõsta Jõgeva—Tartu magistraali kiirust senise 64 kbpsi asemel 512 kbpsini. Selleks oleks täiendavalt vaja 45 126 krooni. On kaks varianti, kas maksta ühiselt või eraldi. Teisel juhul tuleks igal EENetiga ühenduses olijal maksta septembrist kuni aasta lõpuni 3472 krooni.
Haridusministeeriumil napib raha
ASi Eesti Telefon vanemmüügijuht Ahto Oleski sõnul neil kiiruse suurendamise osas tehnilisi takistusi ei ole. “Koolid, mis on soovinud oma kaablid välja ehitada, on seda ka saanud, ja meie oleme võimelised andma ühenduse piltlikult väljendades soovitud “toruga”. Põhiprobleemiks paistab koolide juures olevat rahapuudus,” lisas vanemmüügijuht.
AS Eesti Telefon pakub internetiühendust igas variandis, kas igale koolile omaette või ühiselt ning siis jagatakse see läbi olemasolevate püsiühenduste laiali igale soovijale. Miinimum, mis koolidel mitme peale võtta tuleks, oleks 512 kbps maksumusega 9145 krooni kuus, üks megabitt maksaks koos käibemaksuga 11 339.80 ja kaks megabitti 13 524.60 krooni kuus. Kui näiteks 512 kbps võetakse kümne kooli peale, kujuneb ühele kooli hinnaks 914.50 (9145:10), pluss 1600 krooni püsiühenduse eest, kokku 2514.50 krooni. Eeltoodud soodushind kehtib koolidele ja omavalitsustele.
EENeti Jõgeva maakonna võrguhaldur Valdo Kalling peab ASi Eesti Telefon miinuseks asjaolu, et liinide rent on ilma allahindluseta ja EENeti plussiks seda, et internet saadakse tasuta ning juurdepääsukanalite eest makstakse 20% madalamat hinda. Kahjuks napib sel aastal eelarvevahendeid, et EENetti ülal pidada. EENet taotleb 8 miljonit krooni, eelarves on aga raha 6,2 miljonit. Puuduolevat 2 miljonit krooni ei ole õnnestunud veel leida.
Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson võttis Jõgeva maakonna probleemi Tallinna kaasa ja lubas seda koos haridusministri Tõnis Lukasega arutama hakata.
RAIVO SIHVER
Ringkonnakohus andis õiguse ASile Jõgeva Vesi
Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. märtsi 2000. a Jõgeva Maakohtu halduskohtuniku otsuse, millega ei saanud otsest võitu ei Riigi Tarbijakaitseamet ega AS Jõgeva Vesi.
Tartus 30. juunil toimunud ringkonnakohtu istungil tühistati täielikult ka Riigi Tarbijakaitseameti peainspektori Aino Lillemägi 20. jaanuari 2000. aasta ettekirjutus ASile Jõgeva Vesi, millega tehti ettepanek lõpetada juurdekirjutused veearvetele ning hüvitada tarbijatele tekitatud kahju. Samuti mõistis kohus tarbijakaitseametilt välja esimese astme kohtu ja õigusabikulud (advokaaditasu) summas 11 820 krooni.
Kohus leidis, et ASi Jõgeva Vesi apellatsioonikaebus on põhjendatud ja halduskohtuniku otsus tuleb tühistada ning tegi otsuse, millega rahuldas ASi Jõgeva Vesi kaebuse täielikult.
Riigi Tarbijakaitseamet lähtus ettekirjutust tehes, et AS Jõgeva Vesi peab lahutama maja vee üldmõõturi näidust individuaalmõõturite näitude summa ning ülejäänud veekoguse jagama mõõturiteta korterite elanike vahel. AS Jõgeva Vesi tugines arvete kirjutamisel Jõgeva linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja punktile 22.1 ning leidis, et tarbijakaitseameti pakutud vee jagamise viis oleks ebaõiglane mõõturiteta korterite suhtes. Nende poolt tarbitud veekulu tegi veeettevõte kindlaks eeskirja punktis 22.2 toodud kulunormide alusel: liitis kokku mõõturite poolt arvestatud ja normatiivsed veekogused ning võrdles saadud tulemust maja vee üldmõõturiga. Saadud vahe jagati kõikide korterite vahel.
Ringkonnakohus tuvastas, et apellandi (AS Jõgeva Vesi) tõlgendus on põhjendatum ja rohkem kooskõlas Tarbijakaitseseaduse §ga 7 p 7, samas kui tarbijakaitse tõlgenduse järgi peaksid individuaalmõõturita korterite elanikud tervenisti võtma enda kanda kogu maja veekaod.
Samuti leidis kohus, et oletusega, justkui mõõturiteta korterites elaks tegelikult rohkem inimesi kui veekulu arvestamiseks esitatakse, ei saa põhjendada ASi Jõgeva Vesi tõlgenduse ebaõigsust. Ka olevat vaidlustatud ettekirjutus konkretiseerimata, põhjendamatu ning tõendamata selles osas, milles heidetakse ASile Jõgeva Vesi ette, justkui on ta teinud oma klientide veearvetele juurdekirjutusi. Seega leidis ringkonnakohus, et vee mõõtmise aluseks on maja üldmõõtur ning korterimõõturitega mõõdetud veekoguseid tuleks kohelda võrdsetel alustel normatiivide alusel arvestatud kogustega.
Riigi Tarbijakaitseamet ei ole Tartu Ringkonnakohtu otsusega nõus ja on praegustel andmetel otsustanud edasi kaevata Riigikohtusse.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Kui ei usu, vaadake aknast välja. Ja mis te seal näete, palju pilvi, vihma ja tuult, vahel harva ka päikest. Ujuma ei saa minna, kui just sukeldumisülikonda ei kanna või talisupleja pole.
Aga ilm ilmaks. Hoopis hullemad lood on praegu abiturientidega, kelle arvates on ilm ikka päris käest ära. Vähe on neid, kes saavad rahuldatud oma õpingunälja ja järgmisel aastal alustada oma karjääri rajamisega ammu unistatud erialal. Ikka üsna vähe. Enamus peab tegema kompromisse, otsima võimalusi enda rakendamiseks seal, kus ette kujutada ei osanudki. Ennast majandusteadlasena kujutlenud noor ja enesekindel elluastuja leiab end hoopis lihatehnoloogiat õppimas ja tulevasest advokaadist saab agronoom. Elu paneb julmalt paika, kes kuhu kõlbab ja kes kohe mitte kuhugi ei kõlba. Kas elu karmuse kõrval ka õiglane on, selle üle ei tasu üldse vaieldagi. Ei ole õiglane, abituriendi ausõna!!! Aga midagi pole parata, karavan läheb edasi.
KAIRI KIKAS
Eelmise nädala keskel üllatas ilmataat meid sellega, et näitas, missugune ilm peab tegelikult suvel olema. Ja sellel ajal sai ka tõesti tunda suplusmõnusid. Väljas oli niivõrd kuum, et ainsaks väljapääsuks oli jahe vesi.
Parimaid supluskohti uuris ja vaatles ka Kreizy toimetus. Vaatlemise ja uurimise alla jäid järgmised veekogud: Aidu järv, Laiuse järv, Prossa järv, Pedja jõgi, Kuremaa järv ja Põltsamaa jõgi.
Tabeli tipus seisab kindlalt Aidu järv, kus külastajaid nähti teisipäeval kõige rohkem. Järv kutsub külastajaid oma küllaltki selgeveelisuse, ilusa liivapõhja ning vägagi sooja vee tõttu. Kuna järv asub Jõgeva—Põltsamaa tee ääres, siis järve saab külastada läbisõidul.
Tabeli teisel kohal asub Laiuse järv, kus külastajaid oli natuke vähem kui Aidus, kuid teisele kohale sai Laiuse järv kõrge hüppetorni, ilusa ranna ja sooja vee pärast. Külastajaid kutsub kohale ka varemetes olev Laiuse loss. Ja kuna Laiuse järv asub Jõgeva—Mustvee tee ääres, siis sedagi on kerge külastada läbisõidul.
Kolmandal kohal asub Kuremaa järv, kus külastajaid oli pea sama palju kui Laiuse järves, kuid seal puudus hüppetorn ning rand oli küllaltki kivine, kuid siiski vesi oli seal üsna soe. Järve eripäraks on see, et seal saab sõuda paadiga, paadist ujuma minna ning kalastada.
Neljanda koha teenis endale Pedja jõgi. Jõgeva linna piires asub Pedjal mitu supluskohta, kuid parim nendest on Jõgeva alevikus staadioni kõrval. Rand on seal küllaltki normaalne, vähemalt liivane. Külastajaid kutsub kohale see, et rand asub Jõgeva linna lähedal ning see on kõige lähem veekogu jalgsi kõndimiseks, ja muidugi jalgpallistaadion, kus saab jalgpalli mängides ennast soojaks teha. Vesi on soojamuutlik, sest vesi vaheldub.
Tabeli viiendal kohal asub Prossa järv, mis küll rahva rohkuse ja kehva ranna tõttu eriti ei silma paistnud, kuid kena purde ja hüppamiskohaga teenis ta selle seisu küll välja. Järvel saab hästi paadiga sõita ja kalastada. Vesi oli seal aga soojem kui jõgedes.
Kuuendale kohale jäi Põltsamaa jõgi, kus vesi võrreldes teiste veekogudega oli küllaltki külm, kuid külastajaid oli sellest hoolimata palju. Jõel sai laenutada veerattaid ning paate. Rand oli seal küllaltki normaalne.
Niisugune oligi eelmise nädala parimatest suplemiskohtadest tehtud tabel. Nüüd on ilm kahjuks läinud väheke vihmaseks, kuid siiski leidub inimesi, kes ei loobu veemõnudest ka siis, kui päikest ei paista ja vihma on sadanud. Loodame, et niisuguseid ilusaid päikselisi päevi tuleb veel ette, kuid selle ajani püüdke ikkagi vee äärde jääda.
KRISTJAN ROHIOJA
Ilusate ilmade tõttu said inimesed lõppude lõpuks tunda ka veemõnusid. Küll järvedes, jõgedes ning isegi meredes. Selle vastu, kus keegi ujumas käis, tundis huvi ka Kreizy toimetus. Küsitlemas käidi Jõgeva linna tänavatel, kus kõik olid lahked vastama küsimusele: kas olete juba maitsnud veemõnusid ja kus?
Risto (19): ”Jah, olen küll. Käisin ühes järves, kus oli 6 meetrine hüppetorn ning sealt sai alla hüpatud. Peale seda pole ma enam ujumas käinud.”
Hannes (26): ”Olen küll, käisin ujumas kuskil Mõisaküla järves, kus oli 12-meetrine hüppetorn. Alguses jõudsin ma poole peale, vaatasin alla ja mõtlesin, madal kurat, siis ronisin tippu, vaatasin alla ja hüppasin. Veest välja tulles tundsin, et keegi andis mulle täie jõuga jalaga vastu tagumikku. Pärast seda pole veel jõudnud neid veemõnusid tunda.”
Andra (14): ”Jah, olen küll, nädal aega tagasi käisin Kuremaa järves, siis käisin Laiuse tehisjärves ning meres ka. Täpsemalt Karepal, vesi oli kahjuks külm.”
Merilin (16): ”Jah, käisin Aidus. Päris mõnus oli. See suvi pole enam kuskil käinud.”
Anneli (17): ”Ei ole jõudnud. Põhjuseks oli ajapuudus ja kõik ujumiskohad on kuskil kaugel.”
Toivo (63): ”Jah, olen küll. Peipsis, Pedja jões ja Viljandi tehisjärves.”
Merit (15): ”Jah, Peipsis, Kauksis ja Mõisakülas.”
Evelin (18): ”Olen küll. Kaiu järves. Soe vesi oli, märg ja mudane põhi… eee. Jah, lahe oli.”
Piret (18): ”Jah, Põdra järves. Kobe oli küll.”
Liis (16): ”Ei ole. Külmade ilmade tõttu.”
SPORT
Jõgevamaa parim noorsportlane teeb suvel ehitustööd
Igal sportlasel möödub suvi erinevalt. Ühel Jõgevamaa silmapaistvamal noorel maadlejal Vardo Malmil kulub aeg mõõdukateks treeninguteks, puhkuseks ning koos isaga ehitustöödel osalemiseks.
Sügisel Jõgeva Ühisgümnaasiumi XI klassis õpinguid alustav Vardo Malm tegeleb maadlusega kaheksandat aastat ning treenib ja võistleb raskejõustikuklubi Ramm koosseisus. Möödunud aastal tuli ta Eesti meistriks nii kreekarooma kui ka vabamaadluses. Tunnustuseks võidukatele maadlusmatšidele oli ka Jõgevamaa parimaks noorsportlaseks tunnistamine.
“Suvi on mulle kui sportlasele rahulikum periood. Koos teiste klubi Ramm liikmetega olime Kauksis treeninglaagris, kus tegeleti üldfüüsilise treeninguga, põhiliselt jooksuga vastupanuvõime tugevdamiseks. Lisaks sellele jätkus aega ka lõõgastumiseks. Tuleval esmaspäeval lähen aga Kuremaale üleriigilisse maadluslaagrisse. Samuti püüan koolivaheajal aegajalt lihastele rammu juurde saada jõusaalis. Mõistagi aitab keha vormis hoida ka füüsiline töö. Nii käingi koos isaga ehitamas,” märkis ta.
“Olen spordifänn ja soodustan igati poja maadlushuvi. Vardol jätkub osavat kätt ja tugevat jõudu ka ehitustöödeks. Mida aasta edasi, seda rohkem on mul temast abi ehitustöödel,” ütles tuntud maadleja isa Martin Malm. “Kodus olen Vardoga naljaviluks ka maadelda püüdnud. Nüüd on poiss nii tugev, et jään talle paratamatult alla,” lisas ta.
Vardo Malm avaldas arvamust ka lähenevate Sydney olümpiamängude kohta. “Seda, kas ma ise olümpiamaadlejate seas olla sooviksin, ei oskagi praegu öelda. Eesti maadlejatest sõidavad olümpiale Valeri Nikitin, Helger Hallik ja Toomas Proovel. Minu prognoosi järgi peaks kõige paremini võistlema Helger Allik, kes loodetavasti esimese kümne sekka jõuab,” arutles maakonna parim noorsportlane.
Sügisel õnnestub Vardol endalgi proovida oma võimeid rahvusvahelises konkurentsis, sest ta osaleb Rootsis ja Soomes toimuvatel rahvusvahelistel turniiridel.
Raskejõustikuklubi Ramm esimees Aimur Säärits rääkis ka teiste Jõgevamaa tippmaadlejate suvistest tegemistest. “Meelis Barbo jätkab ajateenimist piirivalves. Mardo Hoovil möödub suvi põhiliselt spordilaagrites. Indrek Kohv valmistub aga sumomaadluse maailmameistrivõistlusteks,” ütles ta.
JAAN LUKAS
Jõgevamaa tänavakorvpallurid on võidukad
Üleeestilises tänavakorvpallisarjas Simpel Streetball osalevad edukalt ka Jõgeva spordipoiste võistkond Perevara ja Torma spordiklubi võistkond.
Tänavakorvpallisarjas Simpel Streetball võistlevas meeskonnas Perevara mängivad Mart Ingver, Juhan Tenisson ja Priit Põdra. Seni on toimunud võistluste seitse etappi. Võistkond Perevara tuli esimeseks Pärnus ja Tartus toimunud etapil, Võrus jäädi teiseks ja Kärdlas kolmandaks.
Võistkonna Perevara liikmeid treenivad Aivo Erkmaa Väike-Maarja spordiklubist ja Ergo Prave spordiklubist Forte. Võistkond Perevara on senini oma vanusegrupis sarja edukaim võistkond.
Tänavakorvpallivõistlustel osaleb ka Torma spordiklubi võistkond, kuhu kuuluvad Kait Koppel, Arkko Pakkas, Märt Tralla ja Erki Saksing. “Me oleme saavutanud kaks teist kohta ja kaks neljandat kohta, kus kolmandaks tulnud meeskonnale kaotasime ühe punktiga. Kõige tugevam konkurent on meil Tartu korvpalliklubi võistkond, kellest Hiiumaal siiski alagrupis jagu saime. Järgmise etapi, mis toimub selle nädala laupäeval Mustees, üritame igal juhul võita,” lausus treener Raivo Tralla.
“Meile teeb heameelt ka võistkonna Perevara edu. Tunnustust väärivad selle meeskonna poiste vanemad, kes poegade spordiharrastusele toeks on ja alati võistlustele vahetult kaasa elavad,” lisas ta.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Kuigi ilm pole tänavu rannamõnude nautijaid hellitanud, peeti laupäeval Mustvees Peipsi järve kaldal ikkagi veepidu. Noorteühing Must V on veepidu korraldanud ka kahel varasemal aastal.
Peo avas Vetevanaks riietunud Ago Kaasik. Järgnesid sportlikku laadi üritused. Rannavollevõistluse Ösel Foodsi auhindadele võitis Kasepäält pärit paar. Rattaralli, mille auhinnad pani välja Salome Auto, jäi osavõtuvaeseks: ilmselt arvati, et konkureerida tuleb proffidega. Tegelikult see nii ei olnud ning võistlejate ridade täienduseks läks rannaäärsele rallirajale ka Vetevana ise. Rattaralli esikoht läks Mustvee noormehele Marek Vallimäele. Lapsed said sportlikku hasarti tunda suurele papist klounile palliga silmaauku sihtides. Kes täpselt tabas, teenis välja magusa auhinna kommi näol.
Peipsi kaldal ehitas viis kahe kolmeliikmelist lasteseltskonda võistu liivalosse. Tegevust jätkus ka igas vanuses autohuvilistele: lapsed said ringi tiirutada väikeste elektriautodega, suured võisid uudistada ASi Autoring poolt kohale toodud kaheksat uut Nissani ja KIA mudelit. Mõne mehe huvitundmine hakkas lausa ostulepingu poole kiskuma.
Üheks veepeo tõmbenumbriks on ikka olnud Peipsi Näki valimine. Seekord oli näkikandidaate neli ning peo päevases osas tuli neil läbida sportliku riietuse ja enesetutvustuse voor ning fantaasiavoor. Põnevamad hetked — bikiinivoor ning suveriietuse näitamine ja küsimustele vastamine — jäeti pärast paaritunnist söögi ja lõõgastumispausi alanud õhtusesse programmi. Peipsi Näkiks kuulutati austusavalduste saatel Kasepää neiu Rita Kuusik. Preemiaks saab ta Rootsieisi. Loodetavasti ei leia ta reisil olles mõne Rootsimaa järvesilma näol endale Peipsist mugavamat elupaika.
Õhtu jätkus tantsurütmis. Ansamblitest astusid üles Jupacabra, Claire’s Birthday ja Bhava. Viimane kiitis oma kogemuste põhjal Mustvee publikut Eesti parimaks. Uuno Raadio DJ Indrek Partsi juhitud disko kestis kella viieni hommikul.
Noorteühingu Must V liikme Meelis Uleksini hinnangul lustis veepeol umbes 800 inimest lähemalt ja kaugemalt. “Rahvast aitas kohale meelitada see, et Uuno Raadio oli ürituse avalikult välja hõiganud. Õhtupoolset kava kippusid vihm ja tuul küll natuke rikkuma, aga üldiselt läks pidu korda. Ürituse toetamise eest on noorteühing väga tänulik kütusefirmale Eksar-Transoil. Veepidu toimub kindlasti ka tuleval aastal,” ütles Meelis Uleksin.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Vingu tulnud korterist leiti perenaine põrandalt
Läinud nädalal helistas politseisse üks Raja küla mees ja teatas, et tema naaberkorterist tuleb vingulõhna, uks on kinni ja keegi ei vasta. Kui päästeteenistuse mehed ukse lahti tegid, leiti korteri perenaine Taissa (1934) köögist pliidi eest põrandalt lamamas. Väliseid vigastusi naisel ei märgatud. Arvatavasti ta kukkus toiduvalmistamise käigus mingi haigushoo tagajärjel. Naine toimetati Jõgeva haigla neuroloogia osakonda.
Läinud neljapäeval teatati politseikorrapidajale, et Mustvee lähedal männinoorendikus on justkui laibalõhna. Kättejuhatatud kohast laipa siiski ei leitud ja otsijad laibalõhna ei tundnud ka.
Kui Rakvere lihakombinaati suunduv veok sigadega püüdis pöörata Adavere—Pajusi teel uuele sillale, ei keeranud pikk veok end kohe välja ja veokast vajus manööverdamisel upakile. Palju ei puudunud, et 180 seaga kahekordne veok oleks päris kummuli läinud. Auto teelesaamine võttis aega rohkem kui kaks tundi.
Reedel juhtus liiklusõnnetus Jõgeva alevikus. Roland (1986) sõitis mopeediga peateele ette seal liikunud veoautole. Kokkupõrget ei suudetud vältida. Veoauto juht oli kaine ja nõutavate juhilubadega. Kannatada saanud Roland sai kiirabis esmaabi ja lubati siis koju.
Laupäeval kella 15.40 ajal helistati Tabiverest, et helistaja purjus poeg tuli koju ja nüüd märatseb ning on vaja politsei abi. Kohale rutanud politseipatrullile selgitas naine, et ta siiski poja suhtes meetmete võtmist ei soovi ja et ta tahtis poega niimoodi hirmutada.
Neljapäeva õhtul kella kaheksa ajal kutsuti politsei Adaverre. Helistanud naine kurtis, et talle tuli kallale üks naisterahvas. Kuna konflikt oli juba möödas, võeti asjas seletused ja süüdlane kutsuti järgmiseks päevaks konstaabli juurde.
Ööl vastu laupäeva kella kahe ajal oli raske liiklusõnnetus Jõgeva—Põltsamaa maantee 1,9 km. Sõiduauto Opel Rekord, mida juhtis Toomas (1950), sõitis vasakus kurvis teelt paremale välja kraavi ja rullus üle katuse. Juht sai vigastada ja toimetati Maarjamõisa haiglasse. Avarii asjaolud pole lõpuni selged.
Laupäeva päeval varastati Jõgeval turuplatsilt kaupluse A&O juurest meesterahva lukustamata jalgratas. Ratas oli sinakasrohelist värvi, vene päritolu ning sellele olid
ette ja taha monteeritud ostukorvid.
Laupäeval kella 18.45 paiku juhtus raske liiklusõnnetus Jõgeva—Tartu maanteel Eristvere bussipeatuse juures. Olevi (1963) juhitud sõiduautol Opel Ascona tuli ära tagasild. Auto paiskus paremale teelt välja ja rullus üle katuse. Olev ise ning temaga koos autos viibinud Natalia ja Marit toimetati Jõgeva haiglasse.
2-aastane Artur käis üksi linnas
Pühapäeval pärast kella kaheksat hommikul teatati Jõgeval Jõe poest, et neile on kauplusse tulnud vanemateta laps. End Arturiks nimetanud väikemees oli esialgu jälginud poes toimuvat uste juurest, pärast olid poetädid talle ka kooki pakkunud. Kuna sügisel kolmeaastaseks saavat mehehakatist keegi otsima ei tulnud, kutsuti kohale politseipatrull. Poiss oli meeleldi nõus sõitma politseiautoga, vaatles ka töötavaid vilkureid. Enda ja vanemate ning kodu kohta midagi arvestatavat ta öelda ei osanud. Kui politseiautode vahtimine ja vormis meestega jutuajamine oma tähtsuse ammendas, vaatas poiss televiisorit. Poissi tuli otsima vanaema Ellakverest.
60 000 kr eest vara Pühapäeva hommikul ilmnes, et öö jooksul on sisse murtud Pala Põhikooli. Lõhutud oli ukselukk. Varastatud oli kaks arvutiplokki, printer, monitor, videomakk, kaks CD-mängijat, raadiomagnetofon ja võimendi kahe kõlariga. Vargusega tekitatud kahju arvestati 60 000 kroonile.
Laupäeval kella 23 aegu helistati Tormast, et korterisse tungis ukse lõhkumise teel purjus mees. Kohale sõitnud politseipatrull leidis küll ukse tervena, aga joobnud mees oli ukse lahtitegijat haaranud kõrist. Seda näinud teine naisterahvas põgenes kodust teise korruse aknast alla hüpates.
Teisipäev, 18. juuli 2000. a.
Sordiaretuse instituudi juubelil oli rahvusvahelist kaalu
AHTI TAMM
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
KIRJAD
Tööjõuga seotud problemaatika Narva elektrijaamade erastamisel
KADI PÄRNITS,
EAKLi esimees
Peipsiäärsed omavalitsusjuhid Venemaal
ARDI KIVIMETS
JUHTKIRI
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Koolide internet lõhkise küna ees
RAIVO SIHVER
Ringkonnakohus andis õiguse ASile Jõgeva Vesi
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
KAIRI KIKAS
KRISTJAN ROHIOJA
SPORT
Jõgevamaa parim noorsportlane teeb suvel ehitustööd
JAAN LUKAS
Jõgevamaa tänavakorvpallurid on võidukad
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Vingu tulnud korterist leiti perenaine põrandalt