Vooremaa
Paljud põllumajandusettevõtjad peavad praegustes majandusoludes piimatootmist kõige tulusamaks tootmisharuks. Piima kokkuostuhinnad, mis viimasel ajal stabiilsed püsinud, on tootjate arvates siiski liiga madalad.
OÜ Härjanurme mõis turustab piima ASi Tapila Laeva meiereisse. “Aasta tagasi oli piima hind äärmiselt madal. Tänavu makstakse piima eest rohkem, kuid arvestades kütuse hinna kolmekordistumist, jääb piimaliitri müügist saadud 2.80 krooni siiski tagasihoidlikuks. Investeerida ja töötajatele normaalset palka maksta saaksime siis, kui piimaliitri hind oleks 3.50 või 4 krooni,” rääkis osaühingu juhataja Mart Tooming.
Laeva meierei tegevdirektor Mati Mölder ütles Vooremaale: “Piima hind võib veel väheneda. Alla 2.60 krooni liitri eest ei tohiks see aga mingil juhul langeda. Sisuliselt on meil veel maikuu hind paika panemata. Võtame tulemused kokku, kus määravaks on müük ja turusituatsioon, ning siis otsustame.”
“Aasta alguses mõnede piimatööstuste algatatud piimasõda polnud minu arvates tark tegu. Nii loodeti turgu juurde võita, kuid ega keegi seda nii lihtsalt käest ei anna,” lisas ta.
Põllumajandusministeeriumi põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse osakonna juhataja kohusetäitja Kalev Kreegipuu arvates ei lange tänavu suvel piima hind nii palju kui mullu. “Piima hinna määrab suuresti eksport, mille võimalused hakkavad suurenema teisest poolaastast alates, mistõttu peaks piima hind sügisel varem tõusma hakkama,” märkis Kreegipuu.
Tulundusühistu E-Piim Põltsamaa meierei finantsdirektor Taavi Aas ütles, et suure tõenäosusega neil piima kokkuostuhind ei muutu. 1. aprillist alates maksab E-Piim
Põltsamaa meierei piimaliitri eest 2.50 krooni.
Jõgeva vallas Endla külas asuv Köördi talu varustab piimaga ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaati. “Tänavu müüdud piima eest pole me veel raha saanud, AS Eesti Taluvõi võlgneb meile ligi 15 000 krooni. Meie küla elanikele Albert Veskele ja Laine Õunapuule on välja maksmata kogu 1999. aasta piimaraha,” ütles peremees Otto Sõster.
Möödunud reedel otsustati Palamuse piimaühistu juhatuse koosolekul, et ühistu jätkab piima vastuvõttu 1. oktoobrini. “Kuni eelmise aasta novembrini töötlesime piima võiks, kuid see tuli lõpetada suure kahjumi tõttu. Praegu tegeleme vaid piima varumisega. Liitri piima eest maksame 2 krooni,” teatas ühistu tegevdirektor Tiit Mikker.
Palamuse piimaühistut varustab 200 piimatootjat, kelleks on Palamuse, Saare ja Tabivere valla talunikud. Praegu ostab ühistu kokku üle päeva 6,5—7 tonni piima. “Nii tagasihoidlike piimakoguste varumine on kulukas. Piim tuleb ju kaheksast piimapunktist Palamusele vedada ja pastöriseerida,” avaldas arvamust piimaühistu juhatuse esimees Vello Kana.
Palamuse piimaühistule müüb piima ka Ronivere külas asuv Nuudi talu. “Meil on 13-pealine lüpsikari. Palamuse piimaühistusse oleme turustanud piima 1991. aastast alates, mil talupidamisega alustasime,” ütles Nuudi talu perenaine Kai Puusepp. Peremees Janis Puusepp lisas: “Piimaühistu sulgemine paneks kõige keerulisemasse olukorda majapidamised, kus on 2—3 lehma. Kes julgeb praegu piimatootmisse investeerida, võib ehk tulevikus piimatootmisest korralikumat tulu saada.”
Palamuse piimaühistu juhatuse koosolekul osalenud Kalev Kreegipuu rääkis: “Kui kohapeal leiduks inimesi, kes kaheksat Palamuse piimaühistu piimapunkti haldama hakkaks, saaks ka riik rahaliselt toetada, näiteks seadmete muretsemisel.”
Kalev Kreegipuu arvates pukipiimal tulevikku ei ole. “Samas ei tohiks tulla nii äkilisi muutusi nagu tegi AS Põlva Piim. Selles ettevõttes lõpetati pukipiima vastuvõtmine. Üleminek peaks olema sujuvam,” kommenteeris ta.
“Arvestades seda, et toorme üleküllust praegu pole, on piimatööstused hakanud tootjatesse mõistvamalt suhtuma, kuid kokkuostuhinnad pole siiski piisavad põllumajanduslikuks taastootmiseks,” märkis Jõgeva Tootjate Liidu esimees Urmas Ingver.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
Kuidas Jõgeva nägus ja puhas hoida
Üleeelmisel laupäeval Vooremaas ilmunud artiklis “Olukorrast Jõgeva linnas” kajastab Aldar Lindkivi heakorraprobleeme. Meeldiv, et loo autor, kes arvatavasti kasutab pseudonüümi, soovib näha kodulinna ilusamana ja puhtamana ning kommunaalkultuuri teemadel maakonnalehes sõna võtab. Paraku leidub kirjutises väiteid, millega mina ja Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer ei nõustuks.
Aldar Lindkivi sõnul on Jõgeval heatasemeliselt korras üksnes Suure tänava lõik raudtee äärsest alast kuni kirjanik Enn Kippeli majani. Linna südamesse jääva teelõigu kaasajastamiseks on tõesti pidevalt investeeringuid tehtud.
Samaaegselt hooldatakse teisigi sõidu ja kõnniteid. Näiteks üsna sageli on tehtud hooldustöid Kesk tänaval. Puiestee ja Pargi tänava teekatted pole aga nii ebakvaliteetsed, nagu kirjutab Aldar Lindkivi.
Artikli autor kommenteerib ka minu varasemat Vooremaas avaldatud kirjutist, kus tõin näite Raudtee ja Betti Alveri tänava kaasajastamiseks vajalike kulutuste kohta. Lindkivi on aru saanud, et tänavu kasutatakse nende tänavate uuendamiseks 270 000 ja 300 000 krooni. Nimetasin tõesti artiklis kõnealuseid summasid. Need ei väljenda sel aastal kavandatud tööde hinda, vaid tööde maksimaalset maksumust, näitavad, kui kallis on töö. Tänavu on plaanis Betti Alveri ja Jaama tänaval asfaldiaukude parandamine, milleks kulub umbes 50 000 krooni ning töid alustatakse 21. nädalal. Valdavas enamuses on lõpetatud aukude lappimine siinpool raudteed, uuendatakse ka teekattemärgistust. 22. nädalaks valmib Puiestee 21 ja Uue tänava teetööde projektdokumentatsioon.
Aldar Lindkivi ei jää rahule ka Jõgeva haljasalade väljanägemisega. Selgituseks märgiksin, et kõigil haljasaladel tehakse regulaarselt hooldus- ja korrastustöid. Lähtudes hoolduse intensiivsusest, jagunevad haljasalad kolme gruppi. Tänavu kavatseme alustada ka politseipargi renoveerimist. Samuti uuendame turu vaadet Suure tänava poolt. Selleks tõstame teega paralleelselt paiknevad müügikioskid tahapoole ning nende asemele rajame haljasriba. Tulevikus saab ilusama näo ka Piiri park.
Haljasaladeparkide korrastamiseks ja renoveerimiseks on välja töötatud mitme aasta tööplaan. Paraku paneb piirangu ikkagi raha. Korra ja puhtuse hoidmisele kodulinnas saavad linnakodanikud ka ise piisavalt kaasa aidata. Suurem osa Jõgeva elanikke oskab hea korrastatud keskkonnast lugu pidada. Paljud on nägusa linna huvides valmis ka käed tööle külge panema. Näiteks Suur tänav 26a omanikud värvisid hiljuti üle oma maja fassaadi. Kahjuks on ka jõgevlasi, kes heakorrast vähe hoolivad. Sellised inimesed murravad puuoksi, viskavad prügi haljasaladele või tänavatele ning tallavad muruplatse, kuigi võiks käia mööda kõnniteed. Ebaperemeheliku käitumisega vilistavad nad kaaskodanikele maksumaksjatele, kellelt laekunud raha kasutab kohalik omavalitsus heakorratöödeks.
Võibolla eiravad mõnedki heakorraeeskirju aja kokkuhoidmiseks. Linna üldilmet rikkuval kiirustamisel pole aga erilist mõtet. Eriti kaugele sellega tavaliselt ei jõuta, seevastu rikutakse piisavalt korda ja puhtust. Linnaaednik Taivo Paeveer on teinud
kindlaks, et kultuurikeskuse pargi saab mööda muru kõndides läbida vaid mõni sekund kiiremini kui kõnniteid kasutades.
Jõgeva Linnavaral on õigus teha ettekirjutisi asutustele, ettevõtetele ja eraisikutele, kes räämas majasid üle ei värvi, haljasalasid ei korrasta või teisi heakorrareegleid ei täida. Nii on pidevalt jätnud oma valdused korrastamata Natalia Peltomaa (Nurme 3), Tiit Tõnts (Aia 34a) ja AS Favora, kes planeerib bussijaama lähedusse bensiinijaama ehitada. Lähiajal on plaanis kaasata ka linna konstaabel linna heakorra ülevaatamiseks ning abiks ettekirjutiste koostamisel. Kui heakorraeeskirjade rikkumine jätkub ka pärast korduvaid ettekirjutisi, saab asjaosaliste suhtes rakendada administratiivkaristust.
HEINO PUIDE,
Jõgeva Linnavara juhataja
KIRJAD
Samal teemal: Vooremaa 13. mai 2000 ”Karistamatuse tunne”, autor Rein Mõts.
Kes meist ei oleks kasutanud sõnu ”igavene bürokraatia”, jube “paberimajandus” ja ikka samas stiilis jätkates. Ikka on tundunud: miks peab korjama mingeid allkirju, saamaks mingeid kinnitusi jne. Ega tegelikult ei peagi, kui me kõik mõtleme ja vastutame selle eest, mida ütleme ja veel enam selle eest, mida paberile paneme avaldamiseks ajakirjanduses.
Hr Rein Mõts räägib oma artiklis vastutusest ja vastutamisest. Tore! Ole palun, Rein (loodan, et võin kasutada ainult eesnime, sest olles ühises ettevõtjate klubis, kutsume ju kõik üksteist eesnimepidi), hea ja vastuta oma artiklis esitatud tekstiosa eest, milles väidad, et Andi Einaste on teinud majanduskomisjonile pakkumise osundan “kui 100 000 krooni annate, siis võtan Jõgeva keskkonnauuringud enda teha”.
Palun tõesta, et Sul on õigus! Kui tõestada ei suuda, loodan, et Sul jätkub kodanikujulgust avalikult ajalehe Vooremaa veergudel vabandada, st vastutada.
Samuti pöördun ajalehe Vooremaa toimetuse poole. Lehe joonealuses osas teatate, et toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaami sisu eest, järelikult kirjade sisu ja neis avaldatud faktide eest te vastutate.
Palun tõestage, et ajalehes Vooremaa 13.05.2000 avaldatud R. Mõtsa kirjas esitatud väited, mis puudutavad A. Einaste ettepanekut Jõgeva keskkonnauuringute teostamise osas, on õiged, vastasel juhul palun ka toimetusepoolset avalikku vabandamist. Kui seda ei järgne, olen valmis pöörduma ajakirjanduses alusetute rünnakute eest kaitsva Avaliku Sõna Nõukogu või kui vaja, ka Eesti Vabariigi õiguskaitseorgani te poole, et alusetu laim ümber lükata.
Aastatel 1996—1999 olin Jõgeva abilinnapea, kelle kureerida olid haridus, kultuur, sport, algselt ka tervishoid ja sotsiaalvaldkond, aga absoluutselt mitte keskkonnaküsimused. Peale 1999. aasta kohalikke omavalitsuste volikogude valimisi moodustunud uues linnavolikogu koosseisus kuulun haridus- ja kultuurikomisjoni ning linnamajanduskomisjoni. Nii eelmise volikogu majanduskomisjoni (1996—1999) esimees, praegune abilinnapea hr Viktor Svjatõšev, kui ka praeguse volikogu linnamajanduskomisjoni esimees hr Toomas Vahur on oma allkirjaga kinnitanud, et allakirjutanu, st Andi Einaste, EI OLE taotlust keskkonnauuringute teostamiseks ja nende rahastamiseks ei kirjalikult ega suusõnaliselt esitanud.
Poleks vaja mingeid pabereid ega allkirju, kui austaksime üksteist ja räägiksime tõtt. Antud juhul peab aga paika Eesti vanasõna: Valel on lühikesed jalad!
ANDI EINASTE,
linnakodanik, linnavolikogu liige
Vooremaa arvamuskülg on mõeldud kajastama erinevaid seisukohti, arvamusi ja ettepanekuid, mille sisusse toimetus reeglina ei sekku. Küll on toimetuse ülesandeks hoolitseda arvamuste tasakaalu eest ning anda igaühele, kelle isiku, tegude või arvamuste kohta midagi väidetakse, adekvaatne võimalus vastuväiteks. Kuivõrd Andi Einaste kinnitab, et ta ei olnud nõus 100 000 krooni eest Jõgeva keskkonnauuringuid teostama, Rein Mõts aga väidab, et niisugune repliik siiski öeldi, on Vooremaa toimetus sunnitud nentima, et vähemalt üks vaidluspooltest ei mäleta antud sündmust päris täpselt. Vabandame selle poole ees, kumma mälu korras on.
“V”
JUHTKIRI
Põhjamaine kliima ning üha süvenev autodekultus tingivad Eestimaal paratamatult vajaduse üsna suurel hulgal mitmesugust kütust põletada. Osalt harjumusest, osalt imporditud tehnoloogiate tõttu, osalt väidetavalt soodsama hinna pärast on kütteained, mida me oma ahjudes, põletites, mootorites ja turbiinides kasutame, valdavalt välismaist päritolu. Kui tahame, et meie majad oleks talvel soojad ning sõidukid liiguksid, tuleb meil järelikult vedada välismaale kõikvõimalikke kaupu ja teenuseid, et energiakandjaid vastu saada.
Eestil on olemas küllaltki heatasemeline põlevkivitööstus, samuti kaevandatakse siin turvast, viimast küll peamiselt mitte kütteks, vaid Lääne-Euroopa pensionäridest lillekasvatajatele müümiseks. Kuid näiteks küttepuid, saepuru ja mitmesuguseid muid märkimisväärse kütteväärtusega taimseid produkte, mida juba aastatuhandeid kasutatud ning mis mujal maailmas järjest enam moodi tulevad, tarvitatakse siinmail ikka veel häbematult vähe.
Milleks rikastada vene bojaare või araabia šeike, kui võime kasvõi osa oma energiatarbest rahuldada kodumaiste ressurssidega? Lisaks hakkpuidule meie katlamajades võiks kohalikku kütust kasutada ka meie autode kütusepaakides. Eeskuju võiks võtta näiteks Brasiiliast, kus juba praegu liigub suurem osa autodest piiritusega, mida valmistatakse kohaliku metsatööstuse ning põllumajanduse tootmisjääkidest.
Eesti põllumajandus kiratseb, järjest rohkem maad on söötis või võssa kasvanud ning põllumeestel pole oma toodangut kusagile panna. Miks siis mitte alandada kohapeal toodetud kütuse aktsiisi ning teha kohalike energiakandjate kasutuselevõtjaile ka muid soodustusi? Paranenud väliskaubandusbilanss, suurenenud tööhõive ning väidetavalt ka puhtamad automootorid peaksid need väljaminekud ju kuhjaga tagasi teenima.
AARE KIRNA
MAJANDUS
Linakasvatus varjusurmast välja
Sõjaeelses Eesti vabariigis kasvatas talupoeg palju lina. Siit tulid olulised tulud, headel aastatel kuni kolmandik rahast. Ka viiekümnendatel aastatel pidi enamus kolhoose lina kasvatama. Sunduse lõdvenedes vähenes lina kasvupind.
Nii mitmeski Lõuna-Eesti majandis suurenes lina kasvupind oluliselt kaheksakümnendate aastate lõpul, seda tänu töövõtule. Näiteks ületas tänu sellele lina kasvupind Põlva rajooni kolhoosis Koit saja hektari piiri. Taasiseseisvunud Eesti vabariigi ajal lõpetasid tegevuse Võru ja Põlva linavabrikud. Lina kasvatamine kuivas kokku.
Eesti linakasvatuse tasuvusuuring ja riskianalüüs viidi koos Saksa arenguinstituudiga läbi 1993. aastal. Uurimusest selgus, et Eestis on linakasvatuseks olemas väga head looduslikud tingimused ja 3000—4000 hektari suuruse pinna jaoks ka vastav koristustehnika. Rõhutati, et pikakiu lina tootmine on Eestis 1,2—1,7 korda efektiivsem kui Lääne-Euroopas. Kui 1925. aastal kasvatati Eestis lina 45 000 hektaril, siis 1980. aastal 5600, 1988. aastal 4800, 1993. aastal 400 ja 1996. aastal sajal hektaril.
Üleeelmisel aastal langes kasvupind Eesti Linaliidu andmetel 91 hektarini, millelt saadi 20 tonni seemet. Pikka kiudu ei varutud. Sel aastal asutati osaühing Eesti Lina, mis on seadnud eesmärgiks taastada kiulise lina kasvatuse ja ümbertöötlemise. Praegu moderniseeritakse tootmisvõimsusi. Järgmise aasta külvipinna suuruseks planeeritakse 200—500 hektarit. OÜ Eesti Lina kontaktisiku Arvo Vildi teatel müüakse toodetud kiud edasi Euroopasse.
Äksi kandis organiseerivad linakasvatust isa ja poeg, Arvo ja Raido Vilt. Nad alustasid 1989. aastal. Eelmine ja üleeelmine aasta jäid vahele. Tänavu kasvab Äksi kandis kiulina 80 hektaril. Suurematest kasvatajatest mainis Raido Vilt Harald Raukast ja Arvo Mihelsoni. Linaseemne ja väetisega varustab kasvatajaid OÜ Eesti Lina. Arvo ja Raido Vildil on vastav koristustehnika olemas. Lina rapitakse ja müüakse Eestist välja.
Isa ja poja kinnitusel tundsid linakasvatuse vastu huvi ka Tabivere kandi põllumehed, kuid tänavu veel lina kasvatama ei hakatud.
RAIVO SIHVER
Jõgeva arhitektuur — Tartu Maja
Kuna Eesti arhitektuuriteatmikus on Jõgeva objekte kirjeldatud väga vähe, siis alustame minisarja siinsetest tähtsamatest hoonetest või nende tüüpidest.
Esimeseks majaks, õigemini selle tüübiks on valitud nn Tartu Maja, ka Tartu Karbiks nimetatud tüüpsuurpaneelelamu, milles elab suur osa jõgevlasi. Põhiliselt on need kandilised majad Rohu ja Tähe tänavas asuvas mikrorajooonis.
Tartu Maja, mudel nr 111—133 projekteeris Tartu arhitekt Miia Masso 1975. aastal põhiliselt Tartu Annelinna asustamise jaoks. Tegelikult levis tüüp väga laialt, nii linnades kui ka külades ja alevikes. Põhjuseks eriti selle ehitamise odavus ja lihtsus, kuna erinevate detailide hulk oli viidud praktiliselt miinimumini: mõned tüübid erinevaid paneele, sama palju erinevaid aknaid-uksi, sanitaarkeskus jms.
Põhiplaanilt on 111—133 risttahukakujuline lamekatusega lihtne tarind, millel on klassikaliselt viis korrust ja kandvad on siseseinad. Sissekäigust läheb läbi väikese tuulekoja kohe trepini, mille täismademetel asuvad korteriuksed (tavaliselt kolm igal korrusel). Aknad on kas ruudukujulised või rõhtsa ristküliku kujulised, ühekõrgused.
Akendevahelised paneelid on klassikaliselt värvitud tumedamaks, et jätta nn lintakna efekti (1970. aastatel olid moes horisontaalse visuaalse rõhuga hooned). See jätab majast huvitava modernse välisvaate.
Koridoride aknad on samad, mis tubade ruudukujulised. Selline ökonoomne nõks on üle võetud ühelt tšehhi sarnaselt paneelmajatüübilt. Sissepääsud asuvad fassaadil, tagaküljel on aga rõdud, mis sopistuvad osaliselt majakeha sisse nagu lodžad.Kuni 1981. aastani ehitati maja taha ka varusissepääs keldrisse, sealt edasi ehitati selle asemele tsiviilkaitsepunkri sansõlm. Külgedel aknaid ega midagi muud ei ole.
Enamik kortereid on kolmetoalised, nii läbikäidava kui ka mitteläbitava toa variandiga. Sansõlm asub nendel tavaliselt köögist suhteliselt kaugel. Igas majas on ka ühe-, kahe- ja neljatoalisi asumeid. Paneelisamm 3 m annab praktiliselt optimaalsed toa- ja köögisuurused.
Klassikalist 111—133 ehitati usinalt 1975—1988, lahendades nii mõnegi elamispinnaprobleemi. Hiljem vahetas tüübi välja Ines Jaaguse ruutpaneelne Tartu Maja, millest tuleb juttu edaspidi.
MARGUS KIIS
KULTUUR
Ene ja Tiina öö- ja päevapildid
Ööpäev on ühest küljest 24-tunnine tervik ja teisest küljest kaks vastandlikku asja: öö ja päev. Jõgeva kunstikoolis 24. maini üleval oleva Ene Luik-Mudisti maali- ja Tiina Sääliku fotonäitusega “Ööpäev” on sama lugu: on justkui üks, aga samas ka kaks eri asja.
Ene Luik-Mudist lõpetas kunstikõrgkooli seitse aastat tagasi. Poolteist aastat tagasi tuli ta Tallinnast ära kodukohta Palamusele ja hakkas Jõgeva kunstikoolis õpetajaks.
Näituse ülespanek oli järeleandmine kunstikooli juhataja Anne Nurmiku pealekäimisele. Ene ise pole kunagi eriti näitustel esineda tahtnud. Miseest sai juba tudengipõlves õppejõududelt sarjata: misasja ta siis üldse kunstnikuks õpib! Nüüd, kui pildid juba üleval, arvab Ene siiski, et talle kui õpetajale tõuseb näitusest teatavat kasu.
“Õpilased saavad minu pilte nähes lihtsalt paremini aru sellest, mida ma neile maalitunnis räägin. Näiteks mõistavad paremini, et maal ei ole foto, st et maalikunstis on pildi tegemiseks hoopis teised põhjused kui fotograafias.”
Must ei valeta
Kaheksa enamasti suuremõõtmelist maali pärinevad põhiliselt eelmisest kümnendist. Kõigepealt torkavad silma “Paradiisipuu” õrn ja “Roosipildi” intensiivsem roosa. Siis “Tütarlapse portree” ja “Akti” tasakaalustatud koloriit. Ning siis “Teema kahele”, “Õnnelike päevade” ja “Maali nime” suured mustad pinnad. Viimasel välguvadki pilkasest pimedusest üksnes mõned silmavalged, mustade figuuride reljeefsed piirjooned on aga vaid teatud nurga alt nähtavad.
Mustaga ütleb Ene end palju maalinud olevat. Mingil hetkel ta lihtsalt tundis, et ei talu värve, sest värvid hakkavad oskamatul käsitsemisel valetama. Must võimaldab aga kõik võltsi kinni katta ja jätta lahti ainult nii palju, kui vaadata suudad.
“Teema kahele” ja mõne teisegi maali dateering näitab, et pildi valmimisele on kulunud mitu aastat. “Maalides peab tulema tõetunne. Kui seda ei tule, lõpetad pildi kuidagi vägisi ära või jätad mõneks ajaks seisma, kuni tõetunne tuleb,” ütleb Ene, kes on enda sõnul üldse väga aeglane maalija.
Seebikarbipildid
Ene maalide ja näituse teise osa, Tiina Sääliku loodusfotode vahel mina esmapilgul ühenduslüli ei leidnud. Ene tunnistab, et tugevat seost neil polevatki. Ettevõtlikuma ja esinemisjulgema Tiina varjus olnud tal lihtsalt kergem ka oma näitus ära avada.
Tiina ise nimetab oma kaaskirjas näitusele üleval rippuvaid värvifotosid (väiksemal
ja mustvalgel kujul illustreerivad needsamad pildid Tiina äsjailmunud luulekogu) lihtsalt suurendatud seebikarbipiltideks. Enel on nende tähenduse kohta oma versioon.
“Kogu tarkus, mida elamiseks vaja, on kätketud sellesse, mida me enda ümber näeme. Ja mitte mingitesse keerulistesse visuaalsetesse kujunditesse, vaid pigem lihtsasse looduspilti. Seepärast pole looduspilt kunagi tühine: seda võib lõpmatuseni vaadata, ilma et sellest rumalamaks läheksid,” ütleb Ene.
RIINA MÄGI
Eesti Muuseumiühing pidas muuseumipäeva Jõgevamaal
Eestimaa muuseumitöötajad tähistasid rahvusvahelist muuseumipäeva, mis ametlikult on küll alles täna, üleeilse ringsõiduga Jõgevamaal ning Luual toimunud Eesti Muuseumiühingu aruande- ja valimiskoosolekuga.
Traditsiooniline muuseumipäeva kokkusaamine algas tutvumisest Põltsamaa linna ja muuseumiga. Keskpäevaks jõuti Palamusele.
Kihelkonnakooli muuseumis oldi Matti Miliuse kogusse kuuluvate abstraktsionistlike maalide näituse avamise publikuks. Üksiti kuulutas direktor Peeter Lail avatuks Palamuse muuseumi suvehooaja. Kuna muuseumiühingu liikmeid oli koos üle kahesaja, käidi ekskursioonidel kolmes grupis: Peeter Lail tutvustas muuseumi, EELK Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga Palamuse kirikut ja Vaike Lapp “Kevadega” seotud paiku Palamuse alevikus. Luual tutvuti mõisahoone, pargi ja metsanduskooli õppehoonega.
Rohkem kui kolmesadat muuseumitöötajat ühendava Eesti Muuseumiühingu aruande- ja valimiskoosolekut (see toimub iga kolme aasta tagant) peeti metsanduskooli klubis. Peale ühingu tööaruande ning uue juhatuse ja revisjonikomisjoni valimise räägiti muidugi ka probleemidest.
Muuseumiühingu esimehe Heivi Pulleritsu sõnul on missioonitundega muuseumitöötajad aastaid omatööd teinud, nurisemata kesise palga üle. Ent lõpuks tahaksid nad palka ka saada. Ja kui nurisetakse selle üle, et Eesti muuseumide ekspositsioonid pole nii huvitavad kui välismaa muuseumide omad, siis unustatakse, et meie väiksemates muuseumides peab üks inimene tegelema varade kogumise, süstematiseerimise, uurimise, ekspositsiooni koostamise ja palju muuga.
Luual kirjutasid muuseumitöötajad alla ka rahvusvahelise muuseumideorganisatsiooni kommünikeele “Maailma muuseumid rahu ja harmoonia eest”, mis antakse aasta lõpus üle ÜROle.
RIINA MÄGI
Tuulde autoriõhtu Jõgioja muusikaga
Möödunud reedel toimus Jõgeva linnaraamatukogus Õnne Tuulde autoriõhtu.
Seni ühe luule ja ühe proosakoguga avalikkuse ette astunud varjunime all kirjutava kodukandi autori loomingut kandsid ette tema luuleklubikaaslased, noored luulejüngrid. Eriti vaimukas oli Saasta-nimelisest punkbändist tuntud noormeeste minietendus, mille aluseks oli humoorikas ja mõtterikas proosalugu vanamemmest ja varesest. Raamatukogu juures koos käiva luuleklubi juures ongi kõige sümpaatsem see, et sinna mahuvad lahedasti ära pensionieas Õnne Tuulde, noored lüürilise hingega neiud ja nahkadesneetides Saasta-poisid. Ning neil on üksteisega hea ja huvitav olla.
Õnne Tuulde ise rääkis oma lapsepõlvekodust ja kooliteest. Kuigi isa olnud lihtne külasepp, kes vaesuse tõttu raamatuid osta ei jõudnud, oskas ta tütrele südamele panna, et too korralikult kooliteed käiks, sest lõiguke sellest ühtis Juhan Liivi kunagise kooliteega. Oma tundeidmõtteid värsiks või proosatekstiks vormides on Õnne Tuuldet ikka vaevanud küsimus: kuidas kirjutada nii, et seda loeksid mitte ainult kirjandust niigi armastavad inimesed, vaid ka need, kes tavaliselt end lugemisega eriti ei vaeva.
Autoriõhtu muusikalise osa eest hoolitses oma muusikaga plaate mängitades Õnne Tuulde kunagine klassivend Heldur Jõgioja. Mitme kokkutulnu ühine soov oli, et mõni Õnne Tuulde luuletus kunagi Heldur Jõgioja viisistatuna ka lauluks saaks.
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgeva Tähele algasid maailmameistrivõistlused viikidega
Norras Oslos kestavad praegu saalibändi maailmameistrivõistlused, kus Jõgeva Tähe esindusmeeskonna baasil moodustatud Eesti koondis on senini vastastega viiki mänginud.
Esimesena kohtus Eesti saalibändikoondis Austria võistkonnaga. Algul juhtisid Eesti saalibändimehed 0:2, kusjuures väravaid tabasid Tähe mängijad Toomas Klaarman ja Raul Kivi. Mängu teises pooles oli õnne ka austerlastel, mistõttu mäng lõppes viigiga 2:2.
Kohtumisel Ungari võistkonnaga juhtis Eesti meeskond pärast Jõgeva Tähe kapteni visatud väravat 4:3. Kokkuvõttes lõppes seegi mäng viigiga 4:4.
“Viikidega ei saa rahule jääda ja nii on meie eesmärkideks võidud. Et endast parimat anda, kasutab Eesti koondis kõiki võimalusi treeninguteks. Homme on meie sportlastel otsustav mäng Suurbritanniaga,” ütles Vooremaale Eesti Saalibändi Liidu peasekretär Tõnis Teesalu, kelle sõnul on Eesti B-grupi favoriidiks.
“Meie võistkond on maailmameistrivõistlustel hästi kohanenud ja mängu Suurbritannia meeskonnaga tahame igal juhul võita,” teatas maakonnalehele Jõgeva Tähe treener ja kaitsemängija Toomas Klaarman. “Eestisse tagasi jõuame 23. mail,” lisas ta.
JAAN LUKAS
Põltsamaa piirkonna jalgpallimeistrivõistluste avamängudes olid vastamisi kolm aastat tagasi meistritiitli võitnud Kraabits, spordikool ja mullune meister, Põltsamaa valla spordiklubi Tervis ning Woodwell. Esimeses mängus lõi 3 väravat Kraabitsa kasuks Hannes Laansalu, 2 väravat Reimo Rudissaar ja Tanel Türna. Kohtumine Kraabitsale 10:1 (koolipoiste auvärava autoriks oli Karl Jaani).
Teine mäng oli hoogne ja mõlemapoolsete võiduvõimalustega. Võit 4:2 Tervisele. Võitjate poolel lõid 2 väravat Andre Strantsov Lustiverest ja Jaanus Listra Eskust, kaotajaist Imre Vellend ning Jaanus Jürissaar.
****
Puurmani jalgpalliturniiril jäid Põltsamaa piirkonna veteranid 0:2 alla kohaliku keskkooli meeskonnale. Poiste turniirivõidu viisid Jõgevale Pedja pallitaltsutajad Põltsamaa Tõrukese, Puurmani, Põltsamaa tüdrukute võistkonna ja Lustivere ees.
****
Põltsamaa piirkonna koolide klasside vahelised aastaringselt kestvad võistlused on paljudele spordihuvilistele lastele esimesteks võimeteprooviks rahvaste-, võrk- ja jalgpallis, suusatamises, uisutamises, krossijooksus, kergejõustikus, males, kabes ja lauatennises.
IV—V klassidest kogus Lustivere Põhikooli V klass 109, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Va klass 105 ja Vc klass 102 punkti. VI—VII klassidest võitsid kõik auhinnalised kohad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi sporditüdrukud ja -poisid: VIb 107, VIIb 91,5 ja VIIc 83 punkti. Tasavägine oli rebimine üldvõidule VIII—IX klasside osas. Lustivere Põhikooli IX klassile arvestas peakohtunik, Põltsamaa spordikooli direktor Ülo Palk 110, ühisgümnaasiumi VIIId klassil 108 ja IXc klassil 100 punkti. Passiivselt suhtusid toredasse ja väga vajalikku üritusse vanemate klasside ning Põltsamaa Kodukooli õppegruppide õpilased. Võitja, ühisgümnaasiumi Xib klass sai kirja 82, XIa klass 80, XIIa klass 72 punkti. Kolme tublimat klassikollektiivi (igas vanusegrupis) autasustati spordiinventariga.
OSKAR PURI
****
1. mail joosti 71. korda ümber Viljandi järve. Ilus kevadilm ja viimaste aastakümnete kuivim rada tõi finišisse 829 jooksjat. Esimesena ületas lõpujoone kaheksa aastase sportimispausi lõpetanud selle aasta Eesti krossimeister, sillamäelane Vjatšeslav Košelev ajaga 37.48,6, järgnesid Aleksei Saveljev Haapsalust ja Henno Haava Tartust. Praegustest ja endistest jõgevamaalastest oli parim selle jooksu 1982. a ja 1983. a võitja Viljo Emajõe ajaga 40.49,8, mis andis üldjärjestuses 16., vanuseklassis M35 4. koha. Kaido Koppel oli 17., Marko Metsma 18., Rein Valdmaa 20., Ago Mägimets 22., Rainer Rammul 24. Vanuseklassis M50 võitis aastaid jooksu rajameistrina tegutsenud Ants Kuusik ajaga 44.12,1 — üldjärjestuses 59. koht. Heino Põldoja lõpetas jooksu 63. ajaga 44.35,3, mis on vanuseklassi M55 rekordiks. Naiste võitjaks tuli esmakordselt 104. lõpetanud tallinlanna Kadri Maasik ajaga 46.16,7, järgnesid Liilia Keskküla Raplast ja N45 vanuseklassi võitja, Jõgeva Keskkooli vilistlane Sirje Velba (Päid) Jõhvist ajaga 46.33,8 — üldjärjestuses 112. Meie noortest oli parim Siim Emajõe ajaga 48.56,5, mis andis üldjärjestuses 164., vanuseklassis M16 9. koha.
VALDO KASK
****
Lõppenud on Jõgeva maakonna meistrivõistlused korvpallis, millest võitjana väljus Tabivere meeskond. Finaalis võideti seisuga 112:94 Põltsamaa Felixi võistkonda. Eelnevalt oli Tabivere poolfinaalis üle Jõgeva Xst ja Põltsamaa Torma SKst. Torma võiskond, kes maakonna karikafinaalis alistas Põltsamaa, pidi seekord leppima kolmanda kohaga. Võitjatest tõi Steven Saaristu 24 punkti, kaotajatest Mario Polusk 41 punkti. Tabivere võiskonnas said esikoha medalid kaela: Alvar Ehamaa, Paavo Vainlo, Kuido Nõlvak, Tõnu Saarna, Aldo Reisberg, Peeter Planken, Alari Zirk, Raul Tein, Eero Jakobson, Steven Saaristu, Kristo Kangro, Urmas Somelar.
ALDO VÄLBA,
peakohtunik
MITMESUGUST
Miliuse abstraktsionistid Palamusel
Üleeile avati Palamuse kihelkonnakooli muuseumis Matti Miliuse kogust pärit abstratsionistlike maalide näitus.
Kuigi Milius, Tartu boheemlasest kunstikoguja ja (liba)luuletaja, on kaotanud suure hulga oma kehakaalust ja omandanud ka muidu tunduvalt siledama väljanägemise, on ta endiselt silmatorkav kuju. Kunsti on ta kogunud üle kolmekümne aasta, aga mitte oksjonitel rasket raha välja ladudes, nagu väljamaa rikkurid, vaid kasutades häid suhteid kunstnikega ja temale eriomast süüdimatut nahaalsust. Palamusel rääkis Milius näiteks, kuidas ta näitusel oleva Peeter Mudisti maali sai. Mina küll kunstihoonest kevadnäituse avamiselt lahkuva Mudisti nahas poleks tahtnud olla, kui Milius talle rahvarohkes avalikus kohas oma plekise häälega järele röögatas: “Geniaalne! Suurepärane! Eriti see vasakpoolne alumine! Anna see mulle!” Esimese korraga Mudist alla ei andnud, aga Milius jätkas järjekordse poseerimisseansi (ta on paljudele kunstnikele modelliks olnud) ajal kunstniku “töötlemist” ja sai oma tahtmise. Miliusele ongi ilmselt lihtsam pilt ära anda kui selgeks teha, miks seda ei saa.
Tee igavikku
Kuigi Milius on oma pildid saanud kas muidu või väga odavalt, ei saa öelda, et need kunstnikele väga kahjulikud tehingud oleksid olnud. Sest Miliuse kogu on legendaarne. Tal on vaieldamatult hea (ja ametliku tunnustuse jagajatest sõltumatu) maitse ning teatud määral on ta osutunud prohvetiks: nii mõnigi suhteliselt tundmatu kunstnik, kelle töö on Milius oma kogusse nihverdanud on, on hiljem avalikkuse orbiiti tõusnud. Näiteks vene kunstnik Bugajev, kelle “Improvisatsioon” Palamuse muuseumi ärklisaalis üleval, esindas Venemaad edukalt möödunudaastasel Veneetsia biennaalil. Kui Miliuse kogu pildid kolm aastat tagasi Tartus Eesti Rahva Muuseumis väljas olid, rippus nende juures üleskutse: “Kunstnik! Kui otsid oma töödele soliidset keskkonda ja tahad minna igavikku, siis kingi oma tööd Matti Miliusele!”
Siiamaani on Milius pidanud oma korterit umbes 150 maalist, kümmekonnast skulptuurist ja paarist tuhandest graafilisest lehest koosneva kunstikoguga jagama. Juba pikka aega on ta otsinud kogule lahedamat kodu. Palamusel välja käidud lubadus, et paari aasta pärast on muuseum olemas, näitab, et asi susiseb, aga lähemalt keeldus Milius rääkimast.
Koguja valik
Palamuse näituse pildid valis Milius välja koos oma ammuse tuttava, Palamusel elava kunstniku Ene Luik-Mudistiga. Ene kujundas pildid ka näituseks.
Kahe tosina abstraktsionistliku taiese hulgas on vanemaid ja uuemaid, tuntumate ja vähem tuntud nimedega signeerituid. Peale eesti kunstnike ja juba nimetatud venelase ka ühe lätlase, ukrainlase ja soomlase tööd. Saali keskel seistes tundub siiski, et pildid on leidnud omavahel suhtlemiseks ühise keele ja tõlki ei vaja. Hea meel on näha soliidses seltskonnas ka Palamuselt pärit Kaire Nurga ja Siimustist pärit Tõnu Pendise tugevaid töid. Ja publikupuudust nende kahe kuu jooksul, mis näitus üleval on, karta pole: mai lõpp ja juuni on kihelkonnakooli muuseumis rahvarohkeimad.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Neil päevil tegid Jõgeva kriminaalpolitseinikud kindlaks mehe, kes praegustel andmetel on Jõgevamaal pannud toime 16 vargust. Varem kolmel korral kohtulikult karistatud Jaanus (1965) sooritas märtsi algusest maikuu keskpaigani meie maakonnas 8 sissemurdmist kauplustesse, samuti murdis ta sisse 5 suvilasse (ühte kahel korral) ja 3 keldrisse. Ühte poodi Sadalas murdis ta sisse ka aastaid tagasi. Mees varastas põhiliselt seda, millest järgmise korrani ära elada ja ei midagi müügiks edasi. Sadala kandis elas ta kolm päeva tühjalt seisvas majas, kuhu ka sisse murdis. Transpordivahendiks kasutas kahte varastatud jalgratast. Nüüdseks on teada, et ta on vargil käinud ka Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Tartumaal. Rakvere politsei poolt oli ta ka tagaotsitav.
Kas keegi maksis ja ei saanud Excel 2000?
Tänavu kevadel helistati kirjastusest Koge paarile Jõgevamaa firmale ja pakuti müügiks raamatut “Excel 2000 visuaalset käsiraamatut”. Soovijaile saadeti arve ja raamat lubati saata posti teel nädal pärast arve tasumist. Teadaolev arve tasuja käsiraamatut ei ole saanud. Palume firmasid ja üksikisikuid, kes sellelt kirjastuselt sellisel moel raamatu tellisid, ära maksid ja raamat saamata on, endast teatada Jõgeva politseiprefektuuri telefonil 68 450 politseijuhtivinspektor Aleksander Sooväljale.
Rooland Haidla (1979), Margus Eelsoo (1969), Ants Villemsaar (1942), Janek Plaksin (1973), Elar Vasenko (1981), Arvi Kiik (1961).
1999. a märtsis jäi teadmata kadunuks Hillar Kalamees, keda viimati nähti Palamuse vallas Vaidaveres 14. märtsil. Nüüdseks on eeluurimisega kindlaks tehtud, et 14. märtsi õhtul Vaidaveres L. K. elukohas sidus Endel K. (1943) Põlvamaalt Kanepi vallast alkoholijoobes ja majaelanike rahu rikkuva Hillar Kalamehe käed ja jalad nööriga selja taha ning viis kinniseotud mehe sama majaga ühe katuse all olevasse kütmata sarasse. Kinniseotud Hillar jäi sara muldpõrandale kogu ööks abitus seisundis lamama ja oli 15. märtsi hommikuks surnud. Jõgeva ilmajaama andmeil oli sel ööl õhus külma 16,1 ja lumepinnal 21,2 kraadi.
Leidnud Hillari surnuna, tõstis Endel surnukeha kella kuue aegu oma sõiduauto pagasiruumi, viis laiba Tartumaale Kärevere sillale ja viskas vette. Emajões kandis vool laiba Tartusse, kus see leiti, laiba isik tuvastati ja algatati eeluurimine. Prokurör on süüdistuskokkuvõtte selles kriminaalasjas kinnitanud.
Esmaspäeval kell 4.25 Mustvees tuli purjus mees koju, peksis ja kägistas avaldajat naisterahvast.
Kell 18.15 Põltsamaal sõidab joobnud juht ringi sõiduautol Honda.
Kell 18.30 Jõgeval Leegi poe juures juuakse salaviina.
Kell 23.55 helistaja auto Omedu silla juurest ära viidud.
Kell 3.15 Viljandis poodi sisse murtud, varastatud videokaameraid, paluti patrulli Viljandi teele.
Teisipäeval kell 5.55 Tabivere vallas ühe majapidamise õuele sõitnud võõras sõiduauto ja mees sellest nõudvat raha.
Kell 9.05 Jõgeval Rohu tn 4 ees autosse sisse murtud.
Kell 11.42 Tabiveres leiti põllul mürsk.
Kell 14.37 Jõgeval Rohu tn 6 ühelt rõdult poisikesed sihivad õhupüssiga inimesi.
Kell 14.40 Siimustis keraamikas üks mees lärmab ja sõimab.
Kell 17.07 Lillevere tankla juures liiklusõnnetus, vigastada saanuid ei ole.
Kell 18.00 Kudinal üks mees purjus ja märatseb helistaja maja ees.
Kell 23.15 Pajusi vahel kihutab ringi tuledeta ja numbrimärgita Žiguli.
Kell 23.37 Jõgeval Rohu tn 6 ees jagelevad ja tülitsevad joodikud.
Neljapäev, 18. mai 2000. a.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
Kuidas Jõgeva nägus ja puhas hoida
HEINO PUIDE,
Jõgeva Linnavara juhataja
KIRJAD
ANDI EINASTE,
linnakodanik, linnavolikogu liige
“V”
JUHTKIRI
AARE KIRNA
MAJANDUS
Linakasvatus varjusurmast välja
RAIVO SIHVER
Jõgeva arhitektuur — Tartu Maja
MARGUS KIIS
KULTUUR
Ene ja Tiina öö- ja päevapildid
RIINA MÄGI
Eesti Muuseumiühing pidas muuseumipäeva Jõgevamaal
RIINA MÄGI
Tuulde autoriõhtu Jõgioja muusikaga
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgeva Tähele algasid maailmameistrivõistlused viikidega
JAAN LUKAS
OSKAR PURI
VALDO KASK
ALDO VÄLBA
MITMESUGUST
Miliuse abstraktsionistid Palamusel
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA