Vooremaa
Kasesalu ostab
preemia eest puid
Ega Aimla, Korzetsi, Pärna, Kivirähu, Kalli ja teiste järel Oskar Lutsu huumoripreemia laureaatide soliidsesse ritta tõusmine pole naljaasi. Maalehe karikaturist Ants Kasesalu näiski preemia üleandmisel olevat natuke kohmetu ja üllatunud, et temaga selline asi juhtus.
“Eestimaa kapsaaeda 1999. aastal naljakõplaga kobestanud ja tõsimeelselt lutsulikke tervendavaid huumoriseemneid külvanud Ants Kasesalu on tunnistatud Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks.” Nii seisis Rein Erebi kujundatud raamitud tunnistusel. Kui huumoripreemia väljaandmise toimkonna juht Urmas Paju selle pühapäeval Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi raamatukogus koolidirektori valju häälega ette luges, tuli ka laureaadil endal uskuda, et asi tõsi on. “See on mu elu suurim tunnustus,” ütles Kasesalu.
Kulda ja hõbedat
Kui preemiasummaga on seni igasuguseid trikke tehtud, siis seekord sai laureaat lihtsalt ümbriku paberrahaga. Selle kohta, kui palju raha ümbrikus on, ütles Urmas Paju ainult niipalju, et “vähem kui pangahärrad saavad, aga rohkem kui Eesti keskmine kuupalk”. Preemiasumma ja üleandmistseremoonia tarvis annetas raha paarkümmend firmat, asutust ja üksikisikut, nii et Lutsu preemiat võib õigusega rahvapreemiaks nimetada. Lisaks ümbrikule sai laureaat vallavanem Märt Jallakase käest kuldse Paunvere viierublase ja maavanem Margus Orolt maakonna hõbedase vapimärgi. Riigikogu liikme Mai Treiali õnnitlusele vastas Kasesalu palvega, et Riigikogus liiga palju nalja ei tehtaks.
Nagu ikka, tuli värskel laureaadil ka seekord üle elada üldrahvalik ülekuulamine. Selle käigus ilmnes, et karikaturistiteed alustas Kasesalu, nagu möödunudaastane laureaat Nemvaltski, koolivihikutesse sodimisest ja selle eest hurjutada saamisest. Pärast sõjaväge tahtnud Kasesalu kunstiinstituuti astuda, aga perele leivateenimine oli tol hetkel olulisem. Leiba teenis ta reklaami alal, disainerina, fotograafina jne, kuni üheksakümnendate alguses Maalehe palgale võeti. Karikatuure on aja jooksul teinud veel Pikrile, Sirbile, mõnedele maakonnalehtedele jne. “Päris kõiki Eesti lehti ei ole täis teinud,” ütles Kasesalu ja sai alles rahva naerumürina peale aru, et öeldu päris varjundirikkalt kõlas.
Luts ja ämbrid
Lutsuga on laureaadil mitmeid seoseid: esiteks armastab ta oma karikatuurides “Kevade” nö arhetüüpseid tegelasi kasutada, teiseks oli ta “Kevade” paviljonivõtete filmimise ajal Tallinnfilmi operaatori mehhaanik: pani statiive püsti, vedas käru ja keeras lae all kõlkudes trossi, kui oli vaja pöörleva kaameraga Tootsi-Teele tantsustseeni filmida. Ja kuigi see pole just vihje Lutsule, kannab Kasesalu pilapiltide üks põhitegelasi, kaabu ja kikilipsuga siga, Oskari nime. Nimetatud tegelase joonistas laureaat ka Palamuse rahva silme all suurele paberile.
Lutsu preemia žürii liikme Andres Pärna alkoholiteemalisele patentküsimusele vastates tunnistas Kasesalu, et kangemasse kraami suhtub ta sõbralikult, kuigi iga päev ei tarvita, ja loomingule avaldavat see enamasti positiivset mõju. Teine žüriiliige, riigikogulane Villu Reiljan sättis end pärast kohvilauas pikemaks ajaks laureaadi kõrvale. Küsimusele, kas ta kaupleb end järgmise Maalehe karikatuurile, vastas Reiljan itsitava jaatusega: ta polevatki veel olnud. Seepeale näitas Kasesalu kujukalt ette, kuidas ja kui suurde sõnnikuämbrisse Reiljan peab astuma, et karikatuurile pääseda. Ja üldse tekkivat pilapildikangelase kohale ämbrisseastujate
rohkuse tõttu tihti lausa järjekord.
Kui Vooremaa Lutsu huumoripreemia kaheteistkümnendalt laureaadilt ebadiskreetselt preemiasummaga seotud tulevikuplaanide kohta küsis, vastas Nõmmel väikeses majakeses elav Kasesalu: “Kõigepealt peab küttepuid muretsema: neid on mul veel ainult paari päeva jagu alles.”
RIINA MÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Jõgeva linnaraamatukogus oli reedel omaloominguõhtu “Kärbitud tiivuliste maandumisrada”. Jõgeva muusikakoolis oli samal päeval maakonna muusikakoolide kontsert. Kultuurikeskuses oli laupäeval karliõhtu nimeline maskipidu. Eile oli linnavalitsuse istung. Kultuurikeskuses oli eile koos pensionäride jututuba. Sotsiaalkeskuse Elukaar saalis pidas ül koosolekut Jõgevamaa Punane Rist. Kultuurikeskuses andis etenduse Peterburi tsirkus. Eilsest algas lahtiste uste nädal lastepäevakodus Rohutirts. Neljapäeval korraldatakse kultuurikeskuses suur tantsupäev, kus tantsivad nii lapsed kui ka täiskasvanud sabatantsust moderntantsuni. Samal päeval korraldab Jõgeva Gümnaasium tervisekuu raames ülekoolilise retke kompassi ja kaardiga “Kevad südames”. Reedel annab kultuurikeskuses kontserdi Arsise kellade ansambel. Laupäeval on linnaraamatukogus muinasjutuhommik “Eesti muinasjutulaekast”.
Möödunud kolmapäeval oli vallavolikogu istung, kus valiti volikogu uus esimees. Möödunud nädalal korraldati keeltenädal Laiuse põhikoolis ning Kuremaa lasteaedalgkoolis oli inglise keele nädal. Siimustis oli laupäeval lasteüritus “Kevadpühad tulekul”. Eile korraldati Laiuse kooli ruumides maakonna koolide algklasside õpilaste teatevõistluse III etapp. Neljapäeval peetakse Vaimastvere lasteaias tibude pidu. Reedel on kevadpühade pidu Kurista lasteaias Karukell. Pühapäeval korraldatakse Kassinurme linnamäel jüripäeva talgud. Spordiklubi Contra eestvõttel toimub pühapäeval jüriöö teatejooks Kuremaalt Laiusele. Jüriööjooksu korraldavad Vaimastveres ka Vaimastvere kool ning spordiklubi Riole. Samal päeval on Vaimastvere koolis keemiapäev. Jõgeva valla ja linna ühistoimkond korraldab pühapäeval Laiuse kiriklas raamatuaasta ürituse. Kuristal toimuvad maakonna meistrivõistlused vene kabes. Kassinurme mägedes süüdatakse jüriöö tuli ning peetakse simman.
Reedel tutvus valla sotsiaaltööga Rootsi Sunne kommuuni delegatsioon. Reedel peeti kohvikklubi õhtut Kasepääl ning laupäeval Raja kultuurimajas pereõhtut. Eeloleval kolmapäeval on Kasepää vallamajas Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu koosolek.
Neljapäeval oli linna sotsiaaltööga tutvumas Rootsi Sunne kommuuni delegatsioon, kes tegi tutvust ka tervisekeskuse ja spordihoonega. Nädalavahetusel peeti spordihoones Eesti meistrivõistlusi korvpallis. Eile esines kultuurikeskuses Peterburi tsirkus. Täna avatakse kultuurikeskuses turismiinfopunkt. Homme peab oma koosolekut linnavolikogu sotsiaalkomisjon. Kolmapäeval ja neljapäeval on Mustvee 1. keskkoolis lihavõtteseadete näitus. Neljapäeval on linnavolikogu eelarvekomisjoni koosolek. Reedel ja laupäeval on spordihoones 11—12aastastele poistele Nice Cupi korvpalliturniir, milles osaleb kaheksa võistkonda.
Nädalavahetusel korrastas ümbruskonna rahvas ühiselt Pajusi parki. Eile oli vallavalitsuse istung. Vallavolikogu komisjonid arutasid ühisel koosolekul valla arengukava.
Reedel tehti Pala vallavalitsuses kokkuvõtteid Rootsi Sunne kommuuni delegatsiooni külaskäigust Peipsi piirkonna omavalitsustesse. Laupäeval korraldati Pala kooli võimlas valla külade vaheline võrkpalliturniir. Eile oli Pala raamatukogus vestlustund, kus Pala apteegi juhataja Ave Kuslap rääkis oma reisist Itaaliasse. Pühapäeval korraldatakse Palal jüriööjooks tõrvikutega.
Reedel oli vallas külas sõpruspiirkonna Ikaaliste delegatsioon Soomest. Palamuse kultuurimajas korraldati laupäeval paastuaja perepäev. Pühapäeval anti kätte Lutsu huumoripreemia Ants Kasesalule. Eile pidas koosolekut vallavolikogu eelarveja majanduskomisjon. Palamuse kultuurimajas peeti valla invaliidide kevadpidu. Kaarepere kultuurimajas korraldati eile lilleseadekursus. Palamuse kultuurimajas andis eile õhtul etenduse Peterburi tsirkus. Täna on Palamuse kultuurimajas kursus “Kaunistame kodu ülestõusmispühadeks”. Homme korraldavad Palamuse gümnaasium ja Palamuse spordiklubi jüriööjooksu. Neljapäeval korraldab noorteühendus 4H Kaareperes kevadkoristuse. Laupäeval on Kaareperes Aruküla mäel noorkotkaste ja kodutütarde jüriööjooks. Õhtul on Palamuse kultuurimajas kohtumine Viljandi kultuurikolledži õpilastega. Pühapäeval on Palamuse raamatukogus kohtumine kirjanik Lehte Hainsaluga.
Eile pandi Puurmani keskkooli uut telefonikaablit. Selle tulemusena paraneb telefoniside ning on võimalik kooli sisse viia interneti püsiühendus.
Laupäeval tähistas segakoor Heli koos sõpruskooridega oma 160. sünnipäeva. Täna on linnavolikogu istung, mille päevakorras on linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise küsimused jm. Täna toimub kultuurikeskuses raamatuaasta avaüritusena Raamatu ja Roosi Päev deviisi all “Naisele roos — mehele raamat” ning kohtumine Contraga (Margus Konnula). Neljapäeval korraldatakse lasteaias Mari mängupidu “Lihavõttepühad” koos publikuga. Samal õhtul on Ranna restoranis Põltsamaa Lionsklubi koosolek.
Pühapäeval peeti Adavere võimlas maakonna meistrivõistlused lauatennises. Eile tegi vallavolikogu maakomisjon ringsõidu vallas, et saada ülevaade valla teede olukorrast. Kolmapäeval on Põltsamaa valla spordiklubi Tervis aastakoosolek Lustiveres. Neljapäeval on Kamari algkoolis lasteaia ja kooli ühisüritus ülestõusmispühade tähistamiseks.
Möödunud kolmapäeval ja neljapäeval olid Voore koolis lahtiste uste päevad. Reedel oli Voore kooli aulas Voore seltsimaja isetegevuslaste kontsert. Laupäeval peeti temaatilist kohvikklubi õhtut Saarel. Homme on Saare koolis kevadpühade pidu. Neljapäeval korraldab Voore kool jüriööjooksu.
Reedel korraldati vallas laste lauluvõistlus. Pühapäeval pidasid Tabivere rahvamajas memmetaadi pidu eakamad inimesed Tabiverest, Maarjast ja Palamuselt. Eile avati Äksi motellis profijalgrattur Lauri Ausi nime kandev sviit. Täna toimub vallavolikogu istung, mille päevakorras on valla koolide küsimused. Laupäeval annab Tabivere rahvamajas oma viienda aastapäeva tähistamiseks kontserdi laste kapell.
Reedel oli Sadala rahvamajas vanaemadevanaisade kevadpidu. Homme on Torma rahvamajas pensionäride lihavõttepühade pidu. Neljapäeval on maapäeva ja kevadpühade tähistamine Sadala koolis. Pühapäeval on Torma ja Sadala kooli ühine jüriööjooks.
ARVAMUS
Loomaarstilt küsitakse sageli, kas on vaja vaktsineerida kasse ja koeri, kes teiste loomadega kokku ei puutu, kes suurema osa ajast veedavad toas ning keda viiakse jalutama ainult rihma otsas.
Millised on need haigused, mis ohustavad kasse ja koeri? Koertele on ohtlikud koerte katk ja parvoviirusinfektsioon, vähem levinud on infektsioosne hepatiit ja leptospiroosiviirus. Kõige rohkem on ohustatud kutsikad ja noored kuni 5aastased koerad. Koeraomanikud teavad, mida need haigused endast kujutavad ja kui ohtlikud need koerale olla võivad, seepärast käivad nad koeri regulaarselt süstimas.
Vähem teatakse kasside haigustest. Kasside seas on levinud kaltsiviroos, rinotrahheiit ja infektsioosne enteriit (kasside katk). Ohustatud on igas vanuses kassid.
Kõik need on viirushaigused, nendesse võib nakatuda otsese kontakti korral haige loomaga, viiruskandjaga või viirust sisaldavate eritistega saastunud esemete kaudu. Viiruseosakesi sisaldavad haige või viirusekandja looma ninanõre, sülg, pisarad, uriin ja roe. Väliskeskkonnas võivad haigustekitajad püsida nakkusvõimelisena väga pikka aega, näiteks kasside rinotrahheiidi viirus kuni 160 päeva, katku ja panleukopeenia viirused püsivad väljaheidetes nakkusvõimelistena
kuni aasta.
Kõigi nende haiguste korral tõuseb loomal kõrge palavik: 39,5—41 kraadi (loomade kehatemperatuuri mõõdetakse pärasoolest, normaalne on 38,3—39,5 kraadi). Viirused kahjustavad hingamisteede ja seedetrakti limaskesta, see loob eelduse bakteriaalseks nakkuseks. Kaltsiviiruse ja rinotrahheiidi puhul on suremus 20—30%, nakkava enteriidi korral kuni 80%.
Haigete loomade raviks spetsiifilise toimega immuunpreparaadid puuduvad. Ravi on sümptomaatiline, suunatud haigusnähtude leevendamisele ja bakteriaalsete tüsistuste ärahoidmisele. Tervenemine sõltub looma enese vastupanuvõimest. Läbipõdemise järel tekib pikemaajalisem immuunsus, kuid loom on teistele nakkusohtlik veel kuni 6 kuu vältel.
Kõigi nende haiguste vastu on olemas vaktsiinid. Vaktsineerida võib juba kahe kuu vanuseid kassipoegi. Kindlama immuunsuse tagab kordusvaktsineerimine 30 päeva möödudes, edaspidi korratakse kaitsesüste üks kord aastas. Enne vaktsineerimist on soovitatav vabastada loomad sooleparasiitidest.
Haigestumist ära hoida on lihtne — kord aastas süsti tehes. Ravida juba haigeks jäänud looma on raskem ja ka palju kulukam ning sageli ei saa enam looma päästa.
Seepärast — ärge kartke süsti!
LIIVI ULVI,
Jõgeva Väikeloomakliiniku loomaarst
KIRJAD
Lõik haridusseadustikust, kus kooli finantseerimine sõltub paljuski õpilaste arvust, on tekitanud situatsiooni, kus keskkoolidessegümnaasiumidesse võetakse õpilasi, kelle intellektuaalsed võimed ja õpitahe ei küündi pahatihti vajaliku tasemeni.
Nõrkade õpilaste pääs gümnaasiumisse toob aga paratamatult kaasa haridustaseme languse. Tekkinud olukorras on suurimaks kannatajaks suure potentsiaaliga õpilased, kelle arenguvõimalused ahenevad.
Samuti võib devalveeruda kooli maine, mis omakorda tõrjub jälle andekamad õpilased koolist eemale. Tekib omakorda nõiaring — kool, kuhu on vastu võetud ka viletsamaid õppureid, annab küll äraelamiseks piisavaid finantse, ometigi ei suudeta pakkuda heatasemelist haridust, sest vaid majandamisest lähtunud koolijuhtide otsused on viinud kooli taseme alla.
Mida siis teha neil õpilastel, kes on küll andekad, kuid kelle vanemate eelarve ei kannata välja õppimist mõnes suuremas linnas heatasemelises koolis?
Lahenduseks võib olla õppima asumine mõnda nn riigikooli ehk teeninduspiirkonnata kooli. Praegusel hetkel on selliseid koole Eestis kolm: Muusikakeskkool, Nõo Reaalgümnaasium ja Noarootsi Gümnaasium.
Igaühel neist on mingi kindel kallak. Kuna mul puudub piisav info teiste koolide kohta, peatuksin pikemalt just viimasel neist, Läänemaal Noarootsi poolsaarel asuval gümnaasiumil. Selle aasta septembris kümneseks saav kool on rootsi keele ning põhjamaade kultuuri ja ajaloo kallakuga humanitaargümnaasium, mis kõrgkooli pääsenute taseme poolest on kõrgelt üle keskmise.
Gümnaasium asub vaikses maamiljöös ning õpilased elavad tavalise internaadi asemel korterites. Õpilaste elamis- ja sõidukulud tasub riik. Võõrkeelte arendamiseks ja silmaringi avardamiseks võimaldab kool paljudel õppida aasta mõnes põhjamaade koolis. Ei saa unustada ka gümnaasiumist saadavaid tohutuid kogemusi edasiseks eluks, iseseisvust, laia silmaringi ning avarat mõttemaailma. Õpilastes hinnatakse töökust ning omaalgatusvõimet, mille realiseerimiseks ja annete arendamiseks töötab kooli juures laialdaselt huviringe.
Pääs gümnaasiumi on konkursi alusel. Katsed toimuvad 19., 20. ja 21. mail, eelregistreerimiseks tuleb helistada telefonil 8 274 41 217. Tulge ja pange end proovile!
HANNES PRITS,
Noarootsi Gümnaasiumi ÕOV president
Jõgeva Linnalehe viimases numbris ilmunud lühivaade ASist Jõgeva Viljahoidla tekitas kahtlust, kas firma on ikka suuteline kõiki kirjas olnud teenuseid osutama.
Tõsi, viljahoidlal on küll oma raudteeharu, kuid kas seal on maakonna ainuke mehhaniseeritud raudteevagunite laadimissõlm, on küsitav. Et neil on vaid üks vagunite tühjendamise koht, siis kahtlen nende suutlikkuses maha laadida korraga nii teravilja, rapsi, päevalille ja sojašrotti kui ka väetist. Senini on suudetud tühjendada vaid üks vagun ööpäevas, tavaliselt saabub korraga neli-viis vagunit. Mahalaadimine venib, kuid vagunite küllaltki kalli seisuaja on sunnitud kinni maksma kauba saaja.
Soovin, et põllumehed ei läheks õnge ja uuriksid enne kauba tellimist, kui palju kulub neil raha trahvideks vagunite seisuaja ületamise eest, ja sedagi, kas ühel platsil laaditud vili ja väetis pole segunenud.
HELMUT SCHASMIN
JUHTKIRI
Haridusministeerium Jõgevale lähemale
Eesti Vabariigis on täheldatav huvitav ning hoopiski mitte seletamatu tendents: asutused ja ettevõtted, mis loodud peale taasiseseisvumist, näiteks Välisministeerium või Piirivalveamet, saavad oma tööga edukalt hakkama, need organid aga, mis peaaegu muutumatul kujul või pisikese nimemuutusega Nõukogude ajast üle võetud, näiteks Haridusministeerium või Politseiamet, ei taha kuidagi normaalselt ja tulemuslikult tööle hakata.
Haridus on valdkond, millega igaüks meist on kokku puutunud ning mille kohta on meil kõigil oma, parasjagu toimivast süsteemist erinev arvamus. Paraku surub elu ennast peale ning ilmselt vajab meie hariduselu märksa kiiremaid ning radikaalsemaid ettevõtmisi kui need, milleks haridust juhtima ja kontrollima seatud ametnikud seni suutelised on olnud. Piisab, kui mainida juba aastate eest kinnitatud uusi õppekavu, mille täitmiseks vajalikke õpikuid on parimal juhul alles kirjutama hakatud.
Ilmselt on Haridusministeeriumis asjad tõesti niikaugel, et ilma vanast kaadrist lahtisaamiseta nimetatud asutust enam korralikult tööle ei saa. Idee ministeerium Tartusse kolida ongi ilmselt esitatud arvestusega, et need, kellele ametipost olulisem, jääksid suurde linna parematele jahimaadele, need aga, kelle jaoks oluline ametipostil tehtav töö, teeksid seda ilma, et negatiivsete traditsioonide taak neid takistaks.
Haridusministeeriumi ümberkolimise puhul rõhutatakse ka ürituse regionaalpoliitilist aspekti. Kuivõrd Tartu on ka meie maakonnast vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel, võib loota, et ümber kolinud, värskemas ja uuendusmeelsemas Haridusministeeriumis valminud projektid ka meie maakonnas kiiremat ja edukamat rakendamist leiavad.
AARE KIRNA
MAJANDUS
Lastega perede toetamise võimalused on ahenenud
Tänapäeva karmis maailmas, kus paljud tööandjad pankrotistuvad (puudub töö saamise võimalus või makstakse töö eest ääretult vähe), on inimesel, eriti provintsis, raske endaga toime tulla. Kõige suuremad väljaminekud on seotud elamispinnaga (korteriga, majaga), kütte ja teiste kommunaalteenuste eest tasumisega.
Ses osas tuleb vastu riik. Toimetuleku arvestamisel võetakse aluseks eluasemekulud, seda normpinna ulatuses. Iga pereliikme kohta arvestatakse 18 ja pere kohta täiendavalt 15 ruutmeetrit. Näiteks üheliikmelise pere normpinna suuruseks on 33 (18+15) ja kaheliikmelise pere kohta 51 (18+18+15) ruutmeetrit.
Toimetulekutoetuse maksmisest
Maavalitsus kannab toimetulekusummad omavalitsustele, kes siis toetavad abivajajaid. Üheliikmelise perekonna toimetulekuks arvestatakse 500 krooni kuus, iga järgneva pereliikme korral lisandub 400 krooni (koefitsent 0,8). Riigi poolt kaetakse normpinna ulatuses kulutused üürile, soojusele, veele ja kanalisatsioonile ning maamaksule. Inimese enda kanda jäävad kulutused gaasile, elektrile jne.
Korteris ja majas võidakse aga soojust ja sooja vett toota ka gaasi või elektri abil. Kuidas siis eraldada kommunaalkuludeks (toidu ja majapidamismasinate tarbeks) kulutatud osa kompenseerimisele kuuluvatest kulutustest? Ühtne, valitsuse poolt välja töötatud kord puudub. Ka omavalitsused ei ole ses osas ranget süsteemi välja töötanud.
Üheks sotsiaaltoetuse alaliigiks on telefonitoetus, mida antakse paljulapselistele peredele. Puuetega inimesed saavad seda pensioniametist. Toimetulekutoetuse on riik abivajajatele seni suutnud garanteerida. Probleemseks võib maksmine osutuda alates käesoleva aasta juulist, kui sooja hinnale lisandub käibemaks.
Eelmisel aastal said toimetulekutoetust kõige enam lastega pered (53% vahendite mahust), järgnesid töötuga pered (38%), puuetega inimeste pered (5%) ja pensionäride pered (4%). Kokku toetati 3693 peret, igakuuliselt toetati 305 peret. Kokku maksti toimetulekupiiri kindlustamiseks 12,6 miljonit krooni, sh Jõgeva linnas 2,5, Jõgeva vallas 1,6, Põltsamaa vallas 1,3 ning Põltsamaa linnas 1,2 miljonit krooni.
Ühe taotluse (taotlusi võidi esitada korduvalt) kohta maksti maakonnas keskmiselt 703 krooni, kõige rohkem Põltsamaa linnas (859) ja kõige vähem Pala vallas (548).
Täiendavate toetuste summad on vähenenud
Täiendavaid toetusi maksavad omavalitsused nii riiklikest sotsiaaltoetustest kui ka valdade ja linnade vahenditest. Jõgevamaa omavalitsused on maksnud täiendavalt üle 39 nimetuse toetusi, alates täiendavast sünnitoetusest ja lõpetades täiendava matusetoetusega. Abi on osutatud lasteaialastele, paljulastelistele peredele, üksikemadele, koolilastele, prillide ja proteeside ostmisel, puuetega inimestele, kommunaalkulude täiendaval katmisel, pensionäridele jne. Nimetusi on palju. Igal juhul peaks hättasattunu pöörduma sotsiaaltöötaja poole. Iseasi on muidugi see, kas alati suudetakse vastu tulla, sest käesoleva aasta nn äraelamiseelarved on suuresti kärpinud valdade ja linnade võimalusi.
Suhteliselt hästi on eelmisel aastal suutnud täiendavaid toetusi maksta Pala ja Pajusi vallad (vastavalt 25,5% ja 18,1% toetuste mahust). Üldse aidati eelmisel aastal täiendavate toetustega 2517 peret, sellest lastega pered said 57,5% vahenditest. Raha kulus põhiliselt koolitoidu või lasteaiatoidu kulutuste kompenseerimiseks vähekindlustatud peredele.
Eelarveaastad ei ole vennad. 1998. aastal suudeti abivajajaid kõige enam aidata, sest täiendavate toetuste osakaal suurenes hüppeliselt ning ulatus olenevalt omavalitsustest 17,5%st (Puurmani vallas) 54,8%ni (Pala vallas). Eelmisel aastal vähenes täiendavate toetuste osakaal järsult ja jäi alla üleeelmise aasta taseme. 1999. aastal oli täiendavate toetuste osakaal kõige väiksem Puurmani vallas (4,8%) ja kõige suurem juba mainitud Pala vallas (25,5%). 1997. aastal oli täiendavate toetuste osakaal kõige väiksem Jõgeva linnas (9,5%) ja kõige suurem Pala vallas (42%).
Nagu näeme, on omavalitsuste võimalused maksta sotsiaaltoetusi väga erinevad. Ka vajadused on väga erinevad. Suuremad on vajadused suurte keskküttega majakarpide domineerimise korral, nagu näiteks Jõgeva linnas, ja suure töötute osakaalu juures, näiteks Mustvee linnas, kus seisuga 1. aprill 1999 moodustasid töötud 18% tööealiste arvust. Kui keskküttega korteris elab neljaliikmeline pere (2 last, 2 täiskasvanut) ja nende kuu sissetulek on alla 4000 krooni (enamik nii palju teenibki) ning kommunaalkulud ületavad 1200 krooni (loomulik seis talvekuudel), siis võib olla raskusi toimetulekuga ning pere peaks abi saamise eesmärgil pöörduma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Kas abi saadakse, on iseasi.
RAIVO SIHVER
Autodele pandi “suvepastlad” alla
Laupäeval algas autojuhtidel suvehooaeg: kõigil Eesti teedel sõitvatel autodel pidid olema naelkummid vahetatud suverehvide vastu. Naastrehve võis kasutada vaid 15. oktoobrist kuni 15. aprillini.
Naelkummidega lumevabal asfaldil sõitev auto on naastude iseloomuliku klõbina järgi juba kaugele kuulda. Naastrehvid kulutavad ja lõhuvad päikesesooja asfalti tavarehvidest rohkem, seetõttu peab maanteeamet sellist piirangut vajalikuks.
“Juhid on kummivahetuse vajalikkusest teadlikud ja suvel naastrehvidega sõitjaid peaaegu polegi. Kui juhtidel polnud liikluseeskirja muid rikkumisi, siis me kuni eilseni kedagi naastkummidega sõitmise eest veel ei trahvinud, vaid piirdusime hoiatusega,” ütles Jõgeva politseipatrulli ja liiklusjärelevalvetalituse juhtivinspektor Ivo Ploom. Tema sõnul on autojuhid rehvide vahetamisega küllaltki hoolikad, kehvad kummid pole olnud maakonnas juhtunud avariide põhjuseks.
“Pehmes lumes on parem sõita talvekummidega, meie teedel on sageli kiilasjääd, seepärast eelistan naastrehve. Need vahetasin suvekummide vastu ka tollal, kui see polnud veel kohustuslik, sest paljas asfalt kulutab naelu ja “suvepasteldega” tuleb sõit odavam,” rehkendas paarkümmend aastat harrastusautojuht olnud Üllar.
Alates laupäevast on liikluspolitseil õigus määrata naelkummidega sõitmise eest kuni kümne päevapalga ehk 460 krooni suurune trahv.
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Tuhkatriinu ball abiturientidele
Uhked tualetid, sädelevad soengud, 10-sentimeetrised kontsad, kikilipsud, ülikonnad — ei tea, mis lahti on?! Ei, tegemist pole presidendi vastuvõtuga, toimumas on hoopis Jõgeva & Viljandimaa abiturientide lõpuball Viljandi “Ugalas”.
Rahvast palju, noori & ilusaid, paaridena & üxikult. Keegi andekas inimene oli hoolt kandnud teatrimaja kaunistamise eest, meeleolu lõi mingi bigbändi moodi orkestriasjandus, esitades hoogsaid & kaasakiskuvaid svingijatsu laadis palu. Kõik eeldused ühe igati võimsa peo tulekuks olid olemas.
Veidi jahedavõitu peasaali lavale sadas üx väike, blond & hüperaktiivne Ivar ehk balli konferansjee. Suure tantsuoskuse, suure suu, suure egoga… suur Ivar. Ühesõnaga, tema oli see tüüp, kes toimuvat sissevälja juhatas, kummi venitas, kummi venimise pärast muretses jne.
Peale Ivarit tuli ooper. Kui tavaliselt valitakse peo algusnumbriks ikka kõige rabavam & stiilsem etteaste, siis viljandlased haarasid kohe härjal sarvist & asusid kõige igavama kallale. Laulsid: 1 tädi, 1 onu, päris tükk aega, keskpäraselt, uni tuli peale. Aga seeeest oli neil hästi asjalik klaveril saatja.
Siis rääkis konferansjee-eputrilla veel veidike endast & oma elust (lemmiktegevus ilmselt) & kutsus lavale balli perenaise ning peremehe, kes tegelikult kujutasid endast üht kokutavat & ülinärvis paarikest, kel õnnestus isegi need 10 lauset, mis neile kava tutvustamise näol eraldatud olid, kapitaalselt segi puterdada. Igatahes, nii palju oli võimalik aru saada, et avavalss toimub kõrvalsaalis.
Tantsumuusikat tegi Viljandist pärit, ent endale juba ka mujal Eestis nime teinud ansambel “Selfish”. Hästi tegi. & siis, & siis… Pärast avavalssi kuulutati välja konkurss “Paras paar 2000”. Osavõtjaiks koolide poolt välja pandud paarid. Esimene voor — tantsulka, rumba, samba ja mingi niisama tatsumine. Teine voor — enesereklaam. Ei no tore, et mõni seda varem teadis! Gümnaasiumi esindajad tegid igatahes häppeningi, mis lõppkokkuvõttes kõige hullem välja ei kukkunudki.
Kolmas voor — Ivari improvisatsioonid. Põhimõtteliselt nägi see välja nii, et konferansjee tegi tantsukese ette (ja mitte sugugi kerge) ja vaesed poisid pidid selle järgi tegema. Kuidas keegi… Päris koomiliselt tuli välja. Tüdrukud, seevastu, pidid demonstreerima oma häälepaelte suutlikkust ja võimsa vokaaliga poisse koju kutsuma.
Konkursi lõpetas kroonimine. Publik valis oma lemmikud, hea küll, aga žürii otsus jäi küll täiesti arusaamatuks. Noormehel polnud midagi viga, aga neiukene ei teinud praktiliselt terve konkursi vältel midagi oma tiitli ärateenimiseks. Lisaks tänudele jagati auhinnaks poolmikroskoopilisi karvaseid elukaid.
Aga tegelikult polnud balli põhieesmärk lihtsalt enese näitamine ja aariate kuulamine. Oli siia ju eelkõige tantsima tuldud. (Kusjuures nii mõnigi vahetult enne balli vanu oskusi kursustel üles soojendamas käis.) Ja tantsiti ka. Nii et, armsadkallid skeptikud, kes te ikka arvate, et noored oskavad vaid diskosaalis ühelt jalalt teisele tammuda, te peate pettuma.
Tantsiti küll, üle ootuste hästi. Kui ise poleks näinud, ei usukski!? Palju andis juurde ka hea ansambel Viljandi oma kultuurikolledži tegijatest — et siis “Isekad “ jälle. Kohe kahju on mõelda, et seltskonnatantsuga noorteüritusi nii vähe korraldatakse.
Omalaadne nähtus oli ka trupp “Millenniumistid”, kes ühel paljudest tantsuvaheaegadest esitas L. Lapini kõnekoori. Mnjaaa, huvitav… Ja siis tuli üllatus — sõna otseses mõttes õhtu nael. Näitleja ja kupleelaulja Peeter Kaljumäe koos oma noore kolleegiga. Tõelised publikunaerutajad, kes suutsid vaevalt pooletunnise esinemisega jätta mulje, nagu oleks terve see balliõhtu olnud nagu laulus — supernali väga lustlik ekstra ülivõrdes…
Ja pärast keskööd parkimisplatsi poole kõndides tuli nii mõnelegi Tuhkatriinule ehk üllatusena — buss ei olnudki kõrvitsaks muutunud… Kõik oli päris.
Pessimistid võivad ju öelda, et abiturientidel on veel vara hõisata ja pidu pidada — rasked ajad alles ees. Aga selleks, et mitte päris ära surra, kuluski üks pidu marjaks ära. ELAME VEEL!
M. H.
B. K.
6. aprillil võisid kõik asjast huvitatud inimesed “Vanemuise” laval näha üht Eesti muusikaajaloo raamatusse kustumatu jälje jätnud muusikut Tõnis Mäge. Kõrvalosades “Vanemuise” sümfoonikud, kitarril Robert Jürjendal ja Riho Sibul — Eesti rokkmuusika raskekahur, kes teises vaatuses ka pauku tegi ehk siis laulis, saksofonil Meelis Hunt, klahvpillidel ja lõõtsmoonikul Toomas Lunge. Niisiis aukartustäratav hulk häid ja andekaid muusikategijaid ühel laval. Ühisnimetajaks oli Tõ nis Mägi autorikontserdi “Jäljed” viimane esitus. Kuulaja, kellesse see kontsert jälge ei jätnud, pidi ikka üks paras olema. Kuid vaevalt mõni selline leidus.
Hämmastav, kuidas suudetakse ühe õhtuga nii palju anda? Nii palju muusikat. Nii palju ilusat. Aga suudeti, see tähendab, et kogu see seltskond, eesotsas Tõnis Mägiga, on väga, väga erili sed inimesed. Väga vajalikud inimesed.
Ja polnud üldse nii, et kuulama olid tulnud ainult keskealised ning muidu ühe jalaga hauas olijad. Esindatud olid kõik vähegi asjalikuma muusikamaitsega ja niisama stiilsed inimesed. Kindlasti jäi nii mõnelgi piletite suure nõudluse tõttu kontsert nägemata, kuulmata.
Kontserti kuulates tuli mõte, mis selle inimese sees küll on või toimub, et ta selliseid laule kirjutab. Nii valusaid ja igatsevaid. Mõttega laulud. Sisuga laulud. Publik oli tal igatahes hingesidpidi peos ja tema hingepidi publikul. Side esinejate ja publiku vahel oli tugev, plaksutati välja kolm lisalugu ja ka neist oli tegelikult vähe. Ammutuntud ja hingeomaseks saanud lauludele lisaks esitas Mägi ka lugusid näidenditest, millele ta on muusika kirjutanud (ja/või ise seal esinenud), näiteks “Tim Thaler ehk müüdud naer” ja “Kolm õde” ja mitte vähe hea ei olnud.
Ja saigi kontsert läbi. Nii läksimegi. Rikkamatena, parematena, üleni muusikat täis. Koju.
MAIRI HÜÜDMA
KAIRI KIKAS
Nojah. Jälle on tööpäev alanud, istun toimetuses ja mitte munnigi ei ole teha. Kell on üksteist, pea lõhub valutada nagu puid, leht peaks trükikojas olema juba pool tundi tagasi, aga mul, peatoimetajal, on kolumn kirjutamata. Mõtlesingi siis, et kirjutan oma tänahommikustest segastest tunnetest. Esiteks, hommikul ärgates märkasin, et mu naine magab mingi teise kolliga!!!!! Kusjuures veel naine ei olnud nagu enda nägugi, mõtlesin, et koll on teda nii julmalt pannud, et naine on oma näo ära kaotanud. Õnneks hiljem selgus, et see mõrd polegi minu naine, kuigi mu enda naine on ka paras mõrd, ja see koll oli hoopis selle naise mees!!!!!! Ei saanudki aru, kuidas ma sinna nende voodisse magama sattusin! Muud nagu ei tulegi meelde, aga no kes see seda lehte ikka nii väga lugeda viitsib, arvan, et siin võib kirjutada küll suvalist jama, peaasi, et papi palgapäeval kätte saab. Ega mul muud öelda ei olnudki.
Teie lugupeetud peatoimetaja /VILLU TAMME/
Kui teie enda probleemid kasvavad üle pea, siis on just kino see õige koht, kuhu peaksite minema ja “Õnn” see õige film, mida peaksite vaatama. Peale selle, et saab hea kõhutäie naerda, hakkavad oma probleemid naeruväärsetena tunduma. Ütleme nii, et must komöödia on selle filmi jaoks tõesti õige liigitus.
Sisu pole mõtet ümber rääkida, kui ainult mainida mõned faktid. Kesksel kohal on kolm õde. Üks — abielunaine, kelle mees on psühholoog ja pedofiil. Teine õde — seksikas kirjanik, kellel on mehi jalaga segada, kuid keda keegi vaimselt ei rahulda. Üldiselt on tema ülesandeks otsida perekonna naistele kavalere. Ja kolmas õde on hädapätakas, kes saab igalt poolt sõimata, õiendada, peksa. Teistes osades on õdede vanemad ja seksika kirjaniku naaber, kes on ikka tõeline rõveduste tipp. Ei tea, kust kohast sellised välja otsitakse. Film on kriitikute poolt tunnustatud ja heaks kiidetud. Perversse pealispinna alt võib leida sügava, dramaatilise sisu. Tegelikult räägib film tavalistest tänapäeva inimestest ja tänapäeva reaalsetest probleemidest. Eriti huvitavaks muudab asja see, et kõike räägitakse süüdimatu siirusega ja ilma keerutamata. Näiteks võib tuua pedofiili kahekõne oma pojaga viimase suguküpsuse saabumisest.
Nagu aru saada, on film nii vaimule kui ka hingele. Kui juba pedofiil ja suguküpsus on mängus, siis võite ise järeldusi teha. Minge ja veenduge ise!
BIRGIT K.
SPORT
Laupäeval korraldati Pala kooli võimlas võrkpalliturniir valla külade võistkondade vahel. Kohtumise võitjaks tuli Sõõru küla võistkond nimega Äkilised.
Külade vahelise võrkpallivõistluse korraldamise idee tuli Pala spordiklubi presidendilt Virge Otsalt. Tema algatust toetasid teisedki ümbruskonna spordientusiastid ning möödunud laupäeval saigi sõbralik kohtumine teoks.
Lonkav Jalg ja teised
Omavahel oli jõudu proovima tulnud viis võistkonda — Pala ja Pala Oma võistkond Pala külast ning Kadrina, Sõõru Äkilised ja Metsanurga küla võistkond Lonkav Jalg. Viimase liikmetest enamik lonkas erinevate sporditraumade tõttu tõepoolest. Ühtlasi on see ka ilmekaks tõestuseks, et külas on rohkesti spordipisikust nakatatud inimesi. Üks neist on Pala kooli spordiõpetaja Killu Vunk. Tema arvates läks kohtumine igati hästi korda. “Rahvast tuli kokku üllatavalt palju. Küllap sellepärast, et igas külas on ikka mõni initsiaator ja spordirahvast on Pala kandis alati olnud. Kuigi oleks ju võinud kaks-kolm võistkonda veelgi rohkem olla,” leidis Killu Vunk.
Tahetakse muuta traditsiooniks
Päeva sissejuhatuseks lubati, et vaatamata võistluste tulemustele ollakse edaspidigi sõbrad ning võisteldakse nii, et järgmisel päeval kogu seltskond ikka kõndimisvõimeline on ning täie elu ja tervise juurde jääb. Nii ka lõppkokkuvõttes tõepoolest jäi. Võitjaks tuli Sõõru küla võistkond Äkilised, kes jättis teiseks Kadrina küla võrkpallurid ning kolmandaks Metsanurga küla võistkonna Lonkav Jalg.
Killu Vungi kinnitusel tahetakse edaspidi küladevahelised võrkpallivõistlused traditsiooniks muuta, nagu seda seni on olnud ümbruskonna külade vahelised jalgpallivõistlused jaanipäeva aegu, jüriööjooks, vastlapäeva korvpallivõistlused meestele jt.
VAIKE KÄOSAAR
Maakonna koolinoorte meistrivõistlused Adaveres kujunesid Lustivere põhikooli lauatennisistide triumfiks. 19 välja antud medalist läks 17 Lustiverre. Tüdrukute D-klassis olid tublimad Kaire Allvee, Kätlyn Priimats ja Kristi Kaljusaar, poistest Kristjan Kanniste, Remo Hagala ning Märt Vaht. C-klassis võidutsesid Pirjo Pall, Aigi Paas, Gerli Allvee ning Hendrik Hagala, Indrek Valejev (Põltsamaa ÜG) ja Tanel Kuusik. B-klassis olid osavamad Reelika Kodusaar, Kristi Kanniste, Eneli Arro ning Alar Paas, Ants Jänes ja Janis Kuusik. Aklassis võistles ainsana Margo Tiiman (Põltsamaa ÜG).
Maakonna täiskasvanute meistrivõistlused lauatennises peetakse Adaveres 16. aprillil algusega kell 11.
OSKAR PURI
***
1. ja 2. aprillil toimusid Kadrinas LääneVirumaa Metsameeste Spordiklubi meistrivõistlused naiste, meeste ja segapaarismän gudes koroonas. Tulemused läksid ka Eesti edetabeli punktiarvestusse. Osalema oli tulnud 11 nais-, 28 mees- ja 21 segapaari üle kogu vabariigi. Mängiti šveitsi süsteemis 7 vooru. Naistest võitsid Gedi ja Gerli Aver Viljandist (22 punkti), teised olid Valve Nurmepuu ja Irina Kolk Kehrast ning Eha Pesur ja Kai Mererand Viimsist kolmandad (punkte võrdselt 20). Milvi Kägu ja Laine Rande olid 10 punktiga üheksandad. Meespaaridest võitsid Marek Poltrago ja Erki Lepik 24 punktiga, teiseks tulid Mihkel Lepist ja Allan Vaupere 22 punktiga, kolmas koht jäi kohalikele Leho ja Karmo Arosele 20 punktiga.
Segapaarismängus võitsid Talvi Tarbe ja Rein Sarapik 20 punktiga, teine koht kuulus Gerli Averile ja Margus Saareojale, kolmandad olid Linda Virma ja Kaupo HelmRosin.
PAUL UIBOLEHT
***
1. aprillil Märjamaal toimunud EMSL Jõud meistrivõistlustel sangpommi mitmevõistluses saavutas Jõgeva maakonna esindus 4. koha. Spordiühingu meistriks kehakaalus kuni 90 kg tuli Ülo Kuusk 125 punktiga, edestades hõbemedalile tulnud meie teist võistlejat Andres Metjerit ühe punktiga. Kehakaalus kuni 65 kg saavutas Heino Põldoja 3. koha 59 punktiga.
15. aprillil selgitati Tootsi spordihoones Tootsi ja Tori valla lahtistel auhinnavõistlustel Eesti spordiveteranide liidu meistrid sangpommi mitmevõistluses. Kehakaalus kuni 60 kg tuli ülekaalukalt võitjaks Heino Põldoja 70 punktiga, mis on uus veteranide rekord. Kehakaalus kuni 75 kg saavutas Ain Kurs üldarvestuses 3. koha, võites ühtlasi meistritiitli üle 50 aastaste meeste seas 97 punktiga. Raino Poll saavutas kehakaalus kuni 80 kg 4. koha 82 punktiga. Kehakaalus kuni 90 kg oli kindel võitja oma kolmandateks veteranide Mmvõistlusteks valmistuv Ülo Kuusk 156 punktiga.
VALDU WELTBACH
***
Eesti õpilaste tänavustel meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses sai Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane Viljo Kokla pronksmedali. Kohtla-Järve spordihallis käis matil 134 kuni 15-aastast maadlejat paarikümnest spordiklubist ja koolist. Võisteldi kümnes kaalukategoorias. Jõgevamaa tugevamatest maadlejatest pürgisid meistritiitlile raskejõustikuklubi Ramm esindajad Viljo Kokla (kehakaalus kuni 35 kg III koht), Tagmar Lehtmets (kuni 32 kg IV koht) ja Peeter Valk (kuni 66 kg V koht). Poisse treenivad Arved Külanurm ja Aimur Säärits.
***
Eesti meistrivõistlustel juudos täiskasvanutele sai Sadala Põhikooli õpilane Erge Nugis naiste raskekaalus hõbemedali. 15aastane Erge pääses täiskasvanute klassis võistlema eriloaga. Ainukene kaotus tuli tal vastu võtta finaalmatšis endast seitse aastat vanemalt Vika Kuznetsovalt, kes on Eesti meister ka sumomaadluses.
ARDI KIVIMETS
MITMESUGUST
Abiturientide tänavune riigieksamimaraton algas laupäeval emakeeleoskuse, analüüsivõime ja maailmavaate demonstratsiooniga ehk kirjandi kirjutamisega. 361 eksamile registreerinud Jõgevamaa abituriendist ja 78 varem keskkooli lõpetanust ei ilmunud eksamilaua taha 35.
Tallinnast riiklikust eksamikeskusest autoga kohale toodud kirjandivihikud ja teemad — kõik koolide kaupa korralikult turvakottidesse pakitud — võttis maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna humanitaarainete nõunik, riigieksamite koordinaator Heiki Sildnik vastu öösel kell pool kaks oma kodumaja ees.
“Kui mõni ülakorruse naaber sel ajal aknast välja vaatama juhtus, võis ta arvata, et all tegutsevad mingid narkoärikad,” ütles Sildnik. Kõige suuremate kottidega asus poole üheksa paiku laupäeva hommikul haridusosakonnast teele Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula. Oma kooli abiturientidele lisaks kirjutasid PÜGis kirjandit Puurmani Keskkooli ning Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli lõpetajad, samuti mõned varem gümnaasiumi lõpetanud, nii et materjale oli vaja ühtekokku saja inimese jaoks.
Üldse kirjutati Jõgevamaal eksamikirjandit kümnes gümnaasiumis, keskkoolis ja ametikoolis. Peale kahe eelnimetatud kooli jäi eksamipäeval tühjaks ka Maarja Keskkool: sealsed abituriendid kirjutasid kirjandit Tabivere Keskkoolis.
Kuigi mõnele kirjandi kirjutajale võis kuus tundi ka liiga napp tunduda, oli kella nelja paiku õhtul, kui kell kukkus, Jõgeva Gümnaasiumi jäänud vaid kümmekond kirjandikirjutajat. Eleri Saar oli lõpetanud kirjandi teemal “Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses”.
“Kui hindajate arvates teemale pihta läks, siis saan hea hinde, kui ei, siis kehva,” arvas Eleri ja lisas, et keelekomistuste pärast muretseb ta tunduvalt vähem kui sisu pärast. Teemad olid Eleri hinnangul natuke liiga üldsõnalised. Eriti võrreldes proovikirjandi omadega, mis olnud selgepiirilisemalt sõnastatud ning võimaldanud abiturientidel oma nappi elukogemust paremini ära kasutada. Üllatus oli aga see, et paljude ennustatud Krossi-teemat ei tulnudki.
Ehkki Eleri enda arvates väga ei pabistanud, ärkas ta eksamipäeva hommikul poole hirmuunenäo pealt: kõik kellad kodus näidanud ise aega ja Eleri ei teadnud, kas eksamini on veel aega või on ta lootusetult sisse maganud. Tegelikult ärkas ta muidugi õigel ajal.
Kui enne riigieksamite kehtestamist olid kirjandihinded järgmisel päeval teada, siis nüüd tuleb riikliku eksamikeskuse “kohtuotsust” oodata ligemale kaks kuud. Elu ja surma küsimus see muidugi pole, kõrgkoolikoha võib aga kehv kirjandihinne maksma minna küll.
RIINA MÄGI
Kaitseliidu Jõgeva maleva staabis on näitusel Noorte Kotkaste Jõgeva maleva ja Kodutütarde Jõgeva ringkonna korraldatud huumorivõistlusele laekunud tööd.
Koomikseid, karikatuure, aplikatsioone, naljajutte ja muud lõbusat saabus naljavõistlusele 60 õpilaselt Voore, Vaimastvere, Maarja, Tabivere, Kuremaa, Kiigemetsa ja Jõgeva koolidest. Kiigemetsa lapsed olid Meedi Ümara juhendamisel teinud fantaasiarikka pildiseeria tulnukatest “Kas teie olete meie sõbrad või vaenlased?”. Kristi Aarde oli saatnud kirjudest riidelappidest tehtud naljapalli, paberpommidele oli lisatud aga kasutamisõpetus. Vaimastvere 6. klassi tüdrukud panid toolile istuma pikkade patsidega punastes sokkides nuku, kellel käes mängupüss. Maskott kujutavat kodutütrest väljakasvanud naiskaitseliitlast.
Kaitseliitlaste korraldatud esimesel naljavõistlusel määrati rühmatöö auhinnad Vaimastvere ja Voore Põhikooli ning Kiigemetsa kooli naljahammastele.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Reede õhtul andis kohtunik loa võtta kümneks päevaks vahi alla kolm kalmisturüüstajat. Ülekuulamistel on mehed tunnistanud, et lisaks Mustvee ja Kükita kalmistute rüüstamisele on nad samasuguse teo toime pannud Lohusuu surnuaial ning varastanud elektriliini Avinurme kandis ja Rannapungerjal. Vargil käidi ka Raudi ja Sinimägede kalmistul. Viimasest viidi ära kaks hauapiirdeaeda. Metall anti üle ühte esialgsetel andmetel mitteametlikult tegutsevasse kokkuostupunkti. Osa metallist sealt ka leiti. Arvatavalt on nende arvele kogunenud erinevat elektriliinijuhet ligemale tonni jagu. Eeluurimine kestab ja midagi võib nende tegevuses juurde ilmuda, midagi täpsustamisel jälle vähemaks jääda.
Ühelt tartlaselt laekunud avaldusest on selgunud, et kahe viimase aasta jooksul on tema maamajas Pala vallas Perametsa külas mitmel korral vargil käidud. Suurematest asjadest on aja jooksul ära viidud segumasin, muruniiduk, erinevaid ehitusmaterjale aga ka majapidamistarbeid. Avaldaja hinnangul on temale tekitatud kogukahju selle aja sees 30 000 krooni.
Varastati ligemale tuhat krooni
Reede hommikul ajavahemikul kella 8—8.15 varastati Jõgeva leivakombinaadi ekspediitoriruumist laualt 990 krooni. Ruumi uks oli jäetud lukustamata.
Sadalast varastati 65 tm kuusepalki
Ajavahemikul reede hommiku kella 7 kuni laupäeva õhtu 19.45 on Torma vallas Sadala Pikasilla kinnistul asunud vahelaoplatsilt varastatud 65 tm kuusepalki. Metsamaterjal kuulus Asile Esto Mets. Aktsiaselts arvab kahjuks 43 000 krooni.
Kolmapäeval kell 9.10 — Painkülas Mammu lüpsilauda tee otsas avarii.
Kell 10.50 Jõgeval Rohu 4 IV sektsiooni V korrusel võõras mees ja purjus ka (oli majad 4 ja 6 segi ajanud ja oli ka nokastanud, aga kui taipama hakkas, hakkas kohe koju minema).
Kell 22.50 Jõgeval Puiestee 2a purjus mees (mees ei rahunenud maha ja teistkordsel väljakutsel toodi mees elukaaslase juurest politseisse magama).
Neljapäeval kell 8.35 Mustvee 1. keskkoolis lõhkes veeboiler, uksed ja aknad katki, ilmselt inimvigastusi ei ole.
Kell 9.20 Jõgeval sõiduautol ilukilbid ära varastatud, kannatanu pärit Valgamaa Palupera vallast.
Kell 16.05 Siimustis maja 52 ees joodik ja häirib inimesi (mees pandud kainenema).
Kell 20.05 Puiestee tn ühte majja tuli purjus mees laamendama.
Kell 20.40 koolitüdrukud olla Jõgeval koolipeol purjus.
Kell 21.45 Põltsamaa Rüütli kaupluse hoovil keegi naine kolkivat vastu ust ja loopivat kive vastu aknaid.
Reedel kell 8.47 Jõgeval gümnaasiumi söökla juures purjus naine pikali maas.
Kell 10.07 Jõgeval Pae kaupluse juures lamab purjus naine (politseisse magama).
Kell 10.50 Jõgeval Tartu tn 1a ühes korteris elavat meest pole kaks nädalat liikumas nähtud, äkki on surnud (mees leiti surnult, vägivallatunnuseid ei leitud).
Kell 15.25 Jõhvi—Tartu teel IdaVirumaal auto kraavis, juht on saanud vigastada.
Kell 17.05 Painkülas majade vahel arvatavalt marutaudis rebane (metsloom veterinaarravilasse).
Kell 17.15 Jõgeval Kesk tänaval vana haigla juurest leitud maast verine süstal nõelaga.
Kell 18.01 Saare külas saun ära põlenud.
Kell 18.02 häirekeskusest, Saare keskasulas põleb saun ja omanik arvab, et on põlema pandud.
Kell 19.15 Tabiveres Pärna tn. 12 üks mees purjus ja häirib helistajat.
Kell 20.25 Siimustis Keraamika bussipeatuses sõiduplaan seinalt maha tõmmatud.
Teisipäev, 18. aprill 2000. a.
Kasesalu ostab preemia eest puid
RIINA MÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
LIIVI ULVI,
Jõgeva Väikeloomakliiniku loomaarst
KIRJAD
HANNES PRITS,
Noarootsi Gümnaasiumi ÕOV president
HELMUT SCHASMIN
JUHTKIRI
Haridusministeerium Jõgevale lähemale
AARE KIRNA
MAJANDUS
Lastega perede toetamise võimalused on ahenenud
RAIVO SIHVER
Autodele pandi “suvepastlad” alla
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Tuhkatriinu ball abiturientidele
M. H.
B. K.
MAIRI HÜÜDMA
KAIRI KIKAS
Teie lugupeetud peatoimetaja /VILLU TAMME/
BIRGIT K.
SPORT
VAIKE KÄOSAAR
OSKAR PURI
PAUL UIBOLEHT
VALDU WELTBACH
ARDI KIVIMETS
MITMESUGUST
RIINA MÄGI
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Varastati ligemale tuhat krooni