Vooremaa 16.11.2000

Vooremaa
Neljapäev, 16. november 2000. a.
Sisukord

Puulangetused omaniku teadmata

Arvo Tooming ja Vello Einaru Jõgevamaa keskkonnateenistusest ning Tabivere valla peamaakorraldaja Mati Põldma kuulavad Voldi küla elaniku Hiie Seppiuse muret mahavõetavate puude pärast. FOTO: ARDI KIVIMETS

Jõgevamaa keskkonnateenistuse poole on pöördutud mitmel korral nii Jõgeva, Põltsamaa, Palamuse kui ka Tabivere vallast, et elektriliinide ja raudtee lähedalt on langetatud puid ilma omaniku teadmata.

"Ja ega raiegi pole just kõige parem: vahel on jäetud ligi meetri kõrgused kännud, langetatud puud on jäetud risti-rästi. See on ju omaniku vara - puit, mis jääb riknema. Kõikide puude mahavõtmine, olgu see linnas, maantee või raudtee ääres, elektriliinide kaitsetsooni laiendus või gaasitrasside rajamine, vajaks

projekti, mis kooskõlastatakse omaniku, kohaliku omavalitsuse ja keskkonnateenistusega. Senini pole ma aga ühtegi sellist projekti näinud. Paraku on nii, nagu paarkümmend aastat tagasi, kui elektri- ja raudteemehed tegid, mida tahtsid," nentis Jõgevamaa keskkonnateenistuse metsandusspetsialist Arvo Tooming.

Hekid kaitsevad

Tooming näeks, et nii raudteede kui ka maanteede ääres oleks hekk. "Need on hädavajalikud müra ja heitgaaside kaitseks. Seda mitte üksnes teelähedaste majade, vaid isegi kümne kilomeetri kaugusel asuvate elamute kaitseks. Nüüd võetakse puid maha. Vahepealse hooldamatuse tõttu on teede äärde istutatud puud kasvanud kõrgeteks palgipuudeks ja jäävad elektriliine ohustama. Võib ju küsida, miks need liinid üldse hekile nii lähedale pandi, oli ju teada, et puud kasvavad. Teisalt on tegemist vahepealse hoolimatusega hekkide suhtes. Hekk on rajatis ning planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt peab selle rajamist või mahavõtmist kohaliku omavalitsusega kooskõlastama. Eestile on iseloomulik loodus, kus teede ääres on mets või hekk. Euronõuetega põhjendades võetakse meil, näiteks Palamuse kandis, tee äärest maha isegi põliseid tammepuid. Nii võime kaotada Vooremaa omapära," arutles metsamees ja soovitas minna vaatama Laiuse mäe all olevat kunagist kuusehekki.

Üleeile saigi seal käidud: keegi oli jõudnud juba puid maha võtta ja äragi viia. Mõlemale maanteepoolele oli jäetud vedelema umbes kolme meetri pikkuseid kasetüvesid. Liiklusohtlik, ja inetu vaatepilt.

Taluaiast taheti puid raiuda

"Eelmisel nädalal koputasid meie uksele kaks mootorsaagidega meest ja teatasid, et tahavad hakata puid maha võtma ka meie koduaiast. Need pidavat raudtee maaalal olema. Ütlesid, et tahavad talu juurest maha võtta 21 puud, põhiliselt kaski. Viiekümnendatel aastatel on need siia istutanud minu vanavanemad Ilmar ja Hilja Kukk ning paljud teised külaelanikud. Siis oldi raudteelastele abiks heki rajamisel. Kümmekond aastat tagasi toodi raudtee telefoni- või elektriliin kaugemale. Tehti jonksuga, tegijad ütlesid ise ka, et sai natuke rohkem puid maha võetud, kui vaja olnuks," on Tabivere valla Voldi küla elanik Hiie Seppius Nurga talu juurest mahavõetavate puude pärast mures. Ta on teadmatuses, kes neid puid maha võtab, kellele see puit jääb, kas osa nende aiast kuulub siis raudteele.

Vallavalitsuse peamaakorraldaja Mati Põldma ja metsandusspetsialisti Aavo Havakatsi andmetel on vallas 71,8 ha raudteele kuuluvat maad. Selle katastrisse kandmine on veel pooleli.

"Katastriüksuse plaani järgi ei tohiks kõnesolev talumaa raudteele kuuluda. Elektriliinide alune peab puhas olema. Seda nõuab ohutustehnika. Kõik raided peaks vallaga kooskõlastama," möönis Havakats.

Kokkuleppe küsimus

"Loomulikult kooskõlastame oma töid kohalike omavalitsustega. Suurem osa raudtee maast on juba ka tastrisse kantud. Kindlasti jõutakse sellega lõpuni enne raudtee erastamist. Oleme käinud suuremas osas omavalitsustes, kuni Jõgevani, ja rääkinud probleemidest. Oleme küsinud ka maareformi kohta, kuid senini pole kusagil sellega probleeme olnud. Valdades on olnud põhiküsimuseks raudteeäärse maa-ala puhastamine," lausus ASi Eesti Raudtee kommunikatsioonidirektor Andrus

Kuuskmann.

"Elektrimeestel ja raudteelastel oleks soliidne ja lausa kohustuslik puude mahavõtmisest omanikku ja keskkonnateenistust teavitada ja kokkulepe saavutada. Keskkonda tuleb kasutada säästlikult," nentis Vello Einaru Jõgevamaa keskkonnateenistusest.

ARDI KIVIMETS

Põltsamaa linn müüs Puhu-Risti söögimaja

Esmaspäeval toimunud PuhuRisti söögimaja müügioksjoni võitis AS Puhu Grupp, mis ostis maja 800 000 krooniga.

Endises teeninduskombinaadi hoones asusid vaibatsehh ja Sangari õmblustsehh. AS Puhu Grupp plaanib sinna teha söögimaja ja motellöömaja. Üldse osales oksjonil kolm pakkujat: OÜ Niello, OÜ Glasmir ja AS Puhu Grupp.

RAIVO SIHVER

Sadala rahvas ei toeta maavalitsuse pakutud haldusreformi variante

Esmaspäeval Sadala rahvamajja kogunenud rahvas (ligi 50 inimest) ei toetanud ühtegi Jõgeva maavalitsuse pakutavatest haldusreformi variantidest.

Rahvakoosolek, millest võtsid osa Torma vallavolikogu esimees Juhan Telgmaa ja vallavanem Mati Kepp, jõudis samale seisukohale nagu volikogugi, ning ei osale valitsuse pakutavas haldusreformi protsessis. Samuti leiti, et volikogu otsus on õige. Kohalik talunik Einar Sõmer arvas, et haldusreformi tahetakse ülevalt poolt rahvale peale suruda. Kohaletulnud, kelle seas olid eelarvekomisjoni esinaine Ille Randjärv, sama komisjoni liige Ants Soodla, kultuurikomisjoni esinaine Saima Lehtveer, abivallavanem Martin Ambo, vallavalitsuse liige Kaja Ivask, Sadala Põhikooli direktor Riina Kull ja teised, asusid seisukohale, et haldusreformi läbiviimine peaks olema pikaajalisem kui valitsuse pakutav tärmin (järgmised kohalike omavalitsuste valimised) seda ette näeb.

Üldse oli päevakorras kolm küsimust, millest kaks puudutasid kultuuriprobleeme. Konkreetsemalt peatuti Sadala rahvamaja saatuse teemadel. Vana, Sadala rahvale armsaks saanud rahvamaja on kahjuks puust. Päästeameti ettekirjutuse järgi peavad seinad olema aga kivist. Järgmise aasta mais ähvardab rahvamaja sulgemisoht. Rahvamaja kordategemiseks pakuti välja heategevusvarianti, kus lisaks inimeste annetustele kaasataks ka fondide raha.

Torma vald pakub Sadala külaseltsile ruume samas paneelmajas, kus asuvad ambulatoorium ja laste söökla. Tulevikus tahetakse sinna tuua ka raamatukogu ja internetipunkt. Esialgu jäi rahvas ses osas äraootavale seisukohale.

Koosoleku läbiviimist koordineeris koostöös külavanematega rahvamaja juhataja Pille Tutt.

RAIVO SIHVER

Täpsustuseks

Teisipäevases Vooremaas on ülevaates "Nädal maakonnas" Põltsamaa linna juurde ekslikult sattunud puhkpilliorkestri aastapäevakontserdiks vale aeg. Põltsamaa puhkpilliorkestri 135. aastapäevale pühendatud kontsert on Põltsamaa kultuurikeskuses tegelikult laupäeval, mitte pühapäeval, nagu kirjas oli.

ARVAMUS

Jõgeva linna heakord

Hoolimata sellest, et Jõgeva on väikelinn, ja heakorra üldisest ilusast pildist, on meil linnas mõningaid tõsiseid probleeme.

Ükskõik, olgu noor või vana, mõnedes kohtades käiakse üle muru (või vähemalt üle selle, mis murust järgi on jäänud) nii rahumeeli, nagu oleks muru kohe selleks mõeldud. Muru küll eeldabki, et sellel käiakse, kuid haiglaslikku ühe koha peal trampimist see ei kannata.

Lihtne näide. Kultuurimaja pargis oleva muru sisse on tallatud jalgrada. Üldlevinud arvamus, et see tee on kiirem, ei pea päris paika, kui vaadata katseid. Plaatidest rajatud jalgteed mööda liikudes oli aeg 50 sekundit, muru sisse tallatud rada mööda saime samuti 50 sekundit, kuid see ei ole tõenäoline, silmagagi paistab, et tee on lühem. Katse õnnestumiseks kiirendasime sammu ja saime üle muru tulles võitu 3-5 sekundit.

Päevas korra edasitagasi liikudes üle muru saavutame edu 6-10 sekundit, nädalas seega 42-70 sekundit, kuus 3-5 minutit, aastas 36-60 minutit. Kas tõesti ei ole aastas umbes tunni jagu aega, et teha natuke rohkem samme? Magamisele kulutame aastas keskmiselt 2555-2920 tundi ehk 107-122 päeva ning teleri vaatamisele orienteeruvalt 730-1095 tundi ehk 31-46 päeva.

Häda ei ole ainult muru lõhkumisega, probleeme on ka puude kallal toime pandava vandalismiga. Septembris istutasime Rohu ja Tähe tänava äärde puid. Miskipärast on mõned puud nii huvitavad, et vaja on tutvuda nende juurekavaga (maast üles kiskuda), vaadata, missugune on puusäsi ja kambium (puid pooleks murdes). Pooleks murtakse isegi puutoed.

Puu on samuti elusolend ja tema vastu toime pandud vägivallaakti võiks kohelda kuriteona. See võib kõlada Bradbury või Wyndhami ulmeromaanina, kuid ka taim on võimeline tundma valu, hoolimata sellest, et ei näita seda välja. Ja nagu katsed on näidanud, on ta seda võimeline ka edastama teistele taimedele.

Seda on paljud ütelnud, et inimene on elus midagi korda saatnud, kui ta oma elu jooksul kas või ühegi puu on istutanud. Aga kui ta ainult murrab...? Ja neid taimi, mida istutada soovitakse, ei oleks hea võtta linna haljasaladelt. Need on kõigi elanike jaoks ja ei peaks kaunistama ainult mõne "väljavalitu" koduaeda. Eks linn ole ju ka teie kodu. Samuti on palve mitte võtta läheneva aastavahetuse puhul linna haljasaladelt okaspuid ning nendega oma kodu kaunistada.

Kuigi eelnev tekst võib pisut karm tunduda, loodame kogu südamest, et olukord linnas muutub paremaks.

TAIVO PAEVEER,

Jõgeva Linnavara aednik

Kas valimised või hiiliv demokraatia kriis?

Küllap paljud on jälginud praegusi USA presidendivalimisi ja endamisi naernud: näe, maailma demokraatia suur etalon ei saa oma presidendi valimisega hakkama.

Seni on kogu probleemi esitletud kui ainult USAle omast nähtust, kui keerulise valimissüsteemi probleemi. Valimissedelid loetakse kaks korda üle, saadakse erinev tulemus, kahe mehe vahe jääb kuue miljoni hääletanu kohta kahtlaselt väikeseks. Probleeme lisab asjaolu, et elektrooniliselt loetavad sedelid on koostatud eri süsteemide abil, erineva loendamissüsteemiga jne. Jamasid kui palju.

Siit hakkabki tulenema üks demokraatia mahavaikitud probleem: kas valimiskastist välja võetud sedelite lugemine on alati objektiivne, kas ei lähe hääled lihtsalt lohakusest kaotsi, kas ei pane just häältelugejad midagi "kõrvale", kas lugemistehnika on alati adekvaatne?

Seni on olnud vaikiv kokkulepe, et häältelugemisprobleemi ei tõstatata. Ainult totalitaarseid süsteeme on süüdistatud hääletustulemuste võltsimises ja sedagi enamasti "tagaselja", pealegi pole seal see tähtis. Demokraatlikus ühiskonnas tuhandeid hääli ühes valimisjaoskonnas "vasakule" panna naljalt ei õnnestu. Aga kui on vaja vaid mõndasada? Nagu praeguste USA presidendivalimiste puhul?

Aga kui on võimalik seada kahtluse alla häälte ülelugemine, mis siis saab? Paistab vist 21. sajandi demokraatia esimene komistuskivi. Tegelikult pole USA ju pretsedent. Oktoobri alguses toimusid Jugoslaavias presidendivalimised. Vastamisi Serbia räige natsionalistsotsialist Slobodan Milosevich ja veidi väiksem natsionalist Vojislav Kostunica. Esimene oli seni võimul ja Lääne poolt vihatud, teine opositsioon ja Õhtupoole soositud. Ja tegelikult

ei saadudki rahva valimistel väljendatud tahet teada. Kumbki nimetas end võitjaks ja süüdistas teist poolt tulemustega sohi tegemises.

Mõlemad võisid tegelikult võita, sest Milosevich oli osanud varem hästi Serbia rahvustundel mängida, pealegi toetas teda sõjavägi; Kostunica aga oli uudsusevõluga mees, keda toetas Lääs. Kuid rahva legaalset arvamust me ei saanud ja vist ei saagi teada, sest inimesed otsustasid minna otsesele aktsioonile: Kostunica austajad

tormasid Belgradi tänavale, ajasid Milosevichi linnast ja võimult minema, hirmutasid ära armee ja isegi Milosevichi välistoetajad ning panid oma mehe pukki. Lõpp hea, kõik hea.

Midagi sarnast käärib ka USAs. Floridas, selles loenduskriisi keskuses möllavad tuhanded demonstrandid, kes ei ole asjade senise käiguga rahul. Vabariiklased püüavad meeleheitlikult säilitada senist seisu (kuigi seniste häältelugemisprobleemide taustal võib nende pisikese edu lugeda veaprotsendi sisse) ja takistavad hoolega kolmandat, ülihoolikat ülelugemist. Demokraadid jälle üritavad vastupidist.

Igatahes, igasuguse lõpptulemusega pole väga paljud rahul ja äkki võib juhtuda ka see, et tõelise presidendi määrab ära rahva füüsiline jõud. Muidugi raske uskuda, aga võibolla isegi USAs? Või kogu maailmas?

MARGUS KIIS

JUHTKIRI

Täna kaksteist aastat tagasi

Täna on Eesti taassünni päev ja heisatakse rahvuslipud. Midagi enamat vahest selle päevaga seoses ei toimugi. 16. november 1988 pole just kauge ajalugu, aga ilmselt on kaksteist aastat piisav selleks, et mõnigi asi unustusehõlma võiks vajuma hakata.

Sellel kaheteistkümne aasta tagusel hilisõhtul ootas Tallinna Linnahallis kannatlikult aga terve saalitäis rahvast tollase Eesti NSV Ülemnõukogu istungi lõppu, et siis Toompealt tulnud rahvaasemikke rõõmuhõisetega tervitada. Suure häälteenamusega oli ju Toompeal heaks kiidetud Eesti Suveräänsusdeklaratsioon ning otsustatud sätestada Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ees. Rahva ees seisid kõrvuti ja üksmeeles Arnold Rüütel, Vaino Väljas, Indrek Toome, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Enn Põldroos, Ülo Nugis ja teisedki ning neid tervitati kui rahvuskangelasi.

Taasiseseisvumine sai teoks märksa hiljem ning iseseisvumisest kui sellisest ei söandatud vähemalt sellel novembriõhtul küll kõnelda. Juttu oli vaid isemajandamisest ja suuremast otsustamisõigusest Nõukogude Liidu koosseisus. Äsja lõppenud istungil oli Eesti NSV Ülemnõukogu teinud aga ometi jääd murdva otsuse, mille põhjal võisid Moskvast tulnud korraldused hakata kehtima alles pärast heakskiidu saamist Eesti kõrgeimalt seadusandlikult organilt.

Sellel ajaloolisel novembriõhtul oli Tallinna Linnahalli kogunenud rahvas kindlasti veel suvise laulva revolutsiooni mõju all ning lootustel ja ootustel polnud kindlat kuju, aga kahtlemata olid need ilusad. Kõik tundus vahest isegi mõneti ootamatu. Seljataga olid suured massiüritused ja ühislaulud, mis andsid eestlaste ühtehoidmisest enneolematu pildi. Veel valitsesid inimeste meeli Heinz Valgu väljaöeldud sõnad: "Ükskord me võidame niikuinii!" Enne neid sündmusi Maarjamaal oli teatavasti pisut paotunud demokraatia uks perestroika ja glasnostiga.

Eesti jaoks oluline otsus sai aga tehtud just 16. novembril 1988, mil taasiseseisvumisele sai esimene alus pandud.

16. november 2000

MAJANDUS

Jõgeva vald tahab jääda samadesse piiridesse

Jõgeva linna ümbritsev rõngasvald on nii pindalalt (458,8 km 2 ) kui ka rahvaarvult (5755 elanikku) maakonna suurim vald.

Praeguses maakonnakeskuses Jõgeval asus ka nõukogude ajal rajoonikeskus. Siia jäi suur osa Tallinnast Jõgeva halduspiirkonda suunatavast rahast, mis mõjutas ka lähiümbruse elu. Seetõttu on valla rahvaarv pigem tõusnud kui langenud. Nii elas Jõgeva vallas 1959. a 3067 elanikku, 1979. a 5964 elanikku, 1989. a 5714 elanikku ja seisuga 01.01. 2000. a 5755 elanikku.

Valla 39 külast on üle 100 elanikuga 14 küla, millest eristub kuus suuremat keskust: Siimusti alevik (838 inimest), Jõgeva alevik (624), Kuremaa alevik (503), Laiuse (511), Vaimastvere (624) ja Kurista (316).

Tugev põllumajanduspiirkond

Ligi 1650 ha hõlmavas Laiusevälja ja ligi 1870 ha suuruses Kuremaa maakorralduspiirkonnas on tööd lõpetatud. Algatatud on Jõgeva maakorralduspiirkonna moodustamine, see tuleb endistele Jõgeva riigimajandi maadele. 1. septembri seisuga on katastrisse kantud 2251 üksust ehk 62% valla üldpindalast. Maa tagastamise avaldustest on lahendatud 543 ja lahendamisel 162 ning ostueesõigusega erastamise avaldustest on lahendatud 839 ja lahendamisel 243.

Lahendamata avaldused jagas Jõgeva valla peamaakorraldaja Maire Laur kolmeks: osade maade tagasisaajate huvi asjaajamise vastu on kahanenud, osadel juhtudel ei suuda maa tagasisoovijad omavahel kokku leppida ja osadel juhtudel on õigustatud subjekt surnud, pärijad aga ei ole asunud oma nõudeõigust kasutama. Samas läheneb EVPde kasutamise lõpptähtaeg maade erastamisel, 1. juuli 2002. a.

Vallas domineerivad suurtootjad. Nii kasutab AS Perevara 2020 ha, Laiuse POÜ 1430 ha, AS Kuremaa Klii 222 ha ja OÜ Hansukartul 189 ha maad. OÜ Vaimastvere Põllumehed jätkas aga põllumajandusliku maa lepingulist kasutamist 980 ha ulatuses.

Piirkonnas on kümmekond suuremat tegevtalu. Lüpsikarju omavad Tõnis Palm Kõola külast Koidu talust (35), Jaan Allingu Reinu talust (20) ja Elvi Laanepere Pakaste küla Lombi talust (praegu 10, oli 22 lüpsilehma). Elvi Laanepere peab Tartus kauplust, kus realiseerib liha, piima ja aiasaadusi. Lätti talus Vilina külas kasvatab Elmo Lätt sigu.

Vallavanema Toivo Ilvese andmetel on enamus maad aktiivses kasutuses. Aga on ka üksikuid maatükke, kus uued omanikud ei ole asunud maad harima.

Arenenud ettevõtlus

Ettevõtlus on rohkem arenenud Siimusti alevikus (üle tosina firma, sh AS Cobra Grupp), Painkülas (AS Werol Tehased), Õuna külas (puidutöötleja MOPuit Jõgeva) ja Kurista külas (AS Kurista Metsamajand ning AS Kurista Mets). Laiusel ja Vaimastveres asuvad põllumajandusfirmade (OÜ Vaimastvere Agro ja Laiuse POÜ) keskused. Kuremaal jagab kutseharidust Kuremaa Põllumajandustehnikum. Siin tegutseb Kuremaa ujula ja seakasvatusele spetsialiseerunud AS Kuremaa Klii.

Probleemiks on üksikisiku tulumaks

Käesoleva aasta probleemiks üle Eesti on üksikisiku tulumaksu halb laekumine. Jõgeva vald on üks vabariigi 160 vallast, kus üksikisiku tulumaks laekub halvasti. Vettpidavaid põhjusi ei ole vastavad ametiisikud ja ministrid suutnud aga leida.

1. oktoobri seisuga oli alalaekumine võrreldes plaaniga 0,8 miljonit krooni (73% eelarvest ehk plaaniline laekumine 6,8 miljonit krooni, täitmine seisuga 01.10.2000. a 6,0 miljonit krooni). Eelarve järgi peaks aasta lõpuks üksikisiku tulumaksu laekuma 9,2 miljonit krooni. Jõgeva valla eelarveökonomisti Urve Auksmaa sõnul see täis ei tule. Seetõttu esitab vallavalitsus novembrikuu istungile negatiivse lisaeelarve, millega kärbitakse nii tulusid kui ka kulusid.

Hariduselu mõjutab Jõgeva linn

Peale Kuremaa Põllumajandustehnikumi tegutseb vallas kaks põhikooli (Laiusel 134 õpilast ja Vaimastveres 150 õpilast), Kuremaa Lasteaed-Algkoolis on 57 last, Siimusti Algkoolis 56 õpilast ja viies lasteaias kokku 152 last.

Jõgeva aleviku ja linna lähikülade lapsed omandavad põhiharidust Jõgeval. Siin jätkatakse õpinguid gümnaasiumides. Jõgeva vald ostab Jõgeva linnast põhi- ja huvikooli, kaugõppe, gümnaasiumi ja lasteaia teenust 543 lapsele, Palamuse vallast 20, Tartust ühele ja mujalt Eestist kolmele lapsele, kokku 1,8 miljoni krooni eest.

Riigieelarvest on munitsipaalkoolide õpilastranspordi sõidusoodustusteks eraldatud tänavu 516 900 krooni. Tegelikult kulub 580 000 krooni, vald annab oma eelarvest juurde 63 000 krooni. Õpilaste kasutada on riigisisesed bussi ja spetsiaalsed õpilasliinid. Vald ostab bussiliikluse teenust eraettevõtjate käest. Kaugbussiliine kasutavatele õpilastele hüvitatakse kulutused piletite alusel.

Sööklad nõuavad investeeringuid

Vald kulutab omavahenditest kooliõpilaste toitlustamisele 280 000 krooni. Kõikidele valla lastele maksab omavalitsus lõuna eest omalt

poolt juurde neli krooni. Kooli ja lasteaiasööklad (va Vaimastvere Põhikool) ei vasta aga tervisekaitse nõuetele ja vajavad 1,4 miljoni krooni ulatuses investeeringuid. Vastavad vahendid tahetakse eraldada järgmise aasta eelarvega.

Toetamise võimalused on vähenenud

Eelmise aasta kümne kuuga maksti toimetulekutoetusi, mis tulevad riigieelarvest, 1,2 miljoni krooni eest. Käesoleva aasta sama ajaga on makstud 990 750 krooni. Möödunud aastal maksti ka täiendavaid toetusi ja seetõttu oli vahendeid rohkem kasutada. Tänavu on need ära langenud.

Vallavalitsus maksab aastas omavahenditest sünnitoetusi 100 000 krooni ulatuses (a 1500 krooni), ühekordseid toetusi majandusraskustes inimestele 65 000 krooni ulatuses jne.

Vanurite ülalpidamiseks ostetakse aastas 390 000 krooni eest teenust mittetulundusühingutelt Lustivere Hooldekodu ja Elukaar ning Jõgeva haigla hooldusosakonnalt.

Toimetulekutoetuse saajate leibkondade arv kõigub olenevalt kuust 130-210 vahel. Inimeste arv on mitu korda suurem. Töötuks on tööhõiveametis registreerinud end umbes 150 valla kodanikku.

Siimusti odavad korterid meelitavad suurlinna vaeseid

Tööotsijaid on vallas 500 ringis, sh Siimusti alevikus 54, Vaimastveres 54 ja Jõgeva alevikus 51. Need on inimesed, kes taotlevad toimetulekutoetust.

Jõgeva valla sotsiaaltöö peaspetsialisti Tiiu Nettani andmetel on odavate korterite tõttu ostnud korteri ja tulnud elama Siimusti alevikku suurlinna (näiteks Tartu) toimetulekuraskustes elanikud.

Jõgeva vald ei pea vajalikuks teistega liituda

Jõgeva vallavolikogu on oma otsuse teinud ja leidnud, et valla haldusterritoriaalne korraldus vastab vabariigi valitsuse 4. juuli protokollis kajastatud nõuetele. Seetõttu ei pea vald vajalikuks teistega liituda.

"Täna ei ole teada, kas riigieelarve tulubaasi muudetakse või mitte. Kui loen oktoobris siseministeeriumi välja töötatud strateegilisi suundi pealkirjaga "Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas", siis tõden, et omavalitsuse tuludebaasina on lahti kirjutatud täna toimiv mehhanism. Ainult üksikisiku tulumaks läheb kaheks sõltumatuks maksuks: riigieelarvesse laekuvaks ja kohalikuks. Selle põhjal võib öelda, et omavalitsuste tulubaas ei suurene," konstateeris vallavanem Toivo Ilves ja lisas: "Territooriumi suurenemine ei too raha juurde ega avarda omavalitsuste võimalusi ilma dotatsioonita toime tulla."

RAIVO SIHVER

Reino talu peremees tegi ise kartulipanemismasina

Tabivere vallas Juula külas on kõrgeim piimatoodang Reino talu lehmadel.

Teise maailmasõja eelses Eestis rajas Reino talu praeguse peremehe Vello Reino vanaisa. Nüüdse Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli laia profiiliga mehhanisaatorina lõpetanud Vello Reino hakkas 1991. aastal talunikuks. Varem töötas ta Saadjärve kolhoosis. Perenaine Linda Reino on lõpetanud Türi loomakasvatuskooli jõudluskontrolli laborandina ja töötas enne talutootmisega tegelemist kindlustusagendina.

Reino talu saab tulu seakasvatusest ja piimatootmisest. Kunagises hobusetallis kasvatatakse tosinat siga. Põrsaid ja sealiha turustatakse eelkõige Tabivere valla elanikele. Kaks lehma annavad aastas 5000 liitrit piima, mis samuti turustatakse ümberkaudsetele tarbijatele Jõgeva ja Tartumaal. Teadaolevatel andmetel on Reino talu lehmadel Juula küla kõrgeim piimatoodang.

Reino talus on 18 hektarit haritavat maad, kus teraviljadest kasvatatakse otra ja kaera loomasöödaks. Põllutöömasinatest on selles talus traktorid T40, MTZ50, niiduk KC2,1, kombain Niva ja peremehe enda konstrueeritud kartulipanemismasin. Veel on majapidamises kraanaauto ZIL ja sõiduauto Ford Sierra.

Reino talu pererahval kulub kõige rohkem raha kütuse ostmiseks. "Kui kolhoos lagunes, oli oht töötuks jääda. Et mitte tegevuseta olla ja endaga toime tulla, hakkasimegi Lindaga talunikeks," selgitas Reino talu peremees.

Taluniku nõuanne

"Kui on tehnilist taipu ja käteosavust, võib talunik mõnegi masina ise konstrueerida. "Vanarauast" saab ju mõndagi uut teha. Mina näiteks meisterdasin kartulipanemismasina, mis töötab täitsa korralikult. Igatahes sellise masina ostmiseks poleks mul raha olnud," rääkis Vello Reino.

JAAN LUKAS

KULTUUR

Ingrit Vaher: Daam ja Väike nõid

Nõiaamet, nagu selgub, pole üldse kerge. Jõgevalt pärit noor näitlejatar Ingrit Vaher teab seda omast käest: möödnud reedel esietendus Rakvere Teatris Otfried Preussleri lasteraamatul põhinev lavastus "Väike nõid", milles Ingrit mängib peaosa.

Kokku saime Ingritiga päev pärast esietendust Tallinnas. "Seda, kuidas esietendus läks, pole mina õige inimene ütlema," arvas Ingrit. "See jäägu etendusel käinud laste otsustada. Lausa äpardusi ei juhtunud: tekst segi ei läinud, rekvisiidid valesse kohta ei sattunud ja jõuvarusid jätkus eesriide sulgumiseni."

Väikese nõia roll ongi Ingriti sõnul füüsiliselt raske. See on nimelt parajalt vallatu ja energiline tegelane ning etenduses tuleb tal peaaegu kogu aeg laval olla. Et laval paremini vastu pidada, suundub Ingrit hommikuti oma praegusest kodust, Rakvere Teatri pansionaadi 13. toast (nõiale äärmiselt sobiv eluase!) Vallimäele või Rahvaparki jooksma. Ent peale energilise liikumise tuleb Väikesel nõial laulda ning mängida ära ka oma alatise kaaslase, kaaren Abraksase roll: kaarnaks on selles lavastuses nimelt käpiknukk, kes ilma Ingriti abita piuksugi ei tee ja nokkagi ei liiguta.

"Lavastaja Kaarel Kilvetiga töötamine sobis mulle: ta oskas oma soove väga konkreetselt väljendada," ütles Ingrit, keda saab Väikese nõiana tundma vist küll kogu Eesti noorem teatripublik, sest selle lavastusega kavatseb teater läbi käia kõik maakultuurimajadki.

Ja kui arvestada, et järgminegi roll tuleb Ingritil mängida lastetükis, täpsemalt Rakvere Teatri jõululavastuses "Valge uni", võib arvata, et ta saab kohe näitlejatee hakul hästi kätte selle, kuidas saalitäis publikut ennast kuulama panna. Tühipaljalt viisakusest, nagu täiskasvanud seda teevad, lapsed ju vaikselt paigal istuma ei hakka, kui neil tegelikult igav on.

Koduteater väikelinnas

Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli lõpetas kunagi Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja esimesed lavasammud teinud Ingrit tänavu kevadel. Rakveresse tööle mineku

otsus oli siis juba tehtud.

"Kui kursusega Rakveres oma diplomilavastust, Moliėrei "Ihnurit" mängimas käisime, küsis Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe, kas keegi meist pärast lõpetamist Rakveresse tulla ei tahaks. Selle küsimuse peale tekkis esialgu haudvaikus, ent paari päeva pärast ma helistasin Saaremäele ja küsisin, kas oleksin teretulnud. Seepeale võttis tema omakorda mõtlemisaega ja vastas varsti jaatavalt," meenutas Ingrit. Ning Rakveresse ei läinud ta lõpuks sugugi üksi, vaid koos kursusevendade Tarmo Prangeli ja Urmas Lennukiga.

"Rakvere võiks pärast nelja Tallinna-aastat igavana tunduda, aga mulle seal meeldib: see on armas ja vaikne linn, kus on õhku ja ruumi ning aega iseenda jaoks. Ning teatergi on mõnusalt väike, nii et inimeste vahel saavad tekkida lähedased ja üksteist abistavad suhted," ütles Ingrit.

Armastajad tornis

Ent esimest rolli kutselise näitlejana ei teinud Ingrit mitte koduteatris, vaid hoopis Tallinnas, Von Krahli Teatri firmamärgi all sündinud ja Kiek in de Kökis mängitavas lavastuses "Mu lõpp on mu algus". Lavastuse algmaterjali, XIV sajandi kirjaniku Guillaume de Machaut ja tema südamedaami kirjadel põhineva "Tõestisündinud loo raamatu" ("Le Livre dou Voir Dit") hankisid Baseli raamatukogust lavastuses kaasa tegeva vanamuusikaansambli Rondellus liikmed Maria ja Robert Staak.

Kuna loo lavastaja, Eesti Muusikaakadeemia magistrand Anne Türnpu oli Ingriti kursusega lavakunstikooli päevil töötanud, tuli talle peaosalisi otsides kohe Ingrit meelde. Ja nii saigi ligi kuu aega enne Väikest Nõida küpseks Daami roll platoonilises, ent tõelist kirge ja romantikat täis armastusloos, kus Ingriti partneriks on kogenud lavakorüfee Aleksander Eelmaa.

"Kuna instseneering on kokku pandud kirju kärpides ja liites, pole järgmisel lausel eelmisega tihti mingit seost ja see tegi teksti õppimise raskeks. Ning minul tuleb oma roll ära mängida põhiliselt trepil, nii et liikumisjoonis ei saa olla just variantiderohke," ütles Ingrit.

Et Daam oli Ingriti esituses just selline ühtaegu suursuguselt salapärane ja naiseli kult lihalik, nagu lugu nõudis, nägin Kiek in de Kökis oma silmaga. Küsisin, kas Ingrit pidas Daami rolli vastu võttes silmas ka asjaolu, et sellega saab ta end pealinna publikule tuttavaks mängida.

"Publikut mahub Kiek in de Köki etendustele vähe, nii et teab kui tuntuks siinsete harvade etendustega ennast ei mängi. Ja kui ma eelkõige enesereklaami peale mõtleksin, oleksin küll vale ameti valinud," vastas Ingrit.

RIINA MÄGI

Jõgeval toimus noorte bändide fest

Et natukenegi ergutada mingit rokkamist, rokkimist, prosimist ja muid vastavaid liigutusi, tegid Saasta tegelased jälle festivali.

Ideaalis üritati Jõgevamaa pealt kokku saada vähemalt kümneid vokaalinstrumentaalansambleid, muusikakollektiive, gruppe, kampe ja punte. Isegi kuulutus pandi ajalehte. Kuid, nagu näib, Jõgevamaal põhiliselt nokitakse, kuid eriti ei rõkata. Mõne sõnaga, kokku saadi Jõgevalt kolm bändi: Gümnaasiumi Ansambel, Vaimastvere Põhikooli Ansambel ja Saast. Lisaks Saasta Tartu sõprusansambel NE!.

10. novembril kell 20 oli natuke rahvast Jõgeva Gümnaasiumi (mis millegipärast küsis raha saali kasutamise eest) sees, kui aulas käis veel äge ja närviline helimassiivi balansseerimine. Võimendus ja pillid olid kuidagi kokku kompunnitud, kuid andsid välja päris korraliku heli. Lõpuks lasti rahvas ka sisse. Laval vilkus ühtlases aeglases rütmis vähene värvivalgus, mille paistel kohmitsesid poisid, plikad.

Esimesena läksid peale kodukoollased, keda oli umbes kolm. Nende muusika oli raske, võiks öelda gootilik, mürisev, tehti peamiselt tuntud laenulugusid, aga päris imelikult. Kitarrikäigud olid erilised, klahvpill plõksus, laulja luges vaevaliselt teksti maha. Võib arvata, et suured kultusbändid, nagu Joy Division, Sisters Of Mercy või isegi U2, alustasid just niimoodi.

Hoopis teine asi oli Vaimastvere PKA. Tõeline hard core sült. Omas žanris pea ületamatu kollektiiv. Rahvalikud laulud ja populaarsed coverid tulid nagu ludinal, akordionikõla süntesaatorist voolamas. Pidev laulge kaasa käis, ühistantsu jätkus kauemaks. Ja mitte ainult. Postimehe muusikakriitik Lauri Sommerile, kes ka üritusest osa võttis, meeldis VPKA väga.

VPKA esinemise ajal oli Tartu kultusmees Erkki Hüva kogunud endale väikese Jõgeva fännklubi, kellele ta fuajee ühes nurgas oma muusikuteest pajatas. NE!, kus Hüva kitarri mängis, läks järgmisena peale. Väljareklaamitud avantrock kujutas endast katset teha moodsat tantsumuusikat, nagu bigbeatsi või drumnbasei rockmuusika vahenditega. Laulja tekst koosnes põhiliselt igasugustest lühikestest silpidest ja elektrooniliste häälte imitatsioonidest. Muidu oli bändis kaks kitarri (millest üht mängis naissoost Arnold), bass ja trummid.

Veidi enne kümmet tuli lavale nagu põhibänd Saast ja mängis pika seti maha. Bänd on muutunud kõvasti metalsemaks, kuigi tekstid endiselt pungilikud ja mitmes loos piiksus klarnet (!). Pikajuukselised lennutasid oma karvu, teised tantsisid, viskasid näppu, kargasid ringi või tegid muid lollusi, igatahes kaasaelamine oli vägev. Lehvis pealuulipp ja lendas suur täring. Möll oli vägev. Peaaegu täpselt kell 11 nad lõpetasid.

Asjad pandi kokku. Erkki Hüva tüütas natike kooli võtmeonu oma teooriatega ja kaoti väsinult, kuid enamasti rõõmsalt öhe. Keegi surma ei saanud ja lõhuti üks trumminahk. Kahjud loetakse kokku hiljem.

MARGUS KIIS

Palamuse koolimuuseum valmistub jõuludeks

Külastajate ja eksponaatide arvult suurimas Jõgevamaa muuseumis - Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis käiakse Eesti haridusloo möödaniku ja Oskar Lutsu loominguga tutvumas aastaringselt. Detsembris on võimalus muuseumis osa saada ka jõulumeeleolust.

Eelmisel aastal külastas Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi 26 000 inimest. "Usutavasti osutub külastajate arv tänavu veelgi suuremaks. Üsna sageli käivad muuseumis ka välisturistid. Kõige kaugem asjahuviline on senini tulnud Jamaikalt.

Välismaalased peavad eriti huvitavaks väärtuseks vanaaegset koolihoonet. Sel aastal oleme teinud muuseumis ka ehitus- ja remonditöid, et taastada veelgi täpsemalt maja kunagist interjööri," rääkis direktor Peeter Lail.

Orienteeruvalt kuuendik muusemi külastavatest Eesti õpilasgruppidest on vene õppekeelega koolidest. "Vene koolide pedagoogid soovivad, et meie giid räägiks eesti keeles. Nii läheb muuseumikülastus arvesse ka eesti keele ja kirjanduse tunnina," lausus ta.

Koolimuuseumi ekspositsioon muutub järjest rikkalikumaks. Muuseum on hankinud ka analoogilised põllutööriistad, mida omal ajal kasutati köstri talumajapidamises. Kuressaare antikvariaadist osteti üle saja aasta vanune gloobus, nüüd on muuseumis vanaaegse klassitoa sisustus täielikult olemas.

Peeter Laili arvates sobib muuseumi külastamiseks hästi ka sügis ja talv, sest ehk ongi siis Oskar Lutsu aegses koolimiljöös rahulikum ringi vaadata. Detsembris võib muuseumis osa saada ka jõulumeeleolust. Klassikalises jõulumelus on võimalus kuulata harmooniumimängu, süüa Tootsi kringlit, õues puntratantsu tantsida ning saada teisigi jõuluelamusi.

Jõulupühade eel omistatakse aga koolimuuseumi klassitoas kolmele Eesti tublile maapedagoogile tänavused Õpetaja Lauri tiitlid.

JAAN LUKAS

Noorteprojektid ajasid salaviinamüüjad ärevile

Teisipäeval toimus maavalitsuses seminar, kus arutati positiivse kogemuse rakendamist riskirühma kuuluvate alaealiste vaba aja sisustamisel.

Tänavu eraldas haridusministeerium maakonna alaealiste komisjonile erinevate projektide finantseerimiseks 90 000 krooni. Raha jagunes tosina projekti vahel. Peamiselt oli projektide sisuks avatud noortekeskuste ning töö- ja puhkelaagrite organiseerimine riskirühma kuuluvatele lastele. Seminaril rääkisid projektijuhid tehtust. Näidati ka pilte projektide raames toimunud ühistegevustest.

Ühe näitena edukast projektist nimetas maakonna alaealiste komisjoni sekretär Sirle Kurs Põltsamaa noorteklubi Juventus projekti ATP ehk Allika Tänava Poisid. Projekti sisuks oli erinevate loovust ja koostööd arendavate ürituste korraldamine riskirühmade noortele. Projekti käigus pidasid noored ise päevikut, kus jäädvustasid igapäevased tegemised.

Projekti Maarja Motoklubi raames korrastati ruum, kus kohalikud poisid saavad tegeleda tehnikaga. Võrride ja tsiklite "putitamine" on poisse läbi aegade köitnud ja neid tänavalt eemal hoidnud.

Seminari käigus jagati ka teavet erinevatest rahastamise võimalustest. Projektijuhtide arvamusel peaks järgmisel aastal lisaks senistele tegevustele mõtlema tööle riskirühma kuuluvate alaealiste peredega.

"Projektijuhtide ettekannetest jäi kõlama, et vähemalt sama oluline kui tegevused ise, on noorte eneste pakutu elluviimine, toimunu fikseerimine ja avalikustamine. Mõtlemapanev oli mitme projekti läbiviimisel tekkinud vastasseis kohalike salaviinamüüjatega, kes kohati häälekalt protesteerisid klientide kaotamise pärast. Samas leidsid paljud projektid lisaks alaealiste komisjoni eraldatud rahale kohapeal täiendavaid toetajaid. Kõiki toetajaid tahame alaealiste komisjoni poolt ka tänukirjadega tunnustada," rääkis Sirle Kurs.

PEEP LILLEMÄGI

Tähtsad asjad helikunstinäitusel

Möödunudkolmapäevane "Helikunstinäituse" pealkirja kandnud kontsert Jõgeva Muusikakoolis näitas, et heale džässmuusikale leidub ka Jõgevasuguses väikelinnas piisavalt

publikut.

Jõgevalt pärit kitarrist Ants Laig ja klarnetist Meelis Vind mängisid nii omaloomingut kui ka džässiklassikute Bill Evansi, Herbie Hancocki jt teoseid. Tuntuim meloodia oli ehk Rodgersi "Tähtsad asjad" muusikalist "Helisev muusika", mille teemal jatsumehed ikka improviseerida on armastanud. Meid ümbritsevatest muusikamasinatest kaela paiskuvatele tümpsuvatele detsibellidele oli Laigi ja Vindi improvisatsioonides avalduv mõtteteravus ja tundeerksus suurepäraseks vahelduseks.

"Nii, nagu nad selle esimese bossanovaga mul hinge tagurpidi kiskusid, nii see mul tagurpidi jäigi," ütles üks kuulaja, ise ka väikest viisi muusikamees, pärast kontserti. Lava valgustanud prožektorid, poolvalgus saalis ja kunstnik Agne Silla loodud lavakujundus viisid aga ühe muusikakooli õpetaja mõttele, et ka teiste samas saalis toimuvate kontsertide puhul võiks mõnikord julgemalt vormi uuendada.

Kuigi publik oli vägagi rahul, kurtsid muusikud, et nende jaoks läks kontsert natuke liigse kiiruse nahka: nagu hõivatud muusikutel tihti ette tuleb, tuli Meelis Vindil selsamal päeval mõned tunnid varem Tallinnas üles astuda. Nii et kohale jõuti vahetult enne kontserdi väljakuulutatud algust.

"Meelisel polnud sellest suuremat häda, sest klarnet on ikka klarnet, aga elektrikitarrist ei tea ilma eelneva soundcheckita iialgi, mis häält ta teeb," ütles Ants Laig. "Olin jubedas pinges ja soolodega eriti ei hiilanud."

Nii või teisiti, paljud kuulajad jäid pärast "Helikunstinäitust" sagedasemaid elava džässi kuulamise võmalusi igatsema.

RIINA MÄGI

SPORT

Jõgeva Tähe I võistkond on Eesti noortemeister saalibändis

Möödunud pühapäeval toimusid spordihoones Virtus II Eesti noorte meistrivõistlused saalibändis, võitis spordiklubi Jõgeva Tähe I noortemeeskond.

Spordiklubi Jõgeva Tähe juhatuse esimees ja noortemeeskondade treener Marko Saksing tegi ettepaneku korraldada tänavused Eesti noorte meistrivõistlused saalibändis spordihoones Virtus. Meistritiitlile konkureerisid kolm võistkonda Jõgeva Tähest ning meeskond Aeg Kondorid Tallinnast. Tähe esimesse ja teise võistkonda kuulusid meistriliiga sportlased, kolmandasse võistkonda aga alga jad, kes olid võistlustules esmakordselt.

Võistluste käigus kohtus iga meeskond kõikide vastastega. Finaalmängus alistas Tähe esimene meeskond Aeg Kondorid 11:4. "Meie poisid olid vastastest üle kõikides mänguelementides," avaldas arvamust treener Marko Saksing. "Aeg Kondoritega mängisime ka hiljutistel rahvusvahelistel võistlustel, siis polnud meil piisavalt õnne, mistõttu mäng lõppes viigiliselt," meenutas ta.

Noortemeistriks tulnud meeskonda juhtis kapten Raul Kivi, väravavaht oli Ivo Lepik. Veel mängisid võidukas meeskonnas kaasa Rein Kivi, Alari Pagi, Hannes Pagi, Ats Püvi, Slava Bortnik, Nikolai Roop, Argo Päid, Margus Guss ja Lauri Hõim. Võitjad said auhinnaks karika, mille andis üle Eesti Saalibändiliidu juhatuse liige Rainer Võsaste, ning medalid.

SK Jõgeva Tähe teine meeskond tuli meistrivõistlustel kolmandaks ning Tähe kolmas võistkond neljandaks. Iga meeskonna võimekamaid mängijaid premeeriti eriauhindadega, mille väärilisteks Jõgeva saalibändipoistest tunnistati Alari Pagi (Tähe I), Roland Songisepp (Tähe II) ja Ilmar Niitov (Tähe III).

"Kahju, et noorte meistrivõistlustel vaid neli meeskonda osales. Ootasime Eesti Saalibändiliidult prestiižika spordiürituse põhjalikumat propageerimist," ütles Marko Saksing.

Praegu on pingelised päevad ka SK Jõgeva Tähe esindusmeeskonnal. Nimelt valmistutakse sel nädalavahetusel spordihoones Virtus toimuvaks rahvusvaheliseks turniiriks Jõgeva karikas 2000, kus osaleb kaheksa meeskonda. Eesti saalibändi mängijatele pakuvad konkurentsi neli Läti paremikku kuuluvat meeskonda.

JAAN LUKAS

Mõte sekka

Läksin eelmisel laupäeval spordihoonesse Virtus välja elama neljapäevast volikogu ja sellele eelnenut. Mõtlesin Jõgeva linnast: siin elavatest inimestest, kaunitest kaugetest mälestustest. Mõtlesin endast ja otsusest tulla tagasi Jõgevale. Kas suudan?

Matile marssisid üheksa meeskonda Eestimaa erinevatest paikadest. Kes saab õhtuks Eesti meeskondliku karika kreekarooma maadluses enda valdusesse? Kas meie Rammu poisid ja nende treener Aimur Säärits mõtlesid võidust?

Esimeses ringis oldi vastamisi Rakvere ühtlase võistkonnaga. Viie võiduga olid Rammu poisid paremad. Mati serval käis vilgas elu. Üksteist toetati, elati kaasa. Aga meeskond oli üksi. Saal oli tühi.

Teises ringis oldi vastamisi Tartu linna (EPMÜSK/ÜSK) tugeva võistkonnaga. Napp kaotus jättis meie poisid esikolmikust välja. Lõpuks neljas koht. Tartlased viisid karika koju.

Julgen öelda, et meie poisid olid tublid. Jõgeva Ramm oli matil järgmises koosseisus: Vilje Kokla (Siimusti), Kristjan Kasemaa ja Kristjan Kunnus (Kaarepere) ning Jõgeva linnast Reigo Annuk, Vardo Malm, Mardo Hoovi, Heigo Klaos ja Risto Kerve.

Mati serval oli abielupaar Sääritsad. Oli selline tunne, et nad saatsid võitlusse justkui oma poegi. Koos jagati võidurõõmu ja kaotuse puhul tuli leida lohutav sõna. Aga ma ei näinud, et keegi noormeeste vanematest oleks tulnud ja tänanud treenerit. "Sa teed mu poisist mehe. See tähendab palju."

Kohal oli Eesti Maadlusliidu esindus. Kuuldus, et kadettide Eesti meistrivõistlused toimuvad Virtuses, leidis kinnitust.

Ma ei võtnud sulepead ainult sellepärast, et matil toimuvast paar rida kirja panna. Tahtsin jagada seda kõhedat tunnet, mille jättis tühi saal. Usun, et igaüks on maadlemas oma probleemidega, kuid me oleme igaüks osake sellest linnast ning siin toimuv on sedavõrd vajalik ja sisukas, kui me oleme seal. Teisalt on meie omad teistelt mõõtu võtmas. Meeskond meeskonna vastu nagu tõelisel turniiril.

Kas see on ükskõiksus, mõtlesin ise. Kas see on sama ükskõiksus nagu näed suhet aedniku vaeva? Ta on mitmel korral viadukti poolse raudtee ülesõidu juures toonud mulda, asetanud kivid, istutanud taimed, et oleks kaunis. Aga see vaev sõtkutakse porile. Miks? See toimub meie linnas. Meie jaoks tehtusse suhtume nii?

Aga eeloleval laupäeval on Virtuses taas meie omad põrandal. Saalibändi meeskond on oma vastastele lähemal ja kaugemal jõudnud palju peavalu valmistada. Läheme toetame meie omi. Näeme, kas lätlased, soomlased... on võidetavad? "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud," hõigati kunagi Paunvere mail...

Meie oleme ju Paunverele lähemal kui lätlased ja soomlased. Nii et laupäeval Virtuses kohtume.

ANTS PAJU

Spordi lühiridu

Põltsamaa piirkonna koolide klassidevahelistel võistlustel oli avaala rahvastepall. IV-V klasside osas võistles 11 tüdrukute ja 13 poiste võistkonda. Tüdrukutest said kolmikvõidu Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Va, Vc ja IVa klass. Võitnud võistkonnas mängisid: Kristiina Haan, Inge Kuppart, Monika Anvelt, Egle Viks, Kaija Kits, Tuuli Kaeramaa ja Andra Prits. Poistest olid kolm paremat samuti Põltsamaa Ühisgümnaasiumist: Vc, IVd ja IVc. Võitnud võistkonnas mängisid: Alo Lints, Karel Limberg, Rauno Pikver, Janel Jürissaar, Marek Korindt ja Jürgen Rebane.

VI-VII klasside tüdrukute võistkondi osales 13 ja poisse 12. Tüdrukutest võitis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi VIIf, kus mängisid: Merit Somelar, Teele Tuur, Kerti Hints, Jaanika Anvelt, Kadri Kaasik ja Maarit Toome. Teise koha saavutas Esku Lasteaed-Algkooli VI klass ja kolmas oli Põltsamaa Ühisgümnaasiumi VIa klass. Poiste konkurentsis saavutas esikoha Lustivere Põhikooli VII klass, kus mängisid: Tauno Smirnov, Tanel Kuusik, Aivar Allvee, Tõnis Aro ja Marko Mittal. Teine koht kuulus Põltsamaa Ühisgümnaasiumi VIIf klassile ja kolmas koht Lustivere Põhikooli VI klassile.

MART JÄRVISTE

MITMESUGUST

Neliteist väikest piigat võlusid publikut

Jõgeva Ühisgümnaasium sai tänavu juba kuuenda Väikese Piiga. Väike Piiga 2000 valimisel astus möödunud reede õhtul kooli aulas publiku ette neliteist julget ja hakkajat piigakandidaati IV-VI klassidest.

Marta, Heleli, Maria, Kristin, Dagmar, Karin, Helene, Natalja, Eva, Virge, Sigrid, Kristi, Taimi ja Sirli olid sisuliselt ühe valimise läbi teinud, sest nad olid ühtlasi oma klasside esindajad. Samas loosi tahtel kujunenud järjekorras astusid tüdrukud üles kõigis neljas voorus, püüdes publiku peal oma võluvõimet, sarmi ja isikupära mõju.

Peaettevõtja õpilasomavalitsus

Kui eelnenud viiel aastal on kooli õpilasomavalitsus olnud Väikese Piiga valimistel üks osalisi ja korraldamine antud ühe klassi vastutada, siis tänavu võttis õpilasomavalitsus ürituse organiseerimise täielikult enda kanda koos kooli uue huvijuhi Gaja Mäesepaga. Õpilasomavalitsus otsis ka sponsorid ning nende abiga läks ettevõtmine hästi korda.

Ettevalmistuse ja läbiviimise peamisteks korraldajateks kujunesid Hedi Valgemäe ja Evelyn Kuusk. Varasemate aastate kolme vooru asemel koosnes tänavune valimine neljast voorust ja oli seega ka mõneti tihedam kui varem.

Publikutki oli seekordsel valimisel märksa rohkem kui kunagi varem olnud. Žüriil eesotsas õpetaja Aune Joostiga tuli olla eriliselt tähelepanelik, et peale Väikese Piiga ning I ja II piiga väljaselgitamise määrata veel mitu eripreemiat. Et otsustamine oleks võimalikult objektiivne, oli hindajate seas nooremate õpilaste, õpilasomavalitsuse, abiturientide, sponsorite jt esindajaid.

Esimese etteastena tuli piigakandidaatidel ennast tutvustada omatehtud värssidega, mis oli ühtlasi eelmiste aastatega võrreldes üks uuendustest. Järgnenud kõndimisvooru käigus pidid osalejad demonstreerima daamilikkust ning oskama ümber käia käekotikese kui ühe selle väljendamist võimaldava asjandusega. Ühtlasi tutvustasid õhtu juhid iga osavõtja iseloomu häid ja halbu külgi, lemmikharrastusi ja lemmikõppeainet.

Eurolauludest kohalike kuulsusteni

Playbackshow tõi saali kuulsaid ansambleid ja soliste meilt ja mujalt. Publik rõkkas äratundmisrõõmust ning esimese suurema aplausitormi kutsus esile Kristini Eda-Ines Etti eurolaul. Teine EdaInes ilmus vaatajate ette Taimi näol ja sedakorda koos taustalauljatega ning sai samuti suure aplausi osaliseks.

"Saatebände" kasutasid asja ilmestamiseks veel teisedki kuulsate ja vähem kuulsate staaride jäljendajad. Suurt elevust tõi saali Karin koos saatjaskonnaga, kehastamaks Brainstormi. ABBA, Spice Girlsi ja teiste jäljendamise vahel lasti kõlada kodumaisel Maarja-Liisi ja Koidu duol ning lõpetuseks lisaks sellele Maarjamaa helilooja Olav Ehala "Rahalaul" Sirli väljenduses.

Lõppvoorus jäljendati õpetajaid

Enne kui piigakandidaadid asusid järele aimama staaridest rohkem äratuntavaid kohalikke staare ehk õpetajaid, võeti aeg maha ja elati kaasa breikaritele, kelleks osutusid samuti oma kooli tähed ehk VIII-XI klasside poisid.

Tundub, et suuresti on koolis muljet jätnud just kehalise kasvatuse, matemaatika ja ajaloo õpetajad, keda kõige enam etendati. Ilmselt oli see loogiliseks jätkuks sellele, et kandidaadid neid aineid oma lemmikaineteks olid nimetanud. Järeleaimamine oli enamasti heatahtlikult humoorikas ja kui oleks jäetud nimetamata õpetaja nimi, keda etendama asuti, oleksid ilmselt kõik ikka äratuntavad olnud. Nalja sai iga tahes palju ja mõnegi tüdruku leidlikkus andis põhjust üllatuda jäljendatavatel enestelgi. Nii astus lavale mitu erinevas kehastuses matemaatikaõpetajat Velle Tarastet, ajalooõpetajat Krista Kosterit, kehalise kasvatuse õpetajat Etna Leppikut, kunstiõpetajat Anne Jaamat, naljakat ja iseloomulikku oli tabatud kehalise kasvatuse õpetajas Hille Kirppus, tähelepanu alt ei olnud pääsu ka Luule Luhtarul, Aune Joostil, Lembit Kikkasel, Marve Siimanil, Maret Aabojal jt.

Väike Piiga 2000 ja teised

Vaba hääletuse käigus, kus iga žürii liige märkis oma eelistuse, osutus Väikeseks Piigaks valituks kuuendas klassis õppiv Karin, kes oli ka abiturientide lemmik. Esimeseks piigaks ja ühtlasi õpetajate lemmikuks sai Sirli, kes õpib neljandas klassis. Teiseks piigaks ja publiku lemmikuks tuli Natalja kuuendast klassist. Õpilasomavalitsus valis oma lemmikuks Sigridi. Kõige fantaasiarikkamaks piigaks tunnistati Marta, kõige malbemaks Eva, kõige julgemaks Virge, kõige humoorikamaks Heleli ja kõige huvitavamaks Kristin.

VAIKE KÄOSAAR

Jõgeva skaudijuht võib kaitsta väitekirja

Möödunud laupäeval oli Jõgeva Ühisgümnaasiumis koos Eesti Skaudiühingu VI üldkogu. Nõupidamisel osales nelikümmend skaudijuhti erinevatest Eestimaa paikadest.

Eesti Skaudiühingu üldkogu koosolekuid peetakse erinevates Eestimaa linnades. Jõgevale kogunes üldkogu esmakordselt. Koosolijad kinnitasid ühingu tegevuskava tulevaks aastaks. "Tuleva aasta suurejoonelisemaks sündmuseks on Tagametsas toimuv suurlaager, kuhu on oodata ka välisriikide skaudijuhte ja skaute," ütles Vooremaale peaskaut Kristjan Pomm, kes valiti üldkogul tagasi oma ametikohale. "Skautidele on plaanis korraldada ka koolitusi ja seminare," ütles ta.

Eesti Skaudiühingus on praegu ligi 1000 skauti. Jõgeva skaudiühing, mida juhib Aavo Aru Siimustist, koosneb praegu sajast skaudist. Jõgeval toimunud üldkogu andis Aavo Arule ka õiguse kaitsta nooremskautmasteri väitekirja. "Selline õigus on kõrgeim tunnustus skaudijuhile," lausus Kristjan Pomm.

JAAN LUKAS

Politseist kirjas ja pildis

Jõgeva Politseiprefektuur kuulutas politseipäeva eel välja politseiteemalise joonistusvõistluse Jõgevamaa koolide I-IV klasside õpilastele ning koolinoorte esseekonkursi teemal "Kui ma oleksin politseinik".

Vanusepiiranguta esseekonkursile laekus 36, joonistusvõistlusele aga koguni 321 tööd kogu maakonna koolidest. Sadade joonistuste hulgast auhinnavääriliste leidmiseks laotas Jõgeva Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna kriminaalpreventsiooni ja noorsootalituse juhtivkonstaabel Silvi Päll need politseimaja saali laudadele laiali, nii et kõik prefektuuri töötajad said neid vaadata ning oma lemmikutele poolehoidu avaldada. Esseesid hindas Silvi Päll kahasse Põltsamaa noorsoopolitseinikuga.

"Joonistati kõige rohkem liiklusteemalisi, eriti sebraülekäiku ja avariid kujutavaid pilte, aga ka pangaröövlite ja muude kurjategijate kinnivõtmisstseene. Esseedes avaldati aga eelkõige valmisolekut saada nö heaks, selgitustööd tegevaks, mitte niivõrd karistavaks politseinikuks. Ent politsei aadressil tehti ka veidi kriitikat," ütles Silvi Päll.

Esseekonkursi auhinnad pälvisid Martin Kreitsman ja Taavi Tiirats Esku LasteaedAlgkoolist, Andreas Arens Siimusti Algkoolist, Viktooria Anisovets Maarja Keskkoolist ja Rünno Jõeäär Vaimastvere Põhikoolist.

Joonistusvõistluse parimateks tunnistati I-II klassi õpilastest Kert Ustav, RaimondJaak Allikmäe ja Annaliisa Kerve Jõgeva Ühisgümnaasiumist, Janar Kuusik Siimusti Algkoolist, Deily Kangur Jõgeva Gümnaasiumist ja Lena Lalina Raja Põhikoolist ning III-IV klassi õpilastest Katriin Laurson Tabivere Keskkoolist, Gert Birk Laiuse Põhikoolist, Kristjan Pint Jõgeva Ühisgümnaasiumist, Angela Maasalu Jõgeva Gümnaasiumist, Siim Zõbin Lustivere Põhikoolist, Kati Seeme Lasteaed-Algkoolist Tõruke ja Kaidi Põld Pala Põhikoolist, samuti Jõgeva Ühisgümnaasiumi IV b ja Jõgeva Gümnaasiumi II d klassi ühisloominguna valminud tööd. Ära märgiti ka Raigo Rändoja, Kalle Saare, Kati Kulla, Marelle Viilupi, Kati Kuusiku, Mairi Vaheri, Jelena Skalkina ja Adele Terase (Jõgeva Ühisgümnaasium), Eliise Mändoja, Sandra Vähi, Anni Vanembi, Gerli Hallikase ja Siim Pruusi (Jõgeva Gümnaasium), Heiko Erimäe (Vaimastvere PK), Maila Kase (Pala PK), Irina Nikišina (Esku LAK), Raigo Tulbi (Saduküla PK), Velja Andruse (Lustivere PK), Merily Horni (Tabivere KK), Maarja Orgusaare ja Kristiina Viira (LAK Tõruke), Heldur Uku ja Viljar Hermitsa (Kiigemetsa Kool) ning Merili Murumaa ja Siim Pärtelpoja (Laiuse PK) joonistused.

RIINA MÄGI

Vabandus

Hakkajad mehed, kes ei pidanud paljuks oma raha eest lasta Saadjärve kalavarude taastamiseks 5000 angerjat, olid Kalle Bruus, Ergo Meos, Toivo Hüvanen, Kalev Raudsepp, Kalev Kurs ja Jüri Raid. Vabandan, et eelmises leheloos "Saadjärve lasti angerjamaime" olen Järveääre kalatalu peremehe, ettevõtmise initsiaatori Kalle Bruusi nime paaril korral valesti kirjutanud.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Auto ette jäänud jalgrattureil polnud helkureid

Teisipäeva õhtul juhtus kaks liiklusõnnetust, kus auto sõitis otsa jalgratturile. Esimene õnnetus juhtus kella kuue ajal Torma-Kivijärve tee 6,7 km, kus Tiit (1960) sõitis jalgrattal ette Ford Transitile. Õnnetuses inimesed siiski viga ei saanud. Jalgratturil puudus helkur, mis oleks võinud autojuhti hoiatada.

Järgmine õnnetus juhtus kella veerand kümne ajal Nava-Luua-Palamuse tee 4,1 km. Seal kaldus Peep (1949) oma jalgrattaga vastassuunavööndisse ja talle sõitis otsa sõiduauto. Ka sellel mehel polnud helkurit. Peep oli aga pimedas sõitmiseks 1,46 promilli sisse rüübanud. Küllap see asjaolu teda ka teel kallutas ja autole ette viis.

Tapamajas käidi vargil

Ajavahemikul 23. oktoobrist 10. novembrini on Kuremaa alevikus sisse murtud OÜ Kuremaa Lihatööstus tapamajja. Avaldaja andmeil on sealt kaduma läinud veeboileri automaatika, kaks sõiduauto Moskvitš mootoriplokki ja neli niiskuskindlat päevavalguslampi. Avaldaja hindab kahju ligemale 11 000 kroonile.

Žiguli on ikka leidmata

Ööl vastu esmaspäeva sõideti Pajusi vallas Vägaris ära ööseks ühe suurelamu ette pargitud sõiduautoga Žiguli 2101. Auto oli tumehalli värvi, täiesti sõidukorras ja kandis registrinumbrit 413 JAG. Ööseks lukustatud ustega auto oli kella neljaks hommikul juba kadunud.

Tasub meelde jätta, milline auto sinu oma kõrval seisis

Ööl vastu laupäeva varastati Jõgeval Pargi tn Audi 100 alt rataste ilukilbid. Auto omanikule meenus, et tema auto kõrval seisnud sõiduk, mis hommikuks oli sealt lahkunud, kandis Tartu numbrimärki. Õnneks meenus kilpideta jäänud auto omanikule ka võõra auto number. Tartus registreeritud auto omanik ei puigelnudki kaua vastu, aga oli ilukilbid jõudnud juba realiseerida.

Vooremaa

Neljapäev, 16. november 2000. a.

Puulangetused omaniku teadmata

ARDI KIVIMETS

Põltsamaa linn müüs Puhu-Risti söögimaja

RAIVO SIHVER

Sadala rahvas ei toeta maavalitsuse pakutud haldusreformi variante

RAIVO SIHVER

Täpsustuseks

ARVAMUS

Jõgeva linna heakord

TAIVO PAEVEER,