Vooremaa
Mitmes Jõgevamaa põllumajandusettevõttes ja talus on tänaseks lõpule jõutud kevadkülviga. Vaatamata tööde kiirele laabumisele pole aga põllumehed kuigi rõõmsad, sest külm ja kuivus kipuvad põldudele liiga tegema.
Saare valla ainsas põllumajandusfirmas, osaühingus Voore Agroteenus lõppesid kevadtööd eelmisel esmaspäeval. “Me saime vallalt kasutamiseks maid, mida varem haris Voore põllumajandusühistu. 150 hektarile külvasime otra, rukist ja nisu. Vähesel määral kasvatame ka rapsi ja rüpsi. Õlikultuuride kasvatamisega kaasnevad suured kulud, saagi eest makstakse aga vähe. Näiteks kui üle-eelmisel aastal oli kilogrammi rapsi kokkuostuhinnaks 3.30 krooni, kuid tänavu on see 2.60 krooni,” märkis osaühingu juhataja Einar Paabo. “Väetisekogused jõudsid Venemaalt liiga hilja kohale, see on põllutööde käiku mõneti aeglustanud,”märkis ta.
Rohukasv pidurdunud
Puurmani põllumajandusühistu lõpetas kevadkülvi eelmisel neljapäeval. Tegevdirektor Arvi Kink ütles Vooremaale, et kõige rohkem oleks vaja sooja ja vihma. “Tänavune külm ja kuiv kevad on rohukasvu pidurdanud. Kui ilmad paremaks ei lähe, ei ole varsti enam loomadel karjamaadel midagi süüa,” lisas Kink.
Põhiliste kevadtöödega on nüüdseks valmis saadud ka Vaimastvere põllumajandusettevõttes, mille omanikuks on aktsiaselts Lacto. “Põhiliselt külvasime Vaimastveres rapsi ja suvivilja,” ütles Vooremaale AS Lacto arenguspetsialist Peeter Kibe.
Kartulipanek kestab
Osaühingus Hansukartul pannakse tänavu kartulit kasvama sajale hektarile. “Praeguseks on kartul mullas 30 hektaril. Kartulipanekuga on meil ametis kolm traktoristi,” ütles firmajuht Hans Tamm, keda sageli põllult traktoriroolistki leida võib. “Pean ka ise praktilist põllutööd tegema, sest meil on puudus kvalifitseeritud tööjõust,” lisas ta.
Põltsamaa vallas Võhmanõmme külas asuva Antoni talu peremees Tõnu Koppel kasvatab kartulit 50 hektaril. Koppeli sõnul ei tasu tänavu kartulipanekuga kiirustada, sest külma mulda ei ole mõtet kartulit panna. Kasulikum on kartulimaad põhjalikumalt ette valmistada, lisas ta.
Varajastest sortidest kasvatab Tõnu Koppel paaril hektaril kartulit “Vineta”, varajasepoolset kartulit “Quarta” ja suuremal pinnal Hollandi sorti “Vangogh”.
Tõnu Koppel rääkis Vooremaale, et müügiks kasvatamise korral peaks 70 protsenti saagist olema müügikõlbulik. Ka Kuremaa kartulikasvataja Endel Söödi arvates mõjuvad öökülmad ebasoodsalt kartuli kasvule. Seetõttu ei ole ta kartulipanekuga kiirustanud ja osutab suuremat rõhku täiuslikemate agrotehniliste
võtete kasutamisele.
“Tänavu pannakse kartulit vähem maha kui mullu. Väljaveovõimaluste puudumise tõttu on siseturu hind odav (kõigub ühe ja kahe krooni vahel), seetõttu ei tasu kasvatamine, eriti väiksematel pindadel, end ära. Kasvatan perspektiivset keskvarast saksa kartulit “Helena”, Hollandi sorti “Agria” ja kartulit nimega “Folva”. Kõik kolm on väga hea kaubandusliku välimusega. Kasvatan veel Jõgeva parimat sorti “Ants”, mis aga ei vasta kahjuks praegustele nõuetele,” lisas Sööt.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Siseminister toetab politseivalvet Mustvees ja Põltsamaal
Siseminister Tarmo Loodus kinnitas teisipäeval maavanem Margus Orole, et veel maikuu jooksul eraldab ministeerium 46 000 krooni, mis on vajalik ööpäevaringse politseivalve korraldamiseks Mustvees ja Põltsamaal. Raha võimaldab politseijaoskondades rakendada elektroonilise valve ning politseipatrull võib jaoskondade valvamise asemel linnas mobiilselt ringi liikuda.
Mustvee ja Põltsamaa politseijaoskondade rahaeraldused lepiti kokku siseministri talvise Jõgevamaa visiidi ajal.
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Reedel ja laupäeval oli spordihoones Virtus Kesk-Eesti mess. Laupäeval korraldati kümnes JC Kevadjooks. Jõgeva muusikakoolis oli laupäeval lõpetajate aktus. Laupäeval Kassinurme mägedes toimuma pidanud toomepidu peeti külmast ilmast tingitult Jõgeva kultuurikeskuses. Sellel nädalal peavad koosolekuid linnavolikogu erinevad komisjonid, ette valmistamaks volikogu istungit järgmiseks nädalaks. Täna on linnavalitsuse istung. 13.—20. maini on maakonna omavalitsustöötajad külaskäigul Saksamaal ning 15.—23. maini viibivad õppereisil Norras maakonna kultuuri ja sporditöötajad. Homme toimub Jõgeva linnaraamatukogus maakonna rahvaraamatukogude seminar. Reedel on linnaraamatukogus omaloominguõhtu. 21. ja 22. mail on Jõgeva Ühisgümnaasiumis maakonna koolinoorte meistrivõistlused kergejõustikus. 21.—23. maini külastavad Jõgevamaad Enköpingi kommuuni juhid Rootsist.
Täna ja homme on lahtiste uste päevad lastepäevakodus Metsatareke Siimustis. Kiigemetsa koolis on täna keskkonnaprojekti 3+3 raames seminar põhjavee kaitsest ja vee säästlikust kasutamisest. Neljapäeval on plaanis ajaloopäev Laiuse koolis ning reedel spordipidu ja piknik Laiuse lasteaias.
Laupäeval korraldati Raja kooli saalis emadepäeva kontsert ning autasustati emadepäeva joonistusvõistluse võitjaid.
Reedel korraldati kultuurikeskuses taidlejate hooaja lõpupidu. Eile oli koos linnapäevade korraldamise komisjon, kes arutas eelseisvate linnapäevade läbiviimist. Täna peab koosolekut linnavolikogu eestseisus. Selle nädala jooksul on erinevate taidlusringide kontserdid Mustvee 1. keskkoolis.
Möödunud reedel oli vallavalitsuse istung.
Reedel oli kultuurimajas Pala kooli kevadpidu ja emadepäeva kontsert. Laupäeval toimus Rannal Tuhandeaastase tamme juures millenniumi tamme istutamise üritus. Sellel nädalal on kultuurimaja direktor Tiina Eres Tallinnas Rahvakultuuri Keskuses näitejuhtide kursuste lõpueksamitel. Pühapäeval on Kodavere kirikus perejumalateenistus, mille viib läbi pühapäevakool.
Laupäeval oli Palamuse rahvamajas emadepäeva kontsert, kaasa tegid Estonia teatri solistid. Pühapäeval korraldati Palamuse Maanteejooks. Eile viis Meljo Kaaviste läbi lilleseadekursuse Kaarepere rahvamajas. Täna, rahvusvahelisel muuseumipäeval, peab Palamusel aruande ja valimiskoosolekut Eesti muuseumiühing. Reedel toimub Amme jõe äärest rahapaja leidmise kolmandale aastapäevale pühendatud orienteerumismäng “Varandusejaht”.
Laupäeval oli emadepäeva kohvikklubi Sadukülas. Eeloleval reedel on Puurmani kultuurimajas Põltsamaa muusikakooli Puurmani filiaali esimese lennu lõpupidu koos kontserdiga.
Laupäeval toimus kultuurikeskuses puhkeõhtu “Peod lilli täis…” Pühapäeval oli samas emadepäevale pühendatud pidulik kontsert. Eilsest kuni maikuu lõpuni on lasteraamatukogus avatud Eesti Raamatu Aastale pühendatud raamatunäitus “Teismeline kodus ja koolis”. Eile oli linnavolikogu istung, mille päevakorras oli varaliste kohustuste võtmine seoses ASi Põltsamaa Soojus aktsiakapitali suurendamisega, linna möödunud aasta eelarve täitmise aruande kinnitamine jm. Täna tutvuvad Eesti muuseumitöötajad ja muuseumisõbrad rahvusvahelise muuseumipäeva puhul Põltsamaaga. Põltsamaa muusikakoolis on täna selle aasta lõpetajate kontsert. Homme toimub kultuurikeskuses Hansapanga Jõgeva-, Järva- ja Viljandimaa regioonide korraldatav äriklientide seminar “Koostöö ja partnerlus”. Laupäeval on muusikakoolis lõpuaktus.
Eile avati Võisiku hooldekodu ruumides päevakeskus. Sellel nädalal on vallas külaskäigul keskkonnaprojekti 3+3 osapoolte esindajad Soomest. Täna on kodu ja põllutöökooli ruumides seminar 3+3 keskkonnaprojekti raames “Agenda 21 jätkusuutlik areng”.
Reedel oli emadepäeva kontsert Saare koolis ning pühapäeval Voore koolis. Sellel nädalal tehakse Saare koduloomaaias ettevalmistusi hooaja avamiseks.
Laupäeval korraldati Tabivere valla Minimiss 2000 valimised Maarja keskkooli ruumides. Pühapäeval oli Tabivere rahvamajas pidulik emadepäeva kontsert. Tabivere muuseumis oli laupäeval ja pühapäeval emadepäeva puhul käsitööde ja lillede näitus. Reedel annab Maarja näitering rahvamajas esietenduse H. Raudsepa komöödiaga “Vedelvorst”, mille on lavale seadnud Tiia Pärtelpoeg. Laupäeval on Elistvere loomapargis tänavuse hooaja esimene kogupere etendus “Saabastega kass”.
Täna toimub Torma kooli kuuenda klassi õppeekskursioon Endla looduskaitsealale. Homme on Sadala koolis kolme Eesti ja kolme Soome maakonna 3+3 koostöö haridusprojekti osapoolte kohtumine. Torma kooli staadionil viiakse homme läbi kergejõustiku viievõistlus. Torma lasteaed Linnutaja korraldab reedel Võtikvere pargis lasteaialastele kevadise pikniku. Reedel on Torma koolis saksa keele päev. Laupäeval on kergejõustikuvõistlused Torma kooli staadionil.
ARVAMUS
Eda Etti esines kehvalt, aga tal läks üllatavalt hästi
Eesti ajakirjandus oskas tekitada enda sees päris kena hüsteeria naljaka lauluvõistluse Eurovisioon 2000 Eesti esineja EdaInes Etti ümber. Lõpus arvutati juba Tallinna ürituse kindlaid korralduskulusid.
Huvitav, eelmisel aastal sellist asja peaaegu üldse ei esinenud. Millegipärast tekib hüsteeria alati, kui võistlustules on mõni Aidem Poti alla käiv artist. Eelmine oli teatavasti Koit Toome, kes pidi ka nagu kindlasti võidu Eestisse tooma, kuid jäi isegi esikümnest välja. Seekord sellist floppi ei toimunud, kuid kokkusattumused sellised ässitamised kindlasti ei ole. Ju siis see Pot ikka oskab leheneegreid osavalt lollitada. Pole midagi öelda!
Pole vist eriti suur au osaleda muusikaliselt vähetähtsal üritusel, kus võidavad kaks skandinaavia vanameest, kes lõõritavad standardse viisiga latiinorütmidega pateetilist laulukest, akustilised kitarrid kaelas ja lõpus lastakse hääl läbi elektroonilise vokoddri nagu Cheri “Believe’is”. Mis näitab seda, et Eurovisiooni põhilised tarbijad on keskmisest veidi või rohkem vanemad inimesed ja igasugu Spice G kloonidel pole seal eriti mõtet kisada.
Ainuke positiivne moment Eurovisioonis oli Läti laul, mis tuntud lahja eurojuustu asemel kasutas stiilset briti poppi ja oli tõesti nagu “päris”, elav, dünaamiline ja mõnus. Oma julguse eest said meie nii hädiseks peetud kõrvulised väärilise tasu: debüüt ja kohe kolmas koht.
Oli väga hea, et lõunanaabrid andsid eestlastele oma kolmanda kohaga pika puuga ära. Kohtades oli vahesid vaid üks, punktivahe aga peaaegu 70 ühikut. Pealegi said nad neljal korral täisarvu punkte ja erilise tähelepanu osaliseks. Rohkem sai seda au vaid Taani. No nii, ennast täis kurva Eesti poisid, tehke järele!
Eestil läks niigi hästi, arvestades, et teised teismeliste tüdrukute projektid põrusid, ning eriti seda, et Eesti segakoosseisu esinemine oli kõige kehvem. Üldpilt oli puine ja läbimõtlemata, mis veel hullem, Eda Etti oli praktiliselt ainus artist, kes oli täiesti silmnähtavalt närvis, magas maha loo alguse, laulis siis vales kõrguses ja kähisevalt.
Võibolla see torkaski teiste, lihvitud ja atraktiivsete esituste seas silma. Et näe, vaeseke, kuidas kannatab, helistame tema poolt ka (iga helistaja sai ju anda mitu häält). Komplekti täiendas muidugi ideaalselt Evelin Samueli koperdamine eestimaalaste (Venemaa sai 10 punkti — Eesti venelased on vist esmakordselt hoolega asja juures) antud punktide lugemisel. Eesti lugu oli muidugi piisavalt ümmargune isikupäratu kerakene, mille vastu pole naljalt kellelgi midagi, nii ta neid viit-kuut punkti korjas.
Muidugi päästis Eestit poliitika. Neljandale kohale upitasid Eda & Co ikkagi ajutiselt kohal olev Soome ja esmakordselt osalev Läti. Ilma nende antuta oleks lugu 6.—7., sest Saksa ja Iiri olid kohe kannul. Lätile meie tosinat vaja polnud ja soomlasi eestlaste 7 ühikut ei päästnud.
Tšetšeenia ei hävitanud aga Venemaa euroedu, meie idanaaber võib oma teise koha üle uhke olla. Kes ütles, et eurooplasi mingi poliitika või kauge sõda huvitab?
Eesti tulemused jäävadki vist sinna viienda koha ümbrusesse tiirlema. Kui sommid
või ka lätlased osalevad, saame kõrgemale, kui ei, siis mitte. Umbes nagu Iirimaa, kes võib ükskõik mis saasta (nagu tänavu) lavale panna, ikkagi saavad koha esikümnes.
Vene edu oli vähem poliitiline, maksimumpunktid kukkusid talle Rumeenialt, Maltalt, Küproselt, Horvaatialt, keda on raske panslavismis süüdistada. Häid hindeid andsid ka teised, näiteks eestimaalased. Siiski oli venelaste teine koht üks paras küsimärk.
Igatahes on sellestki Eurovisioonist, kellel huvi seal veel osaleda (kuigi ei tea milleks), midagi õppida. Esiteks, püüdkem meeldida vanematele naistele ja meestele. Teiseks — mõni arglikum eksperiment võib isegi kasuks tulla. Kolmandaks — tulemust ei saa kuidagi ette ennustada ja kihlveokontoreid usaldada. Need, kes panustasid seekord Taanisse, said oma raha 20—30kordselt tagasi.
MARGUS KIIS
KIRJAD
Perearstikabinettide majandusoludest sõltub elu jätkumine maal
Jõgeva vallavolikogu uued liikmed keskenduvad praegu eelarveprojekti arutamisele ja loodavad selle peagi kinnitada. Eelarvesse planeeritakse rahasummad ka vallas asuvate Vaimastvere ja Kuremaa perearstide majanduskulude katmiseks. Sellised kulutused on hädavajalikud arstiabi elushoidmiseks maal.
1998. aasta 1. jaanuaril sõlmis vallavalitsus nende perearstikabinettidega kuni 2001. aasta detsembrini kehtiva lepingu, milles on kirjas omavalitsuse kohustused maatervishoiu rahastamiseks. Nii peab vald esitatud arvete põhjal tasuma perearstikabineti ruumide kommunaalkulud ning lähtudes tervisekaitse nõuetest kompenseerima ka remondi ja ümberehitamiskulud.
Tänavuse eelarve projektis on perearstide toetuseks planeeritud 104 000 krooni, millest 27 000 krooni on ette nähtud majanduskulude katmiseks Kuremaa ja 22 000 krooni Vaimastvere perearstikabinetis. Jõgeva valla eelarves on planeeritud ka kommunaalkulutuste katmiseks Siimusti velskripunktile 15 000 krooni ja Laiuse velskripunktile 11 000 krooni.
Laiusel töötab praegu velsker Heli Olesk ja kaks korda nädalas võtab seal haigeid vastu Kuremaa perearst. Siimusti velskripunktis, mida haldavad linna perearstid, arsti ega velskri vastuvõttu praegu ei toimu.
Minu andmetel pooldab vallavolikogu sotsiaal ja tervishoiukomisjoni uus esimees, Jõgeva linna perearst Tiia Lätt varianti, kus 104 000 krooni jagatakse võrdselt valla ning Jõgeva linna perearstide vahel, sest linna perearstide (Tiia Lätt, Maie Männik, Maret Pirnipuu ja Terje Pruus) nimistus on ka valla elanikke. Minu arvates kaasnevad sellise lahendusega maaperearstidel tõsised majandusraskused, mis muudavad küsitavaks meie töö jätkamise normaalsetes tingimustes.
Leian, et valla tervishoiuraha jaotamisel peaks prioriteediks olema maaperearstide toetamine. Jõgeva linna perearstid võiksid aga majanduskulude kompenseerimiseks esmajärjekorras linnavalitsuse ja linnavolikogu poole pöörduda.
Hetkel on Jõgeva vallas maal töötavate perearstide nimistus ravikindlustusega hõlmamata elanikke 14—18 protsenti. Jõgeva linnas töötavate perearstide kindlustamata elanikkonna vastav näitaja ei ulatu üle kümne protsendi. Linna perearstide nimistusse kuulub ka arvuliselt rohkem elanikke, seega nn pearaha saajate hulk on linnas perearstil suurem.
Linna perearstidel on mure Tervisekaitsetalituse esitatud nõuetele vastavate tualettruumide pärast, kuid maal vajavad kapitaalremonti ja renoveerimist Kuremaa perearstikabineti kõik ruumid koos Laiuse velskripunktiga ning Vaimastvere perearstikabinet.
Ehk on mu kartused maatervishoiu huvide eiramisest siiski ennatlikud. Raha eraldamisest objektiivse ülevaate saamiseks vajan koos Vaimastvere perearsti Malle Koppaga piisavalt infot. Paraku oleme senini sunnitud leppima teabenappusega.
Tahtsin osaleda vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolekul. Üks komisjoni liikmetest teatas mulle, et nõupidamine toimub kolmapäeval, 10. mail. Tegelikult oli komisjoni koosolek päev varem. Üritasin osaleda eelarve ja majanduskomisjoni koosolekul, mis aga ootamatult kinniseks kuulutati.
Jõgeva vallavanem Toivo Ilves, abivallavanem Priit Kirsimäe ja sotsiaaltöö spetsialist Tiiu Nettan on maatervishoiu käekäiku suhtunud igati mõistvalt. Usutavasti on selline hoiak ka vallavolikogu uutel saadikutel. Kvaliteetse perearstiabi kättesaadavus on üks teguritest, millest sõltuvad inimeste huvi ja võimalused elada maapiirkondades.
ANNE ORAS,
Kuremaa perearst
Uute vallapiiride valikud kaardil
Reedel kogunes taas maavanema moodustatud töögrupp, mis vastavalt vabariigi valitsuse püstitatud ülesandele kavandab Jõgevamaal uusi omavalitsuste piire.
Esmakordselt olid vaatamiseks väljas kaardid, kus tulevasi võimalikke vallapiire mustvalgel näha sai. Kolme erinevat kaarti vaadates oli võimalus veenduda, et maakonna territooriumil jääb pärast 2002. aasta kohalikke valimisi ilmselt alles 3—4 omavalitsust.
Kui valitsus maakondliku töörühma ettepanekuid arvesse võtab, on tõenäoline, et liituvad Põltsamaa linn, Põltsamaa vald ning osa Puurmani ja Pajusi vallast, samuti Mustvee, Kasepää, Pala, Torma ja Saare vald. Maakonna keskosas näib küllalt kindel Jõgeva linna ja Jõgeva valla liitumine. Võimalik, et sellele omavalitsusüksusele lisandub osa praegusest Pajusi vallast, Puurmani valla Saduküla piirkond ja praeguse Torma valla Sadala kant. Kui maakonda jääb kolm omavalitsust, liitub Jõgeva ümbrusega veel Palamuse ning maksimumvariandi puhul ka Tabivere vald. Samuti oli töörühmale pakutud alternatiiv, kus Tabivere ja Palamuse vald liitudes eraldi omavalitsuse moodustavad.
Töörühma liikmete, maavalitsuse osakonnajuhatajate ning maakonna kolme erineva piirkonna — Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee esindajate arvamused kaldusid toetama maakonnas tulevikus kolme omavalitsuse teket. Mai viimasel nädalal tutvustatakse kaarte võimalike piiridega Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees kõigile omavalitsusjuhtidele. Seejärel toimub kooskõlastamine kõigi kohalike volikogudega ning rahvaarutelu.
Kaardi lõplike kohalike valikutega peab maavanem vabariigi valitsusele esitama 1. detsembriks.
PEEP LILLEMÄGI
JUHTKIRI
Roheline kaabu ei alistanud Euroopat
Eesti ei võitnud Eurovisiooni lauluvõistlust ja — ime küll! — päike ei läinudki selle peale looja. Ega oleks ilmselt ka heledamini paistma hakanud, kui Eesti eurolaulukonkursi võitnud oleks. Sest esimeste eurolaulukarussellil tiirlemise aastatega võrreldes on neid eestlasi, kelle jaoks Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemine on Eesti asja ajamise üks oluline vorm, arvatavasti palju vähemaks jäänud.
Emotsionaalsed mõtteavaldused á la “kohe me tuleme oma rohelise kaabuga ja lööme kogu Euroopa maoli”, osutusid järjekordseks haipimiseks ja meediamulliks. Peale selle on nii mõnegi jaoks kibe pill see, et alla tuli jääda end võõraste sulgedega ehtinud Venemaale (Londonis õppiv tatarlanna esitas Venemaa lipu all ameeriklaste kirjutatud laulu) ja lätlastele, kes ürituse uustulnukatena kohe enamvähem kümnesse panid. Ainus “lohutus”: Soomel läks jälle nii, nagu tavaliselt.
Ausalt öeldes ei taha mõeldagi, mis tants siis meedias lahti oleks läinud, kui mõningate kihlveokontorite ennustused täide oleksid läinud ja Eestil oleks tuleval aastal tulnud eurolauluvõistlus korraldada. Siis oleks meil aasta otsa tulnud kuulata-lugeda heietusi, et kui palju ürituse korraldamine ikka maksma läheb, kust see raha tuleb ja kes selle arvel vaesemaks jääb; kas korraldustiimi ikka parimad jõud kaasati jne. Ning pingutaks me kuidas tahes, rootslaste tänavuse tehnilise tulevärgi ning vaimuka show (õhtu juhtide lahedad killud, lauludevahelised klipid, milles otsiti järgmise osalejariigi seoseid Stockholmiga) taustal oleks see niikuinii kahvatuks jäänud.
Ausalt öeldes tüütas ära juba seegi, kuidas Eesti meedia võistluseelsetel päevadel iseenesest sümpaatse Eda-Inese iga hingetõmbe, köhatuse ja jalaaste jäädvustada püüdis. Teine eesti kaunitar Evelyn Mikomägi, kes samal ajal Küprosel Miss Universumi soojendusharjutusi tegi, pälvis tähelepanu ainult niivõrd, kuivõrd ta rahvusvahelise pressi fotopüssitorude ette jäi. Eilne võistlusjärgne pilt oli veelgi rohkem Eda-Inese poole kaldu: Eesti iluduskuninganna esikümnesse jõudmine Nikosias oli mainitud üksnes väikese sõnumina, samal ajal kui roheline kaabu virvendas igal pool läbi mitme lehekülje. Vahe võis tingitud olla muidugi ka ainult vahemaadest: väljaande esindajat Nikosiasse lennutada oli loomulikult tunduvalt kallim kui Stockholmi ujutada. Pealegi pole võimatu, et Eda-Inesest küllastunud press kohe uue ohvri, Evelyni kallale tormab, niipea kui too kodumaale jõudes kättesaadavaks muutub. Jõudu tööle, pealinna kolleegid!
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Mahepõllumajandusel on tulevikku
Mahepõllumajanduse toodangule on nõudlus olemas. Mahepõllumajandusmärgi taotleja Vilja Sinimetsa sõnul läheks laevatäis nisu kohe ekspordiks. Turgu oleks ka köögiviljale.
Jõgevamaa Talunike Liidu juhatuse esimehe Kalju Jalaka sõnul on Eesti eeliseks see, et siinne mullastik on vähem mürgitatud. Ka Eesti Biodünaamika Ühingu esimehe Arvo Purga arvates on meie maad tunduvalt vähem kemikaalidega saastatud kui Euroopa riikides. Neis maades, kus eriti intensiivselt on kasvatatud monokultuure, on Arvo Purga sõnul mulla mikrofauna niivõrd hävinud, et võtab oma tosin aastat aega, enne kui neil maadel saab viljeleda mahepõllumajandust.
Samas on aga Euroopas mahetoodangu nõudlus palju suurem kui pakkumine. Arvo Purga arvates peitub just siin Eesti ellujäämise šanss, sest tavapõllumajandustoodangut ei taha meilt keegi.
“Taanlased oleksid nõus meilt 200 000 hektarilt mahepõllumajandussaagi kohe ära ostma, sest neil karmistusid nõuded. Lihaloomi ja lehmi peab toitma mahesöödaga.
Vastasel korral piimale ja lihale mahemärki ei omistata,” lisas Purga.
Aega, ränka tööd ja raha
Kahjuks ei ole mahepõllumajandusele üleminek lihtne. Kalju Jalaka sõnul kulub selleks kakskolm aastat, et maa- ja mullaharimisvõtetega (must kesa, kõrre koorimine, liblikõieliste osatähtsus) hävitada umbrohi, sisse viia korralik kompostimajandus ja kindlad külvikorrad.
Arvele tuleb võtta Tartus asuvas Eesti Biodünaamika Ühingus. Sealt saab ka vastavat informatsiooni ja dokumente. Üleminekuaeg kestab kaks aastat. Kolmanda aasta saaki saab mahemärgi all turustada.
Aino Kivistik Ukuaru talust Palalt on juba mitu aastat ühingu liige. Tema saab koolitust liikmemaksu eest. Teised talunikud ja asjaosalised peavad õppuste ja seminaride eest ise maksma. Koolitust viivad läbi põllumajandusülikooli õppejõud. Korraldatakse ka põllupäevi. Vilja Sinimetsa sõnul õpetatakse seda, kuidas teha põldude vahele looduslikud ribad, kus saaksid elada kasulikud putukad.
Harry Kuusik peab talu 1989. aastast saadik ja ei ole seni mürke ega mineraalväetisi kasutanud. Ta on põldu väetanud aastavanuse laudasõnnikuga, turbaga ja ristikheinapõlluga. “Toorsõnnikut kasutada ei tohi. Kompostipatareid peavad õlgede ja prahiga kinni kaetud olema,” rõhutas Kuusik ning jätkas: “Mul on sisse viidud viiepõllune külvikord.”
Üldpinda omab Kuusik 40 hektarit, sellest haritavat 30 hektarit ning külvide all on 20 hektari ringis. Enda sõnul on ta sisuliselt juba kümme aastat tegelenud mahepõllumajandusega. Sel aastal otsustas ta end Eesti Biodünaamika Ühingus arvele võtta.
Abiks õppepäevad ja konsulendid
Eesti Biodünaamika Ühingu esimehe Arvo Purga sõnul korraldati aprillis taanlaste rahalise abiga Tartus, Paides ja Haapsalus mahepõllumajanduse õppepäevad. Lektoreid oli nii Taanist kui ka põllumajandusülikoolist.
Aino Kivistiku andmetel oli osavõtjaid palju. Musta kesa eriti ei soovitata, sest niimoodi lendub õhku palju huumust. Tuleks teha rohkem kevadkündi ja kasutada haljasväetisi.
Arvo Purga sõnul on põhieesmärgiks see, kuidas võimalikult kiiresti tagada mulla mikrobioloogiline aktiivsus. Milliseid võtteid konkreetse põllu osas tuleks rakendada, seda otsustatakse koos konsulendiga. Viimase abiga saab paika panna konkreetse külviväljade süsteemi ja kasvatatava järjestuse. Kui see osutub kasulikuks, ei saa välistada ka musta kesa.
Jõgevamaal taotleb käesoleval aastal mahemärki viis talunikku: Siim Arold Kubja talust, Aino Kivistik Ukuaru talust, Harry Kuusik Harry Kuusiku talust, Vilja Sinimets Välja talust ja Viivi Tuhkanen Tuhkaneni talust. Kontroll on tihe. Kaks korda suve jooksul teostab kontrolli Eesti Biodünaamika Ühing ja üks kord Taimetoodangu inspektsioon.
RAIVO SIHVER
Põltsamaa omavalitsustöötajad käisid kanuumatkal
Kolmapäeval ja neljapäeval sõitsid Põltsamaa omavalitsustöötajad kanuudega mööda Põltsamaa jõge ja Emajõge, et selgitada võimalusi matkade korraldamiseks nendel veekogudel.
Matkajad Põltsamaa linnavalitsusest ja vallavalitsusest ning Alam-Pedja looduskaitseala haldavast mittetulundusühingust Kotkas alustasid kanuuretke Põltsamaa vallast Kamari hüdroelektrijaama juurest. Matk kulges mööda Põltsamaa, Pede ja Emajõge ning lõppes Tartumaal Puhja vallas Palupõhjas. Enamik teekonnast läbiti AlamPedja looduskaitseala piirides.
“Meie sõidu eesmärgiks oli koostada kanuumatka marsruut neile, kes huvituvad kosutavast ja looduslähedasest puhkusest. Määrasime kindlaks ka asukohad, kus oleks võimalik jõgede ääres peatuda ja puhata. Omavalitsused ei hakka küll pakkuma matkateenust, aga edastame selleks vajalikku informatsiooni,” ütles Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson.
“Eriti ilus on jõgede ääres praegu, mil õitsevad toomingad. Muuhulgas võib kanuumatkal ka loomi ja linde kohata. Näiteks meie nägime ameerika naaritsat ehk minki ja saarmast ning märkasime rohkesti jälgi kobraste tegevusest,” lisas ta.
Kanuud, millega matkajad sõitsid, kuuluvad Põltsamaa vallavalitsusele.
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Tänaseks päevaks on võimalusi palju — pääsemiseks. Ah et mille eest? Kes seda teab… Võibolla põrgust või maailmahukust või hoopis oma maapealsetest patukestest. Võimalusi on igatahes palju ja ega endal pole vaja selleks paljukiidetud pääsemiseks eriti vaeva näha.
Näiteks tulid ühed inimesed minu koduukse taha ja pakkusid mulle võimalust elada puhtalt nagu linnuke taevas. Mina muidugi nõustusin, nooruke nagu ma tollal olin. Siis õppisin tükk aega Jehoovat tundma ja kodus kartsin iga nurga tagant saatanat välja hüppavat (tõsijutt muide).
Nüüd elan jälle patust elu, aga ei tunne küll, et midagi oleks muutunud; vabadust tunnetan lihtsalt.
Kel aga soovi on, sel pole vaja midagi muud teha (alguses vähemalt), kui lähimasse kirikusse (kiriklasse) minna või oodata uksekella helinat ja võtta pakutav vastu.
K. A.
Mis tähtsus on teie jaoks kirikul ja usul?
Väino (23): “Minu jaoks on suur tähtsus, muidu oleneb inimesest endast.”
Pille (17): “Kirikus ma olen käinud (seest on ilus küll), muuhulgas usun ka iseendasse. Saatusesse ja tähtkujudesse ning nõidadesse ei usu.”
Igor (32): “Minu jaoks ei oma tähtsust.”
Hiie (17): “Mina ühtegi ususekti ei kuulu, isegi ristitud pole — täielik pagan. Paljudele inimestele on kirik ja usk toeks, nii et kui usklikkus just maaniaks üle ei lähe, on see pigem positiivne nähtus. Eriti tänapäeval.”
Alar (17): “Olen ateist. Kirikul pole minu elus kohta.”
Mai (60): “Olen ükskõikne — pole selle vastu ega ka poolt. Praegu on nii palju ususekte ja käiakse ukse taga pakkumas ka kogu aeg, aga mina pole huvi tundnud.”
Noor naine: “Minu jaoks ei ole tähtsust.”
K. A.
Iga inimene usub millessegi. Mõni usub, et Jumal on mingi sõbralik halli habemega vanake, kes oma päevi pilvepiiril jalgu kõlgutades veedab, maailma asjade üle aru pidades. Mõne jaoks keegi, kelle maise asemiku juures ülepühapäeviti oma ajaga kogutud paturegistrit ette lugemas käia, andeks saamas, südametunnistust pühitsetud vee & palvesõnadega puhtaks küürimas.
Jumal kui keegi, keda austada & karta. Autoriteet, kelle ees lömitada. Jumal kui lohutaja, tugi, kellelt abi oodata & loota (mõni ootab seda abi muidugi elu lõpuni). Jumal kui päästja, õigele teele juhtija. Jumal kui keegi, kellele oma elu pühendada. Jumalateenimine kui võti paradiisi. Kui õlekõrs, kuhu klammerduda, kui elu tundub mõttetu & tühjana, põhjendus oma eksistentsile. Jah, nende inimeste elu, kes ennast jäägitult Jumalale pühendavad, on mõttekas, eeldusel, et Jumal ikka on olemas. & selles ei pruugix nüüd küll väga kindel olla… Suhteliselt abstraktne olevus ikkagi, et kogu oma elu temasse ning tema alandlik ori olemisse mätsida. & kui Jumal ongi olemas, siis, jumala eest, missugune neist tuhandetest eri jumalatest, alustades igivanadest loodusrahvaste jumalpuuslikest, lõpetades üldlevinud & kõikvõimsa Jehoova-Jahve ning tema ristilöödud pojaga!?
Enamik usundeid lubab oma järgijatele kunagimillalgi pärast surma saabuvat heaoluparadiisi, õndsust vmt; uskmatutele & väärituile patustele aga lõputuid piinu ning kannatusi põrgu või puhastustule leekides. Tekib küsimus, kas ateistid, nagu enamik inimesi siiski on, ei peaks ka kellessegi-millessegi uskuma, noh nii, igaks juhuks… Et äkki ikkagi on see Jumal olemas, muidu kärssa pärast surma & viimset kohtupäeva kellegi põrgujaanitules ning kahetse — et oleks mul siis raske olnud eluajal paar korda kirikus Jumalale head nägu tegemas käia?
Jumal kui looja. Inimesele, kes vähegi elus bioloogiat & astronoomiat õppinud, peaks see Jehoovaonu seitsme päevaga maailma loomise teooria üsna vastuvõetamatu olema. Hea küll, Jumal on tark, võimukas, ilus jne, aga, vabandage väga, Piiblit lugedes temast küll megageeniuse muljet ei jää. Pigem on piiblijumal sarnane mingi suhteliselt äkilise ning egoistliku tüübiga, kelle suhtumine maailma on stiilis: kui te head lapsed olete, pole teil midagi karta. Aga kui te minu seaduste vastu eksite… Terve Maa oleks nagu tema mängukann, ise lõin — tahan, hävitan, tahan, mitte… & see, et üks olend loob ühe päevaga kõik elusoleva maal & meres, einoh, tema ööpäev vist küll 24tunnine ei olnud… Tundub ikka pisut ebaloogiline küll. Lisaks ristiusule on ju ka igal ususektikesel oma maailma sünni versioon, üldjoontes sarnane, ainult erineva peategelasega. Mõistusega, vabandust, jumalikust särast valgustamata hingega inimeste poolehoid
kipub igatahes sinna “Darwini sekti” & tänapäeva teaduse poole kiskuma.
Usk kui piirang. Jumalat on läbi sajandite osavalt ära kasutatud. Väheke kavalamad, võimukamad inimgrupid on ikka ära tabanud, kuidas kehvemas seisus olijaid, nõrgemaid, lihtsameelsemaid endale alluma panna, makse ning andameid tooma, neid kui “Jumala esindajaid” poputama jne… Abimeheks, vahendiks… ei keegi muu kui hr või pr Jumal isiklikult — keegi, kelle ees piisavalt aukartust tekitada… et ise kasu lõigata. Väga vähe on usundeid, mis soosivad individuaalsust, iseseisvust. Enamus rõhutab ikka alandlik-orjalik pühendunudolemist.
Just usk (antud juhul Euroopas enim levinud kristlus) on minevikus olnud põhitakistuseks teaduse arengule, stereotüüpsusest vabale mõtlemisele. Usk, oma edasiminekuta, piiblissekammitsetusega, jäikusega & sooviga inimesi samasuguseks muuta — loomuvastaselt, julmalt. Tänapäevaks on ta oma juhtivrolli maailmas minetanud. 21. sajandi inimene on vabam usupiirangutest, stampidest, keeldudestkäskudest, julgeb rohkem oma peaga mõelda-tegutseda.
Usk kui vabadus, kooskõla leidmine enda & maailmaga. Loodusrahvaste animistlik
loodusega üksolemine, rahulik kooseksisteerimine, budistide enesesse süüvimine & täiusliku rahu otsingud, meditatsioon…
Usk kui hullumeelsus. Fanatism, massienesetapud, radikaalsed rühmitused… Islamiriigi ihalejad oma arutult rangete seaduste & tavade, muu-usuliste vihkamisega. Habetunud, kilavate silmadega tüübid, kes võtavad pantvange, korraldavad plahvatusi. & kõike seda Jumala nimel!?
Tuleks ikka üritada üksteise ning oma erinevate vaadetega kohaneda, leppida sellega, et igaühel on oma arusaamad. Vahel jääb selline mulje, et päevastpäeva, kogu aeg käibki üks suur “püha sõda”, kus kõik sõdivad kõigi vastu, kõik suruvad kõigile oma vaateid peale, kõik ahistavad kõiki. Usu minusse & sa saad vabaks… Nii nad räägivad kõik. Igaühel on oma Jumal. Enda sees oma Jumal. Usu iseendasse & sa saad vabaks… Tuleb ainult endas see killuke Jumalat üles leida, õppida seda teistega jagama. Elada mitte selle nimel, et kunagi peale surma paradiisi saada, vaid juba praegu, elavana, püüda maailma paradiisisarnaseks muuta. Jumal teab, mis peale siitilmast lahkumist saab. Sest äkki teda polegi, seda Jumalat…?
M. HÜÜDMA
Veel Jõgeva graffitikultuurist
Mina, tolerantse ühiskonnakihi ks esindaja, ei suuda ohjeldada oma tahtmist avaldada arvamust Jõgeva graffitikultuuri kohta. Nagu kindlasti juba enamik Jõgeva rahvast tähele on pannud, on volbriööst saadik Jõgeva Ühisgümnaasiumi sein mitte enam ebamääraselt krohvi värvi valkjashall, vaid mustapunasesinise kirju plätserdis. Graffitiks on seda ebardlikku eneseväljendust raske nimetada. Pisutki arenenuma ilumeelega inimestel on raskusi selle seedimisega, mida nad kooli tulles või lihtsalt mööda jalutades nägema peavad.
Oleks siis midagi asjalikku või vähemalt humoorikat kirjutatud-joonistatud, see veel pehmendaks teostuse näkkukargavat magedust. Aga ei! Kas tõesti piirdub siis inimeste fantaasia “RUN D.M.C.”, meessuguelundite (millele on lisatud jalad ja käed!?), ingliskeelse sõna “SUCKS” (mida on kirjutatud ka kujul “sucs”, ei tea mis see veel tähendama peaks?) ja direktori kunagise killu “KÖIEVABRIKuga” (mida need ilmselt düsgraafikutest nn graffitimeistrid kirjutada ei oska, nii et seinal ilutseb suurelt ja siniselt KÖIE VABRIK ning riivab vähegi kirjaoskajate silma)? Või olen mina selleks hoopis liialt kriitiline ja rumal, et aru saada, mis mõte on enda kooliseinale jäädvustamisel sellisel viisil, ning ei leia, et käte ja jalgadega m... kooli trepil on viimase peal hea nali.
Autorite vanuselist ja soolist kuuluvust ei ole just raske ära arvata. Nii et poisid, kes te selle käki sinna seina peale keerasite, minge õige psühholoogi juurde. Küll ta õpetab, kuidas enda probleeme ja võimalikku koolivihkamist muud moodi välja elada. Või kui tahate tõesti graffiteid edasi teha, siis selle kohta on ilmunud erialast kirjandust ning ei teeks paha ka Eesti suuremates linnades ringi vaadata. Aga sel tasemel jätkata peaks teil endilgi häbi olema. Ning teinekord tasuks ka kohta valida, kuhu endast graffiti näol jälg jätta.
Lõpetuseks üleskutse: Kõik te ilumeeleta, kunstiandeta, fantaasiavaesed, puberteedivaevustes Jõgeva “graffitimeistrid”, aidake parem emal kodus kartuleid koorida, kui tahate midagi loomingulist teha, või ostke värvide asemel endale suitsu ja maandage enda pingeid koni imedes, säästab teiste inimeste silmi!
KAIRI KIKAS
SPORT
Kevadjooksu traditsioon sai kümneaastaseks
Laupäeval Jõgeval toimunud X JC Kevadjooksul võistlesid nii lapsed kui ka täiskasvanud.
Tänavusel juubelikevadjooksul osales 328 võistlejat. Nagu varasematelgi kordadel, oli peakohtunikuks Ergo Prave, kelle sõnul kulges võistlus igati sujuvalt. “Osavõtt kevadjooksust on kümne aasta vältel stabiilne püsinud. Eriti hea on näha jooksmas särasilmseid lapsi,” ütles Vooremaale kevadjooksu peakorraldaja, Jõgeva Äriklubi president Aivar Kokk.
Kuni 3-aastased tüdrukud:
1. Laura Mikk
2. Erleen Vainula
3. Kertrud Geddily Maasik
Kuni 3-aastased poisid:
1. Kuldar Ennika
2. Kevin Liblik
3. Timo Kotkas
3-aastased tüdrukud:
1. Susanna Vahtramäe
2. Kätleen Noormägi
3. Helje Malm
3-aastased poisid:
1. Andre Ehamaa
2. Peeter Pungar
3. Andrei Zevakin
4-aastased tüdrukud:
1. Kristin Pedosk
2. Anett Vaher
3. Kelly Meesak
4-aastased poisid:
1. Sten Lillemägi
2. Lauri Voojärv
3. JesseKarel Ottmann
5-aastased tüdrukud:
1. Sandra Sõber
2. Kaari Perm
3. Ketli Sõber
5-aastased poisid:
1. Kristjan Rosenberg
2. Erik Lõhmus
3. Roven Rändoja
6-aastased tüdrukud:
1. Birgit Kranich
2. Kersti Keskküla
3. Liis Säärits
6-aastased poisid:
1. Hugo Manguse
2. Martin Kermik
3. Simo Säärits
7-aastased tüdrukud:
1. Sigrid Semperson
2. Gerli Pritstavka
3. Getter Vaher
7-aastased poisid:
1. Karel Prave
2. Rauno Raja
3. Karli Kütt
8-aastased tüdrukud:
1. Kristin Sõber
2. Liis Emajõe
3. Kaisa Kokk
8-aastased poisid:
1. Indrek Reisberg
2. Risto Võsaste
3. Sander Eilo
9-aastased tüdrukud:
1. Eleri Vahtra
2. Tene Odras
3. Kadi Vaikmäe
9-aastased poisid:
1. Rauno Roht
2. Kermo Kütt
3. Marten Poom
10-aastased tüdrukud:
1. Mari Randma
2. Kati Kuusik
3. Ketlin Hansen
10-aastased poisid:
1. Martin Ilves
2. Artur Rõmmel
3. Siim Tansilsoo
11-aastased tüdrukud:
1. Kristi Mänd
2. Grete Vaher
3. Pippi Udras
11-aastased poisid:
1. Mario Mägi
2. Margo Lõoke
3. Jürgo Jartsev
12-aastased tüdrukud:
1. Maris Mägi
2. Kadi Kukk
3. Anzelika Osila
12-aastased poisid:
1. Timmo Ordjas
2. Tagmari Lehtmets
3. Andrei Vdovin
13—16-aastased tüdrukud:
1. Tatjana Kuzminok
2. Kairi Keskküla
3. Andre Kass
13—16-aastased poisid:
1. Siim Emajõe
2. Taimar Siirak
3. Mario Kärema
17—39-aastased mehed, distants 11,2 km
1. Vjatšeslav Košelev Sillamäelt (35.31,6)
2. Heiki Sarapuu Tartust (36.59,9)
3. Urmas Põldre Tallinnast (37.23,4)
17—39-aastased mehed, distants 5 km
1. Risto Ütsmüts Raplast (13.11,4)
2. Toomas Tarm Tallinnast (13.16,9)
3. Marko Metsma Tartust (13.28,0)
40-aastased ja vanemad mehed, distants 11,2 km
1. Margus Rein
2. Väino Kütt
3. Tiit Korn
40-aastased ja vanemad mehed, distants 5 km
1. Anatoli Muhhanov Kohtla-Järvelt (14.33,9)
2. Heino Põldoja Jõgevalt (15.10,2)
3. Jaan Keskküla Raplamaalt (19.11,3)
17—34-aastased naised, distants 500 m
1. Anneli Alt (18. 31,1)
2. Tea Mey (20. 00,3)
3. Silja Aus (20.07,0)
35-aastased ja vanemad naised, distants 11,2 km
1. Maile Mangusson Tallinnast (43.35,5)
2. Liilia Keskküla Raplamaalt(45.39,7)
3. Sirje Velba Jõhvist (46.22,5)
35-aastased ja vanemad naised, distants 5 km
1 Tiiu Müürsepp Tartust (16.27,6)
500 meetri naistejooks
1. Anu Kuld
2. Piret Tepaskin
3. Maimu Kranich
Ratastoolijooks, mehed:
1. Leino Juhkam
2. Ragnar Lust
3. Arko Vool
Ratastoolijooks, naised:
1. Alja Kivi
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Palamuse lõviklubi on ametlikult asutatud
Möödunud reedel toimus Palamuse rahvamajas Palamuse Lionsklubi pidulik asutamiskoosolek ehk charternight.
Tegelikult on klubi tegutsenud juba veebruarikuust, ent ametlikku asutamisprotseduuri ei saanud läbi viia enne, kui klubi oli registreeritud USAs Lionsliikumise peamajas ja sealt oli kohale saabunud vastav ametlik ürik. Üriku toimetas asutamiskoosolekuks Palamusele Eesti Lionspiirkonna kuberner Leo Arnek ja sellele kirjutasid alla kõik Palamuse LC 24 asutajaliiget. Klubi presidendile Meelis Paavelile anti üle ametiraha.
Nagu igal uuel lõviklubil, on ka Palamuse klubil olemas vaderid. Kodumaise vaderklubi, Põltsamaa LC esindajad olid charternight’il kohal, välismaised vaderid Saksamaa Husum-Goeshardi lõviklubist kahjuks tulla ei saanud. Ent just nemad osutasid Palamuse klubile lõviliikumises traditsioonilise vaderiteene: maksid asutatava klubi eest ära liikmemaksu (umbes 30 dollarit inimese kohta).
Kohal oli ka Kyrösjärvi Lionsklubi esindus Palamuse valla sõpruspiirkonnast Ikaalistest (Soome). Palamuse ja Kyrösjärvi lõviklubi kirjutasid alla raamlepingule, milles deklareeriti huvitatust vastastikusest koostööst. Õhtu seltskondlikus osas korraldati heategevuslik oksjon, mille käigus tegid suurima hinnatõusu läbi originaalses apteegipudelis punsli õli, Palamuse valda tutvustav videofilm ja OÜs Tootsteele valmistatud tort.
RIINA MÄGI
Ly ja Aivar Kütt — konkursivõitjad Jõgevamaalt
Tänavuse üleeestilise konkursi “Terve ja tugev perekond” 25 võitjat on selgunud. Jõgevamaalt on arvatud nende sekka Ly ja Aivar Küti pere Saare vallast.
Žürii valis koostöös Hansapanga, sotsiaalministeeriumi ja Arno Tali Sihtkapitaliga välja võitjad igast maakonnast konkursile esitatud viie pere hulgast. Perekond Kütt elab Saare vallas Odivere külas Ulge talus. Peres on kasvamas neli last, kellest vanim, 19-aastane Jarmo õpib Kehtna kodu- ja põllutöökoolis neljandal kursusel, 16-aastane Angela Jõgeva Gümnaasiumis, 14-aastane Marika Saare koolis ning pesamuna, 6-aastane Jorma on veel koolieelik. Kõik Küti pere lapsed on edukad õppurid ja tublid taidlejad. Selle pere väärtuseks hindasid oma soovituses nii vald kui ka kool tublisid ja töökaid lapsi, pere ühisettevõtmisi ning ilusaid traditsioone, milles vanemate kõrval on eriti suur osa lastega koos elaval vanaema Hildal.
Eeloleval pühapäeval on perekond Kütt kutsutud Tallinna Lillepaviljoni, kus konkursi võitnud 25 Eestimaa perele antakse üle preemiad.
VAIKE KÄOSAAR
Tüdrukud ja poisid olid ööpäev Sõõru metsades
Möödunud nädalavahetusel peeti Saare ja Pala valla metsades Kirde-Eesti ringkonna noorkotkaste ja kodutütarde sõjalis-sportlik retk Eel Mini-Erna, millest võttis osa 11 võistkonda. Jõgevamaa noorkotkad saavutasid Järva maleva järel teise ja kolmanda koha ning pääsesid võistlema üle-eestilisele Mini-Ernale.
Võistlused algasid reede õhtul kell kümme Saare koolimaja juurest. Kella kolmeni öösel kestnud luureretke ajal tuli ühest kontrollpunktist kätte saada kaart ja nii, et “vaenlane” seda ei märkaks. Pooltel võistkondadel see ilma “elude kaotamiseta” õnnestuski. Pärast väikest puhkust asuti juba kella seitsme ajal hommikul pikale retkele. Sihtpunktiks oli Pala koolimaja, kuhu on linnulennult paarkümmend kilomeetrit.
Et liikuda tuli varjatult ja üles leida kontrollpunktid, siis kujunes teekond läbi metsade tunduvalt pikemaks. Retkel pidi kaasa tassima metsaeluks vajalikku täisvarustust ja raadiosaatjat, mille käsitlemisoskust kontrolliti. Teekonnal tuli hinnata silma järgi kaugust, leida esemeid, lasta märklaua pihta sportpüssi, süüdata kiiresti lõke, vallutada mäeküngas ning täita teisigi osavust ja vastupidavust nõudvaid ülesandeid. Kaiu järvel tuli teha lühike paadiretk.
Üldkokkuvõttes said retkel kõige vähem miinuspunkte Järva maleva noorkotkad. Jõgevamaa teine võistkond (Aivar Lankov, Ardo Alas, Rivo Aavel ja Rando Valdmaa) saavutas teise koha. Torma ja Puurmani poiste võistkond (Taavi ja Silver Tamme, Hannes Noormets ja Jüri Vapper) tuli kolmandaks.
Esimest korda Eel-Mini-Erna ajaloos läbisid raske rännaku ka kodutütarde esindajad. Poistele pakkusid konkurentsi Annika Tähepõld, Reelika Tuglas, Jane Tihane ja Alina Mihhailova.
Tänavuse Järva, Jõgeva, Viru ja Alutaguse malevate noorkotkaste ja kodutütarde jõukatsumise korraldas Kaitseliidu Jõgeva malev.
ARDI KIVIMETS
Betti Alver on Jõgeva kaubamärk
Rein Mõts kutsus 27. aprilli Vooremaas jõgevlasi üles avaldama arvamust nii Jõgeval raudtee ääres asuvale Betti Alveri sünnimajale kui ka kunagisele Mustvee maantee koolimajale edaspidi kõige otstarbekama kasutuse leidmiseks. 4. mai lehenumbris on sellel teemal öelnud sõna sekka Ülle Jukk. Lisame allpool veel mõned arvamuseavaldused.
Riigi Muinsuskaitseameti Jõgevamaa inspektor Helju Sihver: “Rein Mõtsa mõte on hea. Miks mitte rajada muuseum kunagisse koolihoonesse, ilusasse ja suurde majja. Sinna võiks sisse seada muidugi ka külalistetoad. Sellise hea mõtte vastu ei saakski midagi olla. Pealegi ei ole see maja muinsuskaitse all ja linnal on seetõttu vabad käed. Hoopis teine lugu on Betti Alveri sünnimajaga Jaama tn 3b, mis on ajaloomälestisena kaitse all (kantud kultuurimälestiste registrisse numbri all 23 885) ja seega kaitseb hoonet Eesti Vabariigi muinsuskaitseseadus.
Ühinen täielikult Ülle Juki arvamusega miljöö kaitsmisest ja säilitamisest. Pealegi on Jõgeva linn ju vaene nii ajaloo kui ka arhitektuurimälestiste poolest. Ainsa ajaloomälestisena ongi Jõgeval muinsuskaitse all Betti Alveri sünnikodu. See maja peab säilima just sellises miljöös. Betti Alver on kahtlemata kõige kuulsam jõgevlane aegade jooksul. Tema mälestust peab ikka säilitama kodulinn, seda ei saa teha Tartu ega Tallinn. Ja ei saa salata, et üle-eestilised Betti Alveri päevad sügiseti on lisanud Jõgevale kui Betti Alveri sünnilinnale omajagu tuntust.
Mööda ei saa vaadata ka sellest, mis juba tehtud, sealjuures ka majanduslikust seisukohast. Muinsuskaitseinspektsiooni rahastamisel valmis 1998. aastal Betti Alveri sünnimaja kohta arhitektuuriajalooliste eritingimuste ja välisuuringute programm, selle alusel aga restaureerimise eelprojekt. Eelmise ja praeguse linnavalitsuse ning Betti Alveri fondi taotluste põhjal on muinsuskaitseinspektsioon kavandanud alustada 2001. aastal hoone katuse avariirestaureerimistöödega.”
Betti Alveri fondi juhatuse esimees Maimu Valdmann: “Betti Alveri fondi nõukogu on seisukohal, et kõik jääb nii, nagu oleme otsustanud. See, et Betti Alveri mälestust jäädvustatakse tema sünnimajas, on ka fondi põhikirjas. Sellest ei saagi mingil juhul taganeda. Seda teed on fondi nõukogul plaanis minna ka edaspidi. Meie mõtet on toetanud Tartu kultuuriintelligents ja kirjanike liit.
Selle aasta linnaeelarves on eraldatud summad maja rekonstrueerimiseks muuseumiks. Aga koolimajale uute funktsioonide leidmine on iseenesest hea mõte.”
Betti Alveri fondi nõukogu liige, Jõgeva linnavolikogu majanduskomisjoni esimees Toomas Vahur: “Kui keegi üldse praegu vaidlustab Betti Alveri sünnimaja küsimuse, on see minu arvates küll lausa jumalavallatu mõte. Jutt, et ühte pisikest puumaja pole võimalik taastada, ei pea paika. Suure maja muuseumiks muutmine läheks aga vägagi kalliks ning sel juhul oleks mõttekam ehitada uus maja, pealegi on muuseumi jaoks tänapäeval oma kindlad nõudmised.
Betti Alveri sünnimajaga seotu on otsustatud juba ammu. Seda rida on kaitsnud ja ajanud iseseisvalt kindla suunaga Betti Alveri fond. Ilmselt oskas eelmine linnavolikogu ette näha, et see võib sattuda poliitiliste tõmbetuulte kätte ning võttis vastu otsuse muuta Betti Alveri sünnimaja muuseumiks. Seda on leidnud ka praegune volikogu.
Selge on seegi, et Jõgevat tuntakse Eestimaal eelkõige just Betti Alveri ja Alo Mattiiseni sünnilinnana.”
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA
Tänavu probleemiks saanud alumiiniumivargused pole soikunud. Eesti Energia Tartumaa Elekter on teatanud eelmisel nädalal mitmest õhuliini vargusest. Tabivere valla Kõduküla alajaama piirkonnast on maha lõigatud 2-juhtmelist liini 9 mastivahet ehk 900 jooksvat meetrit kaaluga 62 kg. Viis postivahet õhuliini lõigati maha ja varastati Jõgeva vallas Kärdes. Varastatud metalli kaal on 95 kg. 8. mail avastati õhuliini vargus Tabivere vallas Sepa alajaama piirkonnas. Ära viidud 800 meetrit liinijuhet kaalus avaldaja andmeil 76 kg. Elektriliini varastati ka Jõgeva vallas Laiuseväljal Vanatänava alajaama juures. Ära viidud 6 mastivahet 4juhtmelist juhet kaalus 67,2 kg.
Ka jalgrattavargused ei ole vaibunud. Varastatakse häid uusi ja kalleid jalgrattaid. Igas peres, kus uus ja ajakohane jalgratas olemas, tuleks läbi mõelda, kuidas tõhusamalt vältida ratta varastamist. Jõgeval varastati eelmisel nädalal Pae tn 5 keldrist jalgratas Eldorado, mida kannatanu hindab 3200 krooni vääriliseks. Ööl vastu reedet varastati Jõgevalt koguni kolm jalgratast. Tähe 14 keldrist varastati Trek 810 (5500 krooni), Scott (2000 krooni) ja Blue Fox (2000 krooni).
Purjus mees põhjustas liiklusõnnetuse
Pühapäeval veidi enne poolt kahte päeval juhtus raske liiklusõnnetus Tabivere valla Maarja—Otslava teel. Maantee esimese kilomeetri lõpul kaldus vastassuunavööndisse sõiduauto Honda Integral ja põrkus seal kokku veoautoga ZIL. Sõiduautot juhtinud Aivar oli alkoholijoobes ega suutnud ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu oma autot talitseda. Purjus juht ise ja tema autos kaasa sõitnud Rein ja Riho said vigastada. Ka kaasa sõitnud mehed polnud kained. Laekvere vallast pärit Aivaril polnud juhiluba näidata. Veoautojuht oli kaine ja nõutava juhiloa omanik.
Ööl vastu laupäeva varastati jalgratas Kuristal. Äraviidud Blue Fox oli ööseks pandud mitmekorruselise elamu trepikotta. Sealsamas oli ka vanemaid veneaegseid jalgarattaid, aga varas neid ei tahtnud. Kannatanu kahju on 2500 krooni.
Varastati ligi sada tihumeetrit paberipuud
10. mail ilmnes, et Põltsamaa metskonna laoplatsilt on varastatud 97,3 tm paberipuud. Laoplats asub Pajusi vallas Aidus. Avaldaja hinnangul on puude vargusega tekitatud kahju veidi üle 24 000 krooni.
Mitu alumiiniumivarast tabatud
Mustvees selgitas politsei välja mitu inimest, kes alumiiniumi varastasid ja kokkuostjale maha müüsid. Erinevates kohtades käis vargil erinev arv mehi. Nii varastati Jõe tänava garaažist umbes 10 kg alumiiniumtraati, Aia tänava maja hoovilt viidi suurem tahvel alumiiniumplekki ja Lohu tänava maja hoovilt kaks alumiiniumtahvlit mõõtmetega 1,2x1,5 m ning lisaks samalt tänavalt veel kaks alumiiniumist kasvuhoonekarkassi.
Jõgeva Teedevalitsus on avaldanud, et mais on varastama hakatud liiklusmärke. Jõhvi—Mustvee—Tartu maantee äärest varastati kokku neli liiklusmärki. Nende märkide kadumaminek avastati teisipäeval. Mõni päev varem märgati, et kadunud on kaks liiklusmärki sama maantee 75. kilomeetril Mustvee linnas ristmikul ja veel kaks märki Kasepää vallas Omedu—Kallaste tee 66—56 km piirkonnast.
Nelja kuu kuritegevuse kokkuvõtteks
Tänavu nelja kuuga on 57 kuritegu mullusest rohkem. Neist 30 on kuriteod, mida mullu kriminaalkoodeksis veel ei olnud — korduv joobnuna sõiduki juhtimine, kui eelnev halduskaristus on veel kehtiv. Salajasi vargusi oli nelja kuuga rohkem 28, möödunud aastast rohkem oli veel ärandamisi (8) ja huligaansust — 5 kuriteofakti.
Teisipäev, 16. mai 2000. a.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Siseminister toetab politseivalvet Mustvees ja Põltsamaal
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Eda Etti esines kehvalt, aga tal läks üllatavalt hästi
MARGUS KIIS
KIRJAD
Perearstikabinettide majandusoludest sõltub elu jätkumine maal
ANNE ORAS,
Kuremaa perearst
Uute vallapiiride valikud kaardil
PEEP LILLEMÄGI
JUHTKIRI
Roheline kaabu ei alistanud Euroopat
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Mahepõllumajandusel on tulevikku
RAIVO SIHVER
Põltsamaa omavalitsustöötajad käisid kanuumatkal
JAAN LUKAS
NOORTELISA
K. A.
Mis tähtsus on teie jaoks kirikul ja usul?
K. A.
M. HÜÜDMA
Veel Jõgeva graffitikultuurist
KAIRI KIKAS
SPORT
Kevadjooksu traditsioon sai kümneaastaseks
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Palamuse lõviklubi on ametlikult asutatud
RIINA MÄGI
Ly ja Aivar Kütt — konkursivõitjad Jõgevamaalt
VAIKE KÄOSAAR
Tüdrukud ja poisid olid ööpäev Sõõru metsades
ARDI KIVIMETS
Betti Alver on Jõgeva kaubamärk
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA
Purjus mees põhjustas liiklusõnnetuse
Varastati ligi sada tihumeetrit paberipuud