Vooremaa
Neljapäev, 16. märts
Kalamehed pelgavad rannaelu väljasuremist
Peipsiäärsete kalafirmade esindajad kogunesid teisipäeval maavalitsuse saali, et võtta kokku oma ettepanekud parlamendi heakskiitu ootava kalapüügiseaduse eelnõu kohta. Seaduse jõustumine senisel kujul ähvardab Peipsi kallastel traditsioonilise kalapüügi välja suretada.
Eesti ja Venemaa lepingu kohaselt on mõlemal riigil õigus kasutada Peipsil korraga kuni 20 põhjanoota (nn mutnik). Eesti riik on püügilubasid seni andnud samadele püüdjatele. Sellega ei ole paljud rahul, sest sisuliselt on uutel tegijatel võimatu püügilube saada, kui just mõni firma oma loast ei loobu.
Kuigi praegune kord ei ole hea, hindavad kalurid uut korda, mis näeb ette põhjanootade oksjonile panemise, veelgi halvemaks. Kalapüügivahendite jaotamine uue seaduse kohaselt annab kalapüügi Peipsil suurfirmade kätte, keda ei seo Peipsiga ei paikkondlik, ajalooline ega kultuuriline kuuluvus.
“Kui seadus jõustub, kaob Peipsil kalandus praegusel kujul,” selgitas Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves. “Suurfirma on ühepäevaperemees, kes taotleb võimalikult suurt väljapüüki ja ei hooli homsest kalavarust ega piirkonna arengust,” seisab kirjas kalurite arvamuses kalapüügiseaduse eelnõu kohta.
“Kui seadus peaks jõustuma, näen Peipsi ääres vähemalt kolme negatiivset arenguvõimalust: investeeringud piirkonda vähenevad, kalavarud kurnatakse välja ja kalandusega seotud inimeste tööhõive väheneb,” arvas eelnõu läbivaatamise töögruppi juhtinud Urmas Pirk. Selliste arengute korral on üsna kindel, et riik peab Peipsi piirkonna arenguks tulevikus lisaraha leidma.
Jõgeva maakonnas tegutseb praegu kümme kalurifirmat ja kaks kalandustalunikku. Jõgevamaa väikefirmad on ajalooliste Peipsi rannakalurite traditsioonide hoidjad ja edasikandjad. Peipsiäärses piirkonnas on välja kujunenud oma ajalooline elulaad, mis sisaldab muuhulgas kalapüüki ja köögiviljakasvatust. Kuivavad kalavõrgud ning kaluripaadid on osa järveäärsest elulaadist, milleta väheneks ka piirkonna atraktiivsus turismiregioonina.
Teisipäevasel kohtumisel võtsid kalurid kokku oma täiendusettepanekud eelnõu kohta, need saadetakse kalapüügiseadusega tegelevale töögrupile. Märgiti ka, et Jõgevamaal peaks olema oma esindaja, kes töögrupiga pidevalt infot vahetaks ja kalureid asjaga kursis hoiaks.
Kalapüügi senisest paremat seadustega korrastamist vajab Eesti aga igal juhul. See on oluline valmistumisel Euroopa Liiduga liitumiseks.
PEEP LILLEMÄGI
Kaabellevi telesõda Jõgevamaad ei puuduta
Järgmisel pühapäeval kavatsevad Eesti Kaabellevi Liitu koondunud 34 kaabelTV operaatorit üle Eesti katkestada saadete ülekandmise.
Protestiks eelmisel aastal vastu võetud kaabelleviseaduse vastu, mis kaabellevi liidu firmade arvates ahistab konkurentsi, jääb pühapäeva õhtul telepildita ligi 175 000 kodu. Ajutiselt jäävad kaabeltelevisiooniteenustest ilma põhiliselt Tallinna elanikud. Sideameti määruse kohaselt peavad seal opereerivad firmad Starman, STV ja Teleset 27. märtsiks oma tegevuse lõpetama. Seega saab TELE2 kaubamärgi all tegutsev Tallinna Kaabeltelevisioon monopoolse seisundi, mis pole meeltmööda ka paljudele televaatajatele.
Jõgevamaal pakuvad kaabeltelevisiooniteenuseid AS Levi Kaabel (TELE2) ja OÜ Tabivere Kaabeltelevisioon.
“Pühapäevane hoiatusstreik on rohkem Tallinna kaabelvõrkude omavaheline sõda, mis Jõgeva ja Põltsamaa televaatajaid ei puuduta. 1250 Jõgeval ja 430 Põltsamaal meiega liitunud abonenti näevad 15 programmil telepilti ka pühapäeval ja edaspidigi,” kinnitas kaabelvõrgu tehnik Toomas Rander.
13 linnas kaabel-TV teenuseid pakkuv TELE2 ei osale protestiaktsioonis. “Protestiaktsiooni on põhjustanud firmade üleküllus. Mina konkurentsi ei karda ega näe kaabelleviseaduse vastu protestimiseks mingit põhjust. Pealegi oleks häbematus jätta oma kliendid teleprogrammideta,” arvas Tabivere Kaabeltelevisiooni esimees Rein Reimets.
Tabiveres on kaabelvõrguga ühendatud 160 kodu, vaadata saab 14 programmi.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Märtsi lõpul koputavad meie ustele rahvaloendajad. Kui nad on oma töö teinud, saame täpselt teada, kes õigupoolest Eestis elavad. Praegu võime statistikaameti arvutustele viidates öelda, et meid on 1,43 miljonit, sealhulgas 900 000 eestlast. Ülejäänute seas on Mihhailid, Mihhailod, Miikaelid ja juba ka Michaelid. Meie ühiskonna ja riigi püsimise üks põhiküsimusi on see, kuidas Mihklid nendega läbi saavad.
Kümmekond aastat tagasi uskusid paljud, et vabanedes muutub Eesti enamvähem üherahvuseliseks. Umbes selliseks, nagu ta oli 50—60 aastat tagasi. Nüüd hakkame aru saama, et see on võimatu: nüüdisajal ei saa ühestki demokraatlikust ega arenenud Euroopa riigist rääkida kui ükskeelsest või ühekultuuri lisest maast.
Nii ongi meie põhiküsimus selles, kuidas ehitada ühiskond sääraseks, et Eestis tunneksid end hästi nii Mihklid kui ka kõik teised, olgu nende nimi siis Mihhail, Mihhailo, Miikael või Michael. Samas ei tohi unustada, et just Eestimaal asub ainuke riik maailmas, mis saab tagada eesti keele ja kultuuri püsimise ning arenemise.
Teisalt peame õppust võtma maailma kogemusest. Ka negatiivsest. Aastat neli-viis tagasi läbi viidud uuringud näitasid, et kuigi taasiseseisvumise alguse avalik vastasseis pole enam nähtav, võib Eestis tekkida mudel “kaks ühiskonda ühes riigis”. See on ohtlik, sest teatud tingimustes võivad säärased enam-vähem suletud ja teineteisest ületamatute seintega eraldatud kogukonnad taas avaliku vastasseisuni jõuda. Liibanon või Põhja-Iirimaa pole ehk parimad, küll aga hoiatavad näited.
Nüüdseks on olukord küll mõnevõrra paranenud. Ka idapoolsete juurtega mitte-eestlased on hakanud kohanema ja lepivad enamasti tõsiasjaga, et elavad enam mitte ääretul maal, kus maja või tänava asemel oli aadressiks terve Nõukogude Liit, vaid iseseisvas Eesti Vabariigis.
Ka meie, eestlased, oleme hakanud harjuma tõsiasjaga, et meie kõrval ja keskel elab meist erineva keele ja kultuuriga inimesi. Sallivusaste on suurenenud mõlemal poolel. Usutavasti suureneb see veelgi, sest tänapäeva avatud maailmas puutume paratamatult kokku järjest suurema hulga meist veelgi rohkem erinevate keelte ja kultuuridega.
Seega on integratsioonil kaks eesmärki. Esiteks soovime mitte-eestlasi senisest rohkem sulandada (mitte segi ajada sõnaga “assimileerida”) meie kultuuriruumi, teha see neile mõistetavamaks ja talutavamaks; selle põhivahendiks ja kohaks on eesti keele õpe ning kool.
Teiseks tahame ka eestlasi senisest enam harjutada mõttega, et meil tuleb senisest paremini õppida teise kultuuritaustaga inimestega koos elama. Mõnigi Michael või Mihhail võib küll Mihkliks muutuda, kuid enamasti tuleb kõigil arvestada, et tänapäeva maailmas valitseb reegel “üks riik, mitu kultuuri”.
KATRIN SAKS,
rahvastikuminister, Mõõdukad
JUHTKIRI
Eile oli ülemaailmne tarbijate õiguste päev. Selle tõttu oli juttu tarbijast ja tarbijakaitsest rohkem kui muidu. USA president J. F. Kennedy, kes 1962. aasta 15. märtsil esmakordselt tarbijate kaitsmise mõttega välja tuli, algatas sellega ühtlasi tarbijate kaitsmise üle maailma.
Eestimaal võeti vastu tarbijakaitseseadus ja loodi tarbijakaitseamet 1994. aastal. Et tarbijad oleme ju tegelikult kõik, siis peaks olema tagatud meie kõikide kaitsmine. See eeldab, et ennekõike on vaja ikkagi teada, mille eest ja kuidas.
Kahtlemata pole tarbijakaitse kõikvõimas ja mida aeg edasi, seda enam tuleb kokku puutuda uute probleemidega. Ja neid toob juurde mitte ainult kaubandus, vaid ka kommunaalteenindus, sooja- ja veemajandus, side, telefon jms. Et suur osa inimese igapäevaeluga seotud ettevõtteid on monopoolses seisus, on tarbijakaitse paraku silmitsi probleemidega, mille lahendamine ei olene ainult temast. Ometi ei saa isegi Euroopa Liitu ilma, et meie tarbijakaitse poleks euronõuetega kooskõlastatud.
Laias laastus mõistame tarbimise all kindlasti kaubandust, eriti toiduainetega kauplemist. Isegi eilse tarbijate õiguste päeva motoks oli üle maailma võetud toiduga seonduv, täpsemalt “Geneetiliselt muundatud toit — meie toit kelle valikul”, millega püüti ka Eestimaal inimeste teadlikkust tõsta, seletamaks, mida see geneetiliselt muundatud toit tegelikult endast kujutab. Järjekordselt oldi sunnitud tõdema, et taas on tegu ennekõike taotlusega tulusamalt toota, selle asemel, et pingutada tervislikuma toote nimel. Tulusam ja ilusam pole kahjuks aga kaugeltki inimese tervisele kasulik. Seepärast on kindlam, kui iga ostja ise valvas oleks ning teaks, mida ta endale ja oma perele kauplusest toiduks valib. Ega ikka tundmatut rämpstoitu, mis pealegi veel kallis, ei ole küll mõtet meelega sisse süüa. Tarbija kaitsmine peaks ikka eelkõige tarbija enda asi olema, vähemalt nii palju kui võimalik.
Kodumaisest kraamist kodusel teel tehtud soe toit on kindlasti kõige lihtsam viis ka igaüht tema enda eest kaitsta.
VAIKE KÄOSAAR
KIRJAD
Mind ajendas kirjutama 7. märtsi Vooremaas ilmunud Vello Saatpalu artikkel “Tänitamine ei kiirenda arengutempot”, milles ta süüdistab eestlasi virisemises ning kurtmises “kas me siis sellist riiki tahtsime”.
Olen Saatpaluga täiesti nõus, et Eestil kulub Euroopa Liidu keskmise elatustasemeni jõudmiseks oma 32 aastat. Aga siiski kuulun ma nende hulka, kes toetasid jõudumööda Eesti Vabariigi taastamist, kuid ei oodanud sellist riiki nagu praegune.
Lootsin euroopalikul eetilisel tasemel Eesti riigi taastamist. Ka Euroopa Liitu kuuluvate riikide majandustase on erinev, kuid seal on vaeseima ja rikkaima detsilli sissetulekute vahe 5—8-kordne, meil aga 12-kordne nagu arengumaades. Kui Eestis on keskmine palk 4600 krooni, siis on rikkaima kümnendiku keskmine palk 26 280 kooni ja ülejäänud üheksa kümnendiku oma 2190 krooni. Kahtlane, kas meie edukad on ikka vii mase kümne aasta jooksul esile kerkinud majandusgeeniused, pigem on tegemist poliitilise ja majandusliku võimu juurde trüginud saamameestega.
Väära majanduspoliitika tagajärjel on põllumajandus laostatud. Seda on väga valusalt kogenud ka Jõgeva maakond. Tootjatele kehtestatakse kõrged euronõuded, mis halvavad tootmist ja tõstavad toiduainete hinnad nii kõrgele, et see põhjustab vaesema elanikkonna hulgas alatoitlust. Pidurdamatult tõusevad ka teiste esmatarbekaupade ja teenuste hinnad. Seejuures räägitakse, et euroliidus olevat hinnad palju kõrgemad, unustades, et meil on sissetulekud keskmiselt neli korda väiksemad.
Majandus püütakse üles ehitada mitte tootmisele, vaid ärimeeste ja importijate huvidest lähtuvalt. Täielikult on unustatud põhitõed, mida mõistis president Päts 1934. aastal: “Ei tohi sisse vedada seda, mida majanduslikult tasuvalt on võimalik valmistada kodumaal, ei tohi lasta Eesti kapitalil minna võõrastesse kätesse.”
Praeguse majanduspoliitika tagajärjel saavad rikkad veelgi rikkamaks ja vaesed jäävad aina vaesemaks. Suured tarbimisvahed on aga alati saanud ühiskonnale saatuslikuks.
SULEV MARGUS
Hiljuti sain kelleltki kodanikult kirja, mis rääkis kodututest kassidest ja koertest ning vajadusest rajada loomade varjupaik. Jõgeva Linnavara on püüdnud välja töötada uut, parandatud ja täiendatud loomapidamiseeskirja Jõgeval ja töötanud ka loomade varjupaiga projekti kallal. Varjupaik peaks aitama hoida ja kaitsta loomi kogu maakonna territooriumil, võimaldades neile nö kodu, seal peaks saama
loomi vaktsineerida, registreerida, neid hoida, kui peremees läheb reisile jne. Varjupaiga finantseerimist ei oska veel täpselt kirjeldada, kuid kindlasti võiksid inimesed seda vabatahtlikult toetada, samuti iga vald ja linn oma eelarve kaudu.
Kui paljud jõgevamaalased toetavad mõtet rajada loomade varjupaik? Kui paljud oleksid valmis abistama, kasvõi moraalselt? Võibolla on kellelgi selle kohta oma nägemus? Ootame teie arvamusi aadressil Suur 5, 48306 Jõgeva, Jõgeva Linnavara, märksõna “Loomade varjupaik”.
TAIVO PAEVEER,
linnaaednik
MAJANDUS
Tarbijaorganisatsioonid koguvad jõudu
Eile tähistati ülemaailmset tarbijate õiguste päeva.
Eesti Entsüklopeedia järgi on tarbijakaitse kaupade ja teenuste ostjaid ning tarbijaid kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteem.
Esimene tarbijakaitseorganisatsioon — Tarbijate Liiga — asutati 1891. aastal New Yorgis. Tarbijakaitseliikumine hoogustus pärast Teist maailmasõda ja 1960. aastal asutati Rahvusvaheline Tarbijate Ühenduse Organisatsioon (IOCU).
Eestis tegeldakse tarbijakaitseprobleemidega alates taasiseseisvumisest nii riiklikul, omavalitsuste kui ka vabatahtlikul tasandil (nn kolmas sektor). Ellu on kutsutud tarbijakaitseamet. Järelevalvevolitused on ka teistel ametitel, nagu konkurentsi-, standardi-, ravimiametil, toiduinspektsioonil jne.
Tarbijakaitseameti Jõgevamaa talitust juhib peainspektor Aino Lillemägi. Omavalitsustest töötab tarbijakaitsekomisjon ainult Jõgeval, komisjon on kaheksaliikmeline ja seda juhib Uno Erdmann. Varem tegutsesid komisjonid ka Palamuse ja Pajusi vallas.
Inimesed koonduvad ka vabatahtlikesse tarbijaühingutesse. Jõgeval tegutseva ühingu juhatuse esimees on Elmar Sepp. Põltsamaalgi on loodud initsiatiivgrupp eesotsas Aivi Hiiesaluga. Vabatahtlikud tarbijaühingud on ühinenud Eesti Tarbijakaitse Liiduks, mille juhatuse esimees on Heino Ilves. Jõgeval Aia tn 2 tegutseb tarbijate nõustamispunkt, kus esmaspäeviti ja neljapäeviti võtab vastu riigi, teisipäeviti Jõgeva linnavolikogu ja kolmapäeviti ning reedeti vabatahtliku ühingu esindaja. Nõustamispunktis saab tutvuda infoteekidega, kust saab informatsiooni uute kaupade, kommunaalteenuste ja muu vajaliku kohta.
Vesi topelthinnaga
Vee hinna ja tarbitud koguse arvestamine tekitab tarbijate seas nurinat nii Sadalas, Voorel kui ka Tabiveres, eriti aga Jõgeval. Uno Erdmanni sõnul arvestatakse tarbitud veekogust Jõgeval suvaliselt ning inimeste avaldusi ja kaebusi ei lahendata.
“Veeprobleeme on arutatud linnavalitsuses, volikogu tarbijakaitsekomisjonis ja volikogu istungil. Uuesti tullakse nende juurde volikogu aprillikuu istungil,” teatas Uno Erdmann.
AS Jõgeva Vesi kavatseb tõsta vee kuupmeetri hinda ligi kaks korda (13 kroonilt 23 kroonile) ja kehtestada 20-kroonise abonementmaksu, mis suurendaks oluliselt väiketarbijate kulutusi. Suurte veekadude tõttu maksavad inimesed tarbijakaitseameti arvates rohkem, kui tarbivad. Jõgeva Vesi, Jõgeva Elamu ja Jõgeva Soojus pole aga asunud veekadude põhjusi selgitama.
Linn kaitseb monopoli
Eelmise aasta aprillis keelas Jõgeva linnavolikogu oma otsusega lokaalkatlamajade
ehitamise tsentraalkatlamaja piirkonnas. Keelust üleastumisi nimetas linnamajanduskomisjoni esimees Toomas Vahur volikogu 2. märtsi istungil kodanikuallumatuse juhtumiteks.
Nii Aino Lillemägi kui ka Uno Erdmanni arvates kahjustab lokaalkatlamajade keelustamine inimeste valikuvabadust ja on vastuolus konkurentsiseadusega. Ilmekaks näiteks on Suislepa tn 3 korteriühistu gaasikatlamaja ehitamise lugu. Ühistu taotlusele väljastada projekteerimistingimused vastas linnavalitsus eitavalt, sest katlamaja ehitamine olevat vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Kui ehitamine jätkus, tegi linnavalitsuse insener Stella Päll ühistule ettekirjutuse, nõudes ehitustegevuse lõpetamist. Vägikaikavedu jätkub siiani.
Jõgeva Soojuse renoveerimiseks on võetud pikaajalist laenu. Kui tarbijate arv kiiresti väheneb, võib sooja hind järsult tõusta. Sellele probleemile ei ole aga hakatud lahendust otsima.
RAIVO SIHVER
Rapla piimatöötlejad said peremeheks ka Lustiveres
Möödunud nädalal ostis Rapla piimatöötlemisettevõte AS Lacto pankrotistunud Lustivere põllumajandusühistu. Uued omanikud, kes võitsid ka OÜ Vaimastvere Põllumehed enampakkumise, kavatsevad Lustiveres põllumajandustootmist jätkata.
Lustivere põllumajandusühistu tervikvara alghinnaks kinnitati võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 3,5 miljonit krooni. “See on kõrgeim alghind, millega on pakutud müüa eelmisel aastal pankrotistunud Jõgevamaa põllumajandusettevõtteid. Alghinna kehtestamisel arvestati firma vara arvukust ja üsna head seisundit. Näiteks siinne 500-pealine piimakari on toidetud paremini kui mõneski teises Jõgevamaa paigas,” rääkis Vooremaale pankrotitoimkonna esimees, Jõgeva Maksuameti jurist Terje Mikk. Tema sõnul võis hinnapakkumise esitada kogu tervikvarale või lüpsikarjale ja sigalatele eraldi.
“Ostuvariandid anti selleks, et enampakkumisele tuleks rohkem osalejaid ning Lustivere ühistu vara kindlasti uue omaniku leiaks,” selgitas Terje Mikk.
Tervikvarale pretendeeris kolm ostjat. Enampakkumise võitis AS Lacto, kes oli valmis ostma pankrotistunud põllumajandusfirma 4 miljoni krooni eest. Nii kõrge hinnaga pole Jõgevamaa põllumajandustootjate pankrotivara varem ostetud.
“Ühistu varast peaksid kõige paremas olukorras olema laudad ja osa Neanurme suurfarmist,” märkis Lustiveres elav Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. Lustivere põllumajandusfirmas on praegu 600 veist ja 1500 siga. Lustivere ühistust koondati pankrotimenetluse käigus üle 30 inimese. “Omaniku vahetumise ajal oli ametis 57 töötajat, kes loodetavasti leiavad tööd ka ASis Lacto,” lausus ühistu pearaamatupidaja Aili Piudunen.
“Esmaspäeval kohtusid meie spetsialistide ja peaspetsialistidega Lacto juhatuse esimees Jakub Haidary ja varumisdirektor Väino Antons. Rapla ettevõtjad lubasid põllumajandustootmise säilitada. Kahjuks pole Lustiveres praegu põllumajandusettevõtte juhti. Põllumajandustootmise eestvedajaks ei pea tingimata saama kohalik inimene. Mõni uustulnuk võib ehk meie majanduselu uute ideedega ergutada,” arutles ta.
“Lustivere põllumajandusühistu allakäik oli suuresti tingitud juhtimisvigadest. Uutelt omanikelt loodame eelkõige töökohtade säilimist ja suuremat palka,” lausus staažikas lüpsja Reet Annuk Neanurme suurfarmist.
“Eesti põllumajanduses on praegu sügav kriis. Lustivere ühistu pankrotistus samadel põhjustel kui paljud teisedki põllumajandusfirmad. Normaalse majanduselu taastamiseks tuleb Lustiveres palju probleeme lahendada ja kõvasti tööd teha,” ütles Vooremaale AS Lacto juhatuse esimees Jakub Haidary.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Jõgeva kultuurikeskuses kohtusid Eesti riigi taastajad
Eelmisel reedel meenutati Jõgeva kultuurikeskuses kümne aasta möödumist Eesti Kongressi esimesest istungjärgust. Jõgeva linnavalitsus oli kutsunud vestlusringi meie maakonnast valitud Eesti Kongressi saadikud, saadikukandidaadid ning kodanike komiteede liikumise aktivistid.
Jõgevamaalt valiti Eesti Kongressile viis saadikut. Neist neli — Taisto Liivandi, Ants Paju, Toivo Õunapuu ja Hillar Ümar — olid kultuurikeskuses mõttevahetusel.
Viienda saadiku, sordiaretaja Jaan Sarvega saab nüüd koos olla vaid mälestustes.
Arutelul osalenud Isamaaliidu peasekretär Andres Ammas toonitas Eesti kodanike
registreerimise ning Eesti Kongressi rolli Eesti Vabariigi taastamisel ajaloolise järjepidevuse alusel. Kokkusaamisel räägiti ka eri poliitiliste jõudude osast Eesti riigi taassünnis.
“Üksinda ei toonud Eestile iseseisvust ei Vaino Väljas, Arnold Rüütel ega Indrek Toome, samuti mitte Eesti Kongress või Rahvarinne. Kõigil neil on teeneid sõltumatu riigi taasloomisel,” märkis pedagoog Taisto Liivandi.
Eesti Kongressi saadikukandidaat Mihkel Vaher meenutas, et kümme aastat tagasi hakati Eestis taastama ka Kaitseliitu. “Eesti Kongressi oli uudistama tulnud üks vana mees, keda talutas kaks poega. Kui vanahärra nägi taas kaitseliitlasi, olid tal silmis rõõmupisarad,” meenutas Vaher.
Ants Paju näitas kokkukogunenutele oma filmi “Sünd”. “Selles filmis, mis valmis Eesti Kongressi esimese kokkutuleku aastal, kajastuvad ajastu püüdlused, segadused ja hirmud. Kandvaks kujuks valisin sünnituslaual oleva naise — minu arvates sümboliseerib see tollaseid protsesse ühiskonnaelus,” ütles Paju Vooremaale.
Hillar Ümar arutles: “Eesti Kongress väljendas eesti rahva lootusi ja täitis oma eesmärgi. Kümme aastat hiljem on paljud inimesed pettunud: kõigil pole õnnestunud marjamaale jõuda, paljud on jäänud ka karjamaale.”
JAAN LUKAS
Põltsamaal võistlesid noored akordionistid
Esmaspäeval mängis Põltsamaa muusikakoolis võistu KeskEesti muusikakoolide 15 paremat akordioniõpilast.
Regiooni konkursil osalesid õpilased Türi, Vändra, Paide ja Põltsamaa muusikakoolist. Kõikide esinemised lindistati ning asjatundjatest žürii valis välja parimad esitused, mille lindistused saadeti lõppvooru Tallinna. Põltsamaa muusikakooli esindas viis akordionisti, edasi Tallinna otsustas žürii saata Heidi Kadaku ja Kätlin Rimmeldi esitusega lindid (õpetaja Helle Mõts).
Hiljuti Raplas toimunud regiooni keepilliõpilaste konkursilt sai edasipääsuloa üleeestilisele konkursile vioolaõpilane Anne Ilves (õpetaja Hiie Taks). Tšelloõpilane Mariliis Aigro (õpetaja Helen Kõrvel) tunnistati aga Tartus peetud konkursil oma vanusegrupis võitjaks. Tšello on Põltsamaa muusikakoolis tänavu uus eriala. Et üleeestilisi erialakonkursse on viimasel ajal korraldatud üle aasta, siis tänavu rohkem konkursse ees ei ole, järgmisel aastal on aga kord pianistide ja puhkpillimängijate käes.
Koolis teeb hoolega lisaproove ka viiuldajate ansambel, kes valmistub maikuu lõpus sõitma Trondheimi Euroopa muusikakoolide festivalile Eesti noori muusikuid esindama. Kooli direktori Anne Kausi eestvõttel on koostatud mitu projekti, millest on õnnestunud sõidurahale lisa saada.
“Sõit ja esinemised kestavad 10—11 päeva ja see reis läheb kokku maksma 130 000 krooni. Suure osa sellest maksavad lapsed ise. Aga meil on õnnestunud raha saada ka Eesti Rahvuskultuuri Fondilt, Eesti Kultuurkapitalilt ning Põltsamaa linnavalitsuselt. Toetada on lubanud ka maavalitsus,” märkis Anne Kaus.
VAIKE KÄOSAAR
Emakeelt ja kirjandust lubatakse eraldi hinnata
Haridusminister Tõnis Lukas kirjutas teisipäeval alla hindamisjuhendit reguleerivale määrusele, mille kohaselt gümnaasiumiõpetajad võivad emakeele ja kirjanduse tulemusi eraldi hinnata.
Nimetatud määruse kohaselt võib gümnaasiumiastmes emakeeles panna kaks hinnet: emakeele hinde kõnekursuse, tekstiõpetuse, eesti keele struktuuri ja õigekeelsuse kursuse hinnete alusel ning kirjanduse hinde kirjanduskursuste hinnete alusel.
Ühtlasi andis haridusminister välja määruse põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise tingimuste ja korra muutmise kohta. Nüüd võib lõpueksami sooritada ka kirjanduses.
OLAV KRUUS,
haridusministeeriumi pressinõunik
Põltsamaal tuleb muuseumi ja käsitööpäev
Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi, Põltsamaa käsitööseltsi ja Põltsamaa kultuurimaja ühisel ettevõtmisel korraldatakse 18. märtsil kell 11 Põltsamaa kultuurimajas Eesti Rahva Muuseumi teabe ja käsitööpäev.
Kuuendat aastat tegutsev Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts tahab oma sõpru ja liikmeid Jõgevamaal seltsi tegevusega kurssi viia ja teha plaane uueks hooajaks. Erilist tähelepanu on seltsi juhatus pööranud Eesti Rahva Muuseumi ja selle seltsi tegevuse tutvustamisele koolides. Hõimukuu raames külastasime möödunud aastal paljusid koole, nende hulgas Pala põhikooli ning Mustvee 1. ja 2. keskkooli. Muuseumi ja eesti kultuuri tutvustamist oleme jätkanud tänavugi.
Selts on korraldanud arvukalt õppereise Eesti saartele, Venemaale ja liivlaste aladele Lätis. Traditsiooniks on saanud rahvakalendri tähtpäevade üritused Raadil.
Teabe- ja käsitööpäeval Põltsamaal tahame peale loengute pakkuda praktilist õpetust. Oma töid tutvustavad kindameister Aino Praakli ja kõlavöö tegija Irene Karpa, Maie Alumaa annab Põltsamaa muuseumi rahvale nõu tekstiili hooldamise kohta. Tutvustame ERMi kogudes leiduvaid Põltsamaa kihelkonna rahvarõivaid, ERMi näitusemaja tööd laste ja noortega, muuseumi ja seltsi tegevust, hetkeseisu ning kogusid.
MERLI KLEINERT,
ERMi Sõprade Seltsi sekretär
Muusikapäevad lõppesid ostutuuriga
“Kahe päeva jooksul esitas 60 ansamblit 165 lugu ja ühtekokku kuulati ära ligi kuus tundi muusikat,” rehkendas Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade
üleeestilise kooliansamblite konkursi “saagi” pühapäeva õhtul kokku žürii liige, Vanemuise kontserdimaja direktor Laine Jänes.
“Suureks kõrvaks” nimetatud žüriile oleks kogu selle muusikamassi läbiseedimise kohustuse tõttu kaasa tunda võinud, kui žürii liikmed ise selle juures nii rõõmsad poleks olnud ja kinnitanud, et tulevad järgmisel aastal Mattiiseni päevadele ka siis, kui ei kutsuta. Suur osa konkursil osalenud õppurlauljaidki istus konkursikontsertide ajal ruumikitsikusele vaatamata järjekindlalt Jõgeva Gümnaasiumi saalis, oodates ahnelt võimalust mõne viimistletuse või vaimukuse poolest särava etteaste puhul häälekalt vaimustust avaldada. Neid võimalusi pakuti kahele päevale jaotunud kuue kontserdi jooksul küllaga.
Tegelikult oli tänavune võistulaulmine lausa rahvusvaheline, sest osales ka Jõgeva Gümnaasiumi värske sõpruskooli, Bauska 1. keskkooli tütarlasteansambel Lätist. Selle juhendaja Judite Dzilna ja kontsertmeister Aina Grinberga pruukisid Mattiiseni päevade kohta sõna “grandioosne” ning avaldasid imestust, et meil selline ameerikamaine ja džässimaiguline repertuaar laialt käibel on. Läti noored viljelevat rohkem rokki ega viitsivat džässi kallal nikerdada.
Peaministri läkitus
Lõputseremoonial Jõgeva kultuurikeskuses anti kõigepealt kätte hulk eripreemiaid. Kaks neist tulid Jõgeva Gümnaasiumi. Tuleviku eripreemia sai gümnaasiumi nooruke segaansambel (juhendaja Riina Lind), mis võistles V—VI klasside kategoorias. Konferansjee eripreemia sai Mihkel Kabel. Sama väärinuks tegelikult ka Silja Palm, kellega koos Mihkel kaht konkursipäeva juhtis.
Erinevalt varasemast hindas žürii tänavu esinejaid A- ja B-gruppi jagatuna. Esimesse kuulusid muusikakoolide, laulustuudiote ja huvikeskuste ansamblid, teise ülejäänud. V—VI klasside kategoorias tunnistas “suur kõrv” võitjateks Rapla laulustuudio tütarlasteansambli (A) ja Türi Gümnaasiumi poisteansambli (B), VII—IX klasside kategoorias Kuressaare huvikeskuse poisteansambli (A) ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi poisteansambli (B; juhendaja Meeli Nõmme) ning X—XII klasside kategoorias Pärnu huvikeskuse Kuma tütarlastetrio (A) ja Valga noorteansambli tütarlaste tertseti (B). Teist aastat Mattiiseni-päevadel kaasa teinud vokaalinstrumentaalansamblitest sooritas muljetavaldavaima etteaste rasket rokki lõhkunud Tallinna Vanalinna põhikooli bänd, mida juhendab koos Alo Mattiiseniga Jõgeval muusikuteed alustanud Raul Vaigla. Esikoha võitnutele andis Isamaaliidu peasekretär Andres Ammas üle peaminister Mart Laari pühendusega raamatud.
Tosin õnnelikku
Peapreemia oli seekord välja pannud Jõgeva Majandusühistu ja selleks oli 300-kroonise ostu sooritamise võimalus Jõgeva kaubahallis igale ansambli liikmele. Majandusliku mõtlemisega žürii majandusühistu seisukohalt võetuna ei hiilanud: peapreemia määrati Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi tütarlasteansamblile, mis oli koosseisult konkursi suurim. Ning kella veerand üheteistkümne paiku õhtul võis spetsiaalselt võitjate tarvis lahti hoitud kaubahalli teisel korrusel näha tavatut pilti, kuidas kaksteist õnnest pisut segast Kilingi-Nõmme piigat kaubariiulite vahel tuulasid ning kelli, jopesid ja muud meelepärast kokku ostsid.
Lõpetuseks jääb üle tõdeda, et muusikapäevade näol on Jõgeva Gümnaasium leidnud eesti rahva poolt sajandi saja suurkuju hulka hääletatud vilistlase Alo Mattiiseni mälestuse elavana hoidmiseks suurepärase ja mõjusa viisi, mida aktsepteerivad oma igaaastase kohalolekuga ka Alo lähedased ja sõbrad.
RIINA MÄGI
Möödunud neljapäeval avati Põltsamaa kultuurimaja fuajees Riigikogu aseesimehe Tunne Kelami fotonäitus.
Jõgevlased said Kelami kauneid loodusfotosid näha veebruaris, iseseisvuspäeva paiku, paraku väga lühikese aja jooksul. Põltsamaa näitus jääb üles 25. märtsini ja selle avamisel viibisid nii autor kui ka tema riigikogulasest abikaasa Mari-Ann Kelam, kes samuti fotograafiaga tegeleb. Näitusepildid on valminud aastatel 1998—1999 põhiliselt rannaäärsetes piirkondades, kuhu tavainimese juurdepääs nõukogude ajal raskendatud oli.
“v”
SPORT
Jõgeva Tähe asub kaitsma Eesti karikat
Nädalavahetusel spordihoones Virtus toimuvatel Eesti karikavõistlustel saalibändis osaleb kaksteist meeskonda. Rändkarikat kaitseb mullu võitnud Jõgeva Tähe esindusmeeskond.
Tänavu peetakse viiendad Eesti karikavõistlused saalibändis. Peale Jõgeva võistkondade mängivad Virtuses ka Nõmme SBK, Tartu Ülikooli spordiklubi, SK Maitim, TDK Aeg, PRO Sura, Tartu Bildorex, Bändidos, ajakirja Maa ja Talu võistkond, Tallinna Tehnikaülikooli meeskond ja saalibändimeeskond Hiiumaalt. Hiidlased osalevad saalibändi tippvõistlustel esimest korda.
“Jõgeva Tähe esindusmeeskond võitis rändkarika 1996., 1998. ja 1999. aastal. Peale meie meeskonna on karika omanikuks saanud ka Tartu Ülikooli spordiklubi ja TDK Aeg. Tänavustel karikavõistlustel kohtub meie esindusmeeskond alagrupis spordiklubiga Maitim ja Hiiumaa võistkonnaga. Edasised mängud sõltuvad alagrupi tulemustest. Karikavõitja peaks selguma pühapäeva pärastlõunaks,” rääkis Vooremaale Tähe esindusmeeskonna treener Toomas Klaarman.
Kaitsemängija Rainer Võsaste sõnul muudab karikavõistlused keeruliseks lühem mänguaeg. “Karikavõistlustel kestab mäng 3x10 minutit — nii kaua suudavad mõnedki võistkonnad hästi mängida. Karikavõistlused pakuvad sageli ka üllatusi. Näiteks võib Bändidos oma sportlikku potentsiaali näidata, hiljutises kontrollkohtumises Jõgeva Tähega pidas see meeskond mängu teise kolmandikuni hästi vastu. Bändidose treener on Tähe mängija Andrus Tõruke,” ütles Võsaste.
Toomas Klaarman märkis, et Tähe esindusmeeskond valmistub Eesti meistrivõistluste võitmiseks ja 14.—20. maini Oslos toimuvateks maailmameistrivõistlusteks, kus jõgevlased kaitsevad Eesti Saalibändi Liidu ettepanekul Eesti spordi au. Jõgevalt sõidab Oslosse 17-liikmeline võistkond.
Laupäeval toimuvad Tähe esindusvõistkonna mängud kell 13 ja 16, Tähe noortevõistkonna mängud kell 10.45 ja 16.45.
JAAN LUKAS
Kuremaa ujulas peeti möödunud neljapäeval maakonna koolide veepidu ja
ujumismeistrivõistlused.
Osales 186 noort ujujat 11 koolist. Võistluste peakorraldaja Andres Lippuri sõnul oli eriti meeldiv see, et seekord olid esindatud ka Põltsamaa piirkonna koolid, kes muidu maakondlikel ujumisvõistlustel agarad esinema pole, kuigi ujumisharrastus on sealgi au sees.
Vabastiilis
Kõigepealt pakuti lastele mitmeid atraktsioone: Tartu viievõistlejad, kes on korduvalt Kuremaal treenimasvõistlemas käinud, demonstreerisid ujumisstiile, Jõgevamaa päästeteenistuse tuukrid aga oma varustust ja uppuja päästmise metoodikat. Kuremaa algkooli II klassi tüdruk Gaidi Aasma näitas, kui vabalt võib üks väike inimene vee peal püsida. Väikese taidluskavaga astusid üles Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased.
Järgnenud võistlustel ujuti vabastiilis, kusjuures antud juhul ei tähendanud see stiilipuhast krooli, vaid seda, et igaüks ujus, kuidas oskas või kuidas kiiremini edasi sai. Noorim, 1990. a. ja hiljem sündinute vanuserühm ujus 25 meetrit, vanemad 50. Noorima vanuserühma tüdrukutest olid kiireimad Anneli Ostrat (Kuremaa AK), Kaie Nõmmiksaar ja Grete Tõnne (mõlemad Põltsamaa ÜG), poistest Kaido Jõgi (Kuremaa AK), Jan Vilk (Adavere PK) ja Martin Paršin (Põltsamaa ÜG). 1988—1989 sündinute vanuserühmas olid tüdrukutest kolm esimest Inge Kuppart (Põltsamaa ÜG), Kristi Kõivik (Palamuse G) ja Kertu Ivanov (Vaimastvere PK), poistest Pentti Orav (Kuremaa AK), Sander Maasing (Jõgeva ÜG) ja Paul Köörna (Adavere PK). 1986—1987 sündinutest jõudsid esikolmikusse Alina Mihhailova (Jõgeva G), Jane Tihane (Jõgeva ÜG) ja Triinu Keskküla (Kuremaa AK) ning Rain Ostrat (Kuremaa AK), Hannes Kaljuste (Põltsamaa ÜG) ja Morten Kose (Tabivere KK). 1984—1985 sündinutest olid parimad Margit Koll, Ester Oras (mõlemad Jõgeva ÜG) ja Angela Baida (Jõgeva G) ning Denis Anton (Jõgeva ÜG), Andres Krass ja Vallo Goroško. Vanimas, 1982—1983 sündinute vanuserühmas kuulus võitjaau tüdrukutest Kuremaa Põllumajandustehnikumi õpilasele Siret Vilbale (järgnesid tema koolikaaslane Aire Fuchs ja Jõgeva Gümnaasiumi neiu Anneli Säälik) ning poistest Kristjan Saviaugule Jõgeva Gümnaasiumist (järgnesid sama kooli õpilased Kaspar Kolberg ja Hando Annuk).
Kiireimatele tordid
Eripreemia — tordi — said parimad ajad saavutanud Alina Mihhailova (oli kiirem kui kahe vanema vanuserühma võitjad), Kristjan Saviauk ja Kaspar Kolberg. Teateujumises võistlesid neljast tüdrukust ja neljast poisist koosnevad võistkonnad ja etapi pikkus oli 25 m. Võitis Jõgeva Gümnaasium, järgnesid Jõgeva Ühisgümnaasiumi esimene võistkond ja Kuremaa Põllumajandustehnikum.
Üldist punktiarvestust peeti kolmes koolide kategoorias. Keskkoolidest ja gümnaasiumidest oli parim Jõgeva Gümnaasium, põhikoolidest Laiuse põhikool ja algkoolidest Kuremaa algkool. Meelelahutusalana korraldati ka teateujumine kummimadratsitel.
Neljapäevase ürituse veepeo osa rahastati projekti “Tere, vesi!” kaudu haigekassa terviseedenduse projektide rahast, võistluste osa oli maakonna spordiliidu Kalju ja Kuremaa ujula korraldada.
Seni pole Jõgevamaa noorujujad väljaspool maakonda võistlemas käinud. Homme osaleb aga Kuremaa ujula esindus LääneVirumaal Vinnis toimuval maaspordiklubide vahelisel ujumisvõistlusel “Lahtine rada”.
RIINA MÄGI
Laupäeval toimus Suure-Jaanis Eesti valdade ja väikelinnade mälumänguturniiri Eesti Maakilb finaalmäng, millest võtsid osa ka Tabivere ja Pajusi valla võistkond.
50 küsimust olid finaali väärilised, st parajad pähklid. Mäng oli aga väga tasavägine: esimese kuue koha väljaselgitamiseks tuli esitada kolm lisaküsimust. Võitjakarika viis koju Alatskivi valla võistkond, järgnesid Otepää, Tootsi, Türi, Keila ja Rae. Tabivere kilvarid jäid tihedas konkurentsis jagama 14.—15. kohta ning ilma oma tugisamba Tõnis Laisaareta võistelnud pajusilased jäid kahekümnendaks ehk finaali viimaseks.
Eesti Maakilb toimus Eesti Mälumänguliidu korraldusel esimest korda ja loodetavasti antakse Eesti maa ja väikelinnakilvaritele ka edaspidi võimalus võistu ajusid ragistada. Tabivere meeskonnas võistelnud Rein Annuki sõnul on Maakilb siiski mitte päris uus asi, vaid kaua varjusurmas olnud vana: Külakilva nime all korraldatud analoogset turniiri ka aastaid tagasi.
Paljusid Maakilva finaalis võistelnuid on aga 8. aprillil oodata Tabivere rahvamaja korraldatavale Tabivere Kilvale: heast võistlemisvõimalusest ei ütle paadunud mälumängurid kunagi naljalt ära. Tulla on lubanud näiteks võitjad alatskivilased ja kuusalulased, kelle ridades võistleb ainult tobeda näpuka tõttu TV3 “Kuldvillaku” mängus autota jäänud Ott Sandrak.
Tabivere Kilb toimub kolmandat korda, võistkonnad on kolmeliikmelised ja esitatakse 50 küsimust. Küsimuste autor ja mängujuht on Rein Annuk.
RIINA MÄGI
Jõgeval selgus maaspordiliidu hokimeister
Enne suurte sulade saabumist selgitati Jõgeva jäähokiväljakul EMSLi Jõud 2000. a. meistermeeskond. Osales neli meeskonda: Jõgeva SK Pedja, Palamuse SK, Põlva ja Tallinna KaruJõud.
Seekordse turniiri avasid EMSLi Jõud tegevdirektor Ants Saar ja Jõgeva Kalju tegevesimees Uno Valdmets. Ants Saar avaldas tunnustust Jõgeval aastate jooksul tehtud tööle jäähokis ning kinnitas, et maaspordiliit püüab kaasa aidata selle spordiala populariseerimisele Eestimaal.
Turniir kujunes tasavägiseks ja põnevaks, kuigi pealinna meeskonna esikoht oli üsna kindel. Tallinlased alistasid Pedja 10:0, Palamuse 10:2 ja Põlva 4:2. Sellega kuulusid meistrimedalid neile. Tallinna võistkonnas mängisid Marko Pals, Kaupo Kaljuste, Andres Kaljuste, Kristjan Valk, Fred Haas, A. Sikk, Enno Eermäe, Taimar Org ja Andrus Mäletjärv. Teise koha saatus selgus viimase mänguga ja määravaks sai üldine väravate vahe. Põlva meeskond, kes oli võitnud Palamuse 4:3 ja viigistanud Pedjaga 4:4, tuli hõbemedalitele. Seda tänu üldisele väravate suhtele 10:11. Pedja alistas küll suurelt Palamuse 9:1, aga see andis väravate suhteks 13:15 ja kolmanda koha. Palamuse meeskond leppis seekord neljanda kohaga.
1. Tallinna KaruJõud 6, 24:4; 2. Põlva 3, 10:11; 3. Jõgeva SK Pedja 3, 13:15; 4. Palamuse SK 0, 6:23.
IMRE EERIK
MITMESUGUST
KEA Erakooli Jõgeva filiaalis inglise keelt õppivatel lastel olid möödunud ja ülemöödunud nädalal natuke põnevamad tunnid kui tavaliselt: õpetaja Terje Saar võttis tundidesse kaasa oma Eestit kaema tulnud sõbra Amr Hambazaza.
Laiuselt pärit Terje ja Egiptuses sündinud-kasvanud Amr tutvusid USA-s Dallases, kus Terje mõni aeg tagasi õppis ja töötas ning kus Amr viimased üheksa aastat elanud on. Nüüd tuli Amr kolmeks nädalaks Terjele külla. Terje aga otsustas eksootilise külalise keeleõppe ja laste silmaringi laiendamise huvides ära kasutada. KEA Erakooli kolmes laste inglise keele õpperühmas on ühtekokku 24 last vanuses 5—14 aastat ning selleks, et Amri käest teada saada, missugused on ilm ja loodus Egiptuses või USA Texase osariigis ning kuidas talle Eestis meeldib, tuli lastel mängu panna kogu oma inglise keele oskus.
“Need kaks nädalat olid laste jaoks väga põnevad ja harivad ning neil oli päris kahju, et Amr juba ära peab minema,” ütles Terje pärast möödunudreedest viimast ühistundi.
Igas koolis eestlane
Peale lõppjärgus magistriõppe arvutiteaduse alal töötab Amr arvutite jaoks vajalikke pooljuhte tootvas firmas. See, et Egiptuse noor ookeani taha õppima läheb, polevat päris tavaline. Amr õppis aga Kairos ühele rahvusvahelisele ühendusele kuuluvas koolis ja võitis endalegi ootamatult stipendiumi, õppimaks samasse süsteemi kuuluvas keskkoolis USA-s. Loomulikult omandas ta seal ka kõrghariduse.
Muuseas, kolledži päevil olnud tal Tallinnast pärit toanaaber. Nii et Hemingway kuulsa lause tänapäevane parafraas võiks kõlada nii, et igast maailma kõrgkoolist võib leida mõne eestlase...
Puud ja hiina toit
Tagasi Egiptusesse Amr vähemasti esialgu minna ei kavatse. Tema tasemega infotehnoloogiaspetsialistide vaatevinklist kipuvad telekommunikatsioonistruktuurid Egiptuses ajast maha jääma. Vähemasti USA-ga, aga võibolla isegi Eestiga võrreldes.
Eestis Amrile meeldis. Eelkõige selle poolest, et võrreldes Texase ja eriti Egiptusega on siin palju puid ning et ei Tallinnas ega Tartus, Jõgevast rääkimata, tungle tänavatel niisugust rahvamassi kui Dallases või Amri sünnilinnas Kairos. Ja elu parima hiina toidu leidis Amr Tartu restoranist TsinkPlekkPang. Kuigi Texases on hiina toit väga populaarne.
“Terje kutsusin ma KEA-sse inglise keelt õpetama just sellepärast, et ta on vahepeal ka kodunt kaugemal elanud ja oskab lastele oma kogemuste varal selgeks teha, et maailm pole üldse nii suur, et seal oleks oht ära eksida, küll aga saab seal teadmisi ja kogemusi, mida kodunt ei leia,” ütles Jõgeva filiaali juhataja Aime Ilves. Kaks nädalat Amriga muutsid maailma Jõgeva laste jaoks vist veelgi väiksemaks ja kodusemaks.
RIINA MÄGI
Täna õhtul kohtuvad Jõgeva keskhaigla saalis AAd, et alustada siinse liikumise kümnendat tegevusaastat. Põltsamaal loodi oma AA rühm eelmisel kuul.
AA (anonüümsed alkohoolikud) liikumine sai alguse USA-s 30ndatel aastatel ja on soomlaste eeskujul ning abil hakanud toimima meilgi. Need, kes olid viinakuradi küüsist juba pääsenud või kellel oli kindel tahtmine alkoholismist vabaneda, moodustasid oma AA rühma Jõgeval 9 aastat tagasi. Koos on käidud igal neljapäeval, et rääkida probleemidest ja üksteist toetada.
“AAl ei ole juhte ega liikmete nimekirju. Juhid oleme me ise, endised joodikud, kes mõistavad väga hästi, mis toimub teise joodiku hinges. Meie põhimõte on: kui tahad jätkata joomist, siis on see sinu asi, kui soovid seda lõpetada — meie asi,” rääkis üks AA liikumise liige.
AAd kohtuvad igal neljapäeval kell 18 Jõgeva keskhaigla saalis ja teisipäeviti Põltsamaa huvikoolis. AA rühmas käimine on kõigile prii, peaasi, et vähemalt kokkusaamise päeval on suudetud lükata joomine järgmisele päevale. Kui järgmisel päeval ja edaspidigi suudetakse viinavõtmist lükata homse peale, siis pole alkoholist täielik loobumine enam mägede taga.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Vargad käisid juuksuritöökojas
Ööl vastu esmaspäeva murti Põltsamaal Pajusi maanteel sisse OÜ Põltsamaa EPT ruumidesse, lõhuti ukselukud ja varastati muusikakeskus. Samas asuvast juuksurisalongist varastati juukselõikusmasin Wella Expert, komplekt juuksurikääre ja kolm šampooni.
Pärnus elav mees leidis 11. märtsil, et tema maatükil Kasepää vallas Omedus on ajavahemikul 1. veebruarist 11. märtsini tehtud ebaseaduslikku metsaraiet ja varastatud 110 tm lepapuitu. Kannatanu hindab kahju ligi 33 000 kroonile.
Teisipäeval algatati politseiprefektuuris kaks kriminaalasja KrK § 204 lg 3 alusel. Läinud aasta 8. mail tabati Hindrek Valmsen Jõgeval purjuspäi sõitmas ja teda karistati halduskorras rahatrahviga. 11. märtsil oli mees jälle purjuspäi roolis.
16. novembril karistati Tartu politseis Jüri Koorti sõiduauto alkoholijoobes juhtimiseeest. 4. märtsil kontrolliti Jüri Koorti Jõgeval. Ilmnes, et mees oli taas purjuspäi roolis ja lisaks ei olnud tal ka juhiluba.
Varastati bensiini ja diislikütust
Ööl vastu teisipäeva murti sisse Lustivere põllumajandusühistu naftasaaduste lattu ja varastati 1244 liitrit diislikütust ning 200 liitrit bensiini A76. Kahju hinnatakse enam kui 6900 kroonile.
Ajavahemikul 6.—14. märtsini tabati järgmised purjus autojuhid: Mihail Kabinets (1959), Riivo Barot (1973), Mait Kirjutaja (1969), Aivar Tserp (1970), Hindrek Valmsen (1979), Aivar Tammsaar (1977), Avo Taal (1960), Margus Lall (1970), Tõnu Tänav (1969).
Kolmapäeval kell 4 palus abi kurjategijaid jälitav Suure-Jaani politseikomissar. Eskusse välja sõitnud Põltsamaa politseipatrulli ja naabermaakonna politseiauto vahele lõksu jäänud kurjategijad jätsid oma sõiduki koos kolme autos olnud arvutiga maha ning põgenesid.
Kell 4.40 teatati sissemurdmisest Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajate tuppa.
Kell 7.45 sõitis Volkswagen Tallinna—Tartu maanteel teelt välja.
Kell 7.47 kutsuti politseinikud Jõgevale Aia tänavale, kus oli sõiduautosse sisse murtud.
Kell 7.53 saabus teade sissemurdmisest Valentino Adavere töökotta Põltsamaal.
Teisipäeval kell 10.27 teatati häirekeskusest, et Jõgeva—Tartu teel on nafta- või õlireostus.
Kell 10.29 kaevati, et Tallinna—Tartu rongis ei taha üks reisija teenuste ja joogi eest raha maksta.
Kell 13.15 mõlkis Moskvitš Jõgeva turu juures kaht autot. Juht oli purjus, päästeteenistuse mehed asusid teda jälitama.
Kell 13.25 ähvardasid kolm meest Vaiatus naisterahvast.
Kell 18 teatati, et purjus juht oleks äärepealt lapse alla ajanud.
Kell 19.45 lõhkusid kaks rongile läinud noormeest Kalevis rongipeatuse aknad.
Esmaspäeval kell 13.34 laamendas joodik Jõgeval Pargi tn 24 korteriukse taga.
Kell 15.44 kaebas pahane kodanik, et Puhu-Risti söögimajas istub joodik koridoris maas.
Kell 17.20 rallitas purjus juht Palamusel Žiguliga.
Kell 18.20 teatati, et Jõgeva Elektrivõrgu juurest sõitis linna poole Žiguli, mille juhil pole juhiluba.
Kell 22.35 kurtis üks naine Kassinurmest, et mees on purjus ja kipub talle kallale.
Kell 5.47 teatati elumaja põlengust Rannal.
Neljapäev, 16. märts
Kalamehed pelgavad rannaelu väljasuremist
PEEP LILLEMÄGI
Kaabellevi telesõda Jõgevamaad ei puuduta
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KATRIN SAKS,
rahvastikuminister, Mõõdukad
JUHTKIRI
VAIKE KÄOSAAR
KIRJAD
SULEV MARGUS
TAIVO PAEVEER,
linnaaednik
MAJANDUS
Tarbijaorganisatsioonid koguvad jõudu
RAIVO SIHVER
Rapla piimatöötlejad said peremeheks ka Lustiveres
JAAN LUKAS
KULTUUR
Jõgeva kultuurikeskuses kohtusid Eesti riigi taastajad
JAAN LUKAS
Põltsamaal võistlesid noored akordionistid
VAIKE KÄOSAAR
Emakeelt ja kirjandust lubatakse eraldi hinnata
OLAV KRUUS,
haridusministeeriumi pressinõunik
Põltsamaal tuleb muuseumi ja käsitööpäev
MERLI KLEINERT,
ERMi Sõprade Seltsi sekretär
Muusikapäevad lõppesid ostutuuriga
RIINA MÄGI
“v”
SPORT
Jõgeva Tähe asub kaitsma Eesti karikat
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
Jõgeval selgus maaspordiliidu hokimeister
IMRE EERIK
MITMESUGUST
RIINA MÄGI
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Vargad käisid juuksuritöökojas