Vooremaa 14.12.2000

Vooremaa
Neljapäev, 14. detsember
SISUKORD

Adavere lihatööstus ootab uut omanikku

Adavere lihatööstuses jätkub praegu igapäevatöö. Pildil on lihakäru lükkamas konditustaja Urmas Ant, kes loodab tööd leida ka uute omanike juhitavas ettevõttes. FOTO: ARDI KIVIMETS

Pankrotistunud Adavere lihatööstuse enampakkumisel osalevad kolm firmat plaanitsevad lihatööstuses tootmist jätkata.

Adavere lihatööstuse ostmisest on huvitatud Tallinna aktsiaselts EDAM. "Meie firma, mille aastaseks käibeks on 60 miljonit krooni, tegeleb liha hulgimüügiga. Välismaalt varutud liha oleme müünud ka Adavere lihatööstusele, pankrotistunud ettevõte on meile võlgu 370 000 krooni. Sellise firma ostmine nagu Adavere lihatööstus võimaldaks meil paremini kasutada importtoorainet, sest päris ilma selleta Eestis läbi ei saa," ütles ASi EDAM juhatuse esimees Juho Kask. "Lihatööstuse valuküsimused peaks olema lahendatavad poole aastaga ning firma käibeks planeerime 4 miljonit krooni kuus," lisas ta.

ASi Maag juhatuse liige Roland Lepp ütles: "Adavere lihatööstuse uuendamiseks plaanitavad investeeringud sõltuvad sellest, kas firma arengut plaanitsetakse lühema- või pikemaajalises perspektiivis." ASi Karree lihatööstuse juhataja Paavo Kiik pidas enampakkumisel osalemise kommenteerimist varajaseks.

Firma dispetšer, kes esimesena telefoni vastu võttis, oli valmis toimetusele müüma Karree lihatooteid.

Mida arvestab pankrotitoimkond

ASi Adavere Lihatööstus pankrotihaldur Toomas Saarma selgitas: "Pankrotitoimkond arvestab enampakkumise võitja valimisel pakkumiste põhjendatust ja tasumistingimusi ning lähtub enampakkumise reglemendist. Läbirääkimisi peame kavakohaselt kõigi Adavere lihatööstuse enampakkumisel osalevate ettevõtetega."

Adavere lihatööstuse pankrotitoimkonda kuuluvad pankrotihaldur Andres Ernet, Silvi Uijas rahandusministeeriumist, Teet Mõtte Hansapangast, Terje Mikk Jõgeva Maksuametist ning Ivar Tammemäe firmast Intrum Justitia.

Enampakkumise hinnast

Põltsamaa valla põllumajandusfirma ASi Nõmme Peekon juhataja ja talunik Hendrik Allsaar arutles: "Adavere lihatööstus võiks tootmist jätkata, soodustavaks teguriks on ka paiknemine Kesk-Eestis, kus võrreldes teiste piirkondadega on põllumajandustootmine paremini säilinud. Lihatööstuse tulevastel omanikel tuleks põllumajandustootjatega sõlmida pikaajalised ja kahepoolsed kokkulepped."

Hiljuti tutvus Adavere lihatööstusega ka Poola Eesti saatkonna kaubandusnõunik Slawomir Strzalkowski. "Kui maavanem Margus Oro oli vastuvõtul meie saatkonnas, tulid jutuks ka Adavere lihatööstuse tulevikuväljavaated. Oma esimese ringsõidu Eestis tegin Jõgevamaale, käisin ka Adavere lihatööstuses. Et ettevõte vee peal püsiks, oleks üheks olulisemaks tööks selle kohandamine euronõuetega."

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER

Tänasest alates on pürotehniliste vahendite müük keelatud

11. detsembri Riigi Teataja Lisas on avaldatud majandusministri Mihkel Pärnoja määrus nr 34. Määrusega keelatakse välitingimustes kasutatavate pauguefektiga pürotehniliste toodete jaemüük ajavahemikul 1. novembrist kuni 26. detsembrini.

Riigi Teataja seaduse (vastu võetud 20.01.99) § 5 lg 5 määrab, et ministrite määrused hakkavad kehtima kolmandal päeval pärast RTLis avaldamist.

Jõgeva Politseiprefektuuriga kooskõlastatud müügilube andsid välja Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee linnavalitsused. Maakauplustele see ei laienenud.

Jõgeva linn andis pürotehniliste vahendite müügiloa kuuele kauplusele, Põltsamaa linn kahele ja Mustvee linn kahele kauplusele. Mustvees oli ainult üks luba politseiga kooskõlastatud ja seega seaduslik. Kui Jõgeva linnas võis enamus kauplusi müüa pürotehnilisi vahendeid 27. novembrist alates, Mustvees peale 7. detsembri linnavalitsuse istungit, siis Põltsamaa linnas tohib nendega kaubelda alles pärast jõulupühi, 27. detsembrist alates. Abilinnapea Tiit Kulu sõnul otsustati nii juba eelmisel aastal, kui linnas asi kurjaks läks. Pürotehniliste vahenditega hakati parte kimbutama.

Eile kontrollis Riigi Tarbijakaitseameti Jõgeva talituse peainspektor Aino Lillemägi koos Jõgeva linna tarbijaühingu esimehe Elmar Sepaga Jõgeva linna viit kauplust. Akt koostati Jõgeva Majandusühistu Kaubahallile, ASi Enti kauplusele Pereking, Veenuse kaubamajale ja ASile Merit. Vastavalt ministri määrusele kohustati neid koheselt kõrvaldama müügilt välitingimustes kasutatavad pauguefektiga pürotehnilised vahendid.

Elmar Sepa sõnul vaidlustasid müüjad selle, millise tugevusega pauk on keelatud ja millise tugevusega mitte. "Asi läks nii teravaks, et pidime tegema järelpärimise tehnilise järelvalve inspektsiooni. Meile vastas mäetööde osakonna juhataja Toomas Valmer. Tema ütles, et keelustamisega taheti panna piir inimeste hirmutamisele ja avalikes kohtades paugutamisele. Tema sõnutsi on keelatud kõik vahendid, mis ei anna valgus- ja iluefekti," kommenteeris Elmar Sepp.

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Adavere lihatööstuses on vaja arukaid otsuseid

Tänavu sügisel avalikkuse huviorbiiti tõusnud majandusmees Robert Jaani, kes on pankrotihalduri volitatud esindajaks Adavere lihatööstuses, arvab, et ettevõtte tulevastel omanikel tuleks spetsialiseeruda ühele tegevusvaldkonnale, kas vorstitootmisele või tapamaja- ja lihalõikamisteenuse osutamisele.

Pankrotihalduri esindajana juhite praegu Adavere lihatööstust. Mida arvestate kriisiolukorda sattunud ja uute omanike ootel firma igapäevaelu korraldamisel?

"Adavere lihatööstuses seiskus tootmisprotsess juuli algul ning firma käivitati taas augusti keskel. Pooleteisekuune paus põhjustas palju halba nii kaubamärgile kui ka firmas töötavatele inimestele.

Minu eesmärgiks on hoida Adavere lihatööstust kontrolli all kuni selle müümiseni uutele omanikele ning tegutseda selles suunas, et vara väärtus ei langeks, vaid hoopis tõuseks. Ühtlasi usun, et lihatööstuse enampakkumisel osaleva kolme firma hulgast leitakse sobiv ostja."

Millised on teie nõuanded Adavere lihatööstuse tulevastele omanikele?

"Enda arvates olen Adavere lihatööstuse arenguks võtmed leidnud. Kui firmas kavatsetakse jätkata vorsti tootmist, tuleks analoogiliselt turuliidritega toorainet osta ka välisriikidest, sest siis on võimalused odavama toorme hankimiseks. Näiteks maailmaturul maksab kilogramm sealiha 23-24 krooni, Eestis aga 29 krooni. Leian, et Eesti seakasvatajatega tasuks sõlmida lepinguid, mille põhjal liha töötleja maksab kinni sööda ja põrsaste ostukulud ning põllumajandustootjaga lepitakse kokku kasvatamisteenuse hinnas. Kindlasti suudaks Adavere lihatööstus pakkuda turul ka tapamaja- ning lihalõikamisteenust."

Kuidas peaks kulutama raha lihatööstuse arendamiseks ja kaasajastamiseks?

"Investeeringute planeerimine peaks sõltuma lihatööstuse spetsialiseerumisest. Kui firmas keskendutakse vorstide, sinkide jne valmistamisele, tuleks teha kulutusi ümbertöötleva tööstuse uuendamiseks. Lihalõikuse eelistamise korral nõuab investeeringuid aga tapamaja. Mõlemasse valdkonda investeerivad praegu Eestis vaid Rakvere ja Valga lihakombinaat. Arvan, et sellise suurusega firmas nagu Adavere lihatööstus, poleks majanduslikult mõttekas kahes suunas investeerida."

Kuuldavasti tundsid Adavere lihatööstuse vastu huvi ka välismaised ettevõtted, kuid konkreetseid pakkumisi nad ostmiseks ei esitanud. Millega seda kõrvalejäämist põhjendaksite?

"Välisinvestori jaoks on pankrotivara ostmine väga suure riskiga ettevõtmine. Küll aga oleks mõeldav, et Eesti ettevõtja töötab firma üles ning müüb hiljem osa sellest välismaalastele."

Kas Eesti on praegu lihatööstustega piisavalt kaetud?

"Leian, et Eestis on piisavalt palju lihatööstusi. Kui järelvalveorganid korralikult tööle hakkavad, jääb lihatöötlemisfirmade arv tõenäoliselt väiksemaks."

JAAN LUKAS

KIRJAD

Jõuludega pühitsetakse Jeesuse sündi

Jõulupüha on aeg, mil sõbrad ja sugulased üksteisele kaarte saadavad ja kingitusi teevad. Jõuluaeg on rikkalike söömaaegade, igipõliste traditsioonide ja pere koosviibimise aeg.

Mulle tundub, et jõulude iseloomulikel asjadel on siiski küljes vale maik. Võtame või Jeesuse sünnipäeva. Piiblist ma Jeesuse sünni täpset kuud ega päeva leidnud pole. See kuupäev on olnud 28. märts, 2. aprill ja 19. aprill. Rühm egiptuse teolooge paigutas selle päeva 20. maile. Lõpuks oli Jeesuse sünd asetatud 25. detsembrile.

Selle määras katoliku kiriku usklik. Kas seegi saab õige olla? Piibel kirjeldab, et Jeesuse sündimise ajal olid karjased veel öösel karjaga väljas. Kas tõesti oli sel ajal veel nii soe?

Kas pole jõulud suurelt jaolt siiski mitte väljamõeldud püha? Samuti, nagu on jõuluvana väljamõeldis. Kas on keegi suuteline lastele selgitama, kuidas jõuluvana kõigest ühe õhtuga suudab miljonites kodudes käia?

Coca-Cola reklaamis jõuluvanale punast värvi kuue ja valge habeme. Kui laps saab aru, et teda on petetud ja jõuluvana polegi tegelikult olemas, kas siis laps ei kaota usaldust vanemate vastu?

See jääb muidugi igaühe otsustada, kuidas keegi Jeesuse sündi tähistab. Kuid siiski ei saa mainimata jätta jõulupüha usulist külge. Miljonid inimesed austavad jõuludega Jeesuse sündi. Nad võtavad osa jõulujumalateenistusest, sätivad koju üles Jeesuse sünniga seotud pilte ja esitavad tänupalveid Jeesusele. Kuid kahjuks keegi nendest ei tea, kas Jeesus kiitis heaks kogu selle harda andumise, mida jõulude ajal temale osutatakse.

Usk on igale inimesele vabatahtlik, seda ei tohiks peale suruda. Kuid siiski sõna "Jeesus" jääb paljudele võõraks.

ALEKSANDER

KÕRGESAAR

Tööpartei pidas kongressi

9. detsembril oli Tallinnas Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei kongress. Partei rohkem kui 1100 liiget esindas 154 delegaati, neist kolm Jõgevamaalt.

Kongressil tõdeti, et Eesti on praegu olukorras, kus elanikkond vaesub, tööpuudus kasvab, rahvaarv väheneb, inimeste tervis halveneb. Praegused valitsejad ei arvesta rahva enamiku huve. Sotsiaaldemokraadid näevad väljapääsu rahvuslikus sotsialistlikus poliitikas, mis tagaks ühiskonna tasakaalustatud arengu.

Kongressil leiti, et NATO-ga ühinemise asemel peaks Eesti jääma neutraalseks riigiks. Skeptiliselt suhtuti ka kiirustamisse Euroopa Liitu pürgimisel.

ESDTP tahab tugevdada sidemeid rahvusvahelise sotsiaaldemokraatiaga. Kongressil võeti vastu otsus taotleda vaatlejastaatust Sotsialistlikus Internatsionaalis, mis ühendab kogu

maailma sotsiaaldemokraatlikke parteisid.

Partei uue programmi väljatöötamiseks valiti 15-liikmeline toimkond, kuhu kuulub ka Vaino Väljas. ESDTP kongress valis partei esimeheks taas Tiit Toomsalu, kes esindab Tööparteid ka Riigikogus.

HERBERT SÖÖDE

JUHTKIRI

Ettevaatust, manipulaatorid!

Ei lähe mööda vist ainsatki kuud, kui SL Õhtulehe esiküljelt ei vaataks vastu (kuri)kuulus SeksiKristi või Kristi 300 või kuidas keegi nimetab, igatahes blond piiga nimega Kristi Sell.

Paistab, et nimetatud leht on võtnud selle isiku liigutused kõik Eesti rahvale teatavaks teha. Justkui oleks tegemist mingi eriti teeneka inimesega. Teatavasti jäi tema paljukõneletud seksirekordikatse ikkagi ainult sõnadeks. Hiljuti tekkis oodatud skandaal, kui õpetaja-näitleja Dan Põldroos ta Nõmme Gümnaasiumisse tundi kutsus (rääkima jaburast vaagnalihaste imearendamise programmist!?). Viimati tekitas ta furoori, osaledes Delfi "reaalsuse" projektis (internetis sai jälgida Tartu tudengi tegemisi nädal otsa, Kristi osales ühel planeeritud vestlusel).

Seksi-Kristist polekski nii suurt lugu, kui ei teaks, kes tema taga on. On Aivar Palumäe, "Pornokunn". Eesti meedial on temast õnnestunud modelleerida hämmastavalt positiivne kujund. Nagu guru, õpetaja või nii. Huvitav, et keegi pole hakanud uurima selle mehe tegelikku tausta. Aga praegunegi tegelikkus on kaugel mingist "headusest". Aivar Palumäe on tavaline pealtnäha süütu pilguga manipulaator (keda leidub Eestis sadu), kes kasutab naiivseid, segadusse aetud inimesi ära oma isiklike huvide nimel. Seksuaalsest tarvitamisest ei maksa rääkidagi, kuid oma "pornoteatrist" rääkides ei ole ta varjanud, et kavatseb tüdrukuid viia ka näiteks Saksamaale. Millised on pornoäri mastaabid ja kriminogeensuse tase maailmas, teab vist küll enamik. Võibolla hetkel Palumäe tõesti ei tegutse veel kriminaalkoodeksiga otseselt vastuolus, kuid tulevikuperspektiivid on siin üsna ilmsed.

Seksi-Kristi meediatembud on Palumäele mugav suitsukate, mille varjus oma tegevust vaikselt arendada. Ühiskond peaks hoolitsema, et Palumäe-taolised ei saaks nii vabalt liigelda, kuid meil on siin vastupidi. Pulamees lubatakse isegi kooli loengut pidama. Pole sugugi välistatud, et mõni tüdruk Kristi Selli (kuulus, "armastatud", "populaarne" ju) eeskujuks ei võta ja siis on ta lihtne saak pornoärikatele, igasugu kupeldajatele jne. Ja sealt nii kergelt pääsu ei ole.

14. detsember 2000

MAJANDUS

Mustvee kui tulevane Euroopa Liidu piirilinn

Peipsi järve ääres asuvast Mustvee linnast hargnevad teed Jõgeva, Tartu ja Jõhvi suunas. Valdavalt individuaalmajadega linn on pindalalt (5,45 ruutkilomeetrit) Jõgeva linnast 1,6 ruutkilomeetri võrra suurem.

1. detsembri seisuga elab Mustvees 1843 inimest, kellest 728 on eestlased. Rahvaarv väheneb pidevalt. 1965. a elas linnas 2279 elanikku, 1975. a 2137 ja 1990. a 1984 elanikku. Käesoleval aastal on 1. detsembri seisuga registreeritud sünde 6 ja surmasid 27 ehk 21 võrra rohkem.

Ligi 26% elanikkonnast moodustavad pensionärid. Nende arv suureneb pidevalt: 1999. a 1. jaanuaril elas linnas 477 pensionäri, sel aastal 1. jaanuaril 486 pensionäri.

Kakskeelses linnas tegutsevad luteri, nikolai õigeusu, vanausuliste ja baptisti kirikud. Surnuid maetakse ühele suurele kalmistule, kus igale usule on oma värav.

Kala, sibul ja kurk

Peipsi järvel kulgeb Eesti ja Venemaa vaheline piir. Järv on küll piiriveekogu, kuid linn ei ole piirilinna staatust veel saanud. Puudub tegutsev sadam, kust väljuvad laevad ületaksid Eesti-Vene piiri ning sõidaksid Pihkvasse ja Oudovasse. Piirilinna staatus tooks linna kõik piiri ületamist kontrollivad riiklikud ametid, sh tolli. Nii arvab linnapea Pavel Kostromin.

Ammustest aegadest saati on Peipsist kala püütud. Uuemal ajal on harrastuskalapüük muutunud üheks turismiharuks. Järv meelitab talvekuudel jääle nii Eesti, Läti kui ka Leedu kalamehi.

Kurk, sibul, vähesel määral ka porgand, tomat ja teised köögiviljad on need, mille kasvatamisest ja müügist saadud tulust paljud elavadki. Turustamisvõimalused otsib igaüks endale ise. Turustamisvõimalused on aga võrreldes stagnaajaga oluliselt vähenenud, sest ära on langenud Sankt Peterburgi, Murmanski ja Arhangelski turud.

Nõukogude ajal käisid paljud mehed maakonna majandites ja teistes ettevõtetes ehitustöödel. Maakonnasisese ehitustegevuse kokkukuivamise tõttu on paljud sellele alale truuks jäänud mehed läinud tööle Tallinnasse, Moskvasse ja Sankt Peterburgi.

Ettevõtlus kiratseb

Peale ASi Trixtal Mustvee tsehhi, kus töötab üle 100 inimese, käivad paljud linlased tööl Lohusuu kalatöötlemisfirmas OÜ Peipsi Grupp. Firmal on Mustvees kaupluste kett.

Käesoleva aasta algul võlgnes OÜ Peipsi Grupp linnale kuuluvale kommunaalettevõttele Mustvee Kommunaal 89 000 krooni. Praeguseks on võlg kahanenud 27 000 kroonini. Kalatöötlemisfirma ähvardab kaevata linna kohtusse, sest viimane sulges 14. novembril soojaveekraanid. Need keerati kinni ka liha ja riiete turul.

Linna allasutus Mustvee Kommunaal tegeleb soojuse, veemajanduse, haljastuse, teede ja tänavate korrashoiu ning linna valgustusega. Ettevõttel, kus töötab 20 inimest, ei ole majanduslikult hästi läinud. Mustvee Kommunal võlgneb maksuametile sotsiaal- ja tulumaksu koos intressidega 634 000 krooni. Linnapea Pavel Kostromini sõnul on Jõgeva Maksuametile tehtud taotlus kolmeaastase maksegraafiku kinnitamiseks. Omalt poolt saatis maksuametile vastavasisulise kaaskirja ka Jõgeva maavalitsus.

Mustvee linna volikogu on probleemi mitmel korral arutanud. Põhiküsimuseks on see, kuidas kommunaalmajandust erastada, nii et ühe asemel pakuks tulevikus teenust kolm erafirmat.

Vee ja kanalisatsiooni osas sõlmis linnavalitsus lepingu ASiga Eesti Veevärk, kes töötab välja konkursitingimused ja vastavad kriteeriumid. Linnavalitsus loodab kommunaalettevõtte erastamise osas lahendusteni jõuda ning tulla nendega järgmisel aastal volikogu ette.

Üheks suuremaks tööandjaks on MTÜ Mustvee Tervisekeskus, mille koosseisus on haigla, polikliinik, kiirabi ja ravisaun. Haigla juures töötab ka mudaravila. Kogu kompleks annab tööd ligi 60 inimesele.

Suuremaks tööandjaks on Mustvee linn oma kahe keskkooliga (kokku töötajaid 81), lasteaiaga (töötajaid 20), kultuurikeskusega (töötajaid koos raamatukoguga 11), spordikeskusega (töötajaid 4) ja linnavalitsusega (töötajaid 11). Üldse töötab linnavalitsuses ja selle allasutustes 109 inimest.

Teravad sotsiaalsed probleemid

Linna sotsiaalnõuniku EneTiia Krehhova andmetel saab toimetulekutoetust kuus 120-130 inimest. Pöördujaid on aga üle 200. Linna 661 perest elab toimetuleku piiril 36% peredest ehk 237. Nende arv on aastaga suurenenud 102 pere võrra, lastega peresid on nende seas 26%.

Tööotsijana arvele võtnud pikaajalised töötud (244) moodustavad üle veerandi ehk 28% täisealisest elanikkonnast. Sotsiaalnõuniku sõnul on seni toimetulekutoetusi saanud kõik avaldajad, kellel seaduste kohaselt see õigus tekib. Täiendavate toimetulekusummade äralangemise tõttu on sel aastal inimeste abistamise võimalused oluliselt ahenenud. Kui möödunud aastal toetati koolilõunaid 67 000 krooni ulatuses ja 50 last sai tasuta toitu, siis tänavu toetatakse koolilõunaid ainult vähesel määral.

Sadam kui võluvõti

Ääremaa staatusest väljatulemiseks ja ettevõtluse arengu eelduseks peab linnapea Pavel Kostromin infrastruktuuride, eelkõige sadama väljaehitamist. Esimene järk läheks maksma üle nelja miljoni krooni. Kui ehitatakse sadam, leiaksid lahenduse tollipunkti küsimused ja Mustvee muutuks esialgu Eesti-Vene, hiljem aga Euroopa Liidu piirilinnaks. Sel juhul on võimalik taotleda ja saada raha ka Euroopast. Siis saab avada regulaarseid laevaliine ja teenindada ka turiste, arvas linnapea.

Eelmisel suvel korraldati Peipsi järvel turismireise marsruudil Mustvee-Tartu-Piirissaar. Kahjuks olid need episoodilised ettevõtmised. Järv ei ole veel saanud turismiobjektiks. Praegu ei ole peale nelja kiriku turistidele Mustvees eriti midagi pakkuda.

Pärast sadama valmimist hakkaksid eraisikud püstitama hotelle, restorane ja teisi teenindusobjekte. Siis tulevad Pavel Kostromini arvates Mustveesse ka ettevõtjad, kes siin uusi töökohti loovad.

Tulevikus tuleks läbi raiuda nn kotisuu ja avada laevadele väljapääs otse Balti merele, filosofeeris linnapea.

Mustvee kui tulevase suurvalla keskus

Mustvee kiirabi teenindab Pala, Kasepää, Avinurme ning osaliselt Saare, Torma ja Iisaku valdu ja Tudulinna. "Räägitakse piiride joonistamisest, tuleviku valla funktsioonidest aga mitte," sõnas Pavel Kostromin. Praegustesse vallakeskustesse peaks linnapea arvates alles jääma teeninduspunktid, kus töötaksid alaliselt sotsiaaltöötajad ja sekretärid, kes võtaksid vastu inimesi, registreeriks sünde, surmasid ning sooritaksid muid vajalikke toiminguid. Tulenevalt vajadusest peaks teeniduspunktides inimesi vastu võtma teised suurvalla spetsialistid.

Pavel Kostromin ei näe siin probleeme Kasepää, Lohusuu ja osaliselt ka Torma valla rahva jaoks, sest neile on Mustvee olnud kogu aeg tõmbekeskuseks. Sadala rahval on linnapea arvates lihtsam sõita Jõgevale kui Mustveesse.

RAIVO SIHVER

Miks peaks kandma loomad riiklikusse registrisse?

Käesoleva aasta suvel moodustati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskuse (PRIK) baasil kaks asutust: PRIK ja PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet).

PRIK tegeleb põllumajandusloomade põlvnemis ja jõudlusandmete kogumise, töötlemise ja analüüsimisega ning tagab riikliku sõltumatu piimakvaliteedikontrolli. PRIA tegevusvaldkonnad on:

riiklike ehk otsetoetuste administreerimise korraldamine;

Euroopa Liidu põllumajanduse ning maaelu arengu toetuste administreerimise korraldamine, sealhulgas SAPARD programmi administreerimine;

põllumajandusega seotud registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ning analüüsimine.

Põllumajandusloomade riiklikus registris registreeritakse loomadega toimuvad sündmused ja nende andmete abil on võimalik ennetada ja likvideerida loomade nakkushaigusi. Need loomaomanikud, kes on PRIAle esitanud taotluse loomade registreerimistunnistuse väljastamiseks, on juba saanud loomade registri büroo poolt taotlusvormi veiste riiklikusse registrisse kandmiseks. Neile, kes ei ole registreerimistunnistust taotlenud, saadetakse seoses registriinventuuriga taotlusvormid lähipäevadel.

Taotlusvorm sisaldab hetkel registris olevate andmete väljatrükki sellele omanikule kuuluvatest loomadest ning ankeeti loomaomaniku ja loomapidamise asukoha kohta.

Omanikul tuleb väljatrükil kontrollida andmete vastavust tegeliku olukorraga ja vajaduse korral teha parandused. Kontrollitud väljatrükk tuleb kinnitada allkirjaga ja tagastada koos täidetud ankeediga, selle alusel võetakse loomad arvele põllumajandusloomade riiklikus registris. Alles peale omanikult sellekohase kinnituse saamist on registril õigus väljastada talle loomade registreerimistunnistus.

2000. aasta detsembris postitatakse väljatrükid kõikidele jõudluskontrolli lepingut omavatele loomaomanikele, need tuleb tagastada hiljemalt 5. jaanuariks. 2001. aasta esimesel poolel postitatakse väljatrükid lamba ja kitseomanikele ja veiseomanikele, kelle veised ei ole jõudluskontrolli all.

Loomaomanikul on pärast tema loomade kandmist riiklikusse registrisse alati õigus küsida registreerimistunnistust registrisse kantud loomade kohta, selleks tuleb esitada loomade registri büroole vabas vormis kirjalik avaldus.

Omanikul, kes alustab loomapidamist, tuleb koos loomade andmetega esitada ka avaldus loomade riiklikusse registrisse kandmiseks. Põllumajandusloomade registreerimine riiklikus registris on üheks eelduseks tootjatele otsetoetuste (piimalehmatoetus, utetoetus jms) maksmisel.

HELI RAAMETS,

PRIA pressiesindaja

KULTUUR

Kaaratsim pidas juubelit

Jõgeva segarahvatantsurühm Kaaratsim pidas möödunud laupäeval Jõgeva kultuurikeskuses külaliste- ja õnnitlusterohket juubelit: koos on tantsitud juba 20 aastat.

Kaaratsimi "neiupõlvenimeks" oli Jõgeva KEKi segarahvatantsurühm ja selle kutsus 1980. aasta detsembris kokku nimetatud ehitusorganisatsiooni tollane kultuurijuht Airi Rütter. Esimene treeningtund peeti Liiva tänav 6 elumaja keldris Tiiu Rehtla käe all, kellest saigi rühma esimene juhendaja. Mõne aasta pärast naasis Tiiu paraku oma sünnipaika Saaremaale.

Lühikest aega tegutses rühm Airi Rütteri ja natuke pikemat aega Lustivere tantsujuhi Harry Tarve käe all, 1986. aasta kevadel tehti aga juhendajakohale asumise ettepanek Andi Einastele.

Andi Einaste oli Tartu Ülikooli kehakultuuritudengina tantsinud end ülikooli kuulsusrikkas rahvakunstiansamblis üheks pereks Jõgeva neiu Siiriga ning 1985. aastal Jõgevale tulles jätkasid nad tantsimist KEKi tantsurühmas.

Kehakultuuriharidus, rahvakunstiansambli päevil saadud Henn Tiiveli tantsukool ning kokkupuuted mitme teisegi nimeka tantsujuhiga (Helju Mikkel, Mait Agu, Maie Orav, Ülo Luht) andsid Einastele head eeldused juhendajaametiga hakkama saamiseks. Esiotsa tehti ilma EKE süsteemi taidlusülevaatustel, hiljem, üheksakümnendatel, kui piirid avardusid, tulid ka välisreisid Sankt Peterburgi, Lätti, Ungarisse, Tšehhimaale. Repertuaari valis Einaste Tiivelilt päritud põhimõttel "Lava pole inimeste hirmutamise koht", mis lahtiseletatult tähendab seda, et iga rühm tantsigu ea- ja jõukohaseid tantse, mis nende esituses kenasti ja higilõhnatult välja kukuvad.

Vabad kodanikud

Kui sotsialism otsa lõppes ning paljud põhitootmise kõrvalt kultuuritööd edendanud ettevõtted kadusid, läksid hingusele mõnedki tugevad taidluskollektiivid. KEKi rahvatantsurühm jagas ära, et uppuja päästmine on muutunud oludes uppuja enda asi ning asutas üheksakümnendate algul, umbes pool aastat enne KEKi lõppu kodanike vaba ühenduse ehk tänapäeva mõistes mittetulundusühingu, muutudes iseseisvaks juriidiliseks isikuks, kellele oli võimalik üle anda tantsurühma maine vara: rahvariided jms. Sellest ajast kannab rühm ka ühelt repertuaaris olnud tantsult laenatud Kaaratsimi nime. Kaaratsimi Jõgevamaa kontekstis pretsedenditu tegu on nüüdseks leidnud hulgaliselt järgijaid.

"Minu arvates on mittetulundusühinguna eksisteerimise vorm taidluskollektiivi jaoks ainuõige: raske on, aga see-eest väheneb ühepäevaliblikamentaliteet ja tekib tugevam eesmärgitunnetus," ütles Andi Einaste.

Sestpeale kui Einaste, kellest nüüdseks on saanud Rakke Gümnaasiumi direktor, poolteist aastat tagasi loomepausi vajadust tunnetades juhendajaameti maha pani, toimuvad treeningtunnid rühma staažikate liikmete Maris Prii ja Malle Pügi eestvedamisel.

Juubel mulgipudruga

Juubeliõhtu oli stiilipeo laadis: kultuurikeskuse saal oli papist palkseinte abil külakõrtsiks muudetud, süüa pakuti mulgiputru ja kama ning peale päevakangelaste oli suurem osa külalisigi rahvarõivais: Kaaratsimi olid õnnitlema tulnud samuti Jõgeva KEKi tiiva all sündinud naisrahvatantsurühm Labajalg ning kaugemad sõprusrühmad: Otepää segarühm Nuustaku, Puhja segarühm Opsal ja Audru segarühm Kevade, kes lillede ja kingituste kõrval ka tantsulist külakosti tõid. Nii Nuustaku, Opsali kui Kevadega on Kaaratsim koos oma puuda soola ära söönud: koos trenni teinud, pidu pidanud ja ühiskontserte andnud. Nuustakule ja Kevadele on Kaaratsim isegi elavjõude loovutanud: üks endine kaaratsimlane kolis niisama Otepääle, üks aga leidis Audru rühmast naise ja läks Pärnumaale elama.

Ühine pidu kulges tänu Airi Rütteri ja Jõgevahe kapelli kaasabile täistuuridel keskööni. Ilusaid noori või nooruslikke inimesi vaadates ei tekkinud kahtlustki, et rahvatantsuharrastus Eestis veel kaua elujõulisena püsib. Juubilar Kaaratsimile mõeldes ütles aga kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter: "Langeks iga seeme nii viljakale pinnale!"

RIINA MÄGI

Jõgeva Gümnaasiumis saab näha vanu kooli- ja teaberaamatuid

Jõgeva Gümnaasiumis avati möödunud nädalal raamatuaastale pühendatud näitus "Teabe- ja õpiraamat muutuvas ajas", mille eksponaadid pärinevad Juhan Reimanni kogust.

Näitusel on väljas umbes kaks ja poolsada raamatut. Haruldasemad raamatud, nagu näiteks 1773. aastal välja antud Piibel, on paigutatud lukustatud vitriinidesse, paljusid saab aga lausa oma käega katsuda.

"Paljud raamatud on otsesemalt või kaudsemalt Jõgevamaaga seotud. Kahe Laiuse mehe, Johan Kõpu ja Jaan Järve kokku seatud usuõpetuse lugemik aastast 1924 on hea näide sellest, kui das usuasju laste mõttemaailmast lähtudes ära seletada, 1920. aastast pärit koolilauliku koostajaks on aga Voldemar Tamman, keda peetakse Lutsu "Kevade" Imeliku prototüübiks," ütles bibliofiil ja kodu-uurija, Jõgeva valla ajaloo ja muuseumisõprade seltsi Ambior liige Juhan Reimann.

Paljud näitusel olevad raamatud on erilised juba sellegi poolest, et need olid Nõukogude ajal keelatud: oma sisu või autori tõttu. Keelatud raamatute kõrval seisab vitriinis aga ka tükk keelavat seadust ennast: Hariduse Rahvakomissariaadi Teataja, milles on avaldatud 1940. aasta 10. oktoobril kinnitatud avalikest ja koolide raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluvate raamatute nimestik. See trükis on meie lähiajaloo mustema poole kõnekas tunnistaja.

Raamatunäitus jääb gümnaasiumis avatuks selle nädala lõpuni.

Igasuguseid raamatuüritusi on Jõgeva Gümnaasiumis olnud tegelikult juba kahe viimase kuu jooksul. Novembri algul käis algklassides usin raamatukirjutamine ja illustreerimine. Kes tegi päris oma raamatu, kes osales klassi ühise raamatu koostamisel.

IV a klassi õpilased näiteks said ühiste jõududega valmis raamatu "Elu üksikul saarel". Raamatud anti hoiule kooliraamatukogusse ning neid olevat sealt üsna usinalt laenutatud.

Sellest, kuidas päris trükitud raamat sünnib, käis paar nädalat tagasi algklassiõpilastele rääkimas Luua Metsanduskooli kirjanikust

õpetaja Veiko Belials, kelle sulest paar kuud tagasi ilmus vahva lasteraamat "OssumPossum, pannkoogielukas".

Toimunud on ka algklasside kirjandusviktoriin ja klasside kaupa on külastatud Jõgeva linnaraamatukogus üleval olevat muuminäitust. Raamatuaasta aga jätkub.

RIINA MÄGI

Lasteaialapsed koolitunnis

Jõgeva Ühisgümnaasiumis toimus üleeile koolieelikute päev "Lasteaiast kooli", kuhu kutsuti Jõgeva linna kahest lastepäevakodust ja Kurista lasteaiast tuleval sügisel kooli minevad lapsed ja nende kasvatajad.

Jõgeva Ühisgümnaasium on lasteaedadega koostööd teinud ka varasematel aastatel, ainult et siis on kooli algklassiõpetajad käinud lasteaias ning ühiselt on arutatud, kas lapsed saavad seal just sellise ettevalmistuse, nagu kooliks vaja. Tänavu otsustati teha teisiti ja hoopis lasteaialapsed kooli vaatama kutsuda. Kõigepealt mängisid V b klassi õpilased saalitäiele mudilastele oma kevadel selgeks õpitud muusikalise lavaloo "Võlupulber", kus lind Präki võluri tagant imettegeva pulbripaki näppas ja selle tagajärjel igasuguseid kummalisi asju juhtuma hakkas. Pärast etendust said lapsed oma lemmiktegelasi lähemalt näha ning kaasa ka kavalehe, kuhu igaüks oma võlupulbriretsepti võis kirjutada.

Pärast etendust läksid lasteaialapsed algklasside tunde külastama. Koolihirmu ei tundunud kellelgi olevat. Või kui oli, siis jäi seda üleeilse koolikülastuspäevaga kindlasti vähemaks. Koostööd lasteaedadega kavatseb Jõgeva Ühisgümnaasium teisel poolaastal jätkata, korraldades ka ühe tõsisema vestlusringi laste koolivalmiduse teemal. Lisaks lasteaialastele käis aga seekordsel koolieelikute päeval ka koduseid lapsi.

RIINA MÄGI

SPORT

Tähe võitis meistrivõistluste teisel etapil kõik mängud

Möödunud laupäeval ja pühapäeval toimus spordihoones Virtus saalibändi VII Eesti meistrivõistluste teine etapp, kus spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond ja noortemeeskond olid tugevamad kõikidest vastastest.

2000.-2001. aasta saalibändi Eesti meistrivõistlustel mängib seitse meeskonda meistriliigas ja sama palju esiliigas. Meistrivõistluste teine etapp korraldati traditsiooni kohaselt Jõgeva spordihoones Virtus.

Laupäeval asus esimesena võistlustulle Tähe noortemeeskond, kes kapten Roland Songisepa oskuslikul juhtimisel alistas Tartu meeskonna Megapanus 4:1. Selles mängus lõi Roland Songisepp kaks ning Erko Nurmoja ja Margus Guss ühe värava.

Neljakordne Eesti meister Tähe esindusmeeskond kohtus aga Nõmme saalibändiklubiga. Skoori avas Tähe kasuks Jüri Narits. Peagi oli seis kodumeeskonna kasuks 3:0. Vahepeal said kaks korda palli väravasse ka Nõmme saalibändimängijad. Seejärel lõi Andrus Tõruke Tähe kasuks neljanda värava. Veidi hiljem parandas oma punktiseisu ühe värava võrra ka Nõmme saalibändiklubi. Pärast väledate ründemängijate Rein Kivi ja Alari Pagi visatud väravaid muutus seis Jõgeva Tähe kasuks 6:3. Vahepeal lõid järjekordse palli väravasse ka Nõmme saalibändimängijad.

Kui oma venna Rein Kivi söödust tabas väravat Raul Kivi, juhtis Tähe mängu 7:4. Mõne minuti pärast suurendas Andro Sõber Tähe edumaad veel ühe värava võrra. Mängu lõpus oli siiski õnne ka vastastel, kes lõid viienda värava.

Viimasel minutil tegi Kaido Ingver meisterliku löögi ja nii oli Tähe mängu võitnud 9:5.

"Kohtumist Nõmme saalibändiklubiga ei saa kuigi pingeliseks mänguks lugeda. Meie mehed kipuvad pärast paari väravaga juhtimist end veidi lõdvaks laskma. Kui seda viga vältida, suudaksime võita veelgi suurema skooriga," kommenteeris Jõgeva Tähe kapten Marko Saksing.

Pingelised saalibändivõistlused jätkusid Virtuses pühapäeval. Tähe noortemeeskond kohtus esimesena tugeva vastase TDK Maitim II võistkonnaga, kes alistati 5:2, mille tagajärjel tõusis noortemeeskond meistrivõistluste üldarvestuses kolmandaks. Võidukas mängus tabas Nikolai Roop kolme ning Margus Guss ja Erko Nurmoja ühte väravat.

"Tänavustel Eesti meistrivõistlustel loodame pääseda vähemalt viie parema meeskonna hulka ning meie oskused paranevad iga mänguga. Hea, et meid juhendab nõudlik ja kogenud treener Marko Saksing," arutles Tähe noortemeeskonna ründemängija Argo Päid.

Tähe esindusmeeskonna vastaseks oli pühapäeval Tallinna Tehnikaülikooli spordiklubi, keda võideti 6:2. "Me mängime ühes viisikus ja vastastikune koostöö on väga hea, kuid vahel kipume ka sporditeemadel vaidlema. Näiteks pole me alati ühel arvamusel söötude küsimustes," rääkisid mängus osavalt kaasa löönud ründemängijad vennad Raul ja Rein Kivi.

Eesti saalibändi VII meistrivõistluste liidriteks on praegu Jõgeva Tähe esindusmeeskond ning TDK Maitimi esimene võistkond.

Meistrivõistluste teise etapi käigus autasustati ka 2000. aasta tulemuslikumat saalibändimängijat, TDK Maitim I võistkonna koosseisus mängivat Argo Kunglat, kes varem on mänginud ka Jõgeva Tähe koosseisus.

JAAN LUKAS

Spordi lühiridu

Põltsamaa spordikooli võimlas 17. korda läbi viidud Tallinna, Tartu, Viljandi ja Jõgevamaa spordiveteranide jõuluturniiril võrkpallis said esmakordselt esikoha nii Jõgevamaa naiskond (Tiiu Koll, Piret Võsu, Ellen Kliiman, Aili Tamberg, Eva Valksaar, Tamaara Maksimova, Vilma Trummal, Tea Visse) kui ka meeskond (Peeter Jaani, Enn Kangur, Gunnar Koll, Mihhail Somelar, Marko Polusk, Väino Treiman, Illimar Mets, Lembit Korkmann, Matti Põder). Naiskondadest järgnesid Tallinn, Viljandi ja Tartu, meeskondadest Tallinn, Tartu ning Viljandi.

***

Põltsamaa piirkonna koolide klasside vahelistel võistlustel jalgpallis tegi kaasa 29 poiste meeskonda IV-IX klassini. IV-V klassidest (10 võistkonda) võtsid kaksikvõidu ühisgümnaasiumi V a (Ats Aigro, Taavi Rehema, Harold Arulepp, Heigo Rosin, Hardi Kulu, Einar Teras, Taavi Salumets) ja V c klass. Järgnesid Imavere Põhikool, Lustivere Põhikooli V ning Adavere Põhikooli IV ja V klass.

Ka VI-VII klassidest mängisid kaksikvõidu välja ühisgümnaasiumi VII f ja VII e klass, Adavere Põhikooli VII, Lustivere Põhikooli VII ja VI ning Imavere Põhikooli VII klassi ees. Võidukas VII f klassis mängisid jalgpalli üldsusele hästi tuntud noored mängumehed Tauno Anvelt, Pelle Päevil, Henry Oro, Andrus Savotškin, Krister Kolts.

VIII-IX klasside meeskondade konkurentsis oli kindel võitja ühisgümnaasiumi IX d klass (Karl Jaani, Silver Nõmmiksaar, Margo Jõemets, Siim Emajõe, Martin Mikk, Marten Laur). Neist kolm esimest on juba kaasa mänginud ka Põltsamaa Spordi täiskasvanute meeskonnas. Teine koht Adavere Põhikooli IX, kolmas, neljas ja viies koht vastavalt ühisgümnaasiumi IV b, VIII c ja VIII a klassile.

OSKAR PURI

MITMESUGUST

Igal tassil oma lugu

Vaiatus elaval Koidula Kakkol on mitu hobi. Viimased paarkümmend aastat on ta kogunud tasse, millest nüüdseks on saanud paras kogu.

Tänaseks on kogus 93 tassi, millest kaks kujutavad lahutamatut paari, kõik teised on erinevad ja igaühel oma lugu. Alguse sai aga kogumine just sellest paarist, mida koguja mingil juhul teineteisest lahutada ei taha. Nende tasside vanus on vähemalt 90 aastat ning need on kogu omaniku enda jaoks ühed armsamad ja väärtuslikumad. Nimelt on need pärit vanaema kingitud tassidekomplektist Koidula pulmapäevaks.

Inimesed tasside kujul

Koidula ütleb, et kui ta oma kogu juures seisab ja tasse vaatab, siis tuleb iga tassi juures silme ette selle kinkija. "Nii hea on teada, et üks kui teine armas inimene on selle tassi oma käest minu kätte ulatanud. See on mulle nii tähtis. Kinkijatest paljusid pole enam elavate hulgas, aga midagi neist on minu jaoks alles. Kõik on kunagi ju südamest kingitud," räägib Koidula.

Osa tasse on Koidula ostnud kogu täienduseks ka ise. Eriti tähenduslikuks peab ta möödunud suvel Paidest ostetud tassi, mis on kallis mitmes mõttes. Selles on nimelt sümboolselt vanaisa elutöö. "Tassi ostsin selle raha eest, mis vanaisa maade eest saadud EVPde müügist pärast oma maa äraostmist üle jäi. Nii ongi see minu kogus nii hinnalt kui ka muidu kõige kallim," selgitab Koidula.

Täpse inimesena on Koidulal oma süsteem kõiges, nii ka tasside kogus. Iga tassi alla on ta märkinud oma ilusa käekirjaga kinkija nime ja aasta või siis midagi muud, mis selle või teise tassi puhul oluline. Mõne tassi taga on aga kleebisel koguni rohkesti autogramme.

Kaugemalt ja lähemalt

Eraldi riiulile on Koidula pannud kaugemalt toodud tassid. Et omal ajal on ta ise suhteliselt palju reisinud, siis on ikka sellest ajast, kui kogumise mõte tuli, igalt reisilt mõni tass kaasa toodud. Mõned on muidugi pärit ka tuttavate ja sugulaste reisilkäikudelt. Nii on kogus tasse Indiast, Saksamaalt, Inglismaalt, Soomest, Bulgaariast, Moskvast, Rostovist Doni ääres.

Viimasega on seotud mitte just kõige paremad mälestused. Nimelt oli seal omal ajal armeeteenistuses Koidula poeg. "See oli minu pojale hirmus koht ning meie perele ärev aeg," märgib Koidula.

Kõiki teisi tasse ja nendega seotud mälestusi on küll kena meenutada.

Kahel korral näitusel

Nüüdseks on Koidula Kakko tassid juba kahel korral Vaiatu rahvamajas teistele vaadata olnud, sellest ajast peale, kui tema seesugusest hobist teada saadi. Praeguse rahvamaja hoonega on ju Koidulal mitmeski mõttes väga palju seotud, nii et ta seda vahest isegi õigusega teiseks koduks võib nimetada. Isetegevuses on ta Vaiatus kaasa teinud juba 1949. aastast alates.

"Sellel ajal mängiti siin suuri etendusi ja käisime kaugemal pidusid andmas. Mäletan, et kui veel keskkoolis käisin, saime vastu hommikut koju. Siis võtsin jalgratta ja sõitsin Mustveesse kooli," meenutab Koidula.

Hiljem on ta teinud kaasa nii lauluansamblites, segakooris kui ka tantsurühmas ning kuulub praegugi nende vahvate naiste hulka, kes Vaiatu rahvamajas iga nädal koos käivad. Peale selle oli omal ajal praeguses rahvamajahoones kolhoosi Suur Oktoober kontor, kus Koidula pikka aega raamatupidaja oli.

Vaiatus on käsitöönäitustel olnud ka Koidula Kakko ilusad näputööd - kindad, tikitud seinapildid jm. Viimaseid on meeldinud Koidulale endale teha kõige enam. Neid on ta teinud rohkesti ka kingituseks. Koju jäänud piltidel on aga tagaküljel tegijalt pühendus. "Sellele, kes pildi ükskord endale saab," ütleb Koidula. Omaette süsteemi on ta loonud lisaks kõigile enda tehtud fotodest, mis räägivad Vaiatu ajaloost, eelkõige siinsest kultuurielust.

VAIKE KÄOSAAR

Villakveres jäi kriimsilm püssi ette

Jõgeva valla Pedja küla Mäe talu peremees Valdo Raidma, kes on jahiseltsi Metsis liige, tabas Villakvere küla lähedases metsaservas vana emahundi.

Jahimehe sõnul on Pedja ja Laasinurme rabad hundijälgi täis. Huntide rohkusest andsid samuti märku põdrajahi ajal metsast ja rabast leitud kitsede ja metssigade korjused.

"Metskitsi, põtru ja jäneseid on vähemaks jäänud. Hundid on Pedja ja Päde külast viinud ära mitu koera, kolm-neli aastat tagasi läks minulgi väike taksikoer kaduma. Allippere talust on läinud paar lammast huntide nahka," teadis Raidma.

Kuigi tavaliselt peetakse hundijahti mitmekesi ning pärast värskelt sadanud lund, kui huntide liikumise jäljed on hästi nähtavad, aimas kütt kriimsilma teekonna seekord ette ning tabas ta täpse lasuga umbes 75 meetri kauguselt. See oli küllaltki kõhn, kulunud kihvade ja hammastega emahunt. Looma nahk viidi parkimisele, korjus aga Tartusse teadlastele uurimiseks.

Paarikümne aasta jooksul on Valdo Raidma tabanud kolm hunti. Ta on kätte saanud ka viis hundikutsikat, kellest kolm viidi Tallinna Loomaaeda. Eelmisel aastal kütiti Jõgeva maakonnas 20 hunti.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Raiuti 92 jõulupuud

Halliku metskonnast on tulnud avaldus, et Murru metsandikust on tehtud laastavat jõulukuuskede raiet. Ööl vastu 4. detsembrit oli maha lõigatud 92 noort kuuske istutatud kuusenoorendikust. Maha raiutud puud olid tassitud välja tee äärde, aga pole jõutud ära vedada. Ilmselt märkasid kurikaelad, et metsnik on nende rüüstamise avastanud ja pidasid paremaks sündmuskohale enam mitte naasta. Avaldaja arvates on keskkonnale tekitatud kahju 1380 krooni.

Murti sisse Koogi poodi

Ööl vastu kolmapäeva murti ukselukkude lahtimurdmise teel sisse Tabivere vallas OÜ Kent kauplused Koogil asuvasse poodi. Esialgse vaatluse järgi jõudsid kurjategijad ära viia 15-20 pakki sigarette, tekitatud kahju ja varastatu hulk on selgitamisel.

Vargad käisid külas

Esmaspäeval, kui pererahvas kodust ära oli, käidi vargil ühes Puurmani valla Kirikuvalla küla majapidamises. Kurjategijad leidsid majja sissepääsuks ilmselt üles peidetud uksevõtme. Ära oli viidud värviteler Daewoo, muusikakeskus Aiwa, makkraadio Sony, fotoaparaat, kullast käekett, üks kaelakett, CDplaate ja helikassette. Vargale oli maitsnud ka jogurt, hapukoor, piparkoogitainas jne.

15-aastane poiss on kahtlusalune

8. detsembril lubas kohtunik kümneks päevaks vahi alla võtta 1985. a sündinud Mihkli, kes elab Põltsamaa vallas ja on gümnaasiumiõpilane. 7. novembri hommikul avastas üks Umbusi elanik, et tema garaaži on valevõtmega sisse murtud ja sõiduauto Mitsubishi Galant ära viidud. Auto leiti Kundussaarest, kus autot oli hakatud välimuse muutmiseks ümber tegema. Varsti tunnistas Mihkel, et võõra auto sinna viimine on tema kätetöö. Ööl vastu 6. detsembrit murdis nooruk sisse Põltsamaa Gümnaasiumi Veski tänava hoone puhvetisse ja võttis sealt maiustusi. Samal ööl murdis ta aknaklaasi lõhkumise ja uksehaagi avamisega Võisikul sisse ühte garaaži ja viis sealt minema sõiduauto Opel Kadett. Kohtunik luges põhjendatuks arvamust, et poiss võib uusi kuritegusid toime panna ja üritada varjata tõde. Tänavu 14. juuni öösel murdis ta Võisikul sisse hooldekodu garaaži ja varastas kanistri bensiiniga. Ka siis, kui Mihkel Umbusist auto ära viis, varastas ta selle tarvis võõrast ettejuhtunud autost bensiini.

Ilmateade

Neljapäeval on peamiselt pilves ilm, võib sadada vihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 6-11 m/s. Õhutemperatuur on +2°C ... +6°C.

Reedel on pilves ilm, võib sadada vihma ja ka lörtsi. Puhub lõunakaarte tuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -1°C ... +3°C, päeval +1°C ... +5°C.

Vooremaa

Neljapäev, 14. detsember

Adavere lihatööstus ootab uut omanikku

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER

Tänasest alates on pürotehniliste vahendite müük keelatud

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Adavere lihatööstuses on vaja arukaid otsuseid