"Kasutage pimedal ajal helkurit," ütlesid politseitöötajad Hanno Riisk, Aivar Kohtring ja Viljar Varik eile Jõgeval Tartu maanteel jalgrattureile. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Üks päev Jõgevamaa politseinike pingelisest elust
"Kasutage
pimedal ajal helkurit," ütlesid politseitöötajad
Hanno Riisk, Aivar Kohtring ja Viljar Varik eile Jõgeval Tartu
maanteel jalgrattureile. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Kõige rohkem tööd jätkub korravalvuritele tavaliselt nädalavahetustel. Möödunud reedel ja ööl vastu laupäeva elas Vooremaa kaasa Jõgeva politseiprefektuuri korrapidamistalituse igapäevatööle.
Möödunud reede hommikul kella kaheksast kuni laupäeva hommiku kella kaheksani olid Jõgeva politseiprefektuuri korrapidamistalituse tööruumis valves korrapidaja, vaneminspektor Mati Karu ja korrapidaja abi, vaneminspektor Jüri Trumes.
Hommikupoolikul tuli korrapidajatele teade, et Saadjärvest Tabivere keskasula lähedalt on leitud uppunu. Sündmuskohale sõitsid kriminaalosakonna vaneminspektorid Kalju Leppik ja Margus Aadusaar, kes tuvastasid, et uppunul polnud vägivalla tundemärke.
Joobnud rattur ärkas ellu
Politseipatrullis olid möödunud reedel ning laupäeva esimestel tundidel ametis esimest päeva Jõgeva politseiprefektuuris töötav Viljar Varik, Hanno Riisk, Aivar Ostrat, Valdo Sokk ja Aivar Kohtring.
Pärastlõunal käisid politseinikud Kudinal, kus kraavis lamas joobnud jalgrattur, kes politseisse helistanud kodaniku arvates oli teadvusetu. Kui politseinikud saabusid, ärkas rattur üles ja suutis ise koju komberdada.
"Päevastel tundidel sõidab politseiprefektuurist patrull kõikidesse Jõgevamaa paikadesse. Õhtul ja öösel töötab eraldi politseipatrull ka Põltsamaal ja Mustvees," selgitas Mati Karu.
Mees naisterõivistus
Õhtul kell üheksa sõitis politseipatrull tavakohasele reidile Jõgeva linna ja selle ümbrusesse. Politseinikud pidasid kinni noormehe, kes Keskuse poe eest autoga ilma peatumata mööda sõitis. Eeskirjade järgi võib sinna sõita vaid peatumise eesmärgil. Noormehele tehti ka alkoholitest, mis näitas tagasihoidlikke promille, millega on lubatud siiski autot juhtida. Eeskirjade rikkumise eest tehti talle aga hoiatus.
Politseinikud pidasid kinni ka jalakäijaid ja rattureid, kellel puudusid helkurid. Helkurita kodanikud said hoiatuse, tegelikult võidakse helkuri mittekandmise eest ka trahvida.
Hilisõhtul helistas politseisse Jõgeva ühe toiduainetetööstuse valvur, kes teatas, et naiste rõivistus on alkoholi pruukinud mees, kes keeldub oma nime ütlemast. Politseinikud avastasidki lühikeste pükstega keskealise mehe, kes ennast lahkesti esitles. Selgus, et firma mehhaanik oli tulnud end naiste rõivistusse pesema, sest meeste rõivistus polnud sooja vett. Mees andis politseinikele seletuse ja asus koju kõndima.
Ärevus kesklinnas
Veel kihutasid politseinikud Aitu, sest kahtlustati, et endises majandi töökojas tegutsevad metallivargad. Politseitöötajad Jõgevalt ja Põltsamaalt varitsesid ligi tund aega ümber töökoja, kuid kurikaelad endast märku ei andnud.
Aidust kutsuti politseipatrull kiiresti Jõgevale, sest ühte noormeest oli tänaval löödud. Politseinikud pidasid kesklinnas kinni mitu vägijookidest lõhnavat noorhärrat ja asusid süüdlast välja selgitama. Veel avastasid politseinikud ööl vastu laupäeva Jõgevalt võltsitud numbrimärgiga auto ja toimetasid kainenema mõnegi joobnud linnakodaniku.
Pühapäeval oli Eesti politsei 82. aastapäev. Pidupäeva puhul pälvisid aukirja ka paljud Jõgeva politseiprefektuuri töötajad. "Jõgeva politseiprefektuuris on praegu ametis 78 politseitöötajat. Nende töö on vastutusrikas ja pingeline. Möödunud aastal oli politseisüsteemis koondamine ja meie töötajate arv vähenes. Tänavu on aga kuritegevusJõgevamaal kasvanud üle 40 protsendi, mistõttu tööd jätkub meile piisavalt," ütles Vooremaale Olev Schasmin, kes määrati Jõgeva politseiprefektiks 1990. aasta 5. novembril.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Reedel peeti vallamajas arutelu Torma prügila teemal. Laupäeval korraldasid Torma rahvamaja ja Torma Põhikool rahvamajas isadepäeva ühisürituse. Eile oli Sadala rahvamajas arutelu kultuuri, rahvamaja ja haldusreformi teemadel. Reedel on lasteaias Linnutaja maakonna lasteaedade näitemängupäevade raames Peipsi piirkonna lasteaedade näitemängupäev. Laupäeval on Torma rahvamajas kohvikuõhtu, kus esinevad Diana Klas ja Jüri Aarma.
Reedel peeti Tabivere koolis isadepäeva pidu, millele eelnes jalgpallimat¹. Eile alanud Põhjamaade raamatunädala raames loeti Tabivere ja Maarja koolis Astrid Lindgreni raamatut "Vahtramäe Emil". Sellel nädalal on Maarja koolis poistenädal, mille käigus valitakse ka kooli tiptop poiss.
Homme on Maarja koolis metsasarvekontsert, reedel on koolis isade koolipäev koos õppimise ja võistlustega. Laupäeval tähistatakse Maarja rahvamajas Maarja-Magdaleena laulu ja mänguseltsi 110. aastapäeva üritusega "Sügisõhtu jutud". Külas on Mall Hiiemäe.
Reedel oli Voorel kohvikklubi õhtu ja karneval. Täna on Voore külalistemajas Jõgevamaa keskkonnateenistuse ja Vooremaa maastikukaitsealaga piirnevate valdade esindajate nõupidamine. Neljapäeval on isadepäeva üritus Saare koolis.
Täna külastab vallavalitsust Järvenpää vallavalitsuse delegatsioon Soomest. Homme osalevad vallavanem Toivo Tõnson ja vallasekretär Elve Voimann Põltsamaal toimuval Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul. Sellel nädalal valmib Hydro Texaco Eesti aktsiaseltsi UNO-X DS automaattankla Puhu-Ristis.
Eile oli kultuurikeskuses Põltsamaa piirkonna 4P omavalitsuste sotsiaalnõunike nõupidamine, mille päevakorras oli koostöö Suurte Perede Ühendusega, vanurite ja puuetega inimeste abistamise võimalused haigekassakaartide vahetamisel, kodus elavate vaimupuuetega inimeste võimalused Võisiku päevakeskuse teenuste kasutamiseks. Eile oli linnavalitsuse istung ning avalik suuline enampakkumine kinnistule aadressil Jõgeva mnt 27. Kultuurikeskuses peeti eile koosolekut peresisesest tööst probleemsete õpilastega. Täna kohtub linnapea Margi Ein Tallinnas Poola suursaadiku Jakub Wolasiewicziga, kõne all on Põltsamaa loss ja selle ajalugu. Ühtlasi viibib linnapea Margi Ein täna Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolekul.
Kultuurikeskuses on täna Põltsamaa piirkonna lasteaedade näitemängu päev. LasteaedAlgkoolis Tõruke esineb tänasel lastevanemate üldkoosolekul Eesti Raamatu Aasta peakomitee arendusjuht Ants Veetõusme teemal "Raamat ja/või televiisor". Homme on kultuurikeskuses Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolek. Eraldi gruppides toimuvad samas õppepäevad linna ja vallasekretäridele ning planeeringuga tegelevatele spetsialistidele. Neljapäeval avatakse Tallinnas Kiek in de Kökis Eesti Fotokunstnike Ühingu näitus "Põltsamaa 2000. a. suvel" tänavu suvel Põltsamaal peetud ühingu kokkutuleku käigus Põltsamaa linnast tehtud fotodest.
Pühapäeval on kultuurikeskuses Põltsamaa puhkpilliorkestri 135. aastapäevale pühendatud kontsert.
Homme on vallavalitsuses avalik enampakkumine eluruumidele ja mitteeluruumidele. Neljapäeval annab kultuurimajas lasteteater Minerva lasteetenduse "Kuninga lugu". Reedel on kultuurimajas sügisene peoõhtu, tantsuks mängib ansambel GEM.
Eile oli Pala kultuurimajas kolmas seminar pikaajalistele töötutele toimetulekust ja tööotsingutest.
Täna on Luua Metsanduskoolis "Isade" kursuse valimised. Homme on Palamuse rahvamajas lasteteatri Minerva etendus. Neljapäeval on Kaarepere rahvamajas lilleseade õppus. Reedest kuni pühapäevani on Kaarepere rahvamajas Jõgeva maleva noorkotkaste ja kodutütarde sügislaager. Reedel on vallavolikogu istung, mille päevakorras on arutelu lisaeelarvest. Kuulatakse infot tänavuse aasta eelarve täitmisest 1. novembri seisuga, hariduse arengukava lähteandmetest jne. Luua klubis on reedel kohvikklubi õhtu. Laupäeval on Palamuse Gümnaasiumi värskelt remonditud võimlas spordipäev kogu valla rahvale.
Täna on Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis seminar taluseltsidele Ida-Viru, Järva- ja Jõgevamaa ühisel koolitusel, milles Jõgevamaalt osaleb Pajusi vald. Homme ja ülehomme tutvustab Pajusi vallavanem Heldur Lääne Põltsamaa piirkonna PIN-projekti soomlastele korraldataval Valga-Valka arenduskoolitusel.
Homme annab kultuurikeskuses etenduse "Äbarik" Vene Draamateater. Neljapäeval annab kontserdi Nade¾da Treffner. Tuleval esmaspäeval tuleb külla Tuuleveski teater lasteetendusega
"Tareke".
Täna on vallavalitsuse istung.
Kolmapäeval ja neljapäeval olid vallas külaskäigul sõprusvalla Alla¾i esindajad Lätimaalt. Neljapäeval arutasid eelarvet valla haridus ja kultuuriasutuste juhid ja koolide hoolekogude esimehed. Laupäeval peeti Laiusel valla laste lauluvõistlust. Eile oli vallavalitsuse istung. Täna on vallavalitsuses koos valla lasteaedade atesteerimise komisjon, koosolekut peab ka vallavolikogu sotsiaalkomisjon. Neljapäeval peab eelarvekomisjon nõu koos haridus ja kultuurikomisjoniga. Reedel on koos valla spordinõukogu. Laupäeval sõidab vallavalitsuse ja volikogu delegatsioon külla Rootsi Dals-Edi sõpruspiirkonda.
Täna on maavalitsuse saalis seminar tööst alaealiste õigusrikkujatega. Lasteaias Karikakar on täna koos hoolekogu. Täna ja homme on kultuurikeskuses tantsukooli lahtised tunnid. Homme on maavalitsuses koolide õppealajuhatajate nõupidamine. Homme ja ülehomme on Jõgeva hooldekodus projektijuhtimise jätkukoolitus. Maavanem Margus Oro võtab neljapäeval maavalitsuses vastu Sydney olümpial esinenud Jõgevamaa sportlased jalgratturid Lauri Ausi, Innar Mändoja, Janek Tombaku ja Erki Pütsepa, paraolümpial võistelnud Annika Raide ning sportlaste treenerid. Linnaraamatukogus on neljapäeval kohtumine kirjanik Jaan Krossiga. Reedel kohtub Jõgevamaa keskkonnateenistuses maakonna jahimeestega põdrauurija Jüri Tõnisson.
Maavalitsuses on reedel koos maakonnas haldusterritoriaalseid muutusi kavandav töörühm. Laupäeval ja pühapäeval on spordihoones Virtus spordiklubi Tähe rahvusvaheline turniir saalibändis Jõgeva Karikas.
ARVAMUS
Kuidas näen haldusreformi läbiviimist
Valitsusliit on teinud haldusreformist oma tõmbenumbri. Siseministeeriumi koostatud juhised määravad haldusterritoriaalse korralduse muutmise kriteeriumid, mis on ka välja töötatud. Regionaalminister on välja käinud 15 + 5 idee (15 maakonda valdadeks + 5 suuremat linna).
Ettepanek muuta 15 maakonda valdadeks ja praegused vallad osavaldadeks tundub absurdsena. Meil on olnud maakonnad juba muinasajast. Ei vaidle sellele vastu, et tulevikus võiks okupatsiooni ajal moodustatud maakonnad (Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgeva, Rapla ja Põlva) ühendada teiste ajalooliselt kujunenud maakondadega. Tundub, et selleks ei ole veel õige aeg saabunud. Kõigepealt tuleb maareform lõpule viia.
Praegu on saabunud aeg minna tagasi kaheastmelisele haldusjuhtimise süsteemile. Selleks tuleks maakondades valida volikogud ja moodustada omavalitsused. See on vajalik selleks, et viia riigivalitsemine rahvale lähemale ja rahvas saaks oma maa konna juhtimisest osa võtta valitud saadikute kaudu.
Täiesti reaalne oleks, et ühineksid ühes linnas või selle vahetus läheduses olevad linna ja valla omavalitsused. Jõgeva maakonnas võiksid ühineda järgmised omavalitsused: Jõgeva linna- ja vallavalitsus, Põltsamaa linna- ja vallavalitsus ning Mustvee linna- ja Kasepää vallavalitsus. Kuid siin on vaja täiendavat selgitust. Teatavasti on meie vabariigis mõned linnad (Abja, Kuressaare), mida nimetatakse pärast vallaga ühendamist vallasiseseks linnaks. Sellises linnas puudub omavalitsus, ei ole isegi ühiskondlikus korras tegutsevat linnavanemat.
Seega planeeritakse toimuva haldusreformiga omavalitsuste ühendamisel valdade omavalitsustega linnade omavalitsuste kaotamist. See tekitaks kohutavat segadust linnaelanike seas. Selle vältimiseks tuleks valida linna ja valla ühendatud volikogu ning moodustada ka vastav omavalitsus. Näiteks Jõgeva linna ja vallavolikogu ning Jõgeva linna ja vallavalitsus. Seega säiliksid haldusühikuna nii linn kui ka vald, mille volikogud ja omavalitsused on ühendatud.
Mõned väiksemad vallad võiksid ühineda suuremate valdadega. Kõik ühendamised peaks otsustama omavalitsuse territooriumil elavad inimesed korraldatava referendumi teel, mitte aga vabariigi valitsus. Referendumi korraldamine on antud valdade volikogude otsustada.
Hiidvallad, mida kavatsetakse moodustada igas maakonnas 3-6, tuletavad meelde endisi maarajoone, mida moodustati 1949. a 39. Hiidvaldade keskustest kaugel asuvate asulate elanikel saab olema suuri raskusi käia oma asju ajamas vallakeskustes, sest maal on halb bussiliiklus ning elanikkonna enamuse moodustavad pensionärid.
Selgesti paistab, et haldusreformi läbiviijad ei pea rahvast millekski. Nad peavad endale selgeks tegema, et kohalikud omavalitsused on moodustatud otseselt rahva poolt ja peavad olema maksimaalselt rahva lähedal. Rahvas ei vaja mõne töötajaga osavaldu, vaid ka senised vallad tuleks põhiliselt säilitada.
Mõned poliitikud arvavad, et omavalitsusi peaks juhtima tegevdirektorid ja nende abid. Esimesena käis selle mõtte välja ja asus Tallinna linnavalitsuses teostama hr Mõis. Sellise juhtimise skeemi kohaselt oleksid linnapead, vallavanemad ja nende abid ainult poliitilised juhid. Ka siseminister hr Loodus mainis oma raadioesinemises, et mõnel pool Saksamaal sellised ametimehed juba tegutsevad.
Meie tingimustes oleks selliste ametikohtade loomine kohatu. See paisutab kõigi palgaliste omavalitsuste töötajate arvu ja kulud aparaadi töötasuks suurenevad tunduvalt. Ka on see vastuolus haldusreformi teostamise põhimõtetega.
Kutsun üles kõiki omavalitsusi ja elanikkonda aktiivsemalt osalema haldusreformi läbiviimisel. Poliitikud tulevad võimule ja lahkuvad, kuid rahvas jääb. Kiirustamisega tehtud vigu on hiljem väga raske parandada.
REIN LAANET,
Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi tegevliige
KIRJAD
Eesti astumisel Euroopa Liitu on ebameeldivad tagajärjed
Eesti liigne innukus Euroopa Liitu pürgimisel teeb muret. Riigivalitsejad on jätnud süsteemi loomise (eriti kodumaa põllumajanduses) unarusse, püüdlevad aina selle poole, et suure süsteemi (Euroopa Liidu) "otsad" jõuaks Eestisse. Mis siis saab, kui pole eestipoolseid "otsi", mida vastu panna?
Euroopa Liidus kehtestatakse kõikidel elualadel Brüsselis (enamasti nö tuumriikide ettekirjutuste järgi) koostatud kindlad normid. Normid kehtestatakse eliittoodangu järgi. Selge on, et meil toodetakse palju euronormidele mittevastavat toodangut.
Kindlasti ei vasta paljudel juhtudel ka Euroopa Liidu tuumriikide toodang eurotasandile. Neile on see lubatud, sest nendest sai see "roosa mannamaa" alguse. Meile, väikeriigile sulguvad aga turuuksed, meie pingutustest hoolimata.
Valdkonnad, kus Eesti ei suuda täita euronorme, jäävad arengust maha. Neis valdkondades väheneb ka kindlasti töökohtade arv, sest alafinantseerimise tulemusena on vajalik koondada.
Seejärel suureneb töötuse protsent - teravneb sotsiaalne olukord, pingestub riigieelarve. Kõige selle tulemusena peame sotsiaaltoetusteks rohkem raha kui varem maksma. Karta on, et eelisfinantseeringu saanud alade tuludelt laekunud maksud ei suuda ületada mõndade valdkondade, oletatavasti põllumajanduse, hariduse, väikeettevõtluse (mis tegelikult ongi ühe riigi iseteadvuse alused), alafinantseerituse tõttu tekkinud kulutusi. Olgu vahele öeldud, et ühinemise järel tekkivatel monopolidel on oikuihea tarbijatega manipuleerida.
Lõpptulemuseks suureneb ebavõrdsus. Siis võime järsku leida, et oleme ka ühiskonna ebavõrdsuses esikohal, nagu suremuse ja abielulahutuste poolest juba olemegi. Kasvab kuritegevus, sest ega kõikidel pole paraku võimalik ümber õppida – ei ole ju raha.
Eesti kaotab Euroopa Liidu liikmeks astumisega, kui hakatakse orjalikult norme järgima, mõtlemata tagajärgedele. Paraku on hetkel võimul olev poliitiline eliit suurriikide ori.
Kui oleks minu teha, arendaks rohkem põllumajandust, suunaks raha maakoolidele ja üldse haridusele. Eesti võiks olla neutraliteetriik, kuulumata majanduslikesse või sõjalistesse liitudesse. Euroopa Liitu astudes oleme asunud staadioniringile. Ükski liit ei püsi kaua. Varsti on meil jälle vaja üles ehitada tugevat Eesti riiki, mis toimiks. Iseasi on, kas siis ehitajateks enam eestlased on.
MEELIS KULL,
Palamuse
See inimeseloom on ikka veider küll. Mäletan aegu, mil Jõgeva Suur tänav oli sillutatud munakividega ja mingeid kõnniteid polnud ollagi. Et kevadel ja sügisel porist läbi pääseda, tõmmati kingade otsa kalossid - jalanõud, mida tänapäeva noored näinudki pole.
Nüüd on kõikjal kõnniteed, isegi parkides. Käi rõõmsalt kuiva jalaga, kas või ballikingades. Aga kus sa sellega! Paljude jalakäijate hing igatseb pori. Astutakse siis kõvalt teelt kõrvale. Astub üks, astub teine, ja varsti on pori taga.
Näiteks kultuurikeskuse pargis. Siin on porirada juba nii lai, et varsti ulatub plaatkõnnitee äärde välja. Hoopis kurioosne lugu on Betti Alveri pargis. Jalakäijate visadele nõudmistele järele andes nõustusid pargi projekteerijad täiendava otsekõnnitee rajamisega. Ei aidanud midagi. Et veelgi otsem saada, kõnnitakse mälestussamba taga ikka üle murunurga. Kokku hoitakse paar sammu, aga jalad saavad poriseks. Oh seda poriihalust küll!
HERBERT SÖÖDE
Mustvee Aasta Isa on Eenok Haamer
Isadepäeva kenaks traditsiooniks on kujunemas tublide isade tunnustamine.
Selle aasta väärikat tiitlit Mustvee Aasta Isa kannab meie linna üks tuntumaid ja eredamaid isiksusi - Eenok Haamer. Ligi 40 aastat on ta seotud Mustvee linna ja rahvaga. Peres kasvanud neljast lapsest on nüüdseks saanud tublid inimesed, kellel oma pered.
Teoloogiaakadeemia rektorit, professor Eenok Haamerit teatakse mitte ainult Mustvees ja Eestis, vaid ka kaugemal raja taga. Aktiivse ühiskonnategelasena on ta palju teinud meie väikese linna teadvustamiseks.
Isamaaliidu Naiskogu Jõgeva piirkonna Mustvee liikmed valivad teist aastat linna elanike hulgast tiitli väärilise isa. Eelmisel aastal pärjati selleks Jaan Eiser.
ANNELI KORELA,
Isamaaliidu Naiskogu Jõgeva piirkonna esinaine
JUHTKIRI
Jõulud olid omal ajal nõukogude võimule niivõrd ohtlik värk, et nende pidamist tuli igati takistada või vähemasti see toiming võimalikult ebamugavaks muuta. Nii et verivorst, mis muidu isegi suurima lihakriisi tingimustes eriline defitsiit polnud, kadus just jõulude aegu mitmeks päevaks lettidelt. Alles pärast esimest jõulupüha tohtis välja ilmuda ka muu spetsiifiline kraam: piparkoogitainas, kuuseküünlad, ehted jne. Loomulikult ka kuused ise. Mistõttu lokkas laialdane ebaseaduslik isevarumine linnalähedaste metsanoorendike harvendamise teel, sest ega siis jõulud kellelgi pidamata jäänud.
Nüüd on pendel teise äärmusse liikunud. Juba novembri keskpaiku lähed poodi väikese hirmuvärinaga, et ega nad sulle seal juba oma jõuludega silme vahele lajata. Sest olgu jõulundus kuitahes kena asi, kauem kui esimesest advendist kolmekuningapäevani on normaalsel inimesel seda raskevõitu taluda: läilaks läheb.
Tõenäoliselt teavad seda kaupmehedki. Aga käituvad paraku pigem nagu sprinterid stardijoonel: kui kellelgi närvid vastu ei pea ja ta enne stardipauku punuma pistab, tulevad teised parinal järele. Sest kes ees, see mees. Jõulud, nagu ammu on taibatud, on kristliku maailma tulusaim ja toimivaim äriprojekt ja kes sellest kasu ei oska lõigata, pole õige ärimees.
Kuigi Jõgeva kaubanduses on olukord praegu veel üsna rahulik, potsatavad kirjakastidesse juba postimüügifirmade jõulukataloogid. Tallinnas Stockmanni kaubamajas tegutseb aga näiteks jõuluosakond juba täistuuridel. Nii et jõuluepideemia on hiilival sammul lähenemas. Varuge rahulikkust ja kindlameelsust, kaaskodanikud! Eriti need, kes jõule ikka rohkem hingepühaks pidama harjunud.
14. november 2000
MAJANDUS
Pettur jättis teravilja eest maksmata
Osaühingu Santeego Holding juhatuse liige Jaak Abel pettis paljusid osaühinguid ja talunikke, jättes ostetud teravilja eest maksmata.
Jõgevamaal langesid petturi ohvriks üks Mustvees elav talunik ja AS Põltsamaa Põllumajand. Teraviljamüüjatele on tekitatud enam kui 300 000 krooni ulatuses kahju, sh ASi Põltsamaa Põllumajand omanikule Rein Põldmaale ligi 240 000 krooni.
Viimaselt ostis Jaak Abel, kes esines tehingute toimumise ajal OÜ Santeego Holding volitusega, 131 tonni teravilja. Mustvees elav talunik müüs Jaak Abelile seitse tonni segakaera ligi 10 000 krooni eest. Petta saanud teraviljamüüjad helistasid oktoobris Maalehes ilmunud kuulutuse peale, kus anti teada, et firma ostab soodsalt teravilja.
"Sellise kapitaalse paberimajandusega firmat nägin esimest korda. Firma nimi jäi aga segaseks. Kuna ta tutvustas, et on Paidest, siis helistasin sealsetele tuttavatele ja uurisin, kas on sellist firmat. Minu küsimusele vastati, et midagi sarnast on. Jäin rahulikuks, sest olin kindel, et tegemist on põllumajandusühistuga," kostis talunik Mustveest.
Jaak Abel müüs suurema osa viljast (üle 200 tonni) OÜle Viljandi Viljasalv. Ülejäänud koguste edasimüügi kohti täpsustatakse.
Jõgeva politseiprefektuur on algatanud selle kohta kriminaalasja, mida uurib majanduskuritegude talitus. Vaneminspektor Rauno Klaosi andmetel ostis Jaak Abel kokku nii sööda kui ka toiduteravilja. Tegelik hind olenes kauplemistulemustest. Kui Rein Põldmaa müüs OÜle Santeego Holding teraviljakilo 25 sendi võrra kallimalt, siis osa pidi rahulduma tavalise turuhinnaga.
Vilja minemaviimiseks kasutas Jaak Abel põhiliselt Viljandist pärit autoteenuste pakkujaid. Praegu on Jaak Abeli asukoht teadmata. Need, kellel on pretensioone OÜ Santeego Holding suhtes või selle juhatuse esimehe Jaak Abeli vastu, peaksid pöörduma Jõgeva politseiprefektuuri majanduskuritegude talitusse.
RAIVO SIHVER
Liiva talu peremees teenib lisaraha pensionile
Puurmani vallas Jõune külas asuva Liiva talu põhilisteks tuluallikateks on piimatootmine ja mesindus.
Teise maailmasõja eelses Eestis oli Liiva talu popsikoht. Praegune peremees Enn Pööra ostis 1966. aastal selle talu elumaja ning alustas talutootmisega 1989. aastal.
Enn Pööra on lõpetanud Vigala Põllutöökooli laia profiiliga mehhanisaatori erialal ning Räpina Metsamajanduskooli. Enne talunikuks õppimist töötas ta metsavahina. Perenaine Viivi on õppinud Antsla tehnikumis agronoomiks ning töötab praegu kindlustusagendina.
Liiva talu saab põhilise tulu piimatootmisest ja mesindusest. Majapidamises on kolm lüpsilehma ning üle päeva müüakse 120 liitrit piima. Paarkümmend mesitaru annavad toodanguks 200-300 kilogrammi mett aastas.
Talu 12-hektarisest maavaldusest on viis hektarit põllumaad ning sama palju metsamaad. Põllukultuuridest kasvatatakse loomasöödaks kaera herneseguga ning kartulit.
Põllutöömasinatest on talus laia lindiga traktor TD 55 koos buldooseriga ja traktor T16, autodest buss Ford Transit, sõiduauto Austin Montego ja Venemaal ehitatud maastikumasin LUAZ. Kõige rohkem raha kulub Liiva talus transpordikulude katteks.
"Kuhu pensionär oma majast ikka kolib. Nii tulebki selleks, et maal toime tulla, talutootmisega lisaraha teenida," selgitas Enn Pööra.
Taluniku nõuanne
"Kütuse hind üha kallineb, kuid seetõttu ei maksa veel käega lüüa, sest väiksemas majapidamises võiks mõnegi töö käsitsi ära teha," arvas talunik Pööra, kellel vaatamata rasketele aegadele pole kadunud naljatuju.
JAAN LUKAS
Jõgeva linnavolikogu kiitis heaks kolme omavalitsuse moodustamise idee
Neljapäevasel istungil otsustas Jõgeva linnavolikogu toetada Jõgeva maavalitsuse välja töötatud teist varianti, mis näeb ette kolme omavalitsuse moodustamist senise 13 asemel. Esimest varianti, kaheksa valla moodustamist, volikogus hääletamisele ei pandud. Juba teist korda avaldas volikogu haldusreformi küsimustes oma seisukohta.
28. septembril toimunud istungil vastu võetud otsuse kohaselt pooldas Jõgeva linn uue omavalitsuse moodustamist Jõgeva valla, Aidu, Saduküla ja teatud osa Palamuse valla piirkondade baasil. Erinevused kahe seisukoha vahel on detailides, praegu on kaart täpsemini välja joonistatud.
Jõgeva linnavolikogu liikmetele tutvustasid haldusreformi temaatikat haldusreformi komisjoni liige Jaak Kliimask ja maavanema abi Viljar Alnek.
Kaheksa omavalitsuse moodustamise kontseptsioon järgib valitsuse välja töötatud kriteeriume nagu rahvaarv jne. Kolme omavalitsuse idee osas on Jõgeva maavalitsus valitsuse nõuetest vabatahtlikult kaugemale läinud ja lähtunud tõsiasjast, et maakonnas on välja kujunenud selgelt eristatavad Põltsamaa, Jõgeva ja Peipsiäärsed piirkonnad.
Jaak Kliimask tõdes, et on absurdne rääkida suurtest kulude vähendamistest. Samaaegselt kõrgete ametikohtade (vallavanem, pearaamatupidaja jne) kadumisega tekib alltasandil juurde uute ülesannete täitmise vajadusel palju ametikohti.
Reformi eesmärki ei osanud maavalitsuse esindajad paari sõnaga kokku võtta. Jaak Kliimask teatas, et sellest võiks rääkida 3-5 tundi. Lõpuks tõdes ta, et Jõgeva maavalitsus on vabariigi valitsuse käepikendus ning seetõttu püüab täita kõrgemalt poolt tulnud ülesandeid.
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal ei jõuta korterialust maad aasta lõpuks erastada
Eestis tervikuna ja ka Jõgevamaal ei kulge korterelamute aluste maade erastamine ladusalt. Eriti halb on olukord korterelamute aluste maade erastamise osas Tallinnas, kus on erastatud vaid 10% korterialusest maast. Ka Jõgevamaal ei jõuta 1. detsembriks ega 1. jaanuariks kogu korterelamute all olevat maad erastada ega kinnistusse kanda. Jõgeva valla peamaakorraldaja Maire Lauri sõnul kulub neil erastamise lõpetamiseks veel umbkaudu aasta.
Maakonnas on ses osas kõige kaugemale jõutud Põltsamaa linnas, kus on kinnistusse kantud 80% korteritest. Jõgeva linnas on see protsent 38. Valdade osas on pilt väga kirju. Saare valla 14 elamust (7 Saarel ja 7 Voorel) on Saarel määratud majade üldine territoorium ja Voorel teenindusmaa. Tabivere valla maakorraldaja Mati Põldma andmetel on praeguseks kinnistusse kantud 3-4 maja.
Notari juures on vormistamisel kümne maja dokumendid. Vallas on kinnistamist vajavaid maju 35 ringis. 60% korterite erastamine alles käib. Jõgeva valla Siimusti aleviku 21 majast on mõõdistatud 18 elamu maa, sh kuue elamu osas on seatud korteriomand.
Kruntide mõõdistamisega on alustatud Vaimastveres, kuid korteriomandit seal veel seatud ei ole. Jõgeva aleviku 29 maja krundist on mõõdistatud 22 ja 11 osas on jõutud korteriomandi seadmiseni.
Pajusi vallas on paljukorterilisi maju Pisisaares, Kalanas, Vägaris ja Pajusis, kokku üle 20, nendest on kolm mõõdistatud, ühel on dokumendid vormistamisel ja ühe dokumendid on antud kinnistusametisse.
Vastavalt seadusele saab elamualust maad üldreeglina kuni 1. detsembrini 2000. a erastada 1993. a maa maksustamishinna järgi. Hilisemad hinnad on ligi kaks korda kallimad (näiteks Tallinnas).
Saare valla maakorraldaja Varje Kajaste andmetel ei ole maa maksustamishind neile probleemiks, sest vallas kehtiv hind on odavam 1993. a maa maksustamishinnast. Kasutada võib aga odavamat hinda.
Alates 2001. aastast saab korterit müüa, pantida ja pärandada ainult koos erastatud maaga.
Riigikogulased on hetkeolukorra teadvustanud ja töötanud välja ning menetlusse võtnud vastava seaduseelnõu, millega pikendatakse erastamistähtaegu.
Esimesena vabariigis kanti Jõgeva linnas esimene maja kinnistusse 31. detsembril 1996. a. Tänaseks on kõikidele majadele krundid määratud, need katastrisse kantud ja maa hind määratud. Kinnistamisprotsess ise on küllaltki aeglane. Tööde alustamisest kuni maja kinnistusse kandmiseni kulub üldjuhul aasta. Jõgeva linna 79 majast on kinnistamisprotsessis 49 maja. ASi Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepa andmetel on kõikidele omanikele saadetud koju kirjad, millega teatati neile toimingute tegemise tähtajad.
Korterialuse maa erastamisse ükskõikselt ja lohakalt suhtuvate korterivaldajate (neid leidub pea igas majas) tõttu kannatavad aga teised omanikud, sest maja läheb kinnistamisele tervikuna. Ka teised omavalitsused kurdavad inimeste initsiatiivi puudumise üle. Korduvad meeldetuletused ja vestlused ei ole andnud soovitud tulemusi.
AS Jõgeva Elamu paneb inimestele veelkordselt südamele, et inimesed, kellel on toimingud tegemata, sooritaksid need lähema aja jooksul.
Pajusi ja teistes valdades on probleemiks tühjad korterid. "Enne tuleb leida neile omanik, alles siis saab edasi minna," ütles Pajusi maakorraldaja Reet Saar Vooremaale.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Kõrvakiil, käsikähmlus, nurgatagune kaklus ehk siis kõnekeeli kät¹, lööma - need on nö nõrgema astme vägivald. Tänapäeval kujunenud tihti ka naiste (loe: beibede) pärusmaaks.
Kõvad mehed sellega enam ei tegele. Neil on põues mõni nuga (soovitavalt Kadaka turu tagant ostetud), püstol vööl ning raudrõngad ümber sõrmenukkide. Ja kui keegi ässama tuleb, siis… (las keegi kutsub pärast ambulantsi).
No miks siis nii? - mõtlete kindlasti. Vastus: sest nii on cool. USA filmides ju näitab seda (peaaegu) igal õhtul. Ja USA ruulib. Küsige ükskõik, kelle käest. Kõvad mehed vabanduseks muidugi ütlevad (kui ütlevad…), et kõigil ju on, et teisiti ei saa, sest maailm on NII vägivaldne.
No loomulikult on asi nii, kui enamik mehepoegi (ka teatud kontingent eevatütreid) tahavad olla kõigekõige kõige tugevamad, edukamad, paremad. Ja siis tehakse sellest filme ning näidatakse neid telekast kõikidele väikestele ja natuke suurematele poistele ja tüdrukutele.
Aga nemad tahavad ju ka olla tublid ja tugevad. Siis juhtubki nii, et oma sõbraga või õevennaga tülli minnes hakatakse kõvadelt meestelt telekast eeskuju võttes "konkurente" kõrvaldama, kas kääride või noa või jumalteab millega. Pärast on pisaraid kui palju ja keegi ei oska öelda, miks ta nii või teisiti tegi.
Psühholoogid küll ei usu, et filmid lastele halba mõju annavad või loovad valesid eeskujusid. Aga tegelikult, kui on nägijaid, siis on ka tegijaid.
KADI ALTMÄE
Saasta gotulechekylgk on valmis
Jõgevamaa esindusbändi Saast netikodulehekülg on valmis. www.zone.ee/saast. NB! Pidage meeles! Kaua tehtud, kaunikesekenekene. Peamiselt trummar Tiit Prii ponnistuste ihuvili.
Põhitoon on muidugi must. Ülesehitus: portaali tüüpi, st esilehekülg on kohe ka linkide aknakeste asukoht (mõnedel vanematel kodukatel on ees justkui paksud kaaned, kust tuleb siis sisenemiseks mingit auku otsida). Väga hea. Esilehel on ka pilt. Ja
Saasta lõdvavõitu logo.
Vaatame, mida meile siis pakutakse. Vasakpoolse tulba peal on Hajalugu. Ikka dinosaurustest peale. Väikesed pildid sees.
Järgneb Rebertuaar. 31 lugu, nimekirjana ja eraldi tekstidena. Ainult must taust on miinus. Raskendab väljatrükki. Emm. Pee… Kolm. Tegelikult on kuulata hoopis neli lugu: "Kokaiin", "Ööpäike", "Terminaator", "Sure Eesti Vabariik". Muidugi.
Artsiklid. Enamasti Vooremaast, pikemad ja aastast 2000. Alates "Teadmiseks kõigile trenditeadlikele" (11.01.2000) üle "Pinged kogunevad kruusaauku" (Postimees Arter 11.03.2000) kuni "Raamatukogus esitleti anarhistlikku luulealmanahhi" (20.04.2000).
Siis Pildilugu, aga selles pole pilte sees. Häh.
Lõpuks Pressikonverei, kuhu on kogunenud juba paras ports kenasid kodukaga samas kirjaviisis sissekandeid, mida igaüks saab lisada ja lugeda.
Fännid, saiti vaatama, sest seal on ka poiste epostiaadressid ja telefonid! Hihihii.
KISH LADEN,
VAN MARDUS
Silm silma, hammas hamba, veri makaronide vastu
"Kõigil reesus negatiivse A-veregrupi omanikel palutakse tulla verd andma…" Sarnane üleskutse on tõenäoliselt igaühele raadiost või lehest silmakõrva hakanud. Neid, kes aga vastavalt reageeriksid, napib.
Osad inimesed ei teadvusta endale doonorluse reaalset vajalikkust, teisi (kellele aastaid tagasi tehtud valusad nakkuste vastased süstid kohutava mälestusena kangastuvad) kammitseb hirm.
Hirmsat ega valusat pole aga midagi. Paljud ei tunne protseduuri jooksul kõige vähematki. "Punast vedelikku" võetakse umbes 450 milliliitrit, nii et verest tühjaks jooksmise ohtu pole. Saate umbes poole kilo jagu kergemaks hoopis ja tohite end õhtul kreemikoogiga premeerida. Mõni doonor võib suurest ärevusest või pärilikust soodumusest küll hetkeks minestada, kuid sellegi vältimiseks on arstid väärt nõu leidnud. Nõrgukesi ehk alla 50 kg kaaluvaid ja nooremaid kui 18-aastasi doonoriks lihtsalt ei võeta.
Oma sobilikkust vere loovutamiseks tuleb pärast ankeedi täitmist allkirjaga kinnitada. Seejärel antakse teile manustamiseks mahl ja mõnele väetimale näivale ka paberilehele puistatud C-vitamiin. Kui bürokraatiaga ühel pool, susatakse doonori käsivarde verd imev ork, mis toimetab seal ametlikel andmeil 6-11 minutit. Edukalt sooritatud operatsiooni lõppedes pukseeritakse doonor küpsiste ja tee manu ning siis antakse valida. Nn tänupakk nimelt. Et kas kommikarp või kohv või toiduõli ja makaronid…
Tugevama soo veri taastub kahe, õrnema soo oma kolme kuuga. Selle aja möödudes võite taas maailma päästma söösta. Oma veregruppi te nüüd ju teate.
HIIE PAAS
Sõitmisest promillidega ja ilma
Viimasel ajal on palju räägitud seaduse ümbertegemisest, mis lubaks autojuhtidel 0,5 promilliga veres ringi kihutada.
Rahvas loomulikult sooviks, et rooli taha lubataks ainult purukaineid inimesi. Ent mida arvavad asjast inimesed võimutüüri juures? On nende nõudmised 0,5 promillile põhjendatud? Rääkisime valitsusele ustava rahvasaadiku V. H.ga (nimi muudetud).
"Rahvas muidugi tahaks kainust," rääkis V. H., "aga saage ka meist, ametnikest, aru. Pole ju lihtinimesel vaja alatasa viibida vastuvõttudel, bankettidel jne. Töömees ei pea ju viibima kohtumistel välismaa kolleegidega, kohtuma prominentidega… Ma leian, et soov kehtestada 0,5-promilline piir on täiesti põhjendatud, ega rahvasaadiku elu pole mingi MEE LAKKUMINE," lõpetas V. H. ja tuikus, konjakipudel näpus, parlamendihoone poole.
VALE-DMITRI
8. novembril toimus Jõgeva Muusikakoolis enneolematu sündmus.
Ma võin arvata, et niisugust üritust pole veel Jõgeval olnud ja muide, see oli täitsa tasuta. Ju vist siin leidub huvilisi, kes sponsoreeriksid samalaadseid üritusi. Üles astusid Ants Laig - kitarrist Jõgevalt, üks omanäolisemaid interpreete ja muusikas täielikult iseõppija, ning Meelis Vind – klarnetist. Nad mängisid küllaltki tõsist muusikat, kuid sellest hoolimata tunti ära ka mõni tuttav meloodia. Muusika ise oli põhiliselt improvisatsiooniline.
KRISTJAN ROHIOJA
SPORT
Möödunud laupäeval peeti spordihoones Virtus Eesti kadettide (16-17-aastased noormehed) karikavõistlused kreekarooma maadluses. Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm sportlased jäid sel tasavägisel jõuproovil neljandaks.
Tänavustel Eesti kadettide karikavõistlustel, mida korraldas Eesti Maadlusliit koos spordiklubiga Ramm, osales üheksa võistkonda, millest igaühes olid maadlejad kümnest kaalukategooriast.
Võistlused avas Jõgeva linnapea Ants Paju. Peakohtunikuna hindas maadlejate jõuproovi Mati Rand Tallinnast. Võistluste algul jagati üheksa võistkonda kolme alagruppi. Esimeses ringis võitis klubi Ramm võistkond koosseisus Viljo Kokla, Kristjan Kasemaa, Kristjan Kunnus, Reigo Annuk, Vardo Malm, Mardo Hoovi, Heigo Klaos ja Risto Kerve Rakvere võistkonda 24:12. "Meie maadlejad olid vastastest oluliselt tugevamad," avaldas arvamust treener Aimur Säärits.
Teises ringis kaotasid klubi Ramm noormehed 17:19 ühele medalipretendendile, Tartu Kalevile ja jäid nii üldkokkuvõttes neljandaks. Kõige osavamalt ja jõulisemalt maadlesid karikavõistlustel Rammu sportlastest Viljo Kokla, Vardo Malm ja Risto Kerve, kes alistasid kõik vastased.
Esikoha võitis karikavõistlustel Eesti Põllumajandusülikooli ja Tartu Ülikooli koondvõistkond, teiseks tuli Tapa meeskond ning kolmandaks Tartu Kalev. Võidukad meeskonnad said auhinnaks karikad Eesti Maadlusliidult. Ülikoolide ja Tapa spordiklubi otsustavas mat¹is esikoha pälvinud tartlane Mait Kahre sai eriauhinna Ants Pajult.
"Viimati sai spordiklubi Ramm kadettide karikavõistlustel medali (hõbeda) 1983. aastal, mil ka ise maadlesin. Tänavuse võistluse finaalid kulgesid üsnagi tasavägiselt ning ka klubil Ramm olnuks lootust medalile, kui me poleks napilt kaotanud Tartu Kalevile," arutles Aimur Säärits.
JAAN LUKAS
Põltsamaa Spordikooli maadlustreeneri Arved Külanurme eestvedamisel läbi viidud perespordipäev läks täie ette.
53 maadlushuvilist poissi Põltsamaalt, Jõgevalt ja Põltsamaa piirkonnast rassisid sumomaadluses kümnes kehakaalus. Võitja medal riputati kaela Simmo Sääritsale, Tõnis Rosenbergile, Marko Toomele, Raivo Trofimovile, Markus Hoovile, Andres Hiiesalule, Joosep Mölderile, Keito Teppole, Kunnar Pajulale ja Rene Voitkile.
Ligemale 40 peret tegi kaasa õhupüstolist laskmises, noolte ja kummirõngaste täpsusviskes ning saalibändi triblingus. Tublimad perekonnad olid Emajõed ja Mölderid Põltsamaa linnast, Hohenseed ja Pedoskid Põltsamaa vallast, Vaherid Pajusi vallast. Kätel kõndimise võitis Jõgeva maadlustreener Aimur Säärits. Tuntud maadlejatega (Indrek Kohv, Tiit Kabin, Raul Pärnasalu) kõndis üllatuslikult võrdselt jooksuradadel endale kuulsust toonud Viljo Emajõe.
***
Jõgevamaal mängitakse brid¾i organiseeritult vähemalt kolm viimast aastakümmet (Põltsamaal veelgi kauem). Kuigi viimastel aastatel on mänguhuviliste arv vähenenud (noori mängijaid tuleb vähe juurde), viiakse siiski läbi maakonna meistrivõistlusi nii paaridele kui ka nelikutele.
Sel hooajal alustas turniiribrid¾iga 24 mängijat, neist enamik Jõgeva ja Põltsamaa linnast. Siiani on mängitud kaks vooru nii paaridele kui ka nelikutele. Paaridest on siiani esikuuikus Toivo Vähi - Ülis Riisalu Jõgevalt, mullused maakonna meistrid Kalle Ojassalu (Põltsamaa) - Janno Kivik (Jõgeva), põltsamaalased Kalju Kuldvere - Jüri Mek¹un, Lembit Kapp (Aidu) - Peeter Jaani (Põltsamaa), Villu Ojassalu (Põltsamaa) - Jaan Sutt (Pajusi) ning Ain Meikop - Ivo Krumm (Põltsamaa).
Nelikutest juhib täisedu, 50 punktiga võistkond Arnold (Hillar Sibul - Arnold Kivik ja Kalle Ojassalu – Janno Kivik). 7 punktiga jääb maha võistkond Peeter (Kapp - Jaani ja Meikop - Krumm), 10 punktiga Ott (Otu Suits - Ants Päll ja Hillar Ruus - Ahto Alas).
***
Põltsamaa piirkonna korvpalli karikavõistlustel tegid otsa lahti uustulnukad Pajusi ja Puurmani ning mullu tagumiste hulka jäänud Adavere. Viimased olidki Pajusist ja Puurmanist tükk maad tehnilisemad ja kiiremad, võites õiguse mängida teises ringis 19. novembril koos Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlaste, Woodwelli ja Puurmaniga (võitis avaringis Pajusit 43:38).
OSKAR PURI
***
Mõisakülas toimunud Eesti meistrivõistlustel sangpommi mitmevõistluses saavutas maakonna esindus tubli teise koha. Kahe eelneva aasta noorte meistri tiitlile lisas Raino Poll esmakordselt medali meeste seas – kehakaalus kuni 75 kg tõukamise 13 ja rebimise 30 korraga kogutud 43 punkti andsid hõbemedali. Võitjaks tuli siin kogu võistluste suurima punktisumma (157) kogunud tartlane Ruben Poljakov. Kehakaalus kuni 90 kg püstitas järvamaalane Märt Liivak 81 korraga uue Eesti absoluutse rekordi rebimises ja saavutas 111 punktiga järjekordse meistritiitli. Hõbemedal kuulus 66 punktiga Andres Metjerile ja pronks 55 punktiga Raimond Pollile, viies oli 23 punktiga Tõnis Metjer. Üle 90 kg kaaluvate meeste seas sai oma esimese pronksmedali 38punktilise tulemusega Andrus Kohv Põltsamaalt.
Kui põhiklassi võistlejad tõstsid 32 kilo raskusi pomme, siis kolm esikohta saanud veteranid rassisid 24-kilose pommiga. Kehakaalus kuni 60 kg rebis Heino Põldoja uueks veteranide rekordiks 66 korda, kogusumma 70 punkti on rekordi kordamine.
Kuni 75 kg kaalus kogus Ain Kurs võiduks piisavad 91 punkti. Jätkuvalt heas hoos Ülo Kuusk tõukas uueks veteranide rekordiks 65 korda ja sai kogusummaks rekordilised 165 punkti.
Nüüd oodatakse sangpommihuvilisi 30. novembril kell 18 Virtusesse maakonna meistrivõistlustele.
VALDU WELTBACH
MITMESUGUST
Saadjärv asustati angerjaga juba 1933. aastal. Teadaolevalt toodi siis järve 975 isendit. Viimati lasti Saadjärve angerjamaime tosin aastat tagasi. Kalur Kalle Bruusi algatusel ja sõprade toetusel saadi nii palju raha kokku, et eelmisel nädalal sai angerjaid jälle järve lasta.
Tabivere valla Valgma küla Järveääre kalatalu peremees Kalle Bruus pidas angerjamaimude järve laskmise plaani mitu aastat. "Ega lõpmatuseni saa järvest ainult võtta, midagi tuleb ka anda," arutles kalur ja hakkas toetajaid otsima. Et angerjat peetakse kaubakalaks, siis Keskkonnainvesteeringute Keskusest raha ei saadud.
"Soovitati võtta pangalaenu. Oleksimegi võtnud, kuid rendileping kehtis vaid kaks aastat ja me polnud kindlad, et saame edasi kalastada. Kindlust pole nüüdki, kuid leidsin oma ametivendade ja sõprade toetust ning hakkasime raha koguma," räägib Bruus.
Kevadel lepiti Võrtsjärvel kalakasvatusega tegeleva ASiga Triton angerjamaimude ettekasvatamise osas kokku. Kalle Bruus pani Saadjärve teiste kutseliste kalameeste Toivo Hüvaneni ja Jüri Raidi ning ettevõtjate Kalev Kursi ja Kalev Raudsepaga 5000 klaasangerja ostmiseks raha kokku.
Enne Saadjärve laskmist harjutati 15-20 sentimeetri pikkuseid angerjamaime külmema veega. "Angerjaid kasvatame klaasplastist basseinides 25 soojakraadi juures. Et kalad uues asukohas termo¹okki ei saaks, jahutasime vee aegamööda kümne kraadini. 0,3-grammiseid klaasangerjaid saame Inglismaalt. Algul söödame neid tursamarjaga, hiljem anname Taanist toodud spetsiaalset angerjasööta. Looduses on angerjas kõigesööja. Eestis pole ettekasvatatud maimudega katseid tehtud, kuid klaasangerjast kasvab ta kilo-kaheseks arvatavasti kümne aastaga. Kasvandusest tulnud kala on aplam toituma ja kasvab kiiremini," arutles kalakasvataja Raivo Puurits.
"See, et talunikud oma kulu ja kirjadega kalavarusid taastavad, on kiitust vääriv algatus. Tänavu eraldas Keskkonnainvesteeringute Keskus Jõgevamaa kalavarude taastamiseks 30 000 krooni, vajadus on kümme korda suurem," märkis maakonna keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves.
"Vähemalt midagi oleme ka omalt poolt teinud, muidu ainult püüame. Ehk näevad Saadjärves angerjat meie lapselapsedki," jäid kalurid oma ettevõtmisega rahule.
ARDI KIVIMETS
Elistvere loomapark pälvis UNICEFi kiikhobu
Eile võttis Elistvere loomapargi projektijuht Kaupo Ilmet Toompea lossi Valges saalis vastu ühe UNICEFi Eesti Rahvuskomitee tänavustest aastapreemiatest – Kiikhobu aastapreemia.
Otsuse aastapreemiate andmise kohta tegi ja ka avalikustas rahvuskomitee juba lastekaitsepäeval, 1. juunil, pidulik autasustamistseremoonia toimus aga alles nüüd. Peale Kiikhobu preemia andsid Riigikogu aseesimees, UNICEFi Eesti Rahvuskomitee esimese koosseisu asepresident Siiri Oviir, UNICEFi Eesti Rahvuskomitee president Elle Kull ja UNICEFi esindaja Eestis Toomas Palu eile üle teise, Sinilinnu aastapreemia (selle pälvis jalgpalliklubi FC Flora) ja 21 UNICEFi tänumärki, millest ühe pälvis teatavasti Siimusti lastekeskuse Metsatareke ja Siimusti lastekodu juhataja Silvi Moont.
Preemiakandidaadiks seadis loomapargi üles Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond. Loomapargi väljavalimisega 40 kandidaadi hulgast tunnustas UNICEFi rahvuskomitee Elistvere loomapargi teeneid laste loodushariduse edendamisel: suurem osa loomapargi külastajatest on teatavasti koolinoored. Plusspunkte lisas asjaolu, et loomapargis on korraldatud palju toredaid üritusi, nagu lastekaitse- ja sõbrapäevad, näitused, jõuluaegne päkapikumaa ja "Saabastega Kassi" kogupereetendused, ning et loomapark on võtnud oma hoole alla kaitstavate loomaliikide metsas vanemateta jäänud noorukesi esindajaid. Möödunud aastal, kui teatrietendused hulga publikulisa tõid, külastas loomaparki 57 200 inimest, tänavune külastajate arv jääb eeldatavalt 40 000 piiridesse.
"Kiikhobuse paneme vähemasti talveks loomapargi näitusesaali ja kui ratsu kannatab, saavad lapsed selle seljas kiikudagi," arvas parasjagu Tallinna poole teel olnud Kaupo Ilmet eilses telefoniusutluses. Nii et Elistvere loomapargis on jälle üks loom juures.
RIINA MÄGI
Reedel Tormas toimunud nõupäeval arutati Torma prügila käivitamisega seotud probleeme. Jõgevamaa esimene euronõuetele vastav prügila peaks valmima järgmiseks kevadeks.
Nõupidamisel osalesid Jõgevamaa keskkonnateenistuse, prügila teeninduspiirkonda jäävate omavalitsuste ning kohalike ettevõtjate esindajad. Prügila rajamist vedava Torma vallavalitsuse esindajana andis vallavanem Mati Kepp ülevaate ehitustööde käigust.
"Keskkonnaministeeriumi hinnangul peaksid Torma prügila teeninduspiirkonda jääma Mustvee ja Jõgeva linn, Jõgeva, Palamuse, Saare, Pala, Torma ja Kasepää vald ning Lohusuu ja Avinurme vald IdaVirumaalt. Prügilat võiksid kasutada ka teised Jõgevamaa omavalitsused," selgitas Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep.
"Pärast Torma prügila valmimist tuleb kõik teised Jõgevamaa prügilad järkjärgult sulgeda, sest need ei vasta üha karmistuvatele keskkonnanõuetele. Olulised piirid seab seejuures 2001. aasta 16. juulil jõustuv keskkonnaministri määrus: sellest kuupäevast alates tuleb prügilate sulgemisel arvestada euronõudeid."
Nõupidamise peateemaks kujunes arutelu selle üle, milline majandamisvorm prügila opereerimisel valida. Kohal viibinud AS Väätsa Prügila juhataja Aivar Lõhmus rääkis, kuidas on organisatsioonilised probleemid lahendatud 15. novembril Järvamaal avatavas Eesti esimeses europrügilas. Nõupidamisel moodustati viieliikmeline töögrupp, kelle ülesandeks jääb sobiva majandamisvormi valimine.
Praegu on Jõgevamaal registrisse kantud 22 prügilat ja matmispaika. Keskkonnaministeeriumi prognooside kohaselt jääb Eestisse pärast Euroopa Liiduga ühinemist kümmekond prügilat.
Torma prügila rajamist alustati 1996. aastal. 6,7 miljonit krooni maksva prügila ehitamist on finantseerinud Keskkonnainvesteeringute Keskus, Torma vallavalitsus ja riiklike investeeringute programm.
ULVI KALVIST
Jõgevamaa päästeteenistusele saabus eelmisel nädalal kaks tulekahjuteadet, üks väljakutse liiklusavariile ja teade pommileiust.
Esimene teade tuli kolmapäeva pärastlõunal. Mustvees Sputniku tn 8 maja korstnas põles tahm. Päästekomando kohale jõudmisel selgus, et tule leviku ohtu ei ole.
Laupäeval kell 13.53 teatati tulekahjust Jõgeva vallas Kassinurme külas Palamuse jahiseltsile kuuluvas hoones. Tuletõrjujate abi seekord vaja ei läinud, kuna jahimehed jõudsid esmaste kustutusvahenditega põlengu peatada. Söestus vaid veidike korstna ümbrust.
Pühapäeval leiti Siimusti metsas palju mürsu kesti. Tartust saabunud demineerijad tegid kindlaks, et need olid ohutud.
Tuletõrjujate-päästjate abi vajati ka Põltsamaa vallas Mällikveres toimunud liiklusõnnetusel. Kiirabi vajati 124 korral, mis on üsna tavaline väljakutsete arv nädalas.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kellelt nõudis libapolitseinik raha?
Tänavu 10. juulil peatasid Kantkülas ja Sadalas autosid libapolitseinikud, kellest üks oli erariides ja teine riietatud politseivormi kombinesooni, aga ei kandnud vormi peakatet. Mehed olid silmnähtavalt purjus. Peatamise järel teatati juhile peatamise põhjus - tuled ei põle, turvavöö kinnitamata, ületas kiirust - ning selgitati, et teda võib nüüd karistada. Ühtlasi öeldi juhile, et ta võib trahviraha maksta nende kätte, seda mõned ka tegid. Palume kõiki, keda mainitud ajal ja kohas libapolitseinikud tülitasid, aga kindlasti neid, kes maksid "trahviraha", teatada endast Jõgeva politseiprefektuuri telefonil 68 477 või 110. Võib tulla ka Jõgeva politseimajja, tuba 212 teisel korrusel, inspektor Jane Aadusaare juurde.
Pühapäeval suri äkksurma Jõgeva vallas Pakastel ühe tuttava korteris Mihhail. Mehel ei ole mingeid dokumente, tema kohta pole andmeid maakonna ega üleriigilises rahvastikuregistris ning selge pole isegi tema sünniaeg ja päritolukoht. Esialgseil andmeil oli mees enne juhtunut joonud odekolonni. Jõgeva linnas nähti teda tavaliselt pudeleid korjamas. Kadunu põrm on surma põhjuse selgitamiseks saadetud kohtumeditsiinilisse ekspertiisi.
Saadjärvest leiti mehe surnukeha
Reedel kell 7.40 leiti Tabivere vallas Saadjärvest mehe surnukeha. Laip lebas kalda ääres vees paadi kõrval. Kadunuks osutus Toivo (1948) Tabivere alevikust. Surmaolude selgitamiseks on laip saadetud kohtumeditsiinilisse ekspertiisi. Esialgsel vaatlusel surma põhjustavaid välisvigastusi ei ilmnenud.
Ööl vastu pühapäeva varastati suurem kogus alumiiniumi Jõgeva vallas Kivijärvel. Maamaja õuelt tassiti minema tonnise mahutavusega alumiiniumist piimapaak, 400-liitrine vann ja kaks 40-liitrist piimanõud. Omanik hindab kahju 3000 kroonile. Kodus olnud 80-aastane peremees ei juhtunud öösel varga käimist kuulma.
Murti sisse tartlase suvemajja
Laupäeva hommikul avastas maale tulnud tartlane, et tema maamajja Tabivere vallas Reinu külas on sisse murtud. Lõhutud olid kolme ukse lukud. Ära oli viidud neli valuvelge kummidega, mootorsaag Partner 5000, 40 liitrit bensiini ja 100 liitrit diislikütust. Avaldaja hindab saadud kahju 8000 kroonile.
Varas lõi akna tuhaplokiga katki
Pühapäeva öösel kella 2.10 ajal lõi seni veel tundmatu isik tuhaplokiga puruks Jõgeval Pae kaupluse fassaadi akna ja sisenes sealt kaudu poodi. Varas on tegutsenud kiirustades. Ära on viidud alkohoolseid jooke ja sigarette, varastatu kogus ja sortiment ning tekitatud kahju on selgitamisel.
Varastatud autot oli hakatud ümber tegema
Laupäeval avastas üks Umbusi elanik, et tema äraolekul on sisse murtud tema garaa¾i ja sealt auto Mitsubishi Galant ära viidud. Ilmnes, et kannatanuga samas majas elav gümnaasiumi VIII klassi õpilane oli varem pakkunud seda autot oma klassivennale ja nad olid auto ka tolle poole Kundrussaare külla ära viinud. Autol oli number juba ära võetud ja hakatud seda välimuse muutmiseks ümber tegema. Politsei juhtis varguses kahtlustatavate juurde jalajälg, mille mustrit oli ta märganud seoses jalgratta vargusega Põltsamaa kooli juurest.
Teisipäev, 14. november 2000. a.
Üks päev Jõgevamaa politseinike pingelisest elust
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Kuidas näen haldusreformi läbiviimist
REIN LAANET,
Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi tegevliige
KIRJAD
Eesti astumisel Euroopa Liitu on ebameeldivad tagajärjed
MEELIS KULL,
Palamuse
HERBERT SÖÖDE
Mustvee Aasta Isa on Eenok Haamer
ANNELI KORELA,
Isamaaliidu Naiskogu Jõgeva piirkonna esinaine
JUHTKIRI
14. november 2000
MAJANDUS
Pettur jättis teravilja eest maksmata
RAIVO SIHVER
Liiva talu peremees teenib lisaraha pensionile
JAAN LUKAS
Jõgeva linnavolikogu kiitis heaks kolme omavalitsuse moodustamise idee
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal ei jõuta korterialust maad aasta lõpuks erastada
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
KADI ALTMÄE
Saasta gotulechekylgk on valmis
KISH LADEN,
VAN MARDUS
Silm silma, hammas hamba, veri makaronide vastu
HIIE PAAS
Sõitmisest promillidega ja ilma
VALE-DMITRI
KRISTJAN ROHIOJA
SPORT
JAAN LUKAS
VALDU WELTBACH
MITMESUGUST
ARDI KIVIMETS
Elistvere loomapark pälvis UNICEFi kiikhobu
RIINA MÄGI
ULVI KALVIST
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kellelt nõudis libapolitseinik raha?
Saadjärvest leiti mehe surnukeha
Murti sisse tartlase suvemajja