Vooremaa
Peipsi järvel kestab praegu rääbisepüügi hooaeg. Paraku on tänavu õnnestunud kaluritel maitsvat ja kallihinnalist kala väga vähe kätte saada.
Kutseliste kalurite mittetulundusühingu Peipsi ühendus juhatuse esimees ja osaühingu Pootsman P. T. konsultant Urmas Pirk nägi tänavu esmakordselt rääbiseid möödunud laupäeval Kodaveres korraldatud rääbisepeol. “Arvatavasti on rääbist tänavu tagasihoidlikult põhjusel, et eelnevate talvede soojus ja nõrk jääkate mõjusid rääbisemaimudele ebasoodsalt. Viimase aja rikkalikumad rääbisesaagid olid 1991., 1992. ja 1993. aastal,” rääkis kolmeteistkümmet kalurifirmat ühendava organisatsiooni juht.
Rääbisepüük on kulukas tegevus
Osaühing Pootsman P. T. pole sel aastal rääbisepüüginoota vette toonudki. “Tänavune rääbisesaak on nii kesine, et püük osutub ebatasuvaks. Mõistagi halvendab kehv rääbisesaak meie firma majanduslikku olukorda,” teatas Pirk. Tema sõnul kasutatakse rääbise püüdmiseks nootasid, mis maksavad ligi 80 000 krooni.
“Meil pole võimalust nii kallist noota ostagi,” märkis Omedus asuva Ninametsa kalatalu perenaine Linda Kalme. “Mulle maitseb rääbis suurepäraselt. Näiteks korra sõin suitsuahju juures lühikese aja vältel 22 rääbist. Sel aastal ostaksin rääbist kasvõi poestki, kuid väärtuslikku kala müüakse sealgi haruharva. Räägitakse, et rääbis olevat Peipsi järve Venemaa poolsetesse vetesse ujunud, mis võib aga ka lihtsalt kalamehejutt olla,” arutles ta.
“Mina olen tänavu rääbist siiski näinud. Käisin naabrimehe sünnipäeval, pererahvas oli Mustveest ühe rääbise ostnud, mis maksis ligi viis krooni,” lisas kalatalu peremees Kalev Kalme.
Kirutakse koha ja riigivõimu
Rääbist püütakse tavaliselt Peipsi järve põhjapoolsest osast. Mõnel kalandusettevõttel on sealt tänavugi õnnestunud siiski veidi rääbist kätte saada. Nii on osaühingu Peipsi kalatööstuse kalurid püüdnud nädalas keskmiselt 100—150 kilo rääbist. “Nii viletsat rääbisesaaki kui tänavu, ma ei mäletagi. Võimalik, et rääbise defitsiidis on süüdi ka koha, kes usinasti rääbist sööb,” märkis firmajuht Ilja Bõstrov.
Kasepää valla kalandusfirmadest üritab sel aastal rääbist püüda ka osaühing Omedu Rand. Aktsiaseltsi MIF Laine juhataja Mihhail Guzi arvates on kehva saaki arvestades rääbisepüük praegu mõttetu.
Koha ja teisigi suuremaid kalu püüaksid kalurid praegu meelsasti, kuid 15. maist kuni 1. septembrini on riigivõimud keelanud igasuguse võrgupüügi. “See aasta on kaluritele üldse igavesti halb olnud. Põllumeestele korvatakse aegajalt loodusjõudude tekitatud kahju. Tänavu purustas jää meie kalavõrgud, kuid seda kahju ei korva keegi,” pahandas Kalev Kalme Ninametsa kalatalust.
JAAN LUKAS
Utsali õppekogunemisest võtab osa 23 reservallohvitseri ja 14 reservohvitseri
Reservistidele antakse edasi rivi, side, meditsiini ja pioneeriõpet ning värskendatakse nende relva kasutamise ja laskmisoskusi. Lisaks täiendavad mehed teadmisi taktikaõppe ja lahingukoolituse vallas. Uudne on, et reservohvitserid osalevad sõjamängus, milles nad analüüsivad oma tegutsemist reaalses lahingolukorras.
Reservõppekogunemine kulmineerub 16. juulil esmakordselt Eestis läbi viidava reaalset sõjaolukorda imiteeriva lahinglaskmisega, mis algab kell 1 öösel.
Reservõppekogunemise teisel etapil, mis viiakse läbi 16.—26. oktoobrini, kaasatakse reservõppekogunemisele ka reakoosseis. Nende koolitamisega tegelevad siis juba praegu koolitust saavad reservohvitserid ja allohvitserid. Reservõppekogunemine lõpeb 27.—29. oktoobrini Kirde Riigikaitseosakonna Jõgeva Kaitsepiirkonna kompaniiõppusega “Kindel Tahe”. Peale õppusi läheb värskelt koolituse läbinud kompanii samas koosseisus reservi. Sügisesel etapil kaasatakse õppekogunemisele 150 reakaitseliitlast.
Jõgevamaal Utsali väljaõppekeskuses läbiviidav reservõppekogunemine on taasiseseisvunud Eestis esimene, mis algab eelformeerimisest ning hõlmab kompanii lahinguvalmiduse tõstmist kuni täieliku lahinguvalmiduse saavutamiseni.
TANEL RÜTMAN,
lipnik
ARVAMUS
Propagandasõda Mõõdukate moodi
Olen seni püüdnud sõnasõda koduse Vooremaa veergudel vältida. Paraku on mõõduka, kolleegi Meelis Paaveli artiklis “Avanenud euroturg kui tarkuse võit” nii palju lausvalet ja pooltõdesid, mida tuleb selgitada.
Riigikogu 21. juuni erakorralisel istungil oli valitsusliit asetanud “Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu” päevakorras viimaseks. Ju see oli koalitsiooni hinnang selle seaduseelnõu tähtsusele. Maaelu komisjon Ants Käärma juhtimisel tegi oma parima, kuid koalitsioon ei nõustunud riigile konkreetseid kohustusi võtma. Isegi seadusega sätestatud igaaastased läbirääkimised tootjate esindajatega püüti asendada põllumajandusministrile ustava nõukogu moodustamisega. Ilmselt oli koalitsioonil juba varem välja kujundatud seisukoht lasta eelnõu lugemine katkestada ja alustada opositsiooni, eriti Rahvaliidu vastu propagandasõda.
In vino veritas ( joobnu ei varja tõtt)
21. juunil 11.30 paiku astus minu ja fraktsiooni aseesimehe Andres Variku juurde ilmselgelt alkoholi järgi lehkav Mõõdukate esimees Andres Tarand ja teatas, et kui seadust täna vastu ei võeta, käivitab ta isiklikult meie vastu propagandasõja. Vastasime, et kui eelnõu paragrahv 4, mis sätestas maaelu toetuseks aastas 2% sisemajanduse kogutoodangust, välja hääletatakse, katkestatakse eelnõu lugemine juhtivkomisjoni otsuse alusel. Teatasime ka, et teame täpselt, et SAPARDi raha viibimine pole seotud antud seaduseelnõuga, vaid Põllumajandusministeeriumi hiljaksjäämisega dokumentide esitamisel Brüsselile.
Seega ootasin kolleeg Paaveli artiklit juba ammu. Tähelepanuväärne on ka see, et Paaveli kirjutis on nagu kaks tilka vett mõõdukatest erakonnakaaslaste kirjutistega teistes ajalehtedes.
Asja sisust
Meelis Paavel kirjeldab mõnede toidukaupade tollide alandamist ja kvootide suurendamist kauplemisel ELiga Põllumajandusministeeriumi enneolematu võiduna, kuid unustab, et asi läks liikuma hoopis Eesti Maarahva Kongressi volikogu kirjast ELi põllumajandusvolinikule Fischlerile. Kiri, kus palutakse ELi lõpetada nendepoolne kõlvatu konkurents ja ebaaus kaubandus, mis hävitab Eesti põllumajandust ja maaelu, pani lõpuks tegutsema nii Välis- kui ka Põllumajandusministeeriumi. Meedia summutas loo oskuslikult.
Samal ajal on selge, et just kõlvatu konkurents ja ebaaus kaubandus, mida Mõõdukad on alati mahitanud, on Eesti põllumajandusele ja maaelule suurimat kahju teinud. Kümned tuhanded inimesed on kaotanud töö ja elatusvahendid. Kolmikliidu valitud poliitiline suund on moondanud Eesti maaturgu, mistõttu meie maa, mis ei tooda kasumit, on 30—100 korda odavam kui ELis ja langenud välismaiste rahatuusade huviorbiiti, et hiljem ELis hiigelkasumeid teenida.
Meelis Paavel ajab segi kaitsetollid ja tasakaalustustollid. Just tasakaalustustollid on need, mis peavad oma tootjat operatiivselt kaitsma doteeritud impordi vastu. Eestimaa Rahvaliit kaitses ja kaitseb ka praegu ausa ja pariteetse kauplemise põhimõtet, mis on ilmselt jäänud Mõõdukatele seni arusaamatuks.
Analüüsides perioodi 1995—1999, unustab Meelis Paavel, et just siis vabastati talunikud tulumaksust, rakendati esmakordselt euroopaliku põllumajanduspoliitika elemendid — kapitalitoetused, intressitoetused, kütuseaktsiisi kompenseerimine, otsetoetused teraviljale, lehmale, emisele, noorloomale, utele. 1998. aastal korvati 226 miljoni krooni ulatuses ebasoodsa ilmastiku tõttu tekkinud põllumajanduskahjusid, leevendati Maapanga pankroti mõju.
Aastatel 1995—1999 kasvas regionaalsete investeeringute maht kuus korda. Allakäik maaelus ja põllumajanduses peatati. Tõestuseks mõned arvud:
Piimatoodang aastas (tuh. tonnid)
1995 - 706,9
1996 - 674,8
1997 - 717,1
1998 - 729,5
Allikas: EV Põllumajandusministeerium.
Siis tulid Riigikogu valimised. Populistlike loosungitega “9000kroonine keskmine kuupalk!”, “13 000 uut töökohta aastas!”, “Maaelu täitmine uue sisuga!” tuli võimule kolmikliit. Ja kuigi Mart Siimanni valitsus jättis Mart Laari valitsusele 4,5 miljardit krooni reservi, näitas uus valitsus oma maasõbralikku palet koheselt vähendades otsetoetusi ja regionaalinvesteeringuid.
Kolmikliit ei märganudki, et 1999. a kuum ja kuiv suvi oli põllumehele rängem kui 1998. a suvi — ei kasvanud ju vili ega rohi. Põllumeeste toetuseks ei leitud sentigi. Piimatoodang langes 637 000 tonnini, tapamajja viidi 20 000 piimaandjat. Jõgevamaal läksid järjest põhja Kevade, Sadala, Lustivere, Endla ja Voore põllumajandusühistud. Paljud talumehed lõpetasid lootusetu tootmise. Ja nüüdki teatas põllumajandusminister Padar Riigikogus, et kütuseaktsiisi käesoleva aasta nelja kuu eest ei kompenseerita.
Alles see oli, kui hr Paavel kiitis vajadust 1941. a Saksamaale ümberasujatele vara tagastada. Saamaks Saksa Bundestagi seisukohta, saatsid neli opositsioonierakonda kirja Bundestagi esimehele hr Thiersele. Vastus oli lakooniline — järelümberasujate puhul ei ole Saksamaal Eestile mingeid nõudmisi, puudub igasugune alus riikidevahelise kokkuleppe sõlmimiseks.
ERL blokeeris täie teadlikkusega vastava seaduseelnõu arutamise Riigikogus. Täna küsime avalikult — kelle asja ajavad kolmikliitlased, nende hulgas Mõõdukad?
Mõõdukate minister Mihkel Pärnoja on peategelane ASi Narva Elektrijaamad erastamisel ameeriklastele (NRG Energyle). Praeguse valitsuse äriplaan on viletsam kui see, mille Mart Siimanni valitsus 1998. a tagasi lükkas. Ligi 5miljardiline kahju, mis tuleb kompenseerida elektrihinna tõusuga, tuleb meil kõigil kinni maksta. Kahjuliku lepingu sõlmimise tahab valitsus panna Eesti Energia juhtidele. Kuid ehk aitab?!
Eesti suurima liikmeskonnaga erakond Eestimaa Rahvaliit ei karda Mõõdukate propagandasõda, neid on Mõõdukad algatanud ennegi. Reetmine ja kahepalgelisus ei kuulu ERLi poliitilisse relvastusse, sellepärast ei kuulu Mõõdukad ka meie perspektiivsete koostööpartnerite hulka.
VILLU REILJAN,
Eestimaa Rahvaliidu esimees
KIRJAD
Karjääris suplemine tuleks ära keelata
Siimusti asula lähedal asuv Nõmme talu on juba aastaid hädas nendega, kes põllu mehe tööst ja vaevast ei hooli. Nagu ilm soojeneb, nii hakatakse parvede viisi voorima üle meie põllu endisesse kruusakarjääri. Minnakse ja tullakse läbi vilja või põlvini ulatuva heina, ja ikka sealt, kust kellelegi meeldib. Paarisaja meetri laiune põld on läbi tallatud. Mõni sõidab jalgrattaga, kuigi mööda teed jõuaks lombi äärde kiiremini.
Talunike leiva peal tallamine on asja üks külg. Teine, ja palju hullem, on see, et karjääri seisvas ja sogases vees suplemine on ohtlik. Põhilised käijad on lapsed, kes ei mõista arvestada, et nad võivad uppuda või saada mõne paha haiguse. Karjääris on läbipaistmatu piimjas vesi. Kunagi pesti selle veega killustikku, masinatest jäid veele õlilaigud.
Karjäär on tühjendatud põhjaveeni välja. See, solgitud vesi, millega pestakse autosid ja kus sulistatakse ning aetakse ka oma häda ära, jõuab ju meie kaevudesse. Karjääri ja kaevu vee tasapind on samal kõrgusel. Kruusakarjääri vee solkimine on sama, kui mõni torkab oma kummikud minu kaevu ja hakkab neid seal puhtaks loputama.
Kui vabas looduses on kaevatud mõni auk põhjaveeni, siis peaks see olema piiratud, et igaüks ei pääseks seda solkima.
REIN MÖLL
JUHTKIRI
Kultuurilinnast raudteelinnaks tagasi?
Ehkki Jõgeva linnavalitsus võitleb juba aastaid raudteelinnast kultuurilinnaks saamise nimel, ei taha raudtee jõgevlaste alateadvusest kuidagi taanduda. Mis muu kui lapsepõlvenostalgia, sügavale sisemusse juurdunud kokkukuuluvustunne sunnib linnakodanikke purjuspäi raudteele kakerdama või elutüdimushoos veduri ette viskuma? Linnast kaugele sõitev rong on ju kui külaline maailmast, kus elu on tingimata parem, ta võtab su kaasa ja viib siit ära...
Jõgeva linn võlgneb raudteele palju, kaasa arvatud oma olemasolu ning rajooni/maakonnakeskuse staatuse. Kui raudtee oleks ehitatud veel sel ajal, kui tsaar raudteetrasse joonlaua abil maha märkis, paikneks maavalitsus praegu Laiusel või Palamusel, Jõgeva aga oleks parimal juhul vaid tilluke külake Pedja jõe silla ümbruses. Raudteega on tihedalt seotud mälestused kohalikust kuulsaimast poetessist, Betti Alverist, samuti sai kohalikel valimistel kõige rohkem jõgevlaste hääli just raudteele spetsialiseerunud transiiditeoreetik Ants Paju. Raudtee on Jõgeva linna minevik ja miks mitte ka tulevik ning vähemalt oma südames pole jõgevlased kunagi raudsetele relssidele truudust murdnud.
Seega on Jõgeva linnaisade, loomingulise intelligentsi ja muude arvamusliidrite töö Jõgevast ikkagi kultuurilinn kujundada siiski märksa raskem, kui ülesande püstitamisel võibolla paistis. Kuid näiteks on ju ka võimalus ajada kultuuriasja raudtee kaudu, säilitada ja arendada raudtee ümbruse ajaloolist miljööd, luua linnakodanikele ja külalistele mõned raudteega seotud atraktsioonid ning miks ka mitte teha näiteks praegu tühjana seisvasse vanasse jaamahoonesse põnev ja noortepärane ööklubi? Selline, kuhu saaks rongiga tulla kasvõi Tartust ehk Tallinnast?
AARE KIRNA
MAJANDUS
ELi otsused elavdavad lootusi piimatootmisrindel
Selle aasta teisel poolaastal jõustusid ELiga soodsamad kaubandustingimused, mille tulemusena suurenesid piima ja lõssipulbri ekspordikvoodid ligi kolm korda. Samuti asendus 20-protsendiline tollitariif 0-protsendilisega. Käesoleval
aastal toodetakse Eestis piima 600 000 tonni. Ekspordikvootide maht moodustab 135 000 tonni ehk 22,5%.
Euroloaga piimatööstuste (AS Põlva Piim, TÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei, AS Lacto, AS Tapila Laeva Meierei) seas on E-Piima Põltsamaa Meierei, millel on luba eksportida Euroopa Liitu ka juustu. Kvoote taotlevad Euroopa firmad. Kuna see maksab, siis sõlmitakse ekspordist huvituva maa ettevõtetega vastavad lepingud. Euroopa Liitu importija saab piimatoodete impordilitsentsi taotleda Brüsselist.
E-Piima Põltsamaa Meierei finantsdirektor Taavi Aas teatas Vooremaale, et neil on teise poolaasta toodang lepingutega kaetud. “Või ja pulbritoodang ei suurene. Juustu aga toodame kaks korda rohkem kui enne, varasema 90 tonni asemel tuleb nüüd 185 tonni kuus. Üle poole sellest ekspordime. Piima oleme hakanud nii piimatootjatelt kui ka teistelt meiereidelt rohkem kokku ostma, umbes 160 tonni kuus. Kokkuostuhind, 2.50 liitri eest tõuseb sügisel kolme krooni lähedale,” lisas finantsdirektor.
Eestisse piimatoodete eksportettevõte
Põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot tõdes eelmise nädala kolmapäeval tootjate liidu nõupidamisel esinedes, et piimahind võib lähiajal tõusta. “Samas on avaldatud ka kartust, et kui tuleb kiire tõus, võib see hiljem kaasa tuua hinna languse. Kogu tsükkel, ka tööstused peaksid olema tootjate kontrolli all. Eeltooduga kaasneb eksportettevõtte loomise probleem. Praegu tegeleb sellega Kaubandus-Tööstuskoda,” märkis kantsler.
Jõgeva Tootjate Liidu tegevdirektor Urmas Ingver ütles nõupidamisel, et Eestis kvoote ei jagata. Kolm suurt magnaati EList lepivad kokku ja jagavad omavahel selle ära. Ingver pidas positiivseks, et tollid läksid ekspordilt maha ja võimalused suurenesid.
“Igaüks toodab heas usus lattu. Teoreetiliselt on võimalik, et piimahind hakkab sügise poole tõusma. Praktiliselt oleneb palju ELi kokkuostjatest ja Eesti piimatööstuste ühtsusest. Kas peetakse eksportööridega eraldi läbirääkimisi ja allutakse viimaste survele või tegutsetakse koos. Samuti on väga tähtis, kelle taskusse läheb tollide kadumisest saadav lisaraha (ligi 200 miljonit krooni), kas Eesti piimatöötlejatele või ELi kokkuostjatele. Töötlejatel oleks täiesti mõttekas luua ühine ekspordiorganisatsioon,” märkis Urmas Ingver.
Riiklikku eksporditoetamise süsteemi aga ei tule ja Eesti riik ei kavatse hakata maksma eksporditoetusi. Vastav lubadus on antud Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO).
Torma POÜ juhataja Ahto Vili oli tootjate nõupidamisel skeptiline. “Viimase kümne aastaga on piimatöötlejad suutnud endid tootjatest tunduvalt paremasse seisu viia. Piimahind tõuseb ainult nii palju, kui palju tööstused paotavad oma rahakotti. Igal pool on turg tootjahindadega ära reguleeritud. Nii kaua kui meil seda ei ole, jääb tootja tõmbetuulde,” arvas Ahto Vili.
Eesti piimatootjad on loonud mitu organisatsiooni: Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Rõuge Piimaühistu, K-Piim Põlvamaal jne. Aprilli lõpul moodustasid kuue maakonna piimatootjate esindajad keskühistu Eesti Toorpiim. “Kahjuks ei oma praegu ükski piimatootjate organisatsioon sellist turuosa, millega saaks piimatööstureid mõjutada. See nõuab tootjate koostööd,” kommenteeris hetkeolukorda tootjate liidu tegevdirektor.
Tulundusühistu Eesti Toorpiim juhataja Toomas Paur teatas Vooremaale, et praegu käib kibe töö maakondlike ühistute loomisel, kus kõik piimatootjad koonduksid ühtsesse ühistusse ja piimamüük toimuks läbi nende.
“Heaks näiteks on siin ühistu K-Piim, mis loodi Põlva ja osa Võru tootjate baasil. Neil on juba 50 tonni päevapiimast koos. Tegeldakse ka piimavarumisega, seetõttu otsustatakse ise, kuhu ja kellele tooret antakse,” lisas Toomas Paur.
RAIVO SIHVER
Kui panna Neti otsingumootorisse sõna “jõgeva”, saate sadu vastuseid, aga tegelikult on sisulisi ja iseseisvaid lehekülgi käputäis.
Põhimõtteliselt on internetileheküljed nagu elektroonilised reklaambrošüürid ja lipikud, mida võib näha paberkujul näiteks apteegis, poodides ning mis annavad erinevate kaupade ja nähtuste kohta infot. Internet on siis nagu hiigelsuur ülemaailmne brošüürikogu või stend, kus otsimissüsteemid vajalikud lipikud sulle kähku üles otsivad. Netilehekülgedel on ka mingil moel reklaamiülesanne ning nad peaksid olema atraktiivsed ja kergesti loetavad. Aga Jõgeva kodulehekülje tegijad pole sellest vist hästi aru saanud.
Jõgeva linnavalitsuse kodukas oli juuli alguses üldse kinni. Maavalitsuse oma oli mahukas ja suhteliselt informatiivne, kuid kummaliselt ja ebamugavalt kujundatud. Näiteks võib mõne lehekülje keskel olla salapärane auk. Helebeežil taustal olev trükimasinastiilis kiri on pisike.
Saidilt saab infi oma isikkoosseisust, maakonna kultuurist, majandusest, turismist jne, kuid kõike üpris pealiskaudselt ja isegi lünklikult. On pisikesi maastikupilte jms, uudistekülje viimased “uudised” pärinesid aprillikuust. Väga auklik on ka kultuuriürituste kalender.
Koolide kodukad on olemas, aga... Ühisgümnaasiumi oma — hall ja väga kuiva infoga (va sõpruskoolide lk). On üles loetud hetke juhtkond, õpetajad (näidatud kehval ühispildil), õpilased, vilistlased, õhuke ajalugu, napid traditsioonid, võimalused ja ongi kõik. Allakirjutanu käis ka kunagi seal koolis ja ei mäleta, et oleks olnud selline vaimuvaesus.
Gümnaasiumi lehekülg on veidi parema kujundusega (beež), algab puha Kanti tsiteerides, on sõnaohter, reklaamib oma teatrit “Liblikapüüdja”, arvutiklassi (hästi spetsiifilises keeles), tüsedaid traditsioone ja ajalugu, on ka koolileht jm. Samas pilte ja fotosid peaaegu polegi.
Jõgeva Kunstikooli kodulehekülg on esmapilgul lastepäraselt värviline, aga tegelikult väga kehv. Palju ametlikku teksti, üks maal näituseleheküljel, tühi üritustekalender (uuendatud märtsis), ainult mingi foto ripub.
Kooliteatri “Liblikapüüdja” sait on hall ja igav, kuigi suht asjalik. Muidugi puuduvad pildid.
On olemas ka selline sait nagu “Jõgeva koolid” ehk “Miksikene”, millest ei saa üldse aru, mis ja milleks ta on. Täis segast teksti, koolide tabeleid, mingeid üleskutseid… Jõgeva haigla kodulehekülg on kinni.
Jõgeva spordiklubi Tähe kodukas on seevastu üks linna paremaid, hästi kujundatud ja mahukas. On fotosid, külluslikult infot, kalender jne. Kõike on isegi liigagi palju. Jõgeva MC ehk tsikliklubi oma on päris hästi kujundatud, aga liiga vähese infoga, pildimaterjal on puudulik.
Üldiselt jah, Jõgeva saidimeistritel on arenguruumi veel kõvasti ja kindlasti tuleks selle ala eest hoolitsejatel laiskus juhtmega välja peksta.
MARGUS KIIS
KULTUUR
Fotorahvas pildistas Põltsamaad
Põltsamaa linna vahel võis möödunud nädalavahetusel näha tavatult palju fotoaparaatidega inimesi ringi askeldamas. Kusjuures mitte seebikarpidega, vaid tunduvalt toekamate “torudega”: Eesti Fotokunstiühing pidas Eestimaa keskpaigas oma kokkutulekut.
Eesti fotorahva iga-aastaste kooskäimiste traditsioon sündis juba kolm aastakümmet tagasi. Siis olid asja eestvedajaiks fotoklubid, mis tegutsesid igas vähegi linna nime väärivas paigas. Kui majandustingimused järsult muutusid ja rahalise toetuseta jäänud fotoklubid kiduma jäid või hinge heitsid, kadus ka kooskäimise komme. Kolm aastat tagasi puhus 1987. aastal asutatud Eesti Fotokunstiühing kokkutulekutele taas elu sisse.
“Esimesed kolm kokkutulekut toimusid Ida-Virumaal, kus olid olemas head võõrustajad: seal on säilinud mitu elujõulist fotoklubi, mille juhid kultuuriasutustest veel palkagi saavad. Tänu fotokunstiühingu liikmele Väino Valdmannile leidsime nüüd toetuspinna ka Põltsamaal,” ütles fotokunstiühingu juhatuse esimees Maruta Varrak.
Kokkutuleku korraldamist toetasidki peale Eesti Kultuurkapitali Põltsamaa linnavalitsus ning mõned kohalikud ettevõtted.
800 fotot
Lasteaedalgkoolis Tõruke pesitsenud fotograafid tegid sealt pildistamisretki linna peale. Mõnda võlus kohalik puitarhitektuur, mõnda lossihoov, mõnda voolav vesi, mida Põltsamaal rohkesti leidub. Pildistati ka modelli.Väino Valdmanni sõnul pakkunud modell oma teeneid ise, kuna lootis vastu saada fotosid, mis on heaks täienduseks modellialbumile.
Linna pildistamiseks said fotograafid tasuta filmi. Parematest piltidest pannakse sügisel Tallinnasse Kiek in de Köki galeriisse näitus üles. Talvel jõuab see ka Põltsamaale.
Osa kokkutulekulisi oli kaasa võtnud ka valmis pilte. Ühtekokku laekus ligi 800 fotot 47 autorilt, kellest noorim oli 8 ja vanim 72-aastane. Pilte sai täis kultuurikeskuse lavatrepp, hulk tooliridu ja pool põrandatki. Žürii, mille tööd juhtis Tartu fotokunstnik Valeri Parhomenko, määras peapreemia kogenud tallinlanna Kristel Lukatsi fotokomplektile. Parimaks mustvalgeks komplektiks tunnistati Juri Ivanovi ja värvifotokomplektiks Heidi Toominga oma.
Välja anti ka rida žanripreemiaid. Portreefoto alal teenis selle näiteks eesti foto grand old man Kalju Suur. Pühapäeva hommikul toimus näitusepiltide arutelu. Teine kokkutuleku ajal avatud näitus — Tartu Kunstikooli fotoosakonna tudengite töödest — jääb kirikla galeriisse üles kauemaks.
Kaks korraga
Tallinna fotoklubilastel oli Põltsamaal kaasas ka seitse inimest Soomes Espoos tegutsevast sõsarklubist. Nende esindaja Lauri Kukko ütles, et soome fotohuvilisedki käivat kord aastas koos, aga hoopis talvel. Suvel on rahvas puhkuste tõttu mööda ilma laiali. Põltsamaale kokku toodud piltide taset hindas Lauri Kukko ebaühtlaseks, aga amatöörtegijate puhul olevat see loomulik.
Kes päevasündmusi tähelepanelikumalt jälgis, sellele jäi kõrva, et kogu eesti fotorahvas polnud möödunud nädalavahetusel sugugi koos Põltsamaal, vaid ka Järvamaal Väätsal toimus mingi fotoüritus. Maruta Varraku sõnul lubanud Väätsa kokkutuleku peakorraldaja, AS Morgan-Foto alguses tulla fotokunstiühingu kokkutuleku sponsoriks. Erinevalt fotokunstiühingust arvasid aga fotoärimehed, et kokkutulekut tuleb pidada mitte linnas, vaid grüünes, kus hea õlut juua ja vorste grillida. Fotokunstiühing jäi aga oma kohavalikule kindlaks ning nii saigi teoks kaks üritust ühel ajal ja fotorahval tuli valida, kas minna ühele või teisele või lipata läbi mõlemalt.
RIINA MÄGI
Möödunud pühapäeval toimunud VIII Äksi kihelkonnapäeval elati kaasa professionaalidest ja taidlejatest muusikute esinemisele, sporditi ning kohtuti tuttavate ja sõpradega.
Kihelkonnapäeva tegevuspaigaks oli Äksi kirikut ümbritsev park. Kokkutuleku algusest andis märku Väägvere pasunakoori reibas muusika. Pidulike helide saatel tulid rahva ette kunagises Äksi kihelkonnas asuvate omavalitsuste juhid: Tabivere vallavanem Aare Aunap ja Tartu vallavanem Aivar Soop. Aare Aunap luges raamatust “Muistsete aegade lood. Jõgevamaa legendid” ette muistendi Saadjärve tekkimisest ning kinkis selle raamatu kolleeg Aivar Soobile.
Kihelkonnapäeva vabaõhukontserdil esinesid lisaks Väägvere pasunakoorile ka Ülenurme rahvamuusika orkester ning rahvatantsu ansambel Luukar Kaareperest. Pärast taidlejate kontserti said kihelkonnapäevalised proovida oma võimeid rahvalikel spordialadel. Lapsed jooksid võidu ümber Äksi kiriku. Osavust ja kiirust sai mõõta ka vankriratta veeretamises ning kanamunade viskamises. Spordivõistlusi korraldas Rein Jõeveer Tabiverest.
Tänavusele Äksi kihelkonnapäevale lisas omapära klassikalise muusika kontsert Äksi kirikus, kus Tatjana Leppnurm mängis harfi ning Virgo Veldi saksofoni. Duo esitas nii keskaegset kui ka 20. sajandi muusikat.
Kihelkonnapäeval tutvustasid ja pakkusid oma kaupa käsitöömeistrid. Tartu memm Erna Mandel oli kaasa toonud voki, millel asjahuvilistele linaketramist õpetas.
Nagu alati, oli ka seekordse kihelkonnapäeva pingetpakkuvamaks osaks kiviviskevõistlus “Äksi äss”. Tänavu soovis 11,2 kilogrammi raskust kivi visata 27 meest, mis on rohkem kui varasematel kihelkonnapäevadel. Kõige kaugemale viskas kivi Tartumaal asuva Kõrveküla spordihalli juhataja Margus Pärsik, kelle kivi lendas rohkem kui 37 meetri kaugusele. Margus Pärsik sai auhinnaks Äksi ässa keraamilise kuju, mille autoriks on Meedi Ümar Siimustist.
“Käisin laupäeval rammumeeste võistlusel, kus veidi jalga vigastasin. Õnneks suutsin siiski korralikult kivi visata. Muide, kiviviske tulemus sõltub paljuski ka juhusest,” ütles Vooremaale Margus Pärsik, kellele tänavune Äksi ässa tiitel oli neljas. “Pean vist ässakujude jaoks eraldi kapi muretsema,” lisas ta.
Teiseks jäi kiviviskevõistlusel Vello Pärnpuu Tartust, kolmandaks Peep Päll Saarelt, neljandaks Vello Puusalu Tartust, viiendaks Tambet Luha Patastelt ja kuuendaks Tarvo Vassil Tabiverest. Kihelkonnapäev lõppes tantsupeoga Puurmani ansambli Jeerum muusika saatel.
Ka tänavuse Äksi kihelkonnapäeva peakorraldajaks oli Aune Sepp. “Rohkearvuline osavõtt igaaastastest kihelkonnapäevadest tõestab, et Tabivere ja Tartu valla rahval on piisavalt tugev üksmeelsus ja koostegutsemistunne. Arvatavasti võiks kunagisi kihelkonnapiire arvestada ka haldusreformi täide viimisel,” ütles ta.
Kihelkonnapäeva juhtinud tartlane Olev Ulp kauples Aune Sepalt välja lubaduse jätkata selliste rahvalike ja meeleolukate koosviibimiste korraldamist ka tulevikus.
JAAN LUKAS
Põltsamaa keskkonnaühingu Kivirik korraldatud laagri “Suvi, seiklused ja töö” kahes vahetuses lõi kaasa ühtekokku ligi 70 õpilast. Kumbki vahetus kestis kaks nädalat, teine vahetus võttis otsad kokku möödunud reedel.
Peale Põltsamaa linna 9—14aastaste laste töötas ja puhkas laagris ka Põltsamaa valla lapsi, samuti paar Põltsamaal suve veetvat noort tallinlast ja isegi üks Soomest pärit neiu.
Hommikupoolikuti tegid lapsed lihtsamaid haljastustöid linna parkides, paaril päeval oldi tööl ka ühisgümnaasiumi botaanikaaias ja Põltsamaa roosiaias. Viimases meeldis lastele eriti, sest sealt anti neile lilli koju kaasa. Pärast lõunasööki Puhu-Risti söögimajas käidi ujumas, mängiti maastikumängu, peeti veepidu või tehti muud huvitavat. Viimasel laagripäeval pidi iga laagriline hindama viie palli süsteemis nii enda kui ka teiste tööd. Kiviriku tegevjuhi, linnavalitsuse haljastusspetsialisti Inge Angerja sõnul kujunenud enda pandud hinded üldjuhul madalamaks kui teiste antud, mis näitab, et noored olid päris enesekriitilised.
“Paljud vanemad tahtsidki oma lapsi laagrisse panna just sellepärast, et nood teada saaksid, mis maik on tööinimese elul ning et raha tuleb tööga välja teenida. Ka kodunt laagriüritustele käimine sobib paljudele paremini kui paariks nädalaks kuhugi kaugele sõitmine,” ütles Inge Angerjas.
Kuigi lastel jätkuks tegutsemisindu terveks suveks ning Põltsamaa linnavalitsus, maavalitsuse juures tegutsev alaealiste komisjon ja kohalikud ettevõtted on keskkonnaühingut Kivirik laagri korraldamisel lahkelt toetanud, on pikema laagri korraldamiseks raha leida siiski raske. Ent päris lõppenud laste laagrisuvi siiski pole: tänase ja homse päeva veedavad nad Matsalu looduskaitsealal matkates.
RIINA MÄGI
Palamuse neiu laulis Soomes avalikul laulatusel
Palamuse sõpruspiirkonnas Ikaalistes (Soome) toimus möödunud nädalal suve ja tegelikult kogu aasta traditsiooniline tippsündmus, festival Sata-Häme Soi, millel taas osalesid ka Palamuse taidlejad.
Kuigi SataHäme Soid nimetatakse akordionifestivaliks, ei piirdu see kaugeltki akordionikontsertide ja akordionistide võistumängimistega, vaid selle raamidesse mahub väga eriilmelisi üritusi. Seekord oli festivali alateemaks Baltikum, nii et peale Eestit esindanud palamuslaste ja Tartu akordionistidekvarteti oli külalisi ka Lätist ja Leedust.
Palamuse naisrahvatantsurühm Paunvere Juuli ja Palamuse Gümnaasiumi õpilane Siim Kapral, kes omavanuste hulgas lõõtspillil Eesti kõige kõvem käsi, astusid üles nii festivali pidulikul avamisel linnapargis kui ka lõpetamisel Ikaaliste saalis. Nagu tavaliselt, esinesid Palamuse taidlejad ka Toivolansaari vanadekodu asukatele. Seekord tehti ka väljasõit 40 kilomeetri kaugusele Kankaanpää taastusravikeskusesse, kus publikuks olid noored ratastooliinvaliidid. Üks nö üllatusesinemine oli ka Ikaaliste kaubanduskooli saalis, kus Paunvere Juuli tantsud pikiti Sakndinaavia ühe vanima rahvatantsurühma, Rovaniemis tegutseva Rimppaniemi esinemise vahele.
Ka Palamuse koguduse esindus oli Sata-Häme pidustuste ajal külas Ikaaliste kogudusel. Möödunud pühapäevasel jumalateenistusel sealses kirikus pidas soomekeelse jutluse Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga. Mitme lauluga astus teenistusel üles Palamuse neiu Kadri Tegelmann. Laupäeva õhtul laulis Kadri aga ühel väga omapärasel sündmusel: avalikul laulatusteenistusel. Sata-Häme pidustuste korraldajad olid nõusse rääkinud ühe noorpaari, et need lubaksid oma elu tähtsündmust pealt vaadata ka festivalipublikul.
RIINA MÄGI
Elistvere vanas klubisaalis on septembri alguseni üleval kaks näitust: “Metsa- ja loodusraamatutega läbi aegade” ning “Meenutusi mõisa ja talumajapidamisest”.
Esimene näitus on pühendatud raamatuaastale, teine Elistvere esmamainimise 645. aastapäevale. Metsa ja loodusraamatud, mõned üsna haruldased sealhulgas, on pärit Eesti Metsaseltsi, Jõgevamaa Metsaseltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna liikmete ning Jõgeva valla ajaloo ja muuseumisõprade ühingu Ambior juhatuse liikme Juhan Reimanni kogudest. Esimene metsandusteemaline raamat trükiti Eestis, täpsemalt Tartus 1797. aastal, seega on eesti metsandusraamat 375-aastase eesti raamatu kõrval ka juba päris eakas. Viimasel ajal on eesti metsameeste lugemislauda rikastanud ka Jõgevamaa ja Eesti Metsaselts.
Mõisa- ja taluelu meenutav näitus on koostatud Juhan Reimani valduses olevast vanavarast. Näha saab taluelu juurde kuulunud majapidamisriistu, riietusesemeid, dokumente jms. Mõisasakste elu ja huvialasid meenutavad sügav nahktugitool, suureformaadilised mapid maalireproduktsioonidega, Elistvere mõisnikule kuulunud kirst jne. Elistvere viimane, Ungern-Sternbergide soost mõisahärra olnud Jõgevamaa Metsaseltsi esimehe Kaupo Ilmeti sõnul äärmiselt tsaaritruu mees, kes imperaatori sünnipäeva suure pidulikkusega tähistas ja oma alamatele sel puhul kingitusi tegi. Seepärast on näitusel üleval ka Nikolai II portree.
Loomapargi külastajad on huvitavad väljapanekud igatahes üles leidnud: möödunud nädalavahetusel liikus klubisaalis hulk vanavara uudistajaid.
RIINA MÄGI
SPORT
16. ja 17. juunil toimusid Kuusalus Eesti Spordiveteranide Liidu kergejõustiku meistrivõistlused. Väga häid tulemusi saavutasid Jõgevamaa kergejõustikuveteranid. Naistest tuli Elvi Bender oma vanuseklassis meistriks kahel alal: 100 m 16,5 ja kettaheide 24.56. Teise koha saavutas ta vasaraheites (22.97) ja kolmanda koha kuulitõukes (8.42). Elvi Korjus tuli meistriks kuulitõukes tulemusega 9.76.
Meestest on Ants Paju, väikese vigastusega, jälle rivis. Meistritiitel kettaheites tulemusega 42.50. Viiel alal võistles Ülo Kuusk: odaviskes 36.98 teine koht, vasaraheites 41.46 kolmas koht, kaugushüppes 4.24 kolmas koht. Neljandad kohad saavutas Kuusk kuulitõukes ja kettaheites, vastavalt 10.99 ja 36.50. Kümnevõistleja Hendrik Lindepuu osales veteranide kõige nooremas vanusegrupis seitsmel alal. Esikoht 110 m tõkkejooksus 22,6 ja kõrgushüppes 1.50. Odaviskes 36.98 teine koht, teivashüppes 2.80 kolmas koht.
Uue mehena Jõgevamaa kergejõustikuveteranide seas võitis August Kõni kuulitõuke 11.55 ja kettaheite 23.45. Gennadi Mihhailov tuli kolmandaks odaviskes. 22. ja 23. juulil toimuvad Märjamaal Eesti spordiveteranide suvemängud.
ENDEL MÄNNIK
Jõgevamaa kergejõustiklased võistlesid Mulgimaa pealinnas
Viljandis toimunud Eesti kergejõustiku C-klassi meistrivõistlustel 13—14 aastastele kooliõpilastele osales ka kümme Jõgevamaa sportlast. Meie maakonna tüdrukud ja poisid saavutasid silmapaistvamaid tulemusi jooksus ja kettaheites.
Kõige paremini võistles Viljandis Põltsamaa koolipoiss Lehto Vannus, kes 300 meetri jooksus ajaga 41,22 neljanda koha pälvis. 100 meetri jooksus jäi ta viiendaks, kusjuures eeljooksus oli ajaks 12,46 ning finaalis 12,61.
Treener Lea Vilms lisas kommentaariks: “Lehto Vannust võib tänavuse kevade sportlikuks leiuks pidada. Seitsmenda klassi lõpetanud poiss hakkas kergejõustiku
treeningutel osalema kevadel ning saavutas juba kooli spordipäeval silmapaistvaid tulemusi. Eesti Koolispordiliidu korraldatud neljavõistlustel jooksis Lehto 60 meetrit ajaga 7,4 ning pälvis kolmanda koha.”
300 meetri jooksus võistles võimetekohaselt ka Erli Paas Tormast (46,05). 2000 meetri jooksus osutus jõgevamaalaste parimaks tulemuseks treener Hendrik Lindepuu juhendatava Laiuse kooliõpilase Roland Rahni üheksas koht (7.13,36). Roland jooksis nii pikka maad meistrivõistlustel esmakordselt.
Esimest korda võistles ka Mustvee tüdruk Inna Grinkina, kes 800 m jooksus kaheksandaks jäi (2.36,43). Inna Grinkina, keda juhendab treener Tatjana Loik, on noorem kui teised C-vanuseklassis osalejad, mistõttu arenguruumi jätkub ja tuleval aastal võib temalt loota märgatavalt paremaid tulemusi.
Kaugushüppes saavutas viienda koha Hannes Kaljuste Põltsamaalt, kes hüppas 5.13. “Hannes mängib ka korvpalli ning on üldse läbi ja lõhki spordipoiss,” lausus treener Lea Vilms.
Kettaheites pälvis kuuenda koha Jõgeva koolitüdruk Kristin Männik, kes lennutas ketta 26.30 meetri kaugusele. “Kristini heide oli igati ilus ja korralik,” märkis tema treener Piret Koll spordiklubist Harte. Kuuli tõukas Kristin 8.84 meetri kaugusele ning jäi sellel spordialal kaheksandaks.
“Viljandis toimunud kergejõustiku meistrivõistlustel osales rohkesti noori. Mitmel alal, näiteks 100 meetri ja 300 meetri jooksus ning kettaheites, oli konkurents piisavalt tugev. Mõnigi tüdruk oleks oma tulemustega ka poiste arvestuses kolme parima hulka pääsenud,” märkis treener Piret Koll.
“Jõgevamaa kooliõpilaste kergejõustiku huvi on piisavalt suur, mida tõendab seegi, et Viljandis võistlesid noored kergejõustiklased erinevatest Jõgevamaa paikadest: Põltsamaalt, Jõgevalt, Laiuselt, Mustveest ja Tormast,” lisas ta.
JAAN LUKAS
Jõgeva maakonna tuletõrjevõistlused
Seekordsed tuletõrjevõistlused leidsid aset 8. juulil Põltsamaal. Üheks põhjuseks koha valimisel oli see, et Põltsamaal sai valmis uus tuletõrjedepoo, kus siis ka võistlused toimusid.
Võistlema tulid pea kõik maakonna tuletõrjujad, nii noored kui ka elu näinud mehed. Ilm oli tuletõrjujatele võistlemiseks üpris soodne, nii et võistlused võisid alata. Hea tuju hoidmiseks oli kohale kutsutud ka Jõgeva puhkpilliorkester.
Võistlused koosnesid kolmest alast. Esimene ala oli konksredeliga ronimine kolmandale korrusele aja peale. Parim aeg oli 13 sekundit ning võitja sai 700 krooni. Teine ala koosnes takistusraja läbimisest, mille pikkus oli 100 meetrit. Kolmas ala oli võistkonna mäng. Võistkonnas oli kuus meest, igaühel oli oma töö ning toimus hargnemine mootorpumbaga.
Võistkonna mängu võitis napilt Tabivere Jõgeva ees. Võitjatele anti 2000 krooni kuue peale. Üldkokkuvõttes võitis Jõgeva maakonna tuletõrjevõistluse Palamuse.
KRISTJAN ROHIOJA
MITMESUGUST
Kui hiljutise veinipäeva aegu Põltsamaal viibides esimest korda jõel ujuvaid lillekaste nägin, mõtlesin korraks, et mingid vandaalid on need tänavalt vette kupatanud. Lähemal vaatlemisel see siiski nii ei paistnud: kolm ujuvat lillesaart seisid jõevoolule vaatamata kindlalt omal kohal.
“Need igituttavad valged tänavalillekastid olid mind ennast ka surmani ära tüüdanud ja nii ma tulingi lagedale esmapilgul pöörase mõttega tekitada jõele lillesaared,” ütles Põltsamaa linnavalitsuse haljastusspetsialist Inge Angerjas. Neljaruutmeetriseid lillesaari kannavad kuusepalkidest parved. Laudkastid nende peal on vooderdatud topeltkilega, et jõevesi lausa lillekastist läbi ei jookseks. Lilled — kolme eri tooni tagetesed — on istutatud turbamulda.
“Tagetesed on vähenõudlikud ja vastupidavad: sellepärast neid vist rahvasuus üliõpilasteks kutsutaksegi. Kasutasime lausistutust, kuna normaalseid istutusvahesid ättes oleks lillevaip jäänud liiga hõre ega oleks kaugelt vaadatuna muljet avaldanud,” ütles Inge Angerjas. “Nii puitmaterjali kui ka lilled saime Rein Joosti aiandist, mida tuntakse küll põhiliselt roosiaiana, aga kus tegelikult kasvatatakse ka teisi lilli.”
Möödunud kolmapäeval lisandusid Põltsamaa linna haljastusse taas uued põnevad detailid: bussijaama paigutati kaks nn lillepuud. Neid Inge Angerjas päris omast peast välja ei mõelnud. “Olen selliseid näinud Põhjamaades ja ka Tallinnas Nõmmel praktiseeriti neid paaril aastal, aga loobuti kui suhteliselt kallistest ja töömahukatest. Meie saime lillepuudki tänu Joosti aiandi toetusele odavalt valmis. Istutamisel kasutasime töötute linnakodanike abi.”
Lillepuude ehk kuju poolest rohkem lillesammaste sees on jämedad augulised kastmistorud, millesse saab ülevalt voolikuga vett lasta. Torude ümber olevat turbamulla kihti hoiab koos aiavõrk. Lilled istutatigi mulda läbi võrgu.
Lillepuudel on taas kasutatud tageteseid, ent seekord koos hallikasroheliste viltlehtede ja väikeseõieliste punaste begooniatega. Talvel saab need sambad männiokstega igihaljasteks muuta.
“Eks sügiseks paistab, kuidas lilled ujuval parvel ja vertikaalpinnal kasvades vastu peavad. Siis teame, kas tasub samas vaimus jätkata,” ütles Inge Angerjas ja lisas, et kui ta mõnigi kord — eriti pärast öid, mil kellegi kuri käsi aedniku töö ära on nullinud — on tõsiselt mõelnud ameti vahetamisele, siis lillesaarte ja lillepuude linnapilti ilmumise järel saadud positiivne tagasiside innustab jätkama ja veelgi uusi ideid genereerima.
Paar poisikest on siiski tabatud juba ka lillepuude rüüstamiselt, aga üldiselt tundub, et linnarahvas hoiab linnale ilu ja omapära lisavatel kujunduselementidel silma peal.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Esmaspäeval kell 16.50 sai Jõgeva politseikorrapidaja info, et Kantkülas peatab autosid ja reguleerib liiklust politseivormis purjus mees ja temaga on koos keegi erariietes, samuti purjus mees. Kohale sõitnud politseipatrull tabas Kantkülast politsei suvekombinesooni riietatud Mustvee elaniku Veiko (1965) ja Andrese (1974) Leedilt. Selgus, et politseikombinesoon oli varastatud Raja külast ühe politseiniku elumajast. Mehed sõitsid ringi rohelise BMWga. Palume kõiki juhte, keda libapolitseinikud peatasid, anda endast eeluurimise tarvis teada Jõgeva politseiprefektuuri konstaabel Andrus Väitsale (tel 26 402 või 252 54 940, võib ka minna tema juurde Mustvee politseijaoskonda) või vaneminspektor Rauno Võsastele (tel 68 442).
Teisipäeva õhtul paar minutit peale kella seitset hüppas Jõgeva viaduktist veidi maad Pedja poole Tartu—Tallinn reisirongile ette mees, kes sai üliraskeid vigastusi. 1964. a sündinud Elmo Jõgevalt sai peatrauma ning kaotas parema käe küünarliigesest ja parema jala põlveliigese kohalt. Jõgeva haiglasse toimetatud meest arstid enam päästa ei saanud ja ta suri öösel.
Teisipäeva varahommikul veerand nelja paiku hakkas Jõgeva jaamas Tartu poolse perrooniotsa kohal kaubarongi alt läbi pugema Erkki (1971) Põlvast. Seiskunud rongi tühja kaubavaguni arvatavalt seiskumisel tekkivast tõukest nihkus vagun paigast ja ratas veeres parajasti rongi alt läbipugeva mehe paremale jalale ülalpool põlve. Et meest vaguni alt kätte saada, tuli päästeteenistusel vagun hüdrotõstukiga üles tõsta.
Lehmakari lõhkus kaks sõiduautot
Ööl vastu teisipäeva teatati politseikorrapidajale, et Tallinna—Tartu maanteel Annikvere küla kohal Põltsamaa vallas on teel lehmad ja 131. kilomeetril on nende tõttu juhtunud liiklusõnnetus kahe autoga. Pimedas teele tulnud lehmadele ei suutnud otsasõitu vältida Opel ja Audi. Autod said suuri purustusi, inimesed viga ei saanud, aga üks lehm sai surma ja ühele tehti hädatapmine.
Lehmad oli OÜ Magnus AK karjast ja esialgseil andmeil pääsesid loomad teele karjaku lohakusest. Korraga võis teel olla 8—10 looma.
Esmaspäeval kella 20.45 paiku helistas Umbusist politseisse mees ja palus abi, kuna tema abikaasa olla purjus ja “hakanud märatsema”. Politseitoimkond leidis naise juba magamas. Juhtum oli lahenenud, aga mees lubas siiski hommikul konstaabli jutule minna, kuna naisel polevat seesugune tembutamine sugugi esimest korda ette tulnud.
Esmaspäeval kella 15.45 paiku varastati Tabivere alevikus “Pumbamaja” kohviku parklas olnud sõiduautost Honda Civic rahakott. Auto uksed olid lukustamata. Rahakotti jäid autoomaniku juhiluba, auto registreerimistunnistus, töötõend, haigekassakaart, pangakaardid ja sularaha ligi 600 krooni.
18. jaanuaril karistati halduskorras rahatrahviga autoga alkoholijoobes sõitmise eest Arno Tamme. 26. juunil oli mees jälle autoroolis joobnuna. Möödunud aasta juulis trahviti halduskorras samal põhjusel Elmo Saart. 22. juunil kontrolliti teda Tartu—Jõgeva teel ja mees oli taas purjuspäi oma Žiguli rooli asunud. Möödunud aasta juulis võeti halduskorras mootorsõiduki juhtimise õigus ära Vladimir Burlakovilt. Temagi halduskaristus on veel kehtiv ja 21. juunil peeti ta uuesti purjuspäi sõitmiselt kinni Torma valla piires Jõgeva—Mustvee maanteel.
Teisipäeval kurtis politseikorrapidajale üks Põltsamaa perenaine, et hommikul kella seitsme ja poole kaheksa vahel on tema elukohast puurist varastatud hall emane küülik. Küülik on kunagi varem ka ise puurist jooksu saanud, aga seekord on perenaine veendunud, et loomake on varastatud ja ta hindab saadud kahju 80 kroonile.
12. juunil peeti Jõgeval Aia tänaval kinni sõiduauto VAZ 2105, mille roolis oli alkoholijoobes Kersti Lehismaa. 13. juunil karistati teda selle rikkumise eest halduskorras rahatrahviga. Vaatamata kehtivale halduskaristusele juhtis naine 24. juuni õhtul jälle sõiduautot, olles alkoholijoobes.
Neljapäev, 13. juuli
JAAN LUKAS
Utsali õppekogunemisest võtab osa 23 reservallohvitseri ja 14 reservohvitseri
TANEL RÜTMAN,
lipnik
ARVAMUS
Propagandasõda Mõõdukate moodi
VILLU REILJAN,
Eestimaa Rahvaliidu esimees
KIRJAD
Karjääris suplemine tuleks ära keelata
REIN MÖLL
JUHTKIRI
Kultuurilinnast raudteelinnaks tagasi?
AARE KIRNA
MAJANDUS
ELi otsused elavdavad lootusi piimatootmisrindel
RAIVO SIHVER
MARGUS KIIS
KULTUUR
Fotorahvas pildistas Põltsamaad
RIINA MÄGI
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
Palamuse neiu laulis Soomes avalikul laulatusel
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
SPORT
ENDEL MÄNNIK
Jõgevamaa kergejõustiklased võistlesid Mulgimaa pealinnas
JAAN LUKAS
Jõgeva maakonna tuletõrjevõistlused
KRISTJAN ROHIOJA
MITMESUGUST
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA