Vooremaa 13.04.2000

Vooremaa
Neljapäev, 13. aprill 2000. a.

Jõgeva vallavolikogu esimeheks soovitakse Saima Kalevit

Eile õhtul toimus Jõgeva vallavolikogu istung, kus esmakordselt osalesid asendusliikmed, kes said valimiskomisjoni otsuse põhjal mandaadi pärast senise volikogu laialiminekut eelarve vastuvõtmata jätmise tõttu. Volikogu fraktsioonid Meie Vald, Vald ja fraktsiooni Vastutus ainuesindaja Saima Kalev on valmis koostööks piirkonna probleemide lahendamisel. Volikogu esimehe valimise tulemused ei olnud Vooremaa trükkimineku hetkel veel selgunud.

Enne istungi algust kohtusid üheksaliikmeliste fraktsioonide Meie Vald (senine liider Aivar Kokk) ja Vald esindajad (senine liider Urmas Ingver). Arutelul jõuti kokkuleppele, milline fraktsioon võiks saada ühe või teise komisjoni esimehe koha.

Revisjonikomisjoni juhtimiseks tehti ettepanek Kalevis elavale Tõnise talu peremehele Ain Vahtile, kes jäi selle pakkumisega nõusse. “Eelmise vallavolikogu tööd takistasid mõneti isiklikud ambitsioonid. Praeguses koosseisus on aga piisavalt kompromissivalmidust. Vallavolikogu suudab kohalike elanike huvides rohkem korda saata siis, kui teeb koostööd teiste omavalitsustega. Samuti tuleks pidada reaalseks Jõgeva linna ja valla ühinemist,” arutles Vaht usutluses Vooremaale.

Uued saadikud vajavad koolitust

Ain Vahti sõnul on fraktsioonid Meie Vald ja Vald leppinud kokku ka selles, et volikogu esimeheks võiks valida sordiaretaja Saima Kalevi fraktsioonist Vastutus. “Kõige südamelähedasemad on mulle volikogu töös sotsiaalküsimused. Ise tegelen avahooldusega, mida saaks kindlasti paremini korraldada. Vajaduse korral olen valmis ka volikogu tööd juhtima,” rääkis Saima Kalev eile keskpäeval maakonnalehele.

Fraktsioonist Meie Vald volikogusse saanud Kaja Pärn aktsiaseltsist Werol Tehased ütles: “Volikogus on palju inimesi, kellel pole eelnevat töökogemust saadikuna. Nii tuleks korraldada koolitus, et kõik volikogu liikmed mõistaksid volikogu töö eesmärke. Enne, kui volikogus midagi otsustatakse, on tarvis põhjalikku majanduslikku analüüsi.”

Ootused volikogule

Mida sooviksite uutele volikogu liikmetele, küsis Vooremaa, eelmise volikogu aseesimehelt, Jõgeva sordiaretuse Instituudi asedirektorilt Vahur Kukelt. “Volikogu liige peaks olema nii erapooletu kui võimalik ja soodustama oma tegevusega erinevate piirkondade tasakaalustatud arengut. Suur osa volikogu tööst tuleb teha komisjonides ja fraktsioonide nõupidamistel, kusjuures arusaamatuste vältimiseks tasuks igast nõupidamisest protokoll koostada.”

“Uuele volikogule oskan ma hinnangu anda siis, kui saadikud juba mõnda aega töötanud on. Kõiki volikogu liikmeid ma ei tunne, kuid mõne tegudest olen varemgi kuulnud. Nii julgen arvata, et tubli volikogu liige on ettevõtja Peep Lillemägi,” rääkis Alvar Kalevi külast.

“Mina loodan, et uuel vallavolikogul jätkuks piisavalt haritust ja vaimsust,” lisas Siimusti savimuuseumi peremees ja inglise filoloog Hillar Ümar.

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER

Jõgeva valla valimiskomisjoni koosolekul 6. aprillil 2000 otsustati:

1. Seoses volikogu tegutsemisvõimetusega lugeda ennetähtaegselt lõppenuks järgmiste Jõgeva vallavolikogu liikmete volitused:

Enn Angerjäev

Jaan Anni

Urmas Ingver

Raivo Kittus

Aivar Kokk

Gunnar Koll

Malle Koppa

Vahur Kukk

Tiina Mihhailov

Tarmo Link

Vello Lukk

Tiit Maripuu

Hillar Moont

Anne Oras

Vello Pütsep

Juhan Reimann

Liia Stamm

Valli Tooming

Ain Viik

2. Jõgeva vallavolikogu liikmeteks astuvad järgmised Jõgeva vallavolikogu asendusliikmed:

Valimisliit Meie Vald

Peep Lillemägi

Merike Olt

Kadri Peterson

Ergo Prave

Kaja Pärn

Reinhold Reimand

Vello Ründva

Ingrit Virks

Liia Vöörmann

Valimisliit Vald

Reine Koppel

Asta Leiten

Tiia Lätt

Aivo Porro

Oleg Rajapu

Hans Tamm

HeleMall Teras

Mart Uudla

Ain Vaht

Valimisliit Vastutus

Saima Kalev

Voore lapsed tutvusid Riigikoguga

Möödunud neljapäeval külastasid 28 Voore põhikooli õpilast Riigikogu. Ekskursioon oli jätkuks kooli kodanikuõpetuse tundidele.

Et koolitundides omandatut ilmestada, on Voore koolis tavaks olnud korraldada VII—IX klassi õpilastele ekskursioon Tallinna, tutvumaks lähemalt Riigikogu ja presidendi tööga. Seekordne sõit võeti ette koos kodanikuõpetuse õpetaja Mare Maasiku ja kooli direktori Raivo Reimetsaga, kes on samuti selle aine õpetaja.

Riigikogu istungitesaalis saadi giidi juhatusel ettekujutus Riigikogu töökorraldusest ning vaadati videofilmi Riigikogu ajaloost ja tänasest päevast. Riigikogu Valges saalis, kus valitsus oma istungeid peab, lasti end pildistada koos Jõgevamaalt pärit saadiku Meelis Paaveliga. Käidi ka presidendi kantseleis.

Raivo Reimets: “Kadriorus asuv presidendi kantselei on külastajatele avatud ainult presidendi äraolekul. Et Lennart Meri viibis samal ajal Ameerika Ühendriikides, võisime meie giidi juhatusel heita pilgu presidendi suursaadikute saalile, jalutada tema töökabinetis ja viibida riiginõukogu saalis.”

Et Voorelt Tallinna sõitu just tihti ette ei võeta, käidi ka tervishoiumuuseumis.

VAIKE KÄOSAAR

Põltsamaa linnavõimud kohtusid rahvaga

Esmaspäeva õhtul kohtus Põltsamaa linnavalitsus kultuurikeskuses linnarahvaga. Linnavõimud rääkisid oma tööst ja probleemidest ning vastasid rahva küsimustele.

Kokkusaamine leidis aset kohvilauas ning oodatud olid kõik huvilised. Kahjuks olid huvi ilmutanud siiski vähesed linnaelanikud. Kohale tulnud paarkümmend pensionäri olid peamiselt linna pensionäride ühenduse Kuldne Iga aktiivsed liikmed, kes tundsid huvi erinevate linna elu puudutavate küsimuste vastu. Rahva ees esinesid linnapea Margi Ein, abilinnapea Tiit Kulu, majandusnõunik Anu Angerjas, kultuuri-, haridus- ja spordinõunik Ülle Koppel ning sotsiaalnõunik Kaire Bubnis. Kohtumisest võtsid osa ka kõik teised nõunikud ning volikogu esimees Raul Kirsel. Huvi tunti nii noorte elu puudutavate probleemide kui ka sotsiaalküsimuste vastu. Küsimusi esitati teede ja tänavate olukorrast, eelarvest jne. Tehti ka mitmeid omapoolseid ettepanekuid nii noortetöö asjus kui ka vabade ruumide leidmiseks. Linnasekretäri Tiia Vahteri sõnul tõestas piisavalt välja reklaamitud kohtumine siiski rahva vähest huvi linna probleemide vastu. Ent väike hulk inimesi, kes kohale tulid, olid ometi agarad küsimusi esitama ja oma arvamust avaldama.

VAIKE KÄOSAAR

ARVAMUS

Nõupäevalt nõutuna

Nii võiks kokku võtta valdade asjameeste haldusreformi alase nõupäeva Luual. Ometi oli korraldajate mõte ja tegu hea, plaaniti isegi rühmatööd asjasse süvenemiseks. Häda tuli sellest, et asja ennast nagu polegi. Aga kõigest järjekorras.

Haldusreformi eesmärk peaks olema riiki paremini ja odavamalt toimima panna. Teha nii, et ka Euroopa Liiduga paremini klapiks. Valdade maakondade suurendamine ja piiride muutmine ei tohiks olla eesmärk, vaid ainult üks paljude vahendite hulgas.

Valitsuse poolt musta tööd tegema kutsutud Väino Sarnet oli hapunäoline. Uduselt püstitatud ülesanne, loogilise strateegia puudumine, eiteamille alusel ette antud valdade arv, ühisseisukohtade ja teabevahetuse puudumine ministeeriumide vahel, karmid tähtajad jms teeb tema büroo töö väga raskeks.

Maavanem ja Riigikogu liikmed polnud suurt targemad. Siseministeerium on äsja üllitanud haldusreformi järjekordse kontseptsiooni, mis rõhub parteipoliitikale ja valdade liitmisele. Oli lootus sellest aruteluainest saada, aga ei saanud. Miks?

Esiteks selle pärast, et ei jäänud kedagi reformi tegijate poolt meie huvi rahuldama. Teine põhjus on metodoloogiline. Igasugune kontseptsioon tugineb mingitele eeldustele. Eeldused peavad olema tõesed, muidu ei saa tõest tulemust. Selles Siseministeeriumi omas on muude hulgas kirjas näiteks sellisedki eeldused:

• maaelu on alla käinud, sest vallad pole olnud võimelised lahendama majandus- ja sotsiaalprobleeme;

• vene ajal kujunesid külanõukogude piirid välja juhuslikult suvaliselt, need pole otstarbekad ega vasta omaaegsetele piiridele;

• enamuses valdades on vallamaja suurim tööandja. Need eeldused on tõest liiga kaugel, et neile tuginevat kontseptsiooni üldse lugemisväärseks pidada. Ometi on need eeldused aluseks valdade liitmisele! Seejuures peab Siseministeerium, nagu ta oma kontseptsioonis väidab, haldusreformi ülitähtsaks riiklikuks ülesandeks. Lugedes tekib küsimus, kas olid tegijate kaelas ahistavad poliitilised rangid või tehti lihtsalt haltuurat.

Mis võiks olla haldusreformi tegelik eesmärk ja miks tuuakse niivõrd esile kogu selle ettevõtmise kõige kirg likum osa — valdade liitmine?

Oletan järgmisi põhjusi:

• Ühiskonna tähelepanu kõrvale juhtimine tahtetuseltvõimetuselt lahendada märksa olulisemaid probleeme. (Nimetaksin nende hulgas toasooja hinna järsku tõusu, mille mõju rahva elule on palju suurem kui valdade liitmine.) Emotsioonide üleskütmiseks on piiride ümberjoonistamine lihtsaim vahend.

• Poliitilise juhtimise kui otstarbekusest tuleneva juhtimise asendamine parteipoliitilise tsentraliseeritud juhtimisega. Demokraatia haavamise kõrval on sellisel mudelil, muide, ka häid külgi.

• Reformaatorikuulsuse taotlus. Kõige kergem, eriti välismaa silmis, on seda saavutada tehes eimidagi peale segaduse, mis jääb järgmise valitsuse klaarida. Nii saab minna ajalukku. Kui see kohe ei õnnestugi, võib ajaloo paari aasta pärast ümber kirjutada.

• Tohutu rahalise ökonoomia näitamine riigi valitsemisel. Vallavalitsuste arvu vähendamine annab palju miljoneid kokkuhoidu. Kui palju peab iga inimene seejärel selle nn avaliku teenuse kättesaamiseks rohkem aega ja raha kulutama, seda saab kergesti varjata.

• Presidendivalimise sujuvam ja ettemääratavam kulgemine.

Kui eesmärgiks oleks tõepoolest haldussuutlikkuse suurendamine ja Euroopa Liidu struktuuriga parem ühilduvus, poleks suurt kära tarvis. Siis tegeletaks eelkõige:

• riigi ja omavalitsuste vaheliste suhete õigusliku raamistiku täiustamisega;

• valdade tulubaasi stabiliseerimisega;

• vallaametnike valiku ja koolitamisega;

• parema tehnilise varustatusega;

• efektiivse kontrolliga seaduste täitmise tagamiseks.

Tegeletaks ka muude praktiliste asjadega, et mitte lõhkuda toimivat, kuigi mõningast parandamist vajavat süsteemi. Aruteluks varutaks piisavalt aega ning ellu ei hakataks viima midagi enne terviknägemuse selgeks vaidlemist ka valdade tasemel.

Pole välistatud, et kõike tehakse siiski siirast soovist head teha. Miks see ei näi õnnestuvat, sellel on omad põhjused. Peapõhjus on kaunis tüüpiline.

Nimelt on võimu juures isikud (ja see on sügav põhimõtteline erinevus Vähi—Siimanni valitsustest), kes pole kunagi lihtsa inimese seisundis olnud ega kunagi otsest töötegijat vahetult juhtinud. Nende mõttemaailm on steriilne nagu euroametnikul. Nad mõistavad ühiskonda mingi ajaloolise protsessi voogamise toormaterjalina, mille suunamiseks tuleb tarku skeeme välja mõtelda. Kui üksikisiku huvid ja püüdlused skeemist erinevad, on süüdi ta ise, mitte skeem. Kui kellelgi selle voogamise sees külm või nälg hakkab või kui keegi on väga õnnelik või saab rikkaks, pole oluline. Peatähtis on keskmistatud trend.

Steriilne mõttelaad ei suuda kunagi ühiskonna heaolu üksikisikute heaolust kokku

seada. Aga ühiskonna edenemist võib näidata alati, vaja vaid valida sobiv komplekt

kriteeriume. Inimeste heaoluga ei pruugi sealjuures vähimatki seost olla.

Hiljuti selgus, et tänu riigiisade hoolitsusele on keskmine palk toredasti tõusnud. Tänu sellele, et hulgast madalapalgalistest said töötud. Töökohtade juurdeloomine oleks keskmise palga hoopis alla viinud. Aga kummal juhul on ühiskonna seisund parem?

Teine näide: Eesti Bussi pankrot jättis paljud maaliinid mitmeks päevaks ja mõned igaveseks bussita. Riigiisade jaoks oli jälle kõik väga korras, sest pankrotiseadus toimis, pankrotiprotsess käis, uute liinilubade väljaandmiseks tehti konkurss. Et inimestel sõidud sõitmata jäid, see oli täiesti ebaoluline.

Õnneks on haldusreformijate hulgas ka erandeid nagu regionaalminister Toivo Asmer, samuti Väino Sarnet, kes on ise läbinud mitu sotsiaalset tasandit. Nad eristuvad võime poolest aru saada peale keeruliste asjade ka lihtsatest asjadest. Kahjuks on nad väga selges vähemuses.

Haldusreformist on hetkel raske erutuda. Asja, millesse tasuks süveneda, pole olemas. Võib juhtuda, et 53 hääle vääramatu jõuga tehakse lihtsalt kiire lõpp “ülevalt” ette antud kontrollarvule valdadele, millega reform piirdubki. Siis saame reformi asemel revolutsiooni. Igas revolutsioonis võib (kuid ei pea!) võita mingi kiht, rahvas kannatab igal juhul ja kõvasti.

Vääramatu jõu vastu võidelda pole mõtet. Meil, rahval, tuleb haldusreform tänuga vastu võtta, sest seda kõike teeb mitte mingi isehakanud, vaid meie endi häälteenamuse toel Toompeal valitsev võim.

JUHAN TELGMAA,

Torma vallavolikogu

Enamik jõgevamaalasi ei sõidaks kosmosesse

Kuna eile oli kosmonautikapäev, siis siit ka Vooremaa temaatiline küsimus: “Kas lendaksite kosmosesse, kui teile selleks võimalus antaks?”

Vastas inimesi Jõgevalt (10%), Põltsamaalt (10%), Vaimastverest (10%), Tabiverest, Mullaverest, Sadalast, Alaverest, Vägarist, Lustiverest, Kamarist, Maarjast, Siimustist, Luualt, Kärdest, Raadiverest, Veast, Praaklimast. 10% oli teismelisi, 5% 20ndates ja 80ndates, 15% 30ndates ja 40ndates, 20% 50ndates, 30% 60ndates aastates. 25% olid mehed.

Nagu arvata võiski, olid kosmost vallutama nõus 35%, mitte 65%.

MARGUS KIIS

JUHTKIRI

Kuidas kirjutada kirjandit

Lõpukirjandiga on kokku puutunud igaüks, kes vähemalt keskhariduse pulga peale jõudnud. Ja juba laupäeva õhtuks on järjekordne aastakäik noori inimesi sama kogemuse võrra rikkam.

Lõpukirjand on noore inimese jaoks otsekui värav, mis helge lapsepõlve ning toimeka kooliaja järel kinni langeb ning valmisküpsetatud täisväärtusliku riigikodaniku laia maailma suunab. Lõpukirjand on küpsuse mõõdupuu, mis näitab, kas noor inimene on kaheteistkümne kooliaasta jooksul ikka suutnud omandada piisavalt laia silmaringi, arutlusoskuse ning arusaamise ühiskonnas toimuvast, kaunist emakeelest rääkimata. Lõppeks sõltub kirjandi tulemusest ka noore inimese edasine saatus — kõrgem hinne annab lootust pääseda ülikooli, omandada tasuv eriala ning hakata saama väärilist palka, vilets hinne aga suleb nii ülikooli kui ka potentsiaalsete tööandjate uksed. Kõiki neid kaalukaid tõdesid tasub kirjandikirjutajail kramplikult meeles pidada, siis on läbikukkumine või vähemalt tavalisest viletsam tulemus samahästi kui kindlustatud.

Kuidas siis ikkagi tekitada kirjatükk, mis meeldiks nii endale kui lugejaile ning pehmendaks hindajate karme südameid, nii et nad sellele võimalikult kõrge hinde paneksid? Korrektne keelekasutus on elementaarne, kuid variant, et end kaheteistkümnendasse klassi üles töötanud noormees või neiu on suutnud selle omandamisest kõrvale viilida, on üsna ebatõenäoline. Samuti ei maksa karta, et äkki ei ole kirjapandud mõtted päris õiged — meil on siin vaba maa ning igaüks võib arvata, mida tahab, kui see arvamine pole just käsitletav laimuna või rassilise ehk rahvustevahelise vaenu õhutamisena.

Laupäevastel kirjandikirjutajatel ei maksaks karta oma võimeid ega häbeneda seda, mis kirja saab pandud. Iseseisev intellekt ning omapärane mõtlemine on väärtused, mis ei jäta nende omanikku hätta ka juhul, kui tema seisukohad hindajate omaga päris kokku ei lähe.

Edu abiturientidele ning külma närvi nende vanematele!

AARE KIRNA

MAJANDUS

Mustal turul liigub nii viina kui ka suitsu

Jõgevamaal liigub alkoholiregistrisse kandmata konjakit, veine, salaviina ning võltsitud maksumärkidega Priimat, vale Vana Tallinnat ja vale Ofelia viina nr 22.

Käesolevast aastast kehtima hakanud alkoholiseaduse järgi lubatakse kaubelda vaid registrisse kantud alkoholiga. Politseireidide tulemusena avastati rikkumisi üheksas poes, müügipunktis ja baaris ning konfiskeeriti 23 pudelit hävitamisele kuuluvat konjakit Belõi Aist.

Konjaki nimetuse all on Belõi Aist seaduse järgi Eestisse sissevedamiseks keelatud alkohol. Üks pudel registreerimata konjakit avastati OÜle Mercant kuuluvast Rohu kauplusest, MÜ Kudina kauplusest, eraettevõtja poest Mustvees ja Raja külas asuvast ASile Peipsi Trade kuuluvast kauplusest Flamingo. Kaks pudelit Belõi Aisti avastati Mustvee müügipunktist, kolm pudelit Kaave külas asuvast OÜle Aeglund Puiestee kuuluvast kauplusest, viis pudelit ühest erakauplusest ja üheksa pudelit Mustvee baarist. Kõigil juhtudel on kohtuotsus jõustunud.

Seda konjakit olid kauplused ostnud nii eelmisel kui ka sel aastal hulgibaasidest. AS Peipsi Trade kaupluse Flamingo juhataja puhul lõpetati kohtumenetlus ja 16 pudelit veini Titanic tagastati, sest need olid vahepeal registrisse kantud. Teiste müüjate puhul piirdus kohus hoiatusega.

Momendil on Belõi Aist registrisse kantud, kuid mitte konjaki, vaid brändi nimetuse all.

Salaviina liigub ka Jõgevamaal

Jõgevamaal liigub väga mitmesugust, plastmasspudelitesse villitud salaviina ja registrisse kandmata alkoholi, alates korraliku sildiga varustatud pudelist ja lõpetades Coca-Cola sildiga ning päris ilma sildita pudelitega, milles loksub nii viinataoline kui ka värviline vedelik, võimalik, et siirupisegu. Siltidest on kõige enam levinud Wodka Gorbatschow, Russian Wodka, Stolichnaya vodka ja Zolotoje Koltso.

Ühest tanklast avastasid politseinikud istumiseks mõeldud topeltpõhjaga kastist 8 pudelit viina. Müüja keeldus algselt politseinikele seletuse andmisest, välja kutsutuna ütles, et ta ei ole seda müünud. Pikknurme külast leiti ühe vanema daami maja koli täis toast ligi kast viina Zolotoje Koltso (19 pudelit). Samast kohast leiti 47 pakki suitsu (Priimat Nevo ja sigarette Bond).

Selle aasta 3. märtsi kohtuotsuse alusel mõisteti süüdi Pajusi valla Vägari küla elanik Tatjana Tambets, kes müüs 10. veebruaril kaks pudelit Eestisse sissevedamiseks mittelubatud viina Wodka Gorbatschow. Ta kinnitas kohtus, et tegeles salaviina müügiga poolteist aastat tagasi, kuid nüüd ei ole seda teinud. Viinad ostis ta Jõgevalt Liiva tänavalt, ja kavatses nendega külalisi kostitada. Kuna aga viimastel oli riigiviin kaasas, siis jäid pudelid alles. Kohtuotsuse alusel mõisteti Tatjana Tambetsile trahvi summas 230 krooni.

Riigi tarbijakaitseameti Jõgeva talituse juhataja Aino Lillemägi andmetel liigub turul pooleliitristesse pudelitesse villitud võltsitud Ofelia viina nr. 22 ja likööri Vana Tallinn. “Uute nõuete järgi ei tohi etiketil näidata etanoolisisaldust kraadides, vaid mahuprotsentides, mida tähistatakse sümboliga “% mahust” või ”%, vol”.

Salasuitsudest leitakse kõige enam Priimat

Salasuitsuturul domineerivad politseinike andmetel vene suitsud. Liigub venekeelsete maksumärkidega nelja sorti Priimat (Nase, Ekstra, Nevo ja tavaline). Sel aastal konfiskeerisid politseinikud Saare valla ühe perekonna käest üle 2000 paki sigarette, põhiliselt Priima, aga oli ka teisi sorte. Mustal turul liigub vene sigarette Artika, Drug, Samba ja maksumärgita Belomorkanali. Lääne suitsudest liigub mustalt Bond, North Star ja L&M. Ka eelmise aasta suvel avastati kõige suurem kogus sala-Priimat (üle 2500 paki) ühelt Jõgeva elanikult.

Tarbijakaitsja Aino Lillemägi andmetel on võrreldes eelmise aastaga ostetud 170 miljonit tubaka maksumärki vähem, sealhugas 117 miljonit Priima maksumärki (a’ 5,50). Tarbijakaitseamet kontrollib pidevalt järeletehtud maksumärkidega tooteid (eriti sigarette Priima).

RAIVO SIHVER

Äksis räägiti Lõuna-Eesti turismistrateegiast

Teisipäeval Äksi puhkemajas toimunud Jõgevamaa omavalitsusjuhtide ja ettevõtjate nõupäeval räägiti Lõuna-Eesti turismistrateegiast.

Turismiteemalise mõttevahetuse avas Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Ants Orgulas. Omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega kohtus sihtasutuse Lõuna-Eesti turism juhatuse liige ja Turismiameti Lõuna-Eesti büroo juhataja Ellen

Aunin.

“Tänavu jaanuaris valmis Lõuna-Eesti turismistrateegia kuni 2010. aastani. Seoses sellega tuleks erinevates maakondades kindlaks määrata piirkonnad, mis võiksid turistidele rohkem huvi pakkuda. Jõgevamaal võiksid sellisteks piirkondadeks olla Põltsamaa linn, Palamuse, Elistvere loomapark, Siimusti savikaupade muuseum, Saare mõisa park, suusa ja mägijalgrattarajad Palal, Palamuse ning Peipsi piirkond, kus on vaatamisväärsuseks ka vanausuliste kirikud,” ütles Ellen Aunin Vooremaale.

Tema sõnul on praegu kõige suurem nõudlus turismiteenuse järele, kus pakutakse aktiivset puhkust looduses. “Ajal, mil järjest rohkem inimesi linna kolib, kasvab kindlasti soov maapiirkondades stressivabalt puhata. Kindlasti mõjuks turismimajandusele soodsalt ka bussiliikluse paranemine ning aktiivsemate vaba aja veetmise võimaluste (ratsutamine, suusahüpped) pakkumine turistidele,” ütles Ellen Aunin. Lõuna-Eesti turismielu eestvedaja märkis, et turismimajanduses on oma roll ka riigistruktuuridel. “Riiklikult tuleb juhtida investeeringute paigutamist ja aidata ühele või teisele paigale imidžit kujundada,” lisas ta.

Jõgevamaa Ettevõtluskeskuse juhataja Siiri Einaste avaldas maakonnalehele arvamust, et mitmetes Jõgevamaa piirkondades on turismipotentsiaal veel kasutamata. “Näiteks turismimajanduse võimalused on peaaegu kasutamata Peipsi piirkonnas,” ütles ta.

JAAN LUKAS

Noormehed tasusid võõra pangakaardiga

Ka võõra pangakaardiga võib ostu sooritamine õnnestuda. Nii tasus noorte meeste kamp kauba ja kütuse eest vanemalt daamilt näpatud pangakaardiga.

Paljud arvavad, et võõras ei saa poodides ja müügipunktides teisele inimesele kuuluva pangakaardiga arveldada, sest müüjad peaksid küsima isikut tõendavat dokumenti. Ometi ei pruugi see nii olla.

Möödunud aasta 9. ja 10. novembril tegid noormehed võõra kaardiga 11 ostu ja kulutasid ära 3541 krooni. Mitte ükski müüja ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kaardi omanikuks oli märgitud naisterahvas, ostusid tegid aga alla 20-aastased noormehed.

Kaarti kasutati Adavere Bistroo baaris, Edu kauplustes, ASides Relgol, Adavere Bensiin, Matten, Aleksela tanklas ja EK Põltsamaa bensiinijaamas. Viimase müüja hakkas noorte kampa kahtlustama ning kirjutas auto numbri üles.

Üle viie kuu sõdis vapper naine oma õiguste eest. Oma avalduses tarbijakaitseametile väitis ta, et helistas ajavahemikul 10.11.99.a. Kuni 30.03.2000.a. pidevalt Hansapanga Tallinna klienditeeninduse valvetelefonil, aga ei saanud sealt kedagi kätte, sest telefon andis tavaliselt kinnist tooni.

Hansapank ei ole sellega nõus. “Kui klienditeenindaja vestleb uue kõne saabumise

hetkel teise kliendiga, võetakse kõne ootejärjekorda, mis ei lase kunagi tekkida olukorda, et number annab kinnist tooni ja klient ei saa ühendust,” teatas Hansapanga suhetekorralduse spetsialist Kristiina Tamberg Vooremaale.

Õigust ei saanud vanem daam jutu järgi kusagilt. Viimases hädas pöörduski ta riigi

tarbijakaitseameti Jõgeva talituse poole, kus suudeti asi kannatanule positiivselt lahendada. Süüdi jäänud müüjad hüvitavad daamile tekitatud kahju. Pärast viie kuu pikkust võitlust saab kahju kannataja lõpuks ometi oma raha tagasi.

Kristiina Tambergi teatel on panga ja kaupluste vahel sõlmitud leping, mis näeb ette, et suuremate ostude korral on müüjad kohustatud küsima ostjalt isikut tõendavat dokumenti. Väikeste ostude puhul otsustab selle vajalikkuse üle kauplus, võttes seega kogu vastutuse endale. Hansapank soovitab kõigil klientidel, kelle kaart on kadunud või varastatud, teatada sellest võimalikult kiiresti pangale, sest ainult nii saab takistada võõraste inimeste juurdepääsu oma rahale.

RAIVO SIHVER

KULTUUR

Liblikapüüdja jäi Pärnus peapreemiata

Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja esines möödunud nädalavahetusel edukalt üleriigilisel vanema astme kooliteatrite festivalil, mis toimus Pärnus ASi Tervis soliidses kultuurikeskuses. Peapreemiata jäi trupp põhiliselt selle tõttu, et žürii otsustas peapreemiat sel ega ka järgmistel festivalidel üldse mitte välja anda.

Otsust põhjendasid Vaagijad (nii nimetati sel festivalil žüriiliiikmeid Katri KaasikAaslavi, Maret Oomerit, Andres Noormetsa, Aare Laanemetsa ja Jaan Urvetit) sellega, et grand prix’de jagamine muudab festivaliõhkkonna liiga pingeliseks ja konkurentsihõnguliseks. Küll aga anti välja neli laureaaditiitlit ning koos Viimsi kooliteatri, Põlva Ühisgümnaasiumi teatritrupi ja Viljandi Maagümnaasiumi näitetrupiga sai selle ka Liblikapüüdja. Neli näitlejapreemiat jagasid omavahel Viljandi ja Jõgeva. Liblikapüüdjatest said parima naisnäitlejapreemia Silja Palm (sama tiitel kuulus talle ka kevadisel koolivaheajal Kuressaares toimunud miniteatripäevadel) ja meesnäitlejapreemia Martin Kõiv. Adolf Šapiro “Loos inetust pardipojast” kehastasid nad vastavalt Kanaema ja Hane. Kogenud kooliteatrilavastaja ja lavastajate koolitaja Maret Oomer nimetas arutelul aga Jõgeva truppi selgelt professionaalseimaks, kui seda sõna kooliõpilaste puhul juba tarvitada võib.

“Tase oli Pärnu festivalil kõrgem kui Kuressaares. Ja pilt oli nö seinast seina, st näha sai igasugust teatrit,” ütles Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. “Nii mõnigi trupp arvab paraku, et kaasaegsete noorteprobleemide käsitlemiseks piisab, kui kolm inimest laval noori diktsioonivabu narkareid kehastavad ja kõvasti publikule arusaamatut möllu teevad.”

Liannet ennast intrigeerisid enam hoopis kaks Vaagijate erilise tähelepanuta jäänud vene truppi: Sillamäe põhikooli trupp, kes mängis Goya graafilistest lehtedest inspireeritud pantomiimilavastust “Kapritšod”, ja Narva Soldina Gümnaasiumi teatritrupp, kes esitas minimuusikali “Nukud”. “Kui “Nukkude” tekstidnoodid kusagilt kätte saaks, siis prooviks selle kallal ise ka jõudu,” arvas Lianne.

RIINA MÄGI

Mask ette ja karliõhtule!

Ülehomme toimub Jõgeva kultuurikeskuses karliõhtu nime kandev maskipidu.

Karliõhtu on teatud mõttes järjeks möödunud aastal Jõgeva linnas toimunud Karli päevadele ja sissejuhatuseks suvel algavale Jõgeva valla Karli-ürituste sarjale. Seega: asjasse on teatud määral segatud 299 aastat tagasi Laiusel talvitunud Rootsi kuningas Karl XII. Too valitseja armastanud nimelt tantsu ja etteastetega pidusid korraldada.

Tants ja põnevad vaheetteasted on ka laupäevase karliõhtu sisuks. Õhtu juhiks pole küll Karl, vaid hoopis Artur, perekonnanimega Raidmets. Tantsumuusikat teeb ansambel So So Memories (solist Andrus Kasesalu) ning tantsuvaheaegu sisustavad mustkunstnik Erich Udras, žonglöör Dimo ja nn kautšuknaine ehk kondiväänaja.

Maski puudumine ei peaks kedagi takistama peole tulemast, sest Jõgeva kunstikooli õpilaste valmistatud maske saab kohapeal soodsalt osta. Kel aga aega ja võimalust põhjalikumalt valmistuda, võib tulla peole üleni kostümeerituna. Maskid võetakse maha tund pärast keskööd, nii et filmihullud jõuavad soovi korral

veel koju Eesti TV filmiööd nautima minna.

“Karlipidu aitab ühtpidi Karli-teemat üleval hoida, teisalt sobib selline meeleolukas pidu parasjagu aega, mil kultuurikeskuses on üks remondietapp lõppenud ja teine pole veel alanud ning ka potipõllumehed pole veel labidat mulda löönud,” ütles karliõhtu projektijuht Heini Reiman ja lisas, et peole on oodatud kõik jõgevlased gümnaasiumiealistest alates (gümnasistidele on sooduspiletid!), ent tulla võib ka kaugemalt.

RIINA MÄGI

Eesti Raamatu Aasta on juba alanud

Pole midagi imestada, et kahe aastase eeltöö tulemusena on Eesti Raamatu Aasta üritused juba täies hoos, kuigi ametlik algus on alles 23. aprillil — ülemaailmsel raamatu ja autoriõiguse päeval.

Üleeestiliste ürituste kohta peaks olema infot piisavalt nii meedias, internetis kui ka raamatukogudes saadaolevates voldikutes. Viimane aeg on rääkida ettevõtmistest meie maakonnas ja seda rahvaraamatukogude poole pealt.

Nii nagu mitmetes teistes maakondadeski, oleme võtnud raamatuaasta ürituste korraldamise üheks suunaks kodulooga seotu, st tutvustada kodukohta läbi raamatute. Üks suurem sellelaadne ettevõtmine on aprilli algul Pala raamatukogust teed alustanud rändnäitus “Trükiseid Jõgevamaast”, mida eksponeeritakse kordamööda kõigis meie rahvaraamatukogudes.

Peale raamatute tutvustatakse ka eri paikade ja asutuste voldikuid ning omavalitsuste ajalehti. Eriti väärtuslikest raamatutest, mis nõukogude ajal raamatukogudest ära korjati ja hävitati, on välja pandud ainult tiitellehtede koopiad, sest nende tagasisaamine raamatukogudesse on väga raske.

Rändnäitusega koos hakkab ringlema ka käsikirjaline raamat “Jõgevamaa rahvaraamatukogud aastaks 2000”, mis tutvustab meie raamatukogusid läbi aegade. Raamat on valminud raamatukogutöötajate ühistööna, kus tutvustatakse kõiki meie rahvaraamatukogusid sõnas ja pildis.

Suurematest üritustest, mis võiksid huvi pakkuda kogu maakonna elanikele, võiks mainida oktoobrikuusse planeeritud kahte konverentsi. Laiusel korraldatakse ajaloo ja kirjanduskonverents, mis on seotud kirjanik Enn Kippeli ja tema romaaniga “Kui Raudpea tuli” ning Põltsamaal meenutatakse väikelinna trükinduse ajalugu, mille juured ulatuvad aastasse 1766, mil siin loodi esimene tsensuurivaba eratrükikoda Venemaal. Maakonna lastele mõeldud suurüritus, eesti rahvaluulepäev Põltsamaal on sellel aastal juba möödas. Raamatuaastasse jääb veel teinegi lasteraamatupäev, mis toimub 2001. aasta aprillis.

Loomulikult on igal raamatukogul juba olemas Eesti Raamatu Aasta plaanid kogu raamatuaastaks, mis sisaldavad hulgaliselt näitusi, ka kohtumisi kirjanikega, ekskursioone ja mitmesuguseid muid üritusi nii lastele kui ka täiskasvanuile, mille kohta on kohalikest raamatukogudest võimalik saada infot.

Eesti Raamatu Aastal kutsun üles kõiki inimesi, asutusi ja ettevõtteid omalt poolt kaasa aitama raamatukogude täiendamisele puuduolevate trükistega:

— kõik raamatukogud va jaksid esimese Eesti Vabariigi aegset ja ka varasemat kirjandust;

— maakonna keskraamatukogu kui maakonna kodulookirjanduse keskus, sooviks

saada igast maakonnas koostatud kohalikku ainest sisalduvast trükisest, kaasa arvatud voldikud ja kohalikud ajalehed, ühe eksemplari.

Head raamatuaastat kõigile!

TIIU PIHLAKAS,

Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja

Pisisaares selgusid targemad ja osavamad poisid

Möödunud nädal oli Pisisaare algkoolis kuulutatud poistenädalaks, mille jooksul selgitati välja kooli kõige nupukamad, sportlikumad, osavamad ja targemad poisid eraldi nooremates ja vanemates klassides.

Kokku osales paremate selgitamisel üheksa nooremate ja kolmteist vanemate klasside poissi. Nädal algas esmaspäeval osavõtjate tutvustamisega, kui kõigilt nõuti loosiga võetud küsimusele momentaalset vastust. Teisipäev oli läbinisti sportlik, poisid võrdlesid omavahel võimeid käesurumises, vägikaikaveos ja noole viskamises. Kolmapäeval prooviti kiirust ja osavust nii pusle kokkupanemisel kui ka botaste paelte sidumises. Neljapäeval oli koolis külaliseks Pajusi vallavolikogu esimees Lembit Paal, kellel lasti kõnelda oma lapsepõlvest ja kooliajast ning kellele poisid said esitada küsimusi.

Reedel tuli osavõtjatel vastata viktoriiniküsimustele. Kokkuvõtteid tehti teisipäeval ja selgus, et iga osavõtja oli mingil alal midagi välja teeninud ning äramärkimist väärisid kõik. “Leidsime, et võistlemine oli olnud kõikidel aladel ääretult tasavägine,” ütles kooli direktor Aino Kuusik. Väiksematest poistest tunnistati parimateks Jüri Sardis, Ander Kokka ja Deivid Valksaar, suurematest Marek Martinson, Jannar Ulp ja Siim Kaup.

VAIKE KÄOSAAR

Tabivere noored asutavad oma ühingut

Möödunud reedel kogunes Tabiveres 31 noort inimest, arutamaks oma noorteühingu loomist. Paika pandi edaspidise tegevuse põhimõtted.

Kokkutulnute hulgas oli erinevas vanuses noori teismelistest kuni 26-aastaseni. Initsiatiiv tuli vallavalitsuses juristina töötavalt Eha Korbilt. “Tahtsime eelkõige teada saada, kas noorteühingut kui niisugust ikka vaja on. Selgus, et see on isegi väga oodatud ettevõtmine. Tehti väga palju huvitavaid ettepanekuid, kuidas edaspidi võiks tegutseda. Noored tunnevad puudust ennekõike suhtlemisvõimalusest omaealistega,” ütles Eha Korb.

Kokkusaamise tulemusena said paika edaspidise tegevuse põhimõtted ja tegevusalad. Soovi avaldati ka ühiste matkade ja laagrite korraldamiseks. Nädala pärast tullakse kokku juba lõkkeõhtule, ühtlasi valitakse siis ka endi seast ühingu juhid, kes hakkavad noorte tegevust Tabiveres koordineerima. Koos käima hakatakse esialgsete plaanide kohaselt kord nädalas.

VAIKE KÄOSAAR

Lauake, kata end!

Möödunud reedest pühapäevani Põltsamaa kultuurikeskuses üleval olnud kohaliku käsitööseltsi aastanäitusel oli väljas paarsada tööd umbes 50 autorilt.

Tänavuse aastanäituse teema — lauatekstiilid — andis end hästi interpreteerida paljudes tehnikates ja näitust kujundades püütigi tööd koondada tehnikate kaupa. Eriti hea koht oli leitud kootud pitslinadelinikute eksponeerimiseks: need enamasti

valgetes, kreemides või hallides toonides õrnad kudumid olid kinnitatud lava tumehallile tagakardinale, kus nad väga hästi mõjule pääsesid. Ent lauatekstiilide teema alla mahtusid peale linade ja linikute ka (enamasti lapitehnikas) kohvikannu ja potisoojendajad, muna ja leivakorvid, meeleolukad pühadelaua kaunistused.

Näitusekülastajail — ja neid käis kolme päeva jooksul paarisaja ringis — oli võimalus Põltsamaa naiste anonüümselt eksponeeritud näputööde kohta hääletussedelitel arvamust avaldada. Telgedel kootud esemetest sai enim hääli Asta Evardi uudse pitsilise koemustriga linik, tikitud esemetest Viivi Paimetsa lina, heegeldatud esemetest Marju Männiksaare linik, lapitöödest Anu Terepi krookusemotiividega lina ning kootud esemetest Elsi Ojamaa suur moonikupramustriga pitslina. See lina kogus ka kõigist näituseeksponaatidest kõige rohkem hääli. Eriauhinnad said veel Triin Kuivits, kes oli näitusele toonud erilises makrameepitsi tehnikas liniku, ja Anne Joost, kellel oli väljas suur hulk kvaliteetseid lapitöid, mis ühtekokku väga palju hääli kogusid.

Käitööseltsi esinaise Anne Üti sõnul on kõige rõõmustavam see, et Põltsamaa keskealiste ja vanemate käsitöötegijate hulgas on käsitöötudengite Marju Männiksaare ja Triin Kuivitsa näol olemas tugev järelkasv, kes mõneski mõttes vanematele innustajaks ja teenäitajaks. Järgmise aastanäituse teema on veel avalikult välja kuulutamata, ent see tehakse kindlasti taas teemanäitusena: nii on põnevam nii tegijail kui vaatajail.

RIINA MÄGI

SPORT

Mustvees selgusid Jõgevamaa meistrid võrkpallis

Tänavused Jõgevamaa meistrivõistlused võrkpallis lõppesid möödunud pühapäeval Mustvee spordihoones toimunud finaalmängudega. Meistritiitli võitsid naiskond Carmen Kuremaalt ja Põltsamaa linna võrkpallimeeskond.

2000. aasta maakondlikel meistrivõistlustel võrkpallis osales kokku kaheksa meeskonda ja viis naiskonda. Finaali jõudis neli nii õrnema kui ka tugevama soo esindajate võistkonda, kellest igaühel tuli sportlikke võimeid võrrelda kolme vastasega. Põltsamaa meeskonna treeneri ja peakohtuniku Toivo Uusna hinnangul pakkus kõige enam pinget mäng, kus Palamuse—Luua meeskond alistas 3:1 Kurista meeskonna.

Võitmatu Carmen

Lõpliku paremusjärjestuse väljaselgitamisel arvestati lisaks finaaliseisudele ka põhiturniiri tulemusi. Nii osutus tänavuste meistrivõistluste võidukamaks naiskonnaks Kuremaa võistkond Carmen, kelle treeneriks on kogenud spordimees Andres Lippur.

“Meie edu põhjuseks tänavustel ja ka varasematel Jõgevamaa meistrivõistlustel on suuresti see, et oskame mängu seisu ka keerulistel hetkedel enda kasuk Ühtlasi on palju kasu kogemustest, mida iga mäng juurde annab. Korralikult selgeks õpitud oskused lisavad omakorda mängule ilu,” ütles Vooremaale Carmeni naiskonna kapten Tiiu Koll, kes töötab aktsiaseltsi Werol Tehased Painküla õlitööstuses. Lisaks temale on korduvalt maakonna meistritiitli võitnud naiskonna põhituumikus Elve-Mai Klement, Malle Aia, Anneli Liinamäe, Ave Liinamäe ja Ülle Sepp.

“Carmeni võrkpallurid on vastasnaiskondade mängijatest vilumuselt tugevasti üle,”

märkis Toivo Uusna. Teise koha sai meistrivõistlustel naiskond Mix Põltsamaalt ja kolmandaks jäi Palamuse naiskond.

Parimad võrkpallimehed on Põltsamaal

Meeskondadest võitsid tänavuse meistritiitli Põltsamaa linna võrkpallurid. “Meie meeskonna staažikamateks liikmeteks on Peeter Jaani ja Mihhail Somelar. Samuti paistavad osavate ründajatena silma Erko Vald mets ja Reimo Alas,” rääkis Toivo Uusna. Tema sõnul lõpetasid võiduka võistkonna mitmed mängijad eelmisel aastal Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, kolmneli noormeest õpivad aga praegu selle õppeasutuse kaheksandas ja üheksandas klassis. Palamuse—Luua võistkond tuli meistrivõistlustel teiseks ning Kurista meeskond kolmandaks.

Tänavused Jõgevamaa meistrivõistlused võrkpallis korraldas spordiliidu Kalju võrkpallisektsioon, mida juhib Enn Kangur.

JAAN LUKAS

Spordi lühiridu

Lustiveres ja Põltsamaal läbiviidud Eesti Spordiveteranide Liidu meistrivõistlustel bridžis paaridele ja nelikutele hiilgasid SuureJaani bridžimängijad, viies koju nii paaride kui nelikute esikoha. 21 paari seas võitsid endine Suure-Jaani linnapea Ülo Köst ja metsamehena endale nime teinud Villu Grünbaum. Meie maakonna paaridest olid Lembit Kapp—Arnold Kivik neljandad, Kalju Kuldvere—Avo Ilves viiendad, Jaan Sutt—Villu Ojassalu kaheksandad. Ülejäänud neli Jõgevamaa paari esikümnesse ei jõudnud.

Nelikute turniiril edestasid suurejaanlased Jõgeva—Põltsamaa nelikut (Hillar Sibul—Arnold Kivik ja Eduard Rumvold—Kalle Ojassalu) vaid 3 punktiga. Kolmanda koha said Jaan Sutt—Villu Ojassalu ja Tõnu Õim—Kalju Kuldvere.

***

Maakonna meistrivõistlused bridžis on jõudnud lõpusirgele, mängida on jäänud veel kaks viimast vooru. 14 paarist on tihedalt koos Kalle Ojassalu—Janno Kivik, Hillar Sibul—Enn Päll, järgnevad Lembit Kapp—Arnold Kivik, Jaan Sutt—Villu Ojassalu, Kalju Kuldvere—Jüri Mekšun ning Peeter Jaani—Indrek Teder.

Nelikutest on kindel liider võistkond Arno (isa ja poeg Kivikud, Kapp, K. Ojassalu) 238 punktiga, 26 punkti jääb maha võistkond Peeter (Ain Meikop, Ivo Krumm, Jaani, Teder). Medalite jagamisse võivad veel sekkuda võistkond Kalju (Kuldvere, Mekšun, Sibul, Päll) ning Raivo (Raivo Sikk, Ants Meerits, Endel Epro, Arne Lepperk).

***

Lustivere ja Põltsamaa võrkpallurid käisid võistlemas Viljandi maakonna Kõo vallas Kirivere põhikooli vastvalminud võimlas. Nelja naiskonna konkurentsis sai esikoha Võhma linna ja Põltsamaa Kaja ees Lustivere naiskond (Mall Narits, Karin Uusküla, Aili Piudunen, Sirje Arro, Reelika Kodusaar, Kristi Kanniste).

Meestest võidutsesid Lustivere veteranid (Jüri Jürgenson, Rein Virkunen, Rudolf Arro, Ivar Paluoja, Heikki Kikkas ja Bruno Lippur) Kõo valla esindusmeeskonna ja

Lustivere põhikooli ees.

***

Aktsiaseltsi Graniit tegevdirektori, suure spordisõbra Endel Pajumäe poolt väljapandud rändkarikale males on peetud kaks kohtumist Põltsamaa linna ja valla maletajate vahel. Esimene kohtumine oli äärmiselt tasavägine ja lõppes linna maletajate 12,5:11,5 võiduga. Teises kohtumises oli linna maletajate võit 13,5:6,5. Seni on enam punkte oma võistkonnale toonud Paul Evard, Kalju Sirel, Alfred Kalder, Villu Ojassalu, Hillar Külvet, Kairo Kraaner, Liisi Eglit ja Alvar Nõmmik.

OSKAR PURI

MITMESUGUST

Kümned tuhanded haned läbilennul

Kümned tuhanded hanelised leiavad kaks korda aastas — aprillis ja oktoobris — Jõgevamaa järvede vahelistel lagedatel põldudel mitmeks nädalaks omale peatus ja söögikoha. Loodusvaatlejate arvates on tänavu hanesid eriti palju ja nad on jäänud siia peatuma tavalisest kauemaks.

Esimesed haneparved jõudsid lõuna poolt siia juba kolm nädalat tagasi, siis nähti neid Jõgeva ümbruses Kurista, Patjala ja Mõisamaa põldudel. Eriti meeldisid neile kartulipõllud, kus sai sügisel maha jäänud mugulaid nokkida. Tihedalt oli hallhanesid ja laglesid täis paari-kolme hektari suurune põld Tooveres. Seal jäi nisusaak nõnda viletsaks, et talunik ei pidanud selle koristamist otstarbekaks ja kündis kõrre sisse. Nüüd sai paar tuhat lindu seal mitu päeva pugu täita.

“Rohkesti linde olen märganud Kivijärve, Palupere, Soomevere ja Kuremaa ümbruses. Ilmselt ootavad nad siin seni, kuni tundrates soojemaks läheb, et hakata seal sulgima ja poegadele pesa ehitama,” rääkis Laiuse jahiseltsi esimees Arvo Tooming.

Linnud on puutumatud

Jõgeva Jahimeeste Ühingu direktori Avo Noormäe sõnul keelati kevadine linnujaht juba mitu aastat tagasi. “Enam ei tohi ka nepijahti pidada. Jahilinde võib lasta alles augustis, siis algab pardijaht. Kui nüüd kusagil püssipauku kuuleb, siis võib olla tegemist salaküttimisega. Jahimeestel kestab vaikne aeg kuni 1. juunini, kui algab soku ja metsseajaht. Kevadel võivad haned ja pardid meil häirimatult kaagata ja edasirändeks jõudu koguda,” teadis jahimeeste juht.

Hanekari teeb talunikule kurja

Pruuli talu peremees Ain Ploom ütleb, et hanekarjad pole Soomeveres mingi uudisasi. Lõokese põllu peal on neid vähemalt kolmel aastal hulgi olnud.

“Mullu saabus kevad järsku ja läks kuivale. 23. aprillil sai juba põllule mindud. Tänavu on külmem ja rõskem ning paistab, et põlluharimisega tuleb veel oodata,” nentis talupidaja.

“Kui hommikul kooli lähen, on bussipeatuse juures linde terve põld täis. Tunnen haned kohe ära: olen neid siin lapsest saati näinud päikesesooja ja süüa otsimas. Nad teevad omapärast häält, lähemale kui paarsada meetrit nad enda juurde inimest ei luba,” teab peretütar Triin.

Haned on kevadel aplad, mitme tuhande nokaline parv jõuab orasepõllu üsna kähku puhtaks teha. Jõgeva vallas Palupere külas Reinu talus talivilja enam ei kasvatata. “Hanesid on siin igal kevadel, kuid tänavu paistab neid olevat eriti palju. Metshanede parve on küll ilus ja armas vaadata, kuid nad teevad kurja. Orastele teevad häda, kultuurkarjamaad teevad paljaks. Esimese ilusa rohu panevad nahka. Rohi tärkab küll uuesti, kuid kasv pidurdub,” ei näi talunik Eevi sulelistest külaliste saabumisest rõõmu tundvat.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Korterist varastati muusikakeskus

Esmaspäeval kolmveerand kahe paiku päeval avastas üks Adavere mitmekorterilise maja korteriomanik, et tema eluruumide välisukse lukustus on lõhutud ja sinna on sisse murtud. Avaldaja sõnul on varastatud muusikakeskus Philips AZ2710, fotoaparaat Panasonic ning 6., 8. ja 9. köide Eesti Entsüklopeediast, lasteentsüklopeedia, kuldsõrmus ja kuldkett, veidi sularaha jne. Kokku hindab kannatanu kahju ligi 5000 kroonile.

Ärandajad sõitsid politseipatrullile vastu

Esmaspäeva õhtul aeti Jõgeval ühe Suure tänava maja hoovist ära sõiduauto M2140. Auto ärandamisest teavitati politseid poole üheteistkümne ajal õhtul. Mõni aeg hiljem märkas politseipatrull temale vastu sõitvat ärandatud autot Jõgeva linnas. Autos istusid Gert (1984) ja Argo (1980), mõlemad Jõgeva linna asukad.

Põltsamaal varastati 5 maali

Esmaspäeval tuli ilmsiks, et ajavahemikul 8.—10. aprillini on Põltsamaal ühte Rahu

tänava majja sisse murtud ja varastatud 5 maali. Maalid olid raamitud. Neli varastatud maalidest — Nigul Espe “Muhu suurkaev” ja “Kevad” ning Linnase “Rannamotiiv” ja “Eesti talu kuuvalgel” — olid originaalid, Šiskini “Kolm karu” koopia. Kannatanu hindab saadud kahju 21 000 kroonile.

Viies kohas varastati elektri õhuliini

Torma valla Vanamõisa külas on sealse alajaama piirkonnas maha võetud ja varastatud 1,2 km elektri õhuliini kogukaaluga 114 kg. Vahemetsa alajaama piirkonnast varastati1,8 km õhuliini pikkuses üldmõõdus, mille kaal oli 120 kg. Tabivere vallas Särje alajaama piirkonnast viidi ära õhuliinist 2 km juhet kaaluga 88 kg ning Kasepää vallas Murru külas sealse alajaama piirkonnast 5400 jooksvat meetrit õhuliini. Selle kogukaal oli 456 kg. Veel varastati elektriliini Jõgeva valla Selli internaadi alajaama juurest. Siin lõigati maha ja viidi ära 500 m juhet. Kokku hindab Eesti Energia AS Tartumaa Elekter vargustega tekitatud kahju ligikaudu 50 000 kroonile.

Varastati ja tehti toanurka tuli

Teisipäeval selgus, et ajavahemikul märtsist avastamiseni on sisse murtud Tabivere

vallas Valgma külas ühte suvemajja, mille omanik elab Tartus. Varastatud oli toidunõusid ja mitmesuguseid muid majapidamisesemeid. Sissepugemiseks lõhkus varas aknaklaase.

Seni selgitamata põhjusel oli varas teinud tule ühte toanurka majas. Lisaks oli lõket tehtud ka saunas põrandal. Kahju on veidi üle 16 000 krooni. Politsei on kahtlustatava üle kuulanud.

Purjuspäi autoga sõitmisel

peeti kinni Heino Paap (1943), Risto Raugme (1978), Urmas Voll (1963), Vladimir Šidlovski (1957), Aivar Sääsk (1973), Viljar Kiisler (1976), Elmar Mei (1934), Aare Käärsoo (1971), Enar Essenson (1981), Martin Ottisaar (1976), Evald Eha (1957), Andres Männik (1948), Toomas Ilmjärv (1972), Eduard Kitzel (1972), Olavi Limberg (1977), Nikolai Vingertšuk (1975), Jüri Pärn (1971), Vello Reisenbuk (1971).

Valik politseile tehtud väljakutsetest

Esmaspäeval kell 1.00 Põltsamaal Paekaare tänaval peretüli, mees märatseb.

Kell 1.20 Siimustis ühes suurelamu korteris peretüli, mees ähvardab naist noaga.

Kell 11.27 Jõgeva kaubahalli Aia tänava poolel välisaken katki.

Kell 16.50 Jõgeval vana haigla juures kaklus.

Kell 20.00 Põltsamaal Pauastveres teedevalitsuse juures aetavat kedagi taga.

Kell 20.38 Jõgeval Pargi tn 27 IV korrusel joodik.

Kell 21.10 Põltsamaal sunnitakse meest andma allkirja mingile kahtlasena näivale dokumendile.

Kell 23.43 Jõgeval Suur tn 78 juurest auto ära aetud.

Teisipäeval kell 11.15 liivapuisturi juht võib olla purjus.

Kell 15.30 Tammikul Pööraküla ristil metsaveo autod liiga rasked.

Kell 15.50 Kamaris ei taha taksokasutaja arvet ära maksta.