Teisipäev, 12. september 2000. a.
Katlamajad valmistuvad kütteperioodiks
Kuigi paljud omavalitsused ja katlamajad lubavad sooja hinda mitte tõsta, tõuseb see ometi, sest alates 1. juulist lisandus hinnale 5%-line käibemaks. Selle peavad tarbijad kinni maksma. Riik tahab niiviisi toimides lappida eelarveauke.
AS Laiuse Kote loodab lasta megavati hinda eratarbijatele niipalju allapoole, et hinnatõus jääks olemata, seda juhul, kui tarbimine ei vähene.
Septembri esimene veerand on möödas. Ööd on läinud külmemaks ja öökülmad ei ole harvad. Eramajade elanikud otsustavad ise, millal kütmisega alustada. Paljukorteriliste elamute asukad, kes sõltuvad tsentraalküttest, peavad kütmiseks ühiselt soovi avaldama. Enamus katlamaju on kütteperioodiks valmis.
Tsentraalküte maal kadumas
Tsentraalkatlamaju on maakonda vähe alles jäänud. Töötavad katlamajad asuvad Põltsamaa ja Jõgeva linnas ning neid ümbritsevates alevikes. Tormas kütab paljukorterilisi maju OÜ Torma Soojus. Palamuse alevikus tegutsev soojaettevõte on pankrotis. Vallavalitsus loodab, et uus ostja ja omanik ei jäta maju kütteta. Puurmanis
tegutsenud soojaettevõte on pankrotis. Suurpaneelmajade tsentraalset kütmist ei toimu
Puurmanis ega Sadukülas. Pajusi valla külades ei ole juba aastaid tsentraalset kütet olnud. Pankrotis olev OÜ Vägari Elamu ja OÜ Pajusi Elamu võlgnevad Maailmapangale kokku 373 000 krooni.
Tsentraalküte puudub ka Tabiveres, Saarel, Kasepääl ja Palal. Vaimastveres on Jõgeva abivallavanema Priit Kirsimäe andmetel igasse majja ehitatud individuaalne õliküttesüsteem.
Kuna Jõgeva maakonda läbib gaasitrass, siis kütavad paljud katlamajad, näiteks AS Laiuse Kote ja AS Kuremaa Enveko, gaasiga. ASi Eesti Gaas Lõuna-Eesti Hoolduspiirkonna Jõgeva hooldusjuhi Eldur Orupõllu andmetel varustab elanikkonda soojaga 135 lokaalkatlamaja. Tegutseb 27 kommertskatlamaja ja 13 tööstustarbijat.
Probleemiks soojavõlglased
Paljudel soojusettevõtetel on probleeme soojavõlglastega. Nii teatas OÜ Torma Soojus tegevdirektor Toivo Tähtjärv Vooremaale, et elanikud on võlgu juba ka uuele, juunis tegutsema hakanud firmale OÜ Torma Soojus. Megavati hind Tormas on aga maakonna kõrgeim — 499,60 krooni, kuigi eelmise aasta tasemel. Kütmiseks kasutatakse põlevkiviõlisid.
Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots ütles, et OÜ Esku Soojus on teiste firmadega võrreldes soojavõlgu kõige paremini kätte saanud. Tegevjuht Lembit Kasemets aga nii ei arva. Võlglasi on kohtusse antud ja avaldatud nende nimekirju ajalehes Vali Uudised. Ikkagi on kliendid OÜle Esku Soojus 70 000—80 000 krooni võlgu. Suurim võlglane on Põltsamaal tegutsev metallifirma OÜ Rikitop, mis on oma töölistele Eskusse ostnud viis korterit. Lembit Kasemetsa andmetel võlglased reeglina ametlikult tööd ei tee.
Kütus kuni uue aastani olemas
OÜl Esku Soojus on kuni uue aasta alguseni kivisüsi varutud. Kui võlglastelt oleks raha kätte saadud, oleks Lembit Kasemetsa arvates saanud suvel muretseda odava hinna eest rohkem kütust.
AS Sordikom varustab soojusega Jõgeva alevit. Katlaid köetakse saepuru ja laastudega. Juhataja Matti Tsahkna sõnul on talveküte olemas. Käimas on ühe katla tehniline hooldus.
OÜ Torma Soojus katlamajas toimub seadistamine. Septembris tehakse töid, mida ei saanud tehniliste tingimuste tõttu varem teha. Nii kasutatakse torude läbipesemiseks veepehmendusainet Hydro X, mis soodustab korrosiooni.
Gaasiküttel töötavatel katlamajadel kütte varumise muresid ei ole. Vastavalt vajadusele hakatakse kütma. AS Laiuse Kote andis elanikele sooja vett suve läbi. Firmal on täisautomaatne katlamaja. Juhataja Ain Viigi arvates neil kütteperioodi alustamisega probleeme ei ole. Kui lasteaia ja kooli töötajad ja lapsed ning ka erakliendid arvavad, et neil on külm, siis vajutatakse nupule ja soe ongi käes. ASi Kuremaa Enveko juhataja Reinhold Reimandi teatel kütavad nad alates 1. septembrist Kuremaa ujulat. Kui elanikud soovivad, lülitatakse küte sisse. Ka ASi Sordikom juhataja Matti Tsahkna arvates võivad nad vastavalt vajadusele koheselt kütma hakata. Ta lisas aga, et viimastel aastatel on vajadus kütmise järele tekkinud alles septembri viimastel päevadel. OÜ Esku Soojus ja OÜ Torma Soojus ei alusta kütmisega enne 1. oktoobrit.
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Reedel käisid Torma prügila olukorraga tutvumas sihtasutuse Keskkonna Investeeringute Keskus esindajad. Eile oli vallavalitsuse istung, kus olid arutusel peamiselt maaküsimused. Kokku sai ka vallavolikogu eestseisus, valmistamaks ette 22. septembri volikogu istungit. Reedel korraldatakse Torma kooli staadionil olümpiamängude avamise puhul Torma ja Sadala kooli ühine spordipäev.
Reedel pidas maakonna spordiliit Kalju Maarja Keskkooli ruumides oma juhatuse koosolekut. Nädala lõpuks selgusid kokkuvõtted vallas korraldatud rahvaküsitlusest valla piiride asjus. Eile käis kogu Maarja kooli pere matkal Saare järve ääres ja Saare koduloomaaias.
Möödunud kolmapäeval arutati vallavolikogu istungil maa- ja haldusreformiga seotud küsimusi. Reedel korraldas Saarel kohtumise rahvaga perearst Minija Pääslane. Pühapäeval avati Saare—Torma maantee ääres mälestusrist Eestimaalt Siberisse küüditatutele.
Täna on Tallinna Sakala keskusesse ASi Kommiparadiis jõulukingituste esitlusele kutsutud vallavalitsuse liige Anne Veiram. Neljapäeval arutab vallavolikogu majanduskomisjon eelarve täitmise küsimusi ning osalemist äriühingutes. Samal päeval tuleb kokku konkursikomisjon, leidmaks sobivat kandidaati Lustivere hooldekodu juhataja kohale.
Pühapäeval avati Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis Epp-Maria Kokamägi õlimaalide näitus, mida on võimalik vaadata kuni 12. oktoobrini. Põltsamaa Ühisgümnaasium ja keskkonnaühing Kivirik korraldavad sellel nädalal seenenädala, mille raames toimuvad seeneretked erinevatesse metsadesse ja rabadesse, seenenäitus koolis ja loengud teemal “Seenemaailm”. Selle nädala jooksul on keskraamatukogus veel võimalik vaadata raamatunäitust “Eesti teaberaamat 20. sajandil”. Eile oli linnavalitsuse istung. Täna on Viljandi Raekojas seitsmeteistkümne linna veemajanduse projekti programminõukogu koosolek, kus Põltsamaad esindab abilinnapea Tiit Kulu. Homme kohtub Põltsamaa linna lasteaia Mari hoolekogu linnavolikogu kultuuri ja spordikomisjoni liikmetega.
Möödunud neljapäeval oli vallavolikogu istung. Laupäeval korraldati Laevas XIII Puurmani ja Laeva valla sõpruskohtumine spordis. Homme peab Puurmani lasteaia ruumides oma koosolekut maakonna omavalitsuste liidu juhatus.
Täna peab koosolekut vallavolikogu sotsiaal, haridus ja kultuurikomisjon. Pala raamatukogus on täna kohtumine teemal “Norra maast ja rahvast pildis ja sõnas”. Eeloleval neljapäeval kohtuvad Pala vallavanema kohale kandideerijad vallavolikogu liikmetega.
Eile oli Kaarepere rahvamajas hooaja avakoosolek ringijuhtidele. Eilsest alustati rahvakooli soome keele jätkukursusega, mis kestab 15. septembrini. Täna on Palamusel päästeteenistuse õppepäev. Reedel korraldatakse Palamuse Gümnaasiumis olümpiamängude avamisele pühendatud spordivõistlused. Samal päeval kohtuvad maavõistlustel Luua Algkooli ja Kaarepere Põhikooli algklassid. Eilsest kuni laupäevani viibivad Palamuse Gümnaasiumis külalised Rootsist, kes külastavad Elistvere loomaparki, Kuremaa ujulat jne ning osalevad ka Palamuse Gümnaasiumi spordipäeval.
Eile tegi alates septembrikuust ametis olev valla kultuuri- ja haridustöötaja Rein Viru koos vallavanema Heldur Läänega ringkäigu vallas, tutvumaks vastavate objektidega.
Möödunud laupäeval avas OÜ Peipsi Kalatööstus Murrus Tartu—Jõhvi maantee ääres kalarestorani. Reedel on Raja kultuurimajas disko. Laupäeval tuleb Rajal kokku kohvikklubi.
Reedel tutvusid Mustvee sadama olukorraga sihtasutuse Keskkonna Investeeringute Keskus esindajad. Alates eilsest hakkasid linna mõlema kooli lapsed saama sooja toitu. Eile oli koos linnavolikogu eestseisus, valmistamaks ette 15. septembri volikogu. Arutusele tulevad haldusreformi ja koolielu küsimused, Mustvee Kommunaali võlad jne.
Möödunud neljapäeval peetud vallavolikogu istungil otsustati ühendada AS Siimusti Kommunaal ja OÜ Vaimastvere Kommunaal ASiga Laiuse Kote. Neljapäeval korraldab Toomas Puss spordiklubist Visa Siimustis Röövlimäel orienteerumisneljapäevaku. Reedel toimuvad valla koolides olümpiamängude avamisele pühendatud spordipäevad.
Reedel tutvusid Jõgeva linna puhastusseadmete ehitusega sihtasutuse Keskkonna Investeeringute Keskus juhataja Kalev Aun ja programmijuht Heiko Põdersalu. Reedel ja laupäeval viibisid Rannal sügislaagris Jõgeva Gümnaasiumi vanema astme õpilased, korraldati ka mõttetalgud koos linnavalitsuse esindajatega linna arengusuundadest. Sellel nädalal arutavad linnavolikogu erinevad komisjonid linna arengukava ning kokku tuleb ka volikogu eestseisus. Linnavalitsuse kultuuri ja haridusnõuniku Hele Tallinna juures saavad kokku mittetulundusühingute juhid kultuuri alal, kõne all on koolitusvõimalused ja eelarveküsimused. Nädala jooksul antakse viimane lihv Jõgeva linna koduleheküljele internetis. Täna ilmub Jõgeva linnalehe järjekordne number. Täna on Jõgeva kultuurikeskuses ehitusnõupidamine. Reedel on lastepäevakodus Rohutirts 15. aastapäeva aktus.
ARVAMUS
Rõõm oli lugeda hr Ruusi järjekordset mahukat ja sisutihedat kirjatööd “Bõliinadest, Eesti sisepoliitikast ja kodanikest”.
Tuleb tunnistada, et noor kirjamees hr Ruus on väga arenemisvõimeline ja tal on veel palju arenguruumi. “Väikesest külast võrsunud vabakutselise kirjamehena” püüan ma omalt poolt nooremat ametivenda selles jõudumööda aidata, kuid kahtlen, kas loodus on mulle selleks piisavalt võimeid, oskusi ja veel elamata jäänud aastaid andnud. Päris kindlasti ei suuda ma aidata hr Ruusi temale nii huvipakkuva prostitutsiooniküsimuse käsitlemisel, sest selle omapärase seltskonnaga puuduvad mul töised kontaktid.
Väga õigesti väidab hr Ruus, et “igaühe isiklik asi, millise kooli diplom tal on”. Kui asi ei puuduta (kõrgemaid) parteikoole, siis on kõik korras. Kogu häda on selles, et need koolid ei andnud mitte normaalseks eluks vajalikke teadmisi, vaid õpetasid eelkõige inimvaenulikku maailmavaadet. Kogu marksism-leninism õpetab väga põhjalikult, kuidas kõrilõikajate kombel võimu haarata ja hoida, kuid sellest, mida selle võimuga peale hakata,
ei ühtki arukat sõna.
Meile räägiti küll mingit udujuttu “sotsialismi spetsiifilistest majandusseadustest”, kuid mida need erilised seadused endast kujutasid, seda ei teadnud keegi. (Väidan nii kindlalt seepärast, et veel “perestroika” päevil tuli mul anda Moskvas füüsikuna sihtaspirantuuri astudes ka neid pseudoteaduste eksameid.) Kogu nõukogude majandus sai püsida vaid ametlike seaduste rikkumise hinnaga ning kogu elu liikus pudellaagritel. Niikaua, kui nendes seaduserikkumistes ei olnud punases maailmavaates kahtlemise hõngu, vaadati asja huvides kõigele läbi sõrmede. Neid järelevaatajaid valmistati KGB koolide kõrval ette ka parteikoolides. Vaat nii on lood.
Me kõik kipume kasutama sünonüümidena mõisteid “erakond” ja “partei”. Keeleliselt on see täiesti õige, kuid ei tohi unustada, et kompartei ei olnudki tegelikult partei demokraatliku riigi mõistes. Tegemist oli riikliku jõustruktuuriga, millele allusid nii armee kui ka politsei ja salapolitsei jne. Ka oli tema käsutada riigi raha. Ei tunnistatud vähematki sõnavabadust ega konkureerivaid parteisid. Isegi nn valimistel, mis sisuliselt olid vaid rituaalsed hääletused, ei seatud kunagi üles võistlevaid kandidaate ka mitte “oma poiste” seast. Kardeti vähimatki poliitilist diskussiooni. (Kummalisel kombel on see poliitilise kombluse nõue leidnud tee ka Vooremaa veergudele.)
Siit siis tulebki paljude meie kaaskodanike näiliselt õigustatud pahameel Isamaaliidu näilise tegevusetuse peale: miks valitsev partei ei tee seda ega teist… Meil kõigil on aeg aru saada, et vaatamata näilisele tegevusetusele tehakse tegelikult väga palju, tehakse tunduvalt rohkem, kui vene okupatsiooni ajal. Suur vahe aga on selles, et vene ajal tuli vähest tegemist kõvasti kiita, kuid praegu on saanud kombeks suurt tegemist kõvasti kiruda. Oleks aeg näha tõepoolest suurte puuduste kõrval ka veelgi suuremaid kordaminekuid!
Samas ei tohi unustada, et vene moodi tööd tehes ei saa saksa moodi elada. Olen täiekult nõus hr Ruusiga, et väga palju raha raisatakse kaheldava väärtusega ettevõtmistele. Omalt poolt nimetaksin siin Vooremaa päevade ilutulestikku, mis olevat läinud maksma “ainult” kuus tuhat krooni. Minu jaoks oli see lausa pidu katku ajal, sest samal ajal kaotasid paljud Voore elanikud ühistu pankroti tõttu oma töö. Ma ei tea, kui palju läksid maksma “külade puud”, mis nende pidustuste ajal Voore mulda kuivama pandi.
Küll aga ei ole ma nõus hr Ruusi väitega, et Eestimaal pole nälga esialgu siiski karta tänu maameeste visale tööle ja välismaalt jagatavatele palukestele. Tunnistagem ausalt, et rahvuslikust koguproduktist annab põllumajandus Venemaa poolt poliitilistel kaalutlustel suletud idaturu tõttu vaid väga vähese osa ning eelmainitud palukesi Läänest saab vist küll ainult hr Ruus üksinda.
Minu tublit oponenti pahandab täiesti õigustatult hr Annuki tegevus passide kätteandmisel, kuid kodanikuõpetuse õpetajana ei näe ta selles kahjuks väga jämedat seaduserikkumist. Niisugune usutlemisõigus oli küll komsorg sm Annukil komsomolipiletite kätteandmisel, seda õigust ei ole Eesti Vabariigi kõrgel riigiametnikul hr Annukil EV passide kätteandmisel. Mitte ükski riigiametnik ei tohi ületada oma voli piire!!!
Tuleb tõele au anda, et Olavi Annuk siiski püüab. Nii olen ma näinud temale alluvas ametiasutuses silti, mis kinnitab, et selles ruumis töötab nimelt härra Annuk — ju on vaja seda eelkõige just talle endale mäluvärskenduseks! Olen Toompeal käies oma silmaga näinud ka meie riigi tippjuhtide uksesilte ning võin täie vastutustundega kinnitada, et neist mitte keegi ei ole pidanud vajalikuks kirjutada uksele, et nad on härrad. Olavi Annuki enese poolt süüdimatult üles tunnistatud seaduserikkumine aga näitab, et ega igast seltsimehest vist härrat saagi.
Lõpetuseks pean üles tunnistama, et ma ei saa kohe mitte aru hr Ruusi väitest, et Vene luuretegevus välistab Eestis rahvusliku leppimuse. Minu arvates saavad seda teha vaid propaganda ja ideoloogiline diversioon, aga mitte luure. See, mis on selge siilile, peaks olema selge ka igale õpetajale.
Olgu veel lisatud, et täielik rahu ja vaikus valitsevad vaid hauas. Kui me ei taha oma riigi ja rahvusena nimelt sinna jõuda, peame elama ja tegutsema. Meie keeruline aeg aga lausa nõuab paljude asjade selgeksvaidlemist. Muidu võib mõni MURElaps meie elu päris kihva keerata.
MART AROLD
KIRJAD
Sel suvel avanes mul võimalus sõita ühest Eestimaa otsast teise. Sõit oli pikk ja kõrvalistujana sain jäägitult jälgida kaunist kodumaa loodust. Ikka nii, et mida rohkem põhja poolt lõuna suunas, seda võrratumaks läks.
Paraku riivasid silma tohutud… ohakapõllud. Nii iseenesestmõistetavad tundusid harimata jäänud põllutükid kodukandis, eks silm oli nendega ajapikku harjunud. Ei osanud arvata, et pea terve Eesti kasvatab ohakavälju.
Juba ammu ei kehti enam vanasõna: põllumees põlinerikas. Põllumees on tänapäeval vaene moonakas, kes veeretab peos porgandikilost saadud kahekroonist, kartulikilo eest saadud metallmünti… Taasärkamine sünnitas talusid, kuigi jah, paljud tollased talunikud on toonasest ettevõtmisest loobunud, sest tulu ei tule, ja erafirmadest tööd otsinud.
Tänased kahekümnesed ei kavatse talukultuuri ja põllumajanduse poole vaadatagi, nähes oma vanemate ponnistusi, loobuvad nad suuremeelselt kellegi teise kasuks. Kelle?
Juba vanast ajast on olnud tendents linna pürgida, sest seal olevat kergem. Praegused kolmekümnesed tormasid õhinal firmasid looma, ettevõtteid rajama, pankasid vallutama jne. Leidus nendegi põlvkonnas maamehe hingega noormehi, kodulembeseid neidusid või lihtsalt saamatuid, kes maale jäid (tulid), lapsi sünnitasid ja virelesid (virelevad). Vähesed tulevad väga hästi toime.
Vesteldes oma arvukate noorte sugulastega, kes koolid lõpetanud ja elukutseid omandamas, võisin veenduda, kui kaugele nemad oma mõtteviisiga on jäänud patriootlikkusest kodumaa suhtes. “Nii kui kooli lõpetan (omandan elukutse), lähen välismaale (Saksamaale, Inglismaale jne) lapsehoidjaks, kui veab, lähen seal mehele ja tagasi küll ei tule,” räägib noor neiu.
“Noorkotkastena mööda metsi kolatud, prooviks õige rahuvalvajaks, siin Eestis pole küll midagi teha, töödki saad vaid tutvuse kaudu,” lisab noormees.
“Mul avanes võimalus üle minna Ameerika sõjaväkke, tegin avalduse, kui võetakse, olen õnnega koos. Näeks ilma, keeled on suus, võtaks ehk Ameerikast naisegi,” viskab sõdurpoiss lõpetuseks nalja. Sea enam, et ameeriklasest ülemus olevat endale eesti naise võtnud, öelnud, et neil Ameerikas nii vähenõudlikke naisi ei ole!
Need on vähesed olulisemad killud, mis kajastavad tänapäeva täisealiseks saanute vaateid elule. Loodan väga, et see väike osa ei esinda tervet Eestit, vastasel juhul on ääremaad sõna otseses tähenduses ääremaad ja Eesti ise ongi vaid üks suur ja ainus Tallinna linn sel lihtsal põhjusel, et rahvastiku arv väheneb siis katastroofiliselt.
Silme ette kerkib pilt: keskel pilvelõhkujad ja pintsaklipslased, arvukad ettevõtted ja miniseelikud, selle tuuma ümber laiumas tohutud ohakaväljad, taamal mets ja meri, mille taha meie lapsed siit põgenesid. Sest nende endi sõnul on siin tulevikuväljavaated tugevalt kärbitud.
URSULA MÄGI
JUHTKIRI
Haldusreformi teemat on veeretatud lehest lehte ja kõnepuldist kõnepulti nagu kuuma kartulit. Eilne Postimees käis välja õige kõva kaardi: regionaalminister Toivo Asmeri arvates ei tasugi koera saba jupikaupa maha raiuda, st omavalitsusi kahe-kolmekaupa liita, vaid tuleks kohe radikaalne samm astuda ja praeguse 15 maakonna asemele täpselt samapalju omavalitsusi tegema. Suurvaldadele lisanduksid iseseisvate omavalitsustena veel viis suuremat linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve ja Narva. 15 + 5 skeemi juures muutuksid senised vallad osavaldadeks, kuhu jääb tööle külavanema taoline juhtfiguur ja paar ametnikku, kes peaksid ära õiendama hädapärased toimingud, nagu sündide ja surmade registreerimine ning maa- ja sotsiaalküsimused.
Asmeri ¹okiteraapilise maiguga mõtteavaldus sundis esiotsa õhku ahmima ja Postimeheski on ideed nimetatud küll enneaegseks (Tarand), küll ebakompetentseks uitmõtteks (Lepikson), küll abstraktseks abrakadabraks (Reiljan). Lehe enda juhtkiri on samas rõõmsalt kaasa hõiskav. Kuigi — mine tea — see kolmekordne hurraatamine võib tegelikkuses hoopis vastupidist tähendada.
Asmer ja tema takkakiitjad väidavad, et kakskümmend valda majandaksid end lõppude lõpuks ometi ise ära, et korrastuks volikogud muutuksid reaalseks poliitiliseks jõuks ning et suurvallad oleksid ka reaalseks vastukaaluks liigdomineerivale Tallinnale. Ja lihtinimese jaoks ju palju ei muutukski, kui osavalla kontoris hädapärased asjaõiendused tehtud saab. Tavainimest nende väidetega vististi ei veena. Kuigi igapäevaelus kipub maainimene vallaametnike peale näpuga näitama, et “istuvad aga puhtas toas ja ei tee suure palga eest mitte midagi”, muutub olukord kohe, kui hakatakse rääkima võimalusest, et seesama justkui kasutute ametnikega vald üldse ära kaob.
Allakirjutanule ja küllap paljudele teistelegi meeldiks hirmsasti, kui erinevaid haldusreformikavasid saaks testida neid tegelikkuses läbi proovides: et ühe kuu elaks näiteks 70—80 omavalitsusega Eesti Vabariigis, teise kuu 20 omavalitsusega Eesti Vabariigis ja võibolla kuu aega veel mingisuguses Eesti Vabariigis ning siis teeks rahvahääletuse ja otsustaks, et missugune kõige rohkem meeldis. Tegelikkuses kannatab riigi kõhn rahakott ilmselt välja vaid ühe kirvelöögi ja kui selgub, et koera saba liiga lühike sai, pole teha enam midagi. Ega Asmerilegi vist meeldiks, kui riigist võõrandunud tavaeestlane 15 + 5 mudelil toimivat Eestit tulevikus näiteks “kuradi asmerivabariigiks” sõimaks. Kuigi tavaliselt jäävad ebaõnnestunud reformide autorid anonüümseks ja lihtinimene ei oska näpuga kellegi peale näidata.
RIINA MÄGI
Enamik ei taha välismaale tööle minna
Vooremaa küsitles 4. ja 7. septembril inimesi Jõgevalt (18%), Põltsamaalt (8%), Tabiverest (6%), Palamuselt, Siimustist (4%), Mustveest, Kuremaalt, Vägarist, Palalt, Mokult, Rannalt, Vaimastverest, Tormast, Laiuselt, Painkülast, Oelt, Saksamaalt, Maarjast, Kaareperest, Kassinurmest, Lustiverest, Kaaverest, Paduverest, Rääbiselt, Kaavest, Sulustverest, Omedust, Rajalt, Lilult, Saarelt, Pisisaarest, Raatverest, Murrult, Adaverest, Sadalast, Leedilt. Neist 4% olid teismelised, 16% 20ndates, 12% 30ndates, 16% 40ndates, 22% 50ndates, 20% 60ndates, 10% 70ndates aastates, 32% olid mehed. Küsimus: et kas nad oleksid nõus minema välismaale tööle, kui oleks võimalik? 38% on nõus. 2% ei tea. Ülejäänud (60%) ei ole.
Mittenõustujad olid enamikus vanemad inimesed, kuid üllatuslikult ka mõned päris noored (eriti mehed).
MARGUS KIIS
MAJANDUS
MEKi vanad juhid ei vedanud välja
Jõgeva Maakohtu otsusega 24. juulist 2000 kuulutati välja pankrot Jõgeva MEKi erastajale ASile Inreko Mets. Firma registreeriti 20. detsembril 1992. a Jõgeva Maksuametis. Omanikena figureerivad Avo Korb, Enn Rohula ja Priit Saksing.
Nii on saanud oma loogilise lõpu ettevõte, mille varad ja tehnoloogia pärinesid suures osas Nõukogude ajast. Võlausaldajad otsustasid 23. augustil toimunud üldkoosolekul ettevõtte likvideerida. Pankrotihalduri Vaido Paju ettekandes kohtule hinnatakse allesolevate varade esialgseks müügiväärtuseks 600 000 krooni. Võlgnikul on aga kohustusi 1,1 miljoni krooni eest, sealhulgas Eesti riigile üle 0,9 miljoni krooni (Jõgeva Maksuametile 508 233, rahandusministeeriumile 352 021 ja Eesti Erastamisagentuurile 83 876 krooni).
Majandustegevus andis 1998. aastal üle 0,3 miljoni krooni kahjumit. Vaido Paju arvates oleks ettevõtte juhtkond pidanud üldkoosoleku kokku kutsuma juba 1998. aastal, kohe pärast audiitori järeldusotsusega tutvumist.
Ebaõiged otsused
Pankrotihaldur peab ebaõigeks otsuseid, mille alusel erastati Jõgeva MEKi tervikvara. Raskustesse sattumise põhjuste seas nimetab haldur äriplaani pinnapealsust. Tema arvates ei analüüsitud põhjalikult kõiki riske. Samuti ei leitud täit rakendust vene ajast pärit mehhanismidele.
Omaette probleemiks kujunes masinapargi vanus ja remondivajadus. Otsustati kaasa minna üleüldise kampaaniaga ja taheti katlamaja üle viia kohalikule kütusele. Selleks võeti Euroopa Ühenduse pakutavat laenu summas 500 000 krooni, millest suudeti tasuda 230 000 krooni. Soovitud efekt jäi aga saavutamata, sest oluliselt ei alanenud kütusehinnad ega vähenenud kütusekulu.
Taheti tegeleda väga paljudel aladel, alates metsaraiest ja puidutöötlemisest, transpordi- ning plekitöödest, kala ja põllumajandussaaduste kokkuostust kuni jae- ja hulgikaubanduseni välja. Tegelikkuses suudeti realiseerida ainult mängumajade valmistamine ja nende müük Saksamaale.
Tundmatuks jääda soovinud isiku arvates ei suudetud kohaneda kardinaalsete muutustega ehitusturul. Veel 1990. aastate alguses õitses Eestis ehitus ja ehitajad võisid objekte valida, kuid tänasel päeval on olukord vastupidine, ehitustegevus kiratseb ja tellija valib ehitusfirmasid. Turule saabusid konkurendid.
Erastati Jõgeva MEK
Et Avo Korb oli tegevjuhina ametis nii Jõgeva MEKis kui ka ASis Inreko Mets, siis algselt
vara renditi. 22. mai 1995. a juhatuse koosoleku otsusega otsustati Jõgeva MEKi tervikvara ostmiseks teha pakkumine Erastamisagentuurile. Firma väljaostmise hinnaks jäi 800 000 krooni, millest pool oli võimalik maksta EVPdes. Varsti satuti makseraskustesse, mis omandasid 1997. aastast püsiva iseloomu.
Raamatupidamisandmete järgi realiseeris firma Jõgeva MEKi erinevaid hooneid ja seadmeid. Lõpuks jäi põhivahenditena arvele kahekorruseline administratiivhoone, selle gaasitrass, tornkraana ja ühiselamutuba Tallinnas. Tegelikkuses oli viimasesse ostetud ainult sissekirjutus, sest tuba ei saa erastada. Ka renditulud, kuus ligi 3500 krooni, olid üheks sissetuleku allikaks.
Kolm aastat tagasi taheti hakata väljapoole vabariiki turustama uksi ja aknaid, kuid seda ei juhtunud. Kaks aastat tagasi alustati laste mängumajade tootmist. 1998. a realiseeriti Saksamaale 364 mängumaja 332 000 krooni eest ja 1999. aastal sama kogus 349 400 krooni eest. Eksporttoodang moodustas 44% käibest. 1997. aastal töötas ettevõttes 24 töötajat, 30. juuni seisuga oli neid alles jäänud 14.
Kahtlane tehing
AS Inreko Mets ja AS Lindaliinid sõlmisid partertehingud. Vastavalt arvele 4. jaanuarist 2000 omandas AS Inreko Mets ASi Lindaliinid tornkraana maksumusega 203 400 krooni. 6. märtsil sõlmitud notariaalse ostumüügilepingu järgi omandas AS Lindaliinid 180 750 krooni eest ühekorruselise puidutsehh-katlamaja. Märtsis müüdi ASile Lindaliinid ka saeveskis asuv tehnika. Sisuliselt vahetati mitte kellelegi vajaminev kraana toodangut andnud puidutsehhi vastu. Pankrotihaldur uurib tehingu juriidilisi tagamaid. Lõppotsuse langetab kohus.
Avo Korbi arvates müüs riik vara liiga kallilt. Katlamaja rekonstrueerimiseks poleks vaja olnud laenu võtta. Tema sellele lepingule alla ei kirjutanud. Üheks põhjuseks oli turu puudus. Poleks vaja olnud kaks talve kütta suurt kahekorruselist kontorihoonet, see neelas tohutult raha.
RAIVO SIHVER
Rentnik vabastas päevapealt tütarfirma juhid
Eelmisel teisipäeval saabus Palamusele Valga Liha- ja Konservitööstuse tegevjuht Elmut Paavel ning vabastas koheselt tütarfirma OÜ Puidukaubandus tegevjuhi Ants Tederi ja pearaamatupidaja Raili Lõhmuse. Neile anti kätte ka tööraamatud. Kinnitamata andmetel pandi neile süüks suutmatust tootmine kasumisse viia.
Eelmise aasta 1. detsembril sõlmisid Kevade PÜ ning Valga Liha- ja Konservitööstus rendilepingu. Rendile andja volitused sai Kevade PÜ juhatuse liige Ants Teder. Rendile võtja volitused anti Valga Liha- ja Konservitööstuse juhatuse liikmele Elmut Paavelile. Peale ehitiste, masinate ja seadmete anti rendile ka enamus loomadest.
Põhikarjas oli 560 veist, 374 emist, 13 kulti, 4482 noor- ja nuumsiga ning 964 noor- ja nuumveist. Eesmärgiks oli jätkata Kevade PÜle kuuluvates ettevõtetes põllumajanduslikku tootmist.
Raskes majanduslikus seisus olevale Kevade PÜle kuulutati 25. jaanuaril 2000 välja pankrot. Võlgniku kohustused erinevate võlausaldajate ees olid 13. detsembri 1999. aasta seisuga 13,3 miljonit krooni, vara aga 9,5 miljonit krooni, selle turuhind oli oluliselt väiksem. Aruandeaastal toodeti kahjumit 11,9 miljonit krooni ja omakapitali puudujääk moodustas 6,5 miljonit krooni.
Valga Liha- ja Konservitööstus andis sigala allrendile oma tütarfirmale AS Carmex Invest ja loomakasvatushooned tütarfirmale OÜ Puidukaubandus, mille tegevjuhiks oli Kevade PÜ juhatuse liige Ants Teder. OÜl Puidukaubandus on ligi 1500 hektarit maad ja 535 lehma.
15. veebruaril toimunud Kevade PÜ võlausaldajate koosolekul kujunes põhiküsimuseks varade rentimise seaduslikkus. Siis arvas pankrotihaldur Anne Tammer, et varad on sisuliselt ühistust välja kanditud. Ta seadis kahtluse alla ka fakti, kuidas kindlustatakse loomade säilivus 20 aasta pärast, kui nende eluiga on tunduvalt lühem. 7. septembril teatas Anne Tammer Vooremaale, et sisuliselt on tegemist vara tasuta kasutamise lepinguga. Mõlemad pooled on jäänud oma seisukohtade juurde. Lahendusi veel ei ole.
Juhtide vabastamisest oli pankrotihaldur kuulnud, kuid tema arvates ei ole siin mingit seost Kevade PÜ pankrotiga. Veebruaris toimunud võlausaldajate koosolek otsustas Kevade PÜ tegevuse lõpetada.
Ants Teder kinnitas vabastamise fakti. Küsimusi soovitas ta esitada Valga Liha- ja Konservitööstuse juhtidele. Valga Liha- ja Konservitööstuse juhatuse liige Elmut Paavel teatas, et vana juhtkond ei tulnud toime, ja lisas: “Stiil jäi samaks, mis kolhoosiajal, ja kolhoosivärk kestis edasi. Uuel ajal nii ei saa. Miski peaks muutuma. Ei ole mõtet hoida tööl üle 120 inimese, kui saab edukalt hakkama näiteks 70 inimesega. Vaatamata sellele, et piimahind on olnud talutav, ei ole suudetud toime tulla.” Elmut Paaveli sõnul suunamuutust ei tule. Eesmärgiks on võetud tasuvuslikult tööle hakata. Prioriteediks on piima- ja lihakarja pidamine. Ostetakse kokku pullvasikaid. Praeguseks on soetatud juba 100 vasikat.
Elmut Paaveli teatel valiti uus juht Ago Rüllo 30 kandidaadi hulgast. Teda aga ei õnnestunud tabada.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Kas linnapea võttis sügise alustamiseks kartulit?
Näe, üks leht langes ja teinegi! Ju vist see sügis pole enam kaugeltki mägede taga. Ma usun, et vähemalt koolilastel on sügis juba käes.
Minul algas sügis sellega, et kooli sai mindud ja kartul sai üles võetud. Ma ei tea, kuidas teil kartulivõtt läks, kuid minul möödus see ikka suurte raskustega. Nagu teada, on kartulivõtt üks suur ja raske ettevõtmine. Eriti siis, kui eelmisel õhtul sai korralikult esimest septembrit tähistada. Usun, et mõnelegi oli see tuttav saatuslik tunne.
Hiljuti küsiti Kreizy toimetuse käest, kuidas meie kodulinna linnapea Aivar Lumi kartuleid üles võttis ja kas ta neid üldse võttis. Äkki kellegi suureks imestuseks hangib ta neid kuskilt poelettide pealt, ei tea. Niisiis tuli välja uurida. Nii me ka tegime.
Helistasime siis sekretärile. Linnapea nagu temale kohane, võttis vastu väga tõsise häälega. Küsimuse esitades ja vastuse lõpus oli kuulda teisel pool toru ka väikest naerukihinat. Tuli välja tõde, võibolla kellegi jaoks juba teada, aga võibolla kellegi jaoks mitte.
Ühesõnaga — linnapea Aivar Lumi ei pannud kartulit maha ega võtnud ka üles!
KRISTJAN ROHIOJA
Esimese septembri hilisöösel ringi luusides võis leida nii mõndagi. See muidugi ei peaks tähendama, et mõnel teisel kuupäeval poleks võimalik midagi huvitavat leida.
Niisiis olles kõndinud juba pikka maad kesklinnast Siimusti poole, trehvas mulle vastu esmapilgul üks imelik paik. Täpsemalt asub see paik KEKi rajoonis vana bensiinitankla läheduses. Algul imelik seetõttu, et ma arvasin, et see on unenägu, sest mina pole niisugust kohta veel varem näinud. Vähemalt Jõgeval küll mitte ega ka kuskil mujal. Selle paiga nimeks oli kirjutatud suurte tähtedega ROUTE 39.
Muidugi tekitas see paik algul mingit kõhedat tunnet. Sellele kohale lähemale minnes imestasin ma järjest rohkem, kas tõesti on võimalik, et niisugne paik on tõesti olemas. See oli täiesti ehtne pubi. Paremal seina peal oli näha ilusat tõetruud joonistust uunikumautodest. Vasakul pool leidsin ma ühe väikese piljardilaua ja suure snookerilaua. Hämmastav oli ka see, et kiide valik oli küllaltki suur. Pubi ees võib näha ka tõelisi ilusaid mootorrattaid. Nii, et head külastamist ja muidugi lõbutsemist.
KRISTJAN ROHIOJA
Teeme TÕELISELE suvele lehva-lehva
Tuleb taas kord tunnistada karmi tõtt, et TÕELINE suvi on läbi.
Sellest annavad tunnistust hommikul kooli poole vantsivad väsinud nägudega ranitsakandjad ja nahaalselt lehti loopivad puukesed. Iidoli postriga kalender sinu koiku kohal võib ju veel mõningaid suvepäevi lubada, kuid, kallid kaaskannatajad, olgem ausad — kellel on tahtmist kusagil käia, kui suurt miskit asjalikku ei toimu ja giuka õpsi poolt täiesti südametult juba esimesse koolinädalasse määratud kontrolltöö kuklasse hingab.
Tänavune päikesevaene suvi meie kallil isamaal tõestas, et viriseda ei ole mõtet. Juba üksnes meie Vooremaagi kubises tegemistest: alates Põltsamaa veinipäevadest ja lõpetades
Jõgevatrefiga. Kes ringi viitsis liikuda, sai maainimese elumõnusid nautida karjakasvatajate laadal, nägi ära tantsiva vanamemme Tina Turneri või vingerdas ennast ise hingetuks Streetrave’il.
Kindlasti meenub mõnelegi kohalikul hernepõllul teenitud rahanatuke või nädalalõpp hoolitseva vanaema käe all. Tegemisi-toimetusi oi kui palju.
Aga mis lännu, see lännu. Ei ole miskit teha, talv tuleb üle elada ja oodata uut ning helget suve, kus möllul pole otsa ega äärt.
GETTER SCHASMIN
Mõningate kriitikute poolt arusaamatutel põhjustel kritiseeritud film on tegelikult hunnik rämpsu. Pole varem näinud tõsises filmis nii palju kli¹eid, lapsusi, tobedusi jms, kui Nicolas Cage’i näoga reklaamitavas “põnevikus”. Hämmastav, kuidas igasugu banaalsused ikka rahvale peale lähevad!
Sü²ee on nii ja rohkemgi etteaimatav, kui pealiskaudse kirjelduse järgi tundub. Noor, käpardlik, ennast täis autovaras tahab järjekordselt otse autopoest krabatud Porschega eputada ja tõmbabki pollad endaga kaasa, nii et need avastavad autovaraste pesa koos seal asuva viimaste päevade saagiga. Saagi “õigusjärgne” omanik, itaalia nimega ja kalgi neonatsi näoga puidufriigist gangster, topib süüdlase autopressi alla ja kutsub kohale tolle vanema, supermanist venna.
Vend lunastab oma noorpõlve patte (eks oli temagi kunagi superautovaras) kartautomehhaaniku õiglast tööd tehes (no oleks võinud ta vähemalt Le Mansi võidusõitjaks teha), kes peab saamata jäänud autod ise oma venna näruse elunatukese eest kokku koguma. Superman kogub kokku oma vanad ekskamraadid-kuriteokaaslased (nüüd muidugi ausused ise), kellest koguneb muidugi klassikaline pöialpoisimeeskond, kus on oma teadlane Tarkus, jõumees Jõnnu, arvutifriik Siipel, muidumehed Himpel ja Hampel, pesamuna Hellik koos Lumivalgekesega, superman muidugi Dilidoni rollis. Järgneb 50 auto (miks mitte 47?) äratõmbamisaktsioon, mida iseloomustavad mustanahaliste esitatud debiilsed naljad, barbaarsed lukulõhkumised ja väga kohmakas erootika, rääkimata puudulikest näitlejatöödest.
Muidugi on aktsioonis ka vana must politseiuurija, kes on küll kogenud, aga ebaõnnestuja. Pinget on vaid siis, kui S (õige nimega Memphis) viib mafioosodele oma viimast saaki, Ford Mustangi GTd. Siis toimuvas tagaajamises on nii mõnedki head kohad. Aga lõpus läheb kõik, nagu “peab”: superman päästab gangsteri koletuslikus töökojas politseiuurija elu. Seepeale laseb politsei ta vabaks. Kuri hukkub nagu Hollywoodis ikka, oma apartemendis kõrgelt alla kukkudes. Lõpus esinevad öökima ajavad laused a la “Selline peabki olema vendade armastus!” jms. Superman musitab oma vastset naist, päästetud vennake kingib päästjale unelmateauto, tummad saavad rääkijaiks jms paska. Nii et ettevaatust!
MARGUS KIIS
SPORT
Maarjas kehtestati kord parimate sportlaste selgitamiseks
Möödunud reedel Maarja Keskkoolis toimunud Jõgevamaa spordiliidu Kalju juhatuse koosolekul kehtestati kord maakonna parimate sportlaste, võistkondade ning treenerite selgitamiseks.
Eelmisel reedel pidas Maarja Keskkoolis nõu Jõgevamaa spordiliidu juhatus. Arutelul osalejad otsustasid, et ka tänavuse aasta lõpuks selgitatakse Jõgevamaa parim sportlane, noorsportlane, võistkond ja treener.
“Konsensuse alusel otsustasime, et vastaval konkursil saavad osaleda sportlased, kes elavad Jõgevamaal või kaitsevad võistlustel Jõgevamaa spordiau,” ütles Vooremaale spordiliidu Kalju tegevjuht Uno Valdmets. “Varem oli tublimate spordiinimeste selgitamise korras mõndagi segast,” lisas ta.
Arutelul oli kõneaineks noortespordi osatähtsuse suurendamine Jõgevamaa spordielus. “Regulaarselt sporti harrastavaid noori võiks meil alati rohkem olla. Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul esitab spordiliit Kalju ettepanekud paremate võimaluste loomiseks noortespordiga tegelemiseks,” lausus Uno Valdmets.
Tabivere valla spordielu hetkeseisu ja tulevikuväljavaateid tutvustasid Kalju juhatusele vallavanem Aare Aunap, vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp ning valla spordijuht Rein Jõeveer.
“Muuhulgas rääkisime Tabivere Keskkooli ja Maarja Keskkooli võimlate kasutamise korrast. Mõlemad spordisaalid on õhtuti tasuta avatud kohalike elanike jaoks. Võimlates töötavad ka komandandid. Tabivere Keskkooli võimlas lõpevad oktoobris renoveerimistööd, mille maksumuseks on ligi 800 000 krooni. Pärast uuendamist paranevad võimlas pesemisvõimalused ning raskejõustikusaal saab uue põranda,” ütles Aare Aunap.
JAAN LUKAS
Möödunud teisipäeval toimusid Voorel lahtised kurnivõistlused, kus kohtusid kaks võistkonda.
Voore keskasulas on kurniväljak, mis rajati üle kümne aasta tagasi majandijuhi Vello Kana algatusel. Möödunud aastal tekkis Põltsamaa spordijuhil Villu Ojassalul, kes on kurnimänguentusiast, mõte sellel väljakul kurnivõistlused korraldada.
Eelmisel teisipäeval saidki Saare vallavalitsuse spordi nõuniku Ergo Prave ja Voore Põhikooli eestvedamisel sellised võistlused teoks. Võistlustel kohtusid kaks meeskonda, kuhu kuulusid kaks mängijat Voorelt ja kaks Põltsamaalt. Esimese meeskonna kapteniks oli põltsamaalane Vladimir Valejev ning sinna kuulusid ka Ergo Prave, Voore Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Hanno Koll ja Vitali Topkin Põltsamaalt.
Teises võistkonnas, mida juhtis Villu Ojassalu, osalesid Vello Kana, Voore Põhikooli direktor Raivo Reimets ning Arne Targama. Mõlemas voorus pälvis esikoha võistkond, mida juhtis Vladimir Valejev, üldseisuks jäi 2:0. Selle meeskonna liige Ergo Prave ütles Vooremaale: “Võistlus oli huvitav ja pingeline. Mina ja Hanno Koll mängisime kurni esmakordselt.”
“Kurnimäng on hea sportlik ajaviide, mis ei nõua erilist pingutust ja sobib seetõttu tegelemiseks ka kesk ja vanemaealistele inimestele. Minu arvates võiks kurnimänguhuvi Jõgevamaal senisest märgatavalt suurem olla,” lisas Vello Kana.
“Nüüdseks on võimalused kurnimänguks Voorel paranenud, sest Põltsamaa spordimehed kinkisid meile kurnikomplekti,” teatas Ergo Prave.
JAAN LUKAS
Kergejõustikuveteranid võistlesid Maarjas
8. septembril toimusid Maarjas traditsioonilised, juba kaheksandad Jõgevamaa kergejõustikuveteranide meistrivõistlused.
Aladeks olid 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kettaheide ja odavise. Arvestust peeti rahvusvahelise vanusekoefitsientide tabeli alusel. Naistest oli esimene ja karikavõitja veteranide EMil
edukalt osalenud Elvi Bender 2379 punktiga. Teine oli Helle Võsu 2209 p ja kolmas võrkpallur Maret Piirak 1871 p. Kolme tõukeheite alaga oli punktisumma Urve Rillol 1736 ja Sirje Metsandil 1147.
Meestest oli esimene ja karikavõitja Jõgeva maakonna spordiveteranide klubi esimees Villu Ojassalu tubli 3460 punktiga. Teine oli 7. septembril 75aastaseks saanud Evald Veedla 2859 punktiga. Kolmas oli mitmekülgne spordimees Mihhail Somelar 2589 punktiga. Sangpommi tõstjana tuntud Raimond Polli kogus 2302 p ja Gennadi Mihhailov 1917 p.
Kolme tõukeheite alaga oli esimene sangpommi MMi medalimees Ülo Kuusk 2173 punktiga. Teine oli spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets 1933 p ja kolmas külalisvõistleja Raimo Riives 1827 p. Tuntud mälumänguri Ago Kallandi punktisumma oli 1398, Raul Rannamäel 1549, mitmevõistluste algatajad Maarja spordimehed Vello Soomets ja Enn Pärtelpoeg said vastavalt 1531 ja 1200 punkti. Kergejõustikuveteranide MMi medalimehe Ants Paju kettaheide 42.04 andis 882 punkti. Hiljuti Jõgevamaale Kaareperesse elama asunud MMi ja EMi klassiga 74-aastane August Koni tõukas kuuli 10.68, mis oli väärt 947 punkti.
Kohtunikud olid Maarja Keskkooli õpetajad Rutt Taniloo, Merle Haossar ja Anneli Ruusalu.
ENDEL MÄNNIK
MITMESUGUST
Voorel avati mälestusrist kannatuste meenutamiseks
Eelmisel pühapäeval avati Saare vallas Voorel mälestusrist kõigile Eestimaa küüditatutele. Süngete sündmuste meenutamiseks püstitati mälestusmärk Eestimaa kõige idapoolsema voore jalamile.
Voorel paikneva mälestusristi avatseremoonia algul esinesid kohalikud lapsed. Nii laulsid ja musitseerisid Karoli, Kairi ja Kaila Kruusaauk. Sõnalise kavaga esinesid Õnnela Uljas, Marilis Kuningas ja Siret Arro. Eesti riigilippu hoidis õpilane Urmas Lutterus. Mälestusristi õnnistas Äksi kirikuõpetaja Urmas Oras. “Inimestele on olnud südamelähedased kõik mälestusmärgid, kui need pole võõras võim vägisi püstitanud, “ ütles ta.
Voorel elav kirjamees Mart Arold, kes juhtis ettevõtmist mälestusristi paigaldamiseks, pani ristile sümboolselt kinnituspoldi, millele keeras mutri Riigikogu aseesimees Tunne Kelam. “See ausammas on eriline põhjusel, et paigaldati inimeste omaalgatuse korras. Paljud nooremad ja keskealised inimesed küsivad mõnigi kord, kas minevikku tasub meenutada. Kui me ei vaata tagasi oma rahva kannatustele, kuidas me saame siis hinnata oma rahvast ja oma kodanike tänast päeva,” rääkis Tunne Kelam.
Vägivallaohvrite keskuse arst, tartlane Heino Noor toonitas, et selline mälestusrist on väga oluline inimeste hingeliseks tugevdamiseks ja hirmust jagusaamiseks. Mart Arold, kes on Isamaaliidu Jõgeva piirkonna Vooremaa osakonna esimees, andis erakonna sümboolikaga meened Voore elanikele, kelle kaasabil mälestus rist püsititati. Nii aitas annetusi koguda Harri Avi. Risti jaoks vajaliku rauamaterjali kinkis Gennadi Taskov ning kohale vedas Mati Ude. Keevitustöid tegid Andrei Post ja Vahur Ruusalu. Viimase värvi andis ristile Demo Torbek. Vundamendi paigaldasid Vahur Ruusalu ning Aigar Zirk. Paigaldamistöödel oli abiks ka Reimo Lehtsalu. Kivid vedas kohale Urmas Lutterus koos isaga ning kivikangru ladus ja kibuvitsaallee istutas Raul Sõstar.
Kõigi eelduste kohaselt tuuakse tänavu sügisel mälestusristi lähedusse väiksele künkale 11 rändrahnu tähistamaks omaaegseid Eesti maakondi. Kivid ümbritsevad lõkkeaset, maakondade ulealtarit. Samuti tasub uurida võimalusi kutsuda mälestusristi juurde teise paljukannatanud rahva esindaja, tema pühadus Dalai-laama, kes tuleval aastal Eestit külastab.
JAAN LUKAS
Laiemad sillad üle Nava oja ja Kaave jõe
Eelmisel nädalal jõuti lõpuni silla rekonstrueerimisega Nava—Luua—Palamuse teel. Veidi laiemaks ja uue kandekonstruktsiooni sai ka Puurmani aleviku Kursi-poolne maanteesild.
Navat, Luuat ja Palamuset ühendav graniitkividest sammastele toetuv raudbetoonsild ehitati 1932. aastal. Liiklusohtlikus kurvis asunud 5,2 meetri laiune sillake vajas juba ammu rekonstrueerimist ning tee laiendamist.
Maikuus alustas Jõgeva teedevalitsuse poolt silla remondiks korraldatud konkursi võitja OÜ Ranopol Tartu ehitustöid. 7,7 meetri pikkusele sillale tehti ligemale kolm meetrit laiust juurde. Et säilitada ojasilla ajaloolist ilu, laiendati ka tahutud maakivist tehtud sillasambaid. Järsu kurvi juures sai paarisaja meetri ulatuses tee uue asfaldikatte ning kolm meetrit laiemaks. Silla ja tee remont läks maksma ligemale miljon krooni.
Puurmani—Tabivere tee sild üle Kaave jõe ehitati 1960. aastal. 28 meetri pikkuse silla raudbetoonist kandetalad olid juba lagunenud ning silla ületus muutunud liiklusohtlikuks. Pärnu firma AS Laarmann & KO paigaldas sillale uued kandekonstruktsioonid ning tegi silla 9 meetri laiuseks. Silla rekonstrueerimiseks kulus 1,5 miljonit krooni.
Jõgeva Teedevalitsuse sillaehituse spetsialist Tiit Korn märkis, et teedevalitsuse hallata ja hooldada on maakonna 54 silda. Hiljuti valmis Jõgeva—Tartu maantee Painküla silla remondi ja laiendamise projekt. Järgmisel kuul korraldatakse selle silla remontija leidmiseks konkurss.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Patrulli ja liiklusjärelevalvetalitusel oli eelmisel nädalal 42 väljakutset, tabati kolm tagaotsitavat. Haldusõigusrikkumisi oli 75. Liikluseeskirja rikkujaid tabati 58, neist viis juhtisid sõidukit alkoholijoobes. 26 juhti ületasid lubatud kiirust. Esimesel koolinädalal oligi eriline tähelepanu liiklusohutuse kontrollil koolimajade läheduses.
Laupäeva öösel kella kolme ajal jäi Põltsamaa—Võhma maantee teisel kilomeetril keset teed seisma sõiduauto. Liikluspolitsei leidis autost rooli taga magava Arvo, kes toimetati politseisse kainenema.
Tabivere vallas Tindimurru külas avastati ebaseaduslik metsaraie. Luua Metsanduskoolile kuulunud metsakvartalitest on langetatud 150 tihumeetrit okaspuu palki. Sellest on umbes 35 tm 5,5 meetri pikkuseid palke ära varastatud.
Laupäeva öösel läks Palamuse vallast Luualt kaduma roheline Moskvit¹. Sama päeva pärastlõunal sai piirkonna konstaabel selle Tartu—Jõgeva maanteel Kaarepere raudteeülesõidukoha lähedalt kätte ja andis omanikule tagasi.
Laupäeva õhtul kella poole seitsme ajal visati Tabivere bussipeatuse juures möödasõitva auto Opel Kadett esiklaasi peotäis pindamiskillustikku, millega tekitati liiklusohtlik olukord. Politsei sai kiviloopija, kelleks osutus 15 aastane Veiko, kätte. Teda kahtlustatakse ka viimase poole aasta jooksul Jõgeva maakonnas ja Tartus seitsme kuriteo sooritamises.
Ööl vastu laupäeva murti ukselukkude ja signalisatsiooni lõhkumise teel sisse Jõgeva Majandusühistu Tabiveres Tuuliku tn 10 asuvasse kauplusesse. Varastatud on sigarette, alkoholi, ¹ampooni ja parfümeeriat. Murti lahti seif, kust varastati 14 000 krooni. Palume kõiki, kes saavadkuriteo kohta infot anda, teatada sellest politseiprefektuuri või konstaabel Aivo Kuusele tel 052 20 949. Anonüümsus garanteeritakse.
Laupäeva hommikul teatati, et Kasepää vallas Murru külas on lahti kalatööstusele kuuluva kaupluse uks. Midagi kadunud ei olnud, müüja oli ukse lihtsalt lahti unustanud.
Eile hommikul veidi enne kümmet tabati Jõgeva Kaubahallis 1931. aastal sündinud naine, kes püüdis poest lahkuda ilma juustu, viinerite, loorberi, sinepiterade, kassitoidu jm eest tasumata. Ühistule taheti tekitada kahju 96 krooni 20 senti.
Ööl vastu üleeilset on Saare vallas Ruskavere külas varastatud A. K. majapidamisest elus siga.
Reedel veidi enne keskpäeva magasid Jõgeval Uku garaa¾ide juures kaks umbjoobes meest.
Kasepää vallas Raja külas rikkus purjus Nikolai kodurahu.
Laupäeva õhtul rikkus Jõgeva vallas Ellakveres külla tulnud purjus Aleksandr majaelanike kodurahu.
Kella 19.30 ajal kostus Jõgeval Pargi tn 20 kõva lärm ja 12. korteri aknast loobiti asju välja. Varmo paigutati kainenema.
Veidi enne südaööd teatati öörahu rikkumisest Mustvee mnt 4.
Eelmisel neljapäeval tekkis Põltsamaal Kuperjanovi tn 6 asuva kasiino juures tüli meelelahutusasutuse omaniku ja klientide vahel, mille tagajärjel visati katki kasiino omaniku auto tagaakna klaas.
Teisipäev, 12. september 2000. a.
Katlamajad valmistuvad kütteperioodiks
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
MART AROLD
KIRJAD
URSULA MÄGI
JUHTKIRI
RIINA MÄGI
Enamik ei taha välismaale tööle minna
MARGUS KIIS
MAJANDUS
MEKi vanad juhid ei vedanud välja
RAIVO SIHVER
Rentnik vabastas päevapealt tütarfirma juhid
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Kas linnapea võttis sügise alustamiseks kartulit?
KRISTJAN ROHIOJA
KRISTJAN ROHIOJA
Teeme TÕELISELE suvele lehva-lehva
GETTER SCHASMIN
MARGUS KIIS
SPORT
Maarjas kehtestati kord parimate sportlaste selgitamiseks
JAAN LUKAS
JAAN LUKAS
Kergejõustikuveteranid võistlesid Maarjas
ENDEL MÄNNIK
MITMESUGUST
Voorel avati mälestusrist kannatuste meenutamiseks
JAAN LUKAS
Laiemad sillad üle Nava oja ja Kaave jõe
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA