Vooremaa
11. juuli 2000. a.

Põrgupõhja Politruk ja teised hernehirmutised

Talunike ja aiapidajate pingelise töö vilja kipuvad rikkuma linnud, kes aia- ja põllusaadusi nokivad. Aplate olevuste eemale peletamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid.

Saduküla lähedal asuva Põrgupõhja talu maasikapõldu valvab heinu täis topitud mees, kellel on seljas Saksa sõjaväe munder. Hoolimata natsiimidžist kutsuvad perenaine Malle ja peremees Karla Tuula ekstravagantset hernehirmutist Politrukiks. “Viisime sugulastele põllule naljaviluks suure kivi. Nemad tegid meilegi üllatuse: ühel hommikul põrnitses põllul kummalises riietuses mees. Ristisime ta Politrukiks ja jätsime maasikapõldu valvama. Tuleb tunnistada, et ta on suutnud linnud eemale peletada. Varem katsime maasika ja sõstrapõõsad võrkudega, tänavu pole seda tarvis teha,” märkis Malle Tuula. Karla Tuula sõnul on kõige agaramad maasikate ja sõstarde sööjad hoburästad. “Herneid söövad aga meelsasti hakid,” ütles peremees.


Jalgrattapoisid linde peletama

Üks Kaarepere kandi talumees olevat lindude peale nii vihaseks saanud, et palkas nende hirmutamiseks püssimehe. Äksis asuva aiandustalu peremehe Arno Korbi arvates saab lindude hirmutamiseks kasutada ka humaansemaid meetodeid. “Kui töötasin Tartumaal Raadi aiandis, palkasime tööle poisid, kes jalgratastega ringi sõitsid ja linde hirmutasid. Punase sõstra põõsastele panime aga lindude hirmutamiseks ribad. Tuleval aastal jätan ka maasikapõllul ühe vao tühjaks ning kutsun mõne poisi jalgrattaga ringi sõitma,” rääkis marjakasvataja Äksi kiriku lähedalt.

Arno Korb ütles, et välismaal kasutatakse lindude ehmatamiseks ka kulli häält imiteerivaid helisid ja teisigi tehnilisi linnupeletisi. “Eesti põllumeeste jaoks on sellistel vahenditel aga liiga kõrged hinnad,” mainis ta.


Lind hävitab kahjureid

Tooni Kaber Tabiverest seab lindude eemale peletamiseks üles ühe suurema ja teise väiksema plekkkarbi, mis tuule käes liiguvad ja kolinat teevad. “Nii hirmutan linde ajal, mil herne- ja oaseemned idanevad või saak valminud on. Inimese taolisest hernehirmutisest pole eriti kasu. Lind võib selle mehe õlal istuda ja ikkagi aiasaadusi süüa. Ma ei pea lindude ehmatamist õigeks. Rästad ja teised linnud söövad küll marju, kuid samas hävitavad nad kartulipõllul traatussikesi ning teisi kahjureid. Samasugust vajalikku tööd teevad isegi varesed ja hakid,” rääkis linnusõbrast perenaine.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse projektijuht Andres Kalamees: “Hernehirmutiste mõju lindudele pole teaduslikult uuritud. Võib aga arvata, et inimese sarnast hernehirmutist linnud eriti ei pelga. Rästad pelgavad kõige rohkem röövlindude kujutisi. Ise olen aeda marjapõõsaste vahele riputanud plekist ja paberist taldrikutaolised oranžiks ja punaseks värvitud esemed, mille keskel on must laik. Sellised taldrikud peaksid lindudele röövlinnu silma meenutama.”

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Jõgeva linn

Laupäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuse pargis ansambli Suveniir kontsert. Täna korraldab Kai Valtna kultuurikeskuseskeskaegsete tantsude seminari. Neljapäeval toimub linnavalitsuse saalis Aia tn 33 detailplaneeringu avalik arutelu. Tund aega hiljem toimub samas raudtee, Estakaadi ja Kesk tänavate vahelise ala Suure ja Puiestee tänavate vahelises lõigus detailplaneerimise projekti avalik arutelu.


Jõgeva vald

Laupäeval toimuvad Laiuse staadionil valla esivõistlused kergejõustikus LaiuseII.


Kasepää vald

Laupäeval korraldab Kallavere jahiühistu Kasepää kooli staadionil kokkutuleku.


Mustvee linn

Eelmisel neljapäeval toimusid terves linnas vana kalendri järgi jaanipäeva üritused. Oli kontsert ja jaanituli. Traditsiooni kohaselt põletati vana paati. Pühapäeval tähistasid kalurite päeva Peipsi äärsed ja Mustvee linna kalurid. Spordihoones viibivad laagris Tallinna lapsed. Kolmapäeval ja neljapäeval külastavad Mustvee, Kasepää, Saare ja Torma omavalitsusjuhid koos Jõgeva maavanema ning omavalitsusliidu juhatuse esimehega sõpruslepingu raames Oudovat. Järgmisel päeval sõidetakse Sankt Peterburgi. Käiakse ka Eesti konsulaadis, kuhu jäetakse andmed Jõgeva maakonna kohta.


Pajusi vald

Enamik vallavalitsuse ametnikest viibib sel nädalal kollektiivpuhkusel ning rahvast teenindatakse vastavalt varem välja kuulutatud aegadele ja telefonidele.


Palamuse vald

Reedel toimub lauluväljakul estraadietendus “Kiire pulm”. Laupäeval mängib näitetrupp Palamuse veskis näitemängu “Ulguv mölder”.


Pala vald

Eelmisel reedel osales vallavalitsuse ja volikogu võistkond naabervaldade spordipäeval Alatskivil Liivi muuseumi õuel. Samal päeval peeti Pootsmanis rääbisepidulaata. Nõval toimus laupäeval endise Jõe valla IV kokkutulek. Laupäeval toimus ka maastikuratta mitmepäevasõidu Vooremaa Luua—Pala etapp.


Puurmani vald

Vallavalitsuse töötajad viibivad kollektiivpuhkusel, kohal on valvetöötajad.


Põltsamaa linn

Laupäeval toimusid Põltsamaa päästedepoo juures Jõgevamaa tuletõrje meistrivõistlused. Samal õhtul etendus Põltsamaa lossihoovis Margus Abeli estraadikava “Kiire pulm”. Eeloleval laupäeval toimub Põltsamaa lauluväljakul piirkondlik memme-taadi lustipidu. Alates 16. juulist kuni 30. juulini toimub Põltsamaa Muusikakooli korraldatav VII noorte puhkpillimängijate suvekool, kuhu saabuvad puhkpillimängijad üle Eesti ja välismaalt.


Saare vald

Eelmisel reedel osales vallarahvas naabervaldade spordipäeval Alatskivil. Reedeti toimuvad Saare rahvamajas noorte diskod. On puhkuste aeg ja erilisi sündmusi ei toimu. Põhilised sündmused toimuvad kuu lõpu poole: 27. juulil on Marumüra päev ning alates 28. juulist Vooremaa päevad.


Tabivere vald

Pühapäeval peeti kaheksandaid Äksi kihelkonnapäevi. Elistvere loomapargis on avatud raamatunäitus “Metsa ja loodusraamat läbi aegade”. Samas on üleval ka teine näitus “Meenutusi mõisa ja talumajapidamisest”.


Torma vald

Neljapäeval toimub Rahuoru pargis ansambli Suveniir kontsert. Kuu lõpu poole, 26. juulil toimub Vaiatu rahvamajas vanurite päev koos Viktor Vassiljeviga.


Liirimiljonär esineb Lillesaarel

Juuli algusest koos klaveriga mööda Eestimaad tuuritav Rein Rannap, kes oma nime viimasel ajal Klaveripoja tiitli lisamisega on kaunistanud, annab homme õhtul kontserdi Põltsamaa kesklinnas Lillesaarel.

Tänavune suvetuur “Klaver tuleb külla” on Rannapil juba kolmas ja kannab alapealkirja “Päikeseklaver”. 20 kontserdist koosneval tuuril on Rannapil kaasas kontsertklaver ja kümneliikmeline meeskond, kes klaverit ja selle elektroonilisi lisandusi transportida aitavad ning samas ka pileteid müüvad. Esinemispaikadeks on Rannap valinud taas kohad, kus tõsise muusika kontserte muidu harva toimub või üldse ei toimu. Vähese kuulamiskogemusega publikut peibutab ta kontserdile sellega, et pikib traditsioonilise klassikarepertuaari sekka oma seadeid tuntud klassika(SaintSaensi “Luik” jt) ja poplugudele (Ruja repertuaar jms) ning lastelauludele ja vanematele inimestele hingelähedastele rahvalikele viisidele. Peale selle lisab Rannap paljudes lugudes tavalisele klaverikõlale klahvide alla paigutatud andurite ning süntesaatori ja sämpleri abil elektroonilisi heliefekte. Seekord on nendeks enamasti loodushelid: näiteks Elleri “Koidu” garneerib Rannap tuulemüha, metsakohina ja linnulauluga, koori ja orkestriimitatsioonid veel peale selle. Igas paigas on kavas ka üks kordumatu improvisatsioon, mis tugineb esinemispaigaga seotud legendidele või esinemissituatsioonis tekkinud muljetele. Ent kuulda saab ka improvisatsiooni itaalia laulule “O sole mio”, mille eest Rannap teenis juunis Pärnus toimunud nn ühe laulu esitusvõistlusel viie miljoni liirise peapreemia. Erinevalt interpreetide enamikust armastab Rannap publikule oma muusikalisi taotlusi ka sõnades lahti mõtestada ning üldjuhul on see publikule huvitav ja hariv. Lõbus ka: Rannap on ju tuntud showmees.

Põltsamaa-kontserdi paigana eelistas Rannap seekord lossihoovile tunduvalt intiimsemat Lillesaart. Viimasel ajal on kohalik rahvas seda paika küll Kuuseplatsiks nimetama harjunud, ent suveürituse tarvis sobis paremini sõja eel käibel olnud Lillesaare nimetus. Jõgevamaale jõuab Rein Klaveripoeg aga juuli lõpus teistki korda: 29. juulil mängib ta Laiuse lossivaremetes. Tema tänavuse tuuri osalt ilmaprognoosidest ajendatud moto on “Kõigil klahvidel ja iga ilmaga!”.

RIINA MÄGI



ARVAMUS

Avanenud euroturg kui tarkuse võit

Lugedes 6. juuli Vooremaa juhtartiklit “Eesti põllumees suudab end euroturul maksma panna”, tekkis soov kirjutatule ka ise kahe käega alla kirjutada. Meie põllumees tahab ja oskab hakkama saada. Nii oli Vene ajal ning nii saab olema ka tulevikus.

Omalt poolt tahaksin lisada, et põllumajandusministeeriumi hea töö on juba ka tegelikkuses loonud võimalused meie põllumajandustoodangu jõudmiseks euroturule, samuti aidanud olulisel määral kaasa meie põllumajandussaaduste konkurentsivõime paranemisele Eestis.

Teatavasti jõustus 1. juulil Eesti ja Euroopa Liidu vaheline uus kaubandusrežiim, millega suurenesid märgatavalt Eestist Euroopa Liitu eksporditavate põllumajandussaaduste kvoodid, samuti kadusid eksporditollid. Kvoodid on kohati isegi nii suured, et võib tekkida probleeme nende täitmisega.

Suuremad kvoodid on rõõmusõnumiks ennekõike neile arukatele talunikele, kes ei viinud oma väärtkarja tapamajja ja säilitasid usu tulevikku. Täna on just nemad võidumehed. Piima kokkuostuhind läheb ülesmäge, võrreldes eelmise aasta sama aja näitajaga saab tootja piimakilost juba kaks korda rohkem raha, ning trend näitab kokkuostuhindade jätkuvat tõusu. Kvootide täismüümise pärast pingutavad piimatöötlejad ei saa tootjat enam narrida: kui raha õigel ajal ei maksta, leidub piimale kohe uus ja ausat kaupa tegev

ostja.

Teine oluline muutus seoses uue kaubandusrežiimiga seisneb Euroopa Liidu poolsete eksporditoetuste kaotamises. Suurtel kogustel doteeritud hinnaga importsealihal on tänaseks kriips peal. Ja tulemuski on näha: sealiha kokkuostuhind on märgatavalt tõusnud, mis teeb Eestis piimatootmise kõrval ka seakasvatuse kasumlikuks ja perspektiivseks.

Loomulikult, euroturul valitseb äge konkurents ning ega uusi tegijaid sinna pikisilmi ei oodata. Meie kaup peab olema esiteks kvaliteetne, teiseks hea hinna-kvaliteedi suhtega. Eestil ses suhtes olulisi probleeme ei ole. Viimase aastaga on märgatavalt paranenud toiduainete kvaliteedikontroll, mis esiteks ei lase meie lauale kehva ja konservandirikast importkaupa, teiseks seavad eestlaste maitseeelistused ka kodumaisele tootjale peale ranged tingimused. Seda toitu, mis meile meeldib, saab turustada ka Euroopa Liidus.

Eelmainitud kaubandusrežiimi ja sellele eelnenud pingelisi läbirääkimisi võib kahtluseta nimetada Eesti põllumajanduse suureks läbimurdeks Euroopasse, mille rahaline väärtus võib ainuüksi järgneva aasta jooksul küündida 250 miljoni kroonini. Nüüd tuleb avanenud võimalusest kinni haarata ja seda mitte kasutamata jätta.

Eesti põllumehe elu pole pärast kolhoosikorra lagunemist olnud kerge. Paraku pole viimastel aastatel abimehi just üleliia leidunud, kusjuures murrangut ei toonud ka tänaseks Eestimaa Rahvaliitu koondunud poliitikute kuulumine võimukoalitsiooni aastail 1995—1999. Nende jõud kulus refräänile: me ei saa, euroliit ei lase ja andke rohkem raha. Kaitsetollides kõigi ja kõige vastu ning suhtes nähti imerelva, justkui tagaksid edu tehnilised barjäärid, aga mitte korralik kaup. Nende igatsetud tollide kohta teame täna seda, et Euroopa Liit avas oma turu just neile riikidele, Eestile ja Ungarile, kes pole oma turge iga hinna eest kaitsnud. Seevastu näiteks protektsionistlikku joont ajav Poola ootab siiani Brüsselis jutulesoovijate järjekorras. Ja ehk oskab keegi viidata mõnele võidule, mida saavutasid lätlased oma sealihasõjaga? Ainult tüli ja pahandust, lisaks ka sellise riigi maine, kes ise ei saa ja teistel ei lase.

Praegune valitsus püüab rakendada teistsugust, lahenduste leidmisele orienteeritud põllumajanduspoliitikat. Virina asemele on tulnud tõsine töötegemine ja nagu võime täna rõõmuga tunnistada, on sellist joont saatnud ka esimesed käegakatsutavad tulemused. Euroliit laseb, kui korralikult asja ajada; meie saame, kui tahame ja oskame asja ajada; tuleb ka raha, kui oskame oma kaupa efektiivselt toota ja korralikult müüa.

Keegi ei vaidle vastu, et põllumees vajab tootmise moderniseerimiseks riigilt abi. See aga ei tähenda hoopiski, et riik peaks piltlikult öeldes suure koti rahaga keset küla maha panema ja ütlema: võtke nüüd kõik ja palju aga soovite. Vastupidi: kitsastes oludes saab riik toetada vaid sellist tootmist, mis turul ka läbi lööb. Eeldused läbilöögiks on valitsus tekitanud, raha tuleb nii riigieelarvest kui varsti loodetavasti ka Euroopa Liidust.

Just endise ja praeguse mõtteviisi vastuolu tõttu jäi Riigikogus Rahvaliidu eestvõttel enne jaanipäeva vastu võtmata maaelu arengu suhtes ülioluline maaelu ja põllumajandussaaduste turu korraldamise seadus. Poliitilises trikituhinas unustasid mõned maapoliitikud maarahva huvid ja seadsid nii ohtu praegu mittekasumliku põllumajandustootmise ümberkorraldamiseks loodud Euroopa Liidu SAPARDprogrammi alguse juba sel sügisel. Ligi 200 miljoni krooni suuruse toetusraha saatus on opositsiooni süül täna kahtlane. Kõigele vaatamata tahan siiski loota, et see raha pole lootusetult kadunud. Igal juhul olen põllumajandusminister Ivari Padari suust sellekohaseid mõtteid kuulnud.

MEELIS PAAVEL,

Riigikogu liige

RE Mõõdukad


KIRJAD

Põlesid jaaniöö tuled ja helises lauluhääl

Jah, nii see oli 24. juuni õhtul Võtikvere pargis, kus toimus Võtikvere küla endiste ja praeguste elanike teine kokkutulek. Esimene kokkutulek oli 1996. aasta suvel. Viie aasta jooksul on toimunud siin pargis neli suuremat üritust. 1997. a tähistas Torma metskond oma 170 a juubelipidu. 1999. a suvel oli kolme maakonna ühine üritus “Küla ja keskkond”.

Kui võrrelda neid nelja üritust, mis siin pargis on toimunud, tundub mulle isiklikult, et see läks paremini korda kui kolm eelmist. Ei olnud liigseid igavaid sõnavõtte ning isetegevus oli küllaltki sisutihe ja huvitav tänu Torma, Sadala ja Ulvi taidlejatele. Meeldiva punkti pani sellele veel Tõekalju ja Nikopensiuse esinemine.

Ka korravalvurid eesotsas Eno Väliga olid oma ametikohustuste tasemel. Isegi üks “nokastanud” mees, keda priiküüdiga koju sõidutati, kiitis Võtikvere korravalvureid: “Küll need Võtikvere mehed on ikka toredad, päris tasuta sõidutati mind koju.”

Kui ma südaööl koju hakkasin minema, käis pidu veel täie hooga. Heitsin pilgu veel tuledes särava pargi poole, meenusid noorpõlvest meelde jäänud laulusalmid:

Ja öösel siis kui vaikind kõik nurmed

Sind kohtasin seal kalda peal

Kus põlesid jaaniöötuled

Ja helises lauluhääl

Oo ulata Sa mulle oma huuled

Öö vaikuses mis sõnata

Veel seni kui põlevad tuled

Neid tahaksin suudelda.

Aitäh kõigile, kes ürituse korraldamisel kaasa aitasid.

KALJO PÄRN


JUHTKIRI

Marjaaeg on peaaegu käes

Kesksuvi oma külluses ja lopsakuses on kätte jõudnud. Marjapõõsad hakkavad aedades juba ilmet võtma ning seepärast on hernetontidel ning kõikvõimalikel tuule käes lipnevatel ja häält tegevatel asjandustel aias samuti oma osa täita, et eelkõige sulelisi ära petta. Metsas on teine lugu. Seal on lindudel vaba voli ja kahejalgsete marjatahtjate petmiseks ega peletamiseks pole vahest muud, kui inimese enda hirm kõikvõimalike elukate ja putukate ees. Aga puuk võib mõnikord kraevahele potsatada ka lihtsalt metsa äärest või puu alt mööda minekul ning metsloom end ka lagendikul näidata. Neljajalgne pealegi metsas rahulikult liikuvat inimliigi esindajat häirima ei hakka, pigem hoiab temast lihtsalt eemale. Kahejalgse puhul on ootamatusi ja ohte kindlapeale rohkem.

Metsaservadel ja raiesmikel võib aga õige pea kõigele vaatamata täheldada marjanõudega ringiliikujaid. Agaramad ongi ehk juba jõudnud esimesi punaseid metsamarju otsimas käia. Kas nüüd just märkimisväärselt saaki kogunebki, aga metsas käimise mõnu on kindlasti sinna minemist väärt. Muidugi, kui just lausa karjaviisi ja huisates ei minda.

Eile oli rahvakalendri järgi seitsmevennapäev. Ajast aega on usutud, et kui sellel päeval vihma sajab, on vihmasadu oodata veel seitse nädalat järjest, samas jälle, et kui on nii palju kuiva, et mees jõuab hobuse selga hüpata, on edaspidi ilmad ilusad. Selline ennustus lubab kõike. Niisiis on suve ees veel üksjagu ja võimalusi samuti. Marjad võib ju rahumeeli ka turult osta, need, mida purkidesse ja pudelitesse panemiseks vaja, aga metsa tasub minna ikkagi. Nii et tühja see poliitika ja muud värgid, minge metsa, kellel vähegi võimalik, enne kui avastate, et sügis on ootamatult jälle kätte jõudnud ja see suvi taas pöördumatult möödas.

VAIKE KÄOSAAR



MAJANDUS

Põllumajandusministeeriumi kantsler käis Jõgeval

Eelmisel kolmapäeval toimunud Jõgeva Tootjate Liidu nõupidamisel osales põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot.

Oma sõnavõtus andis kantsler ülevaate hetkeolukorrast ja ministeeriumis toimunud muudatustest. Sõnastatud on strateegilised eesmärgid: suurendada põllumajandustootmise efektiivsust, tagada siseturul toodete stabiilsed hinnad ning elanikkonna varustamine põhiliste toiduainetega. Selleks on valitsus ette näinud vastavad meetmed nagu investeeringute toetus, SAPARD projekt, importtollid. Tuleks võtta järkjärgult üle ELi põllumajandusmeetmed, mis rakenduksid täielikult liitumise ajaks, aastaks 2003. Samuti tuleb välja töötada ja rakendada põllumajanduse keskkonnaprogramm, mis sisaldaks maahooldust, looduslike heinamaade säilitamist ning ilusate looduslike vaadete säilimist. Kantsleri arvates peaks põllumajandussektori osatähtsus jääma kümne aasta jooksul 16% tasemele. Traditsioonilisest tootmisest vabanev tööjõud peaks rakendust leidma alternatiivtootmises.

Eestis on suhteliselt efektiivne tootmine koondunud ja jääb ka edaspidi viljakatele maadele. 1,12 miljonist hektarist haritavast maast kavatsetakse metsastada vähemalt 120 000 hektarit. Traditsiooniliste kultuuride kasvupinnaks peaks jääma 800 000 hektarit.

Kantsler Ants Noot rõhutas, et ministeeriumi tahtmised ületavad täna Eesti riigi võimalusi. Tulevaks aastaks taotletakse puhtalt otsetoetusteks 720 miljonit krooni.


Toetused ei tule vajalikul ajal

Tootjate arvates jääb toetuste efekt loodetust väiksemaks seetõttu, et neid ei saada kätte ajal, mil raha hädasti vaja läheb. Hilinemise tõttu tuleb rahavajadus katta laenu abil. Lehmatoetus saadi tavaliselt kätte märtsi lõpuks, kuid sel aastal alles aprilli algul. Raha oleks vaja märtsi algul või hiljemalt keskpaigaks, siis ei pea kevadtööde alustamiseks laenu võtma.

Ka teraviljatoetus hilineb. Tootjad lükkasid ümber kantsler Ants Noodile ametnike esitatud väite, justkui ei jõuta kontrollimisega varem valmis. Jõgeva Tootjate Liidu tegevdirektor Urmas Ingver märkis, et kui põldude kontrollimine viiakse 15. juuliks läbi, võiks teraviljatoetus reaalselt tootjani jõuda 15. augustiks, mitte aga hiljem. Kantsler lubas asja uurida.

Kapitalitoetusi sel aastal ei maksta. Tootjad arvasid, et investeeringute koha pealt tuleks käesolevale aastale kriips peale tõmmata, sest toetusi ei ole ning ei ole ka paljureklaamitud SAPARDi raha. Kui programm ikkagi detsembris käivitub, siis reaalselt saab seda raha kasutada alles tuleval aastal.

Laiuse POÜ juhataja Tiit Maripuu tundis huvi, miks ei võetud vastu turukorralduse seadust. Kantsler Ants Noot arvas, et sisulistel põhjustel, kuna opositsioon soovis sisse tuua kindla protsendi, et 2% sisemajanduse koguproduktist läheks põllumajandusele. Paljud kohalolijad aga kahtlesid selles. Kas ei jäänud see seadus vastu võtmata ikkagi seetõttu, et Riigikogus ei olnud kvooti (51 häält) kohal? Arvati, et kui koalitsioon oleks väga tahtnud, oleks nad kohale tulnud ja seaduse ka vastu võtnud, sest neil on Riigikogus ülekaal.

RAIVO SIHVER


Võimalik sõlmida stabiilseid lepinguid

Eelmisel kolmapäeval Jõgeva Tootjate Liidu liikmetega kohtunud Rakvere Lihakombinaadi ostudirektor Indrek Lekko oli nõus tootjatega pikaajalisi (10—15 kuulisi) lepinguid sõlmima. Ostudirektor märkis, et nad tahaksid niimoodi anda kasvatajatele signaali, et ollakse valmis ka kõrgema hinnaga ostma.

Lihakombinaadi ostudirektor avaldas arvamust, et veiseliha hind ilmselt enam allapoole minna ei saa. Elavalt arutati, milline kilogrammihind, kas 26,28 krooni või rohkem, jätaks pullid kasvama. Arvati, et ka 36 kr kilogrammi eest ei ole sugugi palju küsitud. Siis saaks töölistele kõrgemat palka maksta. Praegune hinnatase on üle 195 kg looma puhul 25 kr kg, 175—195 kg looma puhul 17 kr kg ja alla 175 kg 16 kr kg.

Eesti lihaveiste kasvatajate seltsi liige Vallo Kruusimägi arvas, et pullide kasvatamine on ikkagi piimatootmise kõrvalprodukt. Tuleks tuua sisse ristandpullid ja hakata kasvatama ristandeid. Talle vaieldi vastu, et see ei ole lahendus. Peaksid olema nii piima- kui ka lihaveised. Korralikul lihaveisel peaks talv läbi vabalt ees olema nii silo kui ka jõusööt.

Restoranid ja grillbaarid maksavad kvaliteetse filee eest oluliselt rohkem kui täna lihatööstused selleks valmis on. Neid loomi tapetakse tavaliselt individuaalkorras. Praegu ostab Rakvere kombinaat veiseid sisse Leedust ja veab oma sealiha Lätti.

Indrek Lekko tõdes, et sealiha hinna kõver meenutab sinusoidi. Kui 1998. aastal maksti kilogrammi eest 27 krooni, siis tänavu on jõutud peaaegu samale tasemele, 25.50 kr kg. Vahepeal on hind põhjas ära käinud, mullu oli see 12 kr kg. Kohalolijad märkisid, et huvitav, miks vorsti hind neid kõikumisi kaasa ei tee. Sisuliselt on see kogu aeg ühel ja samal tasemel olnud. Vastust ei tulnud.

Rakvere Lihakombinaadi seakasvatusettevõte EKSEKO annab kombinaadile jätkuvalt pool sigadest. Nuumsigade tootmismahtu eriti ei suurendata. Edaspidi pannakse rohkem rõhku põrsaste tootmisele. Neid müüakse hinnaga 20—25 krooni kg. Müüakse ka krediiti, kusjuures nelja kuu pärast on kombinaat valmis nad tapale vastu võtma, kehakaal 65—85 kg.

Rakvere Lihakombinaadi ostudirektori arvates ei ole hetkel Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras ületootmist.

RAIVO SIHVER


AS Jõgeva Elamu likvideerib asotsiaalide pesa

Jõgeval on alustatud ilma omaniketa, lagunemisohus hoonete lammutamist. Praegu kestavad lammutustööd Jaama 3a asuva puumaja likvideerimiseks.

Jõgeva linnavolikogu koalitsioonipartnerite Isamaa ja koonderakondliku valimisliidu Oma Linn koalitsioonilepingus on kirjas, et linnas lammutatakse tänavapilti rikkuvad ja eluohtlikud hooned, millel pole omanikke. Möödunud nädalal alustaski AS Jõgeva Elamu Jaama 3a asuva kunagise elamu lammutamist. “Eelmine linnavolikogu tunnistas selle maja äärmiselt tuleohtlikuks ja elamiskõlbmatuks,” ütles nüüdse linnavolikogu esimees Vello Mäesepp.

“Kõige enne piirasime maja sisse ning lammutustöid alustasime katuse maha võtmisest. Seejärel likvideerisime aga sarikad,” ütles ASi Jõgeva Elamu meister Enn Narruskberg. Tema sõnul lõpetatakse lammutamistööd 15. juuliks.

Asotsiaalse elulaadiga inimesed kasutasid räämas ja mahajäetud maja elupaigana. Kui ehitajad töödega alustasid, püüdsid asotsiaalid neid esimesel päeval takistada ja koguni ähvardasid. Õnneks tülikas seltskond siiski rahunes. “Asotsiaalide hooletuse tõttu on seal puumajas ka tulekahjusid tekkinud. Mahajäetud majade lammutamine on tuleohtlikkuse likvideerimiseks hädavajalik. Muidu võivad ühe majalogudiku põlemise tõttu ka naaberhooned hävida,” märkis tuletõrjeveteran Rein Randoja, kes on aktsiaseltsis Jõgeva Elamu ametis objekti brigadirina.

“Jõgeval on teisigi lammutamist vajavaid maju. Lammutamistööde järjekord lepitakse kokku Jõgeva linnavalitsuses, kusjuures arvestatakse ka majanduslikke võimalusi,” teatas Vello Mäesepp.

JAAN LUKAS



NOORTELISA

Ole inimene, loe raamatuid!

Üks rong sõidab ringi mööda Euroopat — kirjanikerong, raamaturong — kirjandusexpress. Rongis istuvad Euroopa kirjanikud, mõtlevad, filosofeerivad, arutavad murelike nägudega maailma asju. Nad on missioonil. Sõidavad mööda kodumannert ringi & edastavad oma sõnumit, tuletavad inimestele meelde, et RAAMAT POLE VEEL SURNUD! Paberkandjatel & köidetud infokandjad elavad veel! (Üllatusüllatus!)

Kõigil on kiire. Elu lippab eest, galopisammul. Ei ole aega — istuda, mõtelda, lugeda... Kus sa sellega! Lugemine nõuab ju aega, keskendumist, mõttetööd... Eesrindlikul inimesel on tuhat tegemist, tuhat asja ajada. Lugemine on laiskade, elus mitte edasipüüdlike tegevus!? Kas tõesti?

Raamatuid ei osata enam hinnata. Muu maailm surub peale. Informatsioon tapab — meeletud infokogused telest, raadiost, ajakirjadestajalehtedest, internetist... Kiire info kiirustavale inimesele.

1. juulil Tallinnas Linnateatri lavaaugus toimus üritus Autorid Augus. Raamatulaat, kirjandusexpressi reisija kreekakeelset probleemluulet esitamas, kultuuriministri eestiinglise keelne tervituskõne & lisaks elusatele Euroopa kirjanikele veel trobikond surnud eesti klassikuid: Kreutzwald & Koidula, Tammsaare, Under, Tuglas, Luts & Liiv... Linnateatri heade & andekate näitlejate kehastuses, Andrus Kivirähi seatud sõnad suus. Etenduslõikude vahel esinesid Maarjamaa parimad bardid (nagu Riho Sibul, Priit Pedajas jt). Oli, mida kuulata & vaadata. Ning kui eeskava läbi sai, läks lahti raamatulaat.

Lugemine ei ole IN. Kahjuks. Üks samm meelde tuletamaks, et raamatud on olemas, head & huvitavad. On raamatuaasta. Päälinna plakatitel kirjutavad — ole inimene, loe raamatuid. Lisaksin omalt poolt — ole inimene, loe raamatuid, aga vali, mida loed.

MAIRI HÜÜDMA


Teleturu võlud

Mida euroopalikumaks muutuvad meie telekanalid, seda rohkem leiab sealt igasugust telesoppa. Isegi äri aetakse inimestega sealtkaudu. Ja nagu näha, langevad paljud kergelt saagiks, sest teleturg õitseb. Muidugi see, et äri edeneb, ei tähenda kaupade mitmekesisust, sest läbi aastate saab sealt lugeda välja põhimõtet: kaota pekid ning kuula muusikat.

Aga tegelikult tüütab ikka ära küll, kui sulle soovitatakse ainult parimat kaupa, pealegi “parima” hinna eest igal kanalil nii söögi alla kui ka peale. Ja jutt on neil ka veenev, kui ei ole just tähenärija. Näiteks oma kaalu pärast muretsejaile osatakse hästi pähe määrida “fantastilist” aparaati, millega saab alla võtta ja samal ajal end treenida — tuleb ühendada väikesed juhtmetega padjakesed kenasti keha külge, samal ajal võib süüa või telekat vaadata ja rasvad kaovad. Eriti meestel, kellel reklaami kohaselt kõht aina väheneb ja rinnaümbermõõt kasvab. Huvitav, millised need mehed siis lõpuks on, kui nad seda masinat mõne aja kasutanud on?

Kokanduse fännidel, kes ei viitsi poodi minna ühe väikese noa pärast, saavad oma nõrkusehetkel tellida 18-osalise nugadekomplekti, millest 11 nuga on tasuta. Kujutage ette, kui üllas pakkumine! Pealegi näitab seal süüa tegevat mustade küünealustega hiinlast, mis ajab vähegi normaalsematel inimestel mõneks ajaks toiduisu üldse ära.

Pakutakse veel igasugust muud, väidetavalt inimest abistavat träni, mis aga kuuldavasti peale mõnda kasutuskorda on oma elupäevad lõpetanud. Üleüldse on kõige normaalsem sealne muusikapakkumine — see on üpris mitmekesine ning paljudele ka soodus. Sa lihtsalt tead, kas see muusika sulle meeldib või ei ja keegi ei saa midagi “läbi lillede” pähe määrida.

Üldiselt, kellele meeldib riskida või ämbrisse astuda, peaksid kindlasti sealt midagi tellima ja ega kümme korda päevas Teleturgu veel ei tapa...

KADI ALTMÄE


Läheme ülikooli!

Sa ei saa isegi koristajaks, kui sul ei ole kõrgharidust. Praeguse seisuga tundub küll nii, et kogu tänavune lõpetajaskond on sellest mõttest kinni võtnud.

Ülikoolid on ummistunud üliõpilaseks kandideerijaist, kellest suurem osa ukse taha jääb. Nii mõnelgi on igahommikuseks rituaaliks saanud arvuti taha ja internetti tormata, et sealt oma vaimseks vigastamiseks näha, kuidas sinu, keskpäraselt tubli inimese ette trügib pingereas aina rohkem ja rohkem geeniusi, keda on see aasta millegipärast nagu seeni pärast vihma. Saabunud on ülimegatarkade ajastu! Nagu arvatavasti enamusel, on endalgi pea kõik riiklikud ülikoolid läbi käidud. Erilist edu ei paista kusagil.

Kunstiakadeemia. Peahoone sisearhitektuur tahab istuli kukutada. Pilt on üsna ootamatult kole (eriti kui arvestada, et siit sirguvad kunstnikud), seintel väänlevad juhtmepuntrad, teisal jälle turritab üksik nael. Ja kogu paberite üleandmise protseduuri eest küsitakse 50 krooni. Kena papi ajavad lollikeste pealt kokku, tuleb tahtmatult pähe. Kandideerijate tasemed on hästi erinevad, selgelt eristuvad viimase peal tegijad.

Tallinna Tehnikaülikool. Meeletu rahvamöll ja paks õhk. Kõik avaldusetoojad on koondatud ühte koridori mitmesugustesse järjekordadesse. Parajat segadust tekitab eriti tige administraatorimutt, kelle käest sissejuhatuseks korralikult sõimata saab. Tsirkust kui palju, aga see on alles algus. Avalduses küsitakse, kumba kahest erialast, mille sa valisid, eelistad. See on nipiga küsimus ja arvatavasti ei olnud mina ainus, kes sellega tünga sai, arvates, et kui esimesele alale sisse ei saa, konkureerin automaatselt teisele. Aga võta näpust, teisena valitud eri alale saab kandideerida vaid siis, kui seal vabu kohti jääb. No ma tõesti ei tea, kes sellise seaduse välja mõtles, igatahes tahaks ta maha lüüa selle eest, et pean vaatama, kuidas tunduvalt kehvemad rõõmsalt sisse saavad, aga minul pole lootusekübetki. Elu on karm, aga kas ka õiglane, selles ma enam nii kindel ei ole.

Tallinna Pedagoogikaülikool. Kõige sujuvamalt ja organiseeritumalt läks paberite sisseandmine just siin. Paljundad, kinnitad, täiendad, ootad väheke, kiikad eesseisja riigieksamitunnistust, naeratad vastuvõtjale, annad allkirja ja ongi kõik. Lihtsalt, inimväärselt, probleemideta. Ning siis suundud koju küüsi närima ja eksamiteks valmistuma.

Järgmine peatus — Tartu Ülikool. Puhta hullumaja lahti. Metsikutes kogustes metsikus haridusenäljas sisseastujaid. Üks trügimine ja nügimine, kilomeetrised järjekorrad — jah, hullumaja. Ja mis kõige mõtlemapanevam, kas Tartu Ülikoolis tõesti ei leidu ühtegi paljundusmasinat või pole neil ka ühtegi pitsatit, millega lõputunnistuse koopiat kinnitada. Väga kummaline! Ei oleks uskunudki, et meie väikese vabariigi esiülikooli olukord nii hale on. Lisaks tehnika puudumisele võis fuajees näha hoiatavaid sildikesi — TÜ hoone on endiselt avariieelses seisukorras. Einojah!? Olles lõpetanud oma paaritunnise ülikool — fotopood (paljundus) — notar — ülikool maratoni, sai lõpuks kõigi kannatuste eest tasutud.

Eksamipilet (mõnel ka suurest sahmimisest pilt) taskus kodu poole. Meel must, jalg värisemas mõttest, et kogu see ülikoolis tungelnud rahvamass tahab täpselt seda, mida sinagi. Ainuke sõna, mis selliste õudsate mõtete peale keelele tuleb, on

APPIIII!!!!

Edasi. Eesti Põllumajandusülikool. Eesti ülikoolide vaeslaps, vähemalt juttude ja suhtumise järgi. Kuid ometigi väljanägemise poolest kõige kenam ja eurom. (Khmm… ja samal ajal on Tartu Ülikooli peahoone kokku kukkumas, eks ta ole…) Igatahes, tundub, et selleaastase ülikoolihullustuse ajal võib isegi põlatud “Epasse” sissesaamine võimatuks osutuda.

Olukord on väljunud igasuguse kontrolli alt ja peale olukorra on katastroofilises seisundis ka sisseastujate närvid. Ja nende vanemate, ja nende poiss/tüdruksõprade, ja nende vanavanemate… ja jumala eest, isegi nende koduloomade närvid on läbi. Ning eksamid alles algavad. Pedjasse, Pedjasse tahaks… või siis ülikooli.

M & K


Saast osales kolemuusikafestivalil

23. juunil toimus Vasalemma lähedal jõesaarel suur pungifestival, kus osales tosin bändi üle Eesti.

Ühed ürituse organiseerijad olid Saasta liikmed, koos Keila sõprusbändi Roostes Hospidal liidri Juku Masinguga. Võidupäeva õhtuks jõudsid kohale peale Saasta Rakvere Huiapella ja Operaator, Tartu Strolling Bones, NE! ja Triinu Gonzales, Tallinna Ainus Seadus, Müstika, Kontakt?, Conflikt OK, Voitka Family, Uims Psychoterrorist, Väikepunk jt. Kiibitsejate hulgas olid rockipropagandist Riho Bauman ja pungiklassik Villu Tamme. Pungid nägid välja sama teatraalsed kui 20 aastat tagasi, harjad, nõelad, tagid, värvitud juuksed välkusid, lehvitati punamusta ja pealuulippu.

Kahjuks kippusid bändid üksteisega liialt rivaalitsema ning teiste esinemise ajal irooniliselt muiates ja õlut kaanides lõkke ääres istuma. Teadlikumad grupid olid fännklubid kaasa tirinud. Enamik bände järgis traditsioonilist pungiliini, tuntud kitarrikäikude saatel pritsiti sülge ja ähvardati mente.

Müstika tegi nalja, mängis pasunat ning kogus oma austajad kõik mõneks ajaks lavale, Strolling Bones kaverdas tuntud hitte omamoodi, NE! psühhedeelitses ja Triinu Gonzales improviseeris reggaega. Saast oli kõige vaatemängulisem oma kostüümidega (näiteks oli laulja Maniakk roosas pidžaamas).

Bändide jada lõppes öösel kell 3. Järgmisel hommikul lasi enamik bände pohmis nägudega jalga, Saast, NE! ja Gonzales tegid tühjale platsile veidraid helisid niikaua kui viitsimist oli.

MARGUS KIIS


SPORT

Maastikuratturid vallutasid Vooremaa teed

Pühapäeval lõppes Äksis maastikujalgratta mitmepäevasõit “Vooremaa 2000”, kus võistles Eestimaa jalgratturite paremik.

Neljandat aastat Vooremaal toimunud maastikujalgrataste mitmepäevasõidul osales 250 jalgratturit Eestist ja poolsada Lätist. Sõitmas olid eliitklassi, sportklassi (kunagised tippratturid, kellele rattasõit praegu on harrastuseks) ja juunioride eliitklassi ratturid. Samuti võistlesid kuni 14-aastased poisid, kuni 16-aastased noored, meesharrastajad, meesveteranid ja naised.

Maastikusõidu peakohtunikuks oli Rein Solnask. Pealtvaatajatele-kaasaelajatele jagas sündmuskohal võistluste käekäigust informatsiooni Madis Kiviloo, kellel jalgrattaspordist teadmisi ja juttu kuhjaga jätkub. Korduvalt mainis ta, et nüüdselt Jõgevamaalt, Tabivere vallast sai alguse Eesti jalgrattaspordi ajalugu.

Möödunud reedel, mitmepäevasõidu proloogil viie kilomeetri pikkusel Lähte suusarajal pälvis esikoha tunamullune Eesti meister Sigvard Kukk, kes 0,7 sekundilise edumaaga jõudis ette eliitklassi ühest favoriidist Alges Maasikmetsast. Samal päeval sõidetud 50 kilomeetrilisel esimesel etapil Lähte—Palamuse pälvis Alges Maasikmets aga esikoha. Teiseks jäi Sigvard Kukk ning kolmandaks Raido Kodanipork.


Etapivõit hoolimata vigastusest

55 kilomeetri pikkuse teise etapi start anti laupäeva pärastlõunal Luua metsanduskooli juurest, kust ratturid suundusid Pala suunas ning finišeerusid Pala kooli staadionil. Esimesena jõudis sihtkohta Jõgevamaalt pärit eliitklassi tipprattur Andrus Aug, kes praegu kuulub Turu spordiklubisse. “Võistluse proloogil põrkasin kokku hooletu autojuhiga ja sain kergelt viga. Õnneks suutsin ennast ületada ja teise etapi võita,” ütles Aug Vooremaale.

Teise etapi teise koha sai Alges Maasikmets, kolmandaks tuli Sergei Kuzmin. Kolmas ja kõige pingelisem etapp, samuti pikkusega 55 kilomeetrit, algas pühapäeval Saare mõisa pargist ja lõppes Äksi kirikumõisas. Kõige enne jõudis pärale Alges Maasikmets, talle järgnesid Raido Kodanipork ning Sigvard Kukk.

“Maastikurattasõit läks iga etapiga keerulisemaks. Kolmandal etapil oli mu põhikonkurendiks Raido Kodanipork, kes sõitis üllatavalt hea tasemega. Jõudsime temaga kohe etapi algul teistest ette,” rääkis mitmekordne Eesti meister Alges Maasikmets Vooremaale.


Vooremaa maastikul on huvitav sõita

Alges Maasikmets klubist Extrem Sport osutus parimaks ka üldarvestuses. Gaspar Austa Elva spordikoolist oli üldkokkuvõttes teine, Sergei Kuzmin Narva spordiklubist Energia kolmas, tema klubikaaslane Deniss Birjukov neljas ning Sigvard Kukk klubist Kayaba viies. Naisratturitest sõitis kõikidel etappidel kõige kiiremini Maaris Meier Kalevi spordikoolist. “Vooremaa maastikul on üsnagi huvitav sõita,” teatas rattaneiu maakonnalehele.

Üks mitmepäeva sõidul osalenud lõunanaabreid Gundars Vectivans märkis: “Olen osalenud kõigil Vooremaa maastikusõitudel. Läti rattapoodides on selle võistluse kohta küllaldaselt informatsiooni.”


Raudsepp ja pojad

Kolmepäevase jalgrattavõistluse peakorraldaja Kalev Raudsepp: “Kokku läbisid jalgratturid 156 kilomeetrit. Nii osalejate kui ka pealtvaatajate tõsine huvi ajendab Tartu, Tabivere, Palamuse, Pala ja Saare vallavalitsust maastikusõidu korraldamise traditsiooni jätkama. Loodetavasti tuleval aastal on Vooremaa teedel sõitmas juba kolmsada ratturit.”

Jõgevamaa rattaspordiau kaitsesid maastikusõidul Kalev Raudsepa pojad Priit ja Tarmo. Tarmo võistles eliitklassis. Priit Raudsepal juhtus aga kolmandal etapil õnnetus, kus ta kukkus ja murdis rangluu. Nüüd peab Priit aktiivsest spordielust eeldatavasti kuuks ajaks eemale jääma.

JAAN LUKAS


Pronskmedal Gert Aasmäele

Leedus Šiauliais toimunud kardisõidu Baltimaade meistrivõistluste teisel etapil võitis pronksmedali Jõgeva kardisportlane Gert Aasmäe.

Spordiklubi Vihur Team liige Gert Aasmäe sõidab masinaklassis ICC. “Leedus raskendas kardisõitu laussadu. Leedulased olid ka ootamatult rehvide valiku tingimusi muutnud. Nad sõitsid pehmete rehvidega, mis võimaldab paremini rajal püsida. Eesti võistlejad polnud selleks valmistunud,” rääkis kolmanda koha pälvinud Gert Aasmäe. Esikoha saavutas Läti ja teise koha Leedu võistleja.

22-aastane Gert Aasmäe õpib praegu Tallinna Kõrgemas Tehnikakoolis.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Järvamaa mees tegi Elistveres haabja

Kui tavaliselt peatuvad Elistvere loomapargi külastajad kõige pikemalt karuaia juures, siis möödunud nädalal kiputi pikemalt ankrusse jääma hoopis ilveseaia taha püstkoja juurde, kus üks mees pika haavapaku ümber isevärki kõverateralise kirvega askeldas.

Kui Vooremaa esindus pühapäeva hommikul Elistverre jõudis, oli viie ja poole meetri pikkune ja 42-sentimeetrise läbimõõduga haavapakk Järvamaa taluniku Aare Kingu käe all juba paadi kuju võtnud. Ent haabja painutamisest ehk üleskeetmisest, mida näha olime lootnud, oli asi veel üsna kaugel. Kuna meistrimehel tuli nii künakirvest viibutada kui ka arvukatele huvilistele seletusi anda, siis ei tahtnud töö eriti kiiresti edeneda.

“Ja ega haabjat õõnestada kiiresti saagi, see töö nõuab kannatlikkust ja rahulikku meelt,” ütles Aare Kink. “Alguses võib küll suuremad tükid välja saagida, aga mida edasi, seda õhema laastu kaupa tuleb võtta: liiga sügav lõige võib töö nahka keerata.”

Tõsi mis tõsi: haabja sein peab olema igaltpoolt ühesuguse ja paraja paksusega — nii umbes kaks sentimeetrit. Õhem sein võib katki minna ja paksem ei anna laiali painutada. Laiali painutada tuleb aga lootsiku seinad selleks, et inimene haabjasse mahuks: nii jämedaid puid, millest tehtud lootsikut painutamata kasutada saaks, tuleb Eestimaal harva ette.

Haabja painutamiseks ehk üleskeetmiseks tehakse talle tuli alla ja valatakse paar pange vett sisse. Kuuma vee ja lootsiku sisse paigutatavate painepulkade mõjul venibki lootsik laiemaks. Pärast üleskeetmist lüüakse haabjale kaared sisse ja pannakse kuivama.

Loomapargi projektijuhi Kaupo Ilmeti sõnul kutsuti haabjameister Elistverre sel leks, et külastajad esialgu näha saaksid, kuidas neid iidseid sõiduriistu tehakse, pärast aga seda, kuidas nendega sõidetakse.

“Elistvere on muinasaja asulakoht ja arvatavasti olid ühepuulootsikud siinkandis põhilised liikumisvahendid: tuhat aastat tagasi oli veetase siin seitsme meetri võrra kõrgem,” ütles Ilmet. Midagi ajaloohõngulist ette võtma ajendas teda aga see, et augusti lõpul tähistatakse Elistvere pargi esmamainimise 645. aastapäeva. Haabjas selleks ajaks veel päris sõidukorras pole, sest see tahab oma aasta aega kuivada.

“Viljandi ja Pärnumaa piiril asuval Soomaal, kus kevadel suured üleujutused, kasutatakse haabjat palju tänapäevalgi,” ütles Aare Kink. “Haabjas on erinevalt plangutatud paadist alati sõiduvalmis ja kerge: Soomaa mutt haarab selle räästa alt

õlale, viskab vette ja uhab seasöögipangede või piimanõudega mööda üleujutatud õue toa ja lauda vahet. Tuleval aastal, kui Elistvere haabjas kuivanud, saab sellega sõitmist proovida loomapargi tiigil.

RIINA MÄGI


Noored jäid kaheks ööpäevaks lageda taeva alla

Pühapäeva pärastlõunal lõppes Harjumaal Kautla ümbruses noorte kaitseliitlaste reede õhtust alanud luureretk “Mini-Erna 2000”. Jõgeva noorkotkaste võistkond saavutas Võru ja Põlva maleva järel kolmanda koha.

Kautlas asus ligemale kaks ööpäeva kestvale luureretkele 16 neljaliikmelist võistkonda, nende seas ka külalisesindused Soomest ja Rootsist. Linnulennult olnuks teekonna pikkus 45 kilomeetrit, aga kuna tuli liikuda ka öösel mööda metsi, soid ja rabasid, osutus retk tunduvalt pikemaks. Pealegi tuli liikuda luurepatrullina tingliku vaenlase tagalas varjatult, et täita ülesanne ja mitte ”vangi” langeda. Liiguti täisvarustuses, kaasas söök ja jook ning muu pikaks rännakuks vajalik. Telke kaasa ei tassitud: ööbida tuli lageda taeva all.

Esmakordselt anti võimalus ennast proovile panna Jõgeva kodutütarde võistkonnal, kes piirkondlikul Eel-Ernal oli mitmestki poiste võistkonnast tublim. Ainukesena esindasid Mini-Ernal kodutütreid Alina Mihhailova, Jane Tihane, Reelika Tuglas ja Annika Tähepõld. Pärast 17 tundi kestnud retke mööda sood ja raba, olid Jõgeva maleva kodutütred sunnitud katkestama. Neil oli pimedas ja lausvihma käes raskusi ühe kontrollpunkti leidmisega ning nad sattusid sõna otseses mõttes omadega rappa. Et öösel üksteist mitte kaotada või laukasse kukkuda, ühendasid nad end kaasasolnud köiega. Neidude südikust näitab seegi, et viie luureretke katkestanud võistkonna seas ei olnud nad sugugi esimesed.

Edukalt esines Jõgeva noorkotkaste võistkond, kuhu kuulusid 17-aastased Taavi ja Silver Tamm, Jüri Vapper ja Hannes Noormets. Üldarvestuses tõi neile kolmanda koha teekonna läbimise kiirus ning head tulemused takistusribal roomamises, kitsukese purde ületamisel, Jägala jõel päri ja vastuvoolu sõudmises. Kehvemini läks laskmine, samuti jäädi patrullile vahele ja tuli vangis istuda. Nendele poistele oli see kolmas noorte Erna retk.

Väga tubli oli ka Jõgeva teine võistkond (Rivo Aavel, Priit Jõeäär, Aivar Lankov ja Ardo Alas), kes jäi viiendaks.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Ärandati prügiveoauto

Ööl vastu esmaspäeva märkas politseipatrull Jõgeval Piiri tänava tanklas veoautot Kamaz. Kuna politsei ilmudes muutusid auto juures askeldanud mehed silmnähtavalt närviliseks, otsustas patrull selle põhjust kontrollida. Üks meestest jooksis minema, teine peeti kinni ja toodi joomast pead välja magama.

Kontrollimisel ilmnes, et auto oli hoopis ärandatud. Auto kuulus OÜle Jyky ja see oli garaažist välja toodud ukselukustuse läbisaagimise teel.


Kurgitaimed lõigati juurelt läbi

Omapärase kuriteoga saadi ööl vastu 9. juulit hakkama Jõgeva vallas Vana-Jõgeva külas. Öösel kilemajja tunginud isik oli 800 taimega kilemajas juurelt läbi lõiganud enamuse kurgitaimedest. Kannatanu on kahju hinnanud 30 000 kroonile. Tänavu on see teine selline vandaalitsemine selles kilehoones. Juuni alguses lõigati samuti seal kurgitaimed maha, rohkem kui nüüd.


Lõhuti veoauto ja niiduki klaase

Ööl vastu pühapäeva lõhuti Tabiveres veoauto GAZ-53 ja niiduki E-281 aknaklaasid ja esituled. Auto ja niiduk seisid Tabiveres ASi Jõgeva Viljahoidla avatud garaažis. Avaldaja ei olnud saadud kahju veel jõudnud välja selgitada.


Varastati keevitusagregaadi juhe

Ööl vastu laupäeva murti Jõgeval ukseluku lõhkumise teel sisse ASi Jõgeva Elamu töökotta. Varastati keevitusagregaadi juhe koos käepidemega. Omanik hindab kahju 2500 kroonile.


Varastati muruniiduk

Ööl vastu laupäeva on sisse murtud Kuristal lasteaia Karukell katlaruumi. Lõhuti ukselukk. Varastati katlaruumis seisnud muruniiduk Partner, mille maksumuseks avaldaja hindab 3000 krooni.


Varastati 3 sealihakeha

Ööl vastu laupäeva on Põltsamaa vallas Pauastveres sisse murtud ASi Nõmme Peekon tapamajja ja sealt on varastatud kolm sealihakeha. Avaldaja andmeil on varastatud sealiha kogukaal ligi 200 kg ja vargusega saadud kahju 7000 krooni.


Kahtlustatakse ebaseaduslikus vabaduse võtmises

Pühapäeva pärastlõunal kella nelja paiku võtsid kolm meest Puurmanis vägivaldselt oma sõiduautosse alaealise tütarlapse ja viisid ta kaasa. Juhtunust teavitati kohe politseid ning politseipatrull leidis auto kolme mehe ja ebaseaduslikult kinnipeetava tütarlapsega Põltsamaa juurest Puhu-Risti lähedalt. Ebaseaduslikult vabaduse võtmises kahtlustatavad mehed on kinni peetud ja 48 tunniks vahi all.


Jälle alumiiniumit varastatud

Reedel ilmnes, et Jõgeva vallas Ellakveres on ASi Perevara karjamaalt jälle loomade jootmise vanne varastatud. Seekord oli ära viidud kaks alumiiniumist 2000liitrist jootmisvanni. Tekitatud kahju on 4000 krooni.


Mees leiti maasikapõllult surnuna

Läinud neljapäeval kella 13.45 paiku leiti Torma vallas Lullikatku külas ühe maaomaniku maasikapõllult surnud mees. 1945. a sündinud mehe surnukehal esialgsel vaatlusel välise vägivalla tunnuseid ei olnud. Kadunu põrm saadeti surma põhjuse kindlakstegemiseks kohtumeditsiinilisse ekspertiisi.


Ülevaade I poolaasta kuritegevusest

Kuritegevus on 1999. a I poolaastaga võrreldes kasvanud 152 kuriteofakti võrra. Kasv on toimunud salajase varguse arvelt — 109 kuritegu möödunud aastast rohkem. Kasvule on aidanud kaasa ka korduvalt purjuspäi sõidukijuhtimisega kriminaalvastutusele võtmine, neid on tänavu poole aastaga olnud 33. Röövimistes ja avalikes vargustes on olukord püsinud stabiilsena — mullu 10 ja tänavu 9 avalikku vargust, mullu neli röövimist ja tänavu samuti. Röövimistes on kõik süüdlased teada ja neile süüdistus esitatud.



Vooremaa

11. juuli 2000. a.

Põrgupõhja Politruk ja teised hernehirmutised

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Jõgeva linn

Jõgeva vald

Kasepää vald

Mustvee linn

Pajusi vald

Palamuse vald

Pala vald

Puurmani vald

Põltsamaa linn

Saare vald

Tabivere vald

Torma vald


Liirimiljonär esineb Lillesaarel

RIINA MÄGI



ARVAMUS

Avanenud euroturg kui tarkuse võit

MEELIS PAAVEL,

Riigikogu liige

RE Mõõdukad


KIRJAD

Põlesid jaaniöö tuled ja helises lauluhääl

KALJO PÄRN


JUHTKIRI

Marjaaeg on peaaegu käes

VAIKE KÄOSAAR



MAJANDUS

Põllumajandusministeeriumi kantsler käis Jõgeval

RAIVO SIHVER


Võimalik sõlmida stabiilseid lepinguid

RAIVO SIHVER


AS Jõgeva Elamu likvideerib asotsiaalide pesa

JAAN LUKAS



NOORTELISA

Ole inimene, loe raamatuid!

MAIRI HÜÜDMA


Teleturu võlud

KADI ALTMÄE


Läheme ülikooli!

M & K


Saast osales kolemuusikafestivalil

MARGUS KIIS


SPORT

Maastikuratturid vallutasid Vooremaa teed

JAAN LUKAS


Pronskmedal Gert Aasmäele

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Järvamaa mees tegi Elistveres haabja

RIINA MÄGI


Noored jäid kaheks ööpäevaks lageda taeva alla

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Ärandati prügiveoauto

Kurgitaimed lõigati juurelt läbi

Lõhuti veoauto ja niiduki klaase

Varastati keevitusagregaadi juhe

Varastati muruniiduk

Varastati 3 sealihakeha

Kahtlustatakse ebaseaduslikus vabaduse võtmises

Jälle alumiiniumit varastatud

Mees leiti maasikapõllult surnuna

Ülevaade I poolaasta kuritegevusest