Vooremaa
Neljapäev, 11. mai 2000. a.

Lehmad pääsesid varakult karjamaale

Lehmade pidupäev, laudast karjamaale pääsemine jõudis tänavu kätte kümmekond päeva varem kui mitmel eelneval aastal. Praegu kipub aga põua tõttu karjamaasööta väheseks jääma.

“Soojad ilmad soosisid rohukasvu ning piisavalt jätkus ka niiskust, mistõttu mõnegi talu ja põllumajandusettevõtte karjad lasti karjamaale viis kuni kümme päeva varem kui eelmistel aastatel,” ütles Vooremaale Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskuse Jõgevamaa ja Tartumaa konsulent zootehnik Ranne Jäme. Tema sõnul pääsesid aprilli keskpaigas karjamaale Puurmani põllumajandusühistu, Torma osaühingu ja ASi Perevara veisekari.

“Meie lüpsikari sai karjamaale 25. aprillil, see on kolm nädalat varem kui mullu. Sel nädalal saab karjamaale ka noorkari, osaliselt oleme alustanud ööpäevaringset karjatamist. Põud aeglustab värske rohu juurdekasvu, hädasti oleks vaja vihma,” märkis aktsiaseltsi Perevara peazootehnik Vello Leivategija. “Meie põllumajandusfirmas on eesti holsteini tõugu 1100-pealine lüpsikari ja 900-pealine noorkari. Karjatamisperioodil on iga päevaga suurenenud piimatoodang,” lisas ta.

Aktsiaseltsi Perevara karjamaad paiknevad kuue farmi juures. Praegu kestab ka neljaviie erineva heinaseemne segu külvamine uutele rohumaadele. “Külvame ristikut, aasnurmikut, aruheina ja rebasesaba. Kõige meelsamini söövad lehmad ikka valget ristikut,” rääkis Leivategija.


Laiusel ei kiirustatud

Kõikides põllumajandusettevõtetes veiste karjamaale laskmisega aga ei kiirustatud. Nii läksid Laiuse osaühingu 540-pealise lüpsikarja esimesed lehmad karjamaale möödunud laupäeval. Kui esimene lehm laudast välja sai, muutusid teisedki piimaandjad ärevaks. Suurfarmi kari sai esimest karjamaarohtu süüa aga üleeile.

“Kartsime, et oleme karja väljalaskmisega hiljaks jäänud. Kartused osutusid aga asjatuteks, sest hiljutine külmaperiood pidurdas rohu juurdekasvu. Pealegi paiknevad mitu karjamaad soistel maadel, kus rohi halvasti kasvab,” lausus osaühingu juhataja Tiit Maripuu. Laiuse põllumajandusfirma juht märkis, et karjatamisperioodil suureneb piimatoodang. “Meie suvine piimatoodang on 30 protsenti kõrgem kui talvine,” teatas ta.


Talude karjamaadel

Sadalas Annuse talus lasti 4. mail karjamaale 39-pealine kari, kus on kakskümmend lehma. “Meil on nii eesti punast tõugu kui ka eesti holsteini tõugu veised, mõlemat tõugu loomade kasvatamist jätkame ka tulevikus,” ütles taluperenaine Ilmi Koger. “Talunikul on praegu piisavalt palju muresid, kuid piimatootmist ei tasu pooleli jätta, sest uuesti alustada on vägagi raske,” lisas tema minia, noorperenaine Meeri Koger.

Annuse talu lehmad lähevad karjamaale hommikul kell kaheksa ja tuuakse tagasi umbes pool neli õhtupoolikul. Eriti rahuliku ja sõbraliku lehma Misti toob alati lauta väike peremees Eger. “Noorkarjale, kes on väljas ööpäevaringselt, ehitasime tänavu uue katusealuse,” märkis talunik Ilmi Koger.

“Jõudluskontrolli alla kuuluvates Jõgevamaa taludes on praegu 1550 lüpsilehma. Vaatamata majandusraskustele pole veiste arv nendes taludes vähenenud. Suuremad talukarjad on meie maakonnas Ivar-Kalle Sardisel Pajusis, Toivo Kensil Adaveres, Jaan Allingul Laiusel ja Sirje Alil Tapikul,” ütles konsulentzootehnik Ranne Jäme.

JAAN LUKAS


Jõgevamaal loomulik iive ikka miinuses

Jõgeva perekonnaseisuosakonna andmetel on tänavu nelja kuu jooksul maakonnas registreeritud 140 lapse sünd. Aprillis sai sünnitunnistuse 32 uut ilmakodanikku.

Eelmisel kuul sündis 16 poissi ja 16 tüdrukut. Jõgeva linnas registreeriti seitsme, Põltsamaal nelja ja Mustvees ühe lapse sünd. Jõgeva vallas oli 6, Puurmanis 4, Tabiveres 3 ja Palamuse vallas 2 sündi. Teistes valdades käis kurg aprillis vähemalt kord lapsi toomas, vaid Pajusi valla jättis seekord lapsukeseta.

Aprillis lahkus siit ilmast 35, põhiliselt eakat inimest. Seega jäi loomulik iive maakonnas kolme võrra miinusesse. Surmatunnistusi polnud vaja välja anda Puurmani ja Pala vallas.

“Kevadine teedelagunemise aeg märtsis-aprillis ning sügisene lehtede langemise aeg on olnud juba aastaid kõige surmarohkem aeg. Suvekuud on seevastu sünnirohkemad, mil maakonna loomulik iive jõuab tasakaalu poole,” nenditi perekonnaseisuosakonnas. Üllatavalt palju sünde oli tänavu veebruaris (44) ja märtsis (39).

Aprillis jõudis abielusadamasse 20 inimest, lahutati viis abielu, millest neli olid kestnud üle kümne aasta.

Tänavu on pandud Jõgevamaal sündinud lastele nimeks Raikki, Ekke, Kardo Heik, Mairo, Rebeka, Theressa, Ingeborg-Megy, Meris, Cärolin, Roger-Breber, Ekke-Juhan, Kender, Deymon-Brait, Cärol-Elizabeth. Enamik lapsevanemaid eelistas panna oma maimukesele ikkagi eestipärase eesnime.

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

Soome peaminister külastas Adaveret

Kahel päeval Eestis viibinud Soome peaminister Paavo Lipponen käis esmaspäeval ka Adaveres. Lipponen huvitus ettevõtluse ja põllumajandustootmise käekäigust ning probleemidest, mis tekivad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga.

Sotsiaaldemokraatliku partei liige, Soome parlamenti ja Helsingi linnavalitsusse kuulunud poliitikateaduste magister Paavo Lipponen (1941) sai peaministriks 1995. aasta aprillis. Varem on ta töötanud üliõpilasajalehe toimetajana, vabakutselise reporterina teleraadiokompaniis YLE, Sotsiaaldemokraatliku partei sekretärina teaduslikes ja rahvusvahelistes küsimustes, peaministri poliitikaasjade erinõunikuna ja firma Viestinä Teema OY juhtimisdirektorina.


Meelispalaks jahivorst

Välisministeerium soovis Paavo Lipponenile seekordsel, arvult viiendal Eesti visiidil tutvustada mõnda kodumaisel kapitalil põhinevat ettevõtet. Valik langes aktsiaseltsi Adavere Lihatööstus kasuks. Selles firmas jagasid põhjapoolse naaberriigi valitsusjuhile selgitusi peadirektor Harri Nukke ja turundusjuht Merle Saviauk.

Peaminister Lipponen huvitus Adavere lihatööstuse investeeringuplaanidest ja nõustus ettevõtjate arvamusega, et euronõuetele vastava tehase ehitamiseks tuleks kulutada 90 miljonit krooni. Firma õuele oli kaetud laud, kus Soome peaminister koos saatjaskonnaga lihatooteid degusteeris. Adaveres valmistatavast toidukraamist maitsesid Paavo Lipponenile kõige rohkem vürtsiliha ja jahivorstikesed.

Turundusjuht Merle Saviaugu sõnul on Paavo Lipponen esimene Adavere lihatööstust külastanud välisriigi peaminister.


Hundijutud tuulikus

Lõunasöögil Adavere tuulikus kohtus Soome valitsusjuht ka maavanem Margus Oroga. Tuuliku ülemiselt platvormilt avanes Paavo Lipponenile vaade aktsiaseltsi Adavere Agro põldudele, mida kohalik põllumajandusettevõte on üle kümne aasta harinud Soome koostööpartnerite kaasabil.

“Igati sõbralikus õhkkonnas kulgenud vestluses avaldas Paavo Lipponen muuhulgas arvamust, et põllumajandusel on Eestis rohkemgi potentsiaali kui Soomes. Samuti olid lõunalauas kõneaineks probleemid, mis seonduvad Eesti integreerumisega Euroopa Liitu. Näiteks peaminister Mart Laar juhtis tähelepanu asjaolule, et euroliitu kuuluvas Soomes pole hundijahikeeldu, kuid liiduga ühineda soovivalt Eestilt nõutakse liitumisläbirääkimistel hundijahi keelustamist,” rääkis Vooremaale Margus Oro.

“Eesti ja Soome viimaste aastate hea koostöö on saanud alguse meie riikide presidentide kohtumistest ja naaberriikide vastastikuseid suhteid täiendavad alati ka valitsusjuhtide kohtumised,” ütles Vooremaale Soome suursaadik Eestis Pekka Oinonen.

JAAN LUKAS


KIRJAD

Ahervare Jõgeva linna keskel

Juba aastaid seisab Jõgeva linna keskel ahervare. Mida aeg edasi, seda enam kogu neb selle ümber risu ja pahna ning miski ei muutu. Ometi oli see maja Jõgeva linna ilusamaid maju. Jutt on nimelt kunagisest haiglahoonest Kesk tänaval ehk omaaegsest Võsu majast, mis aastatetaguse tuleõnnetuse järel peaaegu täielikult hävis. Lisaks teistele linna erinevatest suundadest sissesõitu ilmestavatele varemetele avaneb seega pilt varemetele ka viaduktilt ja raudteelt, nii et möödasõitjatele jääb see igati silma.

Võsu maja ei ole kuulunud ka muinsuskaitse alla. Seega peaks olema vaba voli, kas lammutada inetuks muutunud ahervare või taastada ehitis selle endisel kujul. Viimane ettevõtmine vaevalt praegustes kitsastes majandusoludes mõttekas on. Linnas on taastatavaid objekte niigi ning need on viimasel ajal põhjustanud poleemikat ja eriarvamusi omajagu. Praegused ahervaremed on aga inetud ja ohtlikud ning ühtlasi oluliseks takistuseks Jõgeva kujunemisel raudteesõlmest kultuurilinnaks.

ELLE VAIK


Ants Prii juhib Jõgeva koonderakondlasi

Esmaspäeval valis Koonderakonna Jõgeva piirkonnaorganisatsioon uueks esimeheks ettevõtja Ants Prii.

Koonderakonna Jõgeva piirkonnaorganisatsiooni senine esimees Vello Mäesepp valiti aprillis erakonna üleeestilisse juhatusse. Arvestades suurenenud töökoormust, esitas ta erakonnakaaslastele avalduse enda vabastamiseks Jõgeva organisatsiooni esimehe kohalt ning tegi ettepaneku valida oma töö jätkajaks ettevõtja Ants Prii. Esmaspäevasel koosolekul rahuldasid koonderakondlased tema avalduse ning valisid Ants Prii ühehäälselt piirkonnaorganisatsiooni uueks juhiks.

“Julge sõnaga, hea suhtlemisoskusega ja teotahteline Ants Prii suudab kindlasti jõgevlaste arvamusi tutvustada ka väljaspool meie maakonda,” iseloomustas teda Vello Mäesepp.

Kohtla-Järvel 1959. aastal sündinud Ants Prii on lõpetanud TPI majandusteaduskonna ja elab Jõgeval kuueteistkümendat aastat ning tegutseb praegu ettevõtjana firmas Priioja. Ta kandideeris möödunud aastal Jõgeva linnavolikogusse ja kuulub praegu volikogu linnamajanduskomisjoni. “Jõgevlased ei pea tavaliselt oluliseks, millisesse erakonda keegi kuulub. Inimesi hinnatakse eelkõige nende mõtete ja tegude järgi. Koonderakond on aga Jõgeval piisavalt populaarne, sest erakonna liikmed osalesid valimisliidu Oma Linn koosseisus silmapaistvalt edukalt kohaliku volikogu valimistel. Viimasel ajal on mitmedki ettevõtlikud jõgevlased avaldanud soovi Koonderakonda astuda. Eriti oluliseks peame oma ridade täienemist naiste ja noortega. Samuti tuleks Koonderakonna algorganisatsioonid moodustada meie maakonna teistes piirkondades, esmajärjekorras Põltsamaal ja Mustvees,” rääkis piirkonnaorganisatsiooni uus esimees.

Ants Prii, kes on lõpetanud Tallinna Spordiinternaatkooli ja saavutanud 80. koha Tartu maratonil, peab igati oluliseks tervislike eluviiside propageerimist. “Kuigi mul on auto, kasutan Jõgeva linnas liiklemiseks jalgratast. Nii tunnen end reipana ja hoian kokku ka bensiini,” märkis ta.

JAAN LUKAS


JUHTKIRI

Mitte üksnes kevadilmast

Kevad näitab hetkel oma kõige ilusamat nägu. Sellist helerohelist ja õrna. Mis peatselt ühtlasse ja paraku igavamasse lopsakasse tumerohelusse sumbub. Igale inimesele eluga rahuloluks ilusast kevadeilmast vist siiski ei piisa.

Üleeilsetes päevalehtedes ära toodud lugu emast, kes algul oma kaheksaaastase poja ja seejärel enda üles poos, oli minu jaoks topeltšokk, kuna see toimus mu sünnilinnas Rakveres enamvähem mu eakaaslasega. Andnud hüvastijätukirjas täpsed juhised selle kohta, kuidas talitada oma pangaarvega, jättis vabatahtlik lahkuja välja ütlemata peamise: selle, mis teda niisugust meeletut sammu astuma sundis. Palus üksnes andestust, et osutus liiga nõrgaks.

Elukoorma kandmise võime on inimestel tõepoolest erinev. Just möödunudlaupäevases Kanal 2 “Subboteja”saates käis vitaalne saatejuht Aleksandr Zukerman külas Sillamäe paljulapselistel peredel. Kuulates jutte nende elustolust tekkis tahtmatult küsimus: kuidas nad küll hakkama saavad ning kuidas neil ikka veel elutahet ja rõõmugi jätkub, kuigi toituda tuleb põhiliselt kartulist, elada seitsmekesi kahes toas jne. Ja ega mingiks haledaks virelemiseks saanudki nende perede elu nimetada: kus käisid lapsed trennis või muusikakoolis, kus oskas ema koduste toimetuste kõrvalt aega leida ühiskondlikuks tööks ja eneseharimiseks.

Sellest vaatevinklist vaadatuna tundub haritud ja väidetavalt hästi kindlustatud ühe lapse ema poja ja enesemõrv väga iseka teona, mida ei peaks miski õigustama. Ent sellises asjas ei saa vist keegi olla teisele lõplikuks kohtumõistjaks. Seda enam, et olen viimasel ajal eakaaslastega vesteldes hirmutavalt palju kogenud nende totaalset töö-ja elutüdimust, mida neid inimesi tundes ei saa küll üksnes nende nõrkusest, vaid ikka ka tänapäeva Eesti skisofreenilisest ühiskondlikust taustast tingituks lugeda. Jääb üle loota, et tänavused abituriendid, kes neil päevil tutipidusid peavad, on praeguses kontekstis eluga hakkama saamiseks rohkem ette valmistatud kui praegused neljaviiekümnesed.

Või õnnestub tänastel abiturientidel oma töö ja pereelu juba natuke teistsuguses ühiskonnas elada? Sellises, kus hinnatakse igasugust inimest, mitte ainult ilusat, noort, edukat ja rahasilmset.

RIINA MÄGI


MAJANDUS

Jõgeva veemajandus vajab raha

Juba aasta tagasi esitas AS Jõgeva Vesi linnavalitsusele uute hindade taotluse. Vastuvõtmine on takerdunud mitmetel põhjustel.

Välja töötamata on veemajanduse rahastamise strateegilised põhimõtted. Kavandatav hinnatõus peaks olema ainult üks, kuid mitte peamine osa rakendatavatest meetmetest.


Probleemiks elanike võlg

ASi Jõgeva Vesi nõukogu esimehe Vello Ründva andmetel on iga kolmas tarbija vee-ettevõttele võlgu, kokku 750 000 krooni. Sellest tingituna on AS Jõgeva Vesi omakorda võlgu teenuste osutajatele 410 000 krooni, millest 380 000 krooni moodustavad erinevad maksed.

AS Jõgeva Vesi nõukogu korraldusega tegeldakse aktiivselt võlgade sissenõudmisega. Seni on AS Jõgeva Vesi lootnud inimeste mõistvale suhtumisele võlgade maksmisel ja pakkunud maksegraafikuid. Edaspidi ei välistata karmimaid meetmeid, näiteks vee andmise katkestamist. Praeguse seisuga on kohtusse antud 28 võlglast, võlasumma on kokku ligi 72 000 krooni.

Möödunud aasta suvel esitas AS Jõgeva Vesi linnavalitsusele uued hinnad, mis taheti kehtestada alates 1. jaanuarist 2000. Need jäid vastu võtmata ja linna poolt kehtestamata. Volikogu komisjonides ringleb kaks eelnõu, milles on välja pakutud kolm hinnavarianti.


Vee kvaliteet sõltub trasside kvaliteedist

Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõševi sõnul on linnaelanikud veega kindlustatud ja suuremaid avariisid sel aastal toimunud ei ole. Veehaardest tulev vesi on väga kvaliteetne, kuid kahjuks ei jõua see niisugusena tarbijani. Põhjust tuleks otsida amortiseerunud torustikest (32 km), millest 50% on üle paarikümne aasta vanad. AS Jõgeva Vesi rendib neid, täna kehtiv veehind ei sisalda aga rendihinda. Raha puudumise tõttu plaanilisi töid Jõgeva linna trassidel ei teostata. Avariide likvideerimiseks kasutatakse linna raha.

Viktor Svjatõševi andmetel on uus hinnakalkulatsioon läbinud sõltumatud ekspertiisid. AS KPMG, AS Tartu Veevärk ja teised eksperdid on tunnistanud Viktor Svjatõševi andmetel taotletava hinna pigem madalaks kui kõrgeks. Kui linnavalitsus uue hinna kehtestab, hakkaks kuupmeeter vett maksma 8.35 kr (vana hind 6.70) ja heitvete ärajuhtimine 10.75 kr (7.30), kokku 19.10 kr (14.00).


Probleemiks sadevete ärajuhtimine

Jõgeva linnavolikogu tarbijakaitsekomisjoni esimees Uno Erdman tõi välja neli edasiliikumist takistavat probleemi: juriidiliselt mitmeti tõlgendatav Jõgeva linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, asjatud juriidilised vaidlused veekliendi mõiste ümber, sadevete kanaliseerimise kinnimaksmine tarbijate poolt ning käesoleva aasta eelarves ettenähtud sadevete torustiku kordategemise rahastamise summad kärbiti poole peale.

Komisjoni arvates peaks veeettevõte arvlema kinnistusraamatusse kantud korteriomanikuga, mitte aga nii, nagu soovib seda AS Jõgeva Vesi: majaühistutes arvleb esimehega, erastatud korteritega majades majavanemaga ja elamuettevõtte poolt hallatavates majades AS-iga Jõgeva Elamu.

Tarbijakaitsjate arvates eiole õige, et tarbijad maksavad kinni sadevete ärajuhtimise (35% kanalisatsioonivee hinnast ehk 2.56 krooni kuupmeeter). Seda peaks tegema linn oma eelarve kaudu. Käesoleva aasta eelarves tuleks taastada sadevete torustiku remondi raha (100 000 krooni).

Tarbijakaitse komisjoni liikmete Heino Ilvese, Aino Lillemägi ja Elmar Sepa arvamuse kohaselt ei kooskõlastata uut vee ja kanalisatsiooni hinda enne, kui sadevete kulutused sealt välja arvatakse. Linn peaks leidma vahendid vee hinna tõusu kompenseerimiseks.


Lahendused hiljaks jäänud

Jõgeva linnamajanduskomisjoni esimehe Toomas Vahuri isiklik arvamus: “Momendil kavandatav hinnatõstmine ei lahenda veeettevõtte probleeme. See on hiljaks jäänud. Probleemiks on ka see, et veemajanduse väikese mahu juures ei suudeta hoida hindu Tallinna linna tasemel. Kusagilt peaks raha juurde tulema, kuid mitte läbi hinnatõusu,” lisas Vahur.

Uus küsitav hind peegeldab tänast päeva, mitte homset seisu, kui tulevad juurde puhastusseadmete ekspluatatsioonikulud. Kust saadakse selleks raha — kas hinnatõusust, linna eelarvest või mujalt? Toomas Vahuri arvates on kõigile selge, et linna veemajandusse oleks vaja investeerida 70—80 miljonit krooni. Ja praegu peaks volikogu mõtlema, kust saadakse selleks raha.

Paljud probleemid tulenevad linnavalitsuse poolsest tegevusetusest käesoleva aasta eelarve koostamisel. Nii sõlmiti Jõgeva Linnavara ja ASi Jõgeva Vesi vahel leping, et veeettevõte maksab linnavarale 700 000 krooni aastas renti, mida kasutatakse trasside remondiks. Eelarve menetluse käigus ei muudetud lepingute sisu, ei kehtestatud uut vee ja kanalisatsiooni hinda ega nähtud eelarves ette trasside remondi raha.

Linna veemajanduses toimub ka positiivset. Jõgevale ehitatakse heitvete puhastusseadmeid, maksumusega 30 miljonit krooni. Peatöövõtjaks on Tallinna firma AS Merko Ehitus. Plaanide järgi peaksid puhastusseadmed valmima selle aasta lõpuks ning käivituma 2001. aasta aprillis.

RAIVO SIHVER


Lehmatoetuste maksmist uurib kaitsepolitsei

Kaitsepolitsei esitas põllumajandusministeeriumi ametnikule Mati Piirsalule süüdistuse poole miljoni krooni suuruse kahju tekitamises riigile. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt esitas Piirsalu ministrile fiktiivsed dokumendid, mille alusel sai Kevade PÜ eeltoodud summa ulatuses põhjendamatult piimalehmatoetust.

8. mail kinnitas Tallinna prokuratuur süüdistuskokkuvõtte ja saatis kriminaalasja materjalid asja arutamiseks Tallinna linnakohtusse.

Jõgeva Tootjate Liidu tegevjuhi Urmas Ingveri kindla veendumuse kohaselt ei olnud ses osas midagi pahatahtlikku ega kuritegelikku, sest toetuste maksmise eesmärgiks on põllumajandustootmise ja töökohtade säilitamine. Ingveri arvates lähtuvad komisjonid oma töös ideoloogiast, et maksuvõlgnevuste puudumiseks loetakse ka ajatamisgraafiku olemasolu. Kevade PÜl oli see olemas.

“Kahtluse alla seatud 1998. aastal maksti otsetoetust esimest korda ja ei osatud pöörata tähelepanu õiendi teksti sõnastusele. 1999. aastal sai Kevade PÜ samuti otsetoetust. Ka siis oli maksuvõlgnevus maksuameti poolt ajatatud, kuid süüdistus puudutab ainult üleeelmise aasta lehmatoetuse saamise väidetavat ebaseaduslikkust,” lisas Ingver.

Ministeeriumi ekskantsleri Ilmar Tupitsa sõnul on parlament riigieelarve kinnitamisega muutnud selle seaduseks, millega antakse põllumajandustootjatele otsetoetust, ja minister on oma allkirjaga otsetoetuste nimekirja kinnitanud.

Jõgeva Maksuameti direktor Jüri Ütt rääkis Vooremaale, et maksuamet lähtub dokumentide väljastamisel ja nende sisulisel tõlgendamisel rangelt juriidilisest aspektist, toetudes seejuures maksukorralduse seadusele ja on olnud ning on kindlalt seisukohal, et ka intressivõlg on ajatatud. “Kõik dokumendid väljastatakse maksumaksjale taotluse alusel allkirja vastu ja on registreeritud žurnaalis,” ütles Jüri Ütt Vooremaale.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Hannes Kont ei pidanud vajalikuks ametlikule pressiteatele midagi lisada.

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Põltsamaa Lossifond on taasasutamiseks valmis

Esmaspäeval arutati Põltsamaa linnavalitsuses taasloodava Põltsamaa Lossifondi põhikirja. Otsustati saata see järgmisele linnavolikogu istungile kinnitamiseks, et seejärel oleks võimalik hakata fondi eksisteerimiseks juba ametlikku taotlust esitama.

Esimesele koosolekule tulid tänavu 3. aprillil Põltsamaa linnavalitsusse kokku ASi Põltsamaa Felix, Lions klubi, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu ja piirkonna omavalitsuste esindajad, et taastada Põltsamaa lossi taastamise fond, mis loodi 1993. aastal ning mille tegevus vahepeal on katkenud. Fondi algatusel algusaastatel korraldatud korjandused ning ettevõtjate annetused andsid võimaluse lossikompleksi juures mõned vajalikud tööd ära teha. Lisaks sellele on Põltsamaa lossi renoveerimise tuleval aastal kuulutanud oma prioriteetseks tööks Riigi Muinsuskaitseamet, kelle summadest on tänavu lossi juures juba erinevaid töid tehtud.

Lossi taastamise heaks rahaliste ja mitterahaliste vahendite kogumise on seadnud oma eesmärgiks ka taasloodav fond. Linnavalitsuse haridus ja kultuurinõuniku Ülle Koppeli sõnul oli esmaspäevane fondi käivitamist ette valmistav kokkusaamine juba kolmas möödunud kuu aja jooksul. Peamiselt on tegeldud põhikirja kokkuseadmisega. Esmaspäeval vaadati põhikiri veel kord läbi ning otsustati see anda kinnitamiseks järgmisele linnavolikogu istungile 15. mail lisaküsimusena. Et lossi omanik on linn, saab volikogu anda sellise fondi asutamise taotlemiseks loa.

VAIKE KÄOSAAR


Pisisaarel peeti kevadist lauluvõistlust

Pisisaare algkoolis möödunud nädalal korraldatud laulukonkursil oli rohkesti osavõtjaid kõikidest klassidest. Auhinnalisi kohti jagati igast klassist kolmele paremale. Silmatorkavalt palju osales poisse.

Seekordsele kooli lauluvõistlusele lubati esinema kõik soovijad ning neid oli suhteliselt palju. Laulud õpetas lastele selgeks õpetaja Sinne Saar. Žürii esimees oli Mariann Kalmus Rakverest, kes varem Pisisaares lauluõpetaja olnud. Et laulmine on poiste seas popp, seda tõestas poiste suhteliselt suur arv osalejate seas. Esimese klassi viiest võistlejast olid koguni neli poisid.

Auhindu jagati iga klassi kolmele paremale laululapsele. Kõige paremateks tunnistati aga esimeses klassis Kadri Kiis, teises klassis Marianne Sats, kolmandas Krista Abramson, neljandas Susanna Lomp, viiendas Triin Mölder ning kuuendas Liina Parts. Liinale kuulus ühtlasi kooli parima laululapse eriauhind.

VAIKE KÄOSAAR


Võtikvere saab raamatukülaks

Möödunud neljapäeval toimus Torma vallas Võtikveres raamatuküla asutamiskoosolek. Raamatute tutvustamiseks, levitamiseks ja erineva info edastamiseks mõeldud esimese Eesti raamatuküla rajab Võtikveresse kohalik külaselts koostöös Soome saatkonnaga Eestis.

Võtikveres asus Eesti vanima, Torma metskonna keskus. Pärast metskonna likvideerimist üheksakümnendate aastate lõpul tekkis oht küla taandarenguks. Seoses metskonna sulgemisega kaotasid 129 külaelanikust paljud ka töökoha.

“Mõtteerksamad elanikud olid valmis külakeskkonna püsima jäämiseks lahendusi otsima. 1998. aasta septembris asutati Võtikvere külaselts. Möödunud aasta detsembris avati endises metskonnamajas raamatutuba, kus koduperenaine Viive Vare neljapäeviti raamatuid laenutab ja soovijaid ka kohviga kostitab. Ühtlasi on selles toas võimalus loetud raamatute üle arutamas käia. Nüüd on aga külaselts otsustanud ellu viia põhjalikuma projekti. Kavatseme kohandada koduküla esimeseks Eesti raamatukülaks, mis erinevaid võimalusi kasutades raamatukultuuri tutvustaks. Raamatuküla tahab ühendada nii kirjanikke kui ka kirjandushuvilisi, sest raamat ei tee vahet linna, maa ega riikide vahel,” rääkis Vooremaale raamatuküla idee koordinaator, Soomes töötav Eesti Päevalehe ajakirjanik Imbi Paju, kellele Võtikvere on kodukülaks. Tema sõnul tasuks Võtikveres hakata ka üle-eestilisi raamatuüritusi korraldama.

Suurte teede ristumiskohas paiknev Võtikvere kuulub ka turismimarsruuti, külavanem Kalju Pärna koduloomuuseumit külas tavad kooliõpilased sageli.

Et Võtikvere küla saaks raamatukülaks, on kohalike elanikega valmis koostööd tegema ka Soome saatkond Eestis. “Raamatukülas peaks olema infokeskus, kust saab teavet küla ja selle ümbruse, Torma valla ja kogu Jõgevamaa kohta. Samuti tuleks siia tingimata rajada avalik internetipunkt,” märkis Vooremaale raamatuküla asutamiskoosolekul viibinud Soome saatkonna pressinõunik Eva Lille, kes oli abiks ka Võtikvere raamatutoa avamisel.

“Internetiühendus võimaldab külaelanikel ka arvutiekraanilt ajalehti lugeda ning ilma pangakontoris käimata pangateenuseid kasutada,” ütles Imbi Paju.

Esimene raamatuküla maailmas on Inglismaal Walesis asuv HayonWyeni küla, mis hääbumisohu pidurdamiseks raamatute müügi keskuseks kohandati. Võtikvere raamatuküla asutamiskoosolekul oli aga kogemusi jagamas Sysmä raamatuküla tegevdirektor Osmao Harju Soomest. “Raamatuküla on hea idee külakultuuri säilitamiseks ja edasiarendamiseks,” lausus ta usutluses Vooremaale.

Asutamiskoosolekul osalenud Eesti raamatuklubi perenaine Marika Vingissar kinkis aga Võtikvere raamatutoale klubi kaudu levitatavaid raamatuid. Ta avaldas lootust, et tulevase raamatuküla juhataja võiks olla raamatuklubi liige, kelle vahendusel külaelanikud saavad raamatuid tellida.

Eelmisel neljapäeval esitleti Võtikveres ka Endel Lauli ja Aksel Jõgi koostatud Torma valla albumit ning kunagises metskonnahoones avati Võtikvere laste kunstinäitus.

JAAN LUKAS


Palamuse lavastus riigifestivalil parim

Nädalavahetusel Põlvas toimunud kolmandal harrastusteatrite riigifestivalil tunnistati parimaks lavastuseks Palamuse näitetrupi “Ulguv mölder”.

Peale selle tunnistati “Ulguvas möldris” külalisena peaosa mänginud Jõgeva Linna Teatri näitleja Üllar Karu festivali parimaks meesnäitlejaks, väiksemad näitlejapreemiad said Palamuse trupi liikmed Viive Likk ja Ilmar Tammistu ning Margus Kastor teisest festivalil osalenud Jõgevamaa trupist, Põltsamaa Amatöörteatrist.

Kuigi paljusid vaevas kahtlus, kas Raivo Adlase Palamuse veskis mängimiseks instseneeritud ja lavastatud tükk ilma koduveski toetavate seinteta hakkama saab, osutus ka festivalikorraldajate pakutud ruum, Põlva kultuurikeskuse pöördlava alune graffitit täis diskosaal lavastusele heaks “koduks”. Kunstnik Ene LuikMudist leiutas sinna kähku käepärastest vahenditest sobiva kujunduse ja mängis etenduse

ajal värviliste prožektoritega kaasa. Näitlejad andsid endast parima, üllatades üksteistki.

“See, mida Palamuse trupp näitas, polnud papist, maalitud seintega, naftaliinihõnguline ja portsul päheõpitud tekstil põhinev teater, mida harrastustrupid pahatihti näitavad, vaid tõeliselt elus, otsinguline teater nii režiilise mõtlemise kui ka rollilahenduste poolest,” ütles riigifestivali žüriisse kuulunud Tallinna Pedagoogikaülikooli režii õppetooli juhataja Toomas Lõhmuste. “Lavastaja oli osanud näitlejatele väga õiged ülesanded anda, nii et vaatajal tekkis küsimus, kes siis õigupoolest oli rohkem hull, kas mölder või tema pealtnäha normaalsed arstid ja jälitajad. Ning mina küsisin endalt lõpuks koguni, missuguse palati hull ma ise olen.”

Kuigi 25 osalejaga festivali üldine tase oli hallivõitu, ei kahandanud see Lõhmuste meelest Palamuse saavutuse väärtust. Ning vaatamata sellele, et Põltsamaa trupil Põlvas kõik maksimaalselt ei õnnestunud, vääris tema meelest kiitust ka nende hea materjalivalik ja huvitav lavastus. Peale parima lavastuse preemia anti välja ka kolm nö meeldejääva lavastuse preemiat, mille said Maardu, Tornimäe ja Tartu Elleri-nimelise Muusikakooli trupp.

RIINA MÄGI


“Kevade”rahvas käis Paunveres

Tänavu jaanuaris möödus kolmkümmend aastat Eesti menufilmi “Kevade” esilinastusest. Eelmisel laupäeval sõitis seltskond filmi tegemisega seotud inimesi seda sündmust Palamusele meenutama.

“Kevade” filmimispaika Palamusele olid laupäeval tulnud režissöör Arvo Kruusement, Tootsi, Kiirt ja Tõnissoni mänginud tollased koolipoisid, nüüdsed professionaalsed näitlejad Aare Laanemets, Margus Lepa ja Ain Lutsep, Lible alias Kaljo Kiisk, Lestat kehastanud praegune taksojuht Tõnu Alveus ja operaator Harri Rehe.

Teele osatäitja Riina Aare saatis koosolijatele tervituse. Samuti polnud Palamusel Arnot mänginud, nüüdset piimaautojuhti Arno Liiverit, kes ei saanud tulla kiirete tööülesannete tõttu.

“Kevade” tegemisel osalenud kogunesid Palamuse kihelkonnamuuseumisse, kus meenutati filmimisega seotud episoode. Muuseumis jagas selgitusi ka direktor Peeter Lail. Arvo Kruusement kinkis muuseumile ja Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumile videokassetid “Kevade”, “Suve” ja “Sügise” filmidega. Filmimisel kaasalöönud said aga Kruusemendilt “Kevade” videokasseti. Peeter Lail kinkis külalistele miniatuursed köstrikujud.

Kõik Palamusel viibinud filmiga seotud isikud istutasid Köstri alleele tamme, millele kinnitati istutajate nimesildid. Kõige pikema puu pani kasvama Arvo Kruusement ja väikseima Tõnu Alveus kui pisikese Lesta osatäitja. Köstrit ja õpetaja Lauri mänginud näitlejate Endel Ani ja Leonhard Merzini meenutuseks istutati mälestuspuud.

Puude istutamise kavatsus tekkis “Kevade”rahval juba filmimise aegu. “Palamusele on alati hea tulla,” ütles Vooremaale Margus Lepa.

“Kolmekümne aasta vältel on Palamuse kaunimaks muutunud. Pidevalt helendab selle aleviku kohal Oskar Lutsu aura, mille tugevust tõendab asjaolu, et kihelkonnamuuseumit külastab aastas 26 000 inimest,” rääkis Arvo Kruusement.

“Palamusel peaks kindlasti jälle kokku saama, kui möödub kolmkümmend aastat “Suve” esilinastusest. Kui keegi stsenaariumi kirjutaks, oleksin valmis hakkama ka filmi “Talv” režissööriks,” lisas ta.

“Filmi “Kevade” kolmekümnenda aastapäeva tähistamine jääb üheks meeldivamaks sündmuseks Palamuse kultuuriloos. Filmiseltskond tuli Palamusele omal algatusel. Väiksemas seltskonnas oli võimalus viibida ka Oskar Lutsu elu ja loomingu uurijatel Tartust ja Palamuselt ning ajakirjanikel,” märkis muuseumi direktor Peeter Lail.

JAAN LUKAS



SPORT

Tähe esindusmeeskond sõidab täna Norrasse maailmameistrivõistlustele

Eelmisel nädalavahetusel toimusid spordihoones Virtus Oslos saalibändi maailmameistrivõistlustel osaleva SK Jõgeva Tähe esindusmeeskonna baasil moodustatud Eesti koondise kontrollmängud Soome võistkonnaga.

Soome võistkonna, kes tuli Jõgevale kontrollmänge mängima, valis välja Eesti koondise treener Lasse Erikson. Laupäevases mängus võitis Jõgeva Tähe soomlasi 4:2. Pühapäeval olid 5:4 tugevamad põhjanaabrid. Samal päeval peetud bullitivõistlus lõppes viigiliselt 5:5. “Kontrollmängud olid vajalikud selleks, et harjutada erinevaid taktikavõimalusi ja osata tegutseda erinevates mängusituatsioonides,” märkis Vooremaale Tähe esindusmeeskonna treener Toomas Klaarman.

Tänavused Eesti saalibändimeistrivõistlused võitnud Tähe esindusmeeskonnale avaldasid eelmisel nädalal tänu ka Jõgeva linnavalitsus ja maavalitsus. Neljapäeval olid Jõgeva linnapea Aivar Lumi vastuvõtul SK juhatuse esimees Toomas Klaarman ja juhatuse liige Rainer Võsaste. Tähe esindusvõistkond sai Jõgeva linnavalitsuselt rahalise preemia. Toomas Klaarman omakorda kinkis linnavalitsusele esindusliku foto Tähe saalibändimängijatest.

Reedel viibis kogu esindusmeeskond maavanem Margus Oro vastuvõtul. Maavanem kinkis Eestit maailmameistrivõistlustel esindavatele sportlastele sinised Tsärgid, millele on kirjutatud Estonia ja Jõgeva maakond, ning Eesti lipu. Vastuvõttudel Jõgeva linnavalitsuses ja maavalitsuses toimus ka sporditeemaline vestlusring. “Hea, et Jõgeva maavanem, linnavolikogu esimees ja linnapea spordielu ergutada püüavad ja sportlaste muresid mõistavad,” ütles Toomas Klaarman.

JAAN LUKAS


Voore Cup korvpallis

Voore kooli võimlas toimus 28. ja 29. aprillil järjekordne üleeestiline maapõhikoolide korvpallivõistlus Voore Cup 2000.

Osales 15 kooli üle Eesti, 7 tüdrukute ja 8 poiste võistkonda. Kahe päeva jooksul käis võistlustules ligi 150 noorkorvpallurit. Mängude tase oli väga erinev, kuid võistluspinget jätkus viimase mänguni. Tütarlaste võistkondadest oli klass omaette Paikuse võistkond, kes saavutas esikoha. Teiseks tulid Simuna Põhikooli tüdrukud ja kolmandaks Muuga Põhikooli tüdrukud.

Poiste võistlus oli märksa huvitavam ja pingelisem. Võitja selgus alles viimases kohtumises, kus KolgaJaani Põhikooli meeskond suutis võita Tormat kõigest kahe punktiga. Kolmandaks tulid Paikuse poisid, kes olid üle Krootuse võistkonnast.

Auhinnalaua eest hoolitses Saare vallavalitsus, kes pani välja meened parimatele tüdrukutele ja poistele. Auhinnad andis üle Saare vallavanem Jüri Morozov. Võistluste läbiviimiseks aitas kaasa Eesti Kultuurkapitali Jõgeva ekspertgrupp ja Voore kooli kollektiiv eesotsas direktori Raivo Reimetsaga.

ERGO PRAVE,

Saare valla sporditöö korraldaja


Selgusid maakonna ujumismeistrid

Möödunud reedel toimusid Kuremaa ujulas maakonna ujumismeistrivõistlused.

Kavas oli kolm distantsi: 50 m vabalt ja rinnuli ning 200 m vabalt. Need on sellised distantsid, mis meie kandi ujujatele rohkem sobivad. Naistest (õigupoolest küll neidudest) olid 50 meetri vabaujumises parimad Alina Mihhailova (36.24), Margit Koll (37.77) ja Pille Säälik (37.86), meestest Tõnu Reinsalu (25.64), Peeter Olesk (30.03) ja Marko Männikov (30.20). 50 meetrit rinnuli läbisid kiiremini Angela Baida (50.58), Triinu Keskküla (50.61) ja Irina Ivahnenko (52.00) ning Marko Männikov (33.51), Tõnu Reinsalu (36.70) ja Janek Peil (39.47). 200 m vabaujumise esikolmikud kujunesid järgmiseks: Margit Koll (3.15.72), Ester Oras (3.16.58) ja Triinu Keskküla (3.35.18) ning Tõnu Reinsalu (2.12.33), Marko Männikov (2.39.59) ja Peeter Olesk (2.44.34).

Võistluste kõige edukam ujuja oli kaks kulda ja hõbeda võitnud luualane Tõnu Reinsalu, ühtekokku jagus medaleid 11 sportlasele. Meeste ujumises andsidki tooni Luua, naiste omas aga kindlalt Kuremaa ujujad.

Maakonna meistrivõistlused korraldas Kuremaa ujumisaktiiv, auhinnad pani välja spordiliit Kalju. Kuremaa ujumisaktiiv eesotsas Andres Lippuriga korraldas ka 11 ujumisdistantsi hõlmanud kuueetapilised maakonna karikavõistlused, mille esimene etapp toimus 26. novembril ja viimane 28. aprillil.

Neidudest tulid karikasarja üldvõitjaiks Irina Zaitseva (1986 sündinud ja nooremad) ja Margit Koll, poistest meestest Rain Ostrat (1986 sündinud ja nooremad), Kaspar Kolberg (kuni 1982 sündinud), Tõnu Reinsalu ja Mart Poolakeske (seeniorid).

Mai lõpuga saab otsa ka Kuremaa ujula tänavune hooaeg (väike bassein jääb koos auru, pere ja privaatsaunaga tegutsema ka suvel). Hooaeg tahetakse lõpetada veepeoga, mille ajaks eemaldatakse rajapiirded, et saaks lastele ja täiskasvanutele lõbusaid võistlusi ja muud põnevat korraldada.

“Loodan, et Kuremaa noortel jätkub treenimisindu ka tulevikus ja siit peatselt ka Eesti mastaapides tegijaid kasvab. Ning et soodsates looduslikes tingimustes, järve ääres ja sobiva suusamaastiku keskel paiknevast Kuremaa spordikompleksist kohaliku rahva initsiatiivi toel tõeline kaasaegne tervisekeskus kujuneb,” ütles Kuremaa ujula juhataja Igor Ellisson.

RIINA MÄGI


Spordi lühiridu

Põltsamaa Spordi 1987. a sündinud poiste jalgpallimeeskond tegi kaasa Viljandi Cup kevadturniiril. Alagrupis võideti Karksit 2:0 (väravalööjad Sten Viks ja Tanel Kuusik), mängiti 1:1 Viljandi Tulevikuga (väravalööja Sten Viks) ning kaotati 0:1 FCF Kehtnale. Et Kehtna ja Viljandi mängisid 1:1, said Põltsamaa poisid õiguse mängida vaid 5.—8. kohale. Siin võideti Mustlat 4:0 (3 väravat Sten Viksilt, 1 värav

Martti Pendilt) ja Viljandi spordikooli 3:0 (väravalööjad Henry Oro, Heigo Parkala, Rauno Pikver).

Kolmanda ja neljanda koha mängus oli Viljandi Tulevik 2:1 parem Märjamaast ning esikoha mängus Kehtna 5:1 Pärnu Tervisest.

****

Avalöögi Eesti meistrivõistluste sarja kolmandas liigas tegid Põltsamaa Spordi jalgpallurid. Tartus Tamme staadionil kohtuti jalgpalliklubi Tammeka meeskonnaga. Põltsamaa sõitis Tartusse 18 jalgpalluriga, kellest enamiku moodustasid noorjalgpallurid. Tasavägises kohtumises jäädi tartlastele 2:3 alla. Spordi skooritegijaiks olid selles kohtumises Andre Strantsov ja Mait Paabort (11 m karistuslöögist).

****

Kahekordne kirimale maailmameister Tõnu Õim oli jällegi turgutamas Põltsamaa piirkonna maleelu, andes simultaani ning vastates malehuviliste rohketele küsimustele Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ja Puurmani Keskkoolis. Põltsamaa 16 noormaletajat pidid kõik alistumise märgiks suruma maailmameistri kätt, Puurmanis viigistasid sealne esimaletaja Kristo Piiroja ja Villu Ojassalu.

****

Võhma ja Põltsamaa piirkonna maletajaid seob mitmeaastane malehuvi. Viimastel aastatel on lisandunud ka ümbruskonna koolide maletajad. Kiita tuleb Kirivere Põhikooli ja Võhma Ühisgümnaasiumi, kus õpilaste seas tehakse tõsist malealast tööd. Esimeses koolis on male koguni kord nädalas kahele klassile õppeaineks, teises koolis töötab malering.

Laste ja noorte kuue mängijaga kohtumises jäi 7:5 (mängiti kaks partiid omavahel) peale Võhma piirkond. Põltsamaa piirkonnale tõi kaks punkti Põltsamaa Ühisgümnaasiumi VI klassis õppiv Liisi Eglit ja Puurmani Keskkooli mitmekülgne spordipoiss Kristo Piiroja.

Täiskasvanud mängisid seekord seitsmel laual. Vaekausi Põltsamaa kasuks kallutasid Paul Evard, Villu Ojassalu ja Toivo Vihalem, võites oma vastaseid 2:0. Võit Põltsamaa piirkonnale 8:6. Võhma piirkonnale tõi 1,5 punkti vabariigi esinumbriks pürgiv 10-aastane Tuuli Vahtra Kiriverest.

****

Maakonna bridžimängijad lõpetasid põhihooaja auhinnaturniiridega paaridele Lustiveres ja Puurmanis (siin mängis kaasa ka kahekordne maailmameister kirimales Tõnu Õim). Lustiveres jõudsid esimese kuue paari hulka Lembit Kapp—Arnold Kivik, Toivo Vähi—Ülis Riisalu, Jaan Sutt—Villu Ojassalu, Kalju Kuldvere—Jüri Mekšun, Hillar Sibul—Enn Päll, Eduard Rumvolt—Raivo Sikk.

Puurmani esikuuik oli järgmine: 1. Sutt—V. Ojassalu 136 punkti; 2. Kuldvere—Mekšun 131 punkti; 3. K. Ojassalu—J. Kivik 130 punkti; 4. Kapp—A. Kivik 124 punkti; 5. Õim—Ruus 114 punkti; 6. Suits—A. Päll 106 punkti.

Mais, juunis, juulis ja augustis toimuvad kevad-suveturniirid vabas looduses Lustiveres, Jõgeval, Põltsamaal ja Pajusis.

****

Autentese Erakooli poolt organiseeritud üle-eestilistel lasteaed-algkoolide kevadspordipäeval Tallinnas esinesid edukalt lasteaed-algkooli Tõruke lapsed Põltsamaalt.

II klassi särtsakamad tüdrukud (Liis Emajõe, Margareta Joosep, Grete Kraaner, Keiri Kuldma, Birgit Leegen, Triin Olm) ja poisid (UrmaHans Rohtmets, Siim Rohtla, Sander Budivski, Marko Miller, Riivo Paumets,Kristjan Valu) olid 23 võistkonna hulgas teised köieveos, kolmandad pendelteatejooksus ja hüpitsatega hüppamises, üheksandad kombineeritud teatevõistluses ning esimesed üldkokkuvõttes. Lasteaia lapsed said 25 võistkonna hulgas neljanda koha.

Võistkonnad valmistas ette kogu kooli pedagoogilise kollektiivi tõhusal toetusel kauaaegne tulihingeline treener-kasvataja Anu Merivee.

****

Põltsamaa kevadturniiril jalgpallis tegi kaasa 16 vabariigi tugevamat poiste (sünd. 1987 ja hiljem) võistkonda Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandist, Kallastelt, Mustlast, Jõgevalt, Põltsamaalt, Valgast, Rakverest ja Adaverest.

Turniirivõidu ja nägusa karika viisid kuurortlinna Pärnusse sealse jalgpallikooli kasvandikud Tartu spordikooli, Flora Tallinna ja Kallaste ees. Põltsamaa Sport oli seitsmes, Jõgeva Tähe kaheksas, Adavere viieteistkümnes.

Eesti jalgpallimeistrivõistluste III liigas alustas Põltsamaa Sport tagasihoidlikult. Avamängus Tartus kaotati sealsele Tammekale 2:3. Teises kohtumises koduväljakul oldi küll ründavam pool Karksi-Nuiaga, kuid viik 1:1 oli tõsine pettumus.

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Arderi Ott, laste suur sõber

Pisut enne volbripäeva sattus Jõgeva raamatukogusse üks mõnus ja karvane pealinna mees, Ott Arder nimeks. Õigupoolest oli ta sinna kutsutud: kohtumistesarja “Avatud meeltega” järjekordseks külaliseks.

Et Arderit on ikka peetud lasteluuletajaks, oli publiku hulgas palju just lapsi. Arderi suguse showmehega neil muidugi igav ei hakanud, aga arvata võib, et tõelise mõnu luuletaja all ja kontekstirikkast jutust said kätte täiskasvanud, keda oleks võinud kuulajate hulgas rohkem olla.

Sama lugu on tegelikult ka Arderi luuletustega. Luulekogu “Igavene eesel” esitlusel oli vanameister Jaan Kross raamatut lehitsedes mõttesse jäänud ja lõpuks kostnud: “Kuule, ega need sul nii väga laste omad ei olegi.”


Luulepagulane

Nii, nagu Krossi kohta on öeldud, et ta nõukogude ajal ajaloolisse ainesesse tsensuuri eest peitu puges, võib ka Arderi kohta teataval määral öelda, et ta lasteluulesse peitu puges. Sest kui juba pedagoogid ta mitmest koolist Maksim Gorki nimelisse eluülikooli kupatasid, siis ei maksa arvata, et ta tsensoritele eriti meeldima oleks pidanud.

Lasteluulet aga ei võta ju keegi eriti tõsiselt. Lasteluuletaja võis Pärdi ja Järvi võõrsile siirdumise puhul kirjutada “miks lahkuvad meilt luik ja hani/ ja miks ei ela meil pingviin” ning keegi ei pannud seda pahaks. Niisama süüdimatult võis Priit Pärn Arderi lasteluulekogusse joonistada koledale karvasele ninale punalippu heiskavad kärbsed jne. Ent kuue lasteluulekogu kõrval on Arderil ilmunud ka kaks “päris” täiskasvanute oma.

Erinevalt paljudest teistest inimestest Eestis on Ott Arderile meeltmööda autorikaitseühingu tegevus. Sest paljud tema luuletused on heliloojate poolt viisistamist leidnud ja sõnu on ta kirjutanud ka valmis viisidele. Kuna neid laule raadiojaamades ikka aegajalt kedratakse, siis luuletajal raha tilgub. Mis ei tähenda,

et Arder jalad päris seinale oleks visanud.


Päevaluuletaja

Muu luuletamise kõrval teeb Arder koos Andres Ehina, Leelo Tungla ja Contraga Eesti Päevalehe nn päevaluuletusi, mis ilmuvad igas lehenumbris anekdoodi all.

Tõlkinud on ta ka kogu aeg. Jõgevalgi luges ette mõned lood soomlase Kari Hotakaineni “Lasteraamatu” tõlkest, mis trükijärge ootab. Kõige lõbusam lugu oli Kõige Pasamast, vilavate silmadega ja ka muidu kõige vastikumast olendist, kes kusagil maailma ääre peal elab. Veel on Arderil pooleli Eduard Laamani lühibiograafia. Arderil on esimese Eesti Vabariigi aegse ajakirjanduskorüfee ja ühiskonnategelase Eduard Laamaniga isiklik suhe: Laaman oli tema vanaema teine abikaasa. Vanaema ise aga oli teatavasti Laiusel sündinud riigimehe Jaan Poska tütar.

Ott ja Jaan Arderi kirikuõpetajast isa Arpadit teatakse vähem. Ja boheemlasest elupõletaja kuulsusega Otti ei oskaks ehk pealtnäha kirikumehe pojaks pidadagi. Kuigi tegelikult on ta jumalatunnetus ehk tugevam ja tervemgi kui mõnel kombekal koguduseliikmel. Ott nimelt arvab, et selles patuses maailmas tuleb asju ikka nii ajada, et neist Jumalale kiitust ja ligimesele kasu tõuseb. Mida enam Arderi sõna ja mõttemängulisse, maailma asjade vahele üllatavaid ja osa vaid seoseid kuduvasse luulesse süveneda, seda enam tundub, et selle põhimõtte järgimine on tal üldjuhul õnnestunud.

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Viis jalgrattavargust

Kevadel sagenevad jalgrattavargused. Eelmisel neljapäeval pandi Jõgeval Tellissaare tn 7 keldrist pihta jalgratas GT (kannatanu hinnangul tehti talle kahju 4500 krooni ulatuses); Tähe tn 16 trepikojast viidi minema 3300 krooni maksnud lukustatud jalgratas; Põltsamaal kadus ratas (väärtus 2800 krooni) muusikakooli juurest. Ööl vastu reedet jõuti Jõgeval Liiva tänaval varastada teise korruse rõdul olnud jalgratas GT (väärtus 5100 krooni). Teisipäeva õhtul teatati, et Jõgeval Aia tn 23 maja lukustatud keldrist on läinud kaduma koguni kaks ratast (King Fox ja Mountain Bike, koguväärtus 4000 krooni).


Varas kaubahallis

Jõgeva kaubahallis varastati rahatasku koos 150 krooni ja Arel Kauri passiga.


Leiti kaks laipa

Eelmisel reedel kell 1.50 leiti Palamuse vallas Vaidavere külas oma kodust surnuna 1945. a. sündinud Vello. Sama päeva hommikul kella poole seitsme paiku leiti 39-aastase meesterahva surnukeha Puurmani vallas Sadukülas. Surnud meestel väliseid vägivallatunnuseid ei leitud.


Kasvuhooned kadunud

Kui kurkide istutamise aeg kätte jõudis, märkas üks Lohu tn elav mustveelane, et tema kahte alumiiniumkarkassiga kasvuhoonet enam polegi. Politsei on vargad tabanud.


Alimendid maksmata

Jõgeva maakohus on saatnud politseile materjalid Raivo Pärna (sünd. 1957) ja Aivo Sarapi (1969) kohta. Kriminaalasi algatatakse alimentide maksmisest kuritahtlikult kõrvalehoidmise kohta.


Gaasimehed puude kallal

Maaomanik A. A. Jõgeva vallast on nördinud, et ilma tema loata tehakse tema maale gaasitrassi ja AS Eesti Gaas on maha raiunud 4000 ruutmeetrilt temale kuuluvat metsa.


Purjuspäi roolis

Politseile viimase aasta jooksul korduvalt vahele jäänud roolijoodikute suhtes algatati kriminaalasi. Uno Heinaru (sünd. 1964) tabati purjuspäi autot juhtimas teist korda, Jaanus Karneol (1974) aga kolmandat korda.


Kiiresti vastu puud

Esmaspäeva õhtul veidi enne kella seitset oli raske liiklusõnnetus Põltsamaal. Hermanni tn 21 juures ei valinud 20 aastane Silvar õiget sõidukiirust ja tema juhitud Volkswagen Passat paiskus ühesuunalisel teel vastu puud. Silvari ja kaassõitja Sven Eriku viis kiirabi Tartu haiglasse. Sõitjatel olid turvavööd kinnitamata.


Põgenesid politsei eest

Jõgeva—Mustvee maanteel ei peatunud politsei märguande peale sõiduauto Opel Rekord. Jõgeva aleviku vahel jätsid põgenejad oma auto ühele aiamaale maha. Autojuht ja kaks reisijat jõudsid plehku panna. Politseil on autot juhtinud isik teada.


Valik politseiväljakutseid

Teisipäeval kell 2.32 hakkas tööle Marikese hulgilao häiresignaal.

Kell 10.40 teatati, et Palamuse vallas Järvepere külas varastatakse elektriliini.

Kell 10.45 on Kaarepere bussipeatuse juures joodik pikali.

Kell 14.43 teatas Eesti Gaasi tööline, et Jõgeva—Mustvee maanteel häirib keegi kodanik nende tööd.

Kell 16.06 varastati Aia tänavalt kaks jalgratast.

Kell 19.13 teatas naisterahvas, et tema kodus Pikkjärvel käidi akna kaudu vargil.

Kell 20.10 teatas naine Põltsamaalt, et joodik lõhkus tema akna.

Kell 21.17 teeb Liiva 2 ja Pae tänava vahel keegi suurt lärmi.

Kell 22.22 teatab naiskodanik, et Laiuse alevikus sõidab purjus juht kollase Žiguliga ringi.

Kell 22.40 teatatakse röövpüüdjatest Rääbise järvel

Kell 23.55 on Jõgeva raudteejaamas joodik.



Vooremaa

Neljapäev, 11. mai 2000. a.


Lehmad pääsesid varakult karjamaale

JAAN LUKAS


Jõgevamaal loomulik iive ikka miinuses

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

Soome peaminister külastas Adaveret

JAAN LUKAS


KIRJAD

Ahervare Jõgeva linna keskel

ELLE VAIK


Ants Prii juhib Jõgeva koonderakondlasi

JAAN LUKAS


JUHTKIRI

Mitte üksnes kevadilmast

RIINA MÄGI


MAJANDUS

Jõgeva veemajandus vajab raha

RAIVO SIHVER


Lehmatoetuste maksmist uurib kaitsepolitsei

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Põltsamaa Lossifond on taasasutamiseks valmis

VAIKE KÄOSAAR


Pisisaarel peeti kevadist lauluvõistlust

VAIKE KÄOSAAR


Võtikvere saab raamatukülaks

JAAN LUKAS


Palamuse lavastus riigifestivalil parim

RIINA MÄGI


“Kevade”rahvas käis Paunveres

JAAN LUKAS



SPORT

Tähe esindusmeeskond sõidab täna Norrasse maailmameistrivõistlustele

JAAN LUKAS


Voore Cup korvpallis

ERGO PRAVE,

Saare valla sporditöö korraldaja


Selgusid maakonna ujumismeistrid

RIINA MÄGI


Spordi lühiridu

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Arderi Ott, laste suur sõber

RIINA MÄGI


POLITSEIKROONIKA

Viis jalgrattavargust

Varas kaubahallis

Leiti kaks laipa

Kasvuhooned kadunud

Alimendid maksmata

Gaasimehed puude kallal

Purjuspäi roolis

Kiiresti vastu puud

Põgenesid politsei eest

Valik politseiväljakutseid