Vooremaa
31. märtsist 9. aprillini kestis 2000. aasta rahva ja eluruumide põhiloendus, kus koguti andmeid riigi rahvaarvu, rahvastiku koosseisu, paiknemise ja eluruumide kohta.
Jõgevamaal on rahvaloenduse peakoordinaatoriks Lõuna-Eesti Statistikabüroo peaspetsialist Liivi Aas. “Jõgevamaal oli palju rahvaloendaja tööst huvitatuid. Ühele kohale konkureeris kolm inimest. Paraku ei kujutanud mõned ette, et rahvaloendamine on pingeline töö, mis kestab 14 tundi päevas ja mida ei saa teha põhitöö kõrvalt,” rääkis ta.
Liivi Aas märkis, et kümne loenduspäevaga täideti Jõgevamaal 18 607 loenduslehte ja loendati 39 347 elanikku. “Väga raske on öelda, mitu protsenti elanikest loendati, sest kui teaksime oma riigi ja maakonna elanike arvu, poleks rahvaloendust vajagi. Toetuda saame rajoneeringu järgsele elanike arvule, mille põhjal on Jõgevamaal 42 750 loendatavat. Sellise arvu moodustab Jõgevamaa külade, alevike ja linnade elanike arv 1999. aasta 1. jaanuari seisuga (41 103) ning majutusasutustes, haiglates, ühiselamutes, arestikambrites jne viibijate arv. Seega loendati eeldatavast elanike arvust 92 protsenti. Enne andmete esialgset töötlust võib hinnanguliselt öelda, et Jõgevamaa püsielanike arv on väiksem kui 40 000,” märkis Aas.
Rääkides loendajate tööst Jõgevamaal ütles Liivi Aas: “Üldiselt laabus rahvaloendus rahulikult, täname kõiki elanikke koostöövalmiduse eest. Kallaletunge rahvaloendajatele polnud ning samuti ei läinud vaja turvameeste abi, mida oleksime võinud kasutada. Küll aga leidus Jõgevamaal neid, kes loendamisest keeldusid või loendajat sisse ei lasknud. Mõnda majapidamisse oli raske pääseda aias lahti olevate koerte tõttu. Seadusjärgselt on meil õigus isikutele protokolli koostada, ent pärast rahvaloendajate poolset veenmist lahenesid problemaatilised olukorrad rahumeelselt ja loendusküsimustikud täideti.”
Autoga, jalgrattaga, hobusega
Rahvaloendajad kohtusid oma tegevuspiirkonna inimestega nii hommikul, keskpäeval kui ka õhtul. “Külastasin Jõgeval Kivi tänaval asuvaid korterelamuid, mille elanikega õnnestus sobiv külastusaeg kergesti kokku leppida. Küsimustesse, millele vastata tuli, suhtusid loendatavad mõistvalt. Mõnes kodus pakuti ka kohvi,” rääkis Vooremaale Ene Vaiknemets.
“Rahvaloendus on parasjagu pingeline töö. Näiteks oli väsitav mitu korda päevas viiendale korrusele ronida. Et portfell liiga raske poleks, võtsin korraga kaasa vaid küsitluslehed, mida ühel või teisel päeval vajasin,” lisas ta.
Enn Väin juhendas rahvaloendajaid Sadala ümbruse piirkonnas, mis hõlmab seitset küla. Tema sõnul olid paljud maainimesed küsimustesse eelnevalt põhjalikult süvenenud. “Osalesin ka ise loendamisel ja sõitsin sihtkohtadesse autoga. Mõni rahvaloendaja kasutas aga jalgratast. Osade majapidamisteni jõudmiseks pidi kehvade teeolude tõttu piisavalt vaeva nägema. Nii oli Tuimõisa küla praktiliselt ligipääsmatu. Kohati segasid rahvaloendajate tööd ka kurjad koerad,” lausus ta.
Gennadi Daskov Voorelt käis loendamas Jaama, Sirguvere, Tuulavere, Tarakvere ja Veia külas. “Ühe metsamehe juurde pidin minema raielangile, kuid õnneks tuli ta teel juhuslikult vastu. Tarakvere külas olid aga nii porised teed, et raske olnuks autoga sõita või jalgsi käia. Mulle tuli appi väiketalunik Kalju Klaos, kes mind sõidutas hobusega.”
Loendus prügimäel
Loendada tuli ka inimesi, kes võrreldes tavakodanikega ebaharilikumat elustiili eelistavad. Nii käis rahvaloendaja Taimi Pihelpuu Jõgeva vallas Patjala prügimäel. “Kohtasin seal kahte meest ja ühte naist. Nad olid varem majandis töötanud ja pärast töötuks jäämist prügila territooriumile kolinud ning endale osmiku ehitanud. Prügimäe asukad teatasid lahkesti oma andmed. Pärast minu lahkumist ruttasid nad aga tööle, sest parajasti saabus auto vanametalliga,” jutustas Taimi.
Jõgeva linnas loendati kodutuid nii nende kogunemiskohtades kui ka tänaval. Muuhulgas oli juhtum, kus kodutu õnnistas tänaval rahvaloendajat.
Algab järelküsitlus
Rahvaloenduse põhiloendus lõppes pühapäeval kell 22. Loenduse kvaliteedi kontrollimiseks toimub 14.—19. aprillini väljavõtteline järelküsitlus, mis hõlmab üht protsenti eluruumidest. Jõgevamaa elanikel ja teistest Eestimaa piirkondadest ajutiselt Jõgevamaale sõitnud elanikel, kes on veel mingil põhjusel loendamata, palutakse võtta ühendust Lõuna-Eesti Statistikabürooga Jõgeval või rahvaloenduse
ringkonnakeskusega. Lõuna-Eesti Statistikabüroosse tasub saata ka rahvaloendusega seotud kirjalikud avaldused ja ettepanekud.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Möödunud nädalal algasid Jõgeva Gümnaasiumis tervisekuu üritused terviseedendusliku projekti “Tee tervise juurde” raames. Koolis avati terviselett. Laupäeval korraldati koolituspäev lastevanematele laste tervisest ja kodu mõjust lapse kujunemisele, kus esinesid arst Vilve Vend ja psühholoog Virve Kinkar. Täna korraldatakse koostöös nõustajate ühendusega üheksandatele klassidele kutsenõustamisalane üritus. Erinevad ettevõtmised, kohtumised ja üritused kestavad kogu aprillikuu. Linnavalitsuse istungil oli eile arutusel ASi Jõgeva Vesi taotlus veehinna tõstmiseks. Täna esineb Jõgeva muusikakoolis Tallinna saksofonikvartett. Jõgeva kultuurikeskuses korraldatakse täna tarbijakaitse teabepäev “Vee tarbimise arvestuse ja vee hinna probleemid”. Reedel on Jõgeva hooldekodus Elukaar linnavolikogu sotsiaalkomisjoni ja majanduskomisjoni ühiskoosolek hooldekodu munitsipaliseerimisest. Linnaraamatukogus on reedel omaloominguõhtu “Kärbitud tiivuliste maandumisrada”. Jõgeva muusikakoolis on reedel maakonna muusikakoolide ühiskontsert. Laupäeval on kultuurikeskuses Karli õhtu maskiga, õhtut juhib Artur Raidmets.
Pühapäeval korraldati Kuremaa ujulas valla lasteaedade perepäev ning Kuremaa lossis pidas kevadpidu valla eakam rahvas. Sellel nädalal on keeltenädal Laiuse põhikoolis, Kuremaa lasteaed-algkoolis korraldatakse inglise keele nädal. Neljapäeval on Laiuse kultuurikeskuses Soome-Eesti laulupeole kandideerivate naiskooride eelvoor. Reedel on Laiuse koolis õpilasviktoriin “Mina ja loodus”. Laupäeval on Siimustis lasteüritus “Kevadpühad tulekul”.
Möödunud reedel sai Kasepääl kokku eakate klubi Pilliroog. Eile kuulutas vallavalitsus läheneva emadepäeva puhul välja laste joonistusvõistluse “Ema — minu rõõm ja päike”. Reedel on vallas külas Rootsi Sunne kommuuni delegatsioon. Kasepää seltsimajas on sama päeva õhtul kohvikklubi õhtu. Laupäeval on Raja kultuurimajas pereõhtu, kus õhtu juhid on Jõhvi teatrist Melnitsa.
Möödunud neljapäeval arutati linnavolikogu istungil politseitööd. Laupäeval toimusid spordihoones Ida-Virumaa ja Jõgevamaa vaheliste võrkpalli meistrivõistluste finaalmängud. Eile korraldati Mustvee 2. keskkoolis vendade Liivide luulekonkurss ning avati näitus “Minu kodumaa, minu linn”. Täna on Liivide luulekonkurss Mustvee 1. keskkoolis. Homme on kultuurikeskuses lilleseadekursus “Lihavõtteks kodu kauniks”. Neljapäeval annab kultuurikeskuses etenduse Viljandi lasteteater REKI. Reedel on 1. keskkoolis nooremale astmele pidu “Kevadet otsimas”. Eeloleval nädalavahetusel on spordihoones Eesti meistrivõistlused võrkpallis, milles osaleb kümme võistkonda. 17. aprillil tuleb kultuurikeskusesse esinema Peterburi tsirkus.
Laupäeval organiseeris Pajusi küla aktiiv hoogtööpäeva, mille käigus korrastati Pajusi parki.
Eile esines Pala kultuurimajas Tabivere huviteater A. E. Kerge etendusega “Nõidade pidu ehk aastatuhande kokkutulek”. Homme on Pala vallavalitsuse istung. Neljapäeval on vallavolikogu istungil arutusel maaküsimused, valla vara müümine jm. Reedel tehakse Pala põhikooli ruumides kokkuvõtteid Rootsi Sunne kommuuni delegatsiooni külaskäigust Peipsi piirkonna omavalitsustesse. Laupäeval korraldatakse Pala kooli võimlas võrkpalliturniir valla külade võistkondade vahel.
Reedel oli Luua Kõrgema Metsakooli ruumides maakonna omavalitsusjuhtide nõupäev haldusreformist. Palamusel oli reedel valla Lionsklubi koosolek. Laupäeval võttis Palamuse naisselts vastu külalisi Rootsist. Eeloleval reedel on vallas külaskäigul sõpruspiirkonna Ikaaliste linnavolikogu ja valitsuse delegatsioon Soomest. Kaarepere kultuurimajas on reedel õdus õhtupoolik eakatele. Laupäeval esineb Kaarepere kultuurimaja rahvatantsurühm Luukar Kiviõlis kontserdil. Palamuse kultuurimajas on laupäeval paastuaja perepäev. 8.—15. aprillini viibib vallavanem Märt Jallakas töövisiiidil Rootsis Ale kommuunis.
Reedel tähistati Puurmani lasteaia 40. aastapäeva. Eile andis Puurmani kultuurimajas etenduse Tabivere huviteater. Vallavalitsuses oli nõupidamine ehitusfirmaga KarksiNuiast katlamaja asjus edaspidise tegevuse suhtes.
Kolmapäeval oli Põltsamaa kultuurikeskuses ülemaakonnaline lasteraamatupäev “Raamatuga rahvaluule radadel”, mis oli ühtlasi Eesti raamatuaasta avaüritus lastele. Laupäeval oli kultuurikeskuses sariüritus “Põltsamaa kroonika” III. Alates laupäevast on lasteraamatukogus üleval lasteraamatute näitus “Eesti kirjanikelt kõige nooremale lugejale”. Eilsest algas lasteaed-algkoolis Tõruke nuputamisnädal. Täna ja homme on Ranna restoranis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi infopäevad lastevanematele. Eile oli linnavalitsuse istung. Õhtul kohtus linnavalitsus kultuurikeskuses linnarahvaga. Homme arutavad kultuurikeskuses linna spordiklubide esindajad ja spordiaktivistid linna spordi hetkeolukorda ja tulevikku. Kodu ja Põllutöökooli võimlas toimub Põltsamaa piirkonna meistrivõistluste finaalmäng meeste korvpallis. Neljapäeval korraldatakse Põltsamaa spordikoolis piirkonna kiirmale meistrivõistlused. Laupäeval tähistab Põltsamaa segakoor Heli kontserdiga kultuurikeskuses koori 160. aastapäeva koos oma sõpruskooridega.
Laupäeval andis Lustivere näitering Lustivere kultuurimajas etenduse “Naine on ka inimene”. Täna on vallavolikogu majanduskomisjoni istung. Lustivere põhikoolis peeti eile Põltsamaa piirkonna lauatennise seeriavõistluste viimane etapp. Neljapäeval on Esku lasteaedalgkooli ruumides Põltsamaa vallavolikogu istung. Pühapäeval toimuvad Adavere võimlas maakonna meistrivõistlused lauatennises.
Neljapäeval käisid Voore kooli vanema astme õpilased tutvumas Riigikogu tööga. Homme tutvub valla sotsiaaltööga Sunne kommuuni esindus Rootsist. Saare koolis on homme V—IX klasside tüdrukutele kosmeetiku loeng ja näidismeikide esitlus. Homme ja ülehomme on lahtiste uste päevad Voore koolis. Neljapäeval annab Voore koolis etenduse stuudioteater Minerva. Reedel on Voore kooli aulas Voore seltsimaja isetegevuslaste kontsert. Laupäeval on kevadpidu Saarel.
Reedel oli kohaliku noorteühingu asutamise koosolek. Laupäeval korraldati mälumäng Tabivere Kilb. Täna korraldab sihtasutus Lõuna-Eesti Turism koos Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga Äksi motellis turismiteemalise infopäeva. Eeloleval reedel on valla laste lauluvõistlus. Pühapäeval on Tabivere rahvamajas memmetaadi pidu koos Maarja, Palamuse ja Pala eakama rahvaga.
Neljapäeval oli külavanemate koosolek Sadala rahvamajas. Eile toimus vallavalitsuses arutelu külavanemate osast kohaliku elu edendamisel, milles osalesid volikogu kultuurikomisjoni liikmed, külavanemad, rahvamajade juhatajad, aktivistid ja valla ametnikud. Torma rahvamajas korraldasid Torma Valla Maanaiste Selts ja Torma Valla Põllumeeste Selts arutelu eeloleva suve üritustest. Neljapäeval kohtuvad Sadala kooli õpilased noorsoopolitseiga. Reedel peetakse Sadala rahvamajas vanaemadevanaisade kevadõhtut.
ARVAMUS
Luual jäi kuulmata lõplik tõde haldusreformist
Seoses haldusreformiga on praegu kuumaks teemaks omavalitsuste liitumine. Möödunud reedel Luua Metsanduskooli õppehoones toimunud Jõgevamaa omavalitsusjuhtide nõupäeval jäi suhteliselt selgusetuks, kuidas riigi keskvõim plaanitseb ümberkorraldust ellu viia. Küll aga juhiti mõttevahetusel tähelepanu erinevatele probleemidele, mis haldusuuenduse käigus lahendamist vajavad.
Arutelu Luual juhtis Ülo Peets Kesk-Eesti Arenduskeskusest. Esimene ettekanne oli Tartu Ülikooli avaliku halduse osakonna teadlaselt Tammo Estalt, kes rääkis haldusreformi kogemustest maailmas. Riigikantselei avaliku halduse büroo juhataja Väino Sarnet tutvustas haldusreformi eesmärke, mis viimasel ajal on üldtuntuks saanud. Ta rääkis vajadusest elanikele kvaliteetsemat avalikku teenust pakkuda ning Eesti avaliku sektori töö kiiremini Euroopa Liidu tasemele viia. Sarneti sõnul tuleb omavalitsustel suuresti ise otsustada, mismoodi hakata pärast haldusreformi kohalikku elu korraldama.
Küsimused Sarnetile
Haldusreformi ellurakendamise ühele võtmeisikule esitati mitmeid küsimusi. “Erinevad Eesti valitsused on omavalitsustele kohustusi juurde andnud. Paraku napib iga aastaga ülesannete täitmiseks tarvilikku raha. Kas sellises olukorras on loogiline, et vastavad rahasummad suurenevad omavalitsuste ühinemise korral?” tahtis teada Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Toivo Ilves.
“Raha, mis keskvõimul pärast osadest funktsioonidest loobumist üle jääb, saavad kohalikud omavalitsused loomulikult enda kätte. Ise küsimus on see, kui suureks kõnealune summa osutuda võib,” kostis Väino Sarnet.
Meediaettevõtja Peep Lillemägi huvitus sellest, kui palju mõeldakse laiemale avalikkusele suunatud haldusreformi teemalisele PR-kampaaniale. “Kuni haldusreformist puudub terviklik pilt, ei saa seda arvukamale publikule piisavalt tutvustada ega põhjalikumat arutelu korraldada. Reformi üksikud detailid võivad aga pakkuda huvi teatud isikute grupile,” arvas avaliku halduse büroo juhataja.
Reformitants nõiaringis
Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp ütles Vooremaale: “Plaanitsetava haldusreformi kaks esimest etappi, 90. aastate keskel kavandatud ministeeriumide ühendamine ja maavalitsuste liitmine on ebaõnnestunud. Nüüd on jõutud kohalike omavalitsuste reformini. Paraku ei koordineeri haldusreformi valitsus tervikuna. Teadaolevatel andmetel on praeguseks olemas peaministri ja rahandusministri reformivisioonid. Kahjuks ei julgenud Väino Sarnet nõupäeval ministrite reformikavadest täpsemat teavet jagada.
Üldiselt on üksikisikute plaanide põhjal läbiviidavad reformid riskantsed, sest ministrid vahetuvad ning vahel õige kiiresti. Kui lähtudes uue ministri arusaamadest peab jälle ümberkorraldusi tegema, ei pääse me nõiaringist ning jäämegi kogu aeg oma elu reformima. Nii on praegu tekkinud segadus ja määramatus, kus valla ja linnavalitsustel on keeruline oma tööd pikemaajaliselt ette planeerida,” ütles ta.
Raudsepa sõnul on tänaseks pisut selgem ülevaade sellest, kuidas tulevikus kavatsetakse korralda konkreetsete omavalitsuste juhtimist. “Kuuldavasti on kavas ühendada volikogu esimehe ja vallavanema (linnapea) amet, kusjuures vastav isik oleks kohaliku elu poliitiline juht. Elanikke igapäevaselt teenindavate ametnike tööd koordineeriks aga omavalitsuse apoliitiline direktor,” märkis Tabivere vallavolikogu esimees.
Saare vallavanema Jüri Morozovi arvates vajaksid seoses haldusreformiga läbivaatamist ka maavanema õigused ja kohustused. Ta leiab, et tulevikus võiks kaaluda varianti, kus maavanema valivad omavalitsusjuhid. Nõupidamisel osalesid ka maavanem Margus Oro ning Jõgevamaalt valitud Riigikogu liikmed Mai Treial, Liia Hänni, Villu Reiljan ja Meelis Paavel.
“Haldusreformi läbiviimisel on tarvis vältida otsustamist juhuslike kokkulepete alusel ja valdkonnad, milles soovitakse inimeste elu paremaks muuta, peab selgelt määratlema,” märkis Villu Reiljan.
Meelis Paavel märkis oma sõnavõtus, et praegu võiksid haldusreformist tingitud piirkondlikuks koostööks valmis olla Mustvee ja Põltsamaa regiooni omavalitsused ning Jõgeva linn ja Jõgeva vald. “See aga on minu isiklik arvamus,” lisas ta.
JAAN LUKAS
KIRJAD
Ükskõik, millist maanteed mööda Jõgevale sõita, annavad linna lähenemisest märku varemed. Tallinna poolt tulles näeb mingit pooleldi lõhutud maakivist hoonet. Mustveest tulija märkab Sillaotsa poekese poolpõlenud putkat, Tartust saabuja aga mingit lääbakil puukuuri, mis kunagi olevat olnud väetisekuur. Varemeid on linnaski: võtame või näiteks Kesk tänaval olnud kunagise haiglahoone, millest on juba aastaid alles vaid rusuhunnik. Tundub, nagu tahaks linn oma varemetega siia turiste ligi meelitada. Põltsamaa on veinipealinn ja pürgib rooside linnaks, Jõgeva ehk raudteesõlmest varemete linnaks?
RAIT RANDVERE
Pühapäeval, mõni minut peale kella kahte peatus Peipsiäärsel porisel külavaheteel Ranna ja Kadrina vahel džiip. Kõlas lask. Sihitud metshaned pihta ei saanud. Lümati suunda jääva majapidamise õuel askeldanud mees jäi endast pooleteise meetri kaugusel oleva sara seina tekkinud auku põrnitsema. Tulistatud oli vintrauaga relvast. Mehel oli tõsiselt vedanud. Ka tulistajal vedas. Ainult poolteist meetrit lahutas teda sellest, et kriminaaljälitus oleks talle ajujahti hakanud pidama.
Pealtnägijad
JUHTKIRI
Vanal hallil ajal oli rahva ja eluruumide loendus karm asi. Uudis rahvaloendaja saabumisest tekitas alati korraliku paanika, igamees põgenes, kuhu aga sai, olles eelnevalt pudulojused metsa ning kenamad peretütred soo peale kupatanud. Õnnestus loendajal siiski kedagi kodust tabada, olid tagajärjed kurvad: mõne aja möödudes tulid loendatutele külla tõelised paskaagid, kellel täpselt teada, kust, mida ja kui palju võtta annab. Mälestus neist jubedaist aegadest elab siiamaani näiteks muinasjutus kitsetallest, kel jätkus jultumust oma lugemisoskust elusate loomade peal katsetada ning kel seetõttu hädavaevu keretäiest pääseda õnnestus.
Nagu kitsetalle puhul, kelle loendamisoskusest muinasjutu lõpul ka mingit kasu tõusis, peab riikki oma loetud kodanikele näitama, et ta selle teadmisega, palju neid on ja kus ning kuidas nad täpselt elavad, ka midagi mõistlikku peale hakkab. Ja seda riik tegigi, pakkudes lastele mänguväljakuid ning punase kukega kimpus olijaile eelisjärjekorras kustutamist. Ei unustatud ka prükkareid, kes ilmselt pidasid loendada laskmist eelmänguks kodakondsuse saamisele.
Enne, kui asuda mingi keerulise ülesande lahendamisele, on alati kasulik teada lähteandmeid. Rahvaloenduse andmed pakuvad suurepärase lähtematerjali pikaajaliste prognooside koostamiseks. Näiteks selle kohta, kas eesti rahvast ongi üldse tulevikus tiigrihüppajat või tuleks pigem kohe asuda põetajaid ning sanitare koolitama, samuti selle kohta, kas ehitusettevõtete aktsiaid on mõtet hakata kohe kokku ostma või kiratsevad nad veel kümmekond aastat. Riik aga, räägitagu mida tahes, võib suhteliselt täpselt prognoosida erinevate piirkondade maksuvõimet ning sotsiaaltoetuse vajadust.
Ja muidugi on rahvaloenduse andmed tõeline maiuspala kõigile tuleviku ajaloolastele.
AARE KIRNA
MAJANDUS
27. märtsil lülitasid Tartumaa Elektri klienditöötajad Puurmanis elektrivõrgust välja kolm võlglast. Taoline ootamatu käitumine tõstatas probleemi, kas toimiti ikka seadusetähte järgides, ja millal on selline äärmuslik abinõu õigustatud.
Materjalide kogumise ajal andsid vastavad ametnikud väga ebamääraseid seletusi. Et justkui elektrivõlglastele, kellega ei ole sõlmitud ostu-müügi lepingut, väljalülitamisest ette teatama ei peaks. Eesti Energia AS juhatuse otsusega kinnitatud ostumüügi üldtingimuste alusel tuleb aga elektrienergia katkestamisest ostjale teatada. Samaaegselt kehtiks nagu kaks õigust.
Puurmani kandi Altnurga küla elaniku Maila Maisvälja sõnul sõitis nende hoovi sõiduauto, millest väljusid sinist vormiriietust kandnud mehed. Ähmiga ei pannud maja perenaine tähele, kas neil olid rinnas nimekaardid või mitte. Ka ei kuulnud ta, et mehed oleksid end korrektselt esitlenud. “Oma nime ja ametikohta nad küll ei ütelnud. Küsisid, kus asub siin voolumõõtja. Juhatasin nad sinna. Siis küsisid, kas elektri kasutamise eest on maksmata. Vastasin, et on, kuid lisasin, et homme saan raha ja maksan ka ära. Palusin, et ärge võtke elektrit välja. Nemad aga vastasid, et täidavad ülemuse käsku, ja lülitasidki elektri hoobilt välja. Isegi hoiatuskirja ei saadetud,” räägib Maila juhtunust.
Voolu tagasi saamiseks tuleb maksta sisselülitamistasu, mille suurus oleneb lülitamiskiirusest. Kui tahetakse voolu tagasi saada 24 tunni jooksul, siis tuleb välja käia 1000 krooni pluss käibemaks, kui aga kümne päeva jooksul, siis 500 krooni pluss käibemaks.
Inimesed on harjunud elektri eest maksma kord kvartalis ega tea midagi kodutarbija ostu-müügi lepinguga ette nähtud korrast, kus aastas alla 1000 kW tarbijad peavad tasuma kord kvartalis, 1000—5000 kW tarbijad iga kahe kuu tagant ja aastas üle 5000 kW tarbijad iga kuu.
Makseraamatuga arvlejad tarbivad reeglina alla 1000 kW aastas. Ka Aarne Maisväljale on välja kirjutatud makseraamat. Mingit muud lepingut ta sõlminud ei ole. Võlgu oli ta möödunud aasta augustikuust saadik, sest palga saamisega oli raskusi.
Põltsamaa piirkonna meister Olav Valk teatas Vooremaale, et ei ole intsidendist teadlik: “Tavaliselt tehakse võlglastele kirjalik hoiatus ning elekter võetakse kohe välja väga pikaajalise võlgnevuse korral, samuti siis, kui on esinenud mõõdusüsteemi rikkumisi.”
Sama piirkonna müügiinsener Nikolai Zõbin märkis, et inimlikust seisukohast lähtudes on tema ette teatanud, kuigi seadused ja eeskirjad seda ei nõua. “Ainult remonditööde korral peab ette teatama. Praktilises elus esineb pea iga kuu juhtumeid, kus tuleb vool välja lülitada,” teatas ta lõpetuseks.
Kavastust Puurmanini ulatuva piirkonna meister Eduard Kupri vastas Vooremaale, et kuus jõutakse sõlmida kuni 600 lepingut. Piirkonnas on aga ligi 6000 elektri tarbijat. Üks neljandik elektrist kaob, ja selle eest ei maksta. Konkreetsetel juhtumitel oldi võlgu juba eelmisest suvest saati. Siis ka hoiatati neid. Kupri ise kohapeal ei käinud ja seetõttu ei tea, mis seal toimus.
Tartumaa Elektri klienditeeninduse osakonna juhataja Kaido Erki Must vabandas oma töötajate ebakorrektse käitumise pärast. Ta mainis ka, et tavaliselt firma hoiatab kirjalikult iga klienti enne voolu väljalülitamist, olenemata sellest, kas temaga on sõlmitud leping või ei. Tartu piirkonnas on ca 88 000 elektritarbijat, neist 10% on Musta andmetel nn rasked tarbijad.
Vaatamata sellele, et Aarne Maisväli maksis võla ära järgmisel päeval, lülitati vool tagasi alles nädala pärast, 4. aprillil. Sisselülitamistasu ei nõutud. Kas siin mängis oma osa kliendi pöördumine tarbijakaitseameti poole, ei tea.
Riigi Tarbijakaitseameti Jõgeva talituse peainspektori Aino Lillemägi arvates tuleb voolukatkestamisest tarbijale kindlasti ette teatada, sest ootamatu väljalülitamine võib kliendile materiaalset kahju tuua (talunikul jäävad lehmad lüpsmata, külmkapis rikneb toidukaup jne).
RAIVO SIHVER
Investeeringutoetus Peipsiäärse piirkonna ettevõtjatele
Jõgevamaa Peipsiäärsete valdade talunikud ja ettevõtjad saavad tänavu esmakordselt Phare SPP pilootprojekti toetust, mida kogu Eestis on tänavu eraldatud ligi 14 miljonit krooni.
Jõgevamaal stimuleeritakse SPP pilootprojekti toetusega alternatiivpõllumajandust ja maaturismi Kasepää, Pala, Saare ja Torma vallas. Maksimaalselt makstakse toetust 200 000 krooni. Pilootprojekti Jõgevamaa eksperdi Liia Lusti sõnul saavad toetust füüsilisest isikust ettevõtjad ja firmad, kes tegelevad lina, rüpsi ja rapsi, marjade, ravim- ja maitsetaimede, puuviljade, kalade, hobuste, kitsede ja karusloomade kasvatamisega, mahepõllumajanduse või maaturismiga. Kompenseeritakse ka erialateadmiste omandamist alternatiivpõllumajandusest, samuti majandusalast või muu konkreetse investeeringuvaldkonnaga seotud koolitust.
Toetust võivad taotleda äriplaani koostamist, raamatupidamist, arvutiõpetust ja suhtlemisoskusi õppivad ettevõtjad. Keeleõpet ei toetata. Toetuse maksmisel on tingimuseks alternatiivpõllumajanduse projekti rahastamine omavahenditest 50, maaturismi ettevõtmisel 30 ja koolitusel osalemisel 10 protsendi ulatuses.
Jõgevamaal võetakse toetuse taotlusi vastu 30. aprillini Jõgeva maaparandusbüroos. “Toetuse taotlejad peavad esitama äriprojekti, maksuameti õiendi võlgnevuste puudumise kohta, majandusaasta aruande ja teised vajalikud dokumendid. Taotlusega tutvuvad maakondlik komisjon, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskus, põllumajandusministeerium ja lõpuks Euroopa Liidu järelevalvekomitee Brüsselis. Tänaseks on Jõgeva maa parandusbüroosse laekunud 14 avaldust. Maaturismi soodustamiseks eraldati meie maakonnale 579 000 krooni. Turismi edendamiseks küsitakse sedavõrd palju raha, et vabu summasid enam polegi. Alternatiivsete põllumajandusharude soosimiseks mõeldud 504 000 kroonist on taotlustega katmata ligi 100 000 krooni. Tagasihoidlikult on senini küsitud koolitustoetust. Kui koolitusraha meie maakonnas kasutamata jääb, eraldatakse see teistesse piirkondadesse. Talunikel ja ettevõtjatel tasuks SPP pilootprojekti koolitusvõimalusi kasutada, sest toetuse saamiseks Eesti maaelu Euroopa Liidu tasemele viimiseks käivitatava SAPARDI programmi raames nõutakse tunnistust, mis tõestab pädevust majandusvaldkonnas, millega tegelemiseks toetust soovitakse,” rääkis Liia Lust Vooremaale.
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Kevad! Kassikontsertide ja penikarjade metsiku ringitormamise aeg. Mahlad jooksevad ja veri keeb. Kui koertel on pulmad peetud, algab uus, inimeste koerapulma hooaeg. Ah et mis on inimeste koerapulm? Skeem on järgmine.
Ühel õhtul tunned endas üksinduse torget. Lähed välja ja näed, et inimesed elavad, eriti aktiivselt just ööelu. Lähed isegi nende sekka. Istud kusagil X baaris, tantsid, elad ennast välja. Järsku avastad, et keegi kena kutt on sinust vist huvitatud. Oled ise ka huvitatud, sest on ju kevad (või suvi) ja sinu arvates täiesti sobiv aeg endale mees otsida. Tutvute ja pidutsete koos edasi, kusjuures teie lahutamatuks kaaslaseks on alkohol.
Viimaks väsinuna sammute kaelakuti kusagile vaba pinna peale. Läbi ähma tajud veel vaevu, mis edasi saab, pilt kustub varsti. Hetkeks katkestan selle jutu ja sukeldun statistikasse, mida küll ametlikuks ei saa lugeda. Inimeste koerapulmade sagedus saavutab haripunkti suviste õlle-, sauna-, šašlõki- või lihtsalt joomapidude, matkade ja ekskursioonide ajal.
Ei oska täpselt öelda, mis tõukab inimesi koerapulmi pidama, kuid kindlasti on seal tegemist seiklusjanu ja uute kogemuste otsimisega. On tõelisi koerinimesi, kes on koerapulmadele lausa spetsialiseerunud, aga on ka neid, kes eluilmaski midagi sellist ei teeks.
Hommikul, kui oled suure vaevaga silmad lahti kiskunud ja veendunud, et valutada lõhkuv pea ei kavatse veel ribadeks lennata, avastad, et oled väga vales voodis, sest sul kodus voodis ei ole triibulisi linu. Ringi vaadates avastad, et ka korter on liiga võõras, et oma olla. Ja mis kõige hullem, avastad enda kõrvalt mingi tüübi, kes seljaga sinu poole magab ja lahtisest suunurgast sülge padjale nõristab. Heal juhul suudad meelde tuletada, miks pagana pärast sa seal oled, halvemal juhul pead kasutama fantaasiat.
Viimaks, kui ka tüüp su kõrval on üles ärganud ja olete üksteist umbuskliku pilguga üle vaadanud, ei saa sa aru, miks sa selle mehega üldse kusagile tulema nõustusid. Keedate kohvi, joote seda vaikides ja siis lähete kumbki oma teed. Paari nädala pärast näed teda tänaval ja paistab, et ta ei tunnegi sind. Kas sa tõesti kavatsed nüüd üllatunud või siis solvunud olla? Kehv kavatsus küll. Mida muud sul oligi oodata, kui seda, et sind pärast enam ei tunta.
Koerapulm ju.
Inimesed on läbi aegade tuntud olnud oma üdini inimliku oskuse poolest mitte hinnata & väärtustada seda, mis neil niigi olemas on. Alles siis, kui sellest juba ilma jäädud on, mõistetaxe, et kõik siin maailmas polegi nii enesestmõistetav, kui seni arvatud — nägemine, kuulmine, sõbradarmsamad, tervis, noorus, elu… Kuid mõelda vaid, ühel päeval võivad nad lihtsalt kadunud olla!? Kes meist polex seebikate firmatrikki — peategelase pimedaxjäämist TV ekraanil kümneid & kümneid kordi näinud? Kuid on ka inimesi, kellele see, mitte nüüd küll nii traagilisel viisil, täiesti tõenäoline on — nt prillikandjad. Elad oma elu nagu inimene muiste & siis, ühel päeval — klirrrrrr! Ning silmanägemist polex nagu kunagi olnudki. Exprillikandja isiklikul (s)ilmakaardil pole selget ilma (udustele vaheldusex) loota enne prillide parandusest saabumist. Seni ei näe poes kauba hinda, telekast tõlketexti (hea, kui piltigi näed!), tänaval käitud nagu pimekana — vastutulevatest tuttavatest jalutad mööda nagu seinast… +prilliomanikud ei näe lugeda, kirjutada, väixemad asjad on teie maailmast äkki kadunud?!
Jah, kuni kõik korras on, ei kujutagi nagu ette, kuidas olex ilma… Sest kõik, mis on, on ju nii tavaline. Kas tõesti? Me oleme alati nii hõivatud virisemisest selle üle, mida meil pole, et ei pane tähelegi, kui väärtuslikke asju loodus meie kätte usaldanud on. Võixime õppida märkama. Üksteist, maailma… seni kuni nad veel olemas on…
7.—9. aprillini toimus Pärnus festival KOOLITEATER 2000, kus Liblikapüüdjagi osales. Festivalil osales 18 erinevat teatritruppi.
Laureaate oli seekord neli: Põlva Ühisgümnaasiumi teatritrupp HEI DOO lavastas teatritüki “1x1=1” (A. Prangel). Lavastaja Heido Sinivee.
Viimsi Kooliteater lavastas teatritüki “Need kauged ajad“ (A. Liives). Lavastaja Külli Talmar.
Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja: “Lugu inetust pardipojast” (A. Šapiro). Lavastaja Lianne Saage-Vahur.
Viljandi Maagümnaasiumi Teatritrupp lavastas “Teatrikummituse”, Kristjan Kaarjärve visioon ühest tuntud loost. Seekord ei antud välja Grand Prix’d, auhinnad said parim mees ja naiskõrvalosatäitja. Parim meeskõrvalosatäitja oli Liblikapüüdja hane mängiv Martin Kõiv. Üks auhind tuli veel Jõgevale: parima naispeaosalise tiitli sai Liblikapüüdja pardiema mängiv Silja Palm. Mis siis muud, kui soovime Liblikapüüdjale palju õnne ning et tulevikuski teil nii hästi läheks.
KRISTJAN ROHIOJA
Nagu kõikidele teada, on R.A.J.V. oma diskori kohast ära öelnud. Kaks noort aktiivset inimest Imre Mihhailov ja Jegor Bõstrov kavatsevad nüüd selle koha üle võtta.
See on neil peaaegu ka korda läinud, vajalik tehnika on neil diskoriameti jaoks olemas. Nüüd sõltub kõik vaid teist, kuidas te neid vastu võtate.
Sellele ideele tuli Imre, kes jagas seda Jegoriga. Tema aga arvas, et sellest ei tule midagi välja. Kaks kuud tagasi Jegor muutis oma meelt ning pöördus siis Imre poole. Sellest ajast saadik on nad teinud kõik, et saada diskoriteks.
Esimesed tõrked tulid sellega, et saada oma tehnikat. Selle probleemi lahendasid nad tutvuste kaudu ning praegu on neil olemas võimsad kõlarid, CD-tekid,värvimuusika, võim ning mixerpult. Ühesõnaga kõik üldvajalik. Nad plaanivad diskoriametit pidada kuni gümnaasiumi lõpuni. Perspektiiviks on neil saada endale kultuurikeskuses ruumid, kus nad saaksid pidusid korraldada.
Uute diskoritega tulid ka mõningad muutused. Nüüdsest hakkavad nad pidudel jagama flaiereid, mis annaks 5-kroonise soodustuse. Kui teil on mingisugused eri soovilood, siis minge ja küsige julgelt (ükskõik, mis muusikavaldkonnast). Nende põhimõtteks on rahuldada peololijate soove.
Hetkel nad otsivad endale nime ning kui teil tuleb mingi originaalne nimi pähe, siis
mailige meie aadressil k r e i z y @v o o r e m a a .e e Parimate nimede vahel loosivad uued diskorid välja auhinnad.
Kas 10 aasta pärast on arvutid/elektroonika maailma täielikult vallutanud?
Katrin (17): “10 aasta pärast täielikult ei ole, võibolla 50 aasta pärast on Robotitel tähtis koht meie elus.”
Andreas (20): “Ei, seda küll mitte, et ainult arvutite kaudu õpitakse.”
Liina (15): “Ei ole kindlasti, midagi peab maailmas samaks ka jääma.”
Õpilane (17): “Muidugi, sest juba praegu on seda palju kasutusel. Nad ongi juba tegelikult vallutanud, sest inimene kasutab kogu aeg ju tehnika abi. Kindlasti!”
Taivo (31): “Täielikult küll mitte, sest inimene peab midagi ise ka tegema!”
Janar (19): “Loogiline, et on. Kõik areneb ju nii kiiresti. Tehnoloogia on juba praegu tipptasemel.”
Jõgeva punkbänd Saast on Raadio 2 kultustabelis nimega “Eesti Kabel” juba teist nädalat 2. kohal looga “Ööpäike”. “Eesti Kabelis” osalevad kõige huvitavamad eesti muusikategijad igasugu kummalisustega. On osalenud prohvet Priscilla, Matti Milius, Talvo Toivo Pesu Pabut, Contra ja Margus Kiis. Tabel koostatakse telefonikõnede alusel. Saated, mida juhib Märt Rannamäe, on eetris igal reedel kell 20.
Reklaamid koos lugudega korduvad iga päev regulaarselt. Saasta fännidel ja Jõgeva patriootidel on kohustus helistada!
MAGUS KISS
SPORT
Jõgeva valla lasteaiad pidasid pühapäeval Kuremaa ujulas perepäeva. Osales 67 last ja 43 täiskasvanut.
Valla kõigi lasteaedade lapsed on juba oktoobrikuust alates pidevalt ujulas käinud ning Ene Vaiknemetsa juhendamisel vee peal püsimist ja ujumist õppinud. Sõidukulud on aidanud katta vald, muud kulud on olnud vanemate kanda. Selles, et lapsed tuleb kohe maast-madalast ujuma õpetada, on nii vald kui lapsevanemad ühel nõul.
Ujumiskursused otsustati lõpetada ühise veepeoga, kuhu lasteaialapsed saaksid kaasa võtta õedvennad ja vanemad, nendega koos lõbutseda ning neile oma ujumisoskust demonstreerida. Veepeo peakorraldaja oli Kurista lastepäevakodu Karukell juhataja Silvi Suur ning üritus toimus Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupi ja Jõgeva valla toetusel.
Perepäeva kavva kuulus virgutusvõimlemine kuival maal, laste esinemine vees (põhiliselt demonstreeriti vee peal püsimist), vesivõimlemine emadele-isadele, ujumisvõistlus suurematele õdedele-vendadele 25 meetri distantsil, esmaabi demonstratsioon ning võistlused lastele ja peredele. Kolmeaastased lapsed korjasid näiteks võistu kokku lastebasseini visatud värvilisi linte, natuke suuremad ujusid palliga rõnga alt läbi, veel suuremad hüppasid vette asetatud rõngasse, perede teatevõistluses tuli ujuda vaheldumisi palli ja madratsiga jne. Auhindadeks olid suveks paslikud spordivahendid ja puuviljad. Puuvilju ja “Merekivikese” komme pakuti pärast ka ujula fuajeesse sisse seatud “pererestoranis”. Puuviljad ja kivikesed olevat perepäeva juhtinud Näkineiu ehk Vaimastvere kooli õpetaja Ülle Luik enda sõnul võrguga Kuremaa järvest välja tõmmanud. Vahva näkikostüümi oli Ülle endale eelmisel päeval ise õmmelnud: aega kulunud selle peale oma kuus tundi. Aga mis veepidu see ilma näkita ikka oleks olnud!
RIINA MÄGI
Tabivere kilva peaauhind läks Põlvasse
Laupäeval toimus Tabivere rahvamajas mälumänguvõistlus Tabivere kilb, millest võttis osa 11 kolmeliikmelist võistkonda kogu Eestist.
Vaatamata sellele, et kõigest nädal varem oli toimunud Eesti mälumängumeistrivõistluste finaal, ei pidanud mitmed tuntud mälumängutuusad paljuks ka Tabiverre ajusid ragistama tulla. Jõgevamaad esindas neli ja pool võistkonda: peale Luua, Põltsamaa, Tabivere ja Jõgeva valla võistkonna nimega KOK oli jõgevamaalasi, täpsemalt tabiverelasi ka Tartu projekteerimisbüroo Tari nime all esinenud võistkonnas.
Küsimusi esitati 50 ja hõlmatud olid kõik traditsioonilised mälumänguteemad. Küsimuste koostaja ja kilvavõistluse läbiviija Rein Annuki hinnangul sai võitja, Põlva meeskond koosseisus Koit Nook, Andres Kund ja Leino Pahtma kirja väga karmi tulemuse: 91 punkti 102st. Mehed on Eesti kilvamaastikul muidugi tuntud tegijad ka. Teise koha sai 89 punktiga Raeküla võistkond Pärnust (Jaak Allik, Jevgeni Nurmla ja Ilmar Lumiste) ning kolmanda 78 punktiga Maaleht—Tartu võistkond (Anne-Malle Hallik, Jaan Lomp ja Tõnu Talve). Meeldiva üllatusena tuli neljandaks Luua võistkond koosseisus Helmut Randma, Villu Reiljan ja Jaanus Järs. Üllatuseks võis seda Rein Annuki sõnul pidada sellepärast, et luualased edestasid viiendaks jäänud Parila (Harjumaa) võistkonda, milles tegi kaasa ka Eesti Mälumänguliidu juhatuse esimees ja telemälumängu Kuldvillak autovõitja Indrek Salis. Kuues oli võistkond Tari koosseisus Ülo Nõlvak, Kaljo Talvi ja Epp Krossmann.
Kolm esimest võistkonda said rahalised auhinnad, kolm järgmist esemelised. Võistluste läbiviimist toetasid Tabivere vallavalitsus ja Aare Aunap, Juko Äri ja Juhan Maripuu, Harte Äri ja Meelis Sammpere ning kauplus Kenti ja Ats Kuusik. Tabivere rahvamaja tänab kolmandast Tabivere kilvast osavõtnuid ning loodab kõiki taas näha 2001. aasta Tabivere kilval.
RIINA MÄGI
MITMESUGUST
Oodata on üraskite hulgipaljunemist
Üraskid võivad panna palju metsa nahka
Möödunud kuiv ja soe suvi ning sügis lõid metsakahjuritele väga soodsad elutingimused. Kõik märgid näitavad, et tänavu võib ürask palju metsa nahka panna.
Kuusekooreürask paljuneb tavaliselt vaid aprillis-mais, kuid mullu sügisel tõid nad ilmale teisegi põlvkonna. Metsakõdus talvitunud mardikatele ei teinud liiga ka pehme talv, nii et on oodata üraskite arvukuse plahvatuslikku tõusu. Tormid ja metsaraidurid on jätnud neile maha ka rikkaliku söögilaua.
Ürasklaste (Ipidae) sugukonda kuuluvad 1—9 mm pikkused pruunid kuni mustad mardikad, kes munevad puukoore alla 30—100 muna. Üraskite meeldivaim söögikoht on nõrgestatud puude koorealune. Kui surnud puid on maas vähe, ronivad mardikad elujõulise puu kallale, kuid tavaliselt hävitab seal vaiguvool munad või takistab nende arenemist.
“Üraskite leviku piiramisele hakati pöörama suuremat tähelepanu pärast 1967. aasta suvist tormi, kui väga palju okaspuumaterjali oli lademes maas. Siis hakkas levima eriti palju üraskeid. Läinud sügisel ja talvel oli samuti mitu tormihoogu. Nüüd tuleb mõelda, millal ja kuidas need murdunud puud metsast ära vedada. Üksikute puude järele ei taha ju traktoristid minna: lihtsam on võtta vaid raielangi servast. Nõnda mõistusevastaselt ja ebaperemehelikult ei tohiks aga metsamees toimida,” nentis 35 aastat metsamehena töötanud Vello Einaru.
Puuvirn kile alla
Mitte üksnes tormi poolt kahjustatud puud, vaid kõik koorimata või töötlemata okaspuupalgid, ladvaotsad ja küttepuud on üraskitele hea söögipõld. Seepärast näebki metsakaitse eeskiri ette, et 1. maist kuni 31. augustini võib metsas hoida vaid kooritud või lubatud kemikaalidega töödeldud puitu. Alates 1. aprillist tohib toorest, koorimata okaspuitu rohkem kui 10 tm hektaril hoida metsas kauem kui üks kuu vaid juhul, kui puit on kaetud kile või muu materjaliga viisil, mis välistab puidu asustamist tüvekahjuritega.
Senini pole suvine metsaraie keelatud, kuid mõistlik metsamees ei raiuks. Võiks hakata tegelema hooldusraidega ja korjama seda, mis kuivanud. Metsa, ja seda kõige paremat, langetatakse praegugi. Küsitav on aga puidu metsast väljatoomine veel kasvavaid puujuuri rikkumata. Peagi on kohal juurepäss (mädanik) ja üraskid ning varsti on plats metsast puhas.
Kuivanud puid raiutakse suvel
“Üraskite tõrjeks tuleb kuivanud puud metsast välja vedada, kuid nüüd on sellega hiljaks jäädud. Üraskite kahjustuskoldest tuleb puud raiuda ja metsast paari kilomeetri kaugusele vedada kevadsuvel, mil üraskid on puu koore all. Talveks on nad sealt lahkunud ja puudele on jäänud vaid entomofaagid — üraskite vaenlased. Kuivanud puid talvel raiudes tehakse teadmatusest metsale vaid karuteene — tüvekahjurite püünispuud viiakse minema ja üraskid asuvad otsima uusi söögikohti,” selgitas maakonna keskkonnateenistuse juhataja asetäitja kt Vello Einaru.
Eile algas üleriigiline metsanädal. Tänavu on selle juhtlauseks “Enne mõte, siis tegu”.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
5 kriminaalasja purjus juhtidele
Enam kui aasta tagasi kehtestati kriminaalvastutus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isikule, kui tal on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vaatamata sellele ei ole taolised õigusrikkumised pea üldse vähenenud. Karistus (rahatrahv või kuni 2-aastane vabadusekaotus) ei näi kedagi eriti seadusekuulekaks tegevat, kui harjumus napsitanuna sõita külge hakanud on. Läinud nädalal tuli politseiprefektuuris algatada 5 kriminaalasja KrK § 204 3. lõike tunnustel. 5. aprillil algatati kriminaalasi Danel Vahtla asjas, kes esimest korda sõitis joobnuna autoga Tartu linnas mullu 6. oktoobril ja tänavu korduvalt 1. aprillil Saare—Kodavere teel. Tal oli eelmisest korrast peal halduskaristus rahatrahvi näol.
Päev hiljem algatati kriminaalasi Janek Aegnasti vastu. Teda oli karistatud 14. aprillil läinud aastal rahatrahviga, nüüd leiti ta autoroolist jälle purjuspäi 17. märtsil. Eelmine kord oli ta autoroolis Tartus, nüüd Jõgeval. Samal kuupäeval algatati kriminaalasi ka Heini Lauga vastu.
Põltsamaal käidi vargil Cartini poes
Ööl vastu neljapäeva murti Põltsamaal Lossi 5 sisse OÜ Glasmir Cartini poodi. Läbi
oli lõigatud signalisatsiooni toide ja murtud lahti lukustus. Ära viidi kaupa veidi enam kui 232 000 krooni eest. Varastatu hulgas oli teksaseid, nahktagisid, jalanõusid, 2—3 suuremat spordikotti jne. Ära oli viidud ka 3 poesisest kaubakonteinerit.
6. aprillil tuli ilmsiks, et viimase kolme päeva jooksul enne avastamist on Jõgeval Mesilase suvilakooperatiivis sees käidud ühe Jõgeva linna elaniku suvilas. Sissepääsemiseks oli lahti murtud aken. Omaniku sõnul on temalt ära varastatud suvilas olnud mustvalge kaasaskantav televiisor ja minimopeed Riga. Avaldaja hinnangul sai ta vargusega kahju 3000 krooni.
Möödunud neljapäeval varastati Põltsamaal ühe Välja tänava maja hoovilt 200liitrine roostevabast metallist vaat. Kolm kohalikku omavolitsejat, noorim 1974. a. sündinud, vanim 1958. a. maamunal liikumas, üritasid vaati bussijaamas viibinud taksojuhile maha müüa. Siis patrull nad kinni pidaski.
Rüüstati Kükita vanausuliste kalmistut
Ööl vastu laupäeva rüüstati Kasepää vallas Kükital vanausuliste surnuaeda. Kisti maha ja viidi ära kahe haua alumiiniumist piirdeaiad ja varastati viis alumiiniumist risti. Lõhuti üks malmrist, mida pimedas peeti arvatavasti ka alumiiniumist ristiks.
Järgmisel ööl olid rüüstajad uuesti samal surnuaial. Tükkideks oli lõhutud 15 alumiiniumist risti ning maa seest välja kistud ja ümber lükatud veel üheksa risti. Võib oletada, et vandaalidest alumiiniumijahtijatel jäi nende rõve tegu lõpuni viimata. Politsei palub kõiki isikuid, kellel on andmeid või tähelepanekuid, mis võivad aidata kaasa selle kuriteo avastamisele, teavitada sellest politseid telefonidel 26 305, 68 407 või 110. Info andja anonüümsus on garanteeritud.
Daamil varastati baaris rahakott
8. aprillil varastati Mustvees FIE baaris ühelt daamilt rahakott. Rahakotis oli kannatanul üle 700 krooni sularaha ja Hansapanga pangakaart. Kannatanu hindab kahju tuhandele kroonile.
Läinud nädalal registreeriti maakonna politseis 21 kuriteosisulist teadet või avaldust ja juhtumit, mis seotud inimese ootamatu surmaga. Üks inimene leiti poodult Põltsamaal, teine sai surma elektrilöögist Vägari suurfarmi alajaamas. Avaldusi ja teateid vargustest oli 12. Avaliku korra rikkumise kohta koostati 14 protokolli, millest pooled olid meeste poolt kodus korraldatud skandaalid. Liikluseeskirja rikkumisi avastati 109. Neist 17 rikkujat olid joobnud sõidukijuhid ja 4 isikud, kes juhtisid mootorsõidukit omamata juhiluba. Kiiruseületamisi oli 38. Liiklusõnnetustes vigastada saanuid ja hukkunuid õnneks ei olnud.
Teisipäev, 11. aprill
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Luual jäi kuulmata lõplik tõde haldusreformist
JAAN LUKAS
KIRJAD
RAIT RANDVERE
JUHTKIRI
AARE KIRNA
MAJANDUS
RAIVO SIHVER
Investeeringutoetus Peipsiäärse piirkonna ettevõtjatele
JAAN LUKAS
NOORTELISA
KRISTJAN ROHIOJA
Kreizy küsitlus
Kas 10 aasta pärast on arvutid/elektroonika maailma täielikult vallutanud?
MAGUS KISS
SPORT
RIINA MÄGI
Tabivere kilva peaauhind läks Põlvasse
RIINA MÄGI
MITMESUGUST
Oodata on üraskite hulgipaljunemist
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
5 kriminaalasja purjus juhtidele
Põltsamaal käidi vargil Cartini poes
Rüüstati Kükita vanausuliste kalmistut