Vooremaa 09.12.2000

Vooremaa
Laupäev, 9. detsember 2000. a.
SISUKORD

Jõulusagin on vallutamas kauplusi

Jõulueelset ostusaginat on märgata ka Jõgeval asuvas Keskuse poes, kust võib pühadelauale rikkalikult toidupoolist varuda. Tõeline eestlane sööb ju pühade ajal korralikult kõhu täis. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Alates novembri lõpust on tunda jõulude ja aastavahetuse lähenemist. Eriti pingeline jõulusagin on kauplustes, kus pühade perioodil läbimüük suureneb.

Põltsamaa Majandusühistu kauplustest ostavad paljud inimesed jõulupakke mitte novembri lõpul ja detsembri algul, vaid nädal kuni poolteist enne jõule.

"Kaubandus tellib jõulukaubad ja ostab need sisse tavaliselt novembris. Kauplused dekoreeritakse esimeseks detsembriks. Tänavuse jõulukuu eripära tuleneb asjaolust, et sügisel toimunud hindade, eriti küttehindade tõus, hakkab inimeste ostujõule mõju avaldama just detsembris. Seetõttu ei maksa loota erilistele sooduspakkumistele," ütles majandusühistu tegevdirektor Jüri Männiksaar.

Eelistatakse kvaliteeti

Jõgeva Majandusühistus alustati jõulukaupade tellimist juunis. "Jõulude ja aastavahetuse müügiperioodil on meil käive iga aastaga suurenenud," ütles Vooremaale kaubandusjuht Endla Raud. Tema sõnul on üheks enam ostetavaks jõulukaubaks küünlad, mida rikkalikus valikus müüakse.

"Inimesed, kes pühadekingitusi varakult teevad, eelistavad tavaliselt praktilisemaid tarbeesemeid. Need, kellele meeldib rohkem osta pühade-eelses ostusaginas, lahkuvad sagedamini kauplustest iluasjadega," rääkis oma tähelepanekutest Jõgeva Majandusühistu müügijuht Maie Pärtelpoeg.

Müügijuht Juta Lehtla lisas: "Jõulukaupade kvaliteet on paranenud ning kliendid ostavad varasemast rohkem kallimaid, kuid vastupidavamaid ja nägusamaid kaupu." Endla Raud märkis, et mõned eestimaised pühadekaubad on välismaistest kallimadki.

Osaühingu KSK Jõgeva Kaubakeskuses alustati jõulukaupade tellimist pärast jaanipäeva. "Kaupu tellides mõtlesime eelkõige rikkalikule ning huvitavale valikule. Kuigi suvel on jõulukaupade tellimist mõneti raske planeerida, võivad detsembris laod ühest või teisest kaubast tühjadki olla," rääkis Lydia Svjatõševa.

"Iga aasta on jõulukaubanduses erinev. Möödunud aastal räägiti kõikjal millenniumist, kuid tänavu pole millenniumihullustust tekitatud," lisas ta. "Jõulukuus plaanitseme ostjaid üllatada ka jõuluhindadega, selleks oleme välja valinud konkreetsed tooted. Täpsemat infot saab jõuluhindadest Ärilehest," ütles Svjatõševa.

Jõuluvana arutleb

Palju jõulukaupu annab nii lastele kui ka täiskasvanutele kätte jõuluvana. Aastaid jõuluvana rollis esinenud Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Aleksander Parman rääkis maakonnalehele: "Jõulukaubanduse möll hakkab peale liiga vara, kui jõulud juba käes, hakkab ostumõnu kahjuks juba vähenema. Arvan, et kaupu võiks müüa ka mõõdukama kampaaniaga. Jõulukaupade valik on suhteliselt rikkalik, kuid mõnikord müüakse ka rämpskaupa."

"Jõulukaupade esteetilise poolega võib rahule jääda. Lasteaednikud on loovad inimesed, kes püüavad jõulukaupu nii huvitava pakendiga kui ka teiste nippidega tähelepanu äratavamaks muuta. Laste vaatevinklist müüakse vägagi huvitavaid jõulukaupu, kuid mõned kingitused jäävad ostmata vanemate viletsa rahakoti tõttu," tunnistas Torma lasteaia Linnutaja juhataja Kaja Ivask.

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER

Rahastajad kontrollisid Jõgevamaa keskkonnaobjekte

Eile kogunes keskkonnaprojekte finantseeriva sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu väljasõiduistungile Jõgevamaal, et kontrollida ehitustööde seisu ja raha kasutamist maakonna tähtsamatel keskkonnaobjektidel.

"Tänavu rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus Jõgevamaal kolme suure keskkonnaobjekti - Torma prügila, Koseveski hüdrosõlme ning Mustvee linna vee ja kanalisatsioonisüsteemi - ehitamist. Kuidas neisse investeeritud miljoneid on kasutatud, seda me Jõgevamaal uurimas käisimegi," selgitas Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Kalev Aun.

Ringsõidule maakonnas järgnes KIKi nõukogu koosolek, mille põhiteemana arutati keskkonnaprojektide koostamise ja läbivaatamise korda 2001. a. Teiste päevakorrapunktidena olid kavas Keskkonnafondi laenude analüüs, riikliku jäätmekava tutvustamine ja Euroopa Liidu eelstruktuurifondi ISPA rakendusüksuse loomine Eestis.

Keskkonnainvesteeringute Keskus on rahandusministeeriumi haldusalas tegutsev sihtasutus, mis alustas tegevust tänavu mais Keskkonnafondi asemel. 2000. aastal rahastab KIK ligi 1000 projekti kogumaksumusega 153,6 miljonit krooni.

ULVI KALVIST

Jõgeva linn sai põhimääruse ja lisaeelarve

Neljapäevasel Jõgeva linna volikogu istungil võeti vastu linna põhimäärus, mis jõustub järgmise aasta 1. detsembril. Volikogu kinnitas ka 2000. aasta lisaeelarve summas 19,4 miljonit krooni. Eelarve maht suurenes 29,9 miljonilt kroonilt 49,3 miljoni kroonini.

Üldse oli istungi päevakorras 20 küsimust, mis jõuti läbi arutada rekordiliselt lühikese ajaga. Jätkati Jõgeva Muusikakooli põhimääruse esimest lugemist. Isamaaliidu fraktsiooni kuuluv Eino Veskis ütles oma sõnavõtus välja mõtte, et Jõgeva Muusikakool võiks kanda Alo Mattiiseni nime. Samuti täpsustati huviklubide tasumäärasid.

Muudeti lapse sünnitoetuse (1500 krooni) maksmise korda. Nüüd peavad vastsündinu vanemad sünnitoetuse saamiseks olema kantud Jõgeva linna elanike registrisse vähemalt kuus kuud enne lapse sündi ja nad peavad linnas tegelikult ka elama.

Seoses linnapea vahetumisega valiti Jõgeva linna esindajaks Eesti Linnade Liidus ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidus linnapea Ants Paju. Volikogu aseesimees Taisto Liivandi teatas saadikutele, et ta taandas end Isamaaliidu fraktsiooni esimehe ametikohalt ning uueks esimeheks on valitud Kalle Piiskoppel.

Linnavolikogu kantselei juhataja Jaan Järve palgamääraks kinnitati paar aastat tagasi määratud 8800 krooni asemele 9000 krooni. Eelarve piirides kokkuhoitud vahendite arvel määras volikogu ühekordseid toetusi linnavalitsuse poliitilistele liikmetele - abilinnapeale Viktor Svjatõševile 3190 ja linnavalitsuse liikmele Maido Mägile 750 krooni. Volikogu esimehele Vello Mäesepale määrati 1875, aseesimehele Taisto Liivandile 940, kantselei juhatajale Jaan Järvele 6750 ja linnarevidendile Ain Rannatile 2625 krooni preemiat.

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

KIRJAD

Mustvee linna arengukava - naerda või nutta?

Mustvee linnal on nüüd oma arengukava. Volikogu valdava enamuse heakskiidul jõustus otsus 1. detsembrist. Kui paljud saadikud on selle dokumendi sisusse süüvinud, ei oska öelda, kuid antud arengukava on päris humoorikas kirjatükk. Saame teada, et lähitulevikus hakkab Mustvee omavalitsus lahendama Eesti-Vene piiriprobleemi. Huvitav, mis siis Eesti riigil teha jääb? Ilmselt jääb meie välisministril rohkem aega tegeleda Euroopa asjadega.

Lähitulevikus soodustab omavalitsus kõiki ettevõtmisi. Kallid linnaelanikud, kõik, mis te ette võtate, tead ke, et linn soodustab seda. Kaasa arvatud pahateod.

Muidugi tuleb lahendada kodutute kasside ja koerte probleem, kuigi ma ei tea, milline on nende probleem. Tähtsamaks loen ikkagi linnaelanike probleeme hulkuvate kasside ja koertega.

Nutuse poole pealt tahan öelda, et antud arengukava ei saa olla ühegi normaalse arengu aluseks. Puudub igasugune konkreetsus. Soodustada, edendada, arendada, tagada - need on loosungid. Peagi avatakse raamatukogus internetipunkt. Tagada linna territooriumil kord ja puhtus. Millal avatakse? Millisel moel tagatakse?

Arvestada asjaolu, et Peipsi on piiriveekogu, mille keskkonna seisund omab rahvusvahelist tähtsust, on vaja välja ehitada Mustvee sadam. Mida tahetakse selle lausega öelda? Kas keskkonna seisundi pärast tulebki ehitada sadam?

Mis on olnud igasuguste prognooside aluseks? Kust on võetud need numbrid? Kui sissejuhatuses väidetakse, et arengukavas nähakse ette nii seda, mida tahetakse saavutada, kui ka seda, kuidas selleni loodetakse jõuda, miks siis pole seda näidatud? Määratleda tuleks ka periood, mida antud kava hõlmab.

Seda tööd on teinud komisjoni jagu inimesi terve aasta vältel! Nad on saanud selle töö eest hüvitist. Tulemus on igatahes muljetavaldav.

Arengukava on omavalitsuse üks tähtsamaid dokumente, mis on aluseks eelarve koostamisel, investeeringute taotlemisel jne. Kava väljatöötamisel arvestatakse kõikide linna sotsiaalsete huvigruppide arvamusi ja vormitakse tulemus kompromissiks.

Antud töö puhul julgen ma siiralt kahelda erinevate arvamuste paljususes. Ilmselt on meie linnal veel tükk maad langeda, enne kui ta tõusma hakkab.

VÄINO KORELA,

Mustvee

Enamik jõgevamaalasi soovib maakonna säilimist

6. ja 7. detsembril küsis Vooremaa inimestelt, kas nad soovivad Jõgeva maakonna säilimist või peavad paremaks selle liitmist mõne teisega.

Inimesi vastas Jõgevalt (18%), Põltsamaalt (14%), Võhmanõmmest,

Kuristalt (4%), Lullikatkult, Sordist, Mustveest, Valgmalt, Palamuselt, Jõunest, Alaverest, Hirveaiast, Kokanurgalt, Teelahkmelt, Tarakverest, Rajalt, Tõrenurmest, Laasmelt, Pööralt, Pauastverest, Eerikverest, Vanassaarest, Putult, Luualt, Kirikuvallast, Patastelt, Leedilt, Kudinalt, Raatverest, Tõrvelt, Sulustverest, Tabiverest, Jürikülast. 8% olid teismelised, 14% 20ndates, 20% 30ndates, 12% 40ndates, 16% 50ndates, 16% 60ndates, 10% 70ndates, 4% 80ndates eluaastates. 38% olid mehed.

20% ei soovinud Jõgevamaa säilimist ja arvas, et võiks ühendada Tartumaaga või taastada ennesõjaaegsed maakonnad. 22% ei osanud vastata. Ülejäänute meelest võiks Jõgeva maakond jääda.

MARGUS KIIS

KÜSITLUS

Mida arvate jõulukuisest paugutamisest?

Viljar, ametnik:

"Poisikeste paugutamine on nõme. Ju siis on isadelt, kes ostavad poistele militaarseid mänguasju, tulnud mingi sõjasündroom. Aina tankid, püssid ning pidev põmmpõmm ja puhhpuhh. Mõistmatu, millist eesmärki sellised lelud ja paugud teenivad ning milleks neid üldse vaja on. Mõned paugutamis ja tulevärgid on lausa tule- ja eluohtlikud. Jõulud peavad tulema rahulikult, vaid uusaastaööl võib veidi mölluks minna."

Ants, pensionär:

"Praegune paugutamine ületab igasuguse mõistuse. Lapsed vist enam ei magagi: paugutatakse kella kolme-neljani hommikul. Kuulsin poisse kelkimas, et sai alles nalja, kui mutt pärast pauku kõrgele hüppas. Paistab, et mõnel perel on palju raha, jõuavad palju paugutada. Ei mõista, miks see piraki-paraki peab nii vara pihta hakkama. Jõulueelsed paugutamised või uusaasta rõõmupaugud - seal on suur vahe. Iga pauk olgu ikka õigel ajal."

Marina, gümnasist:

"Praegune paugutamine pole kuigi hea. Uue aasta vastuvõtmise tulesära ja paugutamine mulle meeldib, see on mõnus. Nüüd on paugutamisega liiale mindud. Poisikesed lollitavad ning nende tule alla pole kuigi mõnus sattuda. Nii väikestele vist ei tohigi paugutamiskraami müüa. Ajas vihale, kui mu kotti pisteti lõhkema paukpadrun. See rikkus kotti ja selle sees olnud asju, ning kotti jäi palju haisu."

Hans, teadur:

"Paugutamist ja jõulurahu rikkumist ei kiida heaks. Paukpadruneid ja pürotehnikat võiks hakata müüma vaid aasta viimastel päevadel. Läänest on tulnud meile nii head kui ka halba. Sealt tulnud paugutamise komme on looma- ja inimvaenulik, närve rikkuv tegevus. Paugutamine ajab isegi koerad lausa marru. Pürotehnika müümine täidab vaid ärimeeste rahakotti."

Tarmo, firmajuht:

"Linnavalitsus võiks keelata pürotehnika müügi enne jõule, et poisid ja poisikesed ei saaks igal õhtul paugutada ja mürtsutada. Saluudid ja paugud jäägu uue aasta vastuvõtuks. Selleks ajaks varun ka ise mõned raketid. Pauku ma eriti ei karda, kuid kui padrun külje alla visatakse, paneb võpatama. Mõnel nõrganärvilisel

või haige südamega inimesel võib ehmatamine väga kurvalt lõppeda."

Lembit, bussijuht:

"See ei kõlba kuhugi, et tänaval paugutatakse ja inimesi hirmutatakse. Rohu-Tähe elamurajoonis partsutatakse ka pärast keskööd. Olen mitmele paugutajale märkusi teinud, kuid nemad õigustavad end, et mille muu jaoks neid siis poes müüakse. Meil, nagu mujalgi Eestis hakatakse pürotehnikat liiga vara müüma. Ilutulestikku on kaunis vaadata, kuid tänavapaugutamine on viimastel aastatel juurdunud väärnähtus."

Sirje, raamatupidaja:

"Saluudid ja paugud kuuluvad ikka uue aasta ja teiste pidulike sündmuste juurde. Advendiaeg eeldab aga vaikset sisseelamist, jõulude ootust. Lastele teeb teiste ehmatamine nalja ja polegi vist sellist seadust, et paugutajaid karistada. Kodus peaks lastele rohkem rääkima, mis sobib, mis mitte. Kui laps aru ei saa, no siis pole miskit parata. Paukpadruneid on vist rohkem müügile ilmunud ja näib, et on liiga odavad ja kättesaadavad."

Raigo, koolipoiss:

"Mulle meeldib. Maru äge on pauku teha, aga minuvanustele suuri rakette ei müüda. Elan maal ja saan kodus pauku teha. Linnas ei tasuks inimesi hirmutada. Ootan uut aastat ning hakkan rakette ja paugumaterjali varuma. Uusaastaööl on seda kihvtim, mida rohkem tuleb pauke ja tuld taevasse."

Jõgeval küsitles ja pildistas

ARDI KIVIMETS

JUHTKIRI

Kuidas jõulukaubandust kasulikult ära kasutada

Jõuludest räägitakse ikka kui meeletust tarbimispühast, kus kaob mõistus, selge mõtlemine, kaitserefleksid ja meeletutes kogustes raha. Tegelikult saab aga jõulukaubatralli kasulikult ära tarvitada, nii et pärast ei pea häbi olema, vaid võib mõnusalt endale pihku itsitada.

Esiteks vältige kõiki pakutavaid krediit- ja liisingukaarte. Kui telekast tuleb see mööbliloopimisreklaam, vahetage kanalit või pange silmad kinni, näpud kõrva ja tehke mmmmm.

Jõulukonsumism tabab teid muidugi juba kodus. Postkastid oksendavad reklaamvihikutest. Võtke nad ettevaatlikult välja ja uurige neid kaugelt. Vaadake, kas seal on soodushindasid ka. Kirjutage need üles koos vastavate andmetega ning hävitage siis otsekohe! Kõige parem, põletage!

Enamikus poodides on jõuluajal mingi allahindlus. Toidupoodides ärge selle lõksu langege. Nimelt on jõulude ajal soodus reegel: OSTKE AINULT NEID ASJU, MIDA ON TEIL AMMU VAJA LÄINUD, KUID SENI POLE SAANUD. Enamasti on need kallimad ja suuremad esemed: televiisorid, videomakid, arvutid, kummiinimesed, jõuluvanakostüüm, ajalehetellimus jne. Muud prahti ÄRGE VAADAKEGI! Pange poodides lausa silmad kinni.

Saatke lapsi sageli poodi, kuid ärge neile lisaraha andke. Nimelt sebivad kaubamajades ringi igasugu päkapikud ja muidu onud, kes lastele lahkesti kommi jagavad. Nii hoiate ise maiuseraha kokku.

Aga KINGITUSED? Suur probleem. Odavam ja lihtsam on jagada inimesed gruppideks ja igale grupile kinkida mingi kindel kingitus. Näiteks nii. Armsatele või tähtsamatele meestele 130-kroonine olümpiaraamat või "Printsi roll" (allahinnatute kastist). Vähemkallitele paar sokke, allahinnatud Meie Mehe kassett või odav deodorant. Armsatele naistele mõni mõnus videokassett, Barbara Cartlandi raamat või keskeltläbi deodorant. Vähemarmsatele sukavardad, kulp või odavam vibraator. Armsatele lastele viltpliiatsid, plastiliin või deodorant. Vähemarmsatele pastakas, tobe müts ("Odavatest riietest") või "Terroristi kokaraamat".

Jõululauale pange julmalt robustseid "eesti rahvusroogi", delikatesside peale ärge mõelgegi. Kõige õigem on üldse kogu pere nädal varem kuhugi maale vanaisa juurde küüditada ning valvata hoolega, et keegi ei põgeneks. Ainult nii pääsete elu ja/või rahaga.

9. detsember 2000

ELU JA INIMENE

Vaiatu, oma teed rajav küla

Vaiatu küla on nagu omaette riik keset Eestimaad. Siin on justkui kõik olemas ja mida ka pole, selle poole püütakse. Kahed külapäevad on ära peetud ja ajalugu uuritud kaugete aegadeni välja. Veel selle aasta jooksul peaks ametlikult vormistatud saama Vaiatu Küla Selts.

Külavanem Ants Lindsalu viib meid kõigepealt paisjärve äärde. Möödunud aastal laiutas veel selle kalda äärtes võsa. Praegu on OÜ Vaiatu Agri abiga saadud niikaugele, et kaldad on ilusad ja rohetavad. Selle mõisaaegse paisjärve ääres ei suuda külavanem oma rõõmu varjata.

"Tänavu kevadel tehti viimane töö. Tahame teha ühele kaldale lastele ujumiskoha. Näis, kuidas rahvas selle mõttega kaasa tuleb, et siin veel ilusamaks teha. Näiteks võiks ju olla saarekeseni viiv sild, istutada juurde kaski" räägib Ants. Järvepind on sel päeval sile ja tasane, eemal sulistavad pardid ja kui veel päike välja tuleb, on pilt juba praegu, detsembrikuus, lausa idülliline. Külavanema Antsu arvates võiks olla igas paigas midagi sellist, mis võõra pilku köidab ja talle meelde jääb.

Ants kingib jupi kiviaeda

Alasoo talus on ametlikult peremees Jaanus Antsu poeg Lindsalu. Kui veel neli-viis aastat tagasi oli talus päris korralik piimakari, siis praegu kasvatatakse peamiselt vilja ja peetakse sigu. Lehmapidamine ei tasuvat ära. Kuigi Antsu arvates peaks lehmapidamine varsti jälle hinda minema, nii et kes jõuab karja säilitada, on omadega mäel. Karjamaa ühte otsa on Ants rajanud ploomiaia, kuhu edaspidi peaks tulema kollektsioon nii umbes saja sordiga. Praeguseks on Ants jõudnud 30 puuni ja 25 sordini.

"Luuviljalised vananevad ruttu ja sellepärast ei olegi mõtet korraga kõiki istutada," selgitab ta ja näitab maatükki, kuhu oma lemmikuid edaspidi istutama hakkab.

Külatee äärde on Ants tekitanud omamoodi dendropargi, seal on serbia kuuse omapäraseid käbisid, ebatsuugat, kanada kuuske ja teisi, eripäraseid ja ka täiesti harilikke. "Eks see rohkem vanainimese idiotism ole. Hullusid peab ju olema. Aga hullude najal pidigi maaelu püsima, muidu oleksime uuesti koopas," ütleb Ants ja viib meid seepeale kiviaia juurde. "Tahate, ma kingin teile ka ühe jupi, võite kaasa võtta. Olen mõnelegi juba kinkinud, kaasa pole võetud. Naabrimees Toomas sai kaks meetrit, jättis ka siiasamasse."

Selle vigurijutu käigus oleme jõudnud aia juurde, mida siinkandis kindlasti mujalt ei leia. Antsu kodukandis Läänemaal oli neid aga igal sammul ja sellepärast olevatki ta tundnud, et midagi on Alasool puudu. Seda ilusat aeda vaadates olevat mõnigi mees küsinud, et palju Antsul selle tegemiseks ka segu on läinud. Tegelikult pole segu mitte grammigi tarvis olnud. "Tuleb laduda nii, et raskuskalle jääb sissepoole ja kogu kunst," seletab Ants asja ära.

Meiegi otsustame oma kingituse sinnasamasse jätta, sest seal on see kõige ilusam.

Kuidas asju liigutada?

Kui Vaiatus külaseltsi asju ajama hakati, olnud külast koguni kuulda nurinat, et kas nüüd siis läheb jälle kolhoosi tegemiseks. Külaseltsi vormistamiseks on juba kas või praktiline põhjus. Kui selts ametlikult vormistatud, on võimalik hakata fondidest ka raha taotlema. "Piibliski on kirjas, et küsi ja sulle antakse. Meil on üks projekt koostatud, ehk saab mõni asi liikuma," märgib külavanem. "Külaseltsi etteotsa sai valitud noor energiline inimene Elery Kakko. Edaspidi tahamegi noortele rõhuda. Aga see raudvara, kes teisipäeviti rahvamajas koos käib, on tõeliselt fantastiline rahvas, kes alati kõigega kaasa tuleb," räägib külavanem eakamatest daamidest, kes rahvamajas laulu- ja tantsuproove teevad. Sellist ellusuhtumist ja elujõudu oleks tänapäeval tema arvates rohkem tarvis.

"Kui mõtlemist saab muuta, on võit käes. See tähendab, et asjad võivad liikuma hakata," arvab külaelu praegusest seisust Ants Lindsalu. "Tee midagi, kui valesti läheb, tee või uuesti," on tema seisukoht. Küla tähtsamad ajaloolised daatumid on samuti Antsu uurimistöö tulemusel paigas ja külapäevadega on need kõikidel osavõtjatelgi teada. Voldikutele said olulised ja huvitavamad asjad üles märgitud. Nüüd on külarahvalgi hea teada, et elatakse nii toredas ajaloolises paigas. 2002. aastal on põhjust tähistada küla esmamainimise 600. aastapäeva.

Vaiatu asjamehed

Vaiatus on olemas igasugu asjamehi. Milline küla võiks uhkeldada näiteks oma pottsepa, kingsepa ja teiste asjatundjatega. Aga Vaiatu külas on pottsepp Ants Vaigla, kingsepp Uudo Hein, rätsep Meeta Koppel, seppkeevitaja Jaak Visnapuu, kondiitrid Malle Mölder ja Kersti Ude. Isegi Tartu südamekirurg Toomas Aro on vapper külaelanik, vähemalt suviti kindlasti, elab oma vanaisa talus,

hoiab majapidamist korras ja teeb jõudumööda ehitustööd. Vaiatus elab ka 7-lapseline Lääne pere, kes Torma vallas lasterikkuselt teisel kohal.

Et Vaiatu külge on arvatud ka Mälaja küla, on külarahvast kokku 207 hinge. Külas on 58 suitsu ja kolm ühismaja. Lehmi peetakse viies majapidamises, küla kohta on ka üks hobune. Arvestatavaid talusid on alles jäänud viie ringis - Lindsalud, Kalmud, Neimannid, Estornid, Sanderid

Naistel laulud suul

Ise nimetavad need naised ennast mitut moodi teisipäevaklubi, teisipäevane vanaraud ja nõnda edasi. See tähendab, et igal teisipäeval kell kümme ei takista miski vägi üht elurõõmsat gruppi rahvamajja kokku tulemast. Milvi Härma juhatusel õpitakse laule ja rahvamaja juhataja Aili Oja paneb prouad tantsu vihtuma.

Et on jälle teisipäev, siis enne, kui naistega õieti jutule saame, läheb lauluks lahti. Saame teada, et ühtekokku võiksid nad laulda 89 laulu. Et see aga aega nõuaks, puhume vahepeal juttu.

"Kui laul käib, siis tervis tuleb," teatavad naised. "Igasugused elumured jäävad teisteks päevadeks. Rahast me siin ka rääkida ei taha, see teeb elus ainult kurja, poliitikast kõneleme viimasel ajal küll palju, aga piketile me kindlasti ei lähe," teatab üks söakamatest prouadest. Aili Oja lisab, et sellelt naistegrupilt saab elurõõmu ja optimismi rohkesti, ainult külajutte siin kindlasti ei kuule. Selle asemel lastakse uuesti lahti laulud, Milvi Härma astub jälle klaveri taha. Rahvamaja kõrval paisjärve ääres on peoplats vabaõhulava ja pinkide riviga ning Aili Oja algatusel ka suur kiik paigas. See peoplats toob suviti rahvast kokku kaugemalt ja ligemalt ning kuulsaid esinejaidki mäletab see lava päris palju. Vaiatu oma tantsuansambel HAK pidas mõni aasta tagasi oma 25. sünnipäeva. Aili Oja eestvõttel tullakse suvel Vaiatusse üle Eesti rosoljepeole ehk tantsubändide festivalile "Vaiatu Rosolje". Rahvamaja üüritakse sagedasti välja ka mitmesugusteks muudeks omakandi ja kaugema rahva vajadusteks. Sellel kuul aga pole see kaugeltki võimalik, sest kontserte ja peoõhtuid on ees rohkesti ning lava on juba ammu jõuludeks ehitud.

Vaiatust Jubeveresse ja tagasi

Kui Vaiatu küla vahel sõita, ei kohta ühtegi harimata põldu. Pigem avaneb silmapiir nagu Ukrainas, pikad puhtad põllud ning suhteliselt viljakas maa. Põlluharijad on taluomanikud ja OÜ Vaiatu Agri, kohalik põllumajandusettevõte ja tööandja. Viimasele jääb külamaadest puudugi ning põllud ulatuvad Sadalasse, Kuremaale, Kõnnusse ja Tormasse.

Vaiatust edasi tuleb Tõikvere, mida pigem Jubevereks kutsutakse. Suured ühismajad oma tühjade akendega luuravad tee ääres nagu tondilossid. Vaiatuga on Jubeverel pistmist nii palju, et seal oli endise Kungla kolhoosi keskus. Kui omal ajal Tõikveres valminud suured ühismajad otsekohe elanikega täitusid, imestas nii mõnigi, kust need inimesed küll tulid, nüüd on põhjust imestada, kuhu nad küll läksid. Vaiatut pole õnneks selline saatus tabanud, siinstes ühismajades on endiselt elanikud alles.

VAIKE KÄOSAAR

KULTUUR

Tiina Säälik mängib pimedal ajal valgusega

Klaasikildudega on igaüks meist lapsepõlves mängida armastanud, ent mõnel ei lähe sedasorti mängulust suureks saadeski üle. Tiina Säälik demonstreerib Jõgeva linnaraamatukogus avatud näitusel "Läbi valguse", et harilikke aknaklaasitükke annab edukalt kunstiks väärindada.

Kassinurmes elav Tiina Säälik on igapidi loominguline inimene: on kirjutanud lehelugusid ja luuletusi, teinud telesaateid ja amatöörfilme, maalinud ja pildistanud. Paar aastat tagasi sai ta aga veel ühe loomingulise "kiiksu" külge: Pärnus tegutseva Eva-Lotta Kunstiäri esindajad käisid Jõgeval klaasimaali õpetamas ning sestpeale hakkas Tiina ka selle alaga tegelema.

Talvine hullus

"Klaasimaalihullus" käivat Tiinal peal hooti, kusjuures enamasti talvisel ajal. Suvel on muudki põnevat teha ning pealegi on Tiina koduses toas, nii imelik kui see ka pole, just talvel rohkem valgust, kuna kõrge suvine päike takerdub puulatvadesse, talvine madal aga paistab tüvede ja raagus okste vahelt läbi. Maalimiseks kasutab Tiina klaasimaalivärve, mida kunstipoodides vabalt saada ja mida ahjus põletama ei pea.

"Alustasin väikeste klaasitükkide dekoreerimisest, sest siledal horisontaalpinnal on kergem soovitud tulemust saada, kuna värvi laialivalgumise oht on väiksem. Klaasnõud - klaasid, vaasid, kausid, küünlajalad jms julgesin ette võtta alles hiljem, kui kogemused suuremad ja nüüd pakub just nende dekoreerimine erilist mõnu," ütles Tiina. "Klaasitükke, millele maalin, pole ma oma suva järgi lõiganud, vaid mulle meeldib mängida minust sõltumatult tekkinud vormidega, näiteks katki läinud aknaklaasi tükkidega."

Asjatundmatu vaataja ei oskaks üleeile linnaraamatukogu akendele riputatud miniatuursete vitraažide algmaterjali tavaliseks aknaklaasiks pidadagi, sest geelvärvi ja krakleelakki kasutades on Tiina klaasipinna tükati õige põnevaks töödelnud.

Abstraktsuses seikleja

Kui paljud kunstiharrastajad on kramplikult konkreetsete äratuntavate asjade kujutamises kinni, siis Tiina fantaasia, värvitunnetus ja kompositsioonitaju lubavad tal südamerahuga abstraktsete kujundite maailma seiklema minna. Vitraažide ja eriti klaasnõude dekoori peen kontuurvärvijoontega eraldatud detailivõrgustik annab põhjust tegijat peaaegu et tähenärijaks või vähemasti pisinokerdamist armastavaks tüübiks pidada.

"Väikesed pinnad meeldivad mulle juba sellepärast, et nende puhul saab töö ruttu valmis. Ent osalt on vitraažide väiksus ka tehnilisest probleemist tingitud: tinateip, millega need raamitud on, võib suurema klaasi raskuse mõjul päikese käes lahti sulada," ütles Tiina.

Praegusel polaarööd meenutaval ajal on neid tunde, mil päevavalgus aknal rippuvaid klaastaieseid nautida lubab, ööpäevas küll vähevõitu, ent kes sellise hetke tabab, saab rõõmsast värvidemängust ergastava süsti. Ning kui mõni snoob Tiina kunstiandes ka kahtlema peaks, siis vähemasti eneseteostuse kui niisuguse alal on ta vaieldamatult superandekas.

RIINA MÄGI

Kool kui päkapikutöökoda

Lapsi on ilmas mitmesuguseid. Kiigemetsa koolis käivad lapsed, kes tavakoolis teistega paljudes ainetes sammu ei suudaks pidada, ent kes oskaja juhendamisel oma kätega väga ilusaid asju valmis teha võivad.

Kiigemetsa kooli direktori Janne Vilmsi sõnul on selle kooli õppekavaski käsitöötunde rohkem kui tavakooli omas ning sellele lisaks tegutsevad õhtupoolikul veel käelist tegevust pakkuvad huviringid.

"Meie head tingimused - juhendajad ja ruumid tuleb ju maksimaalselt ära kasutada ja internaadis elavate laste õhtutunnidki saavad nii sisukamad," ütles direktor.

"Tüdrukutele kudumist, heegeldamist, tikkimist ja kangakudumist õpetav Mare Rosin on tegelikult enam-vähem hommikust õhtuni oma klassis, nii et tüdrukud võivad suvalisel ajal sinna minna, riiulilt nimesildiga varustatud plastkorvist oma poolelioleva töö võtta ja seda jätkata. Kuna paljudel meie lastel napib just püsivust, võib see käsitööklassi sisseastumine õige üürikeseks jääda mõnikord töötegemiseni ei jõutagi, vaid üksnes imetletakse oma poolikut salli või kinnast -, aga kui tagasituleku võimalus on olemas, siis töö ikkagi edeneb."

Lemmikmaterjal savi

Puu- ja metallitöökojas õpetaja Reino Hobolainen poistele muidugi niisama vabu käsi anda ei saa kui Mare Rosin käsitööklassis: masinate juures peab ju hästi ettevaatlik olema.

Väga meeldib Kiigemetsa lastele aga savitöö, mida nii tunniplaanijärgsetes kui ka ringitundides õpetab keraamik Meedi Ümar. Kusjuures Kiigemetsa lapsed ei põe kõrvaltvaatajate arvamuse pärast, vaid teevad oma töö valmis just nii, nagu nemad ise paremaks peavad, mistõttu mõnigi asi saavat väga julge ja lennukas.

Laste kätetööd pole selles koolis kombeks kuhugi kappi peita, vaid, kui võimalik, kasutatakse seda interjööris. Koolisööklaski on näiteks

laudadel laste endi tehtud keraamilised vaasid ja salvrätihoidjad.

Veel tegutseb koolis selline näputööring, milles Merje Talistu paberist, taimmaterjalist, kangajääkidest ning igasugu muust pudipadist põnevaid asju tegema õpetab. Just Merje eestvedamisel otsustas Kiigemetsa kool tänavuste jõulude eel heategevusliku käsitöömüügi korraldada. Jõgeval tegutsev Veenuse kaubamaja tuli mõttega kohe kaasa ning seal jõulumüük tuleval teisipäeval ja kolmapäeval teoks saabki.

Eimillestki midagi

"Kool ongi praegu mõnes mõttes nagu suur päkapikutöökoda, kus igaühele jõukohane ülesanne leitud," ütles Merje Talistu. "Kes koob salle-kindaid, kes tikib õnnitluskaartide jaoks käsitööriidele väikseid jõulumotiive, kes teeb keraamilisi tuulekelli, kes teeb taimmaterjalist jõuluseadeid," rääkis Merje Talistu. "Toredaid kaarte saab ka käbisoomuseid või kuivatatud lehti ja efektseid kangatükke (neid on teadlikumad tuttavad mulle juba annetama hakanud) paberile kleepides, kusjuures lapsed tahavad kindlasti ka mõne sätendava detaili, näiteks kullavärvi viltpliiatsiga tehtud kriipsu või täpi lisada. Teeme ka kuuseehteid ja muud jõuluks sobivat."

Kõik jõulumüügile viidav pole aga sugugi õpilaste tehtud: ka õpetajad ja teenistujad löövad aktsioonis kaasa. Kokatädi Liia käis näiteks suvise Kaarepere külapäeva aegu korraldatud siidimaalikursusel ning on teistelegi seda tööd õpetanud.

Koguneb siis jõulumüügilt raha, palju koguneb, läheb see igal juhul käiku laste endi huvides. Suuremate kudumite autorid saavad ehk toetust kevadisel klassiekskursioonil osalemiseks, võibolla tehakse ka kevadel üks ühine väljasõit. Ning õigupoolest tasub Kiigemetsa kooli heategevusmüügile minna kas või juba nutikaid ideid koguma: seal koolis on hästi omandatud peaaegu et mitte millestki vahvate asjade tegemise kunst.

RIINA MÄGI

Täna on imeline sündmus

Kaaratsim tähistab oma 20. sünnipäeva. See on sedavõrd suur sündmus, et sellele peab pühendama mõne rea.

Aeg on põnev ja nõnda pikalt oma vaba aja segarühmaga sidunud on täna küpsed ütlema ja mõistma, et mineviku vahel, kus on meie mälestused, ja tuleviku vahel, kus on meie unistused, on olevik, kus on meie kohustused. Me oleme kuidagi märkamatult hakanud palju kõnelema oma õigustest, kuid hoopis olulisem ja endast lähtuvam on mõista ja mõtestada kohustus.

Vabal ajal ennast tantsuga sidunud on kohustunud teiste ja tantsu ees olla kohal ja meeleolus, mida tants eeldab, mida õppimine eeldab. Küllap igaühel on olnud raskeid hetki ja on praegugi, aga kohustus on aidanud. See on kollektiivne energia.

Teisalt ollakse kohustatud inimeste ees, kes vajavad vaatemängulist, sisemist üle ja läbielamist, et peletada marginaalsust ja sellega kaasnevat apaatiat ning agressiivsust. See on juba kollektiivne energia paikkonna kultuuristamisel. Selle tulemusena sünnib unistustemaa - hingestatud maastik.

Mitmekesistage oma repertuaari ja aidake kevadel lahti mängida vaatemänguline lugu Kääpa jõel. Tõstame Kalevipoja mõõga veest välja! Peletame inimeste hirmu astumiseks üksteisele vastu, sest on ju vastu astumine läbi jõe minek, aga kui sa tead, et seal on mõõk... siis pelgad! Aga üksinduses nokib meid mure ja meie kohtumised tihenevad surnuaial.

Hoidke oma kindlat kohta Jõgeva linna vapil ja avage endale julgemalt uued paigad.

Olen teiega alati...

Lugupidamisega

ANTS PAJU

Aidus tähistati ansamblilaulu 40. sünnipäeva

Nädal tagasi tähistati Aidus kontserdiga lauluansamblite neljakümnendat sünnipäeva. Nii kaua pole Jõgevamaal veel ükski ansambel koos laulnud.

Kui Esta Väljaru noore õpetajana Aitu tööle tuli, kutsus ta 1960. aastal kokku nii nais kui ka meesansambli. Laulukoor Aidus oli, aga ansambleid mitte. Mõlemad ansamblid laulsid tema käe all kolmkümmend aastat, kuni kümne aasta eest jäi kummaski liikmeid vähemaks ja otsustati ühineda segaansambliks. Aidu ansamblite laulust on neljakümne aasta jooksul rõõmu tuntud koduümbruses, Eestimaa erinevates paikades ja ka kaugemal.

Möödunud laupäeval andis segaansambel Aidu Lasteaed-Algkooli saalis oma 40. sünnipäeva tähistamiseks kontserdi. 21 laulust koosnenud kava andis läbilõike erinevate aegade lauludest. Lõpus lasti kõlada lauludel, mis on olnud populaarsed neljakümne aasta jooksul, nagu rahvalik viis "Sõbrale", Ernesaksa "Hei, tõmmake sooti" jne. Esta Väljaru, kelle esinemised solistina omal ajal alati soojalt vastu võeti, laulis sünnipäevakontserdil duetti Ants Mägiga.

Tähtpäevakontserti aitas ühtseks tervikuks siduda valla kultuurinõunik Rein Viru ning vaheldust pakkusid kohaliku rahva estraadipalad. Neljakümneaastasele ansamblile olid õnne ja edasiseks laululusti soovima tulnud Pajusi valla esindajad, Lustivere kultuurimaja rahvas ja ümbruskonna inimesed.

Praeguses segaansamblis on algusest peale laulnud Ants Mägi ja temast vaid mõne kuu võrra vähem Vambola Plink, 32 aastat on ansamblis olnud Allan Päll. Pikka aega laulsid Johannes Välja, Linda Mägi, Evi Rajasoo, Hans Pagi.

VAIKE KÄOSAAR

Ilmateade

Laupäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on +2°C ... +6°C.

Pühapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma. Puhub edelatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0°C ... +5°C, päeval +2°C ... +6°C.

Vooremaa

Laupäev, 9. detsember 2000. a.

Jõulusagin on vallutamas kauplusi

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER

Rahastajad kontrollisid Jõgevamaa keskkonnaobjekte

ULVI KALVIST

Jõgeva linn sai põhimääruse ja lisaeelarve