Vooremaa 09.11.2000

Vooremaa
Neljapäev, 9. november 2000. a.
Sisukord

Elektririke tekitas Põltsamaa trükikojas ööpäevase tööseisaku

Et uus ettevõte tegevust alustada saaks, peab sageli tellima ka elektritöid. Eile paigaldati kandemastid Puurmani vallas Jõune külas asuva saeveski juurde. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Elektrivool on tänapäeval sedavõrd igapäevane asi, et kui kõik on korras, ei tule selle olemasolu meeldegi. Paraku juhtub Jõgevamaal sageli liinikatkestusi ja teisigi elektririkkeid, mille kõrvaldamist raskendab ka töötajate arvu vähenemine ASis Eesti Energia.

Esmaspäeval algas elektririke Põltsamaal, mis kestis teisipäeva pärastlõunani. "Kell 15 kadus firma Vali Press trükikojas, katlamajas ning OÜ Triin Trans töökojas vool ära. Selgus, et endise

Põltsamaa EPT juures asuvas alajaamas, mille taga on kogu Põltsamaa tööstusrajoon, oli pealüliti ära põlenud. Avariibrigaadi töötajad ütlesid, et tegemist on teisel pool lülitit asuva tarbija kaabliga, mille remondikulud peab maksma tarbija. Nii parandaski vea üks Põltsamaa firma. Elektririkke tõttu seisis trükikoda peaaegu 24 tundi, sest vool taastus lõplikult üleeile kell kolm päeval," rääkis OÜ Vali Press müügijuht Margus Ääremaa.

Liinirikked ja madal pinge

Jõgevamaa elektritarbijatele põhjustavad tõsist muret ka liinikatkestused. "Minu andmetel on selliseid liinikatkestusi kõige rohkem Põltsamaa ja Torma vallas," ütles Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots. "Samuti on meie maakonnas üheks elektrienergia alaseks valuküsimuseks madal pinge. Sellele oleme juhtinud tähelepanu Eesti Energia ASile ja Eesti Energia AS Jaotusvõrk Tartu piirkonnale saadetud kirjades. Kahjuks saabuvad nendele kirjadele vastused liiga aeglaselt või jäävad hoopis tulemata," arutles ta.

Tänavu sügisel on elektriliine kahjustanud ka torm. "Tormi tõttu langes Kaarepere-Puurmani liinile puu. Trassi uuendamine on aga raskendatud, sest selle ümbruses asuvad eraomanike maad," teatas Eesti Energia AS Jaotusvõrk Tartu piirkonna Jõgeva jaoskonna meister Aleksander Oranen.

Eile hommikul oli vool ära Torma vallas Vaiatu ja Torma kandis. "Kui veidigi tugevam tuul puhub, juhtub selliseid rikkeid võrdlemisi sageli. Probleemiks on seegi, et Vaiatu alajaamas lähevad kuni viimase tarbijani liiga pikad liinid, mis alandavad pinget. Nii ei pea vastu välismaised kodumasinad," ütles Torma vallavanem Mati Kepp.

Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson lausus: "Meie vallas on kõige rohkem liinirikkeid piirkondades, kus liinid on vanad ja esineb suur ülekoormus, näiteks Adavere ümbruses. Tihti teatatakse elektririketest vallamajja. Sel juhul soovitame helistada Eesti Energia allasutustesse."

Üks avariibrigaad kogu Jõgevamaal

Jaan Aiaotsa sõnul on muudatused, sealhulgas struktuuriuuendused ASis Eesti Energia Jõgevamaal elektrisüsteemide haldamise ja korras hoidmise keerulisemaks muutnud. "Näiteks praegu teenindab kogu Jõgevamaad vaid üks avariibrigaad. Mustveest Põltsamaani on aga ligi 80 kilomeetrit," lausus Aiaots.

Elektrienergia probleeme kommenteeris ka maavanem Margus Oro: "Tänavu esimesel poolaastal tutvustas Eesti Energia AS Jaotusvõrk Tartumaa piirkond meie maakonda planeeritud investeeringute kava. Paraku ei suudeta seda kava minu andmetel täide viia, sest palju raha kulub liinivarguste tagajärgede kõrvaldamiseks. Paar nädalat tagasi kohtusin Tartumaa piirkonna klienditeeninduse juhi Kaido Mustaga, kellega rääkisime ka 1. jaanuarist kehtima hakkavatest uutest tariifidest. Jõgevamaal on probleemiks, kuidas jõuaks kvaliteetne elektrivool kõikidesse maakonna paikadesse."

JAAN LUKAS

Ettepanekud haldusreformiks

Maavalitsuses oli eelmisel nädalal koos maakonnas haldusterritoriaalsete muudatuste ettepanekuid kavandav operatiivrühm.

1. oktoobriks maakonna omavalitsuste volikogude esitatud seisukohad haldusterritoriaalsete muudatuste suhtes olid valdavalt eitavad. Sellest hoolimata ootab siseministeerium maakondade ettepanekuid tänaste omavalitsuste piiride muudatuste kohta. Nii on töörühmal valminud kaks muudatustega kaarti ettepanekutega tulevastest vallapiiridest Jõgevamaal. Nende koostamise aluseks on praegu maakonnas toimivad hariduse ja sotsiaalvõrgustikud.

Kirjadega omavalitsuste volikogude esimeestele küsitakse nende kaartide kohta nüüd uuesti volikogude arvamusi. Kuna osaliselt ületavad muudatusettepanekud tänaseid maakonnapiire, on need koos põhjendustega saadetud ka ümbritsevate maakondade omavalitsustele ning maavanematele.

Alanud nädalal analüüsitakse täiendavalt uute piiride sobivust ühistranspordi korraldusega ja koolivõrgu tõmmet piirialadel, samuti praeguste omavalitsuste eelarvete tulude ning kohustuste poolt, et selgitada võimalike tulevaste uute omavalitsuste tulubaase ja laenukoormust.

1. detsembriks esitab maavanem ettepanekud Jõgevamaa tulevase haldusjaotuse kohta siseministeeriumile. Siseminister on meedias lubanud Eestit uue haldusterritoriaalse korralduse avalikkusele arutamiseks pakkuda hiljemalt järgmise aasta veebruari lõpuks.

PEEP LILLEMÄGI

Linnalehte hakkab välja andma OÜ Multi Maksi

Jõgeva linnavalitsuse otsuse kohaselt hakkab 2001. aastal Jõgeva Linnalehte välja andma Margus Mitile kuuluv OÜ Multi Maksi.

Linnalehe toimetamiseks esitas lisaks Multi Maksile pakkumise ka AS Seitung, kelle pakkumine vastas linnavalitsuse esitatud tingimustele ning oli pakkumise esimeses voorus Multi Maksi omast nii hinna kui ka kvaliteedi poolest soodsam. Tollal Aivar Lumi juhitud linnavalitsus tühistas pakkumise tulemused ettekäändel, et oli rikkunud omaenda kehtestatud protseduurireegleid, avalikustas pakkumiste sisu ning võimaldas Multi Maksil teha uue ja esialgsest peaaegu kolmandiku võrra odavama pakkumise.

Praegu reklaamilehte Fookus välja andev ning variisiku kaudu linnavalitsuselt AG kaubamaja rentiv Margus Mitt viibis 1994. aastal ebaseaduslikus relvaäris kahtlustatuna eeluurimise all, kuid mõisteti õigeks, kuna tolleaegne Kriminaalkoodeks ei käsitlenud tema tegevust kuriteona.

Vastavalt linnavalitsuse korraldusele sõlmitakse OÜga Multi Maksi leping Jõgeva Linnalehe väljaandmiseks hiljemalt 15. detsembriks.

AARE KIRNA

ARVAMUS

Maamees nõuab riigilt selgust

"Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Kes meist ei teaks neid O. Lutsu "Kevade" kuulsaid sõnu. Teisisõnu aga algaks lugu nii: "Kui riigieelarve parlamenti jõudis, olid põllumeestega sõlmitud kokkulepped valitsusel juba ununenud."

Valitsus pole kellelegi lubanud, et ta oma lubadusi täitma peaks

Juba 1992. aastast peavad põllumehed läbirääkimisi valitsusega, otsimaks teid võimalikult stabiilse olukorra tagamiseks maaelus ja toiduainete tootmiseks. Tänavu lõppesid läbirääkimised läbirääkijate väitel edukalt, nad said volitused põllumeeste organisatsioonidelt Talu-, Tootjate- ja Ühistegeliselt Liidult ning Põllumajandus-Kaubanduskojalt.

Kokkuleppega oli rahul ka valitsus, kes volitas oma 8. augusti 2000. a korraldusega nr 663k põllumajandusminister Ivari Padarit alla kirjutama põllumajandustootjate esindajatega peetud läbirääkimiste kokkuleppele, milles põllumajandustootjaile põllumajandussaaduste tootmiseks antavad riiklikud krediidisoodustused ja toetused, sealhulgas riigi kaasfinantseeritavateks toetusteks 2001. aastal vähemalt 639 miljonit krooni. Korraldusele kirjutasid alla peaminister Mart Laar ja riigisekretär Aino Lepik von Wiren.

Selsamal 8. augustil sõlmisid põllumeeste esindajad ja valitsus kokkuleppe, kus ühe olulise punktina lugesid mõlemad pooled kokkuleppe saavutamist ja euroopalikku toetusskeemide rakendamist, milles käsitleti ka Euroopast tuleva raha kaasfinantseerimist.

Septembri viimastel päeva del andis valitsus Riigikogule üle aasta olulisema seaduseelnõu - 2001. aasta riigieelarve. Eelarve oktoobrikuisel esimesel lugemisel oli aga põllumeestele mõeldud toetustest eelarve real ainult 259,82 miljonit. Rahandusminister Siim Kallas ei vastanud Riigikogus sisulistele küsimustele ning selgusetuks jäi Turukorraldusseaduse alusel peetud läbirääkimistel

kokku lepitud 639 miljoni tagamine põllumeestele, millest ühe osa peaksid saama toiduainetööstused.

Valitsus selgitas, et järgmiseks aastaks soovitakse ELilt kätte saada toetused, mida riik on ekslikult plaaninud oma eelarvesse juba selleks aastaks.

Millal saab EList SAPARDI raha?

Kogu Euroopa Liidu toetusskeemide rakendamise aluseks on maaelu arengukava, mille arutamist nõudis Riigikogu oma erakorralisel istungil 11. augustil 1999. aastal ja mille vastuvõtmist pidurdasid mõõdukad.

Eesti maaelu arengukava jõudis Euroopa Liitu alles 1999. aasta detsembri lõpus ja see ei võimaldanudki käesoleval aastal SAPARDI rakendamist. Brüsseli nõutud paranduste sisseviimise ja kooskõlastamise järgselt arutasid 24. oktoobril Euroopa Liidu liikmesriigid Brüsselis Eesti maaelu arengukava. Alles selles dokumendis on kirjas meetmed, mida SAPARDI programmi raames

on meil võimalik rakendada. Maaelu arengukava heakskiitmisel saab see üheks aluseks Euroopast raha jõudmisel Eestisse. Veel on vaja Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kui makseagentuuri akrediteerimisele, mis toimus Eestis 16.-19. oktoobrini. Kui meie ametkond on korralikult ette valmistatud, võime loota positiivset otsust käesoleva aasta lõpuks.

Kui need kaks eelnimetatud tingimust on täidetud, tuleb veel ratifitseerida Eesti ja ELi mitmeaastane rahastamisleping, mille valitsus peab esitama Riigikogule.

Toiduained kallinevad

Asjatundlik lugeja saab aru, et põllumeeste ja toiduainetetööstuste mure on tõsine, sest eelmisel aastal toidusektorile antud lubadused SAPARDI toetuste maksmiseks on vabariigi valitsuse poolt olnud teadlikult eksitavad. Optimistlike oletuste järgi võib ELi SAPARDI raha Eestisse jõuda vast järgmise aasta teises pooles. Nii nõuavadki põllumehed riigilt rohkem selgust ja vastutust antud lubaduste täitmiste eest.

Olukorda pingestab kogu Euroopas tõusnud kütuse hind ning vabariigi valitsuse suutmatus rakendada riigis kütuse erimärgistuse seadust.

Põllumehed ja toiduainetetööstused ei ole käesoleval aastal kätte saanud valitsuse lubatud 250 miljonit krooni, mis oli mõeldud Euroopa nõuete täitmiseks. Samas surub toiduainetetööstuseid kiiremini investeerima toiduseadus, mis nõuab euroopalikke nõudeid juba 2002. aasta jaanuariks. Olukorra keerukus viib meid toiduainete hindade järsu kallinemiseni, mis omakorda seab raskustesse meie maksujõuetuma elanikkonna.

Kuigi ELi olulisemaks põllumajanduspoliitika eesmärgiks on tagada mõistlikud hinnad kõikidele tarbijatele, on täna see mõte meie ühiskonnas paljudele poliitikutele ja Talupidajate Keskliidu juhtidele veel arusaamatu.

URMAS LAHT,

Maaelu kriisitoimkonna esimees

Haldusreformist nii ja teisiti

Kohalikud omavalitsused on põhiseaduslikult keskvalitsuse partnerid, mitte allasutused. Keskvalitsuse ja omavalitsuse suhted ning pädevus sätestatakse seadusega.

Kohalikule omavalitsusele kuulub kohalike küsimuste lahendamise ja kohaliku elu korraldamise õigus, mida teostatakse lähtuvalt seadustest oma territooriumil elavate inimeste ning ettevõtluse vajadusi arvestades ja ühitades.

Haldusreformi ülesandeks peab olema parandada nii keskvalitsuse kui ka omavalitsuste haldussuutlikkust, et tagada inimese ja riigi ladus suhtlemine, heakvaliteediline ning vastuvõetavate hindadega teenuste hariduse ja kultuuri, sotsiaal- ja arstiabi, ühistranspordi ja side, korrakaitse ning õigusabi kättesaadavus kogu riigi territooriumil. See on määravaks vastavate avaliku halduse struktuuride väljakujundamisel ning rahastamisel, kohalike omavalitsuste suuruse ja piiride määratlemisel.

Funktsioonide jaotamisel eri tasandite vahel tuleb arvestada Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ning Euroopa regionaalse omavalitsuse harta sätteid.

Omavalitsusüksuste ühendamisel tuleb arvestada kohalike elanike arvamust, kultuuri- ja ajalootausta ning seoseid. Kohaliku omavalitsuse tugevdamise eesmärk on tekitada inimeses kindlustunne, et koduvallas-linnas on võimalik saada avalikku teenust kaasaegsel tasemel ning et inimene ei pea oma kodukohast ääremaastumise tõttu lahkuma. Kas kavandatav haldusreform tagab isetoimetulekut võimaldava majandamiskeskkonna loomist koos korras teedevõrgu ja sidega, riigi kogu territooriumi asustamise?

Haldusreformi ettevalmistamine on väga vastutusrikas ettevõtmine, sest see puudutab igat eestimaalast tema igapäevases elus ning demokraatliku riigi olemust. Sellepärast ei saa piirduda üksnes halduspiiride kaartide joonistamisega, jättes kõrvale haldusjuhtimise sisulised probleemid. Veelgi enam, keskvalitsus on võtnud nõuks sunnijõuga ähvardada, et kui te seal midagi ei "joonista", siis tehakse kõik "ülevalt" ära. Keskvalitsus peab endale aru andma, et selline lähenemisviis süvendab veelgi ühiskonna lõhestumist ning ei jõutagi tegeliku ülesandeni, Eesti arengu küsimuste lahendamiseni.

Ka Jõgeva linnavolikogu viimasel istungil arvasid mõned rahvaesindajad, et volikogu esimees võib kellegi "joonistatud" halduspiiridega Jõgevamaa kaardi aruande heaks kiita. Kõik olevat niigi selge. Aga ei ole midagi selget, peale selle, et haldusreformi on tõesti vaja.

Keskvalitsus peab tegema oma haldustööd ega sekku keskusest saadetavate suunistega kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmise protsessi. Kohalikel omavalitsustel puudub ju praegu suures osas võimalus ise enda arengut suunata. Peaaegu 90 protsendi linnade ja valdade tulubaas on sõltuv riigi dotatsioonist, veelgi enam, viimasel ajal on rahasüstid (investeeringuteks vajaminevad vahendid jne) otseselt sõltuvad keskvõimu ametnikest.

Seepärast on vajalik, et võimutasandid peavad saama vabaks käsumajandusest. Kohalikud omavalitsused ja keskvalitsus peavad saama raha seaduste alusel ulatuses, mis tagab kõigi ülesannete täitmise täieliku rahalise katte.

Eesti vajab radikaalset haldusreformi, et kindlustada keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tasandite sõltumatus. Omavalitsusüksuste piiride muutmisele tuleb kaasata elanikud - küsitlused, rahvahääletuse korraldamine. Tuleb hoolitseda selle eest, et kohalikud omavalitsused ei viiks mingitel kaalutlustel ühinedes esmast võimutasandit rahvast kaugele.

Täna arutab Jõgeva linnavolikogu haldusreformiga seotud küsimusi, põhjalikku ja sisulist arutelu aga eelnevalt ei ole toimunud. Milline on Jõgeva linna elanike arvamus või Jõgeva lähiümbruse valdade elanike arvamus? Milliste uuringute läbiviimist peetakse vajalikuks? Kuidas lahendatakse piiride muutmisega seoses võimalikke organisatsioonilisi, eelarvelisi ja muid kohustusi? Milline on haldusreformi maksumus?

Nendele ja veel paljudele küsimustele linnavolikogul vastuseid ei ole. Seepärast ei saa ka otsust teha enne, kui vajalikud analüüsid on tehtud ja rahvast rahuldav variant leitud.

MAI TREIAL,

Riigikogu liige, Eestimaa Rahvaliit

JUHTKIRI

Elagu mardisandid!

Täna võivad meie kodudesse tulla naljakates kostüümides ja maskides tegelased. Nende visiiti tasuks suhtuda võrdlemisi tolerantselt, sest tegemist on mardisantidega, kes mardilaupäeval ringi liiguvad ning üldjuhul tantsude ja lauludega kingitusi välja meelitavad. Protestantlikus kirikukalendris tähistatakse 10. novembril Martin Lutheri sünnipäeva, katoliku kiriku kalendris aga päev hiljem Tours I piiskopi Martini mälestuspäeva. Euroopa rahvaste rahvakalendris tähistab mardipäev ka talve alguse tundemärke.

Mardipäevaga lõppesid sügisesed põllutööd, kari aeti karjamaalt, peeti karjaste püha, kus vein tõrrest vaati aeti. Avalikkusele on mardilaupäev ja mardipäev eelkõige tuntud mardisanditamise kombe järgi. Algselt põhines seegi tava eesti rahvausundil. Nii käsitati mardisante esialgu esivanemate hingedena. Kaasajal on marti jooksmine eelkõige meeldiv ajaviide, mis põhiliselt pakub huvi noortele.

Õhtuti, mil eriti maapiirkondades vähe tegutsemisvõimalusi leidub, on ju tore ühel õhtul majast majja rutata ning oma esinemiskunsti tutvustades ka pererahvalt preemiat välja teenida. Tahaks loota, et kuritegevuse suurenemisest tingitud üldises hirmus ja kartuses ei kasva umbusk ausate mardisantide vastu. Mõistagi pole välistatud, et mardikostüümis ei pääse majja ka kurikael.

Mardijooksmist võiks mõõdukuse piirides oma huviorbiidis hoida ka lapsevanemad ja pedagoogid. Lastele tasuks selgitada mardipäeva algset tähendust ja traditsioone. Ka võiks neile õpetada, kuidas üks soliidne mardisant käituma peaks. Arvatavasti ei sobiks kostümeeritud seltskonnal näiteks sigarette, vägijooke ja muidki mõnuaineid välja nuruda.

Mardisandiks käimine võiks aidata ka Eestis elavatel teistest rahvustest inimestel meie tavadega paremini ja huvitavamalt tutvust teha. Lõbusa seltskonnaga ringi jooksmine peaks lusti pakkuma erinevatele rahvustele.

Ladina keeles tähendavad nimed Mart ja Martin "sõjakas". Kahtlemata elab Eestiski rohkesti kas just sõjakaid, kuid kindlasti julgeid ja teotahtelisi Marte ja Martineid. Taasiseseisvunud Eestis on olnud kaks Mardi nimelist peaministrit, kellest üks praegugi vapralt ametis püsib. Vooremaa toimetus õnnitleb mardipäeva puhul kõiki Jõgevamaa Marte, eriti aga Voore kirjameest Mart Aroldit.

9. november 2000

MAJANDUS

Haldusreform võib teha Tormast ääremaa

Kunagise Peterburg-Riia maantee ääres asuv Torma kihelkonna keskus on aegade jooksul tänu teede õgvendamisele ja muudele protsessidele oma tähtsust kaotanud. Tartu-Jõhvi-Narva maantee läheb nüüd kaugelt mööda. Olulisemaks on muutunud Mustvee-Jõgeva-Põltsamaa

maantee, mille kaudu saabsõita ka Tallinna. Tormast on Tartusse 55 km, Mustveesse 14 km ja Jõgevale 25 km.

Torma teerist on aga endiselt teede sõlmpunkt, ega muidu oleks üksteise lähedusse püsti pandud kaks toitlustus- ja vaba aja veetmise asutust - Tee Maja (teeristis) ja Demos Baar (kunagises mõisahoones), ligi 30 kohta mõlemas.

Pindalalt (349,61 km 2 ) maakonna kolmanda valla 25 külas elab praegu 2655 inimest. Rahvaarv on pikkamisi kahanema hakanud. 1959. aastal elas Torma külanõukogus 2783 ja Sadala külanõukogus 1641 inimest (praegu Torma valla koosseisus), 1979. a 3068 inimest.

Peale Torma (612 inimest) ja Sadala aleviku (386 inimest) on vallas kaheksa suuremat üle saja inimesega küla, näiteks Vaiatu (209), Tõikvere (155), Kõnnu (138), Võtikvere (120, praegune raamatuküla).

Käesoleval aastal on registreeritud 24 sündi ja 42 surma.

Piirkond on ühtlaselt arenenud

Piirkonna ühtlasemale arengule aitas kaasa asjaolu, et nõukogude ajal oli siin ühe asemel kolm suurmajandit (Kungla, Sadala ja Torma). Praegu on põllumajanduses kolm tugevat firmat: Torma PÜ, OÜ Vaiatu Agro ja Rääbise PÜ. Endise Sadala PÜ (pankrotis) maadel tegutseb OÜ Sadala Agro. Kartuleid kasvatab OÜ Torma Tuhlis. Tootmistalunikke, kes peavad talus 10-20 lehma, on kümnekonna ringis.

Vallas on moodustatud kaks maakorralduspiirkonda: Torma ja Vaiatu-Tõikvere. Selle käigus tehti ka maaparanduslikke töid, parandati drenaaže ning raiuti võsa. Sööti on jäänud põhiliselt väheväärtuslikud heinamaad.

Üle 60% valla maast on tagastatud ja katastrisse kantud. Vallavanema Mati Kepi arvates võiks reform kaugemal olla. Kuna vabariigi valitsus ei ole kehtestanud lõpptähtaegu, võib protsess venima hakata. "Me oleme inimesi välja kutsunud ja uurinud, mida nad ette võtavad. Tänu kasutatud meetmetele suurenes kiiresti lahendatud asjade arv," kostis vallavanem.

Paljudel juhtudel ei ole maa leidnud peremeest seetõttu, et pärijad ei ole maajagamise osas kokkuleppele jõudnud ja on esitanud materjalid kohtusse. Vallavanema arvates on kurioosne, et mida väiksem maatükk, seda teravamalt pärijad omavahel vaidlevad.

Maareform haldusreformil jalus

Haldusreformi üks variantidest näeb ette OÜ Sadala Agro maade poolitamist. Kantkülast Sadala poole jäävad maad läheksid Jõgeva valla alla. Kantkülast Torma poolsed maad tuleksid Torma (või uue valla Mustvee) alla.

Selgusetu on, mismoodi seda kõike praktikas ellu viima hakatakse ja kes võtab üle lahendamata probleemid. Kui OÜ Sadala Agro jätkab tegevust ainult tulevase Jõgeva valla piirides, kaotab ta palju

viljakaid maid.

Ettevõtlus maal sõltub nn riigi hoobadest Vallavanema arvates ei ole riik tekitanud ettevõtjates linnast maale tulemise motivatsiooni. "Et siia tulla, peaks ettevõtja saama mingi eelise, kas siis maksusoodustuse või mõnel muul moel. Praegu niisugust hooba ei ole ning ei ole ka ettevõtluse linnast maale tulemise märke," kommenteeris Mati Kepp.

Torma ettevõtlus on suuresti seotud põllumajanduse, metsa ja kaubandusega. Liha töödeldakse ja vorste toodetakse OÜs Torpak. OÜ Tomel remondib autosid ja veab ka prügi. OÜ Sartoriusel on nii

bensiinijaam kui ka bussid. OÜ Astem peab endises mõisakeskuses poodi. Tormas, Sadalas ja Rääbisel tegutsevad puidufirmad.

Tugev kooliharidus

Vallas tegutseb kaks põhikooli: 124 õpilasega Sadala ja 206 õpilasega Torma kool. Samuti töötab Tormas 100 kohaga lasteaed. Tahtjaid on rohkem kui kohti. Nendega, kes ei ole lasteaeda pääsenud, tegeldakse üks kord nädalas.

Paar aastat tagasi alustas Tormas kooliteed üle 30 lapse. Torma kooli nooremad klassid on suured, vanemates klassides on õpilasi vähem. Kuuekümnest õpilasest omandab 18 keskharidust Tartus. Haridustee jätkajate suur arv annaks ka Tormas keskkooli mõõtmed välja. Selle tegemine on alates 1950. aastatest päevakorral olnud. Kõrgemaid haridusjuhte on seni aga kammitsenud kartus, et Mustvee Keskkool hakkab seetõttu hääbuma. Vallavanema Mati Kepi sõnul ei ole siiani olnud muret, et lapsed konkurentsis vastu ei pea.

"Maale ei ole praegusel ajal otstarbekas enam keskkooli rajada. See maksab liiga palju. Suuremad keskused tõmbavad enda poole nii haridus- kui ka muu elu. Samad tendentsid on täheldatavad ka arenenud riikides," konstateeris vallavanem.

Vanurid talveks keskusse

Vallavanema arvates ei olda Eesti riigis jõutud nende inimesteni, kelle abivajadus tekib tulevikus või seoses aastaaegade vaheldumisega. Nii on nn metsatalu vanuritel talvel endiga raskem hakkama saada kui suvel. Vallavalitsusel on plaanis hakata neid vanemaid inimesi talveks keskustesse tooma. Suvel, kui on tahtmist ja jõudu, võivad nad oma tarre tagasi minna.

Sadalas on valminud kaks sotsiaalkorterit: kolm kohta nii naistele kui ka meestele. Ka teistesse keskustesse on plaanis ehitada sotsiaalkortereid, mis võtaksid vastu teisigi abivajajaid.

Vald tuleb inimestele lähemale

10-15 külavanemat hakkab tulevikus vallavalitsuses külaelanike huve esindama. Eesmärgiks on, et informatsioon ja probleemid tuleks kiiremini külast valda ja vastupidi. Välja on töötatud vastav külavanema statuut. Külavanemad peaksid ära hoidma valla kaugenemise inimestest ja aitaksid elavdada ka seltsielu.

Torma haldusreformis ei osale

Torma vallavolikogu otsustas, et ei osale haldusreformis, kuna piltlikult väljendades ei taha ennast enda kätega kägistada. "Siiani ei ole aru saadud, mida haldusreform (loe: liitmine) annab, sest vastavaid analüüse ei ole tehtud. Samuti ei ole selge, milliseid funktsioone peaks tulevane omavalitsus täitma. Kui vabariigi 240 omavalitsusest tuleb enesega ilma riigi dotatsioonita toime ainult 15, siis on süsteemis midagi viga," arvas vallvanem Mati Kepp ja lisas: "Imestama paneb, et valitsus on välja töötanud ainult ühed juhised. Iga valitsuse liige paiskab välja oma haldusreformi variandi, millest ei saa aru, kelle seisukoht see on, kas isiklik (nagu Toivo Asmeri 15+5) või ametlik, ja millistele seadustele see tugineb. Kahe, kolme jne kerjuse asemel on tulevikus üks kerjus. Edasiminek on arvude keeles tugev," märkis Mati Kepp.

Tormasse jäägu vald edasi

Torma ja Peipsiäärse piirkonna tõmbekeskus on välja kujunemata. Tormalased sõidavad rohkem Jõgevale ja Tartusse kui Mustveesse.

Mustvee kauplusi külastati eelkõige nõukogude ajal. Praegused poed on langenud külakaubanduse tasemele. Mati Kepi arvates ei anna Mustvee tõmbekeskuse mõõtu välja.

Sadalas elav taimetoodangu inspektsiooni Jõgeva büroo peainspektor Mati Stokkeby pidas sealsele rahvale oluliseks, et Sadala ja Torma ei muutuks ääremaaks. Sadala Põhikooli direktor Riina Kull ütles Vooremaale, et Sadala inimesed ei taha olla tuulte tõugata. "Parem olla tuntud Torma vallas kui ääremaa Jõgeva vallas," lisas ta.

Ants Soodla Sadalast sõnas, et Torma vald jäägu senistesse piiridesse.

RAIVO SIHVER

KULTUUR

Helgi Sallo andis hiilgava etenduse

Üleöö suure käraga telestaariks saanud kipuvad eetrivalguses kiiresti läbi põlema. Helgi Sallo kohta see reegel ei kehti: elukogenud proua Almana Õnne tänavalt on ta teleekraanile niisama oodatud kui mitukümmend aastat tagasi kuumade Horoskoobi-hittide esitajana.

"Almana olen ma peaaegu et mina ise. Teksti õpin pähe, aga näidelda pole üldse vaja," ütles Helgi Sallo, kui möödunud reedel Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis kohvikuõhtul üle hulga aja Jõgeva rahvaga näost näkku kohtus. Põhitöö on Sallo teinud siiski teatris.

Kuna Tallinna Muusikakooli lauluerialale Helgi Sallot omal ajal kesise häälematerjali pärast ei võetud, jõudis ta Estonia lavalaudadele üsna tavatut teed pidi. Konservatooriumi lavakunstikateedri teises lennus polnud tüdrukut, kes diplomilavastuse, Bernsteini muusikali "West Side Story" peakangelanna Maria partii ära oleks suutnud laulda, ning konkursiga pääses sellesse rolli kokaameti kõrvalt teatriühingu lavakunstistuudios õppiv Helgi Sallo. 1964. aasta eelviimasel päeval esietendunud "West Sideil" oli edu ja Sallo jäigi teatrisse, tõestades oma aastakümnete pikkuse lavakarjääriga, et diplom pole see, mis inimesest laulja või näitleja teeb.

Mariast Dollyni

Nii mõnigi aktiivsest lavaelust taandunud artist kurdab takkajärele, et unistuste roll jäi mängimata. Sallo võib pigem öelda, et on saanud teha selliseid rolle, millest ta diplomeerimata lauljana unistadagi poleks osanud. Näiteks ooperirolle, nagu Zerlina Georg Otsa lavastatud "Don Giovannis". Zerlina on üks neist teatritöödest, mis lauljale igaveseks hinge jäänud, nagu aastaid iga pühapäev lastele mängitud Pipigi. Esikrolli, "West Sidei" Mariaga käib aga kaasas väike kripeldus, et seda kogenumana uuesti ei saanud teha. Viimaseks suuremaks rolliks jäänud "Hallo, Dolly" nimiosa ajab hinge kripeldama jälle sellepärast, et see sai tehtud lavastaja poolt untsu lastud lavastuses. Sellele vaatamata tuli "Dolly" viimast, Sallo lahkumisetendust vaatama meeletu rahvamass.

"Ilmselt on see, mis ma oma parema äratundmise järgi aastate jooksul laval teinud olen, siis rahvale hinge läinud," arvas Sallo. "Numeroloogid on mulle ennustanud, et millalgi 75. eluaasta paiku tuleb minu elus veel üks suur tõus. Kas see tähendab, et suren ära ja lähen taevasse, või naasen äkki lavale, seda ma ei tea. Dollyt kõlbaks igatahes ka selles vanuses veel teha," arvas Sallo.

Hiir ja isamaa

Vastates küsimusele, kas teatris oli nõukogude ajal parem olla kui praegu, ütles Sallo, et olnud aegu ei tahaks ta mingil juhul tagasi.

"Peaosi käisid siis nii mõnedki partei keskkomitee kaudu välja kauplemas, välismaale pääsesid põhiliselt parteilased ja sõprusühinglased, igast süütust muusikalirepliigistki võisid "organite" esindajad poliitilise allteksti välja lugeda. Praegune tasustamissüsteem, kus rolli kaalukus ja mängitud etenduste arv tugevasti rahakotti mõjutavad, kannustab endast tunduvalt rohkem andma, kui kunagine kuupalk."

Kuigi Sallol on lõuad alati paraja paiga peal olnud ja nõukogude võimu kiitmine oli viimane, milleks ta neid kasutas, lasti ka teda vahel väljamaale. Elu võimsaim menu olnud tal Alžeerias, kus saalitäis tõmmusid islamiusulisi mehi tal käes lausa kiunus. Hiljem selgunud, et põhitöö teinud ära laulja kleit, mis tavatu nurga alt langeva valguse käes läbipaistvaks osutus.

Belgiasse sattunud Sallo ajal, kui seal parasjagu mingi sionismiafäär kääris ja äärmuslaste esindajad saali mitu kotitäit hiiri lahti lasksid. Laulja näinud küll, kuidas näriliste hordid lavale lähenevad, aga Moskvas oli kästud "za otetšestva" oma parim anda ja lõpuks laulis paaniliselt hiiri kartev Sallo peo peal hiirt silitades. Ja langes pärast šoki tõttu täielikku hüsteeriasse...

See kohvikuõhtu kujunes tänu Sallo spontaansusele, siirusele ja jutustamisannile hiilgavaks etenduseks. Kes osa sai, ei kahetsenud.

RIINA MÄGI

Nõustamiskeskus aitab mures ja kriisis

Üleeile avati Jõgeval ametlikult nõustamiskeskus. Sisulist tööd on aga Jõgevamaa Nõustajate Ühendus teinud juba aastajagu.

Möödunud aasta novembris registreeriti mittetulundusühing Jõgevamaa Nõustajate Ühendus, juhatuse esimeheks sai kooliarst Vilve Vend. Sestpeale hakati tegelema psühholoogilise nõustamisega ning paralleelselt ka ruumide remondi ja sisustamisega keskuse loomiseks. Selle aasta jaanuarist on olnud võimalik pakkuda mitmesugust psühholoogilist abi noortele ning pere- ja kutsenõustamist.

Sügisest alates on regulaarselt hakatud koguma, vahendama ja jagama infot, eelkõige abiks noortele. Ühendus on oma tegevusajal korraldanud erinevate alade inimestele koolitusi, infopäevi ja seminare. Tegevusse on kaasa haaratud oma ala spetsialiste nagu psühholoogid, arstid, õpetajad, kutsenõustajad, juristid.

Üleeilseks oli ühendus Jõgeva vallavalitsuse saali kutsunud omavalitsuste sotsiaaltöötajad, koolide psühholoogid ja teised, kes inimeste murede ja probleemidega pidevalt tegelevad.

Seminaril "Kuidas end ja teisi aidata" andis kõigepealt nõu ja näpunäiteid Tartu Ülikooli lastekliiniku psühholoog Ruth Raielo sellest, kuidas olla hea aitaja ja mismoodi iseennast läbipõlemise eest kaitsta. Nagu märkis seminari juhatanud maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Imbi Jäger, võis selle käigus iga kuulaja ühtlasi oma elust iseendale näiteid tuua.

Seejärel mindi teoorialt juba praktilisele elule lähemale. Maakonna alaealiste komisjoni sekretär Sirle Kurs kõneles võimalusest, kuidas

noored üksteist ise abistada saaksid. Ühtlasi käis ta välja mõtte, et nõustamiskeskuse juures võiks rakendada nn noorte vestlusringi. Noorel inimesel oleks sel juhul võimalus oma probleemi arutada esmalt omavanuste keskis, sest alati ei söandata kohe kõiketeadjatest suurte inimeste juurde minna.

Pärast seminari suunduti Jõgeva vallavalitsuse poole pealt Piiri tn 4 asuvas hoones korrus allapoole, et uudistada nõustamiskeskuse uusi ruume.

"Võimalused ja tingimused on nüüd olemas, et nõustamiskeskus avada," ütles Vilve Vend. Sügisest alates on projektijuhina ametis Maire Püss, kes keskuse tööd koordineerima hakkab. "Me ei taha jääda kaugeltki ainult Jõgeva-keskseks," märkis Vilve Vend. Üks koolitus Põltsamaal on juba tänavu sügisel ära peetud ja väljasõite on edaspidi plaanis erinevatesse maakonna paikadesse veelgi.

Meeldivat ja hästi sujuvat koostööd soovisid nõustamiskeskusele maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Ülle Krikmann, Põltsamaa linnavalitsuse poolt Kaire Bubnis, Anneli Lääne Jõgevamaa Tööhõiveameti ja Punase Risti poolt, kriminaalhooldusameti, Kesk-Eesti lastevanemate ühenduse esindajad ja teised tulevased võimalikud koostööpartnerid.

Nõustamiskeskusesse on võimalik helistada nüüd iga päev ja jutule soovimiseks registreerida, kui mured hakkavad üle pea kasvama, olgu siis tegu pereprobleemide või mistahes hingehädadega või vajatakse kutsenõustamist.

Esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti on psühholoogid Ave Palm ja Marika Leitma nõustamas kohapeal. Perepsühholoog Marju Selg käib Jõgevale Tartust. Koolitusi korraldama kutsutakse veel erinevaid oma ala asjatundjaid ja spetsialiste.

VAIKE KÄOSAAR

Eluloovõistlus "Minu ja minu pere elu ENSVs ja Eesti Vabariigis"

Kas me ei hakka juba unustama, kuidas me elasime ENSVs? On õige aeg oma mälestused sellest ajast kirja panna!

Ühendus Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseum kuulutavad välja eluloovõistluse "Minu ja minu pere elu ENSVs ja Eesti Vabariigis". Ootame elulugusid, kus on põhjalikumalt keskendutud nõukogude perioodi argielulistele üksikasjadele.

Tuletage meelde, kuidas te elasite kuni 1991. aastani. Kus te tookord elasite, millega tegelesite, milline oli teie pereliikmete toonane elusaatus? Missugused olid teie pere kavad oma elu seadmiseks järgneva kümnekonna aasta jooksul? Kirjutage nii majanduslikest kui ka mittemajanduslikest unistustest.

Millised muutused tõi pere ellu Eesti iseseisvumine ja sellele järgnenud kümme aastat? Mis oleks olnud teie peres olemata, kui elaksime jätkuvalt ENSVs? Kirjeldage oma argielu ning unistusi võimalikult täpselt.

Kirja tasub panna sedagi, millised teile olulised esemed teid tol eluetapil ümbritsesid. Kas teie kodu välisilme on tänaseks muutunud? Millised olid toonased inimsuhted teie ümber, kas need on muutunud? Kirjeldage nii enda kui ka oma lähedaste ja sugulaste elu enne ning pärast Eesti Vabariigi taaskehtestamist. Kui teil oli või on sugulasi välismaal, siis kirjutage ka nende saatusest.

Ootame elulugusid, kus on keskendutud enese ja oma pere, mitte ühiskonna arenguloole.

Töid hinnatakse kolmes eri vanusegrupis: kuni 25-aastased, 25-45-aastased, vanemad kui 45-aastased. Ehedamate elulugude autoreid ootab igas vanusegrupis üks 1000-kroonine auhind ja kolm väiksemat auhinda.

Võistlustöid oodatakse 1. veebruariks aadressil Tartu 51003, Vanemuise 42, Eesti Kirjandusmuuseum, Eluloovõistlus.

Eesti Kirjandusmuuseum

Eenok Haamerile anti piirivalve mälestusmedal

Eesti piirivalve taasloomise kümnenda aastapäeva puhul anti möödunud kolmapäeval Kadrioru lossis piirivalve mälestusmedaleid "Kümme aastat taastatud piirivalvet" neile, kes on seisnud piirivalve taastamise juures. Koos Mart Laari, Arnold Rüütli, Edgar Savisaare, Andrus Ööveli ja teistega omistati medal ka Eenok Haamerile.

Eenok Haamer on tegutsenud kolm ja pool aastat õppejõuna Remniku õppekeskuses, pidades piirivalvuritele loenguid eetikast. Esimese vaimulikuna pidas Eenok Haamer taasiseseisvunud Eestis jumalateenistusi sõjaväelastele. Samuti pidas Eenok Haamer üle viiekümne aasta esimese jumalateenistuse Kodukaitse esimesel aastapäeval. Tema teeneks loetakse ka lugupidamise süvendamist piirivalvurite seas ristiusu vastu.

Eesti riigile ja piirivalvele osutatud teenete eest on Eenok Haamerit tunnustatud ka varem. 1998. aastal omistati talle Eesti Vabariigi piirivalve III klassi orden.

"V"

SPORT

Janek Tombak on esimene olümpiamängudel võistelnud põltsamaalane

Teisipäeval korraldati Põltsamaa linnavalitsuses vastuvõtt Sydney olümpiamängudel võistelnud jalgrattur Janek Tombakile, kes on teadaolevatel andmetel esimene olümpiasportlane Põltsamaalt.

Linnapea Margi Ein andis Põltsamaal sündinud ja kasvanud tippsportlasele Sydney olümpiamängudel osalemise eest tänukirja ning kinkis Põltsamaa lossi pildiga seinataldriku.

"Vaadates telerist olümpiamänge, jälgiti Põltsamaal erilise huviga jalgratturite grupisõitu, kus võistles ka Janek Tombak, kes on minu teada esimene Põltsamaalt olümpiatulle pääsenud sportlane," lausus linnapea.

Vastuvõtul öeldi tänusõnu ka Janek Tombaki esimestele treeneritele Mallor Türnale ja Margus Ääremaale. "See, et olümpiamängudel võistles neli Jõgevamaa jalgratturit, polnud juhus. Treenerid Allar Tõnissaar, Kalev Raudsepp ja Ardi Väljaru panid aluse Martin Lillevere nimelise kolhoosi laste ja noorte spordikoolile, kus kasvas terve põlvkond sportlasi, kes praegu sõidab mööda maailma," arutlesid nad.

Praegu veedab Janek Tombak Põltsamaal puhkust. Järgmised tähtsamad võistlused on tal jaanuari lõpul ja veebruaris, ees ootab ka maailmakarika etapp.

"Olen praegu 24-aastane ning minu arvates peaksid jalgratturid olema kõige paremas vormis 29.-30. eluaastal," ütles Tombak.

Vestlusringis tekkis mõte taastada traditsioon korraldada Põltsamaal Riho Suuna velotuur, kusjuures avaldati arvamust, et selle võistluse ühel etapil võiks parimale sportlasele auhinnaks olla Janek Tombaki karikas.

JAAN LUKAS

Lauri Aus taastab tervist ja tunneb mõnu uuest kodust

Jõgevalt Tartusse eramajja kolinud profirattur Lauri Aus taastab praegu pärast jalaoperatsiooni oma tervist ning kavatseb peagi alustada tagasihoidlikumat pingutust nõudvate jooksu- ja ujumistreeningutega.

Möödunud esmaspäeval tehti tippjalgrattur Lauri Ausile Tallinnas Mustamäe haiglas operatsioon, kus tal eemaldati jala närvikoe ümber tekkinud sidekude.

"Minu jalahäda võis alguse saada aasta algul. Ühel hetkel tundsin, et jõud ei pääsenud vasaku jala lihastesse, mingid kanalid olid ära blokeeritud. Valu polnud kuigi tugev ning ma suutsin seda taluda. Jõud hakkas aga jalast kaduma. Et uuringutel midagi ei leitud, jätkasin treenimist ja võistlemist. Mõtlesin siiski, et ehk pole mõtet Sydney olümpiamängudele võistlema minna, kuid treenerid pidasid minu osalemist vajalikuks, sest kedagi polnud asemele saata. Olen võistelnud kolmel olümpiasõidul. Võistlejate taseme ja konkurentsi poolest on maailmameistrivõistlused tugevamad, sest maailmameistrivõistlustel on silmapaistvamate rattariikide meeskonnad 12, olümpiamängudel aga 5-liikmelised," rääkis Lauri Aus.

"Pärast olümpiamänge tegid meedikud Lyoni linnas kindlaks, et istmikunärvi juures on mul sidekude, mis Tallinnas eemaldatigi. Teadmine, et mind opereerinud arst Eldur Annus on opereerinud teisigi sarnaste tervisehädadega tippsportlasi, lisas kindlustunnet. Eesti arstid täiendavad end pidevalt ja on minu arvates maailmamastaabis täiesti arvestatavad meedikud," arutles jalgrattur.

Eelmisel teisipäeval haiglast koju saanud Lauri Aus taastab praegu tervist ning käib magnetravil. Sel nädalal kavatseb ta alustada rahulikumate jooksu- ja ujumistreeningutega. Jalgrattasadulasse ei soovita arstid tal enne pooleteise kuu möödumist istuda.

"Nüüd, kus Tartus elan, on mul rohkem võimalusi tulevikus käia treeningutel ka huvitavatel ja mägistel Lõuna-Eesti teedel," ütles Aus.

Lauri Ausi, abikaasa Kristeli ning pisipoja Arturi uus kodumaja asub Tartus Narva maantee lähedal Raadi linnaosas uues elamurajoonis.

"Vahepeal mõtlesime, et ostame vana maja ja taastame selle. Siis aga otsustasime lasta ehitusfirmal Lähte Ehitus uue maja ehitada. Jõusaali mul majas pole. Mitmesuguseid harjutusi on võimalus teha sauna eesruumis," ütles Lauri Aus.

"Mõistagi ei kaota meie pere suhteid Jõgevamaaga, kus elavad minu ja abikaasa vanemad," kinnitas Lauri Aus.

JAAN LUKAS

Spordi lühiridu

Pedja Pistriku 20. turniiril oli 16 osavõtjat, neist neli noort põhiklassis.

Seekordne rändauhind oli mängus viiendat korda. Eelmised kolm on võitnud jäädavalt Edo Jaanuska, Raimond Tamla ja Hans Vaab. Teist korda selle rändauhinna võitnud Edo Jaanuska tegi ainult ühe viigi ning kogus 10,5 punkti 11st. Teiseks jäi eelmise aasta parim Urmas Visk 9,5 punktiga. Võrdselt 7 punkti kogusid Kaarel Ots ja Jaan Peets. Plusspoolele jäi veel 6,5 punktiga parim kohalik kabetaja Rein Orav.

Noored mängisid kuus ringi ja võitjana kogus Uhur Visk (Jõgeva) 11 punkti 18st. Järgnesid Endel Jänes (Lustivere) ja Rein Kark (Vaimastvere), punkte vastavalt 10,5 ja 8,5. Peale nende kolme, kes rändauhinna võitnud jäädavalt, on võidurõõmu maitsnud Kaarel Ots, Urmas Paluoja (ainukese kohalikuna), Heldur Laumets, Sulev Luht ja Urmas Visk.

Järjekordselt asuvad kabetajad laudade taha 12. novembril kell 10, siis algab Jõgeva Päästeameti saalis Jõgeva Majandusühistu 10. turniir. Nende kahe võistluse põhjal selgub maakonna esindus "Jõud" vabariiklikeks meistrivõistlusteks. Kivi tammi!

SULEV LUHT

***

Põltsamaa, Tapa, Türi ja Nõmme said linnaõigused 1926. aastal. Põltsamaa sportlasperel on tihedad sidemed Tapa sportlasparemikuga males, bridžis, jalgpallis, linnajuhtide tasemel ka võrk ja korvpallis, petankis, mälumängus. Neil päevil võrreldi spordis võimeid Põltsamaal.

Petankis tegid kaasa Põltsamaa linnapea Margi Ein, abilinnapea Tiit Kulu ning nende Tapa ametikaaslased Voldemar Nellis ja Kuno Rooba. Võit 7:5 kuulus Põltsamaale. Ka Põltsamaa esindusvõistkond, kus mängisid maakonna meistrid Maire Lepp ja Uno Valdmets ning kurnimängu eestvedaja Vitali Topkin, sai 13:9 võidu.

Võrkpallis võitis linnavalitsuse töötajatest ning volikogu liikmetest koostatud võistkond (Kaia ja Hannes Sarap, Mart Joosep, Margus Metsma, Ville Tamm, Villu Ojassalu) Tapat 2:0 ning Põltsamaa veteranid (Toivo Uusna, Mihhail Somelar, Uno Valdmets, Villu Ojassalu, Raivo Lehiste, Raimo Metsamärt) Põltsamaa-Tapa linnavalitsusevolikogu koondvõistkonda 3:0.

Nauditi sauna ja basseinimõnusid, otsiti ühiselt vastuseid Villu Ojassalu koostatud Sydney olümpiamängude küsimustele. Järgmisel aastal, mil mainitud linnad tähistavad 75. sünnipäeva, üritatakse paaril korral spordis võistelda neljakesi.

OSKAR PURI

MITMESUGUST

Paunveres peeti jälle laata

Peale selle, et "Kevadest" tuntud kellamees Lible nalja ja napsimees oli, oli tal alati ka midagi müüa, osta või vahetada. Palamuse Gümnaasiumis hoitakse Lible vaimu alal sügiseste Lible laatade korraldamisega.

Kui Vooremaa möödunud reede pärastlõunal Palamusele jõudis, oli laat koolimaja teise ja kolmanda korruse koridorides juba tunnikese tuurinud. Ringi vaadates kandus mõte nostalgiliselt Eesti turumajanduse päikeselistesse taassünniaegadesse, sest pakutavaimaks ja ostetavaimaks kaubaks tundusid olevat omaküpsetatud vahvlid. Peale söödava kauba võis lettidelt leida igasugust pudipadi: juuksehoidjaid ja nipsasjakesi, raamatuid ja kleepse, aga ka väikese töökorras raadio ja seinatelefoni.

"Raadiol vajavad ainult patareid vahetamist, siis võtab kõiki jaamu," ütles seitsmendikust Helar raadiot demonstreerides ja ei jätnud kohe kiitmata ka mugavat seinatelefoni, millel numbrivalimisnupud otse toru küljes. Just Helar pälviski hiljem laada korraldanud kümnendalt klassilt aktiivse kauplemise ja reklaami eripreemia.

Loomulikult võis lettidel kohata ka Paunvere-stiilis pilakaupa, nagu näiteks kaheksanda klassi Kairiti pakutud pirnikompott, mis kujutas endast purgis kollase vedeliku sees ujuvaid elektripirne.

Mehed haamri alla

Kui varasematel laatadel (mitu neid juba peetud on, ei mäletagi keegi täpselt) oli vaid Lible vaim õhus hõljunud, siis seekord käis Paunvere kellamees lausa lihalikul kujul, st kümnenda klassi Toomase kehasse pugenuna lettide vahel ringi, hoides kauplemiselevust ülal ning andes läbi mögafoni rahvale teada, mis kuskil toimumas.

Üks laada pikemaid järjekordi püsis šokitoa ukse taga. Mis sisenejatega pimendatud klassitoas õigupoolest sündis, ei tea, aga väljudes olid kõigil miskipärast pead märjad. Veel võis laada ajal füüsikaklassis krooni eest "Vedelvorsti"-nimelist filmi vaadata või 4H klubilaste sisustatud kohvikus istuda.

Laada lõpetuseks peetud oksjonil tekitas lõbusat elevust see, et laada korraldanud kümnendikud seal kolm oma klassi poissi maha parseldasid. Ostja sai õiguse teha oma elava "kaubaga" poole tunni jooksul enamvähem seda, mida tahab. Vürtsi lisas asjale see, et mahakaubeldava isik avalikustati alles siis, kui müügitehing sooritatud.

Blond pikajuukseline Küllä oli igatahes seitsme krooni eest omandatud Ülari üle silmnähtavalt rõõmus ning vastas küsimusele, mida ta ostuga peale kavatseb hakata, itsitades: "Eks ma vaata, milleks ta võimeline on."

Kihiline kvaliteet

Vahvlineelud olid allakirjutanul juba laadale saabumisest saadik käinud, ent selleks ajaks, kui ametitöö enamvähem tehtud sai, olid letid paraku hõrgutavatest pruunikatest rullidest lagedaks söödud. Ühe vahvlimüüja siiski veel leidsin: viienda klassi Liisa. Vahvlid olid tal erilised, mitte rulli keeratud, vaid sirged ja kahekihilised, šokolaadikreem vahel. Kuulnud hinda neli krooni - hüüatasin dramaatiliselt: "See on ju röövimine!", sest senini olin silmanud umbes krooniseid vahvlihindu.

"Mitte röövimine, vaid kvaliteet," vastas patsi ja prillidega ärinaisehakatis silmagi pilgutamata. Hambad vahvlisse löönud, pidin tunnistama, et kvaliteedi koha pealt oli tal õigus. Ja et sellise suuvärgiga piiga võiks õigupoolest hommepäev müügiesindajaks või suhtekorraldajaks hakata.

RIINA MÄGI

Lubatud viiest karust lasti vaid üks

Eelmisel nädalal lõppes kolm kuud kestnud karujahihooaeg. Jõgevamaal lubati loendatud 108 pruunkarust küttida viis, kuid lasti vaid üks.

Jõgevamaal lasti mullu neli, tunamullu üheksa pruunkaru. Tänavu eraldati kokku viie karu laskmise load Jõgeva Jahimeeste Ühingule, Jahiseltsile Gustav, Kullavere Jahiühistule ja Põltsamaa Jahiseltsile. Ainukese, kuid harukordselt suure, 366 kilo kaalunud ja maailmarekordile lähenevate koljumõõtmetega mesikäpa tabas Gaido Padrik Rääbisel.

Jahimeeste arvates jäid karulaskmise load kasutamata mitte seetõttu, et karusid on liiga vähe, vaid taheti tabada võimalikult suurt looma, millest saaks väärtuslik jahitrofee. Samuti ei kütita poegadega emakaru. Üleeelmisel nädalavahetusel jäi kahe pojaga karu koguni mitmel korral Jõgeva jahimeeste vaatevälja.

"Loota on, et ka edaspidi võime mõne karu küttida. Lisaks hundile ja koprale on Eesti taotlenud Euroopa Komisjonilt erandit ka ilvese ja pruunkaru puhul. Esialgsetel tehnilistel konsultatsioonidel on selgunud, et Eesti võib tulevikus vähemalt piiratud ulatuses jätkata nimetatud liikide arvukuse reguleerimist," teavitas Vello Einaru Jõgevamaa Keskkonnateenistusest.

ARDI KIVIMETS

Isadepäev ja mardipäev Tõrukeses

Põltsamaa LasteaedAlgkoolis Tõruke tähistatakse sellel nädalal isadepäeva ja mardipäeva.

Sel puhul korraldatakse poistenädal. Toimub osavate poiste päev koolis ja poistemängude hommikud lasteaias. Lasteaia vanemad rühmad käivad õppekäigul päästeametis, nooremad külastavad mõnda oma rühma isa tema töökohal või kutsuvad endale külla ning peavad isadeemadega koos ka perepäevaõhtuid. Rühmades kujundatakse fotostendid "Mina ja minu isa" ning koolis avatakse seinaleht teemal "Poiste unistused või mis on poisile tähtis", mille poisid ise oma käega kujundavad.

Nädala lõpuks avatakse kaks näitust. Lasteaiarühmad valmistavad raamatud meeste töödest ja tegemistest ning koolipoisid toovad näitusele oma lemmikmänguasjad, mille juurde lisavad nad ka omapoolsed kommentaarid selle omamise, kasutamise jne kohta. Neljapäeval on koolil kohtumine politseitöötajatega.

Kogu nädalat läbib viisaka poisi teema. Meeldetuletuseks, kuidas käituda, on kujundatud fuajeesse viisaka poisi reeglite leht ning nädala jooksul on võimalik postkasti kaudu saata kirju teemal "Mida ma nägin täna head". Kokkuvõte nendest kirjadest tehakse nädala lõppedes.

MERJE OLM,

Põltsamaa linnavalitsus

Valitakse Mustvee Aasta Isa

Mustvee Isamaaliidu Naiskogu naised valivad teist aastat järjest Mustvee Aasta Isa.

Isadepäevaks, 12. novembriks selgub tubli pereisa, kes on aktiivselt kujundanud meie linna argipäevaelu ja kaasa aidanud Mustvee tuntusele ka kaugemal.

Kõige tublima väljaselgitamisel võib kaasa aidata iga linnaelanik. Kui kellelgi on välja pakkuda oma kandidaat, palun helista julgelt 26 614 (soovitavalt õhtusel ajal). Eelmisel aastal pälvis Aasta Isa tunnustuse Jaan Eiser.

ANNELI KORELA

POLITSEIKROONIKA

Jalgratturile sõideti autoga otsa

Raske liiklusõnnetus juhtus Põltsamaal Nurme ja Pargi tänava ristmikul esmaspäeva hommikul poole üheksa ajal. Vasakpööret sooritama asunud Katre (1973) ei lasknud oma sõiduautoga läbi otse liikunud jalgratturit ja sõitis talle otsa. 1922. a sündinud Aliide sai vigastada ja ta toimetati Tartu haiglasse. Autorooli hoidnud daam oli kaine.

Pühapäeval varastati kallis jalgratas

Pühapäeval või öösel vastu esmaspäeva on Jõgeva vallas Kassinurmes varastatud jalgratas Peugeot. 18-käigulist sõiduvahendit hoiti kannatanu abihoones, mille rippluku varas maha murdis. Vargusega tekitati kannatanule 4000-kroonine kahju.

18-aastaseks saanud Kristot kahtlustatakse jälle varguses

Ööl vastu 3. novembrit murti Tormas sisse OÜ Ehtor Ehitus laoruumi. Varas oli ära viinud alumiiniumist aiakäru, 49 kg naelu, neli rulli tapeeti ja purgi Pinotexi. Nädal aega varem oli Torma alevikus varastatud kahest laudaboksist kummastki üks kana ja ööl vastu 1. novembrit veel üks kana laudast, kust enne oli kana juba varastatud. Lisaks ilmnes, et ühelt perenaiselt oli varastatud üks alumiiniumist aiakäru.

Nüüdseks on selgunud, et vargustes kahtlustatakse äsja 18-aastaseks saanud Kristot ja ta on vargusi ülekuulamisel tunnistanud. Nooruk on juba varem varguste eest kohtu all olnud ja siis saadud karistuse ära kandnud.

Poe seina lõhuti betoonist postiga

Ööl vastu teisipäeva murti Puurmanis sisse Põltsamaa MÜ kauplusse. Lõhuti ukselukk ja vahesein. Sein purustati 185 cm pikkuse betoonist postiga, mis võib olla kilomeetripost maantee äärest. Post jäeti maha, ära viidi kümmekond või rohkem pudelit alkohoolseid jooke ja üsna suures koguses sigarette. Kahju on veel selgitamisel.

Varastati 4500-kroonine jalgratas

Teisipäeva keskpäeval kella ühe paiku varastati Põltsamaal Veski tänava ühisgümnaasiumi juures asuvast rattahoidlast 4500 krooni maksnud 21-käiguline jalgratas Centano. Osutus, et ratta vehkis sisse tundidest poppi teinud 15-aastane sama kooli õpilane, kes on ka asja kohta oma ütlused juba andnud.

Mees lõi teist noaga näkku

Viinavõtmise käigus ägenes kahe mehe vahel üks aegu tagasi olnud tüli. Purjus Vello lõi oma tehtud noaga kaaslast näkku ja tekitas talle kehavigastuse, millega 1976. a sündinud Aksel viidi Jõgeva haiglasse. Terariistaga teisele kallale läinu helistas juhtunust politseisse ja tal tuli öö politseis ära magada. Veriseks kujunenud tüli juhtus teisipäeva hilisõhtul Pikknurmes.

Ülevaade 10 kuu kuritegevusest maakonnas

Kurvas tõdemuses, et üle mitme aasta on Jõgevamaal siiski kuritegevus tänavu kasvama hakanud, on lohutavat ennekõike selles, et kasvust moodustavad 23,61% korduvalt purjuspäi autoga sõitmised, et kasvanud pole röövimised ja avalikud vargused ning rasked ja ülirasked tahtlikult tekitatud kehavigastused, et I astme kuriteod moodustavad kuritegevuse üldarvust 2,27% (mullu 2,79%), et vähenenud on vargused korteritest ja salajased vargused on suurenenud eeskätt metallivarguste arvelt.

Vooremaa

Neljapäev, 9. november 2000. a.

Elektririke tekitas Põltsamaa trükikojas ööpäevase tööseisaku

JAAN LUKAS

Ettepanekud haldusreformiks

PEEP LILLEMÄGI

Linnalehte hakkab välja andma OÜ Multi Maksi

AARE KIRNA

ARVAMUS

Maamees nõuab riigilt selgust

URMAS LAHT,

Maaelu kriisitoimkonna esimees