Vooremaa
Turismitaludes puhkamine muutub järjest populaarsemaks
Mõnegi talu sissetulekuallikaks on turismiteenus. Paraku pole kõikjal Jõgevamaal sobivat keskkonda turismimajandusega tegelemiseks.
Puhkust turismitalus on hea võimaldada Peipsi piirkonna majapidamistel. Kodaveres asuva Hansu turismitalu peremees Hans Kalling meenutas, kuidas turismiettevõtlusega alustati.
“1982. aastal kolisime minu emakoju Kodaveresse, kuhu kurgimüügist teenitud raha eest uued hooned ehitasime. Sõbrad ja tuttavad hakkasid meie talus suvepuhkust veetma. Nii tekkiski mõte rajada turismitalu, millele möödunud aasta detsembris tegevusluba väljastati. Loa saamiseks tuli täita terve rida nõudeid, muuhulgas varustada maja veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga.”
Välismaalastele meeldivad talulõunad
Hansu turismitalus on puhkajate majutamiseks mõeldud toad elumaja ülemisel korrusel. Hiljuti ehitati ka endine elumaja ümber puhkemajaks, milles samuti kaks väikest tuba on. “Laenu pole me turismitalu rajamiseks võtnud, kõik vajalikud tööd on tehtud oma vahenditest,” märkis Hans Kalling.
Hansu turismitalus on võimalus ööbida, keha kinnitada ning sauna kasutada. Kokkuleppel ümberkaudsete kaluritega võib ka Peipsile kalastama minna. “Meie talu kõige sagedasemateks klientideks on puhkama saabunud pered. Välismaised turismigrupid tellivad meilt aga talulõuna. Kui lõunal käijad kaasa arvata, on Hansu talu külastavate kodumaiste ja välisturistide arv peaaegu võrdne,” ütles perenaine Ilvi Kalling.
Hans Kalling on arvamusel, et Peipsi järv ja ümbritsev omapärane loodus on turistide kohalemeelitamiseks igati olulised tegurid. “Arvestades seda, et Peipsi järv on jagatud nelja maakonna vahel, võiks selle piirkonna tutvustamiseks ühise reklaamikampaania korraldada,” arutles ta.
Konservatiivsed sakslased
Hilja Alekand ja Endel Päll on üle paarikümne aasta Palamuse—Kuremaa maantee ääres asuvat Mokko talu taastanud. Nüüd pakub pensionieas abielupaar juba mitmendat aastat oma talus puhkamisvõimalust. Turismimajanduse korraldamisel lööb agaralt kaasa ka peretütar Külliki Alekand, kelle sõnul on suurenenud nii Eestimaa inimeste kui ka välismaalaste huvi veeta puhkus talus.
“Välismaalased, kes korra meie talus puhanud on, tulevad siia ka tagasi. Selliselt korraldavad eriti sageli puhkust keskmise ja vanema põlvkonna sakslased, kes muutuste suhtes on skeptilised. Ka Eesti turiste on hakanud meie talus rohkem käima, nii et tipphooajal tuleb isegi mõned puhkamishuvilised tagasi saata. Samas teeme me koostööd teiste Jõgevamaa turismitalude ja puhkemajadega. Näiteks kui Mokko talus vabu kohti pole, soovitame puhkajatel minna Puurmani vallas asuvasse Tammemäe turismitallu või Voore külalistemajja.”
Puurmani vallas asuva Härjanurme kalatalu peremees Aarne Liiv loeb oma majapidamist samuti turismitaluks. “Turismiteenuse pakkumine maal on üsnagi kasutamata võimalus. Turismitalu rajamiseks on aga tarvis looduslikke eeldusi, mida peab oskama ära kasutada. Turismitalu külastatavus sõltub paljuski ka juhusest. Näiteks kalatalu on mõnel päeval külastanud 50—60, kuid vahel kõigest paar inimest,” ütles ta.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Vaiatu rahvamajas käivad ettevalmistused 19. augustil toimuvaks koolilaadaks. Samal õhtul toimub Vaiatu rahvamajas miniõllesummeri tantsumaraton.
Nii Tabiveres kui ka Maarjas on pärast puhkust avatud lasteaiad. Käivad ettevalmistused V Maarja kodukandipäevdeks, mis toimuvad 19. augustil. Elistvere loomapargis on kuni 21. augustini avatud raamatunäitus “Metsa ja loodusraamat läbi aegade” ning näitus “Meenutusi mõisa ja talumajapidamisest”.
Vallavalitsus teeb interneti kodulehekülge. Neljapäeval algab Voore külalistemajas üleeestiline töötute maakondlike aktiviseerimiskeskuste nõupidamine. Esinema on kutsutud sotsiaalminister Eiki Nestor, Tööturuameti peadirektor Mati Illison, Jõgeva maavanem Margus Oro, sotsiaalministeeriumi ja maavalitsuse vastava ala töötajad. Kullavere jahimehed osalevad eeloleval nädalavahetusel Lääne-Virumaal, Kunda Lammasmäel toimuval 20. üleeestilisel jahimeeste kokkutulekul. Mõõtu võetakse mitmel alal: jahimeeste mitmevõistlus, jahilaskmine, viktoriin, jahijuttude vestmine, jahipasuna puhumine, kutsemeisterlikkuse võistlus. Kõigi alade kokkuvõttes selgitatakse välja toimekam võistkond. Eelmisel aastal said Kullavere jahimehed kolmanda koha. Sel aastal minnakse oma kohta kaitsma.
Täna toimub Adavere alevikus asuva kahe korteri osas suuline enampakkumine. Neljapäeval kell 16 autasustatakse kohvikus Rivaal heakorrakonkursi võitjaid.
Laupäeval toimus Põltsamaal Lossi restoranis minikonverents teemal “Põltsamaa lossi tulevikust”. Ettekandega esinesid Muinsuskaitseinspektsiooni direktor Anneli Randla, professor Helmut Piirimäe, ehitusinsener Heino Uuetalu, arhitekt Urmas Arike. Konverentsil viibis Saksamaa suursaadik Eestis. Samal päeval toimus Põltsamaa lossihoovis kontsert “Õhtu Lloyd Webberiga”. Esinesid Tallinna Filharmoonikud, Julian Lloyd Webber, dirigeeris Eri Klas. Eile toimus Põltsamaa linnavalitsuse istung. 12.—13. augustini osaleb linnavalitsus ja linnarahvas Puurmanis toimuvatel XXVI Põltsamaa suvemängudel.
Pühapäeval lõppesid Puurmanis VII Eesti segakoorilauljate suvepäevad kontsertjumalateenistusega Kursi kirikus. Saksamaal, Berliini lähedal Torgolowis viibivad keeleõppelaagris kümme Puurmani valla last ja seitse Põltsamaa last. Kaasas on kaks täiskasvanut. Saksa lapsi on laagris 18 ja kasvatajaid kolm. Juba nädal aega kestnud laager lõpeb 12. augustil. 12.—13. augustini toimuvad Puurmanis XXVI Põltsamaa suvemängud, kuhu on osalema kutsutud kõik Põltsamaa linnas ning Põltsamaa, Puurmani, Pajusi, Imavere, Kolga-Jaani ja Kõo vallas elavad inimesed. Võisteldakse kalapüügis, võrkpallis, sõudmises, korvpallis, kergejõustikus, petangis, juhtide mitmevõistluses, ujumises, köieveos, jalgpallis, rahvastepallis. Toimub ka jõumehe võistlus.
Pala Põhikoolis korraldatakse treeninglaagreid.
Laupäeval ja pühapäeval toimusid Palamusel Theodor Lutsu filmipäevad. Täna on koos konkursikomisjon Luua Algkooli juhataja leidmiseks. Toimub dokumendivoor. Laupäeval ja pühapäeval toimub Palamuse valla käsitöötegijate suvekool. Laupäeval esitab näitetrupp Palamuse veskis näidendit “Ulguv mölder”. Samal õhtul on Palamuse lauluväljakul disko.
Eelmisel reedel toimus pärast puhkust esimene vallavalitsuse istung. Arutusel olid selleks ajaks laekunud avaldused elanikelt. Neljapäeval kohtub vallavanem Heldur Lääne Soome Kihniö vallavanema Mauri Heinoneniga.
Mustvee spordihoones on kuni 10. augustini spordilaagris Peterburi korvpallurid.
Laupäeval toimusid Paduvere staadionil XXXII Otto Erimaa mälestusvõistlused kergejõustikus ja killamängud. 9.—11. augustini toimuvad Laiuse Põhikooli õppepäevad “Kuldne õlg”. Laupäeval ja pühapäeval toimuvad Siimusti savipäevad. Laupäeval on Kassinurme pargis esimesed külapäevad. Sel nädalal tuleb kokku ka Kuninga Aasta avaürituse, käsitöölaada korraldav Jõgeva vallavalitsuse ja kultuurikeskuse ühistoimkond.
Eelmise nädala teisipäeval külastas Jõgevat Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson. Kohtumisel linnavalitsusega arutati Jõgeva linna puhastusseadmete ja Jõgeva kultuurikeskuse rahastamise küsimusi. Eelmisel nädalal allkirjastati leping Keskkonna Investeerimise Keskusega nelja miljoni krooni osas Jõgeva puhastusseadmete ehitamise finantseerimiseks. Reedel kirjutati energiasäästu programmi raames majandusministeeriumis alla lepingule, mille alusel rahastatakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi aula ja võimla akende osalist väljavahetamist 250 000 krooniga. Eile avati Jõgeva kultuurikeskuse pargis nädal aega kestev linna lastelaager, korraldajaks Jõgeva Skaudimalev. Täna toimub Jõgeva kultuurikeskuses järjekordne ehitusalane nõupidamine. Oodatakse nii pea- kui ka alltöövõtjaid. Jõgeva linna veemajanduse parandamise programmi raames osalevad abilinnapea ja veemajanduse spetsialist kolmapäeval Tallinnas toimuval 17 linna veemajanduse arendamise nõupidamisel. Arutatakse programmi rahastamise küsimusi. Eeloleval nädalavahetusel, 11.—13. augustini osaleb Jõgeva linnavalitsus Harjumaal toimuvatel Linnade Liidu Suvemängudel.
ARVAMUS
Müüdid ja tegelikkus Narva Elektrijaamade ümber
Strateegilise investori kaasamine Narva Elektrijaamadesse aktsiate vähemusosaluse müügi teel on osa pikast protsessist, mis hakkab Eestis lähenema lõpule.
Erastamisprotsess on jõudnud infrastruktuuriettevõteteni, mis peab kindlustama need firmad vajalike investeeringutega ja oskusteabega. See on oluline ettevõtte pikaajalise arengu ja konkurentsivõime tagamiseks. See kehtib nii Narva Elektrijaamade kui ka Eesti Raudtee kohta.
Võib ju küsida: miks riik ise ei investeeri? Täna, kaheksa aastat pärast põhiseaduse vastuvõtmist rahvahääletusel, on meie riik siiski veel ülesehitamisjärgus. Väga palju on jäänud veel teha haridussüsteemi, sotsiaalsfääri, korrakaitse ja muude valdkondade ülesehitamisel ning ümberkorraldamisel, et need sektorid töötaksid võimalikult efektiivselt kõigi Eesti elanike huvides. Ümberkorraldusteks tuleb riigil kulutada palju raha ning see ongi üheks põhjuseks, miks ei saa riik maksudena kogutavaid summasid või ka laenuvõimalusi kulutada ettevõtlusele. Riigi seisukohalt ei ole otstarbekohane nii käituda, sest paljud olulised asjad jääksid siis tegemata.
Eesti Energial teised ülesanded
Võib ka küsida: miks ei investeeri Narva Elektrijaamadesse Eesti Energia? Tuleb arvestada, et Eesti Energia mitte üksnes ei tooda elektrit, vaid lisaks sellele vastutab elektri ülekande ja jaotuse eest. Kohtumistel Eesti erinevates maakondades olen ma kogenud, et suhtumine jaotusvõrgu teenustesse on täiesti ühemõtteliselt väga kriitiline. Omaaegsed kolhoosimajanduse tarbeks rajatud jaotusvõrgud on küll üle võetud, paraku ei rahulda need mitte mingil moel meie praegusi vajadusi.
Seetõttu tuleb Eesti Energial parandada mahukate investeeringute abil ennekõike jaotusvõrkude teenuste taset. Kui aga laenuressurss suunataks Narva Elektrijaama desse, tekib küsimus: mida hakata peale kaasaegsel tehnilisel tasemel toodetud elektriga, mida jaotusvõrkude puudujääkide tõttu ei õnnestu klientideni viia? Või kui õnnestub, siis ainult Tallinnas või suuremates linnades asuvate klientideni. Aga arenguks vajavad elektrit ka Saaremaa, Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa maakonnad!
Probleemidele selle kandi pealt lähenedes ja eeldades, et igaüks peaks jääma oma rolli ja funktsioonide juurde, jõuamegi järeldusele, et strateegilise investori kaasamine Narva Elektrijaamadesse on võimalikest lahendustest parim.
Kontroll jääb riigile
Narva Elektrijaamade aktsiate müügi oponendid ajavad sageli kas tahtlikult või teadmatusest segamini terminid. Räägitakse erastamisest. Tegelikult ei ole tegu erastamisega Eestis juurdunud tähenduses, see on vähemusaktsiate müük või, kui soovite, osa aktsiate võõrandamine. Seetõttu on erinev ja määratult mahukam ka investori väljaselgitamisel tehtav eeltöö, mille käigus tuleb tasakaalustada mõlema poole huvid.
Teise levitatava väärväite kohaselt loovutaks Eesti riik justkui täielikult kontrolli Narva Elektrijaamade üle. Eesti äriseadustik ütleb, et aktsiate müügi järel jääb 51% üldkoosoleku häältest Eesti Energiale ja 49% strateegilisele investorile. Sellest tulenevalt on Narva Elektrijaamade nõukogus otsustav sõnaõigus Eesti Energial. See puudutab muu hulgas ka otsuseid võimalike muudatuste kohta lepingutes.
Leping fikseerib teatud hetkel poolte vahel saavutatud kokkuleppe. Kui pooled või üks pooltest soovib teatud muudatusi sisse viia, pöördub ta teise poole. Kui teine pool loeb seda põhjendatuks, peetakse läbirääkimisi. Leping iseenesest pole midagi jäika, seda saab uute asjaolude ilmnemisel muuta.
Et aktsiate jaotuse erinevus on suhteliselt väike ning et säiliks investori huvi ja kindlustunne, siis on loomulik, et strateegiline investor saab veidi suurema otsustusõiguse ettevõtte juhatuse tasemel. See ei tähenda absoluutselt, nagu tõrjutaks Eesti Energia elektrijaamade juhtimisest kõrvale. Kohtade selline jaotus juhatuses tagab pigem investori huvi juhtida ettevõtet võimalikult paremini.
Kolmas müüt ütleb, et Eesti riik küsib aktsiate eest liiga vähe raha, et riik sisuliselt kingib aktsiad ameeriklastele. Ütlen vastu, et Narva Elektrijaamade aktsiate hind on välja arvutatud spetsiaalsete meetodite abil. Tuleb meeles pidada, et müügi objektiks pole piltlikult öeldes vaid katlad ja torud. Arvesse tuleb võtta kõik tehinguga kaasnevad kulutused, hüved ja kohustused. Sellest lähtuvalt on valitsuse küsitav hind, mitte vähem kui 54,5 miljonit USA dollarit, täiesti normaalne.
Oponentide väidet tehinguga kaasneva majandusliku kahju kohta pole paraku võimalik ei tõestada ega ka ümber lükata. Väide põhineb oletustele sündmuste kohta, mis võiksid tulevikus aset leida Euroopa elektriturul. Tuleb märkida, et Euroopasse ei õnnestu meil praegu elektrit müüa ega sealt ka elektrit osta. Pole lihtsalt juhtmeid, mis võimaldaksid sinna elektrit transportida. Nende juhtmete või kaablite rajamine on nii kallis, et äriliselt ei tasuks selline ettevõtmine ainult Eesti Energia ASi omal jõul end ära.
Hinnatõus ja kindlustunne
Kas sama tulemust, varustuskindlus koos sotsiaalsete ja keskkonnakaitse alaste tagatistega, oleks võimalik saavutada odavamalt? Minu hinnangul on vastus eitav. Projekt rajaneb laenukapitalil, mis tähendab, et projekti finantseerimisotsuse võtavad vastu pangad, projekt peab neile olema vastuvõetav, see tähendab piisaval määral tasuv. Hetkel fikseeritud tingimustega oleme peaaegu piiri peal, elektri madalam keskmine tootjahind tooks ilmselt kaasa projekti tunnistamise mittefinantseeritavaks ja seaks ohtu varustuskindluse.
Lõpetuseks lubage mul ümber lükata ehk kõige olulisem väärväide, see, mille kohaselt tõuseb elektrienergia hind plahvatuslikult vähemusaktsiate müügi tõttu. Elektrienergia hind koosneb paljudest komponentidest, elektrijaamade aspektist vaadelduna saame rääkida tootjahinnast. Olenevalt kogusest, mida elektrijaamad Eesti Energiale müüma hakkavad, pole tootjahinna tõus nii suur nagu on avalikkuse ees viimasel ajal käsitletud. Tootjahinna keskmine tõus jääb 15 aasta kaalutud keskmisena 15% lähedale. See teeb aastas vähem kui 1%. Kas see on palju? Seni on see olnud märksa kiirem.
Võttes arvesse Ida-Virumaal säilivaid ja elektrijaamade renoveerimistööde käigus lisanduvaid töökohti ning seeläbi vähenevaid sotsiaalseid pingeid, arvestades kodumaise põlevkivitööstuse ja elektritootmise jätkumist 15 aasta vältel koos garanteeritud varustuskindlusega, on selline väike hinnatõus paratamatu ja optimaalne. Odavamaid variante muude tingimuste samaks jäädes lihtsalt ei ole.
Nende lohutuseks, kes peavad põlevkivienergeetikat pahaks, saab öelda: “Kui te 15 aasta jooksul usinasti tegutsete ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu nimel kõvasti investeerite, olete te 15 aasta pärast elektriturul kõvad tegijad.”
MIHKEL PÄRNOJA,
majandusminister
KIRJAD
Meenutusi Võisiku küla päevadest
VõisikuKundrusaare küla päevad algasid 15. juulil lipu heiskamise ning hümni laulmisega. Oma kohalolekuga austas külapäevi ka vallavanem Toivo Tõnson koos abikaasaga. Oma kõnes soovis vallavanem külale head käekäiku ning andis korraldajatele tänutäheks üle raamatu “Muistsete aegade lood” ja lilled.
Pärast piduliku osa lõppu sai hoo sisse külapäevade tõsisem osa. Kõigepealt valiti koos külalistega külavanem, kelleks sai Jüri Saks, Põltsamaa vallavolikogu liige. Kogu külarahvas ootab temalt edaspidi abi küla arenemisel ning külaelu aktiivsemaks muutmisel.
Edasi valiti 2002. a külapäevade läbiviijateks uus perenaine ning peremees. Seda auväärt tiitlit kannavad Urve Müür ja Kalju Ojassalu, soovides vana koosseisu abi. Kohal viibis ka Riigikogu liige Mai Treial, kes tutvustas töid-tegemisi Toompeal ning valgustas Narva Elektrijaamade ümber käivat “nõiatantsu”. Meie väikesed laulumudilased tervitasid pr Maid lauludega.
Edasi korraldati ühine piknik, kus pakuti Võisiku hooldekodu kokkade valmistatud maitsvat hernesuppi. Enne pingelisi spordivõistlusi, mille hingeks oli Võisiku küla väsimatu Villu Ojassalu, jõudsid kokkutulnud tutvuda ka Kundrusaarega. Tehti väike jalutuskäik Võisiku mõisahärrade kalmistul, mis oli saanud restaureeritud müüri ning väravad. Paljud üllatusid meeldivalt, kui nägid korralikult võsast puhastatud kalmistut.
Pärast ajaloolist ringkäiku läksid lahti mehised ja tasavägised rammukatsumised. Tegevust jätkus igale eale. Eriti vaimustatud oldi järve jooksust, kuhu jätkus rohkelt nii osalejaid kui ka ergutajaid. Enne võitjate selgitamist pakkus kokkutulnutele tantsulist vahepala Pilistvere kultuurimaja rahvatantsurühm.
Pärast pidulikku diplomite, lillede ja karikate üleandmist süüdati järvekaldal suur lõke. Seejärel lõi pillilood lahti Kolga-Jaani rahvamuusikute ansambel Tontar. Muusika saatel võis tantsuhuviline jalga keerutada endises Võisiku piiritusetehase kuursaalis. Seda võimalust kasutati hoolega ning pillid hüüdsid lillede ja kaskedega ehitud saalis varaste hommikutundideni.
LONIIDA BERGMANN
JUHTKIRI
Pahedest vabanedes säästame raha
Inimlike pahede arvelt annab raha teenida kergelt, kiiresti ja palju, teab iga asjatundlik ärimees. Katsed prostitutsiooni keelu alla panna ei ole üheski ühiskonnas sajaprotsendiliselt edukad ning tööstusharu naudib jätkuvalt miljardilisi käibeid. Vaatamata hasartmängude rängale maksustamisele korraldatakse järjest uusi loteriisid ning vuntsitakse vanu kasiinosid. Kiratsevat maakõrtsi või külapoodi hoiab vee peal alkoholi müük, kas ametlik või salajane. Ning hoolimata tubaka tervistkahjustavast toimest rändab raha tubakatootjate taskusse mitte miljardite, vaid sadade miljardite kaupa.
Loomulikult tuleb pahede vastu välja astuda, inimesi hoiatada, ära keelata... Kuid suur raha tekitab ka suuri kiusatusi. Maailma Tervishoiuorganisatsioon väidab, et tubakafirmad on juba aastaid üritanud nurjata suitsetamise kahjulikkust paljastavat selgitustööd, räägitakse isegi teadlaste ja Tervishoiuorganisatsiooni tippametnike äraostmisest. Kõik selle nimel, et inimesed tubaka ja varase surma vahelisest seosest teada ei saaks või seda tõsiselt ei võtaks, jätkuvalt sigarette ostaks ning tubakafirmadele kasumeid teeniks.
Ei tea, kuidas Ameerikas, kuid siin Eestis näikse kas asjahuviliste firmade karvase käe või vastavate ametiisikute minnalaskmise toel pahedevastane propaganda täielikult põhja lastud olevat. Prostitutsioon paistab sammuvat legaliseerumise teed ning varsti saab kohvikust võibolla isegi süütumat narkootikumi osta. Hasartmängureid ei puutu keegi, sest nende raha toetab meil ju haridust, kultuuri ja veel mõnda püha üritust ning ka salaalkoholi vastane propaganda muretseb pigem kehva aktsiisilaekumise kui rahva tervise üle.
Vähemalt tubakareklaam on siinmail keelatud, sigaretipakilt võime lugeda, et suitsetamine kahjustab tervist ning isegi president ei soovi koos sigaretiga pildile jääda. Paadunud suitsetajat see kõik muidugi enam ei päästa, kuid kui seni korraldamata kampaaniate toel jääks inimestel nende esimene sigaret tõmbamata, paraneks aja jooksul nii meie rahva tervis kui ka riigi väliskaubandusbilanss.
AARE KIRNA
MAJANDUS
Oodatakse projekte tervise edendamisest
Eestis on välja kuulutatud konkurss tervise edendamist käsitlevate projektide koostamiseks.
Tervise edendamise alaste projektide konkursile oodatakse töid ka Jõgevamaa asutustelt, organisatsioonidelt ja eraisikutelt. Sotsiaalministeeriumile on projektide esitamise tähtaeg 30. august.
“Tervise edendamise teemaliste projektide koostamisel on tänavu prioriteediks liikumisharrastuste ja tervisliku toitumise propageerimine ning kõikvõimalikud tervise edendamise alased uuenduslikud ideed ja meetodid,” ütles Jõgeva maavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakonna juhataja Ülle Krikmann.
“Kogu Eestis on paremate projektide koostamiseks eraldatud ligi poolteist miljonit krooni, millest Jõgevamaa saab orienteeruvalt 200 000 krooni. Maakondadesse eraldatakse raha vastavalt elanike arvule,” lisas ta.
Tervise edendamise alaste projektide koostamiseks vajalike tingimustega saab tutvuda internetis sotsiaalministeeriumi, rahvatervisenõukogu ja Jõgeva maavalitsuse tervishoiu kodulehekülgedel.
JAAN LUKAS
Praegune piimahinna tõus tootjaid eriti ei rõõmusta
Jõgevamaa piimatootjad müüvad põhilise osa oma piimast nii euroloaga piimatööstustele (AS Põlva Piim, TÜ E-Piim Põltsamaa Meierei, AS Lacto, AS Põlva Piim) kui ka luba mitteomavatele (Tapila Laeva Meierei, Jõhvi Piim, Võru Juust ja Tallinna Piimatööstus), aga samuti väiksematele tööstustele, nagu AS Eesti Taluvõi ja Palamuse Piimaühistu.
Kindlalt tõstsid 1. augustist hinda tasemeni 2.70—2.75 krooni suuremad eksportijad: E-Piim Põltsamaa Meierei, AS Põlva Piim ja AS Lacto. Kõrgemat hinda maksab ka AS Tapila Laeva Meierei.
Eksport ja tooraine nappus
EPiim Põltsamaa Meierei finantsdirektor Taavi Aas lausus Vooremaale, et nad tõstsid piimahinda alates 1. augustist 25 sendi võrra. Kõrgema sordi eest saavad nüüd piimatootjad 2.75 krooni kg kohta. “Jõgeva maakonna suurematest tootjatest toovad meile piima Mällikvere ja Võhmanõmme PÜ, Magnus, Evalo, OÜ Virato ja Allikmäe talu. Tänu ekspordivõimaluste avardumisele võisime tõsta ka piimahinda. Toodetud lõssipulbri ekspordime sajaprotsendiliselt ja juustu 100 tonni kuus. Selleks poolaastaks on eksporditingimused paika pandud ja muutusi ei tule. Sügisel tõuseb aga piimahind veel kindlasti,” teatas Taavi Aas.
Tapila AS Laeva Meierei tegevdirektor Mati Mölder sõnas: “Eks me lähe turu tõusuga kaasa. Augustis maksame kõrgema sordi piima eest 2.75 krooni kg. Oleme piima eest üsna stabiilset hinda maksnud. Praegu on selle aasta keskmine hind tasemel 2.93 krooni. Aasta lõpuks tuleb keskmine kolm krooni. Meil praegu eksporttooteid ei ole. Sel aastal eksporti ei planeeri. Eks me näe, mis turg tegema hakkab. Selge on see, et lähema poole aasta või pikema aja jooksul toimub selginemine. Sügisel hakkab piimahind tänu ekspordile tõusma. Talvel, nii aastavahetuse paiku, võib siseturul kätte jõuda piima nappus,” prognoosis Mati Mölder.
ASi Lacto varumisdirektor Väino Antons ütles Vooremaale, et kõrgema sordi piima eest maksavad nad 2.70 krooni kg. Hind tõuseb tänu ekspordivõimaluste avardumisele ja piima vähesusele, mis omakorda tingib piimahinnatõusu siseturul. “Prognoosin, et talveks tõuseb piimahind lähiaastate tasemele, kolme krooni juurde. AS Lacto on varunud käesoleva aasta esimesel poolaastal piima võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 11,2% rohkem,” kommenteeris Väino Antons. Jõgeva maakonnast veavad ASi Lacto piima Lustivere ja Vaimastvere kandi ettevõtted, mille omanikuks AS Lacto on.
Kas uus piimasõda tulekul?
Tulundusühistu Eesti Toorpiim juhataja Toomas Paur Põlvast ütles Vooremaale, et 2.70 krooni kg piima eest ei ole hind, mille üle rõõmu tunda. “See on muidugi parem kui möödunudaastane 1.35 krooni. Investeerimiseks on aga vaja vähemalt kolm krooni kätte saada. Hindade kallinemine algab kütusest, mille hind pidevalt tõuseb. Üks ei ole tegija. Selleks, et kujundada ühiselt Eesti piimanduse taktikat ja strateegiat, peaksid piimatootjad koonduma tulundusühistusse Eesti Toorpiim,” lisas Toomas Paur.
Sellest, et AS Eesti Taluvõi ei ole suutnud piimatootjate ees oma võlgu klaarida, on
Vooremaa mitmel korral kirjutanud. Põhiline arvlemine toimub juustuga. Raha tahtjatele ollakse siiani võlgu. Samuti on Vooremaa kirjutanud Palamuse Piimatööstuse ees seisvatest valikutest: kas likvideeruda või edasi toota. Viimase osas peaks selgus saabuma hiljemalt sügiseks, 1. oktoobriks.
Hiljuti toimus Saare vallamajas sealsete piimatootjate koosolek, millest võtsid osa ka ASi Jõhvi Piim esindajad. Kuulati ära tööstuse poolsed nõudmised, kuid otsust veel ei langetatud.
Piimamajanduses on veel palju lahtisi otsi ning selgusetust. Kinnitamata andmetel võib käivituda uus piimasõda, kus tööstused hakkavad toorpiima nappuse tingimustes hinnatõusu abil teistelt tööstustelt piimatootjaid üle võtma. Teiselt poolt on pead tõstnud ka tootjate ühendused, nagu Rõuge Piimaühistu, K-Piim Põlvamaal, keskühistu Eesti Toorpiim jne, kes on hakanud omakorda avaldama survet piimatöösturitele. Kinnitamata andmetel võivad ka nemad ühiselt tegutsedes
hakata piimaraha maksmata jätnud ning vähest hinda lubavaid meiereisid nö vee alla tõmbama, jättes viimased ilma tooraineta. Selliseid ähvardusi on meedias juba kõlanud.
RAIVO SIHVER
Eesti 2000. aasta künnimeister on Mait Pajo
Jänedal peetud üleriigilistel künnimeistrivõistlustel tuli Eesti 2000. aasta künnimeistriks Mait Pajo.
Seekordsetel meistrivõistlustel vaid kuus võistlejat viiest maakonnast oligi. Üksnes Jõgevamaa esindus oli kaheliikmeline, ja seda tänu Arvi Tammelile, kelle firma toetusel on saanud Eesti mitmekordsed künnimeistrid Mait Pajo ja Raido Kunila harjutada ning võistelda.
Võistluste kahe ala — rohumaa ja kõrrepõllu künni — kokkuvõttes saavutas 28aastane Mait Pajo 295 punktiga esikoha. Üldarvestuses teisele kohale tulnud Valgamaa noormees Indrek Zilensk (19) kogus 292 punkti. Järgnesid Villu Vilbok Järvamaalt, Raido Kunila Jõgeva, Kaspar Järvala Rapla ja Heimar Vares Tartumaalt. Seekord nendel võistlustel pöördatradega ei võisteldud.
Järgmisel aastal Taanis toimuvatele maailmameistrivõistlustele sõidavad Eesti 2000. aasta künnimeister Mait Pajo ja noortemeister Indrek Zilensk. Tänavu lähevad Mait Pajo ja Villu Vilbok künni MMile Inglismaale.
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Praegu on just see aeg, kus veedetakse oma päevad aias, korjates musti või punaseid sõstraid. Kuigi mõnele tundub, et marjakorjamine on igav. Noh, tegelikult on see igav küll, kuid tuletage meelde neid talviseid päevi, kui väljas oli külm pakane ning ema oli just valmis saanud kuumade pannkookidega. Sina võtad kas sahvrist või külmikust välja purgi külma maasika-, vaarika- või mõne sõstramoosi ja lased oma viiel meelel neid pannkooke moosiga nautida. Kuid selleks, et seda söögimõnu nautida, on vaja suvel palju marju korjata, see on ju ilmselge.
Tänapäeval tundub marjakorjamine olevat üks lihtsamaid päeva veetmise viise, kuid siiski leidub siin maamuna peal kohti, kus marjade ja juurikate korjamine on üks majandusharu. Nende hulka kuuluvad põhiliselt lõunariigid ehk vähearenenud riigid, kus toimib ikkagi veel agraarühiskond. Ühesõnaga toodetakse ainult enda kasutamiseks, mitte turule.
Kunagi ammu oli maa peal aeg, kui inimese ainukeseks kehakatjaks oli mõni puuleht või mõnes arenenumas kohas loomadelt nülitud karvakasukas. Sellel ajal toituti põhiliselt marjadest ja mõnedest söödavatest juurikatest, kuid tänapäeval on asjaolud veidi muutunud. Me ei vaja enam toitumiseks marju ega juurikaid ja meil on kehakatmiseks peale puulehtede suurem valik, kuid siiski olenematult sellest korjatakse ikkagi aedades marju ja nauditakse neid saadusi.
KRISTJAN ROHIOJA
Ärkan hommikul üles. Oh ei, mitte selle peale, et kesklõunane päike läbi akna näkku paistab, vaid selle peale, et läbi korteri kõlab udusireenina ema hääl: “Poiss, üles! Päike juba kõrgel ja marjad tahavad korjamist!”
Kõik minu unistused ilusast päevast sulavad nagu pulgajäätis keskküttekatlas, jättes kõrvu kajama õudsaima fraasi, mida augustikuu suudab üldse produtseerida: “m a r j a d t a h a v a d k o r j a m i s t!”.
“Oo õudust!” pomisen ma omaette: “Ainult mitte seda!” Kuid ma tean juba, et ema võib olla hullumeelsuseni järeleandmatu. Lisaks sellele olen ise ka juba (häbi tunnistadagi!) vaikselt hakanud aru saama, et keegi peab ju need marjad sealt ära korjama ning et marjade ja talvise punasesõstramahla vahel on mingi salapärane seos, aga milline täpselt, nõuab pikemat mõtlemist.
Peale hommikusööki, mida süüakse, nagu inimestel tool tagumiku all põleks, pistetakse mulle ämber pihku ja saadetakse aeda. Kohale jõudnud, jõllitan vaikses vihas seda kaheksaliitrist süvikut, mis tahab täitmist. Oleks siis veel, et näiteks veega, mida igal pool külluses leidub, no okei, vähemalt seal, kuhu Jõgeva Veevärk oma torud vedanud on, aga ei! See ämber nõuab väga spetsiifilist täidet, nagu näiteks punased sõstrad.
Võrreldes ämbrit ja üht punase sõstra marja, saab mulle veel kord selgeks, et tegemist on Heraklesemõõtu vägitükiga. Enne korjamise alustamist silmitsen veel lootusrikkalt taevast, et äkki on kuskil mõni eriti sünge välimusega vihmapilv, kuid taevas on sinine ja need üksikud valged tupsud on pigem narritamiseks üles riputatud.
Maailm on nii neetult ebaõiglane! Terve juulikuu sadas vihma, mis võimaldas sõstrapõõsastel eriti suurt saaki kanda, aga august on juuli kõrval nagu Sahara võrrelduna Vaikse ookeaniga. See tähendab seda, et just nüüd, mil oleks vaja üht korralikku vihma marjakorjamise võimatuks muutmiseks, ei paista seda kuskilt. Langetan löödult pea ja sirutan käe esimese kobara järele. Kostab kolks. See esimene kobar on ämbri kollasel põhjal nagu punane oaas kõrbes, väike ja üksik. Iga algus on raske. Eriti kehtib see reegel marjakorjamise puhul.
Üle minu pea lendab parv rästaid. Lõpuks ometi! Juba mitu nädalat olen oodanud, millal need täitmatud marjaõgardid välja ilmuvad ja minu töö lihtsamaks teevad. Paraku ei kesta rõõm rästastest kaua: minu vanemad on samuti neid märganud ja plaanivad sõstrapõõsastele kaitsevõrgu pealetõmbamist.
Neetud värk! Minu peas küpseb hetkeks plaan õhtul aeda hiilida ja võrk mõneks tunniks maha võtta, no nii meie suliste sõprade heaolu eest hoolitsemiseks muidugi, ilma mingite tagamõteteta. Aga siis on see hetk läbi ja mind valdab jällegi depressioon.
Sulised sõbrad peavad siiski ilmselt ilma minu abita läbi ajama. Õhtul olen ma nii läbi, et ei taha aeda enne järgmist hommikut nähagi. Üksiku kobara kõrvale ämbrisse kukub teine. Nüüd on neid kaks. Ma pühin näolt higi. Töö on ka muidugi raske, aga põhisüü langeb ikkagi päikesele, mis kõrvetab halastuseta. Tekib aeglasel tulel praadiva kala tunne.
Käed hakkavad nagu iseenesest käima, kui ajus tekib järgmine mõttekäik: ämber > marjad > täis ämber > kojuminek > vari > mõnus! Läbi põõsaste kuulen, kuidas meie kõrvalaiamaad asustav äärmiselt vilgas 70ndates eluaastates tädike, tõeline aiandusfriik, räägib minu emaga. Juttu alustab minu ema: “Tere, Ellen, kuidas siis ka marjasaak on?”
“Kuule, peris hea. Näe, korjan siin teist juba mitu päeva, aga otsa veel ei taha saada.”
“Kas sa korjad ainult endale?”
“Oh ei, ma viin marjad kokkuostupunkti, seal saab kilo eest 5 krooni. Ega teda just palju ei ole, aga mida sa hing muud teed, kui nõnda palju marju on.”
“Kuule, äkki korjad meil ka mõned põõsad ära?”
“Mine nüüd, ma lõhuksin enne riida puid ära, kui korjaksin põõsa sõstraid!”
Kuulan pensionärist aiandusfriigi sõnu, irvitan habemesse ja lasen kätel veel kiiremini käia. Põhi on juba täis.
AHTI TAMM
Ma kujutan ette, et üsna paljud noored veedavad praegusel hetkel oma niigi vähest ja väärtuslikku aega marjapõõsaste taga kas siis enda või vanaema aias. Tunne oma vaenlast, noor! Siin on sulle natuke infi nende tüütute taimede kohta, mis sind nädalakspaariks hirmsasse orjapõlve aheldavad.
Punane sõstar pärineb Lääne ja Lõuna-Euroopast (mõtle hoolega järele, kas sa ikka tahad euroliitu astuda, need maad paistavad meie aedu tabanud sõstrakatkus peasüüdlased olema!), must sõstar on aga tuntud-teatud nuhtlus kogu Euroopas, Kaukaasias, Siberis ja Kesk-Aasias. Nüüd sa siis tead, miks sinu vanavanematel Siberis nii kole elu oli ja miks seda Siberit nii väga kardetakse.
Must sõstar sisaldab kõigi vanemate rõõmuks rohkesti vitamiine, eriti palju Cvitamiini. Kui oled tervisefriik, mõtle korjamise ajal vaid neist vitamiinidest, mis robinal sinu ämbrisse kukuvad. Kui punase sõstra eest hästi hoolitseda, võib ta ühel kohal kasvada 20—25 aastat järjest. Oo õudust! Isegi sinu lapsed saavad veel selle põõsa kallal vaeva näha! Must sõstar kestab veidi vähem, nii 10—12 aastat. Aga mitte piisavalt vähe! Hea hoolitsus eeldab korralikku pügamist. Nii et kui sa peaksid aiakäärid mootorsaega segi ajama, on nii sinu kui ka sinu laste probleemid lahendatud.
Sõstrad kasvavad hästi valguse käes, mis muudab nad ühtlasi ka magusateks. Kasuta seda fakti ära oma huvides ja süüta üks lõke, soovitavalt keset põõsast, ja selgita pärast hämmeldunud vanematele, et tahtsid kõigest magusamaid marju. Kui nad sind ei usu, topi neil suu ühe iseäranis suure punasesõstrapeotäiega kinni. Järgmise lõkke süütavad nad juba ise.
Punaseid sõstraid on kolm sorti: Hollandi punane, Jonkheer van Tets ja Vierlandi esmik. Musti sõstraid on neli sorti: Öiebyn, Bogatõr, Sejanets golubki ja Albos. Tee kindlaks, mis sorti sinu põõsad on. Kõik on OK niikaua, kui nad Hollandi punased ei ole. Raiu nad julgelt juurelt maha ja selgita oma vanematele, et sa ei suutnud taluda, kuidas keegi peab nii värdjaliku nimega elama, ja vabastasid vaesed põõsad selgest piinast. Rõhu eutanaasia motiivile ja riputa seinale dr Jack Kevorkiani pilt. Kui aga tegemist peaks olema sordiga Hollandi punane, hävita põõsas ja hiljem viita poliitilistele motiividele stiilis “mis sest, et Hollandist, punased olid nad kuradid ikkagi!”. Su vanemad mõistavad su viha paremini kui sa arvatagi oskad. Igaks juhuks võid tsiteerida “Ivan Orava mälestusi”.
AHTI TAMM
SPORT
Paduvere staadionil oli pingeline spordipäev
Möödunud laupäeval toimusid Jõgeva vallas Paduvere staadionil 32. Otto Erimaa mälestusvõistlused.
Paduverest pärit Otto Erimaa (1915—1941) oli Teise maailmasõja eelses Eestis üks paremaid kettaheitjaid. Avades tänavusi tema mälestuseks korraldatud võistlusi, ütles võistluste peakorraldaja spordiajakirjanik Tiit Lääne: “Sel aastal on võistlejaid sedavõrd palju, et sportlik konkurents tõotab tulla pingeline. Igatahes armu tänavustel võistlustel ei anta.”
Seejärel sai sõna peakohtunik, Vaimastvere Põhikooli direktor Väino Ling ning võistlused algasid naiste 100 meetri jooksuga. Kõige rohkem osalejaid (13) oli seekordsetel võistlustel kettaheites, kuulitõukes ja odaviskes. Pärast esimest kuulitõuke katset ütles Vaimastvere spordimees Jaan Kauts Vooremaale:
“Sportlik vorm on mul üldiselt keskmine. Kuulitõukes olen Otto Erimaa mälestusvõistlustel mõnigi kord esikoha võitnud ja medalit loodan saada ka tänavu. Konkurents muutub nendel võistlustel pingelisemaks, sest järjest tuleb juurde noori võistlejaid.”
Üks noortest võistlejatest, kooliõpilane Mihkel Kukk Jõgeva alevikust märkis: “Paduveres on ilus külastaadion, mis sobib hästi tervisesportimiseks.”
Tänavuste Otto Erimaa mälestusvõistluste paremad tulemused ja võitjad:
Mehed:
100 meetri jooks Tiit Maurer 12,1
800 meetri jooks Tiit Maurer 2.18,2
3000 meetri jooks Rein Karu 10.55,19
kaugushüpe Hanno Kuslap 6.63 (meeste rekord), Hillar Vaino 5.97
kuulitõuge Hillar Vaino 12.10, Enn Kangur 12.01, Jaan Kauts 11.67
kettaheide Tiit Lääne 36.57, Enn Kangur 35.78
odavise Hillar Vaino 52.73, Mihkel Kukk 41.36
heidete kolmevõistlus Hillar Vaino 1757 punkti
Naised:
100 meetri jooks Ann Hannula 14,2
kaugushüpe Ann Hannula 4.71
kuulitõuge Nelli Sepp 9.27
Laste 50 meetri jooks
Poisid:
Joonas Paas 8,22
Tüdrukud:
Virgi Einaste 9,04
Killamängude jõumeeste võistlus
1. Hillar Vaino
2. Jaan Kauts
3. Ülo Kuusk
Otto Erimaa mälestusvõistlustel jagati ka eriauhindu. Nii pälvisid eriauhinna Laiuse spordielu eestvedaja Hendrik Lindepuu, kes oli võistlema kutsunud rohkesti sportlasi, Andi Einaste Jõgevalt, kes tegi kaasa kõikidel aladel ning perekond Valner Tallinnast (pereisa Sulev, pereema Kadri ja poeg Uku), kes tuli Paduveresse propageerima peresporti.
“Paduvere staadionil toimus igati huvitav ja osavõtjaterohke võistlus,” märkis Maalehe peatoimetaja Sulev Valner, kes osales Otto Erimaa mälestusvõistlustel teistkordselt.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Theodor Lutsu filmipäevad pole algusest peale olnud pelgalt filmisündmus, vaid, osutades kinematograafiale kui ühele sünteetilisele nähtusele, sisaldavad ka teatrit, muusikat ja “päris kunsti”.
Eelmisel aastal olid aktsioonis, st tegid perfomance’it ehk etendust, mida teevad kujkunstnikud, Pärnu kummalise õppeasutuse Academia Non Grata pisut vist nihkes tegelased, kes demonstreerisid paljaid kehasid ja lihunikuoskusi. Mõnda see šokeeris, aga nongratalased polegi eriti vähema peal väljas.
Seekord olid ainuesindajad Eesti tipptegijad Jaan Toomik ja Jaan Paavle. Jaan Toomik oli mõned aastad tagasi seoses igasugu rahvusvaheliste biennaalidega ehk kunsti meistrivõistlustega kahtlemata üks eesti kuulsamaid kunstnikke. Tema peegelkuup ja videod võivad jääda ka maailma kunstiajaloosse.
Toomik on hiliskolmekümnendates mees, suur ja tugev. Võibolla. Paavle on tema vana (nii kaudses kui ka otseses mõttes) kamraad, selline kaabuga, vuntsidega kõrend, veider mees, Viivi Luige eksabikaasa, kes Toomikuga on küllalt igasugu sõgedusi teinud: alasti veres püherdanud, liivas tattootanud, AAA karjunud.
Seekord, 5. augustil olid Toomik & Paavle Palamusel vara kohal ja uurisid murelikult jõekallast. Tammusid seal närviliselt, uurisid ja ei puurinud. Kadusid siis kuskile. Õhtul, kui tuli aeg perfiks, teatati, et liiga valge. Vaadati siis proffide filme. Kuni oli kell 12 ja käes ÖÖ.
Viimasest faktist hoolimata julges rahvas ruumist välja tulla ja kuulis Paavlet midagi mikrofoni sisse mõmisemas. Jõel, silla juures oli mikrobuss, selles videoprojektor. Videoprojektori valgus näitas kuskile jõe peale. Kus oli, muidugi, parv. Teadagi Paunvere, parv, sakste, Tõnisson, kes lasi põhja jms. Parvel paberist ekraan, mida projektor sihtis. Parvel oli ka Jaan Toomik. Riides ja ei teinud midagi.
Paavle kaldal. Paavle teeb häält. “Sinisest sündis mees!” Jaan Toomik teeb ringi parvele peale. Ekraan videosinine. Siis hakkas sinna tulema pilt. Värvitud näoga Paavle kondab mööda Palamust. Teeb seda päris pikalt. Toomik võtab vaikselt riideid seljast. Riides Toomik perhvomantsil on talvine Toomik.
Paavle mõmiseb, “Palamuse… mmmm… Palamuse… ooo…”. Teda abistavad omaalgatuslikult veidi jokkis Põlva kutid filmistuudiost C&D Movie Production. Nii see asi venib, Toomik märgab paberist ekraani kunstipäraselt.
Kõik pole rahul. Üks NE! mees karjub “Äkshonit!”, hakkab vees solberdama ja Toomiku parvele laineid tekitama. Lõpuks võtab Toomik püksid maha (nagu alati).
NE! mees pritsib teda veega. Toomik paneb ekraani põlema (nagu sageli) ja hüppab, till paljas, läbi põleva ekraani vette, solberdab kaldale ja ruttu mikrobussis riidesse.
Perfomance on läbi.
Lühiintervjuu.
Olite natuke liiga leebed, erilist karmust ei olnud.
TOOMIK: Näed, seekord tuli selline välja.
PAAVLE: Ega me ei tahagi, et rahvas eriti kaasa tuleks. Rahvas peab osalema häppeningil, meie teeme perfomance’it.
TOOMIK: Pärnus tegime päris hullult. Aga siin tuli just niimoodi välja.
PAAVLE: Ega me siin ei tahtnud kurjalt teha.
Et teil ikka seda sõgedust jätkuks.
TOOMIK: Eks ikka.
Parv koos Toomiku pükstega oli hommikul ikka veel jõel. Keegi ei pannud kive peale.
MARGUS KIIS
Esmaspäeval põles buss, pühapäeval saun
Eelmisel nädalal teatati Jõgevamaa päästeteenistusele kahest tulekahjust ja ühest liiklusõnnetusest, kus vajati nende abi. Kiirabi väljakutseid oli 139.
Esmaspäeval kell 18.19 teatati tulekahjust Puurmanis. Endise tehase territooriumil põles buss Ikarus. Vana, mahakantud buss hävis. Tuletõrjujad suutsid ära hoida tule leviku bussi läheduses asunud hoonetele.
Teisipäeval käidi Kaiavere küla lähedal vastu puud sõitnud sõiduautost välja aitamas autosse kinnikiilunud inimesi. Selleks kasutati lõikemehhanisme.
Pühapäeval kella viie paiku põles Saare vallas Saarjärve külas saun. Hävis sauna katus, ülejäänud hoone ja lähedalasuv elumaja päästeti.
Tuletõrjujadpäästjad sõitsid Jõgeva valda Patastele, kust oli teatatud lautade juurest tulevast suitsust. Selgus, et tegu oli vaid kulu põletamisega ning tule leviku ohtu ei olnud. Põlengut ei leitud ka Põltsamaal, kust laupäeva varahommikul teatati, et Kingu kaupluse poolt tuleb suitsu.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Neljapäeval kell 23.40 teatati Kärdest 7-aastase Agnese ja temast aasta vanema Marie kadumisest. Tüdrukuid oli viimati nähtud õhtul kella poole kaheksa paiku. Kohalikud mehed otsisid lapsi ümberkaudsetest majadest, kuid tulemusteta. Kohale saabunud politseil ja päästeteenistusel polnud aga vajadust suurt otsimisoperatsiooni välja kuulutada, kuna veidi pärast südaööd leidis laste ema kõrvalhoone lakas maganud õekesed üles.
Lümati poel lõhuti lukk ja aknad
Ööl vastu neljapäeva prooviti Pala vallas murda sisse Lümati kauplusesse. Muugiti lahti ukselukk ja lõhuti aknaklaase. Esialgu on avaldaja teatanud vaid lõhkumisega
tekitatud kahjust.
Kolmapäeval teatati kahest elektriliini vargusest: Pala vallas Piibumäel on pihta pandud kaks, Pajusi vallas Väljataguse külas aga 12 postivahet elektriliini.
Öösel ärandati ja rüüstati autosid
Ööl vastu reedet ärandati Põltsamaalt Lille tn 1 maja eest sinine sõiduauto Ford Scorpio (registreerimisnumber 594 AOB). Auto rool ja pedaal olid kinni mehaanilise lukuga, samuti olid lukustatud auto uksed.
Jõgeval varastati aga päise päeva ajal jalgratas Bluefox. Hõbehall lukustamata ratas seisis Aia tn 44 ühes trepikojas.
Nädalavahetusel murti lukud lahti Tormas Kesk tn 1 maja ette pargitud autol. Varas võttis kaasa autos olnud juhiload, passi ja päikeseprillid.
Jõgeval Tellissaare tänaval murti sisse Ford Escorti, kust varastati autoraadio kõlarid.
Ööl vastu pühapäeva tungis keegi joobnud meesterahvas Jõgeval Tähe tn 4 ühte korterisse. Kui kutsumata külalist hakati ära ajama, sai sissetungija rüseluse käigus
kergelt viga. Samal ööl kippus teine purjus mees Jõgeva vallas Rohekülas ühele elanikule kallale.
Eile öösel ilmusid neli Järvamaa meest Jõeküla teele ehitatava silla juurde. Neist kahel olnud relv käes: ühel püstol, teisel jahipüss.
Eelmise kolmapäeva õhtul enne kella kaheksat sõitis juhilubadeta ja joobes tallinlanna Eeva Pataste—Luua teel Kaiavere lähedal sirgel teelõigul vastassuunavööndisse vastu puud. Inimeste autost kättesaamiseks tuli päästeteenistusel kasutada lõikemehhanisme. Autojuht ja üks kaasreisija toimetati Jõgeva haiglasse.
Laupäeval kell 20 Põltsamaa—Umbusi—Pikknurme teel juhtunud liiklusõnnetuses sai mootorrattur surmavaid kehavigastusi. Pärnumaalt pärit 26-aastane Sven sõitis Väike-Kamari külas teelt kurvis välja ning riivas kahte kõrvuti kasvanud puud. Jawa 350 juht sõitis kiivrita.
Lõpule on jõudnud eeluurimine 1974. aastal sündinud Kalle K. kriminaalasjas. Tänavu 29. jaanuaril käis ta Jõgeval Suur tänav 13 asuvas taarapunktis raha röövimas. Naistesukaga oma nägu varjates ning taara vastuvõtjat õhupüssiga ähvardades võttis ta kassast 10 ja 25-krooniseid rahatähti kogusummas 500 krooni. Maskiga röövlit süüdistatakse Jõgeva linna kauplustes, restoranides, baarides jm toime pandud 28 varguses.
Teisipäev, 8. august 2000. a.
Turismitaludes puhkamine muutub järjest populaarsemaks
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Müüdid ja tegelikkus Narva Elektrijaamade ümber
MIHKEL PÄRNOJA,
majandusminister
KIRJAD
Meenutusi Võisiku küla päevadest
LONIIDA BERGMANN
JUHTKIRI
Pahedest vabanedes säästame raha
AARE KIRNA
MAJANDUS
Oodatakse projekte tervise edendamisest
JAAN LUKAS
Praegune piimahinna tõus tootjaid eriti ei rõõmusta
RAIVO SIHVER
Eesti 2000. aasta künnimeister on Mait Pajo
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
KRISTJAN ROHIOJA
AHTI TAMM
AHTI TAMM
SPORT
Paduvere staadionil oli pingeline spordipäev
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
MARGUS KIIS
Esmaspäeval põles buss, pühapäeval saun
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Lümati poel lõhuti lukk ja aknad