Vooremaa
Jõgeva vallavolikogu asendusliikmed kogunevad tuleval nädalal
Paljud pidasid laupäevases Vooremaas ilmunud artiklit Jõgeva vallavolikogu laialiminekust aprillinaljaks. Paraku toimus selline sündmus tõesti. Praegu valmistub valla valimiskomisjon volikogu asendusliikmete kokkukutsumiseks.
Jõgevamaa suurima omavalitsuspiirkonna volikogu laialimineku põhjustas patiseis eelarveprojekti hääletamisel. “Olime projekti koostamisel piisavalt tööd teinud, kusjuures arvestasime ka opositsioonifraktsiooni Vald ettepanekuid. Kahjuks jäi eelarve vastu võtmata, mis on volikogus alates esimestest istungitest toimunud võimuvõitluse tagajärg,” ütles Vooremaale volikogu eelarvekomisjoni esimees, talunik Tarmo Link fraktsioonist Meie vald.
Valimisliidus Meie vald kandideeris ja osutus valituks Jõgeva valla volikokku maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonna planeeringutalituse juhataja Tarmo Möller, kes loobus liikmestaatusest. “Kuna kandideerisin valimisliidu nimekirjas, siis ei pidanud tähtsaks ennast kui isikut. Inimene valib ikkagi nimekirja. Teiseks, arvasin siis ja ka praegu, et ainult poliitilise hääletamisega (meeldib, ei meeldi) ei saa majandusküsimusi lahendada. Eelnema peaks pikema perioodi peale tehtud majandusanalüüs ja kalkulatsioonid, milleks jäi praegusel koosseisul minu arvates aega väheseks,” arvas Möller.
Valimiskomisjon taas töötamas
Tõenäoliselt tuleva nädala teisipäeval või kolmapäeval kutsub Jõgeva valla valimiskomisjoni esimees, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel kokku vallavolikogu asendusliikmed.
“Selles koosseisus on saadikukohtade jaotus nagu eelmises. Võrdselt üheksa mandaati on valimisliitudel Meie vald ja Vald ning üks mandaat valimisliidul Vastutus. Volikogu isikukoosseis vajab veel mõnevõrra täpsustamist. Et vältida arusaamatusi, tuleb põhjalikult seadusi uurida. Nii vajab selgitamist, kas praeguse volikogu asendusliikmed Hillar Moont ja Ain Viik jätkavad saadikutena või mitte,” rääkis Mati Koppel teisipäeval maakonnalehele.
Mati Koppel rääkis Jõgeva valla probleemidest ka Harjumaal asuva Rae valla sekretäriga. Ka selles vallas läks volikogu laiali, sest eelarvet ei suudetud vastu võtta.
Ühte piirkonda ei tohi teistele eelistada
Üheks Jõgeva valla eelarve vastuvõtmist takistanud komistuskiviks oli opositsiooni vastuseis vallavalitsuse kavatsusele laenata raha Vaimastvere põhikooli võimla ehitamiseks. “Vaimastvere koolile on võimlat vaja. Paraku kavatseti laenata nii suurt summat, mille tagasi maksmine võinuks hiljem keeruliseks kujuneda,” arvas senise vallavolikogu liige, veterinaararst Enn Angerjärv fraktsioonist Vald. “Peagi tööd alustavatel uutel saadikutel on tarvis piisavalt kompromissivalmidust. Samuti leian, et volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimisel peaks eelkõige arvestama kompetentsusega. Pole oluline, millisesse fraktsiooni komisjoni esimees kuulub, peaasi, et ta tööd tunneb,” arutles ta.
Metsaülem Jaan Anni praeguse volikogu fraktsioonist Meie vald lausus: “Uued saadikud peaksid arvestama valda kui tervikut, sest ühte piirkonda ei tohi teistele eelistada.”
Uute saadikute arvamused
Teadaolevatel andmetel saab asendusliikmena volikogu liikmeks ka eraettevõtja Peep Lillemägi, kes kandideeris valimisliidus Meie vald. “Kõigepealt tahaksin öelda, et ma ei ole üldsegi õnnelik selle üle, et vallavolikogu esimene, väga võimekas koosseis sellisel kombel laiali läks. Näib, et majanduslikud huvid ja isiklikud vastuolud ületasid koostöösoovi. Mis puudutab minu saamist volikogu liikmeks, siis ainus põhjus, miks sügisel kandideerisin, oli soov tuua volikogusse seisukoht, et Jõgeva valla ühinemine Jõgeva linnaga haldusreformi käigus on reaalsus ja sellest lähtuvalt tuleb tööle asuda. Praegu ei ole vald linnaga ühinemiseks valmis. Kaks kolmandikku valla elanikest oli selle aasta jaanuaris ühinemise vastu,” kõneles Lillemägi Vooremaale.
Valimisliidu Vastutus esindajaks saab volikogus Jõgeva Sordiaretuse Instituudi põld- ja kaunviljade aretusgrupi juhataja Saima Kalev. “Enne oli meie valimisliidust volikogus Juhan Reimann, kes sõlmis koostöölepingu fraktsiooniga Meie vald. Meil oli arutelu valimisliidus Vastutus, kus leidsime, et Juhan Reimanni sõlmitud leping pole mulle kohustuslik. Enne kui valiku teen, tutvun nii fraktsiooni Meie Vald kui ka Vald seisukohtadega,” teatas ta.
Vallavalitsus jätkab
Jõgeva maavalitsuse kantselei vanemjurist Jüri Ginter viitas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvidele (§ 16, lg 4 ja § 29 lg 2), mille järgi ei peagi vallavalitsus tagasi astuma.
“Kõik oleneb ikkagi peatselt kokku tulevast volikogust, kes võib, kui tahab, ka valitsusele umbusaldust avaldada. Tagasiastumine on kohustuslik alles pärast valimisi. Siis on tegemist volikogu uue koosseisuga,” kommenteeris Ginter momendi tegelikku seisu.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
9.—11. märtsini toimus Helsingis II Läänemeremaade naiste konverents, millel osales umbes 600 naist 11 riigist. Eestist oli kohal üle 50 naise, nende hulgas mitu Riigikogu liiget, riigiametnikud, valitsusväliste organisatsioonide esindajad, kõrgkoolide õppejõud, üliõpilased jne.
Konverentsi teemaks oli valitud “Sooline võrdõiguslikkus ja tulevik”. Avamisel pidas pikema kõne Soome Vabariigi esimene, 1. märtsil 2000 ametisse astunud naispresident Tarja Halonen, kes juhtis tähelepanu vajadusele tugevdada Läänemeremaade naiste koostööd oma õiguste kaitsel. Nüüd on selleks head võimalused, kuna meid ühendavad ühised väärtused — demokraatia, inimõigused, sotsiaalne õiglus.
Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse taotlus kujutab endast osa demokraatia ja inimõiguste nimel peetavast võitlusest. Kui vaadata meie riikides valitsevale olukorrale ning arengule naiste vaatenurgast, võime näha selliseid kitsaskohti, mida ilma soolise vaatenurgata ei märkaks, ütles Tarja Halonen. Ta soovis konverentsile saabunutele ja nende taga seisvatele organisatsioonidele samasugust julgust ja ausust probleemide püstitamisel ja lahkamisel, samasugust optimismi uute võimaluste otsimisel, nagu seda oli tehtud varasematel Läänemeremaade naiste suurkogunemistel, näiteks möödunud aastal Riias ja Reykjavikis.
Tõesti, järgneva kahe päeva jooksul räägiti paljudest asjadest, mida seni ehk — vähemalt Eestis — nii sügavalt pole arutatud. Nii näiteks pidas vahetult Soome presidendi järel ettekande Tiiu Aro kui Eesti Pereplaneerimise Liidu esindaja, rääkides naistele suunatud vägivallast, mis ju reeglina ilmneb koduseinte vahel ning on seetõttu teiste eest varjatud ja isegi politseil on raske selle jälile jõuda.
Plenaaristungite vahel toimus ridamisi töörühmi, kus räägiti veel sellistel teemadel, nagu naised poliitikas, majanduse areng ja naisettevõtlus, töö ja pereelu ühitamise
võimalused, naiste jaoks mittetraditsioonilised tööalad jne. Huvitav oli kuulda, et mitmetes riikides on loodud spetsiaalsed väljaõppeprogrammid naistele. Muide, ka Eestis on vähemalt üks selline, küllalt pikaajaline projekt käivitatud — “Rohkem ja paremaid töökohti naistele”, mida toetab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO).
Räägiti ka sellest, kui vajalik on naiste kui ametiühingute liikmete aktiivsus oma õiguste eest võitlemisel. Pole ju saladus, et reeglina on naiste palk isegi samal töökohal, samade töötulemuste korral umbes neljandiku võrra madalam kui meestel. Siin ongi probleem, millele võib leevendust pakkuda ametiühinguliikumine, taotledes tööandjatelt õiglasi, töö tulemust, mitte aga töötegija sugu arvestavaid töölepinguid.
Eraldi oli juttu veel rannakülade naistest ja maanaistest, kelle probleemid on suurel määral linnanaiste omadest erinevad. Rõhutati, et piirkondade omapära on vaja tõsiselt arvesse võtta, sest on ju riigi huvides, et elu säiliks kõigis regioonides. Seegi on abiks, kui riik ja omavalitsused pööravad senisest rohkem tähelepanu side ja teeninduse arendamisele.
Muidugi oli konverentsil juttu sellistest juba globaalseks muutuvatest pahedest, nagu prostitutsioon ja pornograafia, millele on hakanud kaudselt kaasa aitama võimalus kasutada internetti — piirid on avatud, seksitööstus muudkui areneb. Juba 5 aastat tagasi, ÜRO IV ülemaailmsel naiste konverentsil “Võrdõiguslikkus, areng, rahu” pöörati riikide tähelepanu vajadusele sekkuda naiste ja lastega kaubitsemisse, kaitsta neid selle ebainimliku vägivalla eest. Ka Läänemeremaades pole need probleemid võõrad, prostitutsioon ei tunne piire. Kuid kes on prostitutsiooni puhul klientideks? Kes on prostitutsiooni levimisel süüdi, kas teenuse pakkujad või teenuse ostjad? Mis räägib prostitutsiooni legaliseerimise poolt, mis vastu? Ka neid küsimusi esitati konverentsil ning, nagu sageli juhtub, ulatusid arvamused seinast seina.
Räägiti veel paljust, vaieldi, lepiti kokku ühisprojektide asjus, sest just mõttevahetusele ning ühiste eesmärkide püstitamisele oligi Helsingis korraldatud konverents pühendatud. Järgmine samalaadne konverents otsustati korraldada Eestis aastal 2003.
MAI TREIAL,
Riigikogu liige
KIRJAD
Mis puutub au ja väärikuse teotamisse, siis üritavad Katt ja Luga Saukase au ja väärikust pidevalt teotada. Saukas valiti 26. oktoobril 1997 üldkoosolekul esimeheks. Juhatus vaid kinnitas seda. 18. jaanuari 1998 üldkoosolekul otsustati ühel häälel moodustada korteriühistu. Vastu polnud keegi, erapooletuid samuti. Samal koosolekul valiti moodustatavale korteriühistule juhatus. Seda ka ühel häälel. Juhatuse ja revisjonikomisjoni koosseis kinnitati notariaalselt. Selles jutus pole ainsatki vale sõna. Protokollid on olemas, mõned notari poolt tõestatud.
HELGA SAUKAS
AS RAT Auto pearaamatupidajana lisan mõned täpsustused Raivo Sihveri artikli “Kas viinakurat vedas RAT Auto pankrotti?” (30.03 Vooremaas) kohta.
1. Tööle ei jäänud ainult valvurid, töötan praeguseni AS RAT Auto pearaamatupidajana.
2. AS RAT Auto erastas 1995. a. RAS Jõgeva Autobaasi aktsiad. See on kolm aastat peale AS RAT Auto asutamist.
3. Eelmiste aastate jooksul ei ole müüdud suur osa varast. 1997. a. lõpus oli põhivara soetusmaksumus 4 milj. krooni ja jääkväärtus 2,9 milj. krooni. 1999. a. 1. septembriks oli põhivara jääkväärtus 2,2 miljonit krooni. Andmeid saab kontrollida Jõgeva Maa-arhiivis, nimetatud aastate bilansid on arhiivi üle antud.
4. Vara turuväärtus oli 1,2 milj. krooni + debitoorsed võlad 2,3 tuhat krooni, millega kuulutati ka välja AS RAT Auto tervikvara oksjon veebruaris 2000. Tervikvara hulka kuuluvad hooned, transpordivahendid, väikevahendid, kaup, varuosad. Kõik oli alles. Artiklis väidetakse, et turuväärtus on 400 000 krooni, see tähendab kaheksa hoonet hinnaga 50 000 krooni hoone. Kas see ei tundu naeruväärne?
Ma tean, et kui raamatupidaja esitab valeandmeid, siis jääb ta ilma oma töökohast ja ka kutsest. Mis saab ajakirjanikust, kes kirjutab artiklis kontrollimata andmeid?
Ei ole võimalik võrrelda põhivara soetusmaksumust aastal 1997 ja põhivara jääkväärtust aastal 1999. Kui kohtu materjalides on selliselt väidetud, siis palun vaadake arve bilanssidest, mis on esitatud pankrotihaldurile O. Kuulasele.
ANU KASTE
25. märtsi Vooremaas ilmunud Raivo Sihveri artiklis “Jõgeva veeuputust arutatakse esmaspäeval” kritiseeritakse Jõgeva linnavalitsust ja Jõgeva Linnavara suutmatuse pärast likvideerida Suur tänav 89 asuva autoteenindusehoone ees tekkiva veeuputuse põhjusi. Pean selliseid etteheiteid asjatuteks.
Ma ei eita paljusid inimesi häiriva probleemi olemasolu, kuid olen arvamusel, et veesilma vältimine sõltub paljuski osaühingu Antima Autoteeninduse juhatuse ning ühtlasi autoteeninduse hoone omaniku Lembit Lehtme tahtest ja koostöövalmidusest kohaliku omavalitsusega.
Kirjutises väidetakse, et vesi peidab autoteeninduse esised augud, mistõttu mõnigi auto on siin viga saanud. Leian, et autoteeninduse töötajad võiksid sellised kohad ise ära märgistada. See oleks endast ja oma klientidest lugupidava ettevõtja tegu. Pealegi on hoone ümber Lembit Lehtmele välja mõõdetud teenindusmaa.
Veeuputus oli arutlusel möödunud esmaspäeval toimunud Jõgeva linnavalitsuse istungil, kus otsustati, et autoteeninduse ees paiknev imbkaev ehk sadevee kogumiskaev puhastatakse ja tehakse korda. Jõgeva Linnavara oli juba eelmisel aastal valmis organiseerima tööd, mis oleks esialgseks lahenduseks kuni detailplaneeringu valmimiseni. Saime selleks ka Lembit Lehtme nõusoleku ja teatasime talle, et kaev valmib 31. detsembriks. Ühel päeval teatas aga Lehtme, et ta ei soovi imbkaevu kordategemist. Nüüd tagantjärgi kahetsen, et ma ei vormistanud keeldumise kohta kirjalikku dokumenti, mis ehk võimaldanuks ära hoida põhjendamatut kriitikat linnavalitsuse ja Jõgeva Linnavara suhtes.
Lembit Lehtme avaldab ajakirjanikule ja Vooremaa lugejatele andmeid, et on valminud vee ärajuhtimise projekt. Paraku on selline info ebaõige. Et projekti saada, tuleb väljastada projekteerimistingimused. Kuni puudub detailplaneering, ei saa projekteerimistingimusi aga väljastada. Pärast praegu avalikul arutlusel oleva detailplaneeringu kinnitamist Jõgeva linnavolikogus on võimalik kõrvaldada lõplikult oht veesilma tekkimiseks nii autoteeninduse ees kui ka teistel planeeringut hõlmavatel aladel. Lisaks Suur 89 asuva hoone esisele maale on Jõgeval teisigi paiku, kus tuleb pidurdada massiline sadevete kogunemine.
HEINO PUIDE,
Jõgeva Linnavara juhataja
JUHTKIRI
Tänavu on Eestis aprill heategevuskuuks kuulutatud. Kalendriperioodi pühendamine kindlale toimingule või traditsioonile mõjub mõneti kampaanialikult. Samas annab see põhjust juhtida tähelepanu teemadele, mis tempokas elurütmis sageli ununema kipuvad.
Heategu on arvatavasti sama vana kui inimkond. Alates ammustest aegadest õppis inimene austama ja armastama sugulasi, sõpru, tuttavaid, rahvuskaaslasi ning käituma nii, et neil oleks vähem muresid, rohkem rõõmu ja turvalisust. Kindlasti põhjustasid sellist headust usulised tõekspidamised. Ühtlasi võimaldas kaasinimeste abistamine tugevdada ühtekuuluvustunnet ning tunda end julgemini vaenlase rünnaku korral. Heategevus ongi sageli suurenenud ekstreemsetes olukordades, sõdade ja katastroofide ajal. Näiteks sõjapurustuste ohvreid või maavärina tõttu kannatanuid aitavad paljud organisatsioonid ja üksikisikud.
Piisavalt oluline on aga üksteise abistamine argielus. Küllap jätkub tänases Eestis selleks erinevaid võimalusi. Suuremas või väiksemas ulatuses saavad raskustesse sattunuid abistada ja toetada riigiasutused ja omavalitsused. Ehk pole aga sel juhul tegemist mitte heateoga, vaid kohustuste täitmisega riigi, valla või linna elanike ees. Mõneti teise värvingu võtab heategu siis, kui seda sooritab üksikisik.
Arvatavasti on selliseid juhuseid viimasel ajal vähemaks jäänud. Paljud mõtlevad omakasule, püüavad küüsi enda poole hoida ega soovi riskida kaasinimese huvides. Ainuüksi moraalitsemise ja manitsemisega sellist ellusuhtumist ei vähenda. Usutavasti muutuks heategevus populaarsemaks, kui iga inimene mõtleks sellele, et tulevikus võib ta ise abivajaja rollis olla. Kes teisi abistanud on, võib tõenäoliselt samasugusele vastureageeringule loota.
Abistama, annetama, toetama ajendab kergesti ka soov pöörata ühiskonna tähelepanu oma positiivsetele iseloomujoontele: abivalmidusele, heasüdamlikkusele, üllameelsusele. Samuti võimaldab heategevus anda märku soliidsest majanduslikust tasemest. Näiteks sponsorlus tõestab tihti, et ühe või teise ettevõtte käsi on hästi käinud. Niisiis on heategevusel ka kohati omakasupüüdlik iseloom, mis on kahtlemata parem sellest, kui head teod hoopiski ära jääksid.
Heategevus ei pruugi sugugi konkreetset tegu tähendada. Kui inimene on heatujuline ja sõbralik, suudab ta oma käitumisega ka ühiskonda erksamaid toone tuua. Seega tasub olla lihtsalt hea.
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Jõgeva Äriklubi korraldab 12.—13. maini spordihoones Virtus VII Kesk-Eesti messi.
Tänavuse messi toimumine Virtuses oli suure küsimärgi all, sest Jõgeva linnavalitsus ja volikogu kartsid, et mitmed messiga seotud toimingud rikuvad Virtuse spordisaali ligi 700 000 krooni maksnud uue põranda. Messi korraldajad leidsid aga lahenduse. Saavutati kokkulepe, et põrand kaetakse spetsiaalse vaibaga, mille maksumus koos paigaldamisega on üle 35 000 krooni. Ilma sellist vaipa kasutamata oleks põranda paigaldanud osaühing Kuldvillak katkestanud garantiilepingu.
Reklaam Kesk-Eesti majanduselule
“Vaatamata sellele, et eeltoodud uuendused nõuavad ettevõtjatelt piisavalt kulutusi, ei lähe ettevõtjatele messist osavõtt kallimaks, sest ruutmeetri hinda messiboksides ei ole suurendatud,” ütles Vooremaale messi peakorraldaja, Jõgeva Äriklubi president Aivar Kokk.
“Messi korraldajate peaeesmärk ei ole tulu teenida. Tegemist on rohkem reklaamüritusega regiooni majanduselu huvides, mistõttu teeme oma tööd paljuski missioonitundest,” lisas messi korraldava toimkonna liige, Ühispanga Tartu kontori
müügiosakonna juhataja Valeri Roos.
Sihtasutuse Jõgevamaa Ettevõtluskeskus juhataja Siiri Einaste sõnul võivad ettevõtluskeskusest kuni 7000 kroonist messitoetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja firmad, kus töötab kuni 80 inimest. “Riigimaksu võlgnikele toetust ei maksta,” lausus Einaste.
Messi populaarsus suureneb
“Mitmed firmad osalevad messil igal aastal ja tunnevad huvi, kas mess ikka toimub. Samas leidub ka ettevõtjaid, kes ei pea messil osalemist vajalikuks. Tervikuna on huvi messi vastu siiski suur,” märkis KeskEesti messi projektijuht Piret Ploovits, kes tegeleb osalejate registreerimisega.
Aivar Kokk rääkis maakonnalehele: “Messile on eriti oodatud Jõgevamaa ettevõtted. Eelmistel aastatel on messil osalenud viis-kuuskümmend ettevõtet. Tänavu ostis messile 50ruutmeetrise pinna sõiduautodega Peugeot kauplev aktsiaselts Kommest Auto. See on suurim pind, mis tänavusel messil senini renditud on. Uue üritusena korraldatakse messi avapäeval, 12. mail kell 13 VIP-ide ergomeetrisõudmise võistlused, kuhu oodatakse osalema nii omavalitsuste kui ka ettevõtete juhte.”
Niisama esinduslik kui mujal
KeskEesti messi mööbel on juba neljal aastal tellitud näituste ülesseadmisega tegelevalt firmalt Elreko. Tänavu esmakordselt ehitab ja kujundab sama firma ka messiboksid. “Usutavasti on seekordsel messil Virtuses niisama esinduslikud boksid nagu Tallinna ja Tartu messidel,” ütles Vooremaale firma Elreko juhataja Taivo Jakobson.
“Kesk-Eesti messidel osalejate arv on iga aastaga suurenenud. Sellest võib järeldada, et mõnevõrra suurenenud on ka Kesk-Eesti ettevõtete sissetulekud. Loodetavasti on tänavusel messil rohkem šõulikkust kui varem,” lisas ta.
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Jõgeval tegutseb ombudsmani nõunik
Alates tänasest, 6. aprillist võtab õiguskantsleri nõunik kodanikke vastu ka Jõgeval ning inimesed saavad lasta kontrollida, kas ametiisikud ei ole oma tegevusega rikkunud nende põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi.
Möödunud aasta 1. juunist jõustunud õiguskantsleri seadusega pandi ombudsmani ehk õigusvahemehe ülesanded õiguskantslerile ja anti võimalus määrata nõunikke suurematesse maakonnakeskustesse. Momendil töötab üks nõunik Tallinnas, teine Tartus. Edaspidi võidakse nad ametisse nimetada veel IdaVirumaale ja Pärnusse. Tartus asutakse maavalitsuse hoones. Iga kuu esimesel neljapäeval kella 9—12 võtab Tartu õigusnõunik jutule soovijaid vastu Jõgeva maavalitsuses.
Seaduse järgi on igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole kontrollimaks riigiasutuste tegevuse seaduslikkust, sealhulgas isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste osas. Esitatav avaldus peab vastama seaduses toodud nõuetele. Avaldusaluses asjas ei tohi samaaegselt toimuda kohtueelset kaebe ega kohtumenetlust ja olla jõustunud kohtuotsust. Kaebuses tuleb selgelt kirjeldada tegevust, mille peale kaevatakse, ning näidata ära, kuidas see rikub avaldaja või esindatava isiku põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi.
Seadus sätestab täpselt, kas avalduse lahendamine kuulub õiguskantsleri (ametkonna) pädevusse või mitte ja millal võib avalduse tagasi lükata. Mittepädevuse korral selgitatakse avaldajale, milline ametkond ja kes avalduse lahendab. Otsustuse vastuvõtjaks on õiguskantsler isiklikult, tema äraolekul aga asetäitjanõunik.
RAIVO SIHVER
Jõgeva pole veel kõike kaotanud
Jõgeval maksab kolmetoaline mugavustega korter keskmiselt 15 000 krooni, sama suures linnas nimega Elva 100 000 krooni. Vahe missugune. Tähendab, on nõudlus. Aga Elva pole isegi maakonnakeskus ja töökohtade arvu poolestki pole tal Jõgeva ees eeliseid. On Elvexi autoklaasitehas, kus on sadakond töölist, ja kümmekond väikeettevõtet. Pluss pisike haigla, polikliinik, poolteist kooli, kümmekond poodi jms. Mitte midagi erilist. Aga tõmbab.
Hoolimata sellest, et Elvas on korteri pidamine kallim, on küttehinnad seal Tartu tasemel. Aaastaringset kultuurielu ei anna Jõgeval ja nn Männilinnas võrreldagi: viimases on üsna suur osa sellest välja surnud.
Kust siis ikkagi selline korterite hinnavahe? Elva on Tartust, LõunaEesti vaieldamatust pealinnast 25 km kaugusel, Jõgeva vaid kaks korda kaugemal. Seega peaks ka hinnavahe olema õigupoolst vaid kahekordne. Elva on peaaegu ametlikult Tartu satelliitlinn, kuigi on ka palju lähemaid asulaid. Elva suurim eelis on aga korralik ühistranspordiühendus “emalinnaga”. Iga tund käib buss, ka rong läbib seda veerandsadat kilomeetrit piisavalt sageli. Kõik võimalused suuremas linnas tööl käia. Ja ongi kogu saladus.
Tartus on aastaid olnud võimas elamispinnapuudus, iga lobudikki maksab hingehinda (kohati rohkemgi kui Tallinnas). Üürimistingimused jõhkrad. Seda, millal Tartus viimane suur korterelamu valmis, ei mäleta enam keegi.
Jõgeval, nagu mainitud, on hull korterite ülejääk, mis ähvardab väheseid siin veel elavaid inimesi järjest suuremate ebaõiglaste väljaminekutega, sest nad peavad osalt kompenseerima ka tühjade ruumide hoolduskulud. Kuid mida sa siia elama tuled, kui kohale saada on kallis ja ebamugavalt ebaregulaarne. Hommikul õudvara tulevad siia mõned rongid, siis on pärastlõunani suur auk, kuni enne kuut tuleb Tartust viimane raudteesõiduk. Jõgevalt Tartusse sõiduga on peaaegu sama lugu. Ka sinnapoole veereb kuus rongi päevas. Busse sõidab rohkem, kuid ikkagi ebapiisavalt. Igatahes mugavast Jõgevalt Tartusse teatrisse käimisest ei ole juttugi.
Kui kallid Jõgeva linnaisad tahaksid, et nende linnast ka tulevikus asja oleks, siis nad peaksid soodustama regulaarse Jõgeva—Tartu—Jõgeva liini tekkimist. Nii et iga tund saaks sõita siit Tartusse ja vastupidi. Ning seda vähemalt kella 7st kuni 23ni.
Muidugi ei saa kohalik omavalitsus soodustada rongide lisamist, kuid busse saab liinile panna küll. Sellel liinil ei pea olema mingi suur akvaarium, esialgu piisab loodetavasti mõnest Ford Transiti suurusest minibussist (kui hiljem peaks reisijaid kõvasti juurde tulema, eks siis saab asja parandada). Hinda peab hoidma kasvõi doteerimiste abil madalal, mitte üle 15 krooni ots, lisaks peavad kehtima soodustused.
Selle kõige eesmärk ei peaks mingil juhul olema otsene rahaline kasum. Muidugi röögatab keegi kohe nagu Vanemuise lavastuses “Vaim”: “Mis see kõik maksma läheb!? Kust see raha võetakse?!” Muidugi, selliste argumentide taha on end kerge peita, aga kaalul on praktiliselt kogu linna tulevik. Kui kohe praegu midagi ette ei võeta, siis ei kujuta ette, mis ime peaks küll mõne aasta pärast siia linna mõne inimese tooma. Kui Elva peale ei kasva veel niipea tihe männimets, siis üks kena lepavõsa kahiseb Jõgeva varemete peal paarikümne aasta pärast kindlasti.
MARGUS KIIS
KULTUUR
Lapsed selgitasid välja lemmikraamatud
Rahvusvahelise lasteraamatupäeva puhul kuulutati 1. aprillil Estonia teatris välja paremad lastekirjanikud ja raamatuillustraatorid ehk V Nukitsakonkursi võitjad kahel viimasel aastal ilmunud raamatute põhjal. Väljaselgitamisel osalesid ka Jõgevamaa lapsed.
Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistati Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil üle maailma tänavu juba kolmekümne neljandat korda. Tänavuseks lasteraamatupäeva suursündmuseks kujunes Eestimaal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse eestvedamisel V Nukitsakonkursi võitjate väljakuulutamine 1. aprillil Tallinnas, kuhu kogunesid lapsed kõikjalt Eestist. Loosi tahtel kutsuti sinna kaheksa last ka Jõgevamaalt.
Nukitsakonkursi lõppüritusele eelnes lemmikute väljaselgitamine ja hääletamine maakondades. Selgus, et meie maakonna lapsed pidasid lemmikraamatuks Ira Lemberi “Musta kaarna küüsis”. Parimaks raamatuillustraatoriks tunnistati Inge Kenn, kes joonistas uued pildid Grimmide muinasjutule “Okasroosike”. Üleeestilisteks Nukitsalaureaatideks tunnistasid Eestimaa lapsed kirjanikest samuti Ira Lemberi “Musta kaarna küüsis”, kunstnikest aga Edgar Valteri ning tema pildid raamatule “Pintselsabad”.
RUTT RIMMEL
“Üheksandikud” keskealiste vastu
Nii mõnigi meist on enda järel viimast korda kooliust sulgedes kuulutanud, et suuremat osa koolis omandatud teadmistest ei lähe tal iialgi vaja ja hiljemalt ülehomseks on need ununenud. On see ka tegelikult nii? Objektiivse vastuse võib saada, osaledes Miksikese õpilasvabriku online-viktoriinisarjas.
10. aprillist 8. maini kestva kaheksaetapilise viktoriinisarja korraldab OÜ Miksike — virtuaalõppeteenuseid pakkuv internetifirma, mis majandab ja arendab Miksikese õppekeskkonda. Viktoriinid toimuvad Miksikese õpilasvabrikus aadressil http://vabrik.ee/karikas ning sarjas osalema oodatakse üheksandate klasside õpilasi ja täiskasvanuid, kellel on keskkooli lõpetamisest vähemalt seitse aastat möödas.
Mõnepäevaste vahedega ilmuvad eelpool nimetatud internetiaadressil testid emakeele grammatikast, vene ja inglise (eestlastele) ning eesti keelest (venelastele), Eesti geograafiast, matemaatikast, ajaloost, kirjandusest, arvutiõpetusest ja bioloogiast (täpse ajagraafiku leiab samalt aadressilt). Iga testi saab täita selle internetti üles riputamise hetkest alates 30 tunni jooksul. Kes väga rumalana kardab paista või muidu anonüümsust taotleb, võib kasutada varjunime, ent vanus tuleb ausalt üles tunnistada ning vastaja elektronpostiaadress peab töötama.
Hindajad loevad kõigepealt kokku saadud punktid, võrdse punktiarvu juures aga sätivad pingereas ettepoole selle, kes testi lühema ajaga täitnud. Üle 15 minuti ei peaks korraldajate arvates testi täitmisele kuluma.
Maratonviktoriini võitja pälvib karika nimega “Sangaga korsten”. Auhinnad saavad ka kuue järgmise koha hõivajad. Ent auhindadest olulisem on saada selgust oma teadmiste tasemes. Kes peale jäävad, kas “üheksandikud” või keskealised äritädid-onud, on ka kõrvaltvaataja jaoks põnev küsimus.
Peale “Sangaga korstna” karikasarja koostab Miksikese rahvas erialaspetsialiste kaasates mitme aine kohta mahukamad küsimustikud ehk online-tasemetööd, mis aitavad õpilastel korrata materjali eelseisvateks eksamiteks.
RIINA MÄGI
Teatripäevad möldri ja rannavalvega
Möödunud nädalavahetusel Palamusel aset leidnud maakonna näitemängupidustuste ärevaim hetk oli laupäeva õhtul, kui kaks politseinikku üritust juhtinud Ivar Vinkmanni ja Kalev Pärtelpoja otse lava eest kinni nabisid ja raudus käsi minema sõidutasid.
See seik osutus noormeeste endi sepitsetud aprillinaljaks, aga võistluspinget ja ideede tulevärki jätkus üritusel niigi. Mõned märksõnad kõigi kümne lavastuse kohta. Palamuse lastenäitetrupp (lavastaja Tiina Tegelmann): interpreteeris sümpaatse tõsidusega Victor Hugo “Hüljatutest” pärit Cosette’i lugu. Tabivere huviteater (lavastaja Tõnis Lepp): Ago-Endrik Kerge lastetükis “Nõidade pidu ehk Aastatuhande kokkutulek” olid tublid näitlejatööd, vahvad kostüümid ja lavakujundus ning loost ei puudunud õpetlik ivagi, aga see trupp suutnuks enamat.
Palamuse Gümnaasiumi näitetrupp Oskar (juhendaja Asta Ilmjärv): pakkus välja “Vigaste pruutide” kaasaegse ja vaimuka versiooni. Luua Metsanduskooli näitetrupp (lavastaja Valdi Reinas): omaloominguline, parajalt pöörane ja hea absurditajuga mängitud lugu Luua poiste visiidist põrgusse, mis lõppes põrgu mahapõletamise ja kuradi töötuks jäämisega.
Ikka “Kapsapeaga” Kamari Haridusseltsi näitering: ei peljanud kavva võtta lõpmatuseni ära leierdatud Lutsu “Kapsapead” ega mängida seda ehedas vanamoelises asjaarmastajalikus laadis. Aus värk. Luua Suveteater (lavastaja Ülle Meos): “Kummitused Luua mõisas” täitis oma eesmärgi eksponeerida läbi etenduse põnevat ajaloolist hoonet (tüki vaatamiseks tehti väljasõit Luuale) ja keldris toimunu oli põnev.
Pala kultuurimaja näitering (lavastaja Tiina Eres): lõbus ja kaugeltki mitte sisutu salongikomöödia “Vana Aadam” oli lustiga mängitud; trupp pisut ebaühtlane, aga omab Raivo Ojakivi näol “staari”, kellele lavastust üles ehitada; dekoratsioonid ja kostüümid stiilsed. Jõgeva Linna Teater (lavastaja Janek Varblas): “Charlie tädi” ergutas vaataja naljanärvi eelkõige situatsioonikoomika ning Ivar Vinkmanni ja lavastaja enda värvikate karakterrollidega.
Palamuse näitetrupp (lavastaja Raivo Adlas): Palamuse veskis mängitud “Ulguvat möldrit” sai äsjase esietenduse põhjal juba lehes kiidetud ja näitemängupidustuste publikki sai oma mängukohta nagu rusikas silmaauku sobivast lavastusest suure elamuse. Põltsamaa amatöörteater (lavastaja Ain Saviauk): ungarlase Pal Bekesi absurdikomöödia “Naisrannavalve silma all” oli teatritekstina hiilgav leid ja debütandist lavastaja oskas oma leidu laval efektselt serveerida; Margus Kastor tõlkijast peaosalisena oli lavastuse tõeline “mootor” ja trupi ülejäänud liikmed olid teda pideva segamisega hulluseni viinud naabrite osades samuti tasemel.
Latt kõrgel
Žüriiliikmetele Kersti Neemele ja Meelis Hansingule Vanemuise teatrist ning Kadri Tegelmannile Tartu Koolirahva Teatriseltsist tundus algul kõik selge: Palamuse trupp ajas reede õhtul “Ulguva möldriga” lati nii kõrgele, et tundus võimatuna, et keegi sellest veel üle hüppab. Põltsamaalased said sellega järgmisel õhtul siiski hakkama ja pärast unetut ööd tegi kohtunikekogu pühapäeval saalomonliku otsuse, et peapreemia läheb jagamisele ja ka 5.—7. maini Põlvas toimuvale harrastusteatrite riigifestivalile lähevad mõlemad trupid.
Kopsakaimad näitlejapreemiad läksid palamuslannale Viive Likile ja põltsamaalasele Margus Kastorile, muid preemiaid jagati aga veel hulgi. “Kui tase veel kõrgemaks läheb, siis tulen ise ka kutselisest teatrist ära,” lubas Meelis Hansing Jõgevamaa harrastusteatri hetkeseisust kõneldes.
RIINA MÄGI
Liblikapüüdjal ees pingelised nädalavahetused
Möödunud reedel toimus Adaveres maakonna keskastme kooliteatrite ülevaatus. Kuue trupi esinemist hinnanud Eesti Harrastusteatrite Liidu esimees Jaan Urvet tunnistas parimaks Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja.
Lianne SaageVahuri lavastatud kaheinimesetükk “Üksik nukker kask” mõjus juba materjali valikuga. Kui tavaliselt mängitakse keskastmes veel “Nukitsameest” ja “Punamütsikest”, siis selles loos võetakse tõsise vaatluse alla kahe noore inimese, töösse uppunud näitlejatepaari ainsa tütre ja juhuslikult tema juurde sattunud maapoisi erinevad väärtushinnangud.
Läti autori lavaloo leidis lavastaja ühest vanast Meie Repertuaarist, ent tekst osutus ajaproovile vastu pidanuks ning ka osalistele Katre Tättarile ja Meelis Põdersoole tundusid tõstatatud probleemid hingelähedased.
Nüüd seisab Liblikapüüdjal ees kaks pingelist nädalvahetust: vanem trupp osaleb “Looga inetust pardipojast” (ka selles mängib peaosa IX klassis õppiv Meelis Põdersoo) 7.—9. aprillini Pärnus toimuval vanema astme kooliteatrite festivalil ja noorem trupp 14.—16. aprillini Tartumaal Rannus toimuval keskastme kooliteatrite festivalil.
RIINA MÄGI
Vanaveski estraaditrupp Väätsal esikolmikus
Möödunud laupäeval Järvamaal Väätsal toimunud estraadikonkursil “Maamees muigab” esines edukalt Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski estraaditrupp.
Tosina trupi ja üksikesineja hulgast anti kopsakamad auhinnad kolmele: väga hea ja peaaegu väga hea estraadikava eest andis Samuel Golombi juhitud viieliikmeline žürii preemia Ahja ja Haljala kultuurimaja trupile, lihtsalt hea estraadikava eest vanaveskilastele. Veel esindas Jõgevamaa estraadiharrastajaid põltsamaalanna Laine Kondas alias proua Pürst, kes pälvis samuti väikese eripreemia.
Vanaveski estraadiring erines oma euroliitu pürgimise teemalise agitbrigaadi stiilis kavaga teistest osalejatest nii maakondlikul kui ka Väätsa üle-eestilisel konkursil. Trupi eestvedajaks ja kava põhiautoriks on sordiaretuse instituudi köögiviljade aretusrühma agronoom Eve Somelar. Ka teised trupi liikmed on põhiliselt sama instituudi töötajad ja nende lapsed.
RIINA MÄGI
Möödunud reedel tähistasid Jõgeva lasteaia Karikakar suured ja väikesed pidulikult oma maja avamise viieteistkümnendat aastapäeva.
Sünnipäevapidu algas hommikul kasvandike kokkusaamise ja kontserdiga. Lõunaks kogunesid saali maja endised ja praegused töötajad ning külalised. Karikakardeks ehitud väikeste tüdrukute tants kasvatajate ansambli laulu saatel oli justkui sümboolne käepigistus kõikidele kokkutulnutele. Südamlikud tervitused jätkusid koos laste laulude ja tantsudega.
Seejärel pöördus peoliste poole juhataja Mare Suviste, kes andis ilmeka ülevaate sellest, kuidas lasteaia elu on avamisest 1. aprillil 1985. aastal tänaseni kulgenud. Kogu seda aega on iseloomustanud küll olenevalt aegadest ja alluvussuhetest rohked nimemuutused, aga juhataja kinnitusel on säilinud majas peamine — ergas vaim ja üksteisega arvestamine.
Linnavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik Hele Tallinn tegi teatavaks linnavalitsuse kingitusena 3000 krooni eraldamise inventari soetamiseks. Lasteaia esimene juhataja Kadri Peterson meenutas soojusega selles majas olnud aegu ning astus seejärel teise rolli kui maavalitsuse haridusosakonna juhataja.
Naabrite poolt tõi tervitusi lasteaia Rohutirts juhataja Liivi Noodla. Häid soove, meenutusi ja tänu oli jagada veel paljudelgi, kellel lasteaiaga ühel või teisel kombel ühist on olnud.
VAIKE KÄOSAAR
SPORT
Torma korvpallipoisid said pronksmedali
Möödunud nädalavahetusel tõid Torma korvpallipoisid Tallinnas Kristiine spordikoolis peetud Eesti meistrivõistluste finaalturniirilt koju pronksmedali.
Cklassi (1987. aastal sündinud) poiste põhiturniiri neli paremat reastusid finaalmängus järgnevalt: Tartu korvpallikool, Kristiine spordikool, Torma/Lurich ja korvpallikool Kalev. Treener Raivo Tralla sõnul olid finaalvõistlused tasavägised. Peale Torma on ülejäänud kolm tugevamat ikkagi Tartust ja Tallinnast. Pealegi ei ole nende seas näiteks Tiit Soku korvpallikooli jt.
Torma poiste järjekordne saavutus tõestab veel kord, et suurt sporti on võimalik teha ka väikeses maakohas ning et kõik oleneb eestvedajatest ning sihikindlast ja regulaarsest tööst. Ametlikult spordiklubina tegutsetakse Tormas viimased kaks aastat, ehkki korvpallipoisse treeniti seal ju varemgi. Süsteemi järgi välja kujunenud töö ja regulaarsed treeningud on saanud võimalikuks muidugi spordiklubina. Raivo Tralla sõnul käib Tormas töö nelja vanuseklassiga. Võistlustel käiakse pidevalt kolme vanusegrupi poistega. Selle hooaja teiseks suuremaks saavutuseks võidakse lugeda ka miniklassi poiste pääsu finaalturniirile, mis viiakse
läbi 16. aprillil Kristiine spordikoolis.
Korvpallipoisid treenivad Tormas praktiliselt iga päev, sest kui nädalavahetustel võistlustel ei olda, tehakse treeningut ka puhkepäeviti. Nii treenib iga vanusegrupp
nädalas kakskolm korda. Koolivaheajad kuluvad spordilaagrites. Torma spordiklubi viib läbi treeninguid ka Mustvees ning Raivo Tralla treenib veel Avinurme korvpallipoisse. Lähiajal on plaanis sõlmida leping Jõgeva Ühisgümnaasiumiga.
Rahvusvaheline turniir Peterburis on Torma poisse ees ootamas 13.—16. aprillini, kus on osalejaid nii Leedust, Lätist kui ka Moskvast. Moskva poisse on oodata suvel ka Tormasse spordilaagrisse.
Lähiajal on ilmselt aga oodata Torma korvpallipoistelt jällegi häid uudiseid. Raivo Tralla kõrval teevad siinsete poistega tööd ka Tarvo Kruup ja Andres Annok. “Valla toetus on viimasel ajal aidanud meie tegevusele väga palju kaasa. Muidugi tuleb tänada Torma kooli ja ka poiste vanemaid. Hooaeg on olnud pingeline, kodu ja kooli toetuseta oleks poistel raske,” märkis Raivo Tralla.
VAIKE KÄOSAAR
Siimusti lahtisel maleturniiril saavutasid kaksikvõidu kohalikud suurused Hugo Päären ja Jaan Kapp ning külaline Aidust, Eino Jõravere. Võitjal Päärenil kogunes kuue vooruga 11 ja kahel järgneval 9 punkti. Et 22. aprillil edukalt osaleda IV valdade male individuaalmeistrivõistlustel, selleks korraldame ka teise turniiri. Ootame kõiki huvilisi Kuristale 16. aprillil kell 10.
SULEV LUHT
***
Jõgeva maakonna kabeveteranide meistrivõistlustel osales 8 meest. Võitis Pajusi veteran Heldur Evertsoo, kes kogus 7 vooruga 5,5 punkti. Järgnesid Urmas Visk ja Kurista mees Heldur Laumets, punkte vastavalt 5 ja 4. Sellele järgnenud 2ringilisel välkkabe turniiril oli parim Urmas Visk 10 punktiga. Võrdselt 8 punkti kogusid nii Sulev Luht, Heldur Evertsoo kui ka Kaarel Ots, kohad vastavalt koefitsientidele teine, kolmas ja neljas. 15. aprillil kell 10.30 kohtuvad kabetajad Jõgeval, Pargi tn 1 IV valdade kabe individuaalmeistrivõistlustel naistele ja meestele. Olete oodatud nii mängima kui ka kaasa elama.
***
Jõgevamaa kabetajad osalesid Viljandimaal Holstres Sulev Tuka 24. mälestusturniiril. Ilmselt võib seda lugeda Eesti suurimaks kabeturniiriks, kus põhiklassis oli 37 ja noorteklassis ligi 50 osavõtjat.
Noorte turniiril saavutas III koha Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane Uhur Visk. Naiste turniiril oli parim 11-kordne Eesti meister Õie Kroon. Meeste turniiril, kus osales ka 6 Jõgevamaa kabetajat, olid kuus paremat kõik meistrite klassist. Esimene oli Vello Luht (Viljandi) 15 punktiga, kes on 10-kordne Eesti meister. Ta on elanud ka aastaid Jõgevamaal ja kaitsnud maakonna ning Palamuse spordiau. Teine ja kolmas olid võrdselt 19 punktiga Andres Tull (Paide) ja Algo Laidvee (Tartu). Neljas oli ainuke Eesti suurmeister kabes Arno Uutma (Keila) 13 punktiga. Viies oli aastaid Jõgevamaa spordielu juhtinud Uno Plakk (Kuusalu) ja kuues Enno Eerma (Tartu) võrdselt 12 punktiga. Jõgevamaa parimana jagas Sulev Luht koos Õie Krooni ja Jüri Hermaniga (Valga) 11 punktiga 7.—9. kohta.
29. aprillil kell 11 toimuvad Viljandis (Linnu tee 4) Eesti veteranide meistrivõistlused kabes, võistkonna suurus on 1 naine ja 3 meest.
TAAVI LAURI
***
Laupäeval, 8. aprillil toimub Laiuse põhikooli võimlas järjekordne Jõgeva maakonna spordiveteranide hüppepäev. Kavas on kõrgus- ja teivashüpe ning hoota kaugus- ja kolmikhüpe. Osa võivad võtta kõik 40aastased ja vanemad mehed ning naised alates 35. a. Võisteldakse ühes vanusegrupis, paremusjärjestus selgitatakse tulemuse korrutamisel vanusekoefitsiendiga (rahvusvahelise vanusekoefitsientide tabeli järgi).
Laiuse spordiklubi Contra korraldatav hüppepäev algab kell 13.30. Jõgevalt saab kohale tulla kell 13 väljuva Mustvee bussiga (Sootaga peatus).
HENDRIK LINDEPUU
MITMESUGUST
Tänu Mart Haasma (29) vaprusele jäi Jõgeva alevikus Pedja jõkke kukkunud Veljo (6) ellu. Üleeile, kui õnnetusest oli möödunud viis päeva, kohtusid päästja
ja päästetu taas.
Kui särasilmne Veljo koos emaga haiglapalatisse tuli ja Mardile kõlavahäälse aitäh ütles ning punased roosid ulatas, läksid teistelgi ülevushetke tunnistanud palatikaaslastel silmad veidi niiskemaks.
Väikemees lubati haiglast välja juba paar päeva tagasi, kuid siis avastati Mardil kahepoolne kopsupõletik ja ta pidi jääma haiglaravile. “Ma pole kunagi varem haige olnud ja lootsin, et pärast suplust jään nüüdki terveks. Suur ujuja ma pole, esimest korda tuli mul minna jääkülma vette,” oli Mart oma terviserikkest pisut üllatunud.
Tallinnas autojuhiametit pidav Mart Haasma tuli oma puhkuse ajaks tuttavatele külla. Pedja kaldal asuva maja teise korruse aknast avaneb ilus vaade. Enne tammi
on jõgi sügav ja laialt lahti, vaid kalda äärde on jäänud kolm-neli meetrit jääd.
Eelmise neljapäeva õhtupoolikul kella kolme paiku märkas ta jões hulpivat inimest. Kohe teatas ta sellest hädaabi numbrile 112 ja tormas jõe äärde. Keset jõge triivis laps, roosakaslilla kombinesoon pungil nagu õhupall. Ta ei karjunud ega liigutanud. Mart jättis saapad ja pluusi kaldale ning sööstis jõkke.
“Kõige rohkem raskusi oli kaldale pääsemisega. Püüdsin last jääle tõsta, kuid habras jääserv murdus, mitmeid kordi vajusime me mõlemad sügavale vee alla,” meenutas Mart. Kui ta oma küsimustele poisilt vastuseks “jah” sai, oli selge, et olukord pole enam kõige hullem. Toas kiskus ta poisil märjad riided seljast ja mässis tekkidesse. Siis jõudsid koju peretütar ja naaber, kes asusid appi. Kiirabibrigaad tõi väikemehe Jõgeva haiglasse, kuhu ta jäi paariks päevaks arstide hoole alla.
Veljo ütles, et ta vett väga ei karda. Koos vanaisaga käib ta üsna tihti kalal. Lilled, liblikad ja linnud meeldivad talle samuti, neid näeb ta uneski. Kui ta jõkke kukkus, siis pööras ta end selili ja ei karjunud seepärast, et vesi suhu ei tuleks. Vette kukkus ta aga seetõttu, et mängukaaslased Tiina ja Kadi tahtsid jääl olnud kausikest kätte saada.
Veljo saab paari nädala pärast 7aastaseks ja läheb sügisel kooli. Tema ainukesel sõbral Denisil tuleb samuti varsti sünna. Veljo sai teada, et onu Mardi sünnipäev on 9. aprillil. Ta lubas kodus selle päeva paberile kirjutada, et uue sõbra sünnipäev meelest ära ei läheks. Mardile jääb oma väikese sõbra sünnipäev aga üleskirjutamatagi meelde.
ARDI KIVIMETS
Põltsamaal taasasutatakse lossi taastamise fond
Esmaspäeval Põltsamaa linnavalitsuses toimunud koosolekul otsustati taastada Põltsamaa lossi taastamise fond.
Põltsamaa lossi taastamise fond loodi 1993. aastal. Fondi algatusel hakati lossihoovis toimunud kultuuriüritustel raha koguma korjanduskarpidesse. “Selliselt saadud ja ettevõtjatelt laekunud annetused võimaldasid lossikompleksi ehitada Tallinna maantee poolse värava, välistada varisemisoht ning teha teisigi töid,” ütles Põltsamaa linnavalitsuse haridus ja kultuurinõunik Ülle Koppel.
Aastatel 1996—1997 aga fondi tegevus katkes, sest organisatsiooni ei registreeritud ümber mittetulundusühingute registris. Esmaspäeval Põltsamaal nõu pidanud Põltsamaa Ettevõtjate Liidu, AS Põltsamaa Felix, Lions klubi ja piirkonna omavalitsuste esindajad otsustasid nüüd fondi taastada.
“Lisaks vabatahtlikele annetustele laekunud tuludele on lossi renoveerimiseks vaja ka riigiraha. Muinsuskaitseamet on Põltsamaa lossi taastamise kuulutanud prioriteetseks tööks 2001. aastal. Tänavu on muinsuskaitse raha eest remonditud lossi vaatetorni, kus ehitati vahelagesid ja treppe. Peagi alustatakse aga väravahoone konserveerimist,” lausus Ülle Koppel.
JAAN LUKAS
Jõgeva arestikambris istunud kriminaalse süüdistusega vahialused saagisid ja murdsid aknatrelle.
Jõgeva politseiprefektuuri korrapidamistoimkond kuulis pühapäeva õhtul kella kümne paiku, kui raadiod olid vaiksemaks keeratud ja mõned kinnipeetavad end juba magama seadsid, ühest arestikambrist kostvat metalli viilimisega sarnast heli. Kontrollimisel leiti kambrist kaks saelehetükki ja üks trellipulk oli lahti saetud ning jõutud teistki nii palju nüsida, et selle sai ära murda.
“Ühtelugu juhtub, et kinnipidamiskambrites püütakse midagi saagida, urgitseda. Naridest murtakse laudu lahti, kisutakse pikki kruvisid ja naelu välja. Ajaviiteks tehakse kõiksugu tükke, seetõttu tuleb meil kambreid pidevalt remontida,” nentis Jõgeva politsei pressiesindaja Ülo Pärn. Lõhutud trellidega kambris kinniistunud kaks vargustes ja üks röövimises süüdistatav mees paigutati eraldi kambritesse edasi istuma.
“Kas tegemist on kuriteo, põgenemiskatse või kuriteo ettevalmistamisega, selle selgitab juurdlus. Lõhkumistöö tagajärjel, mille vahialused olid ära teinud, polnud kellelgi põgenemiseks mingit võimalust,” lisas politsei pressiesindaja.
ARDI KIVIMETS
Turvavööta sõitjad vorpisid kirjandeid kirjutada
Politsei andis eelmisel nädalal asulasisestel teedel turvavööta sõitjatele võimaluse trahvi maksmise asemel kirjutada lühikirjand turvavöö vajalikkusest. Kõik Jõgevamaal tabatud turvavööta sõitjad eelistasid trahvi maksmisele kirjatööd.
Kaks nädalat kestnud aktsiooni “Traksid peale” ajal pööras politsei autosid kontrollides tavalisest rohkem tähelepanu liiklejate turvavööde kasutamisele. Esimesel nädalal jagasid politseinikud turvavöö eirajatele infovoldikuid ja kleebiseid ning piirdusid hoiatusega. Eelmisel nädalal “traksideta” sõitjad enam nii lihtsalt ei pääsenud: tuli võtta pliiats ja paber ning oma mõtted ja teadmised turvavöö vajalikkusest kirja panna. Essee kirjutamine oli vabatahtlik, kuid kirjatööst loobuja pidi tasuma kuni 460 krooni suuruse rahatrahvi.
Jõgeva liikluspolitsei jagas aktsiooni esimesel nädalal üle poolesaja voldiku ja kleebise, kirjandikirjutajaid oli 23. Jõgeva politseipatrulli ja liiklusjärelevalvetalituse juhtivinspektor Ivo Ploomi sõnul tõi selline aktsioon kasu: turvavööde kasutajaid oli tunduvalt rohkem kui tavaliselt. “Enamik juhtidest said aru turvavöö kinnitamise vajalikkusest. Õige mitmed tänasid liikluspolitseid ja soovisid neile edu,” märkis politseiametnik Ploom.
Kirjandikirjutamise aktsioon on lõppenud, nüüd trahvitakse turvavööta sõitjaid tavalisel moel.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Alajaama uudistama läinud mees hukkus
Traagiline õnnetus juhtus teisipäeva pärastlõunal Pajusi vallas Vägari külas. Kella poole kolme paiku jalutasid Vägari alajaama juurde kaks kohalikku meest. Alajaam toitis varem suurfarmi, aga nüüdseks alajaama aknad eest ära, uksed pole lukustatavad ja sees on kappide uksed samuti valla.
Rein (1965) oli otsustanud minna alajaama ülakorrusele uudistama. Hetk hiljem kuulis teine mees Reinu karjatust ja kui ta vaatama kiirustas, lamas Rein põrandal ja tema jopivarrukas põles. Õnnetuse järel oli Rein veel elus ja rääkis, aga kiirabi kohale jõudes teda enam elustada ei õnnestunud. Mehe surnukeha on saadetud kohtuarstlikku ekspertiisi.
Mustvees varastati mootorsaag Družba ja alumiiniumi
Avinurme vallas Ulvil elav mees, kellel on maja Mustvee linnas Tartu tänaval, teatas, et majja on sisse murtud. Majja pääsemiseks oli lõhutud aknaklaasid. Majaomanik leidis, et varas on ära viinud mootorsae Družba, suurema alumiiniumist anuma, samast materjalist mahlasõela ja poti ning 20-liitrise alumiiniumkanistri. Kannatanu hinnangul tehti talle kahju kokku 2200 krooni ulatuses.
Puiatu külas murti sisse talumajja
Teisipäeva hommikul kella seitsme paiku avastas Puiatu küla taluperenaine, et tema kodumajja on öö jooksul sisse murtud. Puruks oli löödud elutoa aken ja toast varastatud televiisor Totanic, pesumasin ja raadio. Vargusega tekitati avaldajale kahju 5700 krooni.
Maarjas viidi keldrist kokkupandav ratas
Tabivere vallas Maarja alevikus on ühest elumaja keldrist varastatud kokkupandav jalgratas. Avaldaja hindab selle väärtuseks 450 krooni. Ratas oli küll keldrisse varjule pandud ja uksel lukk ka ees, kuid uks oli lukku keeramata.
Purjuspäi autoga sõitmine ei vähene
Esmaspäeval algatati kriminaalasi KrK § 204 lg 3 tunnustel Seido Kalamehe vastu. Meest oli mullu 29. juunil halduskorras karistatud rahatrahviga purjuspäi autoga sõitmise eest. 2. aprillil leiti mees Jõgeva linnas ümbersõiduviaduktil taas joobnuna
autoroolist. Kuna mehel on kehtiv halduskaristus analoogses asjas, näeb seadus ette kriminaalvastutusele võtmise.
Ajavahemikul 28. märtsist 3. aprillini on joobnuna autoroolis kinni peetud veel Lembit Milvek (1957), Mati Arula (1964), Eino Kaulio (1936), Alar Sillaste (1965), Marko Massur (1968), Heini Lauga (1969), Danel Vahtla (1979), Martin Tiik (1974), Valdis Peil (1963), Taavi Laursoo (1981) ja Tõnu Kuusk (1949).
Valik viimaste päevade väljakutseid
Esmaspäeval kell 10.35 magas Põltsamaal Rüütli poe hoovis joodik.
Kell 17.20 teatas naisterahvas, et Jõgeval Tähe 2 maja juures jalgpalli mängivad lapsed häirivad teda oma kisaga. Viis minutit pärast südaööd tülitses Jõgeval Suurel tänaval omavahel kamp noori.
Teisipäeval kell 6.47 leidis Sadalas Tuimõisas ühes majas aset olmeskandaal. Veidi hiljem teatati Vägarist, et ühest keldrist on varastatud mootorsaag.
Kell 8.45 teatati Jõgeva KEKi linnaosast, et seal on juba pikemat aega pargitud laste mänguväljakule veoauto.
Kell 15.55 teatati, et Nava külas on maha võetud elektriliini.
Kell 23.45 teatati Võisiku hooldekodust, et üks hoolealune on kadunud. Suure otsimise peale ta siiski leiti.
Kolmapäeva hommikul kell 5 mõlkis üks auto teist metsateel 3 km enne Ruskavere
silda.
Neljapäev, 6. märts 2000. a.
Jõgeva vallavolikogu asendusliikmed kogunevad tuleval nädalal
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
MAI TREIAL,
Riigikogu liige
KIRJAD
HELGA SAUKAS
ANU KASTE
HEINO PUIDE,
Jõgeva Linnavara juhataja
JUHTKIRI
JAAN LUKAS
MAJANDUS
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Jõgeval tegutseb ombudsmani nõunik
RAIVO SIHVER
Jõgeva pole veel kõike kaotanud
MARGUS KIIS
KULTUUR
Lapsed selgitasid välja lemmikraamatud
RUTT RIMMEL
“Üheksandikud” keskealiste vastu
RIINA MÄGI
Teatripäevad möldri ja rannavalvega
RIINA MÄGI
Liblikapüüdjal ees pingelised nädalavahetused
RIINA MÄGI
Vanaveski estraaditrupp Väätsal esikolmikus
RIINA MÄGI
VAIKE KÄOSAAR
SPORT
Torma korvpallipoisid said pronksmedali
VAIKE KÄOSAAR
SULEV LUHT
TAAVI LAURI
HENDRIK LINDEPUU
MITMESUGUST
ARDI KIVIMETS
Põltsamaal taasasutatakse lossi taastamise fond
JAAN LUKAS
ARDI KIVIMETS
Turvavööta sõitjad vorpisid kirjandeid kirjutada
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Alajaama uudistama läinud mees hukkus
Mustvees varastati mootorsaag Družba ja alumiiniumi
Puiatu külas murti sisse talumajja
Maarjas viidi keldrist kokkupandav ratas