Vooremaa
Teisipäev,
5. september 2000. a.
Ettevõtlikel põllumeestel on oma kuivatid
Et põllult koristatud teravili hästi säiliks, peab seda hoolikalt kuivatama. Viimastel aastatel on Jõgevamaa põllumajandusettevõtetes ja taludes tehtud investeeringuid kaasaegsete kuivatite ostmiseks.
Torma põllumajandusosaühingus oli möödunud neljapäevaks kuivatatud üle 2000 tonni teravilja. "Meie põllumajandusfirmas töötab kuuendat hooaega kuivati Anti ja alates möödunud aastast kuivati Mega-Anti. Nendes Soomes toodetud kuivatites saab kuivatada ükskõik kui minimaalset kogust teravilja," teatas peaagronoom Koidula Liis.
"Tänapäevaste kuivatite kütusekulu on märgatavalt väiksem kui šahtkuivatitel. Nii kulub tonni vilja kuivatamiseks šahtkuivatites 29 liitrit, kuid Anti kuivatites 10 liitrit kütust," lausus ta.
Soomlane aitas kuivatit osta
Sadala lähedal asuva Tootsi talu pererahvale olnuks uue kuivati ostmine majanduslikult ebajõukohane tehing. Tuttava soomlase Pekka Leino kaasabil õnnestus aga sellesse majapidamisse soodsa hinna eest muretseda kasutatud Anti kuivati, milles nüüdseks kolmandat aastat vilja kuivatatakse. Hoone, kuhu kuivati paigaldati, ehitas Tootsi talu peremees Vello Luhalaid koos naabertaluniku Jüri Kogeriga.
"Meie kuivati võtab vastu kuni kuus tonni märga vilja. Normaalse niiskuse korral saab vili kuivaks kolme-nelja tunniga. Tänavu kulub selleks rohkem aega, sest niiskus on liigselt suur," rääkis Vello Luhalaid, kelle sõnul on Tootsi talul 8 hektarit haritavat maad.
"Kuivatit kütame puudega, mida toome lähedal asuvast metsast," lisas perenaine Vilja Mari Luhalaid.
Tootsi talu kuivatis kuivatatakse ka Luhalaidide pere sõprade ja tuttavate vilja. Muuhulgas tõi sellesse majapidamisse oma talupõllul kasvatatud vilja kuivatada Jõgeva Talunike Liidu esimees Kalju Jalakas. "Selline kuivati nagu Tootsi talus, sobib hästi talukuivatiks, kuid põllumajandusettevõtte vilja kuivatamiseks jääb see liiga väikseks. Mõneski Jõgevamaa paigas, näiteks Varbeveres, on talunikud kuivati haldamiseks ka ühistu moodustanud," ütles Kalju Jalakas.
"Üldiselt peaks aga taludes, kus põllumajandustootmisega laiaulatuslikumalt tegeletakse, oma kuivati olema, sest vilja kuivatamiseks teenustöö korras võivad võimalused kesised olla. Näiteks endises Sadala põllumajandusühistu ja nüüdses osaühingu Sadala Agro kui vatis vilja kuivatamiseks praegu vastu ei võeta," märkis Vello Luhalaid.
Salvkuivatist saab ait
Jõgeva vallas Kõola küla Koidu talu 70 hektaril haritaval maal kasvab oder, nisu ning kaer. Majapidamise peremees Tõnis Palm ehitas üheksakümnendate aastate algul ise 80-ruutmeetrise nelja salvega kuivati, kusjuures üks salv mahutab keskmiselt 15 tonni vilja. "Selline kuivati õigustas end ajal, mil kesk mine teraviljasaak oli 100 tonni. Nüüdseks on meie talu põllumajandustootmine aga laienenud, mistõttu kavatsen osta šahtkuivati. Praegune salvkuivati jääb aga aidaks ja panipaigaks," rääkis Palm.
"Möödunud kolmapäeval koristasin aga vilja, mis ei vajagi kuivatamist. Selle odrasaagi niiskus oli 13 protsenti. Vilja kokkuostmisel nõutakse, et niiskus ei tohi ületada 14,5 protsenti," lisas ta.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Reedel korraldasid Torma vallavalitsus ja Tormalaste Kodupaigaühendus koos Eesti Entsüklopeediakirjastusega raamatuaasta ühisüritused ja raamatute soodusmüügi Sadala koolis ja Torma lasteaias Linnutaja. Laupäeval peeti Sadala rahvamaja juures kooliaasta alguse pliiatsipidu koos mitmete võistluse, laada ja muuga.
Eile alustati uut õppeaastat Elleri muusikakooli Tabivere filiaalis. Uue juhatajana asus tööle Viive Aunap. Neljapäeval saab Elistvere loomapargis kokku korraldav toimkond päkapikke. Reedel on Maarja Keskkoolis maakonna spordiliidu Kalju juhatuse koosolek.
Täna on Voorel sotsiaal ja kultuurikeskuse ehituse küsimustes projekteerijate ja ehituse tellijate nõupidamine. Voore kurniväljakul toimub täna avatud kurnivõistlus. Homme on vallavolikogu istung, mille päevakorras on vabade maade erastamine, haldusreformi puudutavad küsimused, hoonete peremehetuks tunnistamine jm. Reedel korraldab perearst Minija Pääslane Saare vallamaja saalis tutvumispäeva ning kõneleb perearstipraksisega seonduvast. Pühapäeval kell 14 avatakse Levala ja Voore vahel Eestimaa idapoolseima voore harjal Saare—Torma maantee ääres mälestusrist kõigile Eestimaalt Siberisse küüditatuile.
Neljapäeval toimub Lustivere koolis lastevanemate koosolek. Reedel peetakse Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis Eesti Tervisekaitse Seltsi 46. konverentsi. Samal päeval on hoolekogu koosolek Lustivere koolis.
Eile oli linnavalitsuse erakorraline istung, mille päevakorras linna arengukava uues redaktsioonis vastuvõtmise esimene lugemine, linnavara võõrandamine jne. ASi Põltsamaa Soojus aktsionäride eilsel koosolekul valiti nõukogu uus juhatus. Eilsest kuni 17. septembrini on maakonna keskraamatukogus Põltsamaal võimalik vaadata raamatunäitust "Eesti teaberaamat 20. sajandil", kultuurikeskuses on aga veel selle nädala jooksul üleval näitus Põltsamaa kunstiseltsi suvelaagri töödest ning homsest kuni reedeni on kultuurikeskuses raamatuaasta raames võimalik vaadata raamatunäitust "Eesti koduuurimuslik raamat läbi aegade". Neljapäeval, 7. septembril on Põltsamaal raamatuaasta üleriigiline konverents "Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad". Konverents avatakse Põltsamaa kirikus. Peapiiskop Jaan Kiivit avab ja pühitseb mälestustahvli Põltsamaa pastorile A. W. Hupelile. Konverents jätkub kultuurikeskuses. Eribuss Põltsamaale väljub Mustveest samal päeval kell 8 ja Jõgevalt kell 8.45. Reedel võtavad abilinnapea Tiit Kulu, majandusnõunik Anu Angerjas, sotsiaalnõunik Kaire Bubnis ja muuseumi juhataja Rutt Tänav osa Tartu maavalitsuses peetavast Eesti ja Soome siseministeeriumide koostöölepingu raames toimuvast seminarist "Elanikkonna võimalused mõjutada paikkonna arengut". Pühapäeval korraldab noorteühendus Juventus talgud ja nõupidamise Allika tänaval noortemaja juures.
Eeloleval neljapäeval on vallavolikogu istung, kus arutatakse haldusreformi küsimusi, valla arengukava, kõne all on ka sõjalise õpetuse korraldamine Puurmani Keskkoolis jm.
Reedel oli vallamajas vallavanema vastuvõtt möödunud õppeaasta edukalt lõpetanud üheksateistkümnele Pala kooli õpilasele. Täna on Pala kultuurimajas lastenäidendi etendus. Neljapäeval viibivad vallavalitsuse vanemmaakorraldaja Eha Saar ja maakorraldaja Marika Pärn koolitusseminaril Otepääl. 8. septembril kell 15 on viimane tähtaeg üles seada uue vallavanema kandidaate.
Homme on Palamuse turismiinfopunktis nõupidamine turismikonverentsi korraldamisest Jõgevamaal. Homsel vallavalitsuse istungil arutatakse koolitranspordi korraldamist vallas.
Möödunud neljapäeval oli vallavolikogu istung, mille päevakorras olid peamiselt haldusreformi ja eelarvet puudutavad küsimused. Täna avatakse Koeru ja Pajusi valla vaheline sild. Sellel nädalal tehakse Pisisaare koolis ettevalmistusi Soome sõpruskooli Kihniö laste vastuvõtuks. Eeloleval reedel on vallamajja oodata Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liikmeid.
Täna on Kasepää vallas Saare aktiviseerimiskeskuse nõupidamine, kus tuleb kõne alla aktiviseerimiskeskuse senine tegevus ja arengusuunad.
Eile peeti kultuurikeskuses nõu haridusküsimustes. Osalesid nii Mustvee linna, mõlema keskkooli kui ka ümbruskonna valdade esindajad Jõgevamaalt ja Ida-Virumaalt.
Reedel alustasid uue õppeaasta avaaktusega kõik valla koolid. Siimusti Algkooli uue juhatajana asus tööle Kaja Reimann. Eeloleval neljapäeval on vallavolikogu istung.
Reedel sai kultuurikeskuses kokku Jõgeva õpetajatest pensionäride klubi Meenutus. Nendega kohtusid maavalitsuse haridusosakonna juhataja Kadri Peterson ning Jõgeva linnavalitsuse kultuuri- ja haridusnõunik Hele Tallinn. Sel nädalal arutavad erinevad linnavalitsuse töögrupid linna arengukava. Valmib linnalehe uus number, mis ilmub lugejate ette järgmise nädala alguses. Kultuurikeskuses on täna korraline koosolek ehituse edasisest käigust. Homme on majja oodata projekteerijate esindajaid. Alustatakse ka registreerimist huvikeskuse lasteringidesse, mis alustavad tegevust oktoobri alguses. Reedel lähevad gümnaasiumi ja ühisgümnaasiumi X—XII klasside õpilased kaheks päevaks Rannale laagrisse.
ARVAMUS
Olen Mustvee linnaga väga seotud ja tunnen muret selle arengu, kultuuri ja tuleviku pärast.
Selle suve muljed kahjuks ei ole meeldivad. Külastades linna keskel supelranda, tahtsin vahetada päevitusriideid, kuid selleks puuduvad rannas ehitised. Kas on vaja selleks miljoneid? Tahtsin istuda palliplatsi lähedal pingile, kuid pidin istuma poolmädanenud kännule, sest mõni pink oli müügikioskite juures, kus istusid õllejoojad, lärmasid mitte eesti keeles.
Vaatasin seda ilusat Peipsi järve mädanenud kännult. Kui linnast mööda Narva tänavat välja sõita, on vana EPT hoone läheduses ranna puhastus ja supelranna väljaehitus ja pinke küllaga, kuid istujaid ei näinud. Arvan, et linna keskne rand on esmatähtis.
Linnas oli tore ja rahvarohke ettevõtmine — linnapäev. Kultuurikeskuses esines Anne Veski, kuulajaid-vaatajaid oli nii palju, et kõik ei mahtunud seinte vahele. Linnapea Kostromin andis sellel üritusel 25 aasta tööjuubeli puhul tänukirja kultuurikeskuse juhatajale Jevdokia Abakanovale (linnarahva keeles lihtsalt Dusjale).
Andes tänukirja, ütles linnapea imestamisväärse lause: "Ehkki Dusja paljudele linnaelanikele ei meeldi." Selles lauses on tõsi taga, et ta julges seda välja öelda tänukirja üle andes. Aga kohe
küsimus, miks selleks midagi ette ei võeta, et Dusja oleks paljudele meeldiv.
Järgmine suurem üritus Mustvees oli jaanipäeva tähistamine. Eesti rahva jaanipäeva tähistati linna keskel rannas parkimisplatsil. Kas ikka sinna korvpalliväljakule sobis laulma Voldemar Kuslap? Kui kell 23.15 rannas veel keegi oli, siis põles väike lõkkeke, ju see oligi siis jaanituli. Kusagil mängis ka mitte eesti rahva muusika ja kostis mitte eesti keelset laulujoru.
Vastandiks sellele jaanipäevale korraldati vanausuliste jaanipäeva tähistamine kultuurimaja kõrval ilusas rohelises pargis meeldivate üritustega ja võimsa jaanitulega, tuli põles korralikult veel järgmise päeva lõuna ajal.
Ümber Mustvee olid kõik toredad jaanipeod: Kasepääl, Rannal, Voorel, Tormas, Võtikveres, Adrakus, Avinurmes, Lohusuus. Kõikjal nendes kohtades võis kohata Mustvee elanikke, muidugi ka volikogu liikmeid, volikogu esimeest. Sellest võib järeldada, et Mustvee rahvas tahab ka pidutseda, kuid miks ei või, ei saa seda teha kohapeal.
Miks ei ole Mustvees enam kohta vabas looduses, kus saaks muusika saatel tantsida põrandal? Tavapärases elus on ikka Mustvee kultuurikeskuse ürituseks iganädalased vene muusikaga diskod. Paberil võib palju olla, kuid sellega ei kutsu me kedagi Mustveesse.
Ühinen härra Kõrgesaare arvamusega 29. augusti Vooremaas artiklis "Ajalehes vähem üksteise materdamist". Kaldun arvama ka seda, et nii mõnigi kord kriitika muudab asja paremaks. Varem korraldati kultuurikeskuses selliseid ühiseid linnarahva vestluseid, kus igaüks võis küsida ja asjaosalised kohe vastasid. Alati küsiti Mustvee sauna, tänu linnapea Kostromini eestvedamisele on lõpuks Mustvees korralik saun. Miks linnavalitsus neid vestlusi enam ei korralda?
Miks on Mustvee tänavad nii auklikud, et võimatu on tänapäeva moodsa autoga seal sõita? (Kivi tänava algus haigla juures, mis viib ka linnavalitsusse.) Miks põlevad tihti päevad läbi Mustvee tänavatel tuled ja öösiti on pimedus? (Eelmiste aastate kogemus ja algus juba vana viisi ka sellel hooajal.)
Loodan, et kriitikast teevad asjaosalised oma järeldused ja võimaluste piires asja parandatakse. Loodan, et Mustvee elanikud tahavad kõik, et me looduslikult ilus kodulinn ei hääbuks ja oleks toredaks kultuurikoldeks kõigile.
LILLI PAJU
KIRJAD
Propagandal on suur jõud. Iga rahvaküsitluse tulemus sõltub paljude muude faktorite kõrval ka sellest, kuidas üht ja sama asja küsida.
Iga nähtus on mitmetahuline. Mõned neist tahkudest võivad meile meeldida, mõned aga mitte. Kui küsida näiteks Voore rahvalt, kas nad ikka veel tahavad saada uut ligi 10-miljonilist vallamaja koos väikese peosaaliga selle asemel, et kohandada Voore Põhikooli mõnevõrra suuremat saali 20 000 krooni eest kogu rahva tarvis, siis on jaatav vastus enam kui kindel. Kui aga küsida, kas nad on nõus edaspidi läbi ajama senisest veelgi pingelisema valla eelarvega, võib juhtuda, et mõni hakkab enne vastamist mõtlema…
Nii on lood ka Narva elektrijaamade vähemusaktsiate erastamisega. Eesti Vabariik on oma elektrijaamadega samas hädas kui koolipoiss päranduseks saadud haige elevandiga, keda tuleb toita ja tohterdada — muidu viskab vedru välja.
Aga kõnealuste elektrijaamade "vedrust" on väga lihtne jagu saada. Kogu asi on selles, et need hiidjaamad saavad oma jahutusvee Narva veehoidlast, mille "kraan", see on väljavoolukanal koos vesiväravatega, asub Venemaal. Piisab küllaltki vähesest veetaseme langusest, et pea kogu Eesti jääks nö kuivale. Kui sellega kaasneb ka elektrikatkestus ainult Venemaaga seotud energiasüsteemis, siis olemegi põlvili surutud ilma ühegi püssi pauguta pea niisamuti nagu aastal 1940. (KirdeEesti autonoomia?!)
Kui rahva käest oleks küsitud, kas nad on valmis loobuma USA abist kriitilisel hetkel, oleks rahvaküsitluse tulemus olnud hoopiski vastupidine.
MART AROLD
JUHTKIRI
Sõna "õun" võib tekitada mitmesuguseid assotsiatsioone. Eevale ja Aadamale meenutas see ilmselt paradiisist väljaajamist, kadunud teadusemees Isaac Newtonile elu tähetundi ning Jorh Adniel Kiirele üht pisut untsu läinud tehingut koolivend Tootsiga. Paljude Eestimaa aiapidajate jaoks on õunad praegu vaat et õudusunenäo temaatika.
Laupäeva hommikupoolikul esialgu lootusrikkalt oma lapsepõlvekodu aeda "õunasõtta" tormanud, adun peagi, et võiduka lõpuni pole sugugi nii lihtne jõuda, kui algul tundus. "Valgeid klaare" saab täis üks anum teise järel, aga kuhu sa ka ei vaataks, ikka vahivad õunad vastu. Tagatipuks kummitab maandumisel paratamatult plekid külge saanud üliküpseid õunu korjates küsimus, kui mõttekas see tegevus üleüldse on, st kas õunad jõutakse enne riknemist moosiks või mahlaks teha. Õige mitu pangetäit pool ja päris mädasid ubinaid rändabki pikema jututa prügimäele. Koos teist päeva mahlaõunu puhastava tütrega kaldume vahepeal viljatutesse fantaasiatesse ja unistame imeõunapuudest, mis kannaksid õunu vähe, aga see-eest aasta ringi. Kõike muud kui meie tööindu ergutavalt mõjub naabrite aiast meieni hoovav lihagrillimislõhn: üks rammus soolane suutäis teeks meiegi õunasöömisest vesistele südametele head. Juba puhtaks korjatud puu alt järjekordset õunapotsatust kuuldes on mul tunne, nagu oleks keegi poriste tanksaabastega mu äsjapestud põrandale astunud.
Nagu paljud Eestimaa aiad, on mu lapsepõlvekodu aedki rajatud ajal, mil vitamiinirikkamat ninaesist võis ammutada tõesti vaid oma aiast ja kodustest panipaikadest ning õunapuid ja marjapõõsaid tuli aeda istutada niipalju kui mahtus. Nüüd on olud igapidi muutunud: need, kes sügisel puualused puhtaks sõid, on suureks kasvanud ja laiali lennanud, talvel saab õunu aga poestki. Vaatamata sellele ei tõuse kellegi käsi naljalt õunapuud maha saagima: ta ju aastakümneid koduaias seisnuna justkui pereliikmeks muutunud. Ja nii me vihumegi hilissuvel ja varasügisel teha ületunnitööd koduses konservivabrikus. Ka siis, kui pere vajadused juba rahuldatud ja määravaks tegutsemisajendiks saab asjaolu, et looduse poolt heldelt annetatu lihtsalt raisku ei läheks. Vahel tükib "konservivabrikus" rügades siiski pähe ketserlik mõte, et neid hinnalisi tunde, mida iialgi tagasi ei saa, võiks ka kuidagi otstarbekamalt, näiteks eneseharimiseks kulutada. Jõudu tööle, kaaskannatajad!
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Koolide investeeringud on eelmisest aastast oluliselt väiksemad
Maakonna haridusasutused taotlesid aastaks 2000 riiklikke investeeringuid ligikaudu 24,9 miljonit krooni. Valitsus vähendas nende mahtu ligi kolm korda ja raha eraldati ainult kahele objektile, kokku summas 6,7 miljonit krooni ehk 27% vajadusest.
Veel 1999. aastal kulutati haridus- ja kultuuriobjektidele 26,9 miljonit krooni. Praegu tehakse uusi otsuseid 2001. aasta investeeringute osas. Tuleva aasta eelarve projektis on ette nähtud haridus- ja kultuuriobjektidele 6,37 miljonit krooni.
Summade vähenemine on tingitud riiklike investeeringute ühe osa ära jäämisest. Eelnevatel aastatel koosnes Riiklike Investeeringute Programm (RIP) riiklikest vahenditest, mis vabariigi valitsus eraldas otse omavalitsustele, ning maakondlikest vahenditest, mille jagamise otsustas maavanem, olles eelnevalt ära kuulanud omavalitsuste liidu arvamuse. Aastal 2000 maakondlik tase kadus.
Otsitakse teisi rahaallikaid
Jõgeva linn taotles ja sai ühisgümnaasiumi akende vahetamiseks rahalisi vahendeid majandusministeeriumi energiasäästu programmist summas 250 000 krooni.
Põltsamaa vallavolikogu võttis vastu otsuse, et Adavere Põhikooli renoveerimiseks võetakse viis miljonit krooni laenu. Kulude vähendamise eesmärgil tahetakse kooli ruumidesse tuua lasteaed ja raamatukogu. Projekt saab valmis sel aastal. Ehitamist loodetakse alustada järgmisel aastal.
Mustvee linnapea Pavel Kostromini andmetel vajavad väljavahetamist 2. keskkooli algklassiruumide aknad. Projekt maksumusega 1,6 miljonit krooni on olemas. Kolm korda on taotletud raha regionaalselt sihtasutuselt, kuid seni tulutult.
Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Petersoni sõnul on kultuuriministeerium algatanud mõisakoolide renoveerimise rahastamise riikliku projekti. Jõgeva maakonnas asub endistes mõisahoonetes kolm kutseõppeasutust: Kuremaa Põllumajandustehnikum, Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool, Luua Metsanduskool, ning kolm üldhariduskooli: Puurmani Keskkool, Adavere Põhikool ja Põltsamaa Ühisgümnaasium.
Kõigepealt taotletakse kultuuriministeeriumist raha Adavere Põhikooli jaoks. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi viiest hoonest on üks vana mõisahoone. Tööõpetuse klassid viidi sealt välja juba kolm aastat tagasi. Linn ei suuda hoonet korda teha ja volikogu otsuse alusel müüakse see maha. Seni ei ole ostjat leitud.
Põltsamaa Ühisgümnaasium sai uue kuue
Hoones, kus asuvad VI—XII klassid (Veski tn 5), tehti katuseremonti, paigaldati tuletõrjesignalisatsioon ja soojussõlmed. Tehti käsitöö, kodundus, kunstiklass, lugemissaal ja raamatukogu ruumid ning renoveeriti WCd, remonditi söögisaali.
Hoone, kus asuvad I—V klassid (Lille tn 2), koosneb kahest osast. Vana osa on ehitatud 1934. aastal ja uus 1978. aastal. Vana majaosa klassiruumidele pandi uued puitaknad ja kogu uuele osale plastaknad. Uue osa kolmel korrusel remonditi tualettruumid, tuletõrjesignalisatsioon, paigaldati soojussõlm, mis teenindab ka internaati. Ka õppeabihoones asukohaga Kuuse tn 1 paigaldati soojussõlm.
Tehti korda Jõgeva Ühisgümnaasiumi fassaad
Kevadel soditi ligi 240 ruutmeetri ulatuses täis Jõgeva Ühisgümnaasiumi seinad. Linnavalitsus pidi plaaniväliselt reservfondist eraldama rikutud seinte taastamiseks ja ülevärvimiseks vastava summa. Tööd läksid maksma ligi 22 000 krooni.
Akende paigaldamisel selgus, et paraaduksefassaad, mis oli rikutud vaid ühest nurgast, on räämas ja vajab ülevärvimist. Esialgu remontis välisseinad ligi 21 000 krooni eest oma kulu ja kirjadega OÜ Juta & Kaido.
Kahekordse klaaspaketiga PVC aknad paigaldatakse täielikult aula ja võimla osale. Osaliselt vahetatakse välja esimese korruse klassiruumide ja duširuumide aknad.
RAIVO SIHVER
Eesti Telefon tekitas maainimestes segadust
Alates 1. septembrist lõpetas AS Eesti Telefon klienditeenindustes igakuiste telefonimaksete vastuvõtmise. Samas käivitati lärmakas ja edukas reklaamikampaania, mille tulemusena otsustas iga kolmas telefoniomanik ehk üle 139 000 kliendi otsekorralduslepingu sõlmise kasuks.
ASi Eesti Telefon Eraklientide Talituse Jõgevamaa esinduse juhataja Mare Säliku andmetel on maakonnas üle 9500 eraisikust telefonikasutaja. Rohkem kui 2000 neist on juba otsekorralduslepingu sõlminud. Buum oli juulis, siis sõlmis otsekorralduslepingu 1500 telefonikasutajat, augustis 400, juunis 480 ja mais 45. Varasemal ajal sõlmiti otsekorralduslepinguid kuus aga ainult kümmekond.
Postiasutused võtavad endiselt makseid vastu
Palamuse sidejaoskonna töötaja Maila Nikineni sõnul sattusid paljud inimesed segadusse ja küsisid neilt, kas enam makse vastu ei võetagi. "Me siis selgitasime oma postiljonide kaudu inimestele, et midagi ei muutu," ütles Maila Nikinen ja lisas: "Inimeste eksitamiskampaania algas aga tunduvalt varem. Nii oli maamaksuteadetele kirjutatud, et arveldada saab ainult panga kaudu. See oli vale, sest tegelikult sai ja saab kõiki makseid teha ka sidejaoskondade kaudu. Oli ka nooremaid, kes läksid panka, maksid mingi summa sisse ja tegid siis otsekorralduslepingu."
Paljud tegid makseid ja teevad neid edasi aga Eesti Posti kaudu. ASi Eesti Post Tartu Postkontori tootmisdirektori kt Maarja Laan ütles Vooremaale, et nad on seni makseid vastu võtnud ja võtavad ka edaspidi. Jõgeva maakonnas on 28 postiasutust, kus saab maksta ka telefoniarveid.
Jõgevamaa Postkontori alluvuses on 12 postiasutust. Nende kaudu maksis juulis telefoniarveid ligi 1000 inimest, Mustvee sidejaoskonna kaudu üle 500 ja Põltsamaa sidejaoskonna kaudu ligi 600 inimest. AS Eesti Post võtab tehingu pealt tasu neli krooni.
Pangad pakuvad mitmesuguseid teenuseid
Eesti Ühispanga Jõgeva kontori peateller Üllar Kütt ütles Vooremaale, et neil on tasuta pangakaardi, internetipanga ja telefonipanga automaatteenused. Nii maksekaardi kui ka telefonipanga hooldustasu kuus on 15 krooni. Tavalise telefonipanga ülekande eest tuleb tasuda kolm krooni pluss telefonikõne maksumus. Kui pangatelleri juures kantakse raha oma arvelt Eesti Telefoni arvele, tuleb teenuse eest tasuda 12 krooni. Sularahaülekanne maksab 25 krooni. Ühispanga teenuseid saab kasutada ka kõigi postkontorite kaudu.
Ka Hansapank võtab sularahaülekande eest 25 krooni ja sularahata (arvelt arvele) ülekande eest telleri juures 12 krooni, Mustvees ja Põltsamaal 9 krooni.
Hansapanga Jõgeva regiooni direktor Aita Saksing teatas maakonnalehele, et kontorites saavad eraisikud teha pangaautomaatide kaudu maksekorraldusi tasuta, seda nii magnetkaardiga kui ka internetipanga koodiga sisenemisel. Magnetkaart maksab 15 krooni ja kuu hooldustasu on 15 krooni. Kodus interneti ja telefonipanga kaudu sooritatud ülekanne maksab kolm krooni. Ainult üle 60 aasta vanused inimesed saavad ülekandeid kodus tasuta teha. Telefonipanga kuu hooldustasu on 20 krooni.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Tartu Streetrave — ten points!
26. augustil toimus Tartu kesklinnas teistkordselt alternatiivmuusikaüritus Streetrave.
Korraldajate sõnul on Streetrave igasuvine suur ja tasuta tantsumuusikafestival, mis toimub alati suve viimastel päevadel ja sündmuse eripäraks olevat kord aastas alternatiivsete muusikavoolude toomine klubihämarusest linnatänavaile.
Streetrave on heategevuslik üritus, st selle tulud lähevad tänavu avatud noortekeskuste rajamise toetuseks.
Streetrave’i organiseerivad samad inimesed, kes on laiemale publikule tuntud kui Vibe’i korraldajad. Sellel aastal astusid üles Eesti parimad DJd Meri, P. Julm, Ninja, Dzheimz, Critikal, Kozy, Cool D jt. Peaesinejaks oli Suurbritanniast pärit DJ Colin Dale, kes on esinenud suurtel tantsumuusikaüritustel üle Euroopa, näiteks Saksamaal Love Parade’il, ja on loonud lausa omaenda selgelt eristatava tantsumuusikastiili Abstrakt Dance.
Ka suurem osa Kreisy toimetusest jõudis sel aastal Streetrave’ile. Peole tehti algus juba kell kaks päeval, andes igaühele aega meeleollu sisse sulada. Tegelikult ei olnud see üldsegi nii raske, arvestades seda, et kolme meetri kõrgused kõlarid suutsid kuuldavale tuua väga kõva heli, mis uputas endasse absoluutselt terve kesklinna.
Mida õhtu poole läks, seda rohkem rahvast ilmus tänavatele. Platsi toodi ka suured veoautod, mille taha olid pandud artistidest ja igasugu instrumentidest ning efektimasinatest kubisevad treilerid. Stiilne liigutus oli panna treileritele ehitatud minimõõdus "tornide" katustele gogo tantsijad (ehk siis neoon või mis iganes ülinapis, sama hästi kui olematus riietuses paaniliselt vehklevad megabeibed ehk siis meeste silmarõõmud ehk siis...), kelle ülesandeks oli rahvast end liigutama julgustada.
Kui alguses võis tantsimas näha vaid üksikuid fanatte, siis varsti järgnes kummalegi treilerile just seal lastava muusika austajaskond. Just nimelt järgnes, sest treilerid liikusid mööda Küüni tänavat (seesama tänav, mis ühendab Tartu Kaubamaja ja Raekoja platsi) edasi-tagasi.
Lisaks treileritele, mis olid kahtlemata ülimalt efektsed, võis tantsida ka "puuris" ehk suhteliselt väikesemõõdulisel taraga piiratud alal. Mis "puuril" treilerite efektsusest puudu jäi, korvati megasuurte kõlarite ja ülivõimsa saundiga, lisaks muidugi eraldi kõrgem lava gogo tantsijatele.
Treileritelt loobiti rahva rõõmuks ka igasugu nänni, mida sai tasku peita, peavarjuna kasutada ja selga tõmmata. Tänaval alanud pidu lõppes TÜ spordihoones. Sellele eelnes kell 23 üks pisuke, kuid seetõttu mitte vähem kena ilutulestik.
Täiesti eriline vaatepilt oli ka rahvas ise. Lõpuks ometi on Eestis hakatud aru saama, et reivile diskosaaliriietes minna ei ole sobiv ning seetõttu avanes võimalus näha ülistiilseid tantsijaid, näiteks paari, kelle kostüümid olid Saksamaa lipuvärvides. Ülistiilsed ei moodustanud veel küll mingit enamust, ent see-eest võis märgata, et suur osa rahvast oli riietunud alternatiivpeole sobivalt. Kahjuks mitte kõige suurem osa...
Üllatavalt populaarseks värviks osutus oran˛, mis tähendab seda, et paljudel tantsijatel oli seljas mingi oran˛i värvi riideese. Aga võrreldes eelmise aastaga oli ikkagi hale... haledam... veel haledam. Eiei, eimitteüldsegi igav, aga... see selleks. Oli ikka stiilseid & vahvaid & lahedaid ka, kes sellel aastal, hoolimata oma oran˛ikarva ponnistustest lihtsalt halljubedasse keskmikutekarja uppusid. Õudne.
Tegelikult pole see ju mingi uudis — see on saamas hirmutavaks tegelikkuseks. Võtame näiteks juulis päälinnas toimunud Sun Dance Festivali... Dress ruulib, mass tapab.
Ettepanek järgmine: originaalsed omapärased inimesed kiiremas korras looduskaitse alla! Streetrave’i oleks andnud tegelikult ka päästa, inimeste riietuse koha pealt a la vibe & dress code. Äkisti oleks rohkem üritatud (loota ju ikka võib). Aga silmarõõmu oli ju ka, salata ei saa. & kondoomikostüümides õnnelikke preservatiivijagajaid oli ülimalt vähe näha.
Elu on ülimalt kummalisex läinud. Alternatiiv on IN & happy disco on OUT (kuigi rõhuvale enamusele nn mega alternatiivikutele on reede õhtune kindel siht arvake ära kuhu??? — diskole, ikka diskole). Nojah, aga eks kunagi olnud ka Terminaator underground...
Küllalt noritud, jagaks pisut präänikuid ka — et tegelikult on ju päris lahe. Et toimub & et on muusikat, palju noori, suve lõpp jne (selle viimase laheduse üle annab muidugi vaielda). Aga tunne oli jälle — elus!!! Ten points, Tartu!
AHTI TAMM
MAIRI HÜÜDMA
Õigupoolest pole mul halli aimugi, kui palju teiega kontakteerutakse, sest paberi pealt ei ole see siiamaani eriti välja paistnud. A’ kui keegi teine ei kirjuta, siis Vale-Dmitri ikka. Iriseda tahaks heameelega ja ega ma vist selleks luba ei peagi küsima. Niisiis, ärme hakkame siin keerutama, ega me poliitikud pole.
Punkt 1. Võtke sellesinatse totra koomuskiga midagi ette. Ma saan aru, et kümneaastastele võib see lõpp naljakas tunduda, aga suts vanemad inimesed ei saa sellest küll midagi. Panen ette saata koomuskite autor mõneks ajaks sundasumisele Eestimaa suurimasse humoristide grupeeringusse nimega Riigikogu.
Punkt 2. Kuidagi imelikult kuivaks on läin’d see teie noortekülg. Kui poleks lehe servale kirjutatud, et tegemist on noortelisaga, ei eristaks seda ülejäänud ajalehest kohe mitte kuidagi. Tehke midagi, võtke midagi ette.
Ja nn kollaseid uudiseid teil ka pole (punkt 3). Mind isiklikult huvitaks väga näiteks see, et kas ja kui palju ostis turult kartuleid meie auväärt linnapea või mõni teine tuntud inimene ja mis ta nende mugulatega hiljem peale hakkas.
Ühesõnaga, et kahesõnaga. Noortelt tegijatelt eeldaks nagu veidi aktiivsemat ajudeliigutamist.
Lugupidamatusega
Vale-Dmitri
Üritaks siis väikest viisi vastata.
Punkt 1: Koomuskite autori saadaks hää meelega Toompeale sundasumisele, aga… paraku on see võimatu — nimelt asub kõnealune noormees sellest sügisest asumisel (täiesti vabatahtlikul, kusjuures) Tartu Ülikoolis ehk siis pigem Toomemäe kandis (& Riigikogu lasteaiamängude jaoks on ta õnnetuseks juba liiga suur poiss). Ning kõikide üle kümne aastaste rõõmuks saab Kreisy endale uue koomiksi. Loodetavasti mitte uue & hullema…
Punkt 2: Nooooo… või et kuivaks… Parem kuiv leht postkastis kui üldse mitte leht postkastis, või kuidas!?
Punkt 3: nn kollaseid uudiseid a) on kunagi igiammustel aegadel olnud ka (nendega kaasnesid sanktsioonid õppeasutuses) & b) Vooremaa ei saa ju ometigi mingi labase skandaaliahne tabloidi tasemele laskuda! Meie oleme ikka jätkuvalt üks väikeasjalik maakonna sündmuste kajakajakajastaja, ning c) no kes seda linnapead ikka viitsiks jälitada…
Ajude liigutamise koha pealt. Kreisysse pumbatakse jälle värsket verd, st et vanad tegijad lähevad end TartusseTallinna harima & noored lendavad peale, ajudega noored, kusjuures.
No vot. Ning lugejatel on jätkuvalt lubatud kirjutada, omaloomingut saata, sõna võtta, leheelu elavdada. & kui Vale-Dmitri veregrupp Kreisy omaga klapib, võib ta ju ka aegajalt doonordada!? Lihtsalt irisemise asemel!?
Jõgevamaal on, nagu selgub lugeja kirjade ülevaatamisel, kahetsusväärselt vähe kirjaoskajaid inimesi. Vähemalt üleskutse peale oma kirjatükka (alates arvamusavaldustest, lõpetades kodukootud haikudega) Kreisyle saata, on aasta jooksul vastanud mmmm… tervelt kolm inimest(!?). Esiteks — keegi Ingrid G, kes andis teada, et tema ei kaubelnud volbriööl
nõiarohtudega. Teiseks — murelik inimene alevikust, kes palus meil "oma järjekordses numbris kajastada väike alevikkude kultuurilist elu" ehk siis murekiri. Kurb, aga tõsi — üritusi, mida pole, on suhteliselt keeruline kajastada… & kolmandaks, Dmitri Vale (kirjaoskaja, mitte poliitik).
ValeDmitrile, kusjuures, tänud — võrreldes eelmise kirjaga (Kreisy alias Idiootide Erinumber…), oli see ju lausa inimsõbralik & leebekene. Suisa vägisi jääb mulje, et möödunud aastaga on Kontakti mõlemad pooled vähemalt pisut arenenud. Asi seegi.
& seda ka, et, inimesed, kontakteeruge siis! Vihjeks niipalju:
1. septembril toimus Jõgeva Gümnaasiumi spordiplatsil traditsiooniline paariskorvpalliturniir TERE, KOOL, mis on juba nelja aasta jooksul olnud kooliaasta sportlikuks sissejuhatuseks.
Turniir on väga populaarne õppurkorvpallurite seas. Omapäraks on see, et mängijate vanus paari peale ei tohi ületada 30 aastat. Selline nõue soodustab eri vanuses noorkorvpallurite omavahelist lävimist.
Tänavu asus Jõgeva linnavalitsuse väljapandud auhindadele võistlema 14 võistkonda. Alagruppidest väljusid võitjatena Juhan Tenisson — Mart Ingver, Oliver Kund — Priit Põdra ja Viljar Paulus — Priit Oja. Omavahelises heitluses osutusid parimaks Tenisson — Ingver Paulus — Oja ja Kund — Põdra ees. Kuna tegu oli õppeaastat alustava turniiriga, siis oli auhindadeks lisaks karikatele ja medalitele hulgaliselt koolitarbeid, mis teadupoolest on tänapäeval üsna kallid. Loosiga jagus koolitarbeid ka teistele osalenud paaridele.
Soovin alanud õppeaastal häid kordaminekuid kõigile koolinoortele ja seda mitte ainult spordiväljakutel!
VIKTOR NÕMM,
turniiri korraldaja
SPORT
Torma korvpallurid tõestasid taas head taset
KohtlaJärvel teistkordselt toimunud kõikide vanuseklasside noortevõistkondade korvpalliturniiril Järve karikas osalesid edukalt ka Torma spordiklubi korvpallipoisid ühendvõistkonnast Torma—Lurich.
Ühendvõistkonna Torma—Lurich 1989. aastal sündinud poisid Dvanuseklassist (minikorvpall) võitsid Järve karikaturniiril kuut vastasmeeskonda. Lõpuks jäädi siiski teiseks, sest kohtumine Läti linna Valmiera võistkonnaga Rujiene lõppes kaotusega. "Rujiene on miniklassis väga võimekas võistkond, kes võitis ka mullused Läti karikavõistlused," ütles ühendvõistkonna treener Raivo Tralla.
Vanuseklassis C1 (1988. aastal sündinud poisid) kohtus ühendvõistkonna Torma—Lurich esimene võistkond finaalis Riia spordiklubi Arkadia võistkonnaga. Äärmiselt pingelise mängu võitsid lätlased kolme punktiga.
Vanuseklassis C1 osales Torma spordiklubist ka teine võistkond, kes pälvis kolmanda koha.
Vanuseklassi C2 (1987. aastal sündinud poisid) finaalmängus võitsid Torma—Lurichi ühendvõistkonna korvpallurid ühe punktiga Narva spordikooli Energia võistkonda. "Võit saavutati
tabava viskega mängu viimastel sekunditel," lausus Raivo Tralla.
"Neli päeva kestnud Järve karikavõistlused olid korvpallipoistele tõsiseks jõuprooviks pärast suviseid spordilaagreid," lisas ta.
Samuti osales Järve karikaturniiril Jõgeva spordiklubi Forte B-vanusegrupi (1986. aastal sündinud poisid) võistkond, kes muuhulgas võitis Kohtla-Järve võistkonda 29:24.
JAAN LUKAS
Kiired kartautod ja nõudlik tehniline komisjon
Möödunud laupäeval toimusid Põltsamaa Kuningamäe kardirajal X Põltsamaa karikavõistlused, mis ühtlasi olid tänavuste Eesti meistrivõistluste viiendaks etapiks.
Kuningamäe kardirajal peetud kiiruse ja osavuse proovil osales nelikümmend neli tehnikasportlast viiest masinaklassist. Võistlus algas eelsõitudega, mis määras kindlaks ka stardijärjekorra otsustavates sõitudes.
Esimesena startisid 6—10 aastased poisid masinaklassist Micro, kus omavahel konkureerisid pingsalt Karel Vergi, Mihkel Selberg ja Karl Hans Õunpuu. Lõpuks jõudis kõige enne finišisse Mihkel Selberg, teisena Karel Vergi ja kolmandana Karl Hans Õunpuu.
"Karel Vergi jättis kahel korral sisekurvi vabaks, mis võimaldas vastasel talle kõrvale sõita," kommenteeris mõned minutid peale sõitu peakohtunik Peter Böckler. Varsti aga tegi võistlusi rajal kommenteerinud Rein Viru teatavaks tehnilise komisjoni karmi ja õiglase otsuse. Nimelt tehniline komisjon leidis, et Mihkel Selbergi kartauto süütesüsteem ei vastanud võistlusmäärustes ettenähtud nõuetele. Nii ei läinudki Selbergi võidukas sõit arvesse ning esikoht kuulus Karel Vergile.
Samal põhjusel tunnistas tehniline komisjon kehtetuks masinaklassis Raket (9—13-aastased poisid) esimeseks tulnud kunagise Eesti kardispordikuulsuse Väino Allipere tütrepoja Ranno Kallase ja neljanda koha pälvinud Anton Pankratovi sõidu. Nii osutus masinaklassis Raket võitjaks Ingvar Sinilaid ning kolmas koht kuulus Jegor Popovile.
"Tehniline komisjon tühistas kõnealused võidusõidud põhjusel, et tehnilistes eeskirjades on öeldud, et masinaklassides Micro ja Raket on keelatud süütenurga muutmine," selgitas Vooremaale Peter Böckler.
Masinaklassis Interkontinental junior, milles võistlesid 13—16aastased poisid, oli võitja Innar Vilba, teise koha sai Madis Laiv ning kolmandaks jäi Henry Kiviorg.
Meesteklassis Yamaha tuli esimeseks Avo Meier, teiseks Soome kardisportlane Martti Pietilä ning kolmandaks Meelis Saar. Rahvusvahelises masinaklassis Interkontinental A pälvis esikoha Priit Kadastik, teiseks jäi Erko Vallbaum ning kolmandaks Philip Klaar.
Veteranide võidusõidus oli parim Timo Raudsik, teise koha pälvis esmakordselt võistlustel osalenud jõgevlane Arne Rehi. Arne Rehi kartauto käimalükkamisel oli abiks tema äi, tuntud kettaheitja Ants Paju.
"Mul on heameel, et kardispordivõistlusi soosis ilus ilm," märkis Kuningamäe kardiraja peremees Peeter Kallasmaa. Tema kaasa Tähte oli valmistanud tammepärjad, mis pandi kaela igas masinaklassis esikoha pälvinud sportlasele. Kardivõistluste kõige nooremale osalejale kinkis Põltsamaa vallas asuva Täisühingu Õnne piimakarjatalu esindaja pullvasika.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Saare mõisas uudistati ravimtaimi
Möödunud reedel osalesid loodushuvilised inimesed Saare mõisa pargis üritusel "Päev Saare mõisas looduses ja loodusega", mis oli eelkõige mõeldud ravimtaimede tutvustamiseks.
Teabepäev ravimtaimedest ja nende kasutamisvõimalustest sai mõisa pargis teoks Saare mõisa arendajate seltsi eestvedamisel. Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna esimees Ene Ilves kirjutas ürituse korraldamiseks projekti, mis võimaldas saada toetust tervise edendamise programmi summadest.
Saare mõisa parki saabujaid tervitas vallavanem Jüri Morozov. Seejärel kutsusid Luua Metsanduskooli pedagoogid Aime ja Uudo Oole botaanikatundi, kus nad rääkisid põllul, metsas ning aasal kasvavatest taimedest.
Ooled olid ka taimi näitamiseks kaasa toonud. "Jagasin selgitusi erinevatest, kuid sarnaste viljadega puudest ja põõsastest. Näiteks sarnased viljad on toomingal ja paakspuul, kusjuures paakspuu on ravimtaim, kuid toomingas mitte. Samuti võib kergesti segi ajada värvuselt sarnaseid ja ühesuuruseid pohla ja leesika marju," ütles Aime Oole Vooremaale.
Aime ja Uudo Oole olid koduaiast kaasa toonud karusmarjaga sarnaneva ronitaime — Kaug-Ida päritoluga aktiniidia oksa koos marjadega. Nad soovitasid seda kõigil koduaias kasvatada.
Aime Oole rääkis ka astelpaju kasvatamisest. "Astelpaju viljad mõjuvad hästi tervisele ja neist saab ka maitsvat veini valmistada. Paraku pole aga astelpaju kuigi haiguskindel taim," märkis ta.
Mõisa pargi ürdiaias, kus kasvab 50 erinevat taime, oli ekskursioonijuhiks Ene Ilves. Muuhulgas andis ta ülevaate ravimtaimede kasvatamisest koduaedades. "Inimesed võiksid kasvatada hilisel ajal õitsevat püsilille punane siilkübar, mille õied ja lehed on üldtugevdava toimega, võimaldavad põletikke ravida ning koguni kasvajaid ennetada," märkis Ilves. Paljudele pakkus huvi ka tema jutt isopist, melissist, lavendlist ja teistest ravimtaimedest.
Ravimtaimede kogumisest andis nõu staa˛ikas Jõgeva proviisor Evi Täht. Ta soovitas korjata ravimtaimi puhtast loodusest, mitte teeäärtest.
Evi Täht pakkus ka enda retsepti järgi naistenõgesest ja sidrunmelissist keedetud teed. "See tee on tõeliselt rahustava toimega," märkis ta.
Mõisa pargis sai keha kinnitada ka Saare Põhikooli kokkade Ille Kuuse ja Suivi Suitsu küpsetatud kapsa- ja porgandipirukatega, mille valmistamisel oli kasutatud seitset erinevat ürti.
JAAN LUKAS
Tegus suvi on seljataha jäämas ja sügistalvised toimetused ees ootamas.
Riiklik kohaliku omaalgatuse programm ootab rahataotluste esitamist 15. septembriks 2000 aadressil Jõgeva maavalitsus, Suur 3, 48306 Jõgeva. Oodatud on projektid, mis on seotud maapiirkondade küla, nais, kultuuri, spordiseltside tegevustega, kodulooliste uurimuste ja materjalide koostamisega, küla ja ka laiema piirkonna elujõu ja arengu tagamisega.
Ideede paberile panemist tasub alustada ka põllumajanduspiirkondade programmi jaoks. Antud regionaalarenguprogramm, mis hõlmab Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakondi, on suunatud piirkonna elukvaliteedi tõstmisele toetades tegevusi, mis aitavad kaasa majandusstruktuuri mitmekesistamisele, ettevõtluseelduste arendamisele jne. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. november 2000.
Informatsiooni programmi sisu ja ka taotluste vormistamisnõuete kohta on võimalik saada maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonnast tel 66 318 Mati Jõgi, Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse koduleheküljelt www.erda.ee ja ka kohalikest omavalitsustest.
MATI JÕGI,
maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kt
POLITSEIKROONIKA
Laupäeva pärastlõunal sisenesid neli purjus meest, ühel neist oli käes golfikepp, Puurmanis kauplusesse Tarve. Nad võtsid saia ja õlut, kuid jätsid kauba eest maksmata. Samad mehed varastasid postkontori ette pargitud sõiduautost bensiini, kuid vargus jäi pooleli. Kolm nendes kuritegudes kahtlustatavat võttis politsei vahi alla.
Nädalavahetusel tabasid liikluspolitsei patrullid 21 kiiruseületajat ja ühe juhilubadeta sõidukijuhi. Kolm inimest toimetati kainenema.
Neljapäeva hommikul kella poole viie ajal kaotas Põltsamaa vallas Esku—Võisiku teel sõiduauto Škoda juhitavuse ja sõitis vastu puid. Juhi kõrval istunud mees sai kehavigastusi. Autot juhtinud Tambet Kask, kes oli alkoholijoobes ja juhilubadeta, lahkus autoga sündmuskohalt.
Kell 8.25 teatati, et Tormas juhtus kaupluse Mari esisel platsil inimohvriteta avarii ning kaubiku Ford Transit ja Opel Kadeti juhid ei saa omavahel kokkuleppele. Liikluspolitseinikud selgitasid juhtidele liikluseeskirju.
Kell 14.15 toimus liiklusõnnetus Tartu—Jõgeva—Aravete maanteel. Kuristal ei andnud vasakpööret sooritanud VAZ 2106 juht vastusõitnud Suzuki Vitarale teed. Mõlema auto juhid olid kained ja omasid juhiluba. Kokkupõrke põhjustanud VAZi naisjuhil oli turvavöö kinnitamata. Ta sai kehalisi vigastusi ja toimetati Jõgeva haiglasse. Peale esmaabi andmist lubati ta kodusele ravile.
Kell 18.15 alustas veoauto Mercedes Benz Tallinna—Tartu—Luhamaa mnt 138,6 kilomeetril möödasõitu teisest veoautost. Tallinlasest autojuht ei veendunud manöövri ohutuses ning keeras ette möödasõitvale autole.
Purjus noormehed ei pääsenud ühiselamusse
Pühapäeval veidi enne südaööd teatati, et kaks purjus noormeest kolgivad ja lõhuvad Kuremaal ühiselamu välisust. Politseipatrull toimetas Aivo ja Taneli prefektuuri väljamagamisele.
Laiusel on ukseluku obaduse lõhkumise teel sisse murtud maja nr 6 keldrisse, kust varastati tumesinine jalgratas Yko väärtusega 3500 krooni. Luku obadus lõhuti ka maja nr 4 keldris. Sealt viidi minema hall jalgratas GT. Kahju 4600 krooni.
Reedel pures Puurmani vallas Pikknurmes lahtiselt ringilippav koer koolilast. Põltsamaa kiirabi andis 11-aastasele Illele esmaabi.
Laupäeva öösel varastati aknaklaasi lõhkumise teel Vana-Jõgeva külas suvilast kõlarid, võimendi Radiotehnika, alkoholi ja toiduaineid. Omanikule tekitati vargusega 1500 krooni kahju.
Laupäeval kell 22.50 saabus teade, et Jõgeva Politseiprefektuuri korrapidamisteenistuse vaneminspektor Egon Maas on end kodus Jõgeval Tähe 6 maha lasknud. Esialgsetel andmetel võis enesetapu põhjuseks olla lahkhelid perekonnas. Asjaolude selgitamiseks on algatatud kriminaalmenetlus.
Egon töötas politseis kümme aastat, mullu teenis ta rahvusvahelises politseijõudude koosseisus Bosnias.
Neljapäev, 5. september 2000. a.
Ettevõtlikel põllumeestel on oma kuivatid
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
LILLI PAJU
KIRJAD
MART AROLD
JUHTKIRI
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Koolide investeeringud on eelmisest aastast oluliselt väiksemad
RAIVO SIHVER
Eesti Telefon tekitas maainimestes segadust
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Tartu Streetrave — ten points!
AHTI TAMM
MAIRI HÜÜDMA
Vale-Dmitri
VIKTOR NÕMM,
turniiri korraldaja
SPORT
Torma korvpallurid tõestasid taas head taset
JAAN LUKAS
Kiired kartautod ja nõudlik tehniline komisjon
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Saare mõisas uudistati ravimtaimi
JAAN LUKAS
MATI JÕGI,
maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kt
POLITSEIKROONIKA