Vooremaa
Teisipäev, 4. juuli 2000. a.

Kahjursitikad takistavad põllumajanduse arengut

Korraliku ja kvaliteetse saagi saamiseks peab põllumees ka kahjurputukatega võitlema. Tänavu ründavad põllukultuure eelkõige maakirbud, kartulimardikad ning teised vaenulikud sitikad ja satikad.

Pajusi vallas Tapikul asuva Rehemäe talu pererahvas kasvatab rohkem kui 20 hektaril kartulit, punapeeti, kurki, porgandit, tomatit ja muudki köögivilja. “Ülemöödunud pühapäeval pritsisime porgandipõldu, kui üks veidi mesilase sarnane putukas mulle vastu mütsi lendas. See oli kartulimardikas, kelle ma mõistagi kinni püüdsin. Vaatasin ringi ja selgus, et põllul oli palju kartulimardikaid. Nii tuligi ka kartulipõlde taimekaitsevahenditega pritsida,” rääkis Jõgevamaa ühe suurema köögiviljakasvatustalu perenaine Viivi Liias.


Läti rändmardikad

“Kartulimardikad, kes juuni lõpul Põltsamaa ja Pajusi valla põldudel käisid, on teise põlvkonna mardikad. Need rändmardikad saabusid lõuna poolt, võimalik, et Lätist. Kartulimardikas võib ju soodsate ilmade ajal lennata päevas kuni 300 kilomeetrit. Mardikas näksib mõne aja kartulitaime ladvas noori lehti ja hakkab siis paari päeva pärast munele. Munadest väljuvad tõugud, kes põhjustavadki kartulile kõige rohkem kurja. Kui tõugud lahkuvad, on taim raagus. Väiksematel põldudel annab võitluses kartulimardikaga kasu ka nende sitikate ärakorjamine. Suuremate kartulimaade vabastamiseks kahjuritest on aga vajalik keemiline tõrje. Näiteks meie talus kulub putukatõrjevahendite ostmiseks aastas 8000—10 000 krooni,” märkis Viivi Liias.

Taimetoodangu Inspektsiooni Jõgeva büroo taimekaitse peainspektor Aadu Turro lisas: “Kui kartulimardika tõukude kolded on hästi ja kaugele nähtavad, on vaja kindlasti teha laustõrjet. ” Aadu Turro soovitas põllumeestel tähelepanelik olla, et mitte kartulimardika tõukusid segi ajada nendega sarnaste lepatriinutõukudega. “Lepatriinutõugud on kasulikud putukad, nad hävitavad lehetäisid, keda tänavu õnneks kuigi palju levinud pole. Küll aga saabusid mõned päevad tagasi aedadesse esimesed lehevaablase röövikud, kes võivad paari päeva vältel karusmarja ja sõstrapõõsad täiesti raagu süüa,” selgitas ta.


Väikesed ja kurjad

Õlikultuuripõlde on sel aastal kahjustanud maakirbud ja naeri hiilamardikad. “Maakirbud söövad taimi idulehe faasis ja hukutavad nii taime. Umbes kolme millimeetri pikkused naeri hiilamardikad teevad aga hävitustööd õiealgmeid süües,” ütles OÜ Härjanurme Mõis juhataja ja Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu esimees Mart Tooming.

“Maakirbu kahjustusi võis tänavu märgata koguni põldudel, kuhu külvasime puhitud seemet. Nii ulatuslikku putukatõrjet kui tänavu, pole mitmel aastal tarvis teha olnud. Osa põlde vajasid koguni kahekordset pritsimist. Mõnes põllumajandusettevõttes tuli putukakahjustustest tingituna uuesti õlikultuuride seemet külvata. Ka meie külvasime juuni algul kümnele hektarile rüpsi,” rääkis Mart Tooming.

Taimekaitsja Aadu Turro sõnul tärkasid raps ja rüps väga aeglaselt ja ebaühtlaselt, mis kindlustas maakirpudele pikaajalise toidubaasi. “Kõige suuremat pahandust on maakirbud tänavu teinud seal, kus õlikultuure on mitu aastat järjest ühel ja samal põllul kasvatatud. Korraliku viljavahelduse korral on kahjustused tagasihoidlikumad. Mis puutub aga hiilamardikasse, siis selle putuka vastane tõrje on korraliku rapsi ja rüpsisaagi saamiseks hädavajalik.”

Aadu Turro korrigeeris ka inimeste tavakõnepruuki. “Sageli kasutatakse sõna putukamürgid, mis pole korrektne termin. Täpne on öelda taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid. Kõige hullem lugu on siis, kui kahjureid hakatakse hävitama umbrohutõrjevahendite herbitsiididega,” lausus Turro.

JAAN LUKAS


Arengukava tutvustati peaaegu inimtühjale saalile

Reedel toimus Jõgeva linnavalitsuse saalis linna arengukava avalik tutvustamine. Kohale oli tulnud ainult üks linnakodanik ja allakirjutanu. Kalle Pindi andmetel võttis arengukava koostamisest osa 140 inimest, kuid saalis neid ei olnud. Kohal ei olnud ka ühtegi linnavolikogu liiget.

Füüsilisest isikust ettevõtja Kalle Pindi arvates näitab see inimeste suhtumist. “Nad ei ole veel valmis ühiskondlikust elust osa võtma,” arvas ettekandja.

Kalle Pint peatus arengukava koostamise kolmel etapil: hetkeolukorra ülevaatel, SWOT analüüsi tulemustel ja edasisel tegevuskaval. Projektide maksumus kokku ulatub 106 miljoni kroonini, kuid raha ei pea tulema ainult eelarvest, vaid kaasata tuleks ka teisi allikaid nagu välisabi, fonde jne. Teiseks on summad hinnangulised, mis vastuvõtmise käigus muutuvad.

Kuni 25. juulini on linnakodanikel võimalik esitada omapoolseid täiendusi ja parandusi. Arengukava läheb teisele lugemisele septembrikuus. Volikogu liikmed peaksid esitama oma ettepanekud komisjonidele ja fraktsioonidele augustis. 25. augustil vaadatakse need läbi ja suunatakse 31. augustiks volikogu arengu ja rahanduskomisjoni. Viimane võtab asjad kokku ja esitab need seisukoha võtmiseks linnavalitsusele.

Abilinnapea Viktor Svjatõševi arvates ei ole volikogus sisulist arutelu toimunud. On ainult kritiseeritud, et kallis on. “See on tühine summa, võrreldes miljonitega, mida on võimalik arengukava alusel linna tuua,” teatas ta ja jätkas: “Kui meil ei ole oma arengukava, ei ole võimalik taotleda riiklikke investeeringuid ja abiraha fondidest.”

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Neljapäeval on Vaiatu rahvamajas VOT etendus “Pöial-Liisi”. Samas on välja pandud Koidula Kakko kohvitasside näitus. Pühapäeval läheb nii valla maanaiste selts kui ka põllumeeste selts koos valla rahvamajade taidlejatega Tallinna Õllesummeri laulu- ja tantsupeole. Sellel nädalal käivad vallas ettevalmistused 29. juulil Tormas toimuvaks üleeestiliseks puhkpilliorkestrite õllefestivaliks. Vaiatu rahvamaja valmistub aga üle-eestiliseks tantsubändide festivaliks Vaiatu Rosolje 2000, mida tänavu korraldatakse juba neljandat korda. Festival leiab aset 22. juulil, mitte 22. juunil nagu varasemates lehenumbrites ekslikult kirjas on olnud.


Tabivere vald

Eeloleval pühapäeval peetakse kaheksandat korda Äksi kihelkonnapäevi.


Saare vald

Nädalavahetusel Ülenurmes korraldatud üleeestilistel valdade suvemängudel osalesid kergejõustiklased Inge Kirss ja Kaie Kirss. Eile arutati vallavalitsuses valmistumist Saare vallas korraldatavaks Vooremaa päevade avaürituseks ning ettevalmistustest 27. juulil peetavaks Saare valla päevaks. Reedel osaleb vallavalitsuse ja volikogu võistkond Alatskivil sportlikkultuurilisel üritusel koos naabervaldade Pala, Kallaste, Peipsiääre, Vara ja Alatskiviga.


Põltsamaa vald

Neljapäeval vaeti vallavolikogu istungil valla arengukava. Teisipäevast kuni reedeni tegutses Kaarlimõisas üleeestiline tantsujuhtide suvekool.


Põltsamaa linn

Reedel valiti kultuurikeskuses veinikuninganna. Laupäeval peeti lossihoovis veinipäeva ning korraldati Põltsamaa VI lossijooks. Laupäeval ja pühapäeval oli Põltsamaa muuseumis avatud Põltsamaa rosaariumi rooside ning Põltsamaa käsitööseltsi vaipade näitus. Alates eilsest on maakonna keskraamatukogus kuni 16. juulini avatud Eesti Raamatu Aasta raames raamatunäitus “Eesti luuleraamat uue sajandi künnisel”. Reedest kuni pühapäevani on Põltsamaal üleriigiline fotokokkutulek, mille korraldab Eesti Fotokunstiühing.

Reedel peetakse Põltsamaal maakonna paarisvõrkpallivõistlused naistele. Samal õhtul esinevad Põltsamaa lauluväljakul Marju Länik ja ansambel Günf. Laupäeval korraldatakse päästedepoo juures Jõgevamaa tuletõrje meistrivõistlused. Peetakse maakonna paarisvõrkpallivõistlused meestele. Lossihoovis etendub laupäeva õhtul Margus Abeli estraadikava “Kiire pulm”.


Puurmani vald

Vallavalitsuse ametnikud viibivad kollektiivpuhkusel, kohal on valvetöötajad.


Pala vald

Möödunud nädalal osales Pala ja Alatskivi lauljatest koosnev Kodavere segakoor Norras peetud Põhjamaade koorifestivalil. Kolmapäeval pidas Kodaveres koosolekut Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatus. Neljapäeval tuleb vallavolikogu istungil arutusele kavandatava haldusreformi seisukoha kujundamine, päevakorras on ka valla põhimääruse teine lugemine, kultuurimaja põhimääruse arutelu jm küsimused. Laupäeval osaleb vallavalitsuse ja volikogu võistkond naabervaldade spordipäeval Alatskivil Liivi muuseumi taluõuel. Samal päeval on rääbisepidulaat Pootsmanis. Nõval on laupäeval endise Jõe valla IV kokkutulek. Laupäeval on ka maastikuratta mitmepäevasõidu Vooremaa Luua—Pala etapp.


Palamuse vald

Laupäeval andis Palamuse näitetrupp Palamuse veskis järjekordse etenduse “Ulguv mölder”. Tänasest kuni pühapäevani viibib Soomes Ikaalistes Palamuse naisrahvatantsurühm Paunvere Juuli ning esineb sealsetel SataHäme pidustustel. Kaarepere rahvatantsurühm Luukar esineb pühapäeval Äksi kihelkonnapäevadel.


Pajusi vald

Enamik vallavalitsuse ametnikest viibib sellel nädalal kollektiivpuhkusel ning rahvast teenindatakse vastavalt varem välja kuulutatud aegadele ja telefonidele.


Mustvee linn

Mustvee 1. Keskkooli juures käivad koos Mustvees eesti keele perelaagri esimeses vahetuses viibivad Narva lapsed, kes annavad reedel kontserdi ning lõpetavad laagripäevad pühapäeval. Kolmapäeval saabub Mustveesse 25 kuni 12aastast korvpallipoissi Tallinna spordiklubist Vitjac, kes on siin spordilaagris kuni 17. juulini. 6. juulil peetakse kultuurikeskuse pargis jaanipidu vana kalendri järgi.


Kasepää vald

Eelolevast reedest kuni pühapäevani korraldavad kristlikud noored Norrast ja Mustvee Betaania kogudus Raja kooli juures traditsioonilise suvise päevalaagri lastele.


Jõgeva vald

Reedest kuni pühapäevani osales 20 Jõgeva valla sportlast üle-eestilistel VIII valdade suvemängudel Ülenurmes. Eeloleval laupäeval peetakse Laiusel valla esivõistlused kergejõustikus. Enamik vallavalitsuse töötajatest on alates sellest nädalast kollektiivpuhkusel, töötab kantselei.


Jõgeva linn

Kolmapäeval külastas teede ja sideminister Toivo Jürgenson oma ringkäigul Jõgevamaal Jõgeva teedevalitsust ning kohtumine korraldati visiidi lõpetuseks maavalitsuses. Neljapäeval arutati linnavolikogu istungil linna arengukava. Reedel toimus linnavalitsuse saalis arengukava avalik arutelu. Eile oli linnavalitsuse istung. Reedel on kultuurikeskuses disko ning laupäeval annab kultuurikeskuse pargis kontserdi ansambel Suveniir.


ARVAMUS

KIRJAD

Auahnus teeb inimesest bürokraadi

23. juunil olid teised kodukandipäevad Vaiatus, kus Torma vallavanem Mati Kepp pani paika külavanemad. Mõnigi mees ihkas seda tunnustust.

Ei oskagi öelda, millised probleemid on lahendada Vaiatu külavanemal Ants Lindsalul. Mina olen senini oma maaharimise või küttepuude veo asjus pöördunud Vaiatu osaühingu Agri esimehe Andrus Paluotsa poole ja alati leidnud lahenduse. Sotsiaalküsimustega saan pöörduda sotsiaaltöötaja Meeri Ottensoni poole. Kultuurielu edendajaks on Aili Oja, sinna mul nagu asja pole olnud. Koduümbruse korrashoid peaks igale inimesele olema südameasjaks, seal vast utsitajat vaja pole. Või siiski…

Tore, kui valitud külavanemad on oma kohustuste tasemel ja lahendavad külas ette tulevaid probleeme. Eks seda näitab tulevik, kas külaelus muutub midagi.

ALEKSANDER KÕRGESAAR


Vastuseks kirjale “Naabritega tuleb arvestada”

(29. juuni Vooremaa)

Olen täiesti nõus ülakorruse rahva ehk perekond Heinmanni väitega, et naabritega tuleb arvestada. Aga see pole veel kõik, tuleb hoolt kanda ka maja korrashoiu eest, sest me elame siin. On möödas ajad, kus keegi tuli katust parandama, aknaid klaasima või WC-d remontima. Nüüd tuleb seda endil teha. Leidub veel inimesi, kes elavad nagu turistid: tulevad, lagastavad ja lahkuvad. Nii on ka meie majaga. Kui seista meie maja ees ja vaadata paremale, siis see on turistide pool (ülemise korruse rahvas). Uskuge mind, pilt on trööstitu. Kui vaadata vasemale, siis see on päriselanike ehk altkorruse rahva pool. On märgata väga suurt erinevust.

Maja on 40 aastat vana ja vajab remonti. Kelder on niiske, seinad lagunevad. Tuleb

ära kasutada suvesoojust ja pidevalt õhutada. Kahjuks on selliseid väiklasi inimesi, kes seda ei mõista, muretsevad ainult oma kartulipabala pärast. Trepikoja katuse remont ja välisukse värvimine on ikka rohkem altrahva mure, ka fekaaliaugu tühjendamine on altrahva mure. Ülalt aga tuleb igasugu vett aina juurde ja maja sein on märg. Kõige selle mainimist nimetatakse sõimuks, sest sellist juttu võib nende meelest ainult purjus inimene rääkida, kes tuleks üldse maha lasta.

Tulge külla, tulge julgelt ja veenduge kõiges ise. Pakun teile meie aias värskeid maasikaid.

Lugupidamisega

HANS KAREVA,

Jõgeva alevik, Aamisepa 111


Jaanipäeval oli karskeid ja alkoholitarvitajaid pooleks

29. juunil küsis Vooremaa jõgevamaalastelt, mida nad jaaniõhtul jõid. Vastas inimesi Põltsamaalt ja Adaverest (10%), Lullikatkult, Mustveest, Sordist, Laasmest, Tammikult, Vealt, Siimustist, Jõunest, Mõisamaalt, Mõisakülast, Kokanurgalt, Eskust, Jõgevalt, Sadalast, Tarakverest, Tabiverest. Teismelisi 10%, kahekümnendates 10%, 30ndates 20%, neljakümnendates 20%, 50ndates 15%, 60ndates 20%, 70ndates aastates 5%.

Kõike olid joonud 10%, igasuguseid asju — 5%, õlut — 25%, veini — 5%, õlut & veini — 5%. Mitte midagi oli joonud 10%, vett — 10%, mineraalvett —5%, kalja — 5%, apelsinimahla — 5%, morssi — 5%, kohvi — 5%, muud mittealkohoolset — 5%.

MARGUS KIIS


Õllega ei tohi liialdada

Maja lähedal, kus asub minu Jõgeva korter, oli hiljuti suursugune õlletelk. Meeldiv, et ettevõtlikud linnakodanikud korraldavad lõbusaid ja meeleolukaid kultuuriüritusi. Samas tahaksin arstina hoiatada ka õllejoomise kahjulike tagajärgede eest, sest eestlastele kui väiksele rahvale võib lausjoomine saada saatuslikuks.

Minu üks esimesi ravialuseid oli Tartus paiknenud nõukogude lennuväeosa ülem, kes Teise maailmasõja ajal kõvasti viina võttis, kuid rahupäevil tõsiseks õllesõbraks sai. Mõõdukalt näiteks pärast saunaõhtut või laupäeval võib klaasi õlut juua.

Samas ei tohi unustada, et õlu on alkohol, mis analoogiliselt teiste vägijookidega tervist rikub. Õlle kahjulikkusest on korduvalt rääkinud omaaegsed kuulsad Tartu psühhiaatrid Heiti Kadastik ja Kaljola Aru. Ajal, mil ma ülikooli arstiteaduskonnas õppisin, näitasid nad tudengitele patsiente, kes ainuüksi õllejoomisest olid deliiriumisse haigestunud.

Joomatõbi ei teki pidevast õlletarbimisest kohe, vaid pikkamööda. Iseäranis halvasti võivad tervisele mõjuda totaalsed õllejoomised, näiteks õllesummeritel. Õllejoomise võistlustel ei soovitaks ma aga osaleda ka oma vaenlastel.

Õlu kui alkohol hakkab imenduma otse suust ning siirdub söögitoru kaudu makku. Maos toimub suur imendumine ja lõpptulemusena lagundab õlle maks. Kõige kahjulikumat toimet avaldabki õlu organismi tähtsaimale laboratooriumile maksale.

Õlleseltskondades võib sageli kõhukaid mehi kohata. Asi on selles, et õlu blokeerib rasvade ainevahetust, mistõttu rasv ladestub kõhupiirkonda. Kui õllesõber ka tervisejooksu teeb, võib ta oma keha vormis hoida. Paraku teeb õllejoomine laisaks, nii et pärast seda ei viitsita ennast tavaliselt üldse liigutada.

Kõige hullemaid tagajärgi tekitab õlu nagu iga joovastav aine ajule, halvendades mälu, mõtlemisvõimet ja rikkudes tundeelu. Kui meestel on potentsiprobleemid, võib süüdlaseks tihti õlu olla. Tunnustatuim potentsiravim Viagra võib selliste meeste muresid küll leevendada. Soomes kasutabki Viagrat 1,5 miljonit meest. Paraku ei jätku paljudel Jõgevamaa meestel raha Eesti oludes ülikalli ravimi ostmiseks. Naistel võib aga ohtra õllejoomisega sageli frigiidsus kaasneda.

Nii Eesti kui ka Soome tänavatel võib näha õlut rüüpavaid alaealisi. Tihti algab sõprus vägijookidega just õllest. Lahjemad joogid võivad aga tekitada kergesti huvi kangema kraami, näiteks likööride ja viina vastu. Samuti pole võimatu, et õllejoojast saab narkomaan.

JAAN OLARI,

Tervalamme rehabilitatsioonikeskuse ülemarst


JUHTKIRI

Ameerikale järele ja temast ette!

Ameerika riiki on tänaseks olnud juba 224 aastat. Selle ajaga on jänkid nii mõndagi ära teinud: rajanud (väidetavalt esimese) demokraatliku põhiseadusega riigi, kaotanud orjapidamise, leiutanud autode konveiertootmise ning võitnud külma sõja. Viimane saavutus on muutnud Ameerika Ühendriigid maailma võimsaimaks riigiks, mille poole ülejäänud riigid vaatavad paremini või halvemini varjatud kadedusega. Ameeriklased annavad eeskuju, kuidas peab käituma ja välja nägema, mida süüa ja mida telekast vaadata ning kuidas kõige selle pealt raha teenida.

Mõistagi pole see õige asi, et gringod püherdavad rahas, samal ajal kui miljardid hoopiski mitte väiksema rahakulutamishimuga inimesed üle kogu maailma tulevad hädavaevu ots-otsaga kokku. Sestap on nii mõnegi riigijuhi peas aegajalt küpsenud auahne plaan Ameerikale järele jõuda ning temast ette minna. Selle plaani realiseerimiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust: pingutada rohkem kui ameeriklased ning trumbata nad üle iseenda kiirema arenguga, või siis, piltlikult öeldes, panna Ameerikale pomm alla.

Üllatavalt paljud liikumised üle kogu maailma näivad tõepoolest arvavat, et meetod number kaks on igati asjakohane ja tulemusrikas. Sestap täristatakse automaate ja võetakse pantvange, kaaperdatakse lennukeid ja õhitakse tähelippu kandvaid hooneid. Salakavalamad tüübid sokutavad üle piiri veel ka narkootikume ning illegaalseid immigrante, õõnestades Mikihiiremaad niimoodi seestpoolt. Paraku on niisuguste rünnakute efekt moraalne ning teenib Ühendriikide meediatööstusele pigem lisakasumeid.

Ameerika hegemooniale tõsisema väljakutse esindajana on nähtud Kagu-Aasia riike ning Euroopa Liitu. Kahjuks tundub aga, et eriti viimasel pole ameeriklaste kiirusele, paindlikkusele ning tehnoloogia ja kapitali kontsentratsioonile suurt midagi vastu panna. Seega oleme meiegi Euroopa Liitu pürgijaina määratud Ameerika Ühendriikide sabas sörkima. Vastav kogemus on meil juba ühe teise liidu ajast niikuinii olemas.

AARE KIRNA



MAJANDUS

Teedehooldus erafirmadele

Eelmisel kolmapäeval toimus Jõgeva Teedevalitsuse saalis teede ja sideministri Toivo Jürgensoni töövisiidi raames teedevalitsuse erastamise küsimustes elav ja edasiviiv arutelu.

Jõgeva Teedevalitsuse juhataja Kuno Männik täpsustas oma sõnavõtus terminit, et tegu ei ole mitte asutuse, vaid teede hooldus ja remonditööde erastamisega. Minister Toivo Jürgenson ei olnud nõus mõistega reform, vaid nimetas käimasolevat erastamist protsessiks, mille tulemusena viiakse teede ehitus, remont ja hooldus täiesti uuele tasandile. Töid hakkavad riigitellimuste alusel tegema erastruktuurid. Kui seni esinesid teedevalitsused korraga kahes rollis: ise tellisid ja ise ka teostasid, siis tulevikus täidavad teede olukorra eest vastutavad riigiametnikud tellijate, riigihankelepingute sõlmijate ja kontrollijate funktsioone. Ministri sõnul on tulevikus tööde teostajatega sõlmitud lepingud piltlikult öeldes hammastega. Jürgenson täpsustas, et kui praegu vastutavad teepeenra niitmata jätmise eest teedevalitsused, siis tulevikus kirjutavad need ametnikud töö praakteostajatele välja trahvikviitungeid.

Kõrge külaline rõhutas, et ei saa rammusat suppi keeta poti ühes servas. Kuus-seitse aastat kestnud Kuusalu eksperiment, kus ainult ühes teemeistripiirkonnas toimus ilma avaliku riigihanketa teede hooldamine erafirma kaudu, tulemusi ei andnud. See näitas, et nii ei saa asju lahendada. Seepärast on ministeerium näinud ette, et erastamisprotsess, mis sai alguse Põlvast, jätkuks ja 2001. aasta lõpuks saaks vabariigis erastatud viis teedevalitsust viieteistkümnest.


Tulevikumudelit alles ehitatakse

Tundub, et praegu on lahtine, milline saab olema üle-eestiline ümberkorralduste mudel. Siin on variante mitu. Kas minnakse Maanteedeametile alluvate riiklike osakondade moodustamise teed, kus otsustamine kanduks peaasjalikult Tallinna või regionaalsete teedevalitsuste teed? Minister Jürgenson avaldas arvamust, et ka tellijaid võiks vähempakkumisega välja selgitada, st oleksid erastruktuurid. Kuno Männiku arvates ei peaks regionaalsete teedevalitsuste piirid ühtima praeguste maavalitsuste omadega. Neid võiks olla tunduvalt vähem, aga kindlasti peaks Jõgeval säiluma töökohad kogemustega asjatundjatele. Minister toonitas, et protsessi läbiviimisel tuleks lähtuda isiksusekesksest majandusmudelist. See on igas olukorras efektiivsem riigist.

Kuid ka erasektori domineerimine võib majanduse kraavi viia, kui asjad paigas ei ole. Selleks peaks riik tagama seadusandliku ruumi, järel valve ja tingimused, alates korra loomisest. Lepingutega tuleks näha ette, et töö teostajad peaksid andma piisavaid garantiisid kuni pangagarantiideni välja. Nii suudetakse eemal hoida riiulifirmad.


Jõgeva struktuur ei ole paigas

Toivo Jürgenson rõhutas, et kõige tähtsam on fikseerida sisu, millised ülesanded jäävad kohapeale, millised mitte. Sellest lähtudes valitakse välja vorm ja ka ülevabariigiline optimum (teedevalitsuste arv).

“Töökohtade kadumisega seotud muresid on palju ja me ei peaks siin neid süvendama. Praegu on 91 töötajat ja 40 koosseisulist kohta, pärast erastamist võiks jääda äriühingusse 70 ja riigipalgale 13.

Jõgeval moodustatakse kõigepealt vaheetapina riigi le kuuluv äriühing, kus omanik vahetub aktsiate müügi teel. See võiks toimuda järgmise aasta esimesel poolaastal. Igasugused hooldetööd jätkuvad, kuni ükskord nähakse, et teedemasinatel on vahetunud firmamärgid,” kommenteeris Männik.

Erastajat huvitab eelkõige selline paindlik, sesoonsust arvestav teehooldeleping, mis võimaldaks ära elada ja ka kasumit teenida. Kuno Männik teatas, et Jõgeva maakonnas on olemas 13 karjääri, millest teedevalitsus kasutab pooli. Paljusid ei ole 10—15 aasta jooksul üldse kasutatud. Kas riik peaks ikka kõiki neid enda käes hoidma?

Minister lubas ettepanekud endale kõrva taha kirjutada ning teatas, et Maanteeamet ei ole veel tulevast Jõgeva struktuuri paika pannud.

RAIVO SIHVER


Jõgeva arhitektuur — linnavalitsuse hoone

Jõgeva linnavalitsuse hoone asub Jõgeva keskse tänava Suure raudteepoolses otsas, kust edasi on vaid park.

Maja asub tänava ääres, seotuna ketti II maailmasõja eelse kahekordse kivist kauplusehoonega, millega ta küll arhitektuuriliselt ei harmoniseeru. Üle tänava asub suuremõõtmeline kaasaegne kaubahallihoone, mis on samuti kandilise ja horisontaalselt massiivse üldmoega ning need kaks moodustavad midagi ansamblitaolist. Mõlema ees on plats ja park, mille poole on suunatud kummagi peafassaad. Ainult et linnavalitsuse hoone on värvitud punaseks, kaubahall on jäetud 1990. aastate alguse moele vastavalt tsemendi halliks.

Linnavalitsuse hoone projekteeris 1985. a Raid teenindusmajaks ning varsti asuti ehitama. See võttis vastavalt tolleaegsetele tavadele mitu aastat aega ja 1980. aastate lõpuks oli hoone enamvähem valmis. Aja jooksul on selle funktsioon mitu korda muutunud. Peale administratiivülesande on majas olnud mitu kauplust, kohvik, ajalehetoimetus jm. Praegu on seal kaubamaja, linnavalitsus, ajakirjanduspunkt, toimetus ja toidupood.

Linnavalitsuse hoone on 1980. aastatele tüüpilise postmodernistliku stiiliga. “Pikendatud küljega” nö P-kujulise põhiplaaniga (kui P paun on kandiline) hoone tsentrum on massiivne trepikoda, mis tipneb püramiidja ventilatsioonitorniga, millel on eraldi dekoratiivne väärtus (seal on lipumast). Torn jaotab hoone kaheks eraldi tiivaks, millest tänavapoolne on pikem. Tiibade kaks esimest korrust on ühelaiused, kolmas aga alumistest paar meetrit kitsam, nii et tekib astmelisuse efekt. Tiibade katused on lamedad.

Massiivset pargipoolset peafassaadi dekoreerivad uhke trepistik, eblakas viilvarikatus osaliselt selle kohal (80ndate firmamärk), võimas kivivõresein, mis varjab püstja ruumi, kuhu on mahutatud peauks, koridorirõdud ja kus on ka trepikojaaknad.

Esimese korruse tänavapoolsed vitriinaknad on suhteliselt suuremõõtmelised ja ühes lindis. Tänava pool on ka kaks poesissepääsu, millel on samuti dekoratiivsed viilvarikatused. Sisehooviaknad on väikesed ja püstjad, nagu ka kõik teise korruse aknad. Nood on omavahel ühendatud dekoratiivse valge seinaosaga.

Kaupluseruumid on suhteliselt madalad, kontoriruumide kõrgused ning asuvad keldri- ja esimesel korrusel. Administratiivruumid asuvad teisel ja kolmandal korrusel.

Linnavalitsuse hoone on üks väheseid kõrgpostmodernistliku arhitektuuri esindajaid Jõgeval.

MARGUS KIIS


Mustvee klienditeenindajad vaatasid end videost

Nädalavahetusel toimusid Mustvee huvikoolis kahepäevased klienditeeninduskursused videotagasisidega. Mõtte algatajaks ja finantseerijaks oli Mustvee Ökoturismiühing, koolitajateks Tartu koolitusfirma SELF II töötajad Kadri Kõiv ja MariLiis Järg.

Kursused korraldati projekti “Mustvee — Peipsi pealinn” raames. Sama projekti raames on toimunud varem juba projekti kirjutamise koolitus ja inglise keele kursused. Projekti raha saadi Balti Ameerika Partnerlusprogrammilt.

Mustvee kui osa tulevasest turismipiirkonnast vajab hea klienditeenindusoskusega inimesi. Seetõttu oli niisugune koolitus igati asjakohane. Soov kursustest osavõtuks oli ootamatult suur. Grupp moodustus peamiselt kaubandustöötajatest.

Kursusel käsitleti klienditeeninduse psühholoogilisi aluseid, suhtlemisetappe, kontakti loomist ja hoidmist kliendiga, aktiivse kuulamise tehnikaid suhtlemispartneri vajaduste ja probleemide väljaselgitamiseks, enesekehtestamist ilma teist osapoolt solvamata. Kuna suurem osa osavõtjatest ei olnud end varem videost näinud, oli huvi selle vastu muidugi kõige suurem. Koolitajate poolt ettemängitud stsenaariumide alusel tuli asuda teenindama nii ärritunud, hajameelset, norivat kui ka üliväga familiaarset klienti. Kõik see võeti ka videosse, mida hiljem siis vaadati ja analüüsiti.

Üksmeelselt oldi arvamusel, et sellised koolitused on kasuks nii algajatele kui ka staažikatele klienditeenindajatele. Enese kõrvaltvaatamine aitab oma vigadest palju kergemini vabaneda. Muljete vahetamise käigus kohvipauside ajal tuli ilmsiks, et paljud teenindustöötajad tunnevad vajadust ka erialase koolituse järele.

Head meelt valmistas asjaolu, et mõnigi firmajuht pidas vajalikuks ning leidis võimaluse õppima saata kõik oma töötajad. Samas tekitas nördimust osade firmade ükskõikne suhtumine koolitusse. Ei taheta aru saada, et tänapäeval, kus kaupa on külluses, otsustab kaupluse külastatavuse just viisakas teenindamine.

Lisaks saadud teadmistele jääb koolitust meenutama ka koolitajate poolt välja antud tunnistus.

HELJO REPKINA,

Mustvee Ökoturismiühingu projektijuht


Tehnoloogiauudised

Intel demonstreeris pühapäeval, 25. juunil oma kolme kõrgeima taktsagedusega Celeronprotsessorit, mis hakkavad jooksma kiirustel 700 Mhz, 666 Mhz ja 633 Mhz. Ostes tuhat protsessorit korraga, läheb üks protsessor maksma vastavalt siis kas 192 USD, 170 USD või 138 USD. (www.zdnn.com)

PC Expo näitusel New Yorgis tuli ilmsiks huvitav fakt. Nimelt paistab, et Linuxi operatsioonisüsteem, mis esialgu veel Windowsiga PCl võistelda ei suuda, hakkab oma osa võtma hoopis pihuarvutites ja teistes kaasaskantavates pisiarvutites. Pisiarvutid ja pihuarvutid peaksid IT-spetsialistide prognooside kohaselt varsti suurema osa turust haarama, kui personaalarvutid praegu. (www.zdnn.com)

USA president Bill Clinton kuulutas 24. juunil välja e-valitsuse, lubades ühte kohta aadressil www.firstgov.com kokku koondada kõik 20 000 eri valitsusasutuste hallatavat veebisaiti. Projekt peaks teoks saama 90 päeva jooksul, seejärel kujutaks see endast üht kasulikumat veebisaiti, mille vahendusel Ühendriikide valitsus jagaks toetusi, informatsiooni ja riiklikke teenuseid. (www.cnn.com)

Tõlkinud

AHTI TAMM



NOORTELISA

Hapukapsad hamburgeriga

Ameerika Ühendriigid on oma majandusliku õitsengu tipus, eriti nüüd, mil pole enam kurja konkurenti NSV Liidu näol. On kujunenud tavaks, et majanduslikult või poliitiliselt juhtivatest riikidest võetakse malli.

Midagi seesugust ongi praegu juhtumas mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Ida-Euroopa riikides. Lääne-Euroopa on juba ammugi USA mõju all, jagades USAga isegi sõjalist kaitseliitu NATOt. Ent kui küsida suvalise Ida-Euroopa tavainimese käest, läbi mille ta USAd teab, saame vastuseks: “Mikihiir tuleb ju sealt!” Kui küsitletav juhtub olema tüsedamat sorti linnainimene, võib lisaks Mikihiirele kuulda ka võlusõnu: McDonald’s, hamburger ja Coca-Cola. Eelnimetatud tooted ühes Miki-hiirega ongi need salarelvad, millega Ameerikamaa meid ära võlub. Muidugi ei saa unustamata jätta filme ja TV-programme.

Pean tunnistama, et kui Miki-hiirega pole juba ammu mingit kontakti olnud ja Coca-Colat tarbin minimaalselt, siis filme ja showsid vaatan endalegi üllatavalt tihti, viimaseid igal õhtul. Mõned parimad internetisaidid asuvad Ameerikas ning olles mingis mõttes arvutisõltlane, ei saa neist üle ega ümber. Intel, protsessoreid tootev firma tuleb samuti Ameerikast, nagu ka Microsoft, keda tuleb tänada tollesama Microsoft Wordi eest, millel see lugu valmib.

Meie ümber on nii palju Ameerikat, et kohati tundub, nagu elaksime seal. Tegelikult ei saa väita, et see oleks halb, hoolimata kultuuritegelaste väidetest, et meie kultuur kaob. Kas nad oleksid nõus oma praegused personaalarvutid vahetama “Jukude” vastu, millel polnud isegi kõvaketast? Millegipärast mina nii ei arva. Eesti kultuuril on mõningaid häid tulemeid, nagu näiteks “Ristumine peateega”, “Minu Leninid”, hapukapsad ja “Mürakarud”, kuid fakt on, et sellised pärlid tekivad harva. Ei ole ju mingi ime, kui vaataja eelistab “X-files’e” “Waba Riigile”, sest tasemed on lihtsalt nii erinevad. Kuulutamine, et kõik ameerikalik on halb, ja kõik eestilik hea, ei tee “Waba Riiki” ju kuidagi paremaks.

Minu isiklik arvamus on, et tuleks kokku segada mõlema kultuuri paremad osad, jättes kehvemad või aegunud jupid minevikku. Jäägu karuäke pealegi ajaloo hämarusse, asendatuna traktoriga John Deere. Põld ja inimene jäävad ju endiselt samaks, aga viljasaak suureneb. Kui ta ükskord juba maailmatasemel suur on, eks siis lähevad hapukapsad ka mujal moodi.

AHTI TAMM


Uudu, Aadu ja mutikese onupoeg Ameerikast

Ühel kenal hommikul ärkasime Uuduga üles nagu tavaliselt, vaatasime üksteisele näljaste silmadega otsa ja siirdusime ühiselt naabrimuti manu toitu manguma.

Muti oli üllatavalt heas tujus, tema vuntsikeste alt oli isegi üksikute heameelenaeratuste ajal neid kollaseid ja augulisi friikartulite moodi asjandusi paista, mida ta oma hammasteks nimetas. Serveeritud toidulaud oli samuti külluslik: kummalegi üks suur hapukurk, taldrikutäis veidi kõrbenud mannaputru ja veel midagi, mida Uudu arvas kolm nädalat pööningul tuviõrre all vedelenud leivaks, mina aga hoopis sebranahaks olevat. Sebranahka meenutavast leivatükist me loobusime, sanitaarsetel põhjustel.

Lõpuks võtsime me siis südame rindu ja mõtlesime muti käest ettevaatlikult järele küsida, millest säärane lahkus. Ma sosistasin Uudule kõrva: “Vaata, et sa hästi tasa ja ümber nurga vihjad, nii et mutike ise välja räägiks.” Uudu noogutas ja klähvatas mutile otse kõrva sisse: “Kuule muti, mida paganat sa siin särad, räägi ära, või anna meile gaasimaskid, sest sinu naeratusi on lisaks nägemisele võimalik ka haista! Phüöäääk!”

Muti tegi hetkeks solvunud näo pähe ja asus siis selgitama: “Mulle tuleb Ahmeerikast rikas onupoeg külla, sain talt täna kirja!”

“Wow!” tegi Uudu: “Mis maa see Ahmeerika veel on?”

“Ema on sul Ahmeerikast, idikas,” vihastasin ma: “Ameerikast ikka!”

“Aaaaaaaaaa!” häälitses Uudu äratundval hääletoonil ja küsis mult seejärel: “Mis maa see Ameerika veel on?”

Ma ohkasin resigneerunult ja asusin selgitama: “Tead, see on see koht, kus elavad need paksud idioodid, kes lasevad Gymformil Teleturus oma rasvasid lõdistada, Bill Gates, Tuvikesed ja need lollimast lollimad torud Beavis ja Butthead, kes mitte millestki mitte muhvigi aru ei saa, daaa!”

Uudu nägu lõi äratundmisrõõmust särama: “Ahah, need on need tüübid, noh, selge onju, ainult et kes see Daaa on?”

Ma mõtlesin viimased paar aastat hoolega üle ja jõudsin järeldusele, et kui Uudu oli ajusurma langenud, oli see toimunud kas WCs, magades või sünnitusmajas, ühesõnaga kohas, kus mina seda pealt näha ega ära hoida poleks saanud. Tundes end Uudu ajusurmas absoluutselt süütu olevat, andsin talle kõva kolaka vastu kukalt, et ta lolli juttu ei ajaks, nagu mul juba kolmandast eluaastast harjumuseks saanud oli. Uudu raputas pead ja jäi mõistlikult vait, nagu tal juba kolmandast eluaastast harjumuseks saanud oli.

Muti vaatas Uudut miskipärast kaastundlikult ja mind pahaselt ning sõnas seejärel: “Arturo saabub homme! See tähendab seda, et homme hommikul te siia sööma ei tule, vaid sööte oma korteris seda, mida ma teile täna kaasa annan! Arturo on rikas kultuuriinimene ja ma ei taha, et kaks teiesugust degeneranti siin tola mängiksid! Siin on teile söök ja haihtuge, ma hakkan nüüd koristama, et tuba homseks ilus välja näeks!”

Me Uuduga haarasime poti ja tulime tulema. Järgmisel päeval, nagu kästud, sõime me selle potti pigistatud liiklusõnnetuse moodi hommikusöögi kodus ära, selle asemel, et Arturole tola mängida. Me kuulsime küll mingeid imelikke hääli, aga arvasime, et mutike pani kallile rikkale onupojale kultuuriprogrammi püsti. Hoolimata sellest, et vahepeal kostis mutikese apartemendist hääli, mis meenutasid

kaklevat elevandikarja või kasatšokki tantsivat 20-liikmelist 150-kiloste setude naiskoori, otsustasime me siiski kodus telekat vaadata ja end mitte mutikese asjadesse segada.

Järgmisel hommikul aga koputasime lustlikult näljast korisedes jällegi mutikese uksele. Mutike tuli avama, naeratades oma tavapärast gaasirünnaku naeratust, mis pani meil silmad vett jooksma.

“Noh, kuidas sul selle onupojaga läks?” küsisime meie. “Oh, mitte eriti hästi,” vastas mutike: “Ma andsin talle oma erilist pidurooga, 13 aastat vanu hapukapsaid koos kartulite ja korralikult soolatud silguga. Natuke peale seda jooksis ta miskipärast mööda korterit ringi ja toibub nüüd reanimatsioonis, arstid kahtlustavad, et ta võis ilmselt kuskil väävelhapet koos soolhappega juua või süüa, nad küsisid minult ka, aga mida tean mina, vanainimene, mingitest hapetest?”

UUDU ja AADU


Coca-Cola

Coca-Cola leiutas apteeker dr John Pemberton 19. sajandil. Coca-Cola siirupi siiani salajase valemi eest sai doktor omal ajal päris kõva raha — 1750 dollarit. Doktor suri 1888. aastal ja nii jäi tal nägemata tema leiutatud joogi tõeline võidukäik üle terve maailma.

Räägitakse, et alguses, kui dr Pemberton müüs jooki alles oma apteegis, sisaldus joogis ka kokapõõsa lehtedest nõrutatud ekstrakti. Ja arvake ära, mida tehakse kokapõõsas peituvatest ainetest... Õige! Otse loomulikult kokaiini! See selgitab vast, mille pärast oli hea doktori joogil tema kodulinna Columbuse ümbruses nii hea minek, et mõni mees sellest joogist ainult elaski. Arvestades seda, et alul serveeris doktor jooki ravimina jumalteabmillevastu, olid ümbruskonna mehed väga tihti haiged. Lõpuks astus siiski riik vahele ja keelas doktoril kokapõõsast pärinevate ainete segamise oma jooki, kuid legend maailma parimast joogist oli juba sündinud.

Tänapäeval on Coca-Cola ameerikaliku tsivilisatsiooni sümbol, levides uutele aladele muutuste sümbolina. Kes juhtus lugema Koreade tippkohtumisest ja selle tagajärgedest, teab, et nüüd hakatakse ka Põhja-Koreas Coca-Colat turustama. Kui kõik läheb tavapärase mustri järgi, pole Põhja-Koread kauaks — minu mäletamist mööda lagunes ka NSV Liit mõned aastad peale seda, kui poelettidele ilmus Coca-Cola.

Lõpetuseks veel mõned huvitavad faktid:

• Coca-Colat juuakse 7000 pudelit sekundis, 450 miljonit pudelit päevas ja igas ööpäevas joob Coca-Colat 66 miljonit ameeriklast.

• Viis miljardit pudelit Coca-Colat tarbis USA armee Teise maailmasõja ajal.

•Praeguseks on toodetud rohkem kui 3 710 083 500 000 pudelit Coca-Colat.

• Mees, kes oleks piisavalt suur, et tühjaks juua pudel, mis on täidetud kogu Coca-Colaga, mis iial toodetud, oleks 27,7 kilomeetrit kõrge ja kaaluks 320 miljonit tonni.



SPORT

Põltsamaal võisteldi lossijooksus

Möödunud laupäeval Põltsamaa linnuse ümbruses toimunud VI lossijooksul osales nii lapsi kui ka täiskasvanuid erinevatest Eestimaa paikadest ning Soomest.

Põltsamaa lossijooksu hakati korraldama viis aastat tagasi rajameistri Märt Vaasna ja praeguse maavanema Margus Oro algatusel. Tänavusele lossijooksule oli tulnud võistlema 125 jooksjat. “Võrreldes eelmise aastaga osavõtjaskond mõnevõrra suurenes. Eriti hea, et meeste arvestuses oli kiirust ja osavust proovimas 30 spordimeest,” ütles peakohtunik Kuno Ämarik. Lisaks temale jälgis finišikohtunikuna jooksu ka tippkäija, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Mart Järviste.

Jooksjad alustasid ja lõpetasid võistluse lossi õuel. Teavet võistluse käigust jagas informaator, ühtlasi samal päeval toimunud veinipäeva projektijuht Rein Viru.

Lossijooks pakkus palju spordielamusi lastele. Kuni 10-aastased spordisõbrad võistlesid kolmes vanusegrupis ja jooksid 600 meetrit. Kuni 6-aastaste vanusegrupi tüdrukutest tuli võitjaks Kersti Keskküla Raplast. Sama vanadest poistest sai esikoha Romet Tamme Põltsamaalt.

7—8aastaste vanusegrupist kuulus võit Liis Emajõele Põltsamaalt ning Sander Einole Rakkest. 9—10-aastastest spordilastest olid kõige kiiremad põltsamaalased Birgit Lodi ja Kaspar Kokka.

11—16-aastaste jooksjate distantsiks oli 3,6 kilomeetrit. 11—12-aastaste arvestuses pälvisid võidu Põltsamaa lapsed Kati Tragon ja Rain Tombak. 13—14-aastasest olid parimad Kairi Kesküla Rakkest ja Siim Emajõe Põltsamaalt. 15—16-aastastest poistest jõudis kõige esimesena finišisse Põltsamaa noormees Vallo Goroško. Selles vanuses tüdrukuid võistlustel ei osalenud.

3,6 kilomeetrise vahemaa läbisid ka naised alates 17. eluaastast. Kõige väledamaks õrnema soo esindajaks osutus raplalanna Liilia Kesküla, kes on pälvinud esikoha ka varasematel lossijooksudel. Meeste arvestuses tuli võitjaks Eesti üks parimaid maratonijooksjaid Toomas Tarm Tallinnast, kes osales lossijooksul esmakordselt. Teise koha sai Jaanus Gross ja kolmanda Viljo Emajõe.

“Viljo Emajõe edu võib lugeda lossijooksu üheks ilusamaks tulemuseks. Lisaks pereisale olid jooksmas ka tema lapsed 8-aastane Liis, 10-aastane Taavi, 14-aastane Siim ja 7-aastane Riin, mistõttu sportlik pere sai eriauhinna,” rääkis peakohtunik Kuno Ämarik, kes ise saavutas võidu veteranide vanusegrupis. Tema sõnul sobib lossi ümber asuv jooksurada, mille valmistas ette Märt Vaasna, hästi võistluste korraldamiseks.

Lossijooksu parimaid autasustasid Põltsamaa veinikuninganna Kadi Kivi, veinipäeva projektijuht Rein Viru, peakohtunik Kuno Ämarik ja finišikohtunik Mart Järviste.

Lossijooksul võistlesid ka maavanem Margus Oro tütar Laura ja poeg Henry. Kehakultuurlasest pereisa seekord kaasa ei võistelnud, küll aga jäädvustas ta sündmust usinasti fotoaparaadiga.

“Põltsamaa lossijooks on saanud traditsiooniliseks spordiürituseks, mis on leidnud koha ka üleeestilises jooksukalendris,” ütles ettevõtja Viljo Emajõe, kes on mitmekordne Eesti meister 10 ja 30 kilomeetri jooksus ning teatejooksus.

JAAN LUKAS


Anu Teesaar võitis Rukkilille mängudel kuldmedali

Eelmisel nädalal Kuressaares toimunud üleeestilistel Rukkilille mängudel võitis

Jõgevamaa sportlastest kuldmedali seitsmevõistleja Anu Teesaar.

Pajusi valla tüdruk Anu Teesaar õpib Tallinnas Spordigümnaasiumis kergejõustiku

erialal. Seitsmevõistluses, osaledes 17—18-aastaste vanuseklassis, proovis ta oma võimeid tõkkejooksus, kõrgushüppes, kuulitõukes, augushüppes, odaviskes ning 200 ja 800 meetri jooksus. “Anu tuli esimeseks seitsmest alast viiel. Kaugushüppes jagas ta esikohta konkurendiga. Tõkkejooksus jäi ta aga teiseks,” rääkis Spordiliidu Kalju juhatuse esimees Uno Valdmets. Tema sõnul on Anu Teesaar ka varasematel Rukkilille mängudel osalenud.

“Nii hästi kui planeerisime, Rukkilille mängudel meie maakonna noortel ei läinud. Lootsime, et medali võidavad ka tublid odaviskajad Nele Pallo Põltsamaalt ja Mihkel Kukk Jõgevalt. Nad pälvisid aga seitsmenda ja kaheksanda koha,” lisas Valdmets.

Puurmani noormees Leo Lindman saavutas seitsmenda koha 800 m jooksus. Põltsamaa jalgpallipoisid, kes võitsid Haapsalu võistkonda 1:0, said Rukkilille mängudel kuuenda koha. Et kohal olid kaheksa parimat võistkonda oma vanuseklassis, võib jalgpallurite saavutust võimetekohaseks tulemuseks lugeda. Põltsamaa rannavõrkpallitüd rukud jäid aga jagama 9.—12. kohta kahekümne võistkonna hulgas.

Meie maakonna korvpallurid klubidest Torma ja Forte kaotasid pronksmedali mängus Harjumaa võistkonnale. “Vaatamata spordigümnaasiumi reorganiseerimisele Rukkilille mängude traditsioon jätkub,” ütles Uno Valdmets.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Enesetapjal ei vedanud

Reede öösel jäi Jõgeval raudteeviadukti juures rongi alla 32-aastane mees, pühapäeva hommikupoolikul jooksis samas kohas rongi ette 64-aastane pensionär.

Reede öösel kell 1.35 tegi vedurijuht Marat Bogojan rongi äkkpidurduse ja teatas Jõgeva jaamakorraldajale raadio teel, et viaduktilt kukkus rongi ette inimene. Kiirabi viis jalaluude ja roiete hulgimurdudega mehe pärast esmaabi andmist Tartu Maarjamõisa haiglasse.

On selgunud, et töötu mees otsustas minna vabasurma. Viadukti külge kinnitatud poomisnöör aga purunes ja ta kukkus 7,2 meetri kõrguselt rööbastele. Temast sõitis üle vedur ja kümme tühja tsisternvagunit. Kindlat surma kavatsenud mees jäi rööbaste vahel ellu.

Pühapäeva hommikul kell 10 jõudis Pedja jaamast väljunud 11 tühja tsisternvaguniga rong Jõgeva viadukti juurde. Vedurijuhi Pavlovi seletuse järgi jooksis rööbasteele ootamatult mees, kes heli ja valgussignaalile ei reageerinud. Mees, keda oldi nähtud sel hommikul mitu korda üle raudtee astumas ja nagu midagi või kedagi ootamas, leiti tsisternide alt surnuna.

Jaamaülem Helmut Schasmini teada oli see Jõgeva raudteejaamas viimase kümne aasta jooksul kaheksas ning tänavu kolmas inimestega juhtunud õnnetus. Mõlemad eelmisel nädalal ühes ja samas kohas rongi alla jäänud mehed olid sündinud 30. juulil, üks teisest täpselt poole noorem.

ARDI KIVIMETS


Veinipäev Õnne 13 ja tulevärgiga

Põltsamaa veinipäeva algus laupäeva õhtupoolikul oli pisut vihmavesine ja publikuhõre, aga hiljem võttis pidu tuurid üles ning kell kaks öösel ei tahetud ansamblit Fix veel lavalt mahagi lasta.

Tänavune veinipäev oli arvult kolmas ning sellega tähistati 80 aasta möödumist veinitootmise algusest Põltsamaal ja tegelikult ka kogu Eestis.

Heast veinist, nagu heast õllestki, osatakse Eestis viimasel ajal vist tõesti rohkem lugu pidada kui aastat kümme-viisteist tagasi. Ning Põltsamaa veinipäev hakkab üha enam muutuma omaette nähtuseks, ürituseks oma eripärase ja kordumatu õhustikuga ning vanusepiire eirava publikuga: kel veini pruukida veel vara, lõbustab ennast muuga ja õpib vanemate pealt kultuurset veinijoomist.

Üks tugevamaid veinipäevafiilingu generaatoreid oli lossihoovi keskel asunud veinitelk, kus Põltsamaa Felix suupärast ja veine (sealhulgas uhiuut valget Lossiveini nr 28) pakkus ning kus Trio Naturale muusika ja ühislaulud tõelise vennastumistunde tekitasid.


Õnnestunud “Õnne”

Laval kulgenud kultuuriprogrammi naelaks oli teleseriaali “Õnne 13” vabaõhuversioon. Idee tuua rahva poolt omaks võetud seriaalitegelased telepurgist välja otse rahva ette töötas hiilgavalt: kuigi Mare (Anne Veesaar) ja Ülo (Aleksander Eelma) vestlus Uuevariku talus ning Laine (Luule Komissarov), Evelini (Marika Korolev) ja Johannese (Kaljo Kiisk) seiklused Põltsamaaekskursioonil polnud teab kui dramaatilised, oli publiku juurdevool “Õnne” eel tuntav ning rahvas võttis pakutu soojalt vastu. Pärast etendust piirasid “õnnekate” bussi tükk aega autogrammikütid.

Veel astusid laval üles raehärradeks riietunud Tallinna raekoja direktor Tõnu Aru ja Raeteatri kunstiline juht Toomas Lõhmuste, endiste aegade superstaar Anne Veski ning kesköise tuleetenduse andnud tsirkusekunstnike trupp Eero Druusi juhatusel. Punasesse riietatud daami kaelamurdvad trikid köiel ning meeste suust õhku paiskunud tulekeeled ja žongleerimine kahest otsast süüdatud tõrvikutega pakkusid piisavalt närvikõdi. Järgnes fantaasiaküllane ilutulestik firmalt RUF.


Uus kuninganna

Pärast ilutulestikku võis veinipäeva juht Rein Viru juba pisut hinge tõmmata, kuigi tants Fixi saatel veel kestis. Nii Viru kui ka linnavalitsuse haridus ja kultuurinõunik

Ülle Koppel pidasid veinipäeva igati kordaläinuks. Koppeli hinnangul oli rahvast lossihoovis kahe ja poole tuhande ringis, seega ligi tuhande võrra rohkem kui möödunud aastal. “Ja kui möödunud aastal oli veiniteemalisele teatevõistlusele kuue võistkonna kokku saamine tohutu probleem, siis tänavu tuli kümme võistkonda kohale ilma igasuguse vaevata ning ka ammulaskmise võimalust kasutati innukalt,” ütles Viru.

Teiseks veinipäeva juhiks oli värske Põltsamaa veinikuninganna Kadi Kivi, kellele tema eelkäija Ave Angerjas oli oma krooni loovutanud eelmisel õhtul. “Põltsamaa on endale taas saanud väärika veinikuninganna,” kiitis 19-aastase Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismimajandustudengi Kadiga õhtu otsa laval koostööd teinud Rein Viru. Ja tõepoolest: neiu täitis oma ootamatult kaela sadanud kohustusi ilmse sundimatusega.

RIINA MÄGI


Äike, rahe, tromb ja laussadu

Nädalavahetusel jätkusid eelmisel neljapäeval äikesega alanud tugevad vihmahood ja kohatine rahesadu.

“Lihtsalt õudus — nii hirmsat vihma ja äikest pole ma elu sees veel näinud. Läks pimedaks ja sadas rahet, kartsin, et lööb aknad katki. Tuuleiil kiskus maja juurest kibuvitsapõõsa maast välja. Koos lastelastega kohe nutsime,” meenutas Torma vallas Reastvere külas elav Luule. Pargi talu kartulivaod said vett triiki täis ning pealsed räsitud.

Nõnda kõva äikest ei mäleta ka Tuimõisa küla elanik Ain. Rajuhoog Kuke talu ümbruses puid ei murdnud, kuid mõned jämedamad oksad kiskus maha.

Jõgeva elektrivõrkude dispetšeri andmetel lõi neljapäevane äike sisse 22 kõrgepingeliini ja lühiajaliselt lülitus välja ligemale paarsada trafopunkti. Pikema voolukatkestuse põhjustas Torma vallas Sadala—Tuimõisa haruliini läheduses tromb: ainuüksi ühele, sajameetrisele elektriliini lõigule langes 12 puud. Dispetšer Jaan Kipperi sõnul näis ümbrus nagu räsitud karupesa. Mõni murdunud haavatüvi oli nõnda jäme, et sellest andis mehel kahe käega ümber võtta.

“Kui tavaliselt tulevad äikese ja vihmapilved läänest, siis seekord saabusid need erandlikult idast. Üle Peipsi tulnud vihmapilvi võimendas järvest aurustunud vesi. Samasugune lugu, kui oli tugev raju, rahet ja äikesevihma, juhtus ka tunamullu suve hakul,” võrdles kahe aasta ilmastikuolusid Jõgeva Agrometeoroloogiajaama juhataja Toomas Puss. Mõne tunni jooksul sadas Mustvees 29, Jõgeval 20 millimeetrit sademeid, mis on vähemalt nädala tavaline norm.

Neljapäeval kell 14.24 läks pikselöögi tagajärjel põlema Mustvees Tähe tn 10 maja elektrikilp.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Mees on teadmata kadunud

Tänavu aprillikuu algusest jäi teadmata kadunuks Mustvee linnas Kivi tn 4 elanud Vello Augusti p Laak (11.06.1935). Seni kindlaks tegemata päeval pärast 1. aprilli lahkus ta oma kodust ja ei ole tagasi tulnud. Vello Laak on 168 cm pikk, viimati kaalus 65 kg, tal on keskmise pikkusega sirged pruunid juuksed, silmad hallid, kaarjad tihedad kulmud. Hambad puuduvad täielikult. Viimati kandis ta lillakat jopet, kirjusid pükse ja talvesaapaid. Kõiki, kes on teadlikud Vello Laagi praegusest asukohast või on teda näinud pärast 1. aprilli, palume sellest teatada telefonil 110, 68 410 või 68 445.


Varastati lihakehad

Ööl vastu läinud nädala neljapäeva murti Vaimastveres sisse AS Lacto Vaimastvere Põllumehed tapamajja. Murti lahti ripplukk. Tapamaja külmruumist varastati viis sea ja üks vasika lihakeha.


Varastati metsamaterjali

Möödunud neljapäeva hommikul ilmnes, et Jõgeva vallas Sellil on Selli—Pedja tee 2,4 km tee äärde laotud hunnikust varastatud metsamaterjali. Viisteist 5,6 m kuusepalki ja 15 tm kolmemeetriseid paberipuid on ära viidud peale 27. juuni pärastlõunat. Avaldaja selgitab kahju suurust.


Elektriliini vargus

Eesti Energia AS Tartumaa Elekter on avaldanud, et nende Tõusutee alajaama piirkonnast Puurmani vallas on toime pandud liinijuhtme vargus. Ära on viidud 18 mastivahet õhuliini juhet A-35 kogupikkusega 3300 meetrit. Varastatud metalli kaal on 313,5 kg ja omanik hindab saadud kahju 30 000 kroonile.


Varastati jalgratas GT

Möödunud nädala neljapäeva pärastlõunal kella poole viie paiku varastati Jõgeval maastikujalgratas GT. 21-käiguline helesinine ratas seisis varguse ajal lukustamatult Tarve kaupluse ees. Avaldaja hinnangul on ta saanud kahju 4500 krooni.


Mees sai surma rongi all

Pühapäeval kella 10 ajal sai Jõgeval viadukti all surma 1935. a sündinud mees Jõgevalt. Esialgseil andmeil oli mees hüpanud talle lähenenud kaubarongi alla, mis lõikas ära parema jalalaba. Lähemalt selgitab vigastused ja nende tekkimise iseloomu kohtumeditsiiniline ekspertiis.


Kuulati üle pommiähvarduse teinud mees

13. juuni hommikul tehti Mustvees pommiähvardus 1. Keskkoolile. Läinud nädala lõpul kuulati politseis kahtlustatavana üle 1978. a sündinud Mustvee linna elanik, kes tunnistas, et pommiähvarduse tegi tema.


Valik väljakutseid

30. juunil kell 3.45 teatati Jõgevalt, et mees on ennast lolliks joonud.

Kell 6.10 Jõgeval Liiva tänaval suurelamu korteris lärmatakse.

Kell 6.40 Jõgeval Virtuse juures on neli purjus poissi ja on klaasi ära lõhkunud.

1. juulil kell 8.25 Jõgeval sõidab ringi purjus mees autoga.

Kell 9.20 teatas helistaja Mullaverest, et teda ähvardatakse ja tal on varem aknaid lõhutud.

Kell 12 Jõgeval Tähe tn 4 on peretüli, pekstakse. Jõgeval Uuel tänaval on purjus mees maas.

2. juulil kell 8.15 helistati Maarjast, et helistaja aiamaa ääres seisab lukustatud ustega võõras Volkswagen Passat.

Kell 21.50 helistas üks laps Kääpalt, et vanaisa läks vanaemaga kaklema.

Kell 23.35 Jõgeval Kruusa tn 1a trepikojas joodik ei anna rahu.

Kell 4.45 3. juuli hommikul teatati, et Puiestee tn 27 maja ustega lõhub keegi mees.



Vooremaa

Teisipäev, 4. juuli 2000. a.

Kahjursitikad takistavad põllumajanduse arengut

JAAN LUKAS


Arengukava tutvustati peaaegu inimtühjale saalile

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Pala vald

Palamuse vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn


ARVAMUS

KIRJAD

Auahnus teeb inimesest bürokraadi

ALEKSANDER KÕRGESAAR


Vastuseks kirjale “Naabritega tuleb arvestada”

(29. juuni Vooremaa)

HANS KAREVA,

Jõgeva alevik, Aamisepa 111


Jaanipäeval oli karskeid ja alkoholitarvitajaid pooleks

MARGUS KIIS


Õllega ei tohi liialdada

JAAN OLARI,

Tervalamme rehabilitatsioonikeskuse ülemarst


JUHTKIRI

Ameerikale järele ja temast ette!

AARE KIRNA



MAJANDUS

Teedehooldus erafirmadele

RAIVO SIHVER


Jõgeva arhitektuur — linnavalitsuse hoone

MARGUS KIIS


Mustvee klienditeenindajad vaatasid end videost

HELJO REPKINA,

Mustvee Ökoturismiühingu projektijuht


Tehnoloogiauudised

Tõlkinud

AHTI TAMM



NOORTELISA

Hapukapsad hamburgeriga

AHTI TAMM


Uudu, Aadu ja mutikese onupoeg Ameerikast

UUDU ja AADU


Coca-Cola



SPORT

Põltsamaal võisteldi lossijooksus

JAAN LUKAS


Anu Teesaar võitis Rukkilille mängudel kuldmedali

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Enesetapjal ei vedanud

ARDI KIVIMETS


Veinipäev Õnne 13 ja tulevärgiga

RIINA MÄGI


Äike, rahe, tromb ja laussadu

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Mees on teadmata kadunud

Varastati lihakehad

Varastati metsamaterjali

Elektriliini vargus

Varastati jalgratas GT

Mees sai surma rongi all

Kuulati üle pommiähvarduse teinud mees

Valik väljakutseid