Vooremaa
Läti president Vaira Vike-Freiberga istutas Põltsamaale tamme
Eestis kolmepäevasel riigivisiidil viibinud Läti Vabariigi president Vaira Vike-Freiberga ja tema abikaasa Imants Freibergs istutasid eile tamme Põltsamaale Sõpruse parki. Samuti pani parki tamme kasvama Läti kolleegi saatnud Eesti president Lennart Meri.
Möödunud aastal Läti presidendiks valitud Vaira Vike-Freiberga on sündinud 1937. aastal Riias. Ta omandas alg ja keskhariduse Saksamaal Lüübekis, Marokos Casablancas ja Kanadas Torontos ning õppis McGilli ülikoolis eksperimentaalpsühholoogiat ja Toronto ülikoolis psühholoogiat. Aastaid oli Vaira Vike-Freiberga teadustööl erinevates Kanada ülikoolides, 1998. aastal sai ta Riias asuva Läti Instituudi direktoriks.
Läti presidendi poeesia
Eile kell 10.30 saabus president Vaira Vike-Freiberga koos saatjaskonnaga Põltsamaale Sõpruse parki. Riigipeale ja tema abikaasale esitleti Jõgeva maavanemat Margus Orot ja Põltsamaa linnapead Margi Eina. Sõpruse pargi rajaja Ants Paju rääkis külalistele pargi saamisloost ja tähendusest. Vaira Vike-Freiberga kuulas teda tähelepanelikult ja huviga. Pärast pargiga tutvumist istutas Läti riigijuht Sõpruse parki tamme. Teise tamme istutas Eesti president Lennart Meri, kes ütles usutluses Vooremaale: “Mulle tundub, et Läti president väljendas end väga poeetiliselt, kui ta rääkis Lätist ja Eestist kui vennast ja õest. Balti riigid ongi üks perekond, kus tehakse erineval viisil ühist tööd. On ime, et väiksel piirkonnal elab kolm erinevat rahvast, erineva keele ja kultuuriga. Eestil ja Lätil on aga ka ühine ajalooline minevik ja tulevik, mille prioriteetideks on Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamine.”
Eesti suursaadik Lätis Juhan Haravee märkis maakonnalehele: “Presidendi visiit on kahe riigi diplomaatiliste suhete kõrghetk. Vaira Vike-Freiberga visiit on Läti presidendi esimene riigivisiit taasiseseisvunud Eestisse. Ehk külastavad Sõpruse parki ka tulevased Läti riigipead ja vaatavad, kuidas tänase presidendi istutatud tamm kasvanud on.”
Kingitused Vaira Vike-Freibergale
Vaira Vike-Freiberga ja Lennart Meri panid Sõpruse parki tamme kasvama puu lähedusse, mille eelmisel suvel istutas Islandi president. “Loodetavasti istutab tuleval aastal samasse ümbrusesse puu ka Leedu president. See sümboliseeriks kümne aasta möödumist sündmusest, kui Isalnd tunnistas Baltimaade iseseisvust,” lausus Ants Paju.
Põltsamaa linnapea Margi Ein kinkis Vaira Vike-Freibergale ja Lennart Merile aerofotod Põltsamaa lossist ja Põltsamaa linna medali. Mõlemad riigipead tegid sissekande linna külalisteraamatusse.
Läti president proovis Sõpruse pargis ka Eestimaa piima ning Põltsamaal valmistatud leiba ja saia meega. Külaliste auks mängis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester. Vaira Vike-Freiberga tegi noorte muusikutega
ühispildi. “Kasvage suureks nagu tammed,” ütles ta neile. “Läti on igati tore naaberriik, mida ma meelsasti külastan,” avaldas arvamust orkestritüdruk Liis Uusküla.
“Ka Eesti tulevane president võiks olla naine,” avaldas arvamust Jõgeva maavalitsuse eurointegratsioonibüroo juhataja Marge Kliimask, kes Läti presidendile Põltsamaa vastuvõtul tõlgiks oli.
Põltsamaalt sõitis Läti president Vaira Vike-Freiberga koos saatjaskonnaga Tartusse, kus ta pidas kõne Tartu Ülikooli aulas, külastas raekoda, Balti Kaitsekolledžit ning Eesti Rahva Muuseumi. Läti presidendipaar lahkus Tartust erilennukiga.
JAAN LUKAS
Laupäeval kogusid rohkem kui 150 oranžidesse särkidesse riietatud vabatahtlikku Jõgeva maakonda läbivate maanteede äärest üle kümne autokoorma prahti.
Teist aastat korraldatud üleriigilise ürituse “Tee puhtaks!” käigus tegid Puurmani, Põltsamaa ja Adavere koolilapsed koos õpetajatega puhtamaks 39 km Tallinna—Tartu maanteed; Tabivere, Kaarepere ja Vaimastvere koolide õpilased koristasid 52 km maanteeäärt Vägevalt kuni Äksini; Lustivere Põhikool korjas prahist puhtaks teeperve Põltsamaalt Aiduni. Paar päeva varem oli Esku lasteaedalgkool teinud puhtamaks teelõigu Eskust Kuningamäeni. Kraavi oli visatud autokumme, paar televiisorit, üks usin koristaja leidis aga sajakroonise rahatähe.
Jõgeva teemeistri Toivo Liivaku sõnul polnud märgata, et seekord oleks vabatahtlike koristajate silme all autoaknast rämpsu välja visatud. Möödasõitjad avaldasid lastele tunnustust lehvitamise ja signaaliga.
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Möödunud neljapäeval toimus linnavolikogu istung. Laupäeval korraldati spordihoones Virtus Eesti meistrivõistlused saalibändis. Spordihoones Virtus avati pühapäeval Tiina Sääliku ja Ene Luik-Mudisti maali ja fotonäitus. Linnaraamatukogus on välja pandud raamatunäitus Juhan Reimanni kogudest “Vanavanemate lugemislaualt” ning Mihkel Vaheri fotonäitus. Pühapäeval korraldas spordiklubi Forte tervisekäimise ürituse “Raudteesõlmest kultuurilinnaks”. Kultuurikeskuses toimus samal õhtul volbriöö pidu. Teisipäeval oli linnavalitsuse istung. Koosolekut pidas Betti Alveri fond, arutusel olid lähema tuleviku ettevõtmised. Linnavalitsuses peeti eile ja üleeile läbirääkimisi Jõgeva linna ja valla eelseisva ühise suurürituse korraldamise asjus. Täna on koos maakonna halduspiiride muutusi kavandav töörühm. 5. —7. maini viiakse Virtuses läbi rahvusvaheline korvpalliturniir Forte CUP.
Reedel esines Kuremaa lossis volbriöö kontserdiga Eesti Rahvusmeeskoor. Laupäeval korraldati samas III maateemalise lauluvõistluse “Vooremaa 2000” lõppvoor. Eile oli Kassinurme mägedes valla lasteaedade piknik “Nõidade pidu”. Täna on vallavolikogu istung. Laupäeval on vallavalitsuse saalis ülevallaline lastevanemate õppepäev, kus lastevanematele esineb psühholoog Toivo Niiberg.
Pühapäeval pidasid kohalikud noored koos Mustvee noorteühinguga Must V Rajal volbriöö pidu. Esmaspäeval oli Raja kultuurimajas Kasepää valla eakate kevadpidu.
Reedel korraldati linnas heakorrastamise hoogtööpäev ning koristati ühiselt Peipsi randa ja muulisid.
Neljapäeval oli vallavolikogu istung, kus kinnitati valla üldplaneering, arutati valla teede küsimust, võimalikke investeeringute muutusi seoses haldusreformiga jne. Pühapäeval olid korrastustalgud Pajusi pargis, mille järel tehti maituld. Täna tuleb kokku töögrupp, kes arutab jaanipäeva tähistamist vallas.
Teisipäeval oli vallavalitsuse istung. Samal päeval oli vallavalitsuses Euroopa Liidu Credo programmi töögrupi nõupidamine. Eile oli Pala kooli lastevanemate üldkoosolek. Täna annavad Pala kooli I klassi lapsed kultuurimajas etenduse “Kevadpidu metsas”. Homme esineb Pala kultuurimaja naisansambel Palamusel Lions klubi asutamispeol. Pala lasteaias on plaanis kohtumine Alatskivi lasteaiaga.
Palamuse Gümnaasiumi õpilasdelegatsioon viibib külaskäigul Rootsis Ale Gümnaasiumis. Eeloleval nädalavahetusel osaleb Palamuse näitetrupp ülevabariigilisel harrastusteatrite festivalil Põlva kultuurikeskuses. Homme on Palamuse kultuurimajas Palamuse Lions klubi asutamispidu.
Möödunud neljapäeval oli vallavolikogu istung, mille päevakorras oli valla põhimääruse teine lugemine jm küsimused. Eile ja üleeile pidas nõu eelseisvate kihelkonnapäevade korraldamise toimkond. Laupäeval on kultuurimajas emadepäeva kontsert.
Laupäeval osalesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased korrastustöödel Tallinna—Tartu maanteel üleeestilise projekti “Teed puhtaks” raames. Pühapäeval peeti Põltsamaa Lossihoovis volbriöö pidustused. Alates laupäevast kuni 12. maini on Põltsamaa lasteraamatukogus raamatuaastat tähistav raamatunäitus “Minu esimene seiklusjutt”. Teisipäevast kuni 20. maini on samas muinsuskaitsekuu väljapanek “Põltsamaa — sajandite elurütmis”. Üleeile peeti lasteaias Mari väikeste nõidade kokkutulekut. Eile külastasid Põltsamaad Läti president Vaira Vike-Freiberga ja Eesti president Lennart Meri. Homme on Põltsamaa kultuurikeskuses sotsiaaltöö alane konverents “Arendagem avahooldust”, mille korraldavad Jõgeva maavalitsus ja Põltsamaa linnavalitsus.
Reedel on Lustiveres näitemängupäevad. Sotsiaaltöö alasel konverentsil Põltsamaa kultuurikeskuses arutatakse täna ka Lustivere hooldekodu munitsipaliseerimist.
Homme peetakse Saare vallamajas Kullavere jahiühistu üldkoosolekut.
Reedel ja laupäeval korraldati Tabivere maiturniir võrkpallis. Laupäeval oli Maarja rahvamajas volbripidu. Täna peetakse samas laste kevadpidu. Pühapäeval on Maarja rahvamajas vitspunutiste kolmas õppepäev.
Laupäeval oli Rääbise pargis volbriöö pidu. Eile käisid Sadala kooli õpilased ekskursioonil Alatskivi lossis ja Liivi muuseumis. Täna on Võtikvere raamatuküla planeerimise koosolek, kus osaleb ka Soome saatkonna pressinõunik Eeva Lille. Homme on Torma koolis maakonna koolide näiteringide ülevaatus. Sadala koolis on homme õpilaste jalgratturite eksam. Vallavanem Mati Kepp võtab homme vastu valla edukaid sportlasi.
ARVAMUS
Betti Alveri muuseum sobivasse miljöösse
Praegu tühjalt seisvasse Mustvee mnt koolimajja Jõgeva linna ja selle ümbruse ajalugu tutvustava muuseumi rajamine on suurepärane idee. On ju olemas suur hoone, kuhu annaks paigutada muuseumiekspositsiooni koos kõigi selleks vajalike abiruumidega, lisaks leiaks endale seal kodu ehk ka Ambiori selts. B. Alveri maja oleks kõigeks selleks tõesti väike.
Jõgeva linn on aga raudteelinn. Poleks tulnud siit läbi raudteed, võibolla me ei saakski praegu linnast ja maakonnakeskusest rääkida. Muidugi on see vaid spekulatsioon. Jõgeva maakonnas on palju väärtuslikke ja tuntud muinsuskaitseobjekte nagu Kuremaa, Puurmani, Lustivere, Jõgeva jt mõisakompleksid, Laiuse ja Põltsamaa linnused, Laiuse, Palamuse jt keskaegsed maakirikud jne.
Jõgeva linnal on sellesse ritta lisada A. Matteuse projekteeritud pangahoone (praegune välisilme ei tee sellele küll au), mõned elamud (kahjuks on Võsu maja, mis väärinuks kindlasti siia kuulumist, hävitatud) ning B. Alveri sünnikodu. Betti Alver oli aga inimene, tänu kellele teatakse Jõgevat. Ühte pisikest raudteelinna, kus ühel keskmisel turistil pole midagi teha, lihtsalt ei teata ega tunta. Seetõttu tuleks B. Alveriga seotut hoida ning väärtustada.
B. Alveri sünnikodu on riikliku kaitse all ajaloomälestisena. Seetõttu oli omaaegne idee sellesse hoonesse rajada linna ning B. Alverit ja A. Mattiisenit tutvustav muuseum igati teretulnud. Kui nüüd on pakutud välja uus ja parem idee, võiks ju rõõmustada, kuid midagi jääb hinges kripeldama.
1998. a alustati eeltöödega Jaama 3b hoonest muuseumi kujundamiseks. Selleks valmisid arhitektuuriajaloolised eritingimused ja väliuurimiste programm ning selle alusel restaureerimise eelprojekt. Linnavõimud ning asjaga seotud instantsid on seda projekti igati toetanud ja heaks kiitnud. Kahju raisatud ajast, vaevast ja rahast.
R. Mõtsa arvates (Vooremaa, 27.04.2000) on hoone seinad pehkinud ja targem oleks see üldse maha lammutada. Vaidlen vastu, tegelikkuses pole asi nii hull midagi. Puumaja elab niikuinii teistsugust elu kui kivimaja. Ligi 130-aastane hoone vajab loomulikult remonti. Seinad vajavad korrastamist ning alumiste raiekordade väljavahetamist. Mahukamat tööd vajavad hoopis põrandad, mis olid kaetud õhu liikumist mittevõimaldavate kattematerjalidega. Puithoone puhul on ventilatsioon oluline. Taastada tuleb välisfassaadi puitdetailid, mida saab valmistada originaalis säilinud teise raudteemaja eeskujul.
Juhin tähelepanu ka sõnale miljöö. Muinsuskaitsega tegelevad inimesed Euroopas räägivad üha enam miljöö kaitsmisest ja säilitamisest. Meil jõuab või hakkab jõudma pärandmaastiku mõiste õnneks ka juba maakonnaplaneeringutesse. Jõgeva raudteejaamakompleks (jaamahoone, raudteemajad, aidad, perrooniehitised) moodustab samuti omaette miljööpiirkonna. B. Alveri sünnimaja on üks osa sellest tervikust. Kui see kaoks, kaoks ka tervik. Kahetsusväärne on muidugi jaamahoone funktsiooni üleviimine ajaloolisest keskkonnast välja, kuid mis läinud, see läinud.
Nö raudteearhitektuur on osa meie kultuuripärandist. Muuseum, mis kajastaks linna, raudtee, B. Alveri ning A. Mattiiseni kohta materjali, olnuks sellesse miljöösse vägagi õige lahendus. Samas ei keela keegi ka teise ja palju suurema hoone muuseumiks kohandamist, kuid B. Alveri elu ja raudtee ajalugu tuleks kajastada siiski selleks sobivamas keskkonnas.
ÜLLE JUKK
KIRJAD
Minu allkirjaga (linnavalitsuse korralduse alusel) on sõlmitud konsultatsioonifirmaga PW Partners leping, mis nägi ette Jõgeva Linnavara kui asutuse töö analüüsimist ja ettepanekute tegemist töö tulemuslikumaks korraldamiseks. Töö telliti eesmärgiga lõpetada volikogu poolne kahtlustus asutuse toimimise osas ja saada kahtluste kõrvaldamiseks või siis vajalike muudatuste elluviimiseks professionaal ne hinnang ja juhised. Töö tegija otsimisel arvestasin tolleaegse volikogu liikmete arvamustega (sealhulgas oli ka praegune linnapea hr Aivar Lumi) ja kasutasin nende näpunäiteid. Töö alustamiseks tehti ettemaks 28 000 kr. Miks praegune linnavalitsus maksis 56 000 kr, kui töö ei vastanud lepingutingimustele, jäi arusaamatuks paljudele volikogu liikmetele.
Selleks, et linn saaks areneda, ei jätku kunagi eelarvelisest rahast. Raha on vaja täiendavalt juurde leida ja selleks on olemas mitmeid võimalusi. Üheks võimaluseks on kirjutada projekte, millega taotletakse vajalike tegude finantseerimist. Nii on raha saadud reoveepuhasti (9,6 miljonit kr PHARE abi), Energia tn reoveepump la (ca 500 000 kr) ja vaestemaja (530 000 kr) ehitamiseks, raamatukogu küttesüsteemi renoveerimiseks (150 000 kr) ja paljude teiste projektide rahastamiseks.
Samas ei leia kõik projektid kunagi rahastamist ja tihtipeale ei jää muu töö kõrvalt ka aega nende kirjutamiseks. Kuna eelmisel aastal tekkis olukord, kus linnavalitsuses seoses linnapea tagasiastumisega suurenes märgatavalt teiste töötajate koormus, sõlmisin lepingud vajalike projektide kirjutamiseks. Projektid leidsid heakskiitu maavalitsuses ja edastati finantseerimise taotlemiseks vastavatele komisjonidele. Linnaraamatukogu laiendamiseks taotleti 1,5 miljonit kr, mis ei leidnud küll rahuldamist. Kindlasti on nimetatud projekt vajalik uuesti esitada, sest lugejaid tuleb iga päevaga juurde, ruumi aga napib. Samuti sai teostatud linna kodulehekülg, mis tänaseks on hävitatud uue linnapea poolt. Internetist Linnade leheküljelt Eesti linkide alt on võimalik lugeda ainult kommentaari (“Jõgeva linna asjalik kodulehekülg”) kodulehekülje kohta. Käivitumas on ka infotehnoloogia kolledži projekt (küll teises vormis), milleks on head tahet üles näidanud Belgia riik.
Praegune linnavalitsus sõlmis minuga detsembrikuus lepingu veemajandusalase konsultatsiooni andmiseks. Lepingu sisuks oli reoveepuhasti ehitamise alustamise, Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri korrastamise projekti ja teiste jooksvate toimingute korraldamine. Seda tööd on jätkunud tänaseni. Et toime tulla veemajanduse probleemide lahendamisega, on linnavalitsus tööle võtnud veemajanduse spetsialisti, kelle peale ei kulutata ühes kuus vähem raha, pigem rohkem.
Jään volikogus öeldu juurde, et linnarevidendi poolt koostatud revideerimise akt on tendentslik, kuna ei ole suudetud kontrollitud lepinguid ja nende sisu ning eesmärki adekvaatselt hinnata. Oma hinnangud on esitatud kontekstist väljarebitult ja ilma asjaosaliste seletusteta. Kindlasti on andnud revideerimise materjalide selline esitamine võimaluse juhtida linnarahva ja volikogu tähelepanu kõrvale praeguse valitsuse möödalaskmistest. Poliitiline demagoogia on jätkuvalt aidanud valitsejatel oma mina paremana näidata.
KALLE PINT,
Jõgeva linnavolikogu liige
Elan Jõgeval Piiri pargi ääres, nn kruusaaugu kaldal. Kevade saabudes, kogu suve ja sügise koristab siin üks tubli inimene teiste mahavisatud prahti. Ta teeb seda päev-päeva, aasta-aasta järel. Suur tänu talle selle eest!
Jõgeva elanik
JUHTKIRI
Nõukogude Liit meenutas mõneti praegusaegset paneelelamut — elasid naabriga justkui ühes majas, tema olmehelid kostsid ka kõik ilusti läbi ning kui peaparanduseks hädasti kümnekat vaja oli, võisid naabri ukse taga kella lasta, ning mõnikord ka anti. Ometi jäi hoolimata poolkohustuslikest ühisüritustest lähem suhtlemine ning teineteise sügavam tundmaõppimine olemata.
Taasiseseisvunud Eesti ja Läti on seevastu kui kõrvuti paiknevate individuaalmajade omanikud. Vastavalt olukorrale on üleaedne ikka olnud kadeduse või aasimise objekt ning aegajalt võib isegi tülisid ette tulla. Samas tuleb naaber nii mõnigi kord raskema töö puhul appi, annab allkirja linnavalitsuse, riigi või ÜRO aadressil saadetud ühispöördumisele ning tõstab häiret, kui naabri äraolekul kõrvalmaja aias kahtlasi kujusid luusimas märkab.
Võrreldes Soomega on lõunanaaber Läti meie ühiskondlikus teadvuses ülekohtuselt vähe tähelepanu pälvinud. Ometi seob meid ühine lähiajalugu ning sarnane majandusstruktuur, ühised tulevikulootused ning sarnased probleemid. Kahe riigi poliitikutel, ärimeestel, omavalitsustegelastel ning haridustegelastel on kindlasti palju selliseid kogemusi, millest naabritel kasu oleks.
Läti presidendi visiit Jõgevamaale on kohalikus mastaabis igati tähelepanuväärne sündmus, seda enam, et naaberriigi president (rääkimata meie enda omast) siiakanti eriti tihti ei satu. Loodetavasti järgnevad presidendile ka lõunanaabrite teised ametiisikud, rääkimata ärimeestest, turistidest ja miks mitte ka ajakirjanikest. Vooremaa omalt poolt kavatseb juba lähiajal oma läti sõpradele külla minna.
AARE KIRNA
Lõviosa jõgevamaalastest omab aiamaad
Kevad ja käsi on mullas. Kas nüüd ka kullas aga keegi väitis, et aiamaaga sahmerdamine kaob mõne aastaga. Kõike on parem osta poest (seal on rohkem konte). Nii küsisimegi, kas telefonilevastaja omab aiamaad. Vastas inimesi Jõgevalt (25%), Põltsamaalt (15%), Mustveest ja Adaverest (10%), Palamuselt, Pauastverest, Kuristalt, Saarelt, Kaareperest, Kaeralt, Pisisaarest ja Siimustist (5%). Kahekümnendates aastates oli 30%, kolmekümnendates 10%, neljakümnendates 15%, viiekümnendates 25%, kuuekümnendates 15%, seitsmekümnendates 5%.
Ainult 20% jõgevamaalastest ei oma aiamaad.
MARGUS KIIS
MAJANDUS
Kuuldused hobuse väljasuremisest tööloomana on liialdatud
JaaniReinu talu Painkülas on üks väheseid Jõgevamaa majapidamisi, kus aia ja põllutöid veel hobusega tehakse. “Kui kallihinnalisi traktoreid osta ei jõua, võib ka hobusega läbi ajada,” ütles taluperemees Endel Kippus.
Taluperenaine Maaja Kippus mäletab esimesi hobuseid oma kodukandist Kivijärve külast, kus ta vanaisa töötas H. Heidemanni nimelise kolhoosi tallimehena. “Kord nooruses üritasime hobustega ratsa peole sõita. Paraku pääsesid hobused lahti ja jooksid põllule, kust nad siiski kinni püüdsime. Hea, et vanaisa sellest teada ei saanud, ta oleks meie peale pahane olnud,” ütles Maaja.
Hobutalust ei saanud asja
Kuuekümnendate aastate keskel kolisid Kippused Painkülasse. Peagi said Maajast ja Endlist siin Jõgeva näidissovhoosi ja hilisema Jõgeva riigimajandi hobusekasvatuse tallimehed. Endel õpetas hobuseid tööd tegema. Samuti oli ta osav rautaja ning kutsuti seda tööd tegema erinevatesse paikadesse. Maaja tegevust hobuste kasvatamisel on tunnustatud mitme au ja tänukirjaga. 1986. aastal andsid majandi tootmis-, partei- ja ametiühingujuhid talle aukirja, kuhu on kirjutatud: “Parimale hobusekasvatajale varssade saamise eest.”
“Jõgeva näidissovhoosi direktor Mart Uudla oli igati hobusesõbralik majandijuht. Pärast teda algas hobusekasvatuse allakäik,” kõneles Maaja Kippus.
Kui Jõgeva riigimajand tegevuse lõpetas, hakkasid Kippused peazootehniku Alo Tederi soovitusel hobusekasvatustalu rajama. Plaan jäi täide viimata. Hobuste turustamisvõimalused on tagasihoidlikud. “Pealegi ei saanud meie talumaadele ratsutamiseks vajalikku maneeži ehitada,” lausus Maaja Kippus.
Hobune on traktorist parem
Lõplikult pole Kippused siiski hobustest loobunud. Jaani-Reinu talus elab mära nimega Kandi. “Meie 24-aastane hobune on hannoveri ja tori tõu ristand. Kord noorena hüppas ta ratsutamise ajal vastu aiateivast, sellest vigastusest tingitud valud annavad end tänaseni tunda. Siiski jaksab Kandi veel tööd teha, kuigi kuumade ilmade ajal väsib ja kipub kiiresti koju,” kõneles Maaja.
Talus, kus on 10 hektarit haritavat maad, kasutatakse hobust põhiliselt aiatöödel. Siinsed aiamaad küntakse, äestatakse ja kultiveeritakse hobusega. “Eks aiamaad olegi õigem hobusega harida, sest traktor võib peenramaa kõvaks litsuda,” selgitas Maaja Kippus. Tema sõnul on Kandi tubliks abiliseks sõnnikuveol, põllult kivide koristusel, heina riisumisel ning kartulimaade harimisel.
Jaani-Reinu perenaine ja peremees saavad hobuse rakendamisega meisterlikult hakkama. Seda tööd tunnevad ka noorem tütar Eerika Purgel ning väimehed Viljar Purgel ja Aare Sulg.
“Ühes maamajapidamises peaks ikka hobune olema. Jaani-Reinu tallu jääb hobune seniks, kuni meil endal jõudu ja tervist jätkub,” teatas Endel Kippus.
JAAN LUKAS
Euroopa Liit toetab puhketsooni rajamist Peipsi piirkonda
Teisipäeval Pala vallas toimunud Euroopa Liidu CREDO
programmi töögrupi koosolekul oli kõneaineks turismimajanduse
arendamine Peipsi piirkonnas.
Tänavu jaanuaris käivitatud Phare projekti summadest rahastatav CREDO programm on mõeldud puhketsooni välja arendamiseks Pala ja Kasepää vallas ning Mustvee linnas ja selleks vajalike uuringute tegemiseks. CREDO projekti rahalistest vahenditest, 37 000 eurost laekub 10 protsenti kohalikelt omavalitsustelt.
“Pala vallas tehti esimesi kokkuvõtteid projektiga seonduvast tööst. Nii on praeguseks uuritud puhkamishuvi erinevates piirkondades. On selgunud, et Mustvees puhkaksid meelsasti inimesed, kes tahvad puhata Peipsi ääres, kuid eelistavad ka linnakeskkonda. Kasepää vald meelitab jällegi loodusturiste. Väga head võimalused puhkepiirkonnana on ka Pala vallal, kuhu on rajatud suusa ja jooksurajad,” märkis CREDO programmi juht Aija Kosk Vooremaale.
“Programmi raames otsustati teha kolm detailplaneeringut. Nii tehakse detailplaneeringud Mustvee sadamaga piirnevale alale, Pala koolimaja ümbritsevale suusarajale ja Omedu jõe suudmealale Kasepää vallas. Ühtlasi arutasime erinevate objektide ehitamisvõimalusi nendesse piirkondadesse. Mustvee sadama lähedusse peaks ehitama telkimisplatsi, Pala valda orienteerumisrajad ja golfiväljaku ning Omedusse paadisadama,” lisas ta.
CREDO projekti raames teevad Peipsi äärsete omavalitsuste juhid ka koostööd Odova linnaga Venemaal. Hiljuti käisid nad tutvumas sealse uue sadamaga.
JAAN LUKAS
Rüpsi ja rapsi kasvatamine kogub hoogu
Aastakümneid tagasi kasvatasid põllumehed põhiliselt lina, mille müügist saadi heal aastal kuni kolmandik sissetulekust (1920.—1940. aastatel). Praegusel ajal loodetakse õlikultuuridele.
Möödunud aastal kasvatati õlikultuure vabariigis ligi 24 000 hektaril. Arvatakse, et tänavu on see pind suurenenud, sest eelmisel aastal Painkülas tegutsema hakanud AS Werol Tehased vajab suures koguses toorainet.
Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistul on lepingupartnerid vabariigi kümnes maakonnas. Tegevesimehe Ülo Väljaotsa sõnul eksporditi varem suur osa toorainest Soome. Tänavu jääb aga enamus toodangust Eestisse.
Eelmisel aastal oli Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistuga sõlmitud 189 lepingut, mille järgi kasvatati rüpsi ja rapsi 8219 hektaril. Käesoleval aastal on ühistuga sõlmitud 177 lepingut ja kasvupinna suuruseks on 7937 hektarit (Jõgevamaal 65 lepingut kasvupinnaga 2748 hektarit). Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa õlikultuuride kasvatajad on ühed suuremad Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu lepingupartnerid.
AS Werol Tehased on õlikultuuride kasvatajatega üle vabariigi sõlminud otselepinguid orienteeruvalt 9000 tonni seemne kokku ostmiseks. Õlikultuure kasvatatakse 5700 hektaril, sealhulgas Jõgevamaal 800 hektaril. Lepingutes on rüpsi miinimumsaagiks arvestatud 1,5 tonni hektarilt. Kasvatajaid ei pruugi selline arvestus hästi rahuldada, sest saagikus võib olla suurem. Suuremate koguste realiseerimine ei tohiks kujuneda probleemiks, siiamaani on AS Werol Tehased need kokku ostnud.
Peale eelnimetatute organiseerivad õlikultuuride kasvatamist ja turustamist veel Eesti Seemnevilja ja Õlikultuuride Ühistu ning Eesti Õlikultuuride Ühistu.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Uudu ja Aadu volbriööseiklused
Kui me üles ärkasime, oli volbripäev juba alanud. Me tõusime voodist üles, seisime mõned minutid, põrnitsedes üksteisele näkku, ja sügasime oma kõhtusid. Mis korisesid jubedalt.
Tõmbasime endale riided selga ja suundusime naabrimuti ukse taha ja koputasime uksele. Ukse vahelt immitses kummalist haisu juba enne, kui see avanes. Kui see lõpuks AVANES, lõi meile ekskavaatorikopana näkku säärane lehk, et mina kui uksele lähemal seisja tuigerdasin käsipuu äärde. Juba enne, kui kolm korrust altpoolt plärts kostis, oli mulle selge, et üks meie paljudest naabrimutikestest veedab viljaka õhtupooliku minu roobertit kokku kraapides. Sisenesin nina kinni hoides vapralt Uudu järel korterisse.
Meie kallis muti nägi lihtsalt kohutav välja — tema nina oli nagu Pinocchio oma, ainult et kaks korda pikem ja kartuljam, kehaehitus meenutas kaudselt kahetonnist kiilakat siili, üleöö olid talle tekkinud hallitamaläinud hilbud, mis muide eelmainitud lehka levitasidki, ja üldse nägi ta välja nagu Baba-Jaga ja mädaneva Edgar Savisaare ristsugutis. “Poisid, söök on tumesinises potis, mina pean nüüd lippama ja endale volbriööks luua muretsema!” Ja läinud ta oligi, jättes endast mälestuseks õhku hõljuma “kerge lõhnavine”, mida isegi minu lapselaste lapsed tulevikus nuusutada võinuks.
Täitsime oma kõhud kiiresti, vaevumata isegi uurima, missugusest potist ning mida
me sõime. Seejärel vaatasime lootusrikkalt ringi, aga nagu alati, ei olnud läheduses
näha ühtegi tibi. “Kuule, Uudu,” ütlesin mina, “kui me tibisid tahame, siis peame välja minema, sest säärase haisu sees ei suuda isegi skungid elada, tibidest rääkimata!”
Uudu noogutas mõtlikult, vallandas ühe kahtlaselt kliistrilõhnalise peeru ja me lahkusime mutikese apartemendist, võttes suuna kesklinnale. Kaugelt oli kuulda mingit ebatavalist kära ja me suundusime sinnapoole. Tee peal jalutas meile vastu kari hullumajapõgenikke, kes kõik olid meie naabrimutiga hämmastavalt sarnased, samuti hoidsid nad luudasid jalgevahel.
Me jätkasime oma teekonda, jõudes kümne minuti pärast müraallikani. Müraallikaks oli üks kole karvane vuntsidega vanamehenäss, kes tammus laval Kultra kõrval ja üritas läbi mikrofoni kõigile kohalviibivatele naistele keelt kõrva ajada, lauldes midagi öistest sosinatest. See paistis tal õnnestuvat. Siis silmasime me hulganisti TIBISID. Päris ehtsaid, noh! Neil olid isegi blondid juuksed ja sulejoped! Me manasime Uuduga näole kõige elumehelikuma ilme, mida suutsime, ja ujusime ühele eriti lampis tibile külje alla, küsides üliküpselt ja seksikalt võluvalt: “Kas sa meiega seal põõsas vanainimeste asja tahad teha?” Tibi vaatas meile ülimalt võluval ja nõustuval pilgul otsa, või vähemalt nii mulle paistis, ja väljastas nõustumise märgiks Uudu jalge ette löga, mis oli ilmselt tema hommikusöök.
Heitsime lögale põgusa pilgu ja maininud, et ka meile meeldivad sibulakastmes viinerid, tegime ülbelt minekut, näidates sellega, et me saadame selle tibi pikalt.
Et tibile selgeks teha, kui tuusadest meestest ta ilma jäi, küpses meie peas plaan minna ja peole elu sisse puhuda. Vaene vanamehenäss DJ puldi juures oli ju ilmselgelt ajast maas, niisiis võtsime me asja oma võimekatesse kätesse ja hüppasime vanamehe juurde lavale. Vanamees küll kobises meile midagi, aga oli juba hilja — igaühele peale publiku ja tema oli ju selge, et me ruulime.
Kui päike tõusis, tõusime ka meie. Paraku mitte poptaevasse, vaid üles lava kõrvalt porilombist, kuhu me segastel asjaoludel maandunud olime. Kinnitanud volbriöö kordaläinuks, läksime koju. Koduteel näitasid paljud inimesed meile näpuga ja sosistasid omavahel. Meie tähelend on kahtlemata algamas.
Eestlased on ikka ropp rahvas küll. Ükskõik, kus oledvõi kuhu astud, võid alati kuulda, kuidas mürsikud, endil koolikott alles esimest aastat seljas, juba sellist juttu võivad puhuda, et kaasinimestel oleks parem kõrvad kinni katta.
Ega elukogemuste ning vanuse lisandumisel “suu puhtamaks”saa. Pigem lisandub sõnavarasse veel mahlakaid sõnu. Kord kuulsin, kuidas üks minu kaasõpilane ütles teisele: “Türa, ära nussi, raisk!” No selle lause mõtte tabasid vist küll ainult tema ise ja VanaJumal.
Nagu paljud on tähele pannud, armastatakse neidsinatseid sõnu ja mõtteid ka teistele edasi anda. Ja hea variant selleks on kõiksugused seinad ja kohad, kuhu värv peale hakkab. Näiteks kaubahalli esiselt plekilt leiab palju infi: kes keda armastab (Liina + Toomas = BIG LOVE; Monika + Aleksei jne), mis mainega inimesi elab meie linnas (üks tütarlaps on “libulibulits”, teine jälle lihtsalt TROPP), pakutakse ka litsimaja omaniku numbrit (tasuta ei reklaami) ja muud taolist.
Ka mujalt tasub otsida, näiteks keegi, veel asjatundmatu, on kirjutanud elumaja seinale suurelt ja valgelt MUN. Viaduktipostid on ka ära maksustatud (15 EEK). Armastatud muusikuidki (eriti RUN DMC ja COOL D) on mitmel pool mainitud.
Kas inimesed ise ka aru saavad, mida nad suust välja võivad ajada? Samas, kui on veel eestikeelset “rämpsu”, pole karta, et meie emakeel hakkaks hääbuma. Nii et austagem kodumaad ja jätkakem emakeeles rääkimist!
Tere, kas te võiksite oma järjekordses numbris natuke kajastada väike alevikkude kultuurilist elu. Näiteks nagu Vaimastveres kus on kultuuri elu rahapuuduse tõttu peaaegu välja surnud isegi poisid kes teevad oma bändi (Olger, Rein, Alvar, Marika) ei saa õieti proovi teha, sest tehnikat ei ole ainus asi mis on on pillid mis on nn logud. See selleks aga ei ole siin Vaimastveres ka õiget kultuuritöötajat, kes asja tõsiselt võtab on meil küll Hillar Laane kuid tema ei ole apsaluudselt aktiivne.
See probleem mitte ei taba ainult Vaimastveret kui ka erinevaid väike asulaid. Olen rääkinud Siimusti noortega nemad isegi kurdavad et igav on ja midagi teha pole.
Jõgeva Gümnaasiumi kümnenda klassi poisid Imre Mihhailov ja Jegor Bõstrov tegid diskoritena eduka debüüdi, sest nende esimest pidu külastas rekordarv inimesi.
Jõgeva Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Viktor Nõmme sõnul külastas kooli pidu 180 inimest. “Varematel aegadel käis diskodel tantsimas tavaliselt 80 noort,” seletas turvamehe ja piletimüüja ametit pidav Nõmm. Külalisedki vastasid peol küsimusele, kuidas disko meeldib, et ülisuur inimeste hulk peaks iseenda eest rääkima.
Triinule (14) meeldis pidu seetõttu, et noored kõik tantsisid. “Varasematel pidudel oli see tavaline asi, et üksikud tantsisid ja enamus vaatas saali nurgas pealt,” rääkis Triin.
Evelin (14) ja Marian (15) kiitsid uusi diskoreid just muusikavaliku pärast. “Nende muusikavalik on palju ulatuslikum kui teistel, kes pidusid on teinud ja pealegi kuulsime enese lemmiklugusid,” kõnelesid tütarlapsed.
Imre sõnutsi polnud tal esimese koolipeo korraldamisel palju närveerimist, sest varem on ta plaati keerutanud Voorel ja mujalgi. “Ma ei uskunud muidugi, et kohe esimesel korral purustame Jegoriga saali rekordi,” nentis Imre. Ta lisas veel, et tänab koos Jegoriga inimesi sooja vastuvõtu eest peol. Oma esimest ülesastumist olid nad juba pikka aega planeerinud.
Diktorite debüüdiga samal päeval, 20. aprillil toimus Jõgeva Gümnaasiumi eestvedamisel tõrvikujooks ja üritus “Tunne oma kodulinna”, millel osalesid ka Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased. “Tunne oma kodulinna” ürituse kokkuvõte on siis järgmine: 1. koha võitsid 10D, 2. koha 10B ja 3. koha 11A. Tõrvikujooksu võitsid 11A, teise koha sai 12. klassi koondis ning kolmandaks jäi 10A.
KRISTJAN ROHIOJA
Kas ilma volberdamiseta ei saa
KEVAD on kohati ajati justkui käes. Eestis saab sellest aru selle järgi, et osad tudengid lähevad Emajõe peale külma vette solberdama, teised noored aga jooksevad ja teevad muud natike ja pärast räägivad legende oma “volbriöö” vägitegudest. Nagu siinsest Kreizyst võib lugeda.
Kui just on vaja spetsiaalset põhjust end täis kaanida, OK, aga miks peame alati mingeid KeskEuroopa gööteliktobedaid traditsioone üle võtma. Mingid valentinipäevad, ümmargused-kanased lihavõtted jne, saaks keegi nende “sügavamast” sisust veel arugi. Ei saa aru, miks eestlasi kisub nii hirmsasti nende nõidumiste, posimiste ja kaetamiste poole. Kes veel oskaks mikserdada budistlikku ümbersündi, kristlikku lunastust ja igapäeva susserdamist, kui meie rahvas. Oleks veel katoliiklased, aga teoreetiliselt hoopis pragmaatilised protestandid. Lasevad end vaikselt lollitada igasugu ennustajatelsensitiividel, aga kui keegi pakub tänaval tasuta lugemismaterjali, siis on küll kohe “mõttevabaduse piiramine” ja kohalike traditsioonide häirimine. Häh! Kohalik traditsioon on narrus, järeleahvimine ja uskumine prahti. Ja volbrijooks ei pea olema mingi kohustuslik käitumine. Võiks parem välja mõelda omad liikumised. Või mõelda rohkem 1. mai peale. Et lihttöötajad on ka inimesed, mitte loomad või masinad. Kõigi maade, ka EV, töötajad, ÜHINEGE!
KIIS
SPORT
Jõgeva Tähe võitis neljanda meistritiitli
Möödunud pühapäeval Tallinna Tehnikaülikooli spordihallis toimunud Eesti saalibändimeistrivõistluste otsustavas finaalmängus alistas spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond 5:4 Tartu Ülikooli spordiklubi ja võitis neljanda meistritiitli.
Tänavused, kuuendad Eesti meistrivõistlused saalibändis algasid novembris. Nii meistri kui ka esiliigas osales seitse meeskonda. Meistriliiga võistkondadest finaali jõudnud SK Jõgeva Tähe esindusmeeskond ja Tartu Ülikooli spordiklubi võistkond
kohtusid eelmisel laupäeval spordihoones Virtus esimeses finaalmängus.
Esimese palli sai väravasse Tartu Ülikooli spordiklubi mängija. Siis jätkus aga võistlus tasavägiselt ja pingeliselt ning lõppes viigiga 3:3. Tähe liige Alari Pagi tabas selles mängus kahte ja Algis Uiga ühte väravat. “Arvatavasti jäi võit osaliselt tulemata ka stressi tõttu, mis kodulinnas mängimist segama kipub.
Jõgeva publik on harjunud, et Tähe peab Virtuses igal juhul võitma ja need ootused põhjustavad ka parasjagu pingeid. Viik meid rööpast välja ei viinud. Laupäeva õhtul käisime saunas ja pühapäevaks olime korralikult välja puhanud,” rääkis Vooremaale treener ja kaitsemängija Toomas Klaarman.
Noored kuuendaks, esindusmeeskond esimeseks
Pühapäeva hommikupoolikul saabusid bussiga Tallinnasse SK Jõgeva Tähe esindusmeeskond ja noortemeeskond. Eraldi buss oli tellitud fännide jaoks, kes said prii sõidu lemmikmeeskonna teisele ning otsustavale mängule.
Keskpäeval kohtusid Tähe noored SK Maitimiga, kellele paljuski ebaõnne tõttu kaotati 2:4, ja tulid kokkuvõttes kuuendale kohale. Kell 14.30 algas finaalmäng 2000. aasta meistritiitli omaniku väljaselgitamiseks.
Kahe tugeva vastase kohtumises oli Jõgeva Tähe Tartu Ülikooli spordiklubist pidevalt ühe väravaga ees ja vahepeal juhtisid Jõgeva spordimehed koguni 5:2. Mängu viimase kolmandiku lõpus punktivahe jälle ühtlustus ning Tähe esindusmeeskond võitis 5:4. Palli said Jõgeva saalibändimeeskonnast väravasse Algis Uiga, Marko Saksing, Andrus Tõruke ja Andro Sõber, kes tabas viimast kahte väravat.
Karikas ja medalid
Tartu Ülikooli spordiklubi võistkonna kapten Margus Tubalkain ütles Vooremaale: “Jõgeva Tähe ja meie meeskond eelistavad erinevaid mängustiile. Nii peame lugu eelkõige kaitsemängust, mis Jõgeval finaalmängus õnnestus, kuid Tallinnas enam mitte nii hästi.”
“Mõlemad meeskonnad kasutasid finaalkohtumisel oskuslikku taktikat ja olid mänguks põhjalikult ette valmistunud,” lisas endine Tähe esindusmeeskonna liige Argo Servet, kes elukohavahetuse tõttu nüüd Tartu Ülikooli spordiklubi koosseisus
mängib.
Eesti Saalibändi Liidu peasekretär Tõnis Teesalu märkis Vooremaale, et Jõgeva Tähe üheks tugevuseks on regulaarsed treeningud. “Samas tuleb tunnistada, et finaalmängudes oli ka Tartu Ülikooli spordiklubi üllatavalt heal tasemel,” lisas ta.
Võidukas meeskond, kes on meistritiitli võitnud ka 1996., 1998. ja 1999. aastal, sai Eesti Saalibändi Liidu president Ain Lillepalult ja peasekretär Tõnis Teesalult auhinnaks suursuguse karika, mille võttis vastu kapten Marko Saksing. Iga meeskonna liiget autasustati ka eraldi medaliga ning koti ja mütsiga, mis on valmistatud sporditoodetefirma Exel Eesti esinduses.
Jõgeva Tähe parimaks mängijaks tunnistatud Andro Sõber avaldas arvamust, et Tähe esindusmeeskond polnud tugevam mitte ainult vastasest, vaid ka spetsiaalselt Soomest finaalmängudeks Eestisse sõitnud kohtunikust, kes nähtavasti ei suutnud kahjuks erapooletu olla.
Tuleval nädalal sõidab Jõgeva Tähe esindusmeeskond Oslosse, kus kaitseb Eesti au saalibändi maailmameistrivõistlustel. Sel laupäeval ja pühapäeval võib Virtuses kaasa elada Tähe esindusmeeskonna baasil moodustatud Eesti koondise kontrollmängudele Soome koondvõistkonnaga. Mängud algavad laupäeval kell 19.30 ja pühapäeval kell 9.30.
JAAN LUKAS
22. aprillil toimusid Laiuse spordiklubi karikavõistluse 7. ja 8. etapp koroonas. Osalema oli tulnud 14 koroonamängijat, mängiti šveitsi süsteemis 7 vooru. Naistest võitis 7. etapi Birgit Kägu 8 punktiga, teiseks tuli Milvi Kägu 5, kolmas Laine Rande 3 punktiga. Meestest võitis Erki Lepik 12 punktiga, teist-kolmandat kohta jagasid Meelis Sarapuu ja Marek Poltrago 9 punktiga. Kaheksandal etapil oli naistest võidukas Laine Rande 7 punktiga, teine-kolmas Milvi ja Birgit Kägu 6 punktiga. Meestest võitis Meelis Sarapuu 11 punktiga, teine oli Marek Poltrago 9 ja kolmas Väino Ridal 8 punktiga.
Üldkokkuvõttes võitis karika Marek Poltrago 339 punktiga, teiseks tuli Väino Ridal
329 p, kolmas koht Meelis Sarapuu 327 p, neljas Ilmar Poltrago 319 p, viies Udo Kuslap 305 p. Naistest oli üldkokkuvõttes parim Laine Rande 283 p, teine Milvi Kägu 277 p, kolmas Birgit Kägu 237 p.
PAUL UIBOLEHT
***
Spordiveteranid selgitasid maakonna meistrid võrkpallis. Naiskondadest tuli võitjaks Voore piirkond, kus mängisid Marju Kõre, Üüve Viljari, Enda Kalm, Kai Tralla, Ülle Soodla ning Sirje Goroško. Teise kohaga pidi leppima Jõgeva, kolmanda kohaga Põltsamaa piirkond. Meeskondadest pidasid ülitasavägise kohtumise Jõgeva ja Põltsamaa piirkond. Kaks esimest geimi Põltsamaale, kolmas ning neljas Jõgevale. Otsustav viies geim 15:12 Põltsamaale (Peeter Jaani, Marko Polusk, Toivo Uusna, Vello Saska, Väino Treiman, Mihhail Somelar, Väino Petrov). Ka maakonna spordiveteranide meistritiitel kuulub neile.
Võitjaile riputati kaela nägusad medalid, diplomi sai iga mängija.
****
Võhma linna ja Kõo valla võrkpallurid tõid külakosti Lustivere võrkpallihuvilistele. Naiskondadest võitis Lustivere Kõod 2:0 ja Võhmat 2:1. Võitjas naiskonnas mängisid Mall Narits, Karin Uusküla, Anu Mets, Aili Piudunen, Reelika Kodusaar, Kristi Kanniste, Sirje Arro. Meeste mängudes kaotas Lustivere Põhikool 0:2 (geimid 23:25 ja 23:25) Kõole. Lustivere veteranide ja noorte koondvõistkond (Jüri Jürgenson, Rein Virkunen, Rudolf Arro, Karmo Pern, Herki Paas, Reigo Kodusaar) võitis Kõod 3:0.
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Üle kümne Jõgevamaa kooliõpilase rõivastub paar korda nädalas kimonosse. Need poisid ja tüdrukud käivad Virtuses juudotreeningul. Üks neist, Sadala kooli 8. klassi õpilane Erge Nugis võitis hiljuti hõbemedali Eesti meistrivõistlustel.
Kantkülas elav Erge Nugis, kes saab 7. mail 15-aastaseks, on tavaline maatüdruk, kes eakaaslastest rohkem sporti teeb. Nii tõukab ta kuuli, hüppab kaugust ja jookseb tõkkejooksu. “Juudoga hakkasin tegelema kaks aastat tagasi. Pärast seda, kui aeroobikatreeningud Virtuses ära jäid, otsustasin juudot õppima minna. Juudost huvitub ka mu vend Ergo, kes mulle vahel treeningupartneriks on. Juudotunnis harjutavad poisid ja tüdrukud koos ning on üksteise vastu justkui õed
ja vennad,” rääkis Erge.
Sporditüdruk leiab, et juudos on kõige olulisem põhjalikult teooriat tunda ja seda praktikas rakendada osata. Enda sõnul õnnestuvad tal kõige paremini puusaheited. “Juudo, mis pole mõne arvates kuigi tütarlapselik spordiala, muudab huvitavaks mitmekülgsus. Pealegi õpib tüdruk juudos oma keha tunnetama,” arutles pereema Marju Nugis, kes Erget ja Ergot alati autoga treeningutele ja võistlustele sõidutab.
Erge Nugis püüab osaleda võimalikult paljudel võistlustel. Esmakordselt proovis ta oma võimeid maakonna meistrivõistlustel, mis toimusid paar kuud pärast juudotreeningutega alustamist. Möödunud aasta jaanuaris toimunud Kaimo Keeraku nimelistel võistlustel sai judokas Nugis teise ning tänavu märtsis toimunud Lääne-Virumaa meistrivõistlustel esimese koha. Hiljuti võistles 175 cm pikkune ja 68 kilogrammi kaaluv Erge Eesti meistrivõistlustel, kus proovis jõudu ja osavust samas kaalukategoorias 19—20 aastaste naistega. Selles kaalus oli neli võistlejat. Võru tütarlaps ei saabunudki võistlustele. Tartu neiu oli küll kohal, kuid loobus matile minemast. Nii pälvis Erge teise koha, sest kogenud sportlast Vika Kuznetsovat ta alistada veel ei jõudnud. Tartus toimunud rahvusvahelisel turniiril sai Erge aga esikoha kehakaalus +52 kilogrammi.
“Erges on piisavalt tahtekindlust ja arenguvõimet. Tema oranž vöö näitab, et ta on õpilaste hulgas juba edasi jõudnud,” ütles juudoõpetaja Einar Suur. “Juudo, mis arenes Jaapanis 19. sajandi lõpul jujutsust, pole ainult spordiala, vaid terve eluõpetus,” märkis ta.
“Minu arvates on juudo üks tegevusalasid, mis aitab poisse ja tüdrukuid eemal hoida vägijookidest, narkootikumidest ja muudest kurjadest ahvatlustest,” märkis spordilembeline pereema Marju Nugis.
JAAN LUKAS
Kaaveres jäi kolm peret peavarjuta
Volbripäeval oli Jõgevamaal kaks suuremat tulekahju: Põltsamaa vallas Kaavere külas põles kaks kõrvutiasuvat elumaja, Kasepää vallas Raja küla lähedal põles poolteist hektarit noort kaasikut.
Kell 15.23 saabus häirekeskusesse teade, et Kaavere külas põleb elumaja. Kohale sõitsid viis tuletõrjeautot Põltsamaalt, Jõgevalt ja Aidust. Selgus, et üleni leekides on koguni kaks, teineteisest vaid paari meetri kaugusel asuvat elumaja. Mõlemad mansardkorrusega majad, kus ühes oli viis, teises kuus korterit, jäid ilma katuseta, kaks korterit koos sisustusega hävisid täielikult. Elektrikilbist alguse saanud tulekahju tõttu jäi peavarjuta 14 inimest, kes leidsid ajutise eluaseme naabrite ja tuttavate juures.
Tulekahjus inimesed vigastada ei saanud. Kiirabi viis Jõgeva haiglasse ühe vanema naisterahva, kes sai majade lähedal ketis olnud saksa lambakoeralt pureda. Tulekahju meelitas kohale palju uudishimulikke pealtvaatajaid, kellest enamik oli purjakil. Politsei abi vaja ei läinud, kuna nad kuuletusid päästetöötajate nõudmisele ja läksid põllu peale nende jaoks eraldatud platsile, kus kümme-viisteist nokastanud meest ja naist said edasi lällata ja targutada.
Raja küla juures metsapõlengut kustutanuid olla aga hurjutatud, nagu oleksid nemad pistnud ilusa kaasiku põlema.
ARDI KIVIMETS
Eile oli Puurmani vallas Tõrve külas Kose talus traagiliselt lõppenud tulekahju.
“Tules hukkus 1 a ja 2 k vanune Andre ja 4-aastane Ander. Õnnetuse asjaolud on selgitamisel,” teatas politsei pressiesindaja.
Tuli hävitas 1898. aastal ehitatud taluhoone koos kogu varaga täielikult. Hukkusid ka viis mullikat ja kaks lüpsilehma.
Puurmani vallavalitsus leidis 9-liikmelisele perele ajutise peavarju.
Jõgevamaa päästeteenistuse direktoril Jüri Alandil on palve: kes saavad traagilises õnnetuses kannatada saanud perekonda veidigi aidata (riided neljale täiskasvanule ja kolmele lapsele, mööbel, majapidamistarbed jm eluks vajalik), teatada päästeteenistusele või Puurmani vallavalitsusele.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
1. mail avastas Tabivere aleviku elanik, et tema metsakinnistult Aru katastriüksuselt Palamuse vallas Järveperal on tehtud ebaseaduslikku metsaraiet. Maha on võetud umbes 150 tm kuusepalki.
Ööl vastu 1. maid kella kolme aegu visati telliskiviga puruks Põltsamaa linnas majandusühistu Paala Edu kaupluse aken. Varas võttis esialgseil andmeil kaasa mõne paki kartulikrõpse ja õlut. Varastatud kauba kogus ja kahju on selgitamisel.
Viimati mullu novembris oma suvemaja Kasepää vallas Murru külas vaatamas käinud KohtlaJärve naine avaldas nädalavahetusel, et suvemajja on sisse murtud. Eemaldatud olid aknaklaasid. Varastatud oli mitmesuguseid majapidamistarbeid, sealhulgas kirved, käärid, kaks kasti naelu, kokku umbes 5000 krooni väärtuses.
Ööl vastu laupäeva murti Jõgeval Sauna tn sisse garaaži, lõhuti sõiduauto tagaukse
klaas ja varastati makkraadio.
Ööl vastu eelmise nädala neljapäeva kella 00.30 paiku murti Jõgeval Aia tn 46 ette pargitud Opel Vectrasse. Autol lõhuti süütelukk. Kahju umbes 3000 krooni. Varastati Pobeda Eelmisel nädalal avaldas tartlane, et varastatud on tema sõiduauto GAZ 20 Pobeda. Auto oli seisnud aastaid Tabivere vallas Pataste külas eemal elamuist lageda taeva all.
Postkasti alla pandud rahakott varastati
Eelmisel kolmapäeval ajavahemikus kella 16.30—18.15 varastati Jõgeval Aia tn rahakott raha ja dokumentidega. Avaldaja oli käekoti, milles oli rahakott 370 krooni ja dokumentidega, asetanud maja tuulekotta postkasti alla.
Jõgeval soditi koolimajade seinu
Ööl vastu 29. aprilli on aerosoolvärvidega soditud Jõgeva Ühisgümnaasiumi ja Jõgeva Gümnaasiumi seinad. Joonistatud on rõvedusi, tehtud loetavaid ja loetamatuid kirju ning muidu värviga soditud. Tekitatud kahju sõltub remondikuludest.
Laupäeval kell 1.30 Kuremaalt — poeg tuli koju purjus võõra naisega ja rikuvad kodurahu.
Kell 3.00 Luua baaris kakeldakse.
Kell 9.40 Tõikverest, õhtul peksis üks meest ühte naist.
Kell 9.50 Laiusevälja külas ähvardab naaber helistajat koeraga.
Kell 14.10 Põltsamaal kipub mees naisele kallale ja kimbutab lapsi.
Kell 16.16 Jõgeva elektrivõrgu juures poisid veavad käruga alumiiniumtraati.
Kell 16.20 Esku kaupluse juures magab joodik.
Kell 21.50 Jõgeval Uku ristis on mees tee peal maas, Sarviku õllepudel kõrval.
Kell 22.10 Põltsamaal Rahu tänaval toauks maha lõhutud ning laualt juust ja sai ära varastatud.
Pühapäeval kell 1.40 joodik ei taha helistaja korterist ära minna.
Kell 2.00 Jõgeval peksab mees naist.
Kell 8.10 Tabiveres käib ühes korteris jooming ja mingi naine karjub kella viiest alates.
Kell 11.51 Tabivere tuulikus kaklus.
Kell 16.15 Puhu-Ristis sõidab ringi Opel Record, juht purjus.
Kell 17.00 Jõgeval matusebüroo juures magab joodik.
Kell 17.25 Jõgeva Rocco poes pisivaras.
Kell 22.31 poisike helistas häirekeskusesse, et ta pani pommi Puurmani kultuurimajja.
Kell 23.30 Sadalas kolgib helistaja ukse taga joodik.
Esmaspäeval kell 2.55 B. Alveri 2 majas lärmab üks mees.
Kell 7.50 Jõgeval on Pae kaupluse taha haljasalale sõitnud autoga grupp noori.
Kell 9.24 Jõgeval Jõe tänaval seisab kahtlane auto.
Kell 14.35 Jõgeval Leegi poes ei maksa mees arvet ära.
Kell 15.30 Jõgeval ei lähe Aia 31 ühest korterist ära purjus mees.
Kell 15.39 Kaaveres põleb elumaja.
Kell 19.10 Kudinal lauda juures avarii.
Neljapäev, 4. mai
Läti president Vaira Vike-Freiberga istutas Põltsamaale tamme
JAAN LUKAS
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Betti Alveri muuseum sobivasse miljöösse
ÜLLE JUKK
KIRJAD
KALLE PINT,
Jõgeva linnavolikogu liige
Jõgeva elanik
JUHTKIRI
AARE KIRNA
Lõviosa jõgevamaalastest omab aiamaad
MARGUS KIIS
MAJANDUS
Kuuldused hobuse väljasuremisest tööloomana on liialdatud
JAAN LUKAS
Euroopa Liit toetab puhketsooni rajamist Peipsi piirkonda
JAAN LUKAS
Rüpsi ja rapsi kasvatamine kogub hoogu
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Uudu ja Aadu volbriööseiklused
KRISTJAN ROHIOJA
Kas ilma volberdamiseta ei saa
KIIS
SPORT
Jõgeva Tähe võitis neljanda meistritiitli
JAAN LUKAS
PAUL UIBOLEHT
OSKAR PURI
MITMESUGUST
JAAN LUKAS
Kaaveres jäi kolm peret peavarjuta
ARDI KIVIMETS
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Postkasti alla pandud rahakott varastati