Konstantinoopoli patriarh kiitis puhast loodust ja lahkeid inimesi
Konstantinoopoli
patriarh Bartholomeos (keskel) sisenes Põltsamaa õigeusu
kirikusse koos preester Meletios Ulmiga. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Eestis riigivisiidil viibinud Tema Pühadus, Uue Rooma peapiiskop, Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos külastas üleeile Põltsamaa õigeusu kirikut, kus tema auks toimus palvus. Lõunasöögil Adavere tuulikus kohtus idakiriku juht maavanem Margus Oroga ning Põltsamaa piirkonna omavalitsusjuhtidega.
Patriarh Bartholomeos (kodanikunimega Dimitrios Arhondonis) sündis 1940. aastal Türgis. Diakoniks pühitseti ta 1961., preestriks 1969. ja metropoliidiks 1973. aastal. 1991. aastal valiti Bartholomeos peapiiskopiks ja oikumeeniliseks patriarhiks.
Bartholomeos valdab kreeka, türgi, ladina, prantsuse, inglise, itaalia ja saksa keelt. Riigivisiidi Eestisse tegi Konstantinoopoli patriarh vabariigi presidendi ja peaministri kutsel.
Ajalooline palvus Põltsamaa kirikus
Et patriarh sõitis teisipäeval Tartust Tallinnasse, oli tema päevakavas ka lühike palvus Põltsamaa õigeusu kirikus. Kiriku ees võttis Bartholomeose vastu preester Meletios Ulm, kes on metropoliidi esimene sekretär. Patriarhi külaskäiguks spetsiaalselt kaunistatud kirikus toimunud palvusel kõneles preester Meletios Ulm ja laulsid koguduse liikmed. Patriarh väljendas oma esinemises tänu ja austust kolmainsusele, kes sammud Põltsamaa kirikusse juhtis, kus saab olla koos õigeusklike ja kõikide teiste kristlastega.
"Sooviksin, et nii selles koguduses kui ka igapäevaelus püsiksid head inimestevahelised suhted," toonitas ta.
Patriarh kinkis kirikule õlilambi. Koguduse juhatuse liige Maire Lainurm andis talle omakorda üle lillekimbu. Seejärel õnnistas patriarh koguduse liikmeid. "Patriarhi külaskäik on suurim meie kogudusele osaks saanud au," ütles Maire Lainurm.
Kingitus Adavere sepalt
Adavere tuulikus andis maavanem Margus Oro patriarh Bartholomeosele ja tema saatjaskonnale lõunasöögi. Lõunalauda olid palutud ka Põltsamaa linnapea Margi Ein, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ning maavalitsuse välissuhete spetsialist Marge Kliimask.
Lõuna algas palvusega. Kui klaasid täideti veega, andis maavanem patriarhile ülevaate Jõgevamaast. "Teades, et patriarh on suur loodusesõber, rääkisin talle meie maakonna loodusest ja siinsetest ajaloosündmustest. Kuna Adavere tuulikus toimus Bartholomeose viimane ametlik kohtumine Eestis, lausus ta mõndagi kokkuvõtvat. Näiteks kiitis ta Eestimaa puhast loodust ja lahkeid inimesi. Kui tundsin huvi, millised olid Eestisse tuleku põhjused, ütles Bartholomeos, et soovis süstida usku ja lootust inimestesse, kes tegelevad varjusurmas olnud õigeusu kiriku ülesehitamisega. Tuleval aastal lubas patriarh tulla Eestisse Läänemeremaade keskkonnakonverentsile," rääkis Vooremaale Margus Oro, kes kinkis idakiriku juhile Adavere sepa Jaak Krivini sepistatud küünlajala.
Tunnustus Eestimaa õigeusklikele
Patriarhile pakutud lõunasöögi menüü oli koostatud õigeusu kiriku ja selle tähtpäevade tavasid arvestades: köögiviljad ja juustučnitsel
ning magustoiduks pannkoogid moosiga.
Tema Pühaduse Eesti visiidi peakoordinaator preester Meletios Ulm ütles Vooremaale: "Varem pole ükski patriarh Eestit külastanud. Nii osutus Bartholomeose visiit suurimaks vaimseks ja moraalseks toetuseks taasiseseisvunud Eesti Apostliku Õigeusu kirikule."
Esmaspäeval käis Bartholomeos ka Jõgeva haiglas, kus külastas seal ravil viibivat kõrges eas vaimulikku, Eesti Apostliku Õigeusu Kaarepere Suzdali Vaga Efimi ja Egiptuse Vaga Maria koguduse preestrit Ermil Allikut.
JAAN LUKAS
Lustivere hooldekodust sai mittetulundusühing
Üleeile kirjutati Põltsamaa kultuurikeskuses alla aktile, mis tunnistab Lustivere hooldekodu kui riigiettevõtte tegevuse lõppemist ja seniste funktsioonide edasist täitmist mittetulundusühinguna.
Dokumendile kirjutasid alla komisjoni liikmed eesotsas maavanem Margus Oroga. Ühtlasi andis riigiettevõttena tegutsenud Lustivere hooldekodu viimane juhataja Ilme Alliksaar ametlikult volitused üle mittetulundusühingu Lustivere Hooldekodu praegusele juhile Jaan Uusnale. Selle kohaselt on Lustivere hooldekodu Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla mittetulundusühing, kus muidugi pakutakse teenuseid ka teistele. Teenindamises ja hooldekodu sisulises tegevuses nimemuutus midagi kaasa ei too, küll aga haldamises.
VAIKE KÄOSAAR
Adavere Põhikool renoveeritakse tuleval aastal
Põltsamaa vallavolikogu otsustas, et pärast Adavere Põhikooli renoveerimist viiakse kooli ruumidesse nii lasteaed kui ka raamatukogu. Objekti ehitaja võib selguda veel sel aastal.
Esmalt kinnitas volikogu Põltsamaa jõe paremkalda maakorralduskava. Siis kuulati ära ülevaade käesoleva aasta eelarve täitmise käigust. Konstateeriti, et tulude laekumisega on probleeme. Seejärel tutvuti Adavere Põhikooli renoveerimiskavaga.
Kooli ruumidesse tahetakse viia nii lasteaed kui ka raamatukogu. Projekteerimine käib. Pank on selle heaks kiitnud. Kui kõik laabub plaanikohaselt, kuulutatakse juba novembris välja riigihanke ehituskonkurss. Töödega võiks volikogu esimehe Jaan Aiaotsa arvates alustada juba tuleva aasta veebruaris. Tegemist on muinsuskaitse objektiga, mis oluliselt tõstab ehituse maksumust. Hetkeseisuga ei teata, kas renoveerimiseks on võimalik saada vahendeid ka riiklikest allikatest.
RAIVO SIHVER
Jõgeva linnapea Aivar Lumi esitas teisipäeval kell 9.30 Jõgeva linnavolikogu kantseleisse avaldused, milles palub end vabastada linnapea ja linnavalitsuse liikme kohalt ning ennistada end volikogu liikme kohale.
Linnavolikogu esimees ning fraktsiooni Oma Linn liige Vello Mäesepp kinnitas Vooremaale, et umbusaldusavaldus on jätkuvalt volikogu istungi päevakorras, kuid ei soostunud kommenteerima võimalust, et umbusaldusavalduse arutamine asendatakse Lumi tagasiastumispalve rahuldamisega. Küll aga oli Reformierakonna maakonnaorganisatsiooni esimees Peep Lillemägi seda meelt, et senisele linnapeale tuleks siiski umbusaldust avaldada. "Reformierakonna seisukoht on olnud algusest peale, et Aivar Lumi ei sobi Jõgeva linnapeaks," lisas Lillemägi.
Linnavolikogu tänase istungi päevakorras on umbusalduse avaldamine linnapea Aivar Lumile ning linnapea asendaja määramine.
AARE KIRNA
ARVAMUS
ÜKS KÜSIMUS
Aivar Lumi, milliste mõtetega esitasite Jõgeva linnavolikogule avalduse vabastada teid linnapea ametist?
"Linnavolikogu Oma Linna ja Reformierakonna fraktsiooni umbusaldusavaldus tuli mulle üllatusena, sest minu esimese tööaasta vältel polnud koalitsioonipartnerid teinud mulle ühtegi märkust minu tööstiili või tööülesannete täitmata jätmise osas. Otsustasin ise esitada lahkumispalve linnapea ametist, sest Isamaaliidu Jõgeva osakond leidis, et kõige olulisem on ellu viia oma valimislubadused ja jätkata pooleliolevat tööd. Et Isamaaliidu koalitsioonipartner Oma Linn esitas ainsa tingimusena koalitsiooni jätkamiseks linnapea vahetumise, siis ma täitsin Isamaaliidu Jõgeva osakonna palve ja esitasin lahkumisavalduse.
Kohati tundub, et Jõgeval toimib sama skeem, mis Tallinnaski. Samas loodan, et Jõgeva on siiski piisavalt väike linn, kus suur poliitika kaugele jääb. Jõgeval on pigem persoonide vaheline probleem, mistõttu kaks tugevat isiksust ei mahu siia ära. Mõtlen ennast ja Jõgeva linnavolikogu esimeest Vello Mäeseppa. Olen kindel, et minu lahkumisega linnapea ametist ei muutu siin midagi halvemaks, pigem paremaks.
Kui volikogu mind linnapea ametist vabastab, kavatsen jätkata tööd linnavolikogus, kuhu mind valiti 161 häälega. Ma ei kavatse petta oma valijate lootusi."
JAAN LUKAS
Linnapeade umbusaldamise suurkatk
Alles vapustas vaest väikest Eestit ähvardav AIDSi-pilv, mis Narvast tõustes kattis meie kodumaa suure sünge varjuga. Kuid hädad, mis ei liigu mööda rüüstatud raielanke ega auklikke kruusateid, vaid kõige kiirematel meetoditel, ei ole veel otsa lõppenud.
Seekord algas ähvardav kõuekõmin hoopis Eestimaa teisest otsast, Pärnust. See on puhang, mis ei ähvarda küll kõiki, vaid just neid, kellele nii paljud loodavad - linnapäid. Linnapead lendavad nagu giljotiini alt prantslaste kõige suuremate revolutsioonituhinate ajal.
Veeres linna kallis pea natuke aega tagasi Pärnus, siis välgatas poliitkirves Narvas, ihutakse seda ka kõige peamisema pea jaoks, just selle jaoks, millest räägitakse, et seal sees pole mitte hallikas õrn lödi, vaid midagi rohelist, paberjat ja krabisevat.
Ja ega väikesed linnad pole päästetud. Võetakse juustest juba Elva päälgi. Ja ei olda Jõgeval kaitstud. Siin küll pole senisel linnapeal olnud tugevaid vaenlasi, kuid kurjad omad on veel ohtlikumad ja nii ongi sõbrad maha kiskunud Jõgeva linna senise isa. Tõsi küll, talvise nimega esiaju otsustas, nagu ta Narva ametivend, eneseeutanaasia kasuks.
Mis on sellise uue haiguse põhjus? Nagu enamiku uute haiguste puhul, on see täpselt teadmata. On siiski teada, et sageli tabab see magavaid linnapäid. Kehtis see ka Jõgeva puhul. Või avalikult ahneid.
Või siis rumalaid. Või nõudlikke. Või ülbeid. Või vales parteis olijaid. Kuid on võimalus, et tabab pead ka täiesti ootamatult, nagu telliskivi. Ei peagi väga paha olema.
Kuidas vältida? Väga lihtsalt: ärge hakake linnapeaks. Aga kui te olete juba sellise rumalusega hakkama saanud, siis klaarige ära kõik oma suhted, olge sõbrad nii omade kui ka võõrastega, ärge norige liiga palju, ärge väga käsutage ja kärkige. Kontrollige kõikide lojaalsust.
Tehke kingitusi. Käige saunas. Ärge tarvitage liiga palju alkoholi. Ärge kellelegi ette jääge.
Nõnda on linnapeal võibolla on mingeid čansse üle elada see kole aeg. Võibolla. Lootma peab.
MARGUS KIIS
Viimasel ajal on palju juttu järjest süvenevast lõhest rikkuse ja vaesuse vahel ning otsitakse võimalusi sellise lõhe vähendamiseks.
Jättes kõrvale ebaausal teel saadud rikkuse, peab nn vasakvõimalus võrdsustamisel silmas rikaste karistamist näiteks progressiivselt suuremate maksudega või muude sarnaste majanduslikku tegevust piiravate võtetega ja isegi nende vara jagamisega üldsuse vahel. Need võtted riigile ja rahvale reeglina kasu ei too, on aga populaarsed inimkonna pahe kadeduse tõttu.
Veel üks fakt: mida madalam haridustase, seda rohkem kummitab tööpuudus ja seda hoolimata kutseharidusest. Viimane on muidugi abistav tegur töö leidmisel, kuid kaasajal töövõtted ja elukutsed muutuvad kiiresti ning vajalik ümberõpe nõuab samuti head haridust.
Nüüd jõudsime tõelise lõheni meie ühiskonnas ja mitte ainult meil. See on lõhe haridustasemete vahel, millest paratamatult johtub ka varandusliku seisu ebavõrdsus.
Kahjuks tuntakse rahast suuremat puudust kui mõistusest ja haridustaseme tõstmiseks on vajalikud ka teatavad survemeetodid. Suurimaks takistuseks on allakirjutanu arvates paljude haritlaste privilegeeritud suhtumine enda seisusesse nagu ka paljude rikaste üleolev seisund vaeste üle. Tuntud on väljend - meil on vaja tööjõudu, mis oleks õige, kui ei mõeldaks meie all iseennast, mitte riiki ja rahvast. Maal peaks selline olukord ju väga tuttav olema.
Lühidalt öeldes: 19. sajandil anti töörahvale malka, et ta paremini töötaks, 20. sajandil paremat palka, 21. sajand vajab midagi uut, mis oleks ilmselt kõigi inimeste, sealhulgas töörahva väärtustamine.
Mida haritum on rahvas, seda rikkam ta on, mida rohkem on rikkaid ja vähem vaeseid, seda rikkam on riik.
Just neid eesmärke silmas pidades korraldab Isamaaliidu Talunike Ühendus 4. novembril Pilistvere pastoraadis haridusalase seminari, kus keskpunktis on haridusprobleemid maal. Seminar algab väikese kontserdiga kell 10.30 Pilistvere kirikus.
REIN LAGLE,
Isamaaliidu Talunike Ühenduse aseesimees
Särasilmne koolijüts säragu ka kooliteel
Teise õppeveerandi algul Noorte Mõõdukate ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu läbiviidava üle-eestilise liiklusohutusprojekti "Särav Laps" käigus kingitakse kõigile esimese klassi õppureile üle 16 000 helkuri, mis paneb säravsilmse lapse ka sügisesel pimedal kooliteel teda kaitstes ja hoides särama.
Eilse ja tänase HELKURIPÄEVA jooksul oleme külastamas kõiki Jõgevamaa koolide õppureid, tutvustades neid hea särasilmse sõbra ja kaitsva kaaslase, helkuriga. Loomulikult helkurist üksi ei piisa. Helkur on vaid üks liiklusohutuse komponent. Nagu ka Sõber Sebra ei aita meie praeguse liikluskultuuri juures ummisjalu vöötrajale jooksvat last, nii ei kaitse ka helkur pimedas keset teed kõndijat.
Ka Jõgevamaal on kahjuks juhtunud õnnetused lastega just pimedal ajal märkamatuks jäämise tõttu. Riigi Maanteeameti andmetel eraldab autojuht ilma helkurita jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30 meetri kauguselt. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130-150 meetri kauguselt ning autojuhile jääb siis piisavalt aega, et jalakäijast ohutult mööduda.
Liiklusohutus on kogu ühiskonna mure. Kindel on see, et liikluskasvatus on oluline osa iga inimese haridusteest ning liikluskasvatusega pole kunagi liiga vara peale hakata.
Õpetades lapsi olema liikluses tähelepanelik, ettevaatlik ja nähtav, sisendame neisse ka tähelepanu kõige neid ümbritseva suhtes. Ühtlasi paraneb väljavaade, et tänastest lastest kasvavad tulevikus hoolikad ja kaasliiklejatega arvestavad juhid.
Vastutust ei saa lükata vaid riigile, lapsevanematele ja koolile. Iga Eesti elaniku huvides on seista selle eest, et kõik lapsed kasvaksid suureks ja kasvaksid suureks tervetena. Selleks peab oma osa andma ka kolmas sektor.
Noored Mõõdukad ja Eesti Üliõpilaskondade Liit näitavad helkuriprojektiga "Särav Laps" omapoolset initsiatiivi, millega võiksid ühineda ka teised mittetulundusühingud. Igal juhul oleme rõõmsad, et üle 500 Jõgevamaa esimest aastat kooliteed käivat noort koolijütsi on tänu oma sõbra, särava helkuri abiga, juba kaugelt nähtavateks liiklejateks ning loodetavasti ei juhtu õppuritega kooliteel enam ühtegi liiklusõnnetust.
ERKI SUITS,
Ühenduse Noored Mõõdukad liige
JUHTKIRI
Sombusel, hallil ja nukral sügisel nagu just praegu on, tähistatakse hingedepäeva ikka 2. novembril. Sellele eelneb ja järgneb hingede aeg, vaikne aeg, mil süüdatakse küünlaid ja mõeldakse neile, keda meie seas enam ei ole.
Põhjanaabrite soomlaste juures on kandnud see aeg ehk sügavamat mõtet ja tähendust kui eestlaste jaoks, keda mitmed võimud ja tuuled vahepeal mõjutanud. Iseseisvusajal on aga siiski ka meil uuesti pöördutud esivanemate tavade poole.
Sügisene esivanemate hingede mälestamine on olnud väga ammustest aegadest peale kombeks paljudel Euroopa rahvastel. Eesti rahvakalendri järgi on hingedepäev olnud ka meil sajanditepikkune tava oma kommete ja tähendustega. Ikka on usutud, et sellel ajal käivad kadunud hinged rahutult ringi, jälgivad meie elu ja tegemisi.
Vanade kommete kohaselt on hingedele, eriti maakodudes, köetud saun ja kaetud söögilaudki. Tingimata pandi aga põlema küünlad, et kallid kadunukesed oskaksid kodutee kergemini kätte leida.
Tänagi põlevad kalmistutel ja koduakendel küünlad, mis tähendab, et suurema osa inimeste jaoks on hingedepäev püha. Vahest ka omaette mõtisklemise aeg, kõnelus iseendaga. Mõtleme ehk rohkem neile, kes elanud enne meid ja kes jätkavad siin maamunal oma tegemisi pärast meid ning kes oleme meie selles igaveses ahelas.
Ilmselt tuleb igaühel enda jaoks aegajalt midagi paika panna, eraldamaks ebaolulise olulisest, et otsida südamerahu ja hingelist tasakaalu. Seda aga on sihitus rabelemises ja suures rahvamöllus vist päris raske leida.
Hingedeaeg sunnib vahest rohkem inimesi mõtlema sellele, et kord kaome meiegi ja igaühest jääb järele mälestus. Milline, see sõltub ikka endast. Eks sellepärast ongi mõtet iseendaga rohkem kõnelda.
2. november 2000
MAJANDUS
Põltsamaa vald ei soovi haldusreformi
Põltsamaa linna ümbritsev rõngasvald on nii pindalalt (417,87 km2) kui ka rahvaarvult (4759 elanikku) maakonnas teine omavalitsus.
Valla territooriumil, Adaveres asub Eesti keskpunkt. Tänu suurte teede ristumisele (Tartusse on 56 km, Tallinna 124 km, Viljandisse 50 km ja Jõgevale 30 km) on inimeste, toodete ja kaupade transportimis ning liikumisvõimalused head. Viljakad mullad on võimaldanud siin tegeleda efektiivselt põllundusega. Tegu on ühe arenenuma põllumajanduspiirkonnaga.
Põltsamaa jõgi koos lisajõgedega jaotab valla paremja vasakkaldaks ning meelitab ligi paadimatkajaid. Põltsamaa ja Umbusi raba koos Laeva ja Kulu sooga kuuluvad Alam-Pedja looduskaitseala koosseisu. Rahvas teab neid kohti jõhvikarabadena.
Valla sünnilugu
1939. aastal liideti Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa ja Adavere vallad üheks Põltsamaa vallaks, mis kuulus kuni 1949. aastani Viljandimaa koosseisu. Nõukogude ajal liideti juurde Lustivere külanõukogu. Vallavalitsus kolis 1,5 aastat tagasi majja, mis ehitati 1932. a spetsiaalselt vallamajaks. Nõukogude ajal asusid hoones mitmesugused ametiasutused: prokuratuur, polikliinik ja KGB.
Kuus suuremat asustust
Valla 30 külas elab 4759 inimest. Rahvaarv, mis suurenes kuni 1980. aastate alguseni (1959. a 3689 inimest, 1979. a 5305 inimest), on tasapisi vähenema hakanud (1989. a 5229 inimest). Käesoleval aastal ületab surmade arv (62 inimest) 20 võrra sündide arvu.
Suuremateks tõmbekeskusteks on Adavere (687 inimest), Esku (451 inimest), Kamari alevik (213 inimest), Väike-Kamari (295 inimest), Lustivere (483 inimest) ja Võisiku (562 inimest), sh Võisiku hooldekodus 383 inimest.
Adaveres asub Eesti ühe tugevama põllumajandustootja ASi Adavere Agro keskus. Siin on tuntud kaubamärki omav AS Adavere Lihatööstus, mille tulevik on ebaselge.
Eskus tegutses varasematel aegadel riigimajand. Praegu annab Esku inimestele tööd kaasaegse lüpsiplatsiga varustatud TÜ Õnne
Piimakarjatalu. Kamari alevikus tegutses nõukogude ajal Moskva alluvusega Sakala Tõulinnukasvatus, mis lagunes koos punase korraga. Sealt kasvas välja OÜ Põltsamaa Linnukasvatus.
Lustiveres asub OÜ Lustivere Agro keskus. Endises mõisahoones tegutseb MTÜ Lustivere Hooldekodu, kus enam kui 20 töötaja hooldada on 50 vanurit. Väike-Kamari külas asuv Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool annab tööd ligi 60 inimesele. Koolitatakse kokki, sekretäre, arvutivõrkude hooldajaid, sotsiaaltöötajaid, autoremondilukkseppi jne. Koolis õpib umbes 400 õpilast.
Võisiku alevikus on Võisiku Eriinternaatkodu, kus saab tööd ligi 140 inimest. Mällikveres ja Võhmanõmmes asuvad samanimelised osaühingud.
Efektiivne põllumajandus
Põllumajanduses tegutsevad eelmainitud aktsiaseltsid ja osaühingud, samuti OÜ Nõmme Peekon. Eraettevõtja Toivo Kens peab Põltsamaa külje all farmi ja annab tööd kümnele inimesele. Tegevtalunikke on 20 ringis.
Paljude tegemistest on Vooremaa kirjutanud: kartuli- ja maasikakasvatajad Tõnu ja Tiiu Koppel, marja- ja istikukasvataja Riho Pruuli. Kalikülas Paju talus töötab euronõuetele vastav sigala. Peale nende tegutseb vallas talusid, kus on 10-20 lehma. Põltsamaa külje all asub Rein Joosti roosiaed.
Vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul on Põltsamaa jõe paremkalda kogu maa ära jaotatud: tagastatud, erastatud ja vabad maad katastriüksusena määratletud. Vasakkaldal alustatakse sama protseduuri. Tõnsoni andmetel on maad sööti jätnud need, kes on küll maa tagasi saanud, kuid ei suuda ise seda harida ja teistele ka ei anna.
Ettevõtlus
Põltsamaa metskond annab tööd 20 inimesele. Puidutööstusettevõtted paiknevad nii linnas kui ka selle külje all. OÜ Tinatex tegutseb alates 1995. aastast ja valmistab Väike-Kamari külas päästeveste, mis lähevad 100% ulatuses ekspordiks.
Rõstla karjääris toodab AS Põltsamaa Graniit ligi 100 000 tonni killustikku aastas ja annab tööd üle 30 inimesele. Naised leiavad rakendust õmblusfirmades. Kamaris toodetakse mööblitarvikuid.
Piirkonnas tegutseb mitu hulgifirmat. Vallas on veel teisigi tööandjaid. On ka palju ühemehefirmasid. "Kuna paljud transpordifirmad asuvad nii linnas kui ka maal, on linna ja valla vahelist piiri raske määratleda," ütles vallavolikogu esimees Jaan Aiaots.
Tartu kui tõmbekeskus
Vallas on kaks põhikooli: Adaveres ja Lustiveres, üks lasteaedalgkool Eskus ja algkool Kamaris. Paljud käivad koolis Põltsamaa Gümnaasiumis. Vald ei ole õpilasbussi käima pannud, sest olemasolev bussiühendus on rahuldaval tasemel. Toivo Tõnsoni sõnul ei ole vallas sellist punkti, kust ühtegi bussi läbi ei sõidaks.
Teedevõrk on tihe. Vallas on riigi-, valla- ja erateid ligi 400 kilomeetrit. Koostöös Jõgeva Teedevalitsusega koostatakse teederegistrit.
Põltsamaa linnas asuvate haridusasutuste, arstiabikeskuste, politsei, päästeameti ja teiste asutuste tõttu on valla tõmbekeskuseks linn. Siin saab inimene rahuldada põhiosa oma vajadustest, rääkimata poodide, side- ja pangaasutuste külastamisest.
Järgmiseks tõmbekeskuseks on Tartu, kus paljud jätkavad oma haridusteed (Treffneri, Tamme ja Miina Härma gümnaasiumid, kutsekoolid, ülikoolid). Sinna sõidetakse arstiabi ja nende vajaduste pärast, mida Põltsamaa ei paku. Jõgevale sõidetakse tavaliselt ametiasju ajama. Paljud käivad Tartusse ja ka Jõgevale tööle (näiteks ametnikud). Kõrge palk ja lühike maa võimaldab iga päev tööle ja koju tagasi sõita.
Toetusetahtjate arv suureneb
Valla 2808 tööealisest inimesest töötab 49,4%, 15,3% õpib, 4,6% on lapsehoolduspuhkusel ja 11,1% saab invaliidsuspensioni. Töötuid on 138 inimest. Iga kuu pöördub 160-170 inimest toetuste ja nõu saamiseks sotsiaalabiosakonna poole. Sel aastal on toetusi saanud 1215 inimest.
Sotsiaalabi osakonna juhataja Anne Veirami andmetel on pankrottide tõttu suurenenud sotsiaaltoetuste vajadus. Omavalitsus toetab osaliselt ka 250-300 koolilapse toitlustamist.
Haldusreformist
Vallavolikogu esimehe Jaan Aiaotsa andmetel oli vallavolikogu ametlik vastus haldusreformile eitav. Põltsamaa vald vastab praegu riigi etteantud parameetritele.
"Valitsus ei ole selgitanud, milline saab olema tulevase kohaliku omavalitsuse tuludebaas ja millistest tuludest see koosnema hakkab. Viimasest sõltub aga otseselt, kui palju tulevane vald kulutada saab. Me ei tea ka seda, kas liitumisel ikka kehtib valem 1+1= 2. Ei tahaks, et liitumise käigus saab uus tuludebaas olema väiksem liidetavate summast. Selge on ka see, et ükskõik kui suured tulevase valla omatulud on, ei jätku neist ikkagi, et täita kõiki kohalikele omavalitsustele pandud ülesandeid. Riik peab oma eelarvest nii või teisti raha dotatsioonina juurde andma," kommenteeris vallavolikogu seisukohta Jaan Aiaots.
Toivo Tõnsoni isiklik seisukoht on, et kuna Põltsamaa on ümbruskonna tõmbekeskus, võiksid Põltsamaa linna ümber koonduda need, kes tunnevad linna tõmmet (näiteks Puurmani valla Pikknurme osa).
Kavandatav haldusreform ei tohiks kardinaalselt muuta inimeste väljakujunenud käimisteid ja suundi. Nende väljaselgitamiseks tuleks teha rahvaküsitlus. Tuleks küsitleda oletatavate tõmbekeskuste piirialadel elavaid inimesi ning uurida välja, kas neil on asja rohkem Viljandisse, Tartusse, Jõgevale või Põltsamaale. Nii
saab Toivo Tõnsoni arvates kindlaks teha tõmbekeskuste lahknemisjooned, mis näitavad tegeliku piiri asukohta.
RAIVO SIHVER
Hollandlased aitasid kaasajastada Jõgeva sordiaretajate kasvuhoonet
Möödunud kolmapäeval avati Jõgeva Sordiaretuse Instituudis kasvuhoone, mis renoveeriti koostöös hollandlastega teostatava projekti "Avalik ja erapartnerlus Eesti sordiaretuses" tulemusena.
Jõgeva sordiaretajate koostöösuhted Hollandi spetsialistidega algasid kaks aastat tagasi. "Nende suhete eesmärgiks on aidata Hollandi firmadel Eestist koostööpartnereid ja turgu leida ning soodustada Eesti ja Hollandi ettevõtete vaheliste kontaktide tekkimist," ütles kasvuhoone avapäeval Vooremaale koostööprojekti koordinaator Titia Slis.
Seoses Hollandi koostööprojektiga on Jõgeva Sordiaretuse Instituut saanud üle kolme miljoni krooni, millest rohkem kui üks miljon kulutati 300ruutmeetrise kasvuhoone uuendamiseks. Ehitustöid tegi kasvuhoones firma PGEhitus.
"Kasvuhoone uuendamine algas senise klaaskatte ja metallkonstruktsioonide eemaldamisest. Muuhulgas kaeti renoveerimise käigus kasvuhoone põrand betooniga ning paigaldati
põrandaküte," rääkis Vooremaale Jõgeva Sordiaretuse Instituudi asedirektor Vahur Kukk.
Instituudi direktori filosoofiadoktor Mati Koppeli sõnul võimaldab renoveeritud kasvuhoone märgatavalt lühendada tavaliselt 10-12 aastat kestvat sordiaretusprotsessi. "Oleme arutanud sordiaretajatega, et hea organiseerimise korral on võimalus sellest kasvuhoonest ühe aastaga kaks-kolm saaki saada. Esimesena toome kasvuhoonesse teraviljade: odra, kaera ja nisutaimed. Samuti kasutame kasvuhoonet kartulisortide aretamiseks. Kasvuhoone annab võimaluse aretusprotsessi lühendamiseks," selgitas Mati Koppel. "Tänu hollandlastele on Jõgeva Sordiaretuse Instituut saanud ka laboratoorseid seadmeid. Hollandis käisid seoses uurimistöö projektiga meie sordiaretajad Rene Aavola ja Külli Annama. Õppereisil Hollandis viibisid ka Jõgeva SAI sertifitseeritud seemne kasvatajad."
Mati Koppel rääkis Vooremaale ka Jõgeva SAIs aretatud uutest sortidest. "Esimest aastat on sordilehel suvinisusort "Helle" ning kaerasort "Villu", mis mõlemad väga kvaliteetset ja kõrget saaki annavad. Odrasort "Roosi" on aga riiklikus katsetuses," teatas instituudi direktor.
JAAN LUKAS
Aasta parimat toiduainet tehakse Painkülas
Eesti Toiduainetööstuse Liidu konkursil tunnistati üleeile selle aasta parimaks toiduaineks ASis Werol Tehased toodetud toiduõli Olivia.
Aasta parima toiduaine tiitlile kandideeris 87 toodet 24 tootjalt. Jõgevamaal tehtavast toodangust pääsesid lõppvooru Painkülas tehtav taimeõli Olivia ja Põltsamaa Felixi kannujookide sari. Mõlemad tooted pälvisid oma tootegrupis esikoha. Põltsamaa kannujoogid valiti selle aasta parimaks mittealkohoolseks joogiks. Tootegruppe oli kaheksa, lisaks valiti ka parim ekspordipotentsiaaliga toode, milleks osutus ASi Liviko liköör Vana Tallinn.
"Salamisi lootsimegi oma toodangu edule. Kindlasti lisandub meie toiduõli Olivia etiketile Eesti parima toiduaine kuldmärk ning puhast Eesti toodet tähistav pääsumärk. Loodetavasti soodustavad need tunnustused meie toote müügiedu meil ja välismaal," kommenteeris ASi Werol Tehased kvaliteedijuht Arne Raidvere.
ARDI KIVIMETS
KULTUUR
Imeline maailm Nukuteatri akendel
Seda, et värvimise võib tüütust tööst millekski ihaldusväärseks
muuta, teame juba Mark Twaini "Tom Sawyeri seiklustest". Ka Eesti Riikliku Nukuteatri aknaid värvima polnud lihtne pääseda: selleks tuli 500 osalejaga kavandikonkursil 108 parema hulka jõuda. Põltsamaa lapsed Nancy Suurväli ja Riigo Neeme said sellega hakkama.
Viie suure fuajeeakna maalitud klaasidega katmise idee tuli Nukuteatri juhtidel sellepärast, et paarikümne aasta vanuste inetute kardinate asemele uute ostmiseks polnud lihtsalt raha. Esimesed kaks aknaruutu maalisid 4. septembril täis peaminister Mart Laar ja kultuuriminister Signe Kivi. Ülejäänud ruutude kujundamiseks kuulutas Nukuteater välja konkursi teemal "See imeline maailm", millest võttis osa umbes 500 igas vanuses koolilast kogu Eestist.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi IVc klassi juhataja ja üksiti sama klassi kunstiõpetaja Külli Kalvist ühtegi oma õpilast kavandikonkursil osalema ei sundinud, aga ettepaneku tegi küll, et võiks proovida. Klassi 31 õpilasest tegid proovikavandi umbes pooled ja Nukuteatrisse jõudis lõpuks seitse tööd. Esimese õppeveerandi viimasel päeval jõudis kooli teade, et kaks neist, Nancy ja Riigo oma, väärivad Nukuteatri kunstniku Kalju Kivi ja teiste hindajate arvates klaasimaalitehnikas teostamist.
Usin maalimistöö käis teatris viiel koolivaheajanädala päeval, sest kui kõik lapsed ühel päeval kohale oleksid tulnud, poleks neile töövahendeid ega ruumi jätkunud.
Nancy ja Riigo koos veel 19 lapsega olid Tallinna kutsutud möödunud teisipäevaks. Eluohtlikku akendel turnimist ette võtta polnud vaja: maaliti laua taga lisaklaasidele, mis hiljem tavaliste aknaruutude peale kinnitatakse.
Kuna klaasitahvlid olid üsna suured - 33 x 46,5 cm, siis läks maalimiseks päris palju aega: Riigol kaks ning Nancyl koguni kaks ja pool tundi. Nancy pilt tuli abstraktsem ja põhiliselt värvidele üles ehitatud, Riigol konkreetsem ja kujutas maakera peal jooksvat palliga poissi. Pärast väsitavat tööpäeva pakuti lastele kehakinnitust Pika Jala restoranis.
Nüüdseks peaksid kõik aknaruudud, kaasa arvatud kümme maalimisaktsiooni toetanud sponsorite esindajatele reserveeritut, valmis ja paigaski olema, sest homme toimub Nukuteatris koos lasteteatrite festivali Banaanikala 2000 avamisega ka uue näo saanud fuajeeakende pidulik avamine. Ei maksa arvata, et Eesti laste ühistaiese autorid nimetuks jäävad: fuajeesse pannakse üles skeem, kus kirjas, kes missuguse aknaruudu kujundanud on.
Õpetaja Külli Kalvist soovitas igatahes Nancyl ja Riigol kõik sugulased Nukuteatrisse oma kätetööd vaatama viia. Ja kui vahva on neil veel tulevikus oma lastega Nukuteatrisse minnes näpuga näidata: see aknaruut seal on minu maalitud!
RIINA MÄGI
Aare Laanemetsa näitlejatee sai alguse "Kevade" filmi tegemisest, seega Palamuselt, mis talle ajapikku justkui teiseks koduks sai. Kui raamatus ja filmis on Toots kõigi äparduste ja pahanduste keskpunktis, siis tegelikus elus armastanud Tootsi osatäitja rohkem raamatukogus istuda ja õpetaja Lauri ehk Leonhard Merziniga kabet mängida. "Suve" ajal oli Laanemets teatritudengina juba poolprofessionaal, "Sügise" ajaks aga väljakujunenud kunstiliste tõekspidamistega näitleja, kes, nagu neljasilmavestlusest selgus, põdes filmitriloogia kolmanda osa nõrgavõitu kirjandusliku algmaterjali pärast.
Just siis, kui kunsti tehes altlati hüpati või kui kunstivälised tegurid kunstitegemist takistasid, võis muidu heatahtlikust ja rõõmsameelsest Laanemetsast plahvatav pahameelepomm saada. Intervjuus kursusevend Kalju Orrole on ta rääkinud, kuidas ta ükskord Pärnu teatris keset etendust saali poole pöördus, lubades lavalt lahkuda, kui teismeliste rõduloba ei lõpe. Ühe allapoolevööd rämpstüki kavvavõtmise pärast ähvardas ta aga koguni teatrist lahkuda, kuigi ise tükis kaasa tegema ei pidanud. Pole võimatu, et süvenevad tervisehädad, mis lõpuks Toonela teele viisid, olid just selliste plahvatusmomentide peegeldus.
Palamusele oli Laanemetsal ka pärast filmitriloogia valmimist alatasa asja. Viimati oli ta koos teiste "Kevade" tegijatega Palamusel mai alguses, kui filmi valmimise 30. aastapäeva tähistati ning Köstri alleele mälestuspuid istutati. Laanemets istutas tamme, mis nüüd, pärast tema lahkumist lausa sümboolse tähenduse saab. Kuigi mäletataks teda tammetagi. Sageli väidetakse, et Laanemetsa muid tegemisi varjutas Tootsi rollislepp. Kaldun siiski arvama, et Toots mõjutas Laanemetsa vähem kui Laanemets Tootsi: kui Laanemetsa ampluaa jõudis pika teatritöö jooksul piisavalt muude rollidega täieneda, siis Toots jääb eestlaste jaoks igaveseks Laanemetsa-näoliseks.
Täna, hingedepäeval saadetakse armastatud näitleja Pärnu teatrist viimsele teekonnale.
RIINA MÄGI
Torma valla segakoor tähistas aastapäeva
Sadala kandis pole laulukoori olnud juba mitukümmend viimast aastat. Aasta tagasi loodi Sadala laulurahva algatusel Torma valla segakoor, kes neil päevil alustas oma uut hooaega tagasivaatamisega aastasele tegevusele ning uute plaanidega.
Esmaspäeval kogunes laulukoor Sadala rahvamajja proovile, kus lauldi oma lõbuks ja samal ajal rahvamajas nõupidamise lõpetanud Sadala piirkonna külaliikumise aktivistidele ja külavanematele. Rahvamaja juhataja Pille Tutt kinkis koorile rahvamaja poolt kroonikaraamatu sooviga hakata jäädvustama koori tegemisi.
Koori tuumiku moodustavad Sadala lauljad, aga laulurahvast käib ka Tormast. Möödunud aasta jooksul jõudis laulukoor käia esinemas Tallinnas õllefestivalil, Elvas laulupeol, lauldi Ida-Virumaal Vaivaras kultuuriüritusel. Muidugi astuti üles oma valla sisestel üritustel alates laulmisest advendiajal Sadala rahvamajas ja lõpetades suurte suviste üritustega Tormas Rahuoru pargis. Eelolevaks hooajaks on plaanitud osavõtt võistulaulmisest Tartus.
Et Torma vallas on Carl Robert Jakobsoni 160. sünniaastapäeva puhul tulemas Jakobsoni aasta, toob seegi koorile kaasa erinevaid etteastumisi, muidugi lauldakse Sadala päevadel juunikuus jne. Kõige lähem esinemine aga on 29. novembril, kui Sadalas peetakse maakonna laste laulupäeva.
VAIKE KÄOSAAR
Hilissügisel 300 aastat tagasi asus Rootsi kuningas Karl XII pärast võidukat Narva lahingut koos oma sõjaväega talvekorterisse Laiuse linnusesse. Laiuse kultuurikeskuses toimus sel puhul möödunud reedel ajaloo- ja kirjanduskonverents "Põhjasõda, Karl XII ja Laiuse" .
Senini on Rootsi kuninga Laiusel viibimist käsitlevad kõnekoosolekud rohkem vana supi soojendamise ehk juba teadaolevalt tolmu pühkimise moodi olnud. Reedene üritus lisas tänu sellele, et konverentsi projektijuht Hendrik Lindepuu oli suutnud kohale meelitada vaat et kõik Eestis nimetatud teemadega
seotud arvestatavad tegijad, kusjuures mitte ainult aja, vaid ka kirjandusloolased, mitmeid uusi fakte ja vaatenurki.
Osa ettekandeid, nagu emeriitprofessor Helmut Piirimäe Põhjasõja rahvusvahelist tagapõhja käsitlev, emeriitprofessor Sulev Vahtre Laiuse Karliaegset kirikuõpetajat Reiner Broocmani tutvustav jt, olid Karl XII isiku ja tema siinviibimisega kaudsemalt seotud. Eesti välisministeeriumi viienda büroo juhataja Margus Laidre (kes teatavasti oli taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Rootsi Kuningriigis) ning Loomingu Raamatukogu toimetaja ja tõlkija Anu Saluäär portreteerisid lausa kuningat ennast, üks ajaloo ja teine kirjanduslikele allikatele tuginedes.
Kaks kanget
Laidre ettekanne käsitles õigupoolest paralleelselt kaht kanget, Karl XII ja Peeter I. See, et esimese imago on vähemasti tema kodumaal pigem negatiivseks ja teise oma pigem positiivseks kujunenud, ei sõltuvat mitte niivõrd kahe kange isikust, kuivõrd sellest, et esimene kujunes lõppkokkuvõttes kaotajaks ja teine võitjaks. Ning olulist rolli mängib hinnangutes ka asjaolu, et rootslased kalduvad häbenema oma suurriiklikku ja sõjakat minevikku, mis ei lähe hästi kokku nende viimase aja rahuingli rolliga, venelastel aga pole ses suhtes mingeid komplekse. Asjaolu, et president Putini kabinetis ripub Peeter Suure portree, näitab pigem Venemaa suurriiklike ambitsioonide eluspüsimist.
Anu Saluääre sõnul on Karl XII kujutamine rootsi kirjanduses niisama ammendamatu teema kui Kalevipoja kujutamine eesti kunstis, kusjuures olenevalt ajastu vaimust tõstetakse ta kas rahvuse käilakujuks või alandatakse rahvuse hukutajaks.
Evald Kampus Vanemuise Seltsist kirjeldas aga Uppsala Ülikooli raamatukogu haruldusteosakonnas ja mujal säilinud materjalide põhjal värsstekstidest ning laulu- ja tantsunumbritest koosnenud nn Laiuse ooperit, mis kanti ette Karli nimepäeva tähistamisel 28. jaanuaril 1701.
Kippel ja Raudpea
Loomingu peatoimetaja asetäitja ja kirjanduskriitiku Toomas Haugi ettekanne oli tegelikult pühendatud hoopis teisele tähtpäevale: lühikest aega Jõgeval elanud kirjaniku Enn Kippeli lähenevale sajandale sünniaastapäevale. Ent konverentsi põhiteemadega sidus seda asjaolu, et Kippel on oma romaanis "Kui Raudpea tuli" käsitlenud üsna suure allikalise täpsusega Karli liikumist Eestimaa pinnal.
Eriti Laidre ja Haug tõestasid, et ka teaduslikust ettekandest võib kujuneda haarav ja nauditav etendus. Jääb üle loota, et peale sisuka konverentsi korraldamise suudab Jõgeva vald leida raha ka ettekannete kogumikuna trükis avaldamiseks.
Kuigi nii Rootsi kui ka Vene poolt võib asjale vaadata ka teatud kahtlusevarjundiga, arvas Margus Laidre siiski, et Karli Laiusel viibimise juubelit tasub ja lausa peabki tähistama, sest kroonitud peade pikemad Eesti pinnal viibimised on meie ajaloos väga haruldased, ning antud juhul polnud tegemist ka üksnes ühekülgse sõjalise aktsiooniga, vaid palju laiema kultuurilis-sotsiaalse fenomeniga.
RIINA MÄGI
Mõõdukad jagasid I klassi lastele helkureid
Eile jagasid mõõdukad koos Noorte Mõõdukatega ja Eesti Üliõpilaskondade Liiduga Jõgevamaa I klassi lastele helkureid.
Avaüritus toimus Jõgeva Gümnaasiumis, sellest võtsid osa maavanem Margus Oro, mõõdukatest Liia Hänni, Meelis Paavel ja Enn Tarto, Erki Suits ja Jürgen Siil mittetulundusühingust Noored Mõõdukad ning teised asjaosalised. Tasuta helkurid sai 70 I klassi õpilast. Järgnes elav mõttevahetus.
Edasi jaguneti kolme gruppi. Liia Hänni ja Erki Suits sõitsid Saduküla, Kamari, Esku ja Põltsamaa koolidesse. Meelis Paavel ja Jürgen Siil külastasid Jõgeva Ühisgümnaasiumi ning Laiuse, Kuremaa ja Sadala koole. Enn Tarto ja Ranne Jäme suundusid Siimusti, Kiigemetsa, Kaarepere, Luua, Palamuse, Maarja, Tabivere ja Pala koolidesse.
Täna jagab Riigikogu liige Meelis Paavel helkureid Mustvee, Torma, Raja ja Saare koolide I klassi lastele. Kampaania toimub ajavahemikul 6.-10. novembrini. Esialgsetel andmetel jõutakse Puurmani, Adavere ja Pisisaare koolidesse hiljem.
Helkurite jagamisele järgnenud kohtumistel rääkisid poliitikud endi tegemistest ning vastasid esitatud küsimustele.
RAIVO SIHVER
SPORT
Jõgeva vald tunnustas Erki Pütseppa
Möödunud kolmapäeval korraldas Jõgeva vallavalitsus vastuvõtu Sydney olümpiamängudel kõige edukamalt osalenud Jõgevamaa jalgratturile, Kuremaal elavale Erki Pütsepale.
Erki Pütsepale ütles tänusõnu Jõgeva vallavanem Toivo Ilves, kes koos vallavolikogu esimehe Saima Kaleviga andis talle üle vallapoolse rahalise toetuse. Tänukirja said Erki esimene treener Ardi Väljaru ning jalgratturi vanemad.
Erki Pütsep rääkis põhjalikult oma muljeid Sydney olümpiamängudest ja suurvõistluse huvitavamatest elamustest. Oma 55. kohaga jääb Pütsep rahule. "Eesti jalgratturite võidusõit oleks kindlasti teise näo saanud, kui Lauri Aus oleks saanud võistelda normaalse tervisliku seisundiga," ütles Pütsep.
Vastuvõtul viibinud Sydney olümpiamängudel käinud Eesti Päevalehe ajakirjanik Tiit Lääne ütles: "Erki Pütsep on olümpiamängudel kõige paremini sõitnud Eesti jalgrattur. Tema ja teised Jõgevamaa ratturid lõid kõik tingimused selleks, et Jaan Kirsipuu võidukalt sõita saaks ning see, et Kirispuu ei suutnud sõita tippudega võrdsel tasemel, oli tingitud tema enda nõrkusest."
Tiit Lääne avaldas arvamust, et Sydney olümpiamängud olid tõesti maailma parimad. "Kõik oli väga hästi korraldatud, mistõttu vaatamata suurele rahvahulgale ei tekkinud ummikuid," lausus ta. Tiit Lääne näitas ka olümpialinnast kaasa toodud suveniire, millest üheks huvitavamaks oli enda portreega postmark, mida Sydneyst võimalus tellida oli.
"Tore, et Sydney olümpiamängudel käisid kaks Jõgeva valla meest - sportlane Erki Pütsep ning ajakirjanik Tiit Lääne," lausus vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö nõunik Marika Prave.
JAAN LUKAS
Bullitid vedasid alt Tähe noortemeeskonda
Möödunud pühapäeval toimus spordihoones Virtus esmakordselt rahvusvaheline saalibänditurniir Jõgeva Noorte Karikas. Spordiklubi Jõgeva Tähe noortemeeskond sai võidu alagrupis ning jäi üldarvestuses neljandaks.
Turniiril Jõgeva Noorte Karikas osalesid Eestist võistkonnad Jõgeva Tähe noored, Aeg Kondorid Tallinnast ning spordiklubi Viskoosa Hiiumaalt. Lätist olid võistlema tulnud meeskonnad Rubene, Vaidava ja Ligatne.
Tähe noored kohtusid esimesena Läti võistkonnaga Ligatne, kes alistati 7:0. "Olime vastastest igati tugevamad," ütles meeskonna kapten Raul Kivi. Kõige rohkem väravaid tabas selles mängus Margus Guss, samuti said palli väravasse Argo Päid, Hannes Pagi, Raul Kivi, Ats Püvi ja Merlis Kärson.
Järgmises mängus Valmiera võistkonnaga Rubene juhtis Tähe poolteist minutit enne lõppu 3:2. Tähe meeskonnast viskasid värava Margus Guss, Merlis Kärson ja Raul Kivi. Ootamatult viskas aga lätlane palli väravasse, mistõttu seis viigistus.
Poolfinaalis oli Jõgeva Tähe vastaseks Aeg Kondorid. Üldaja lõpuks oli seis 1:1. Jõgeva spordimeestest tabas väravat Alari Pagi. Bullitite viskamises said edu Aeg Kondorid, kes võitsid mängu üldskooriga 4:3.
"Tähe noored olid selles mängus tasemelt üle, kuid meil polnud lihtsalt õnne. Tulemust mõjutas ka asjaolu, et turniirist osavõtjate arvu suurendamise eesmärgil lubasin Aeg Kondori koosseisus mängida neljal poisil, kes on ülejäänud turniiril võistlejatest kolm aastat vanemad," ütles turniiri peakorraldaja, Jõgeva Tähe juhatuse esimees ning Tähe noortemeeskonna treener Marko Saksing.
Kolmandaneljanda koha mängus oli Tähe vastaseks taas meeskond Rubene. Üldaeg lõppes viigiliselt 1:1 (värava viskas Alari Pagi), kuid lätlased võitsid bullititega 3:1. Nii sai B-alagrupis esimeseks tulnud Jõgeva Tähe noortemeeskond üldkokkuvõttes neljanda koha. "Mänguliselt ei kaotanud me ühtegi mängu. Bullitite viskamine on aga justkui lotovõit, kus isegi maailmatasemel mehed on mööda visanud," arutles Marko Saksing.
Turniiri finaalmängus alistas Vaidava 5:2 meeskonda Aeg Kondorid ning lahkus Jõgevalt karikaga. Turniiri käigus selgitati välja ka iga meeskonna parimad kaitsjad ja ründajad. Jõgeva Tähe edukaimaks kaitsjaks tunnistati Hannes Pagi ja ründajaks Margus Guss. Turniiri
parima mängija tiitli ja vastava karika pälvis aga Tähe noortemeeskonna kapten Raul Kivi.
JAAN LUKAS
Kabe hooaja avavõistlustel oli kümme osavõtjat. Võitis maakonna Elo edetabeli juht Edo Jaanuska, loovutades ainult pool punkti ja seda teiseks tulnud Jaan Peetsile, kes tegi kolm viiki ja kogus 7,5 punkti. Plusspoolele jäid veel Urmas Visk ja Ilmar Poltrago, punkte vastavalt 6 ja 5.
5. novembril võõrustab maakonna kabetajaid Vaimastvere spordiselts Riole. Algab XX Pedja Pistriku turniir, kuhu ootame kõiki kabemängust huvitatuid. Sellele traditsioonilisele võistlusele pani aluse tollane Jõgeva sovhoosi spordimetoodik ja hiljem kauaaegne spordihoone Virtus direktor Ivo Reinmaa.
Aastate jooksul on osalenud üle 60 kabetaja maakonnast. Alustame kell 10, kaasa võtta vahetusjalatsid, sest mängime Vaimastvere Põhikooli ruumides.
SULEV LUHT
***
28. oktoobril viidi läbi Laiuse spordiklubi karikavõistluse II etapp koroonas. Osales 13 mängijat. Teise etapi võitis Marek Poltrago 51 punktiga, teiseks tuli 48 punktiga Erki Lepik, kolmas Väino Ridal 46 p, neljas Velle Sirel 40 p. Naistest võitis Laine Rande, olles üldjärjestuses viies 39 punktiga.
Peale teist etappi juhib 94 punktiga Väino Ridal. Naistest on esimene Laine Rande 91 punktiga, üldkokkuvõttes teine. Kolmas on Udo Kuslap 89 p, neljas-viies Paul Uiboleht ja Ilmar Poltrago.
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
Kivijärvel lendas metsis taluõuele
Jõgeva vallas Kivijärve külas Pikkari talus oli mõnda aega kuulda lühikesi, katkendlikke veidi salapäraseid hääli, mille tekitaja jäi pererahvale märkamatuks. Üllatus oli suur, kui ühel keskpäeval lendas taluõue suur must lind ja jäi sinna mitmeks tunniks. Umbes kolme meetri kõrgusel tammeoksal istuv hanesuurune lind ei peljanud inimesi ega koeri.
Pikkari talu sajandivanuseid hooneid ümbritsevad kuused, vahtrad, pärnad, arukased, haavad ja tammed, millest nii mõnigi võib olla vanem kui üleeelmise sajandi lõpus maakividest ehitatud ait. Metsatukani, kus kasvavad põhiliselt okaspuud, jääb umbes pool kilomeetrit.
Varemalt algas mets paarsada meetrit lähemal, kuid kolhoosiaja lõpus võeti uudismaa tarvis palju puid maha. Mõni nädal tagasi saeti talu juurest maha mõni pehkima läinud puu. Noorem perepoeg Rait (19) oli just puulõhkumise lõpetanud, kui üks imelik suur must lind tema peast ohtlikult lähedalt mööda lendas.
Küütlevalt must ja kõvera nokaga
"Poeg tuli tuppa ja rääkis, et hanesuurune must lind pidi talle vastu pead lendama. Alguses ei teinud me koos vanema pojaga sellest väljagi, mõtlesime, et poiss ajab pada. Tundpaar hiljem lähen välja nööri pealt pesu korjama ja näen: musta ja valgekirju kõhualusega lind istub tamme otsas. Kõigest mõne meetri kõrgusel, nii et pikk mees oleks ulatunud teda kätte saama. Suur, kena lind oli. Siit alt sai ilusasti teda vaadata: sulgedega kaetud jalgu ja kõverat nokka. Ise mõtlesin, et kui ta sellega lööb, on auk peas," näitas pereema Eha oksa, kus lind istus.
Ei kartnud ta kätega vehkimist ega midagi. Esialgu arvas Eha, et tegemist on tedrega, kuid siis vaatas ENEKEsest järgi, et see küütlevalt must, suure ja ümaratipulise sabaga lind on isasmetsis ehk mõtus.
Linnusõbralik pere
"Ei, mingit hirmu mul polnud - linde ja loomi ei oska ma karta. Vaid hane, kes sisiseb nagu madu-uss, ma kardan. Nendega on mul lapsepõlvest kurvad kogemused," meenutas Eha. Metsis istus oksal kuni pimeduse saabumiseni.
Vahepeal helistati looduskaitsjatele, et saada teada, mis metslinnul viga, et ta inimesi ei karda. Kaupo Ilmet lohutas, et metsistega vahel juhtub, et nad kaotavad hirmu inimeste ees. Tavapärasest ebanormaalsem käitumine ja agressiivsus on haiguslik kõrvalekalle, mis on tingitud hormonaalse regulatsiooni häiretest. Eesti Jahimeeste Seltsi vapilind seekord kellegi elu ja tervist ei ohustanud ning seekord teda Elistvere loomaparki puuri ei viidud.
"Metsis on õudselt ilus lind. Oleks tore, kui ta tagasi tuleks ja meil elaks. Võtaksime toidulegi, sest tihaste ja leevikeste söötmine on nagunii. Huvitav, et ta valis just selle tamme, mille juures käis minu kadunud ema elujõudu kogumas," imestas Eha.
Pikkari talus on lindude jaoks õige mitu pesakasti ja söögilauda. Vastu arukaske toksib suurkirjurähn. Näib, et lindudele siin meeldib.
ARDI KIVIMETS
Maarjas tähistati teeneka õpetaja juubelit
Esmaspäeval kogunes terve Maarja Keskkooli pere saali, et õnnitleda 65. sünnipäeva puhul kooli teenekat õpetajat Juhan Pihelot.
Juhan Pihelo on Maarja Keskkoolis emakeelt, kirjandust ja ajalugu õpetanud nüüdseks juba 41 aastat. Et juubelisünnipäev sattus koolivaheaja peale, otsustati seda koolis tähistada uue õppeveerandi esimesel päeval. Koolipere nimel õnnitles juubilari direktori kohusetäitja Liidia Lobareva. Tabivere vallavanem Aare Aunap tänas teenekat õpetajat selle kandi mitmele põlvkonnale tarkuse ja hariduse jagamise eest.
Juhan Pihelo tuli Maarjasse õpetajaks kohe pärast ülikooli lõpetamist ning õpetab keskkooliklassidele ajalugu, emakeelt ja kirjandust ka praegu. Läbi aastate on ta olnud innukas koduuurija ning juhendanud sel alal ka oma õpilasi. "Juhan Pihelo on inimene, kellele võib loota ja kes kunagi teisi abistamast ei keeldu. Ilma temata oleks Maarja koolis ilmselt mõndagi olemata," iseloomustas oma kolleegi õpetaja Tiiu Pender.
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA
Jõgeval tuli püüda maani täis autojuhti
Esmaspäeva õhtul veidi enne kella kaheksat märkas politseipatrull Jõgeval Ukus sealselt hoovilt Suurele tänavale sõitvat sõiduautot Nissan, mis imelikult võnkles. Sõidukit peatama suundunud politseiautole pidi Nissan otsa sõitma. Nissan peatumismärguandele ei reageerinud ja kihutas ühelt tänavalt teisele, vongeldes vastu äärekivisid. Ohust märku andes tuli politseiautol talle järgneda vilkurite töötades. Aia tänaval auto ootamatult peatus, jäädes teele poolristi.
Auto roolis olnud Jõgeval sisse kirjutatud, aga Tallinnas elav Urmas (1972) oli purjus, tal polnud juhiluba ja autogi oli ta hiljaaegu ostnud. Alkomeeter näitas 2,33 promilli ja mees pandi väljamagamisele.
Kontrollimist vajav alumiiniumikoorem
Teisipäeva õhtul pärast kella kümmet märkas politseipatrull Jõgeval kaubikut. Veidi hiljem parkis politsei tähelepanu pälvinud kaubiku juht auto Ühispanga hoone ette, aga vääralt. Patrull märkas, et autost väljunud juhi ja kaassõitja olekus oli politsei ilmudes võõristavat. Juhil polnud juhiluba esitada. Alkomeetrisse puhumisel näitas see 1,34 promilli. Politsei tähelepanu tõmbas endale ka koorem. Ülevaatusel ilmnes, et autos oli suurem kogus kõikvõimalikku vormi alumiiniumit.
Kuna meestel polnud tõepärast seletust metalli kohta ja pealegi olid nii juht kui ka kaaslane purjus, tuli mõlemad toimetada politseisse ja seejärel kainenemiseni kinni pidada. Autos oli ka spordikott, kus mitu liitrist pudelit salaviina ja pakke maksumärgita sigarettidega. Mehed on pärit Viljandi linnast.
Autokabiinist varastati raha ja asjad
Teisipäeva hommikul parkis üks Rapla elanik oma veoauto Jõgeval Suurel tänaval R-kioski lähedale. Lahkunud autost, juht uksi ei lukustanud. Ärasõidul tuli ilmsiks, et autokabiini päikesesirmi vahelt oli varastatud sularaha üle 4100 krooni, juhiload, pangakaart ja haigekassakaart koos rahakotiga.
Varastati suured alumiiniumvannid
AS Perevara on avaldanud, et Jõgeva vallast Kassinurme külast on nende farmi juurest varastatud kaks alumiiniumvanni: 2000 l ja 500 l. Avaldaja peab vargusega saadud kahju suuruseks 3500 krooni.
Pealetulnud tukk viis auto puusse
Kolmapäeva varahommikul kell 4.50 juhtus raske liiklusõnnetus Kaareperes Tartu-Jõgeva maanteel. Kaine ja nõutava juhiloaga Narva-Jõesuu elanik jäi oma Volkswagen Polo roolis tukkuma ning juhtimise kaotanud auto sõitis teelt vasakule välja vastu puud. Vigastada said juht ise ja tema abikaasa. Mõlemad kannatadasaanud viidi Maarjamõisa haiglasse.
Mustvee baaris Ankur on puudujääk
Sel nädalal avaldati politseisse, et inventuuri käigus on Mustvee linnas baaris Ankur avastatud puudujääk, mis küünib üle 10 500 krooni. Kas tegemist on kriminaalse tagapõhjaga, selgitab kontrollimine.
Vilja müüja kahtlustab pettasaamist
11. oktoobril sõlmisid AS Põltsamaa Põllumajand ja OÜ Santeego Holding teravilja ostumüügilepingu 163 tonnile viljale. OÜ Santeego Holding alustas kohe ka viljavedu ja vedanud ära 130,5 tonni, rohkem viljale järele ei tulnud. Esmane maksetähtaeg oli 26. oktoober. Ostjale müüjale aga raha ei laekunud ega ole laekunud tänini. Ka ei vasta ostjafirma mobiiltelefon.
Vilja müüja on hakanud kahtlustama pettasaamist ja on politseisse teinud ka sellekohase avalduse.
Neljapäev, 2. november 2000. a.
Konstantinoopoli patriarh kiitis puhast loodust ja lahkeid inimesi
JAAN LUKAS
Lustivere hooldekodust sai mittetulundusühing
VAIKE KÄOSAAR
Adavere Põhikool renoveeritakse tuleval aastal
RAIVO SIHVER
AARE KIRNA
ARVAMUS
ÜKS KÜSIMUS
JAAN LUKAS
Linnapeade umbusaldamise suurkatk
MARGUS KIIS
REIN LAGLE,
Isamaaliidu Talunike Ühenduse aseesimees
Särasilmne koolijüts säragu ka kooliteel
ERKI SUITS,
Ühenduse Noored Mõõdukad liige
JUHTKIRI
2. november 2000
MAJANDUS
Põltsamaa vald ei soovi haldusreformi
RAIVO SIHVER
Hollandlased aitasid kaasajastada Jõgeva sordiaretajate kasvuhoonet
JAAN LUKAS
Aasta parimat toiduainet tehakse Painkülas
ARDI KIVIMETS
KULTUUR
Imeline maailm Nukuteatri akendel
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
Torma valla segakoor tähistas aastapäeva
VAIKE KÄOSAAR
RIINA MÄGI
Mõõdukad jagasid I klassi lastele helkureid
RAIVO SIHVER
SPORT
Jõgeva vald tunnustas Erki Pütseppa
JAAN LUKAS
Bullitid vedasid alt Tähe noortemeeskonda
JAAN LUKAS
SULEV LUHT
PAUL UIBOLEHT
MITMESUGUST
Kivijärvel lendas metsis taluõuele
ARDI KIVIMETS
Maarjas tähistati teeneka õpetaja juubelit
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA
Jõgeval tuli püüda maani täis autojuhti
Kontrollimist vajav alumiiniumikoorem
Autokabiinist varastati raha ja asjad
Varastati suured alumiiniumvannid
Pealetulnud tukk viis auto puusse